were no favourable opportunities for the performance of large works under the restricting circumstances. He hoped to find suitable opportunities in Western Europe and left for Europe in January 1908. Before departure, he gave a concert of his works, a second concert took place later in Tallinn.1 The programme included his pathetic overture Julius Caesar. This work stands out as the first Estonian symphonic composition, written in 1896, during his student years in St. Petersburg, one year earlier than Kalevala by Aleksander Läte. The music was inspired by the Shakespearian tragedy of the same title. The overture begins with a bright introductory theme on brass instruments: let us call it the theme of Caesar: Example 3. The next subsidiary theme is mournful and restless. As a formal novelty the subsidiary theme is presented in a D major tonality (the main tonality being C minor),
Radioaktiivsus Aastal 1896 avastas Prantsuse teadlane H.Becquerd suure läbitungimisvõimega kiirguse. Inglane Ratherford lasi radioaktiivse kiirguse läbi magnervälja, selgus, et see jagunes kolmeks osaks: α; β; γ kiirguseks. α - kiirgus kujutab endast α- osakeste ehk heeliumituumade voogu, need osakesed on väikseima läbitungimisvõimega. β - kujutavad endast ülikiiresti liiuvate elektronide voogu. β – kiired on suurema läbitungimisvõimega kui α - kiired γ - kiired kujutavad endast elektromagnetlaineid lainepikkusega 10-13 – 10- 10 meetrit. Väga suure läbitungimisvõimega, levivad valguskiirusel (300000 km/s) kõige ohtlikum! Radioaktiivsed muundumised Radioaktiivsetel muundumistel toimub aatomituumade iseeneslik muundumine teiste elementide tuumadeks. Need muundumised alluvad nn Soddy nihkereeglile. 1) α lagunemine – tuuma laeng väheneb 2 võrra ja mass 4 ühiku võrra. Eraldub α osake, element nihkub tabelis 2 koha võrra ettepoole. ...
Theodor Luts Theodor Luts sündis 14. augustil 1896. aastal Palamuse kihelkonnas Kuremaal, olles Oskar Lutsu noorem vend. Ta õppis Simuna kihelkonnakoolis ja Tartu kaubanduskoolis, 1918. aastal lõpetas Luts Peterburi kommertsgümnaasiumi. Seejärel õppis ta Tartu Ülikoolis majandust ja keemiat ning käis Tallinna sõjakoolis. Theodor Luts osales ka Vabadussõjas, tehes kaasa nii Paju kui ka Võnnu lahingu. Temast sai suurtükiväe ohvitser, kuid pidi edasisest ohvitserikarjäärist loobuma sõjaväes saadud seljapõrutuse tõttu.
............................ 15 KOKKUVÕTE................................................................................................................... 16 KASUTATUD ALLIKAD.................................................................................................... 17 SISSEJUHATUS Ujumine on üks vanemaid ja populaarsemaid spordialasid maailmas. Ujumisele nagu teistegi spordialade arengule andis tugeva tõuke olümpiamängude uuestisünd. Esimestel kaasaegsetel olümpiamängudel 1896. aastal Ateenas kohtusid 13 riigi 285 atleeti 9 spordialal, ujumine nende seas. Üle kogu maailma rajati lugematu hulk ujulaid ning ujumisharrastus levis ja kasvas kiiresti (7). Tänapäeval on pea kõikides maailma riikides olemas ujulad, kus soovi korral saab käia trenni tegemas. Ujumisvõistlused toimuvad kas 25-meetrises "lühikeses" basseinis või 50- meetrises "pikas" e. olümpiabasseinis. Ühes ujumisvahetuses on kaheksa ujujat, kes kõik peavad ujuma neile määratud rajal
AATOMIFÜÜSIKA 1896.a. – Henri Becquerel: avastas radioaktiivsuse 1902.a. – Ernst Rutherford ja Frederick Soddy: radioaktiivsus on aatomite muundumine 1909.a. – Robert Millikan: mõõtis elektroni laengu ja tegi kindlaks, et see on vähim laeng looduses 1911.a. – Ernst Rutherford: pommitas õhukest kuldlehte He aatomi tuumadega ja jälgis nende hajumist. 1. Kirjelda Thomsoni aatomimudelit. Miks räägitakse aatomi mudelist? Mis on mudel? - Kujutab rosinakuklina, kus elektronid on rosinad ja saiaks on aatom. - sest me ei näe aatomit ja ei tea, milline see on. Meil on olemas informatsioon, mis tuleb osakeste ja kiirguste kaudu - mudel on ettekujutis uuritavast objektist 2. Kirjelda Rutherforfi katset. Mida sellega püüti uurida? - alfaosakesed suunati väga õhukesele kuldlehele ja jälgiti nende käitumist ja haihtumist ning ka tagasipõrkumist. - et teada saada, milline on aatomimudel - mõõdetakse osakeste hajumisnurka 3. Millised järeldused tehti...
Tuumaenergia olemus Tuumafüüsika kui teadusharu sündis koos radioaktiivsuse juhusliku avastamisega prantsuse teadlase Henri Becquereli poolt aastal 1896. Järgnevate aastakümnete jooksul on oma panuse selle teadusharu arengusse andnud mitmed nimekad teadlased. Seda veidi üle sajandi vanust avastust on rakendatud väga erinevates valdkondades tuumaenergia rakendusi on ära kasutatud sõjatööstuses, samas teisalt on praktiliselt võimatu kujutada tänapäevast elu ette ilma selle rakendusteta meditsiinis või energiatootmises.
märtsil 1865. aastal Pudiveres ja suri 26. detsembril 1933. aastal Tallinnas. Ta on pärit mõisateenija perekonnast ja kasvas Muuga mõisas. Ta oli Eesti diplomaat ja Eesti kirjanik ja kriitilise realismi algataja ning silmapaistev esindaja. Aastatel 18781882 õppis ta Tallinnas kreiskoolis. 1883-1886 töötas ta ajalehe Virulane toimetuses ja 1887-1890 Postimehe toimetuses. 1890-1892 oli ta Berliinis vabakutseline ajakirjanik. 1893- 1896 töötas taas Postimehe toimetuses. 1896. aastal elas ta Moskvas. 1898-1901 töötas Tallinnas Eesti Postimehe juures. 1901-1904 töötas ta ajalehe Teataja ja 1904-1905 Tartus ajalehe Uudised toimetuses. Pärast Veebruarirevolutsiooni tegutses ta 19171918 Estonia teatri dramaturgina. Aastatel 19201923 oli ta Berliinis vabakutseline, alates 1923. aastast elas Tallinnas. Eduard Vilde oli kaks korda abielus. 27. augustil 1891 abiellus ta Berliinis Antonie Gronau'ga, kelle emal oli Riias moeäri. Ametlikult lahutati abielu alles 1921
Väikese väina ökoloogilise seisundi parandamine Väikese Väina ökoloogilist seisundit halvendab eelkõige Väikese väina tamm, mis sai valmis juba aastal 1896. Kuna tamm eraldab väina kaheks, on see peatanud vee läbivoolu Väikeses väinas ning seetõttu koguneb tammi lähedale sete ja vesi on sunnitud taanduma. Samuti kasvavad roosaared tammi lähedal aina suuremaks ning on lindude pesitsuspaigaks saanud. Niikaua kuni tamm on olnud, on ka olnud vaidlused tammi kahjulikkuse üle, kuid ette pole võetud siiani mitte midagi. Mina arvan, et kõige rohkem suudaks väina ökoloogilist seisundit muuta silla ehitamine ja tammi lõhkumine
Skisofreenia Skisofreenia on psüühikahäire, millele on omased häired tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Halvenenud on ka mälu. Intellekti skisofreenne protsess märgatavalt ei mõjuta. Haigust, mida tänapäeval vaadeldakse skisofreeniana, kirjeldas esimesena Emil Kraepelin 1896. aastal. Kui enne Kraepelini olid tuntud mõisted katatoonia, hebefreenia, varajane nõdrameelsus, siis Kraepelin ühendas need ühtseks nosoloogiliseks ühikuks ja nimetas seda dementia praecox'iks (varajane nõdrameelsus). Tänapäevase nimetuse, skisofreenia, võttis kasutusele Eugen Bleuler 1908. aastal. Skisofreenia on haigus, mkis ei lõppe surmaga. Skisofreenial spetsiifilisi sümptomeid ei, samuti ei ole otseseid spetsiifilisi somaatilisi või füsioloogilisi tunnuseid
w 1112 848 1112 864 0 w 1112 864 1144 864 0 w 1144 864 1144 824 0 w 1144 824 1248 824 0 w 1104 912 1176 912 0 w 1248 880 1176 880 0 w 1176 912 1176 880 0 w 1024 816 1128 816 0 w 1128 816 1128 880 0 w 1128 880 1160 880 0 w 1160 880 1160 864 0 w 1248 864 1160 864 0 w 1024 880 1112 880 0 w 1112 880 1112 920 0 w 1128 880 1128 904 0 w 1248 904 1128 904 0 w 1208 840 1208 920 0 w 1112 920 1208 920 0 w 1248 920 1208 920 0 w 1208 840 1248 840 0 w 1176 880 1176 800 0 w 1248 800 1176 800 0 150 1896 584 1944 584 1 2 5 150 1896 680 1944 680 1 2 0 150 1896 840 1944 840 1 2 0 150 1896 616 1944 616 1 2 0 150 1896 648 1944 648 1 2 0 150 1896 808 1944 808 1 2 0 150 1896 776 1944 776 1 2 0 153 944 616 1016 616 1 2 0 w 928 592 928 608 0 w 944 608 928 608 0 x 24 139 35 142 0 20 8 x 24 195 35 198 0 20 4 x 19 257 30 260 0 20 2 x 28 332 39 335 0 20 0 152 1992 808 2120 808 0 3 0 152 1992 632 2120 632 0 4 5 w 1944 840 1960 840 0 w 1960 840 1960 824 0 w 1960 824 1992 824 0 w 1944 808 1992 808 0
Kasvatada noorsugu ausa mängu vaimus 4.Wimbledoni tenniseturniir toimus esmakordselt aastat: 1867 1877 1887 5.Euroopa võimlemisliitude koondis praegu Ravhusvaheline Võimlemisföderatsioon FIG loodi: 1868 1881 1894 6.Kaasaegse olümpia liikumise algataja Pierre de Coubertini eluaastad olid: 1837-1863 1863-1937 1883-1937 7.Rahvusvaheline olümpiakomitee loodi: 1892 1894 1896 8.Rahvusvahelisse olümpiakomiteesse valiti: 12riigi esindajad 14riigi esindajad 16riigi esindajad 9.Enne I m.s toimusid suveolümpiamängud: 1900 Pariis; 1904 St Louis; 1908 London; 1912 Stockholm 10.Esimesed taliolümpiamängud toimusid: 1908 1924 1936 11.OM toimumise koht ja aeg 1924 Pariis 1928 Amserdam 1932 Los Angeles 1936 Garmisch-Partenkirchen 1948 Sankt Moritz 1952 Helsinki 1956 Melbourne 1964 Tokyo 1968 Grenoble 1972 München
Olümpiamängud Madis Aavik Kullamaa Keskkool 10A.klass Antiikolümpiamängud ehk olümpiamängud Vana Kreeke religioossed pidustused. Olümpias aastast 776 eKr kuni 393.aastani pKr. Mänge peeti Zeusi auks. Toimusid iga 4 aasta tagant. Algul oli ürituse pikkuseks 1 päev, hiljemalt juba 5. Toimusid 293 korda. Kaasaegsed olümpiamängud Esimesed toimusid 1896.aastal 6. - 15.aprillini Ateenas. Osales 13 riiki. Naissportlased ei osalenud. Esimene toimumiskoht oli Panathenaikoni staadion. Suveolümpiamängud Esimesed 1896. aastal Ateenas. XXVIII mängud 2004.a. Ateenas. Toimunud 27 korda! Taliolümpiamängud Esimesed Chamonixis aastal 1924. Toimunud 20 korda. Sellel aastal 21. kord. Esimesed olümpiamängud Ateena 1896 Osales 13 riiki.
Nimi Jaan Tõnisson Päritolu Jaan Tõnisson sündis Viljandi vallas Mursi talus. Haridus Tõnisson õppis 18781886 Tusti külakoolis, sooritas seejärel Tallinna kubermangugümnaasiumis eksternina gümnaasiumi küpsuseksamid ning astus 1888. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, mille lõpetas 1892. aastal õigusteaduste kandidaadi kraadiga. Amet(id) 1893-1894 töötas "Postimehe" toimetuses. 1894-1896 kohtu- uurija ja kohtuameti kandidaat Orjoli kubermangus. 1896-1930 "Postimehe" omanik, 1896-1935 peatoimetaja, 1898-1930 trükikoja ja raamatukaupluse omanik Tartus, samal ajal ka vandeadvokaat. 1908 oli vangis Viiburi üleskutsele allakirjutamise eest, 1935-1939 Tartu Ülikooli ühistegevuse professor. ...
Pa -- . p. () (1896). , , . . . , 1895 . . , 1893 , 1895 . ; 1943 . ( ) (1890) . , 1894 40 ( ) . ( « -- Hertzian Waves») , , (1888). 1891 -- . (Vikipeedia 2009) 1895 . -- 1,5 . . 2 1896 . -- . 1898 -- : ( - ) . (Aragul 2009) Kypeccaapec Peepam Mapm Bapuk 11 Kypeccaape 2009
Curriculum Vitae Nimi: Eduard Vilde Sünniaeg ja koht: 4.märts 1865 Virumaa Simuna kihelkond Pudivere mõis Surma aeg ja koht: 26. detsember 1933 Tallinn Elukohad: 1865-1886 Eesti 1887-1889 Läti 1890-1891 Saksamaa 1892-1894 Eesti 1895-1896 Venemaa 1897-1905 Eesti 1905-1908 Soome 1909-1917 elas Rootsis, Saksamaal, Soomes, Ameerikas, Itaalias jne) 1917-1933 Eesti (kaks korda selle aja jooksul veetis ta Saksamaal Boden Bodeni raviasutuses) Perekonnaseis: 2korda abielus, lõpuks lahutatud Hariduskäik: 1871-1874 mõisa metsaülema proua Auguste Treubergi koduõpilaste ring 1875-1877 Pastor Lutheri Poeglaste Vaestekool 1878.1882 Tallinna saksa elementaar- ja kreiskool Töökogemus: 1920-1923 Berliini vabakutseline ajakirj...
Saame võrrandi 1,15x+1,5y=313,6. Võrrandisüsteemi { x+y=224 1,15x+1,5y=313,6 lahendamisel selgub, et x=64 ja y=160. Need on raamatute esialgsed hinnad. Küsiti aga edasimüügihinda, seega esimese raamatu müügihind on 64+64*0,15=73,6 krooni ja teise raamatu müügihind on 160+160*0,5=240 krooni. Vastus: esimese raamatu müügihind on 73 krooni ja 60 senti ja teise raamatu müügihind on 240 krooni. 4. Tööline sai palgapäeval kassast 1896 krooni. Tema kuupalgast on maksuvaba 500 krooni. Ülejäänud rahast võetakse tulumaksu 26%. Kui suur on töölise kuupalk ilma makse maha võtmata? Lahendus: Olgu töölise palk ilma makse maha võtmata x krooni, 500 krooni on maksuvaba , seega tulumaks võetakse (x-500) kroonilt, seega tulumaks on 0,26x(x-500). Kätte saab ta 1896 krooni, saame võrrandi x-0,26(x-500)=1896. Lahendame selle: x-0,26x+0,26*500=1896 ->0,74x=1739, siit x=2350.
Curriculum vitae Nimi: Gustav Suits Aadress: Võnnu külas, Tartumaal Sünniaeg: 30.11.1883 Haridus: 1905-1910 Helsingi Ülikool, kirjandus ja esteetika 1896-1904 Tartu Aleksandri Gümnaasium 1890-1896 Võnnu külakool Töökogemus: 1944- 1956 Stockholmi Nobeli Instituud 1921-1944 Tartu Ülikoolis professor 1913-1917 Helsingi Vene Gümnaasiumi soome keele õpetajana 1911-1913 Helsingi Ülikooli raamatukogus Luulekogud: ,,Kõik on kokku unenägu", ,,Tuulemaa", ,,Elu tuli" Oskused: Keeled: eesti keel emakeel soome keel suuline ja kirjalik väljendusoskus hea prantsuse keel - suuline ja kirjalik väljendusoskus hea saksa keel suuline ja kirjalik väljandusoskus hea rootsi keel suuline väljandusoskus hea Huvid ja harrastused: 1905-1950 ,,Noor-Eesti" rühmituse juht 1924-1941 Akade...
Eduard Vilde looming Eesti kirjanikest oli Vilde esimene, kes tundis Lääne-Euroopa ja kultuuri vahetult isiklike tähelepanekute põhjal. Loomingu võib jaotada kolme perioodi: 1882-1896 nalja-Vilde. Seikluslik ainestik, põnevad sündmused, huumor, teadlik püüdlemine tõepärase kujutamislaadi poole. Tähtsamad tööd: ,,Musta mantliga mees", ,,Karikas kihvti", ,,Ärapõletatud peigmehed", ,,Vigased pruudid", ,,Klaamanni emanda kosilased". 1896-1912 realistlik Vilde. Autor peegeldab sotsiaalseid vastuolusid ning suhtub kriitiliselt ühiskonnas valitsevatesse vastuoludesse. ,,Külmale maale" (kriitilise realismi tähtteos)-maaromaan "Raudsed käed"-linnaromaan "Lunastus" "Mahtra sõda", "Kui Anija mehed Tallinnas käisid", "Prohvet Maltsvet"-ajalooline triloogia Kunstiküpsed jutustused ja novellid: "Seadusemees", "Tooma tohter", "Astla vastu", "Koidu aj...
karakterid, on ehtsat vildelikku rahvakeelt. Seetõttu on «Külmale maale» saanud väga populaarseks. Eduard Vilde oli pärit mõisateenija perekonnast. Ta kasvas Muuga mõisas. Aastatel 18781882 õppis ta Tallinnas kreiskoolis Aastatel 18831886 töötas ta ajalehe Virulane toimetuses, 1887 1890 ajalehe Postimeestoimetuses. Aastatel 18901892 oli ta Berliinis vabakutseline ajakirjanik, 18931896 töötas taas Postimehe toimetuses. Aastal 1896 elas ta Moskvas. Aastatel 18971898 toimetas ta Narvas ajalehte Virmaline, 18981901 töötas Tallinnas Eesti Postimehe juures, 19011904 Tallinnas ajalehe Teataja ja 1904 1905 Tartus ajalehe Uudised toimetuses. 1905. aasta lõpul pidi Vilde minema revolutsioonilise tegevuse tõttu maapakku, mis kestis 1917. aastani. Pagulasena elas ta koos abikaasa Linda Jürmanniga (1880-1966) Sveitsis, Soomes (1906 toimetas seal
Praegune meeste maaimarekord on püstitatud Usain Bolti poolt kelle ajaks oli 19,19 sekundit .Eesti rekord on 20.43 sekundit ja selle püstitas Marek Niit. Praegune naiste maailmarekord on püstitatud Florence Griffith-Joyner poolt kelle ajaks oli 21.34 sekundit . Eesti rekord on 23.05 sekundit ja selle püstitas Ksenija Balta. 400m jooks : Pikim eri jooksuradadel joostav ja madalstardist algav jooksudistants. Jooksul on liigendatud start.Esmakordselt oli olümpiamängude kavas meestele 1896 Ateenas, naistele 1964 Tokyos Praegune meeste maaimarekord on püstitatud Michael Johnson poolt kelle ajaks oli 43,18 sekundit .Eesti rekord on 47,50 sekundit ja selle püstitas Martin Vihmann . Praegune naiste maailmarekord on püstitatud Marita Koch poolt kelle ajaks oli 47,66 sekundit . Eesti rekord on 51,91 sekundit ja selle püstitas Egle Uljas. 800m jooks : Jooksu alustatakse stardipakkudeta. Esimene kurv joostakse eraldi radadel liigendatud
Gustav Suits “Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!” 1883-1956 Lapsepõlv • Sündis Tartumaal Võnnus kooliõpetaja perekonnas • Kasvas üles ema, õe ja õemehe juures • Luges palju seiklusjutte kui ka Piiblit, mille luges läbi juba 6-aastasena Koolitee • 1892-1895 kohalik külakool • 1895-1896 Tartu algkool • 1896-1904 Tartu Aleksandri Gümnaasium • 1904-1905 Tartu Ülikool • 1905-1910 Helsingi Ülikool Eraelu ja töö • 1911 Abiellus soomlannaga • 1911-1913 töötas Helsingi ülikooli raamatukogus • 1913-1917 oli Helsingi Vene Gümnaasiumis soome ja rootsi keele õpetaja • 1921-1944 Tartu Ülikoolis kirjandusloo õppejõud • 1944 põgenes perega Rootsi Gustav Suits poliitikas • 1917. aasta revolutsiooni ajal lülitus aktiivselt poliitikasse • Suits valiti ESRP keskkomitee liikmeks • Osales Ülevenemaalise Asutava Kogu valimistel • Teda peetakse iseseisvuse idee üheks autoriks Looming • Esimene luuletus “Vesiroosid...
LOOMING Eduard Vilde tuli kirjandusse 1880. aastail vähese kunstilise viimistlusega põnevusjuttude ja naljalugude menuka ning erakordselt viljaka autorina ("musta mantliga mees", 1886, "kuhu päike ei paista", 1888; "kõtistamise kõrred", 1888). eduard vildest sai eesti kriitilise realismi algataja ja silmapaistev esindaja ning realistliku meetodi propageerija. eesti realistliku kirjanduse tekkimises on oluline osa tema romaanidel "karikas kihvti" (1893) ja ""linda" aktsiad" (1894). järgnesid maakehvikuromaan "külmale maale" (1896) ning romaan "raudsed käed" (1898, raamatuna 1910). eduard vilde peateos on ajalooliste romaanide triloogia 1850.1860. aastate talurahvaliikumisest: "mahtra sõda" (1902), "kui anija mehed tallinnas käisid" (1903) ja "prohvet maltsvet" (19051908). eriti "mahtra sõjas" on palju kasutatud arhiivimaterjali ja mälestusi. maapaoaastate loomingu paremikku kuuluvad viimistletud stiiliga "jutustused" (1913) ja süvenenu...
MODERNISEERUV EESTI Poliitilised olud Eestis 19.-20.sajandi vahetusel. Rahvusluse uus tõus 1890.aastatel venestussurve nõrgenes. Linnaharitlaste tähtsuse kasv. 1."Tartu renessanss" Üldnimetaja muutustele, mille algatasid uue põlvkonna esindajad. ,,Postimees" 1896.aastal ostsid ajalehe ,,Postimees ära Villem Reiman, Oskar Kallas, Jaan Tõnisson. Jaan Tõnisson (1868-1941?) 1896.aastast ,,Postimehe" peatoimetaja Kultuuritegelased, kes töötasid ,,Postimehes": August Kitzberg, Peeter Põld, Anton Jürgenstein, Karl August Hindrey. Tõnissoni vaated: Rahvusliku eneseteadvuse arendamine. Eesti keele laiem tarvitamine. Eestlastel peavad olema ühesugused õigused teiste rahvastega. ,,Suurest poliitikast" hoidumine. Rahvus on üks tervik.-Tõnissoni viga Tõnissoni pooldajad: Eesti haritlased Jõukam talurahvas Linnakodanlus 2.Tallinna radikaalid. 1901. hakkas Tallinnas ilmuma ajaleht ,,Teataja" Konst...
sportlane hinde (ühest kümneni). Poom ja rööbaspuud on pea iga kooli kehalise kasvatuse tundide osaks, kuid võistlusi riistvõimlemises pole Eestis korraldatud alates 2000 aastast. Mehed sooritavad harjutusi kangil, rööbaspuudel, rõngastel, sanghobusel, pikihüppe üle hobuse ja vabaharjutusi, naised harjutusi poomil, eri kõrgusega rööbaspuudel, harkhüppe risti üle kitse ja vabaharjutusi. Olümpiamängudel aastast 1896, maailma Võimlemise juured ulatuvad antiikaega Vana-Kreekasse, kus 600 eKr olid olemas võimlemise-spordi asutused. Tänapäevane kooli- ja tervisevõimlemine sündis Euroopas 18. sajandil. Riistvõimlemine oli kavas juba esimestel olümpiamängudel - 1896. aastal Ateenas ja Euroopa meistrivõistlustel aastast 1903 ja 1955. Võistlesid ainult mehed, kavas olid köielronimine, toenghüpped, sangadega hobusel hooglemine ning harjutused rööbaspuudel, kangil ja rõngastel, meeskondlikult
• "Karikas kihvti“ (1893) • „„Linda" aktsiad“ (1894) • „Külmale maale“ (1896) • „Raudsed käed“ (1898) • „Mahtra sõda“ (1902) • „Kui Anija mehed Tallinnas käisid“ (1903) • „Prohvet Maltsvet“ (1905–1908) • „Jutustused“ (1913) • „Mäeküla piimamees“ (1916) • „Tabamata ime“ (1912) • „Pisuhänd“ (1913) • „Side“ (1917) • jutustus „Jobu“ • „Minu esimesed triibulised“ „Külmale maale“ • Avaldati aastal 1896 • Kriitilist realismi kujutav romaan • Raamatu järgi on tehtud mängufilm „Külmale maale“ (1965), režissöörid Ants Kivirähk ja Valdur Himbek • Noore mehe eluvaadete kujunemine ühiskonna survel Raamatu sisu • Raamat jutustab noorest mehest Jaan Vapperist, kelle elutee kujundajaks on vaesus ja ühiskonna eelarvamused. Tema suurimaks varaks on noore tütarlapse Anna Vadi sügav ja tingimusteta armastus. Noorest ausast mehest saab teose käigus
Ausria väikelinnas. Adolfi isa oli Alois Hitler kes oli tolliametnik, ema Klara Hitler. Alois Hitleril oli väga palju armukesi, kui kõik nendest surid üsnapea. Hilleri perekonnas oli kokku 6 last, Gustav sündis 17. mail 1885. 25. mail 1886 sündis tütar Ida. 1887. aasta talvel surid Gustav ja Ida mõlemad difteeriasse. 1889 20. aprillil sündis poeg Adolf, 1892 juunis poeg Otto kes suri paarpäeva hiljem. 1894 24 märts sündis poeg Edmund, kes 1900 28 veebruar suri leetrisse. 1896 21 januar sündis tütar Paula. Kuuest lapsest kaks jäi elama, Adolf ja Paula. Noorpõlv Hitler hakkas 1903 saama toitjakaotuspensionit. Hitleri ainus sõber oli August Kubizek, nad käisid tihti koos teatris, sellest ajast saadik meeldis Adolfile Richard Wagneri ooperid. 1906 sattus Hitler Viini ning seal ta astus Viini kaunite kunstide akadeemiasse, juba järgmisel aastal
Odavise Esimesed odaviske võistlused toimusid Vana-Kreekas, kus see oli üks pentatloni aladest. Oda oli metallotsaga puitoda, mille pikkus ei olnud tavaliselt suurem kui 2m. Oda keskkoha ümber keriti nahkrihm, mille otsas olevast aasast pisteti läbi nimetis- ja keskmine sõrm. Viskamisel pani rihm oda pöörlema, tänu millele see suutis kaugemale ja ühtlasemalt lennata. Esimestel kaasaaegsetel olümpiamängudel, mis toimusid 1896, 1900 ja 1904.a, odaviset kavas ei olnud. Samas aga soomes toimusid need juba enne Ateena olümpiamänge 1896.a. Visati enamasti parema käega. Algusess odaviske rekordeid maailmarekorditesse ei registreeritud. Esimeseks maailmakuulsaks odaviskajaks osutus kogukas rootslane Eric Lemming, aastal 1903 oli tema rekord 53.79m tugevama käega. Soomlased algul ei uskunud seda rekordit, arvestades rekordiks oma mehe Hannes Kivistö 53,09m.
võrdlevat keeleteadust ja sai sel alal ka doktorikraadi. Seejärel asus ta elama Tartusse ning aastal 1882 sai temast Eesti Postimehe toimetaja. ● 1885–1898 andis ta välja ajakirja Laulu- ja mängu-leht, mis aastatel 1898–1899 ilmus Rahva Lõbu-lehe nime all ● 1886 ostis Hermann ära Perno Postimehe, tõi toimetamise Tartusse ja nimetas ajalehe ümber Postimeheks. ● 1891. aastal muutis ta Postimehe nädalalehest esimeseks eestikeelseks päevaleheks. ● 1896. aastal müüs ta Postimehe noorema põlvkonna rahvuslastele ja ajalehe toimetajaks sai Jaan Tõnisson. ● Hermann oli äärmiselt aktiivne ning tal oli palju huvisid, muuhulgas tegeles ta näiteks muusika, ajaloo, keeleteaduse ja ajakirjandusega. ● Ta komponeeris laulelduse "Uku ja Vanemuine", mida on peetud ka esimeseks eesti ooperiks, samuti püüdis ta kindlaks teha eestlaste päritolu. ● Hermann asus välja andma esimest eestikeelset
Rudolf Tobias 1873 -1918 1873 -1918 Esimene kompositsiooniharidusega helilooja Eestis Tegutses organisti, pianisti ja muusikakriitikuna Loomingul tugev isikupära, harukordne väljendusjõud Temalt pärinevad paljude zanride esikteosed Eesti muusikas Lapsepõlv Sündis köstri pojana Hiiumaal Käinas, 1885 kolis pere Kullamaale Peres 13 last Elamistingimused soodsad Esimesed teadmised isalt 6-aastaselt mängis ta isaga neljal käel orelit 9-aastaselt komponeeris oma esimese teose -12 koraalprelüüd http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/ http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/ http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/ Koolitee 1885 Haapsalu kreiskool, õppis Catharina von Gernetti juures 1889 Tallinna Nikolai gümnaasium, mille lõpetas koduõpetaja kutsega 1893 Peterburi konservatoorium, lõputööks kantaat "Johannes Damaskusest" Elukäik Aastatel 1898 - 1904 töötas Peterburi Jaani koguduse organisti ja koorijuhina 1904...
Juugend 12.klass Sisukord Sissejuhatus William Morris Juugend arhitektuuris -Juugend Eesti arhitektuuris Juugend maalikunstis Kasutatud kirjandus Sissejuhatus 19.saj. lõpul kujunes omapärane arhitektuuri, sisekujunduse ja tarbekunstistiil, mille tunnuseid täheldatakse ka kujutavas kunstis. Meil tuntakse seda stiili juugendstiili nime all, Ameerikas kannab ta nime "modern style" , Inglismaal ja Prantsusmaal aga "art nouveau". Üldiselt peeti juugendit 20.saj. esimesel poolel väga veidraks ja maneerlikuks. W. Morris http://lemonodor.com/images/william-morris-wallpaper-s.jpg Juugend oli inspireeritud 19.saj. teisel poolel Euroopa kunstiturgu vallutanud Jaapani puugravüüridest. Seda iseloomustab orgaanilise motiivide, eriti lillede- ja muude...
100 meetri jooks 100 meetri jooks on jooksusprindialade hulka kuuluv kergejõustikuala, lühima distantsiga jooksuala olümpiamängude praeguses kavas. 100 meetri jooksus võisteldakse staadioniraja sirgel osal, nii et rada ei sisalda kurve. 100 meetri jooks oli esmakordselt kavas esimestel nüüdisolümpiamängudel Ateenas 1896. aastal. Sellest sai kiiresti mängude tähtsündmus, mille võitja tunnistati maailma kiireimaks inimeseks. Naiste 100 m jooks oli esimest korda olümpiamängude kavas 1928. aastal Amsterdami olümpiamängudel. 100 meetri jooksu eelkäija oli 100 jardi jooks (distantsi pikkus 100 jardi ehk 91,44 m), mida19. Sajandil harrastati ingliskeelses maades rohu- ja tuharadadel. Aastal 1887 leiutas ameeriklane Charles H. Sherrill madalstardi, kaevates endale väikesi süvendeid,
Akseli Waldemar Gallen-Kallela (1865-1931) Referaat Koostaja: Kai Mänd Lihula 2010 A.W. Gallen-Kallela(26.05.1965 Pori 07.03.1931 Stockholm), soome maalikunstnik ja graafik. Õppis 1881 1883 Helsingis Soome Kunstiühingu joonistuskoolis ja aastast 1884 Pariisis Academie Julian'is, kus sai tugevaid mõjutusi prantsuse mõõdukatelt vabaõhumaali meistritelt, eriti J. Bastien-Lepagne'i loomingust. Juba Pariisis äratas ta tähelepanu realistlike maalidega soome rahva elust võetud ainetel, näiteks ,,Eit ja kass"(1885) ja ,,Saunas"(1891). Lõi pärast pikka matka Põhja-Soome ja Valge mere äärsesse Karjalasse oma esimesed ,,Kalevala" ainelised kompositsioon...
See püsis ka kahe meetri kaugusel torust. Röntgen mõistis kohe, et oli avastanud uue kiirguse, mis suudab läbida teistele kiirgustele läbipaistmatuid aineid. Oma oletuste kontrolliks korraldas Röntgen mitme nädala jooksul katseid ja avastas uute kiirte mitmed imelikud omadused. 28. dets. 1895 andis ta Würzburgi ülikooli füüsikalis-meditsiinilise seltsi eesistujale üle esialgse teadaandena oma töö 'Ühest uuest kiirteliigist" ("liber eine neue Arl von Strahlen"). 23. jaan. 1896 pidas Röntgen samas seltsis ettekande demonstratsioonidega. Esimesele tööle järgnesid teine (1896) ja kolmas (1897). Neis töödes on Röntgen täpselt ära määranud uute kiirte mitmesugused omadused, nagu sirgjooneline levik, fotograafiline ja ioniseeriv toime, fluorestsentsi tekitamine, seni tuntud kiirtele läbipaistmatutest kehadest läbitungivus, neeldumine, kiirte kalkus. Hoolimata Röntgeni uurimuste põhjalikkusest jäi küsimus röntgenikiirte loomusest siiski lahtiseks
Seal sündisid tema esimesed luuleread, mida ta hiljem paberile pani. Rõõmsast lapsepõlvest pärinevad ka Enno lastelaulud. Enno käis külakoolis, kuna ta oli väga kärsitu poiss. Enno on öelnud, et ise ta ei mäleta sellest ajast eriti midagi. Edasi läks ta Treffneri kooli, kus teda peeti väga andekaks, kuid samuti vallatuks. Sel ajal elas ta kooli pansionis. ,,Vallatuste" tõttu võeti Enno Treffnerist ära ja pandi Tartu reaalkooli. Edasi läks Enno Riia Polütehnikumi, kus ta õppis 1896.aastast 1904.aastani, töötades vahepeal, kui raha otsa lõppes, Tartus ,,Postimehe" toimetuses. Enno tahtis saada luuletajaks. Enno avastas maailmakirjandusest hingesugulastest autoreid, kes käisid sama teed. Nagu näiteks R.M. Rilke ja J.W. Goethe. Aastatel 1903-1905 avaldas Enno ,,Lindas" ja Postimehes" üle poolesaja luuletuse. 1907.-1908. Oli Enno Tartust ära, peamiselt Soosaarel, ja kirjutas seal oma järgmised raamatud. 1909.aastal läks Enno Valka tööle krediidiühingusse. 1914
märts 1865 Pudivere, Avanduse vald 26. detsember 1933 Tallinn) oli eesti kirjanik, eesti kriitilise realismi algataja ja silmapaistev esindaja.Eduard Vilde oli pärit mõisateenija perekonnast. Ta kasvas Muuga mõisas.Aastatel 18781882 õppis ta Tallinnas kreiskoolis.Aastatel 18831886 töötas ta ajalehe Virulane toimetuses, 18871890 ajalehe Postimees toimetuses. Aastatel 18901892 oli ta Berliinis vabakutseline ajakirjanik, 18931896 töötas taas Postimehe" toimetuses.Aastal 1896 elas ta Moskvas.Aastatel 18971898 toimetas ta Narvas ajalehte Virmaline, 18981901 töötas Tallinnas Eesti Postimehe juures, 19011904 Tallinnas ajalehe Teataja ja 19041905 Tartus ajalehe Uudised toimetuses.1905. aasta lõpul pidi Vilde minema revolutsioonilise tegevuse tõttu maapakku, mis kestis 1917. aastani. Pagulasena elas ta koos abikaasa Linda Jürmanniga (1880-1966) Sveitsis, Soomes (1906 toimetas seal satiiriajakirja Kaak), Saksamaal, USA-s (1911),
Eduard Vilde Elulugu Eduard Vilde oli pärit mõisateenija perekonnast. Ta kasvas Muuga mõisas. Aastatel 18781882 õppis ta Tallinnas kreiskoolis Aastatel 18831886 töötas ta ajalehe "Virulane" toimetuses, 1887 1890 ajalehe "Postimees" toimetuses. Aastatel 18901892 oli ta Berliinis vabakutseline ajakirjanik, 18931896 töötas taas "Postimehe" toimetuses. Aastal 1896 elas ta Moskvas. Aastatel 18971898 toimetas ta Narvas ajalehte "Virmaline", 1898 1901 töötas Tallinnas "Eesti Postimehe" juures, 19011904 Tallinnas ajalehe "Teataja" ja 19041905 Tartus ajalehe "Uudised" toimetuses. 1905. aasta lõpul pidi Vilde minema revolutsioonilise tegevuse tõttu maapakku, mis kestis 1917. aastani. Pagulasena elas ta koos abikaasa Linda Jürmanniga (1880-1966) Sveitsis, Soomes (1906 toimetas seal satiiriajakirja
Kunagi tegi ka ebaõnnestunud katse näitlejaks saada(see ei käi selle aastaarvu kohta!!).1882 kirjutas suvel Karjakülas oma esimese jutustuse ,, Kurjal teel" , järgmisel aastal valmis jutustus ,, Musta mantliga mees". See jutt meeldis ,, Virulase" toimetajale ning see kutsus Vilde toimetusse tööle. Vilde ajakirjaniku põli kestis vaheaegadega üle kahekümne aasta. Tema kirjanduslikku ja poliitilist silmaringi laiendas elu Berliinis 18901892. Romaan ,, Külmale maale ,, 1896 . Elas Moskvas 1896 aastal , kuid sellest on vähe andmeid. 1901 asus Tallinna uue päevalehe ,, Teataja" toimetusse.Tema hoole all olid poliitiline ringvaade, välismaa telegrammid, ajalehe naljalisa toimetamine ja ilukirjanduslik kaastöö. 1903 aastal reisis peale KeskEuroopa veel ka Balkanil ja Türgimaal.Peale neid reise algas Vildel erakordselt viljakad loomeaastad, mil ta viis kõikide teiste kohustuste kõrval lõpuni oma suured ajaloolised romaanid ,, Mahtra
Naised ei tohtinud Olümpiale minna.Autasuks oli õlipuu või oliivipuu okstest pärg. Võitjat primeeriti, tulevik oli kindlustatud. Au ja kuulsus. Olümpiamänge peeti Elise maakonnas, Olympia nimelises kultusekohas. Olympia asus Alpheiose jõe ääres Kronose mäe jalamil. Olympia väli jagunes kahte ossa: püha hiis Altis ja väljaspool seda asuvad harjutamise ja võistluspaigad. Rooma keiser Theodosius kaotas selle tava 4 saj.lõpul. OM traditsioon taastati 1896. aastal eesmärgiga õhutada rahvusvahelist koostööd. PANETENAIADE PROGRAMM 1.-3.päeval-muusalised konkursid 4.-5.päev-atleetikavõistlused 6.päev-kaarikusõidu võistlused 7.päev-tõrvikujooks ja sõjatantsude ettekanded 8.päev-sõudmisvõistlused 9.päev-rongkäik ja ohvritalitus Athena kuju juures KAASAEGSED OLÜMPIAMÄNGUD Esimesed kaasaegsed Olümpiamängud peeti 1896. aastal Ateenas. Moodustati Rahvusvaheline Olümpiakomitee.
Naised ei tohtinud Olümpiale minna.Autasuks oli õlipuu või oliivipuu okstest pärg. Võitjat primeeriti, tulevik oli kindlustatud. Au ja kuulsus. Olümpiamänge peeti Elise maakonnas, Olympia nimelises kultusekohas. Olympia asus Alpheiose jõe ääres Kronose mäe jalamil. Olympia väli jagunes kahte ossa: püha hiis Altis ja väljaspool seda asuvad harjutamise ja võistluspaigad. Rooma keiser Theodosius kaotas selle tava 4 saj.lõpul. OM traditsioon taastati 1896. aastal eesmärgiga õhutada rahvusvahelist koostööd. PANETENAIADE PROGRAMM 1.-3.päeval-muusalised konkursid 4.-5.päev-atleetikavõistlused 6.päev-kaarikusõidu võistlused 7.päev-tõrvikujooks ja sõjatantsude ettekanded 8.päev-sõudmisvõistlused 9.päev-rongkäik ja ohvritalitus Athena kuju juures KAASAEGSED OLÜMPIAMÄNGUD Esimesed kaasaegsed Olümpiamängud peeti 1896. aastal Ateenas.
eelmise sajandi lõppu. Noor itaallane Guglielmo Marconi alustas katseid Hertzi lainetega kevadel 1895. Augustis võttis ta kasutusele antenni ja maaühenduse ning suurendas vastuvõtukaugust 2400 meetrini. Sama aasta alguses konstrueeris Aleksandr Popov Peterburis elektromagnetlainete koheerertüüpi vastuvõtja. Vastuvõtjat kasutati algselt äikesemärkijana, seejärel morsesignaalide vastuvõtjana. Koheererile lisas ta atenni ja demostreeris seda 7. mail 1895. aastal. 24. märtsil 1896 korraldas ta esimese raadiosaate edastades 250 m kaugusele radiogrammi ,,Heinrich Hertz". Nii oli loodud uus sidetehnika, raadiotelegraaf. Kuna generaatori oluliseks osaks oli sädemikuga Hertzi vibraator, siis kasutati omal ajal ka nimetust sädetelegraaf. Sama aasta alguses demostreeris oma leiutist ka Marconi ning 2. juunil 1896 täitis ta ka Inglismaal patenditaotluse. Marconi sai 2. märtsil 1897 oma nimele Inglismaa patendi nt 12,039. 1899. aastal võttis Aleksandr
juunil 1875. aastal Tartumaal Valgutas, Rannu kihelkonnas. Kui Enno oli kooliealine, ostis ta isa Rõngu kihelkonnas metsataguse Soosaare talu, millest sai oluline koht Enno esimeste raamatute sünniloos. Ernst Enno Ernst Enno koolid olid Treffner ja Tartu reaalkool, sealt edasi valis ta asjaolude sunnil Riia Polütehnikumi, Tartu ülikooli ei olnud Ennol võimalik astuda, kuna teda takistasid nõrgad tulemused matemaatikas. Riias õppis Enno 1896. aastast 1904. aastani,kui raha otsa lõppes töötas ta Tartus ,,Postimehe" toimetuses. Jaan Tõnissoni kutsel toimetas ta aastatel 19041905 ajakirja ,,Linda" ja 1906. aastal mõnda aega ajalehte ,,Isamaa". Riias tutvus Enno kirjandusega, milles segunesid india budistlik filosoofia ja läänemaised müstilised õpetused. Tema tõekspidamiste kujunemisele oli sel oluline mõju ning samalaadset filosoofilist kirjandust harrastas luuletaja elu lõpuni.
Oluliseks on ka koolihariduse levik (siis tekkis lugejaskond rahvusliku liikumise lehtedele). Oma algatust oli võimalik praktiseerida vennaskonna liikumises ja ka valdades (siis küll tegutses mõisnike kontrolli all). Rahvuslik liikumine on pikk periood (al 1857). Siis hakkas ilmuma Perno Postimees (tänu Jansen). Esimesi aastaid on nimetatud ka ärkamisajaks. Rahvustunde tekke ja rahvust liitvad üritused. 1881. aastal toimus teatud pööre (Tsaar Aleksander 3. ). Siis algas venestusaeg. 1896 teatud pööre- Tartu renessanss (kuigi venestus jätkub). 1896 saab Tõnisson Postimehe peatoimetajaks. Uus tõus jätkus sajandi alguses. 1905 hakkab poliitiline aspekt. Tekivad Eesti erakonnad. Kuigi venestusaeg jätkus ikka. Ärkamisaeg Jansen Hurt Jakobson Elas 1819-1890 1839-1906(7) 1841-1882
Nanseni teine polaarekspeditsioon kestis 1893-1896. aastal laeval Fram. Eksoeditsioon eesmärgiks oli kontrollida Põhja- Jäämere ajujää triivi ideed. Selleks purjetas Nansen piki Venemaa põhjarannikut nii kaugele itta, kui jääolud võimaldasid. Severnaja Zemlja lähedal vaierdas ta Frami jääpankade külge. Kokkuvõttes selgus, et kõik ongi nii, nagu Nansen oli arvanud: jää liigub Põhja-Jäämeres üldiselt tõesti idast läände. Fram väljus jääst 1896. aasta kevadel. Triiv ei kulgenud siiski üle põhjapooluse, nagu Nansen oli lootnud, vaid sellest lõuna poolt. Sellepärast üritas Nansen koos Hjalmar Johanseniga jõuda poolusele suuskadel ja koerte abiga. Poolusele nad ei jõudnud, kuid käisid ära kaugemal põhjas kui ükski inimene enne neid,jõudes põhjalaiusele 86° 14'. Et tagasiteed triivivale laevale oli võimatu leida, liikusid nad lõunasse Franz Josephi maa suunas. Seal olid nad
Eesti filmi ajalugu Eestimaale jõudis kino 1896. aastal, mil Tallinnas ja Tartus korraldati esimesi avalikke kinoseansse ning eestlane sai näha maailmas sensatsiooni tekitanud elavaid pilte: Ameerika kiirrongi, Pariisi tänavapilti, suplust meres. Kino tuli ja võitis; ta muutus aastateks laadapalagani üheks osaks. 20. sajandi esimesel kolmekümnel aastal tegid kroonikat ja mängufilme oma rahaga hakkajad väikeärimehed ja entusiastid. Kuid kitsas turg lõpetas nende tegevuse
tootma nitroglütseriini. 1864. aastal lendas tehas õhku. Plahvatuses suri Nobeli noorim vend Emil ja neil teist töölist. Kuid Nobelit ei mäletata mõrtsuka või vennatapjana. 1867. aastaks oli Alfred Nobelil käes dünamiidi tootmise saladus. Sellele lõhkeainele järgnes veel muidki, muu hulgas pauk_elatiin, ballistiit ehk suitsuta püssirohi ja nitroglütseriinipulber. . Vallates paljusid keeli, ei söandanud ta end kodus tunda õieti üheski neist. Nii suri ta 10. detsembril 1896. aastal oma Mio Nido villas San Remos vaid 63-aastase, ent haige ja murtud mehena. Nobel ei jätnud endast päranduseks ülesvõtteid, kuna keeldus fotograafidele poseerimast. Küll aga testamendi, mis vapustas ta suguvõsa, solvas Rootsi riiki ja lõbustas maailma. Ta rajas endale ausamba oma preemiaga, mis toetab elavaid. Tema arvates oli võimatu vältida sõdu, aga pärast seda kui tema võluv sekretär ta juurest
Mõisas elatud aeg (1892-1898) olid loomingus kõige viljakamad aastad. Kirjutas siin kõige tuntumad teosed. Draamateosed algul enamjaolt lõbusad ja tervameelsed, nt ,,Karu", ,,Abieluettepanek", ,,Pulmad". Oma paremad komöödiad ja draamad kirjutas Tsehhov alles 1890. aasta lõpul. ,,Kajakas" (1896) ,,Onu Vanja" (1897) ,,Kolm õde" (1900) ,,Kirsiaed" (1903) Uuenduslik näidend ,,Kajakas" 1896. Esietendus kukkus läbi: publik tuli vaatama naljalugu ja pettus, sest ei osanud mõista T-i uuenduslikku teost. T-i tervisele mõjus see läbikukkumine katastroofiliselt. 1898. aasta detsembris toimus ,,Kajaka" uus esietendus, millega kaasnes tohutu menu. Tema looming on ammendamatult rikas, üldinimlik, sisu jääb aegumatuks, tema näidendeid lavastatakse ikka ja jälle uuesti, sest iga põlvkond leiab neist oma tõe ja ilu.
täiendatud varasemate töödega " Saksa laul pärast Schumanni "(saksa keeles: Das Deutsche Lied seit Schumann ) ja "Saksa laul pärast Richard Wagneri surma " (saksa keeles: Das Deutsche Lied seit dem Tode Rich. Wagners). On uurinud oratooriumi zanri arengut. Arnold Schering (April 2, 1877 in Breslau, Germany March 7, 1941 in Berlin, Germany) saksa muusikateadlane. Kasvas Dresdenis, õppis viiulit Annengümnaasiumis kuni 1896 aastal. Õppis Berliinis muusikakoolis viiulit Joseph Joachimi juures. 1898-1902 õppis muusikat Berliinis ja Leipzigis, kirjutas desertatsiooni Vivaldi instrumentaalkontsertite ajaloost (saksa, Geschichte des Instrumentalkonzertes bei Antonio Vivaldi), mis tõi selle helilooja taas tähelepanu keskpunkti. Ise tegutses Leipzigi konsis professorina, siis Berliinis muusikateadlasena, Halles oli professor.
Kuigi Einsteini mõlemad vanemad olid juudid, ei olnud perekond usklik. 5- aastaselt hakkas Albert käima katoliiklikus algkoolis, olles selle ainus juudisoost õpilane. Koolis oli Einstein üldiselt hea õpilane, kuid sattus konflikti kooli juhtkonnaga sellepärast, et Einsteinile ei meeldinud koolis kasutatav meetod kõiksugu teadmisi järele korrata seni, kuni see pähe jääb. Pärast gümnaasiumi lõpetamist, 16-aastaselt astus Einstein Zürichis Sveitsi Föderaalsesse Polütehnikumi. 1896. aasta jaanuaris loobus ta Württembergi kodakondsusest, et teda sõjaväkke ei värvataks, ja kuni 1901. aasta veebruarini oli ta kodakondsuseta isik. 1896. aasta septembris tegi ta ära Sveitsi küpsuseksamid peamiselt heade hinnetega ja astus kõigest 17- aastaselt Zürichi Kõrgemasse Tehnikakooli (ETH) matemaatika ja füüsika erialale. Õpingute jooksul armus ta sama eriala õppivasse serblannasse Mileva Mariisse ja nad abiellusid 1903. aasta jaanuaris
O · · : · : · : 2 044 ² · · - 34 048 · - 17 ./² C · - 13 629 · - 3099 · - 2070 · · · · · · · · · · · c M -- c H - 138 c O (1896-1954) (1895-1966) ,
kiirjooksus, maadluses, pentatlonis, rusikavõitluses ja pankraationis Kolmandal päeval heitlesid mehed jooksualadel, kusjuures alustati pikamaajooks dolichos'ega (724 staadioni), seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jooks diaulos (384,54 m) Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ehk viievõistluses ja relvisjooksus ehk kilbijooksus Nüüdisaja olümpiamängud I mängud 1896. a. Ateenas 1894. a. korraldas Prantsuse parun Pierre de Coubertin rahvusvahelise kongressi, kus tegi ettepaneku hakata korraldama uuesti olümpiamänge. Mängude läbiviimiseks moodustati Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) ja kinnitati olümpiaharta. Olümpiasümbol Koosneb viiest omavahel põimunud rõngast Sinine Euroopa Kollane Aasia Must Aafrika Roheline Austraalia Punane Ameerika Olümpiasümboli mõtte esitas Pierre de
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
