Link artikli kokkvõttele https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1440244013005100 Uuringu põhieesmärk Antud uuringu eesmärgiks oli uurida korrelatsioone noorte tennisiste vaimselt karmis käitumises. Hinnang uuringu eesmärgile Antud uuringu eesmärgi täitmisel saame teada, kuidas noortetennisistide hulgas on erinevad käitumismustrid omavahel seotud ning kuidas nad korrereeruvad. Meetodi lühikirjeldus * Valim : kokku oli 347 noortennisisti, nendest 184 meest ja 163 naist, vanuses 12-18. * Meetod : uurimus viidi läbi kahes osas. Töö esimeses pooles osalesid 20 atleeti ja 17 tipptreenerit fookusgrupivestlusel. Teises osas viidi 347 noortennisisti hulgas läbi internetis toimuv multisektsiooniuuring. * Statistiline võimsus : Kollektiivselt prognoosivad need motiveerivad muutujad ennustasid 51% vaimselt rasket käitumist. Mõõtmine ja/või manipulatsioonid Structural equation modeling (SEM) analüüsid viidi läbi Mplus 723-ga, kasutades täielikku
Eesti N 180 63 58 41 2 5 helbed või müsli jah Eesti N 168 54 57 38 1 4 helbed või müsli jah Eesti N 170 57 52 40 2 3 ei söö tavaliselt jahhommikul Eesti N 163 61 57,5 39 0 4 võileib jah Eesti M 172 66 54 42 1 4 ei söö tavaliselt jahhommikul Eesti M 183 73 54,5 44 4 võileib ei Eesti M 185 72 56 44 1 4 võileib nii ja naa Eesti M 187 94 59 46 1 3 võileib jah Eesti M 183 83 56 43 3 3 puder jah
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL 46 KOKKU 712 919 45 182 892 43 207 198 KASUMIARUANNE, kroonides Müügitulu kokku 18 351 999 17 905 692 14 456 121 Müügitulu tegevusalade lõikes Hotellid 7 896 866 7 117 612 5 084 068 Restoranid 5 771 611 4 963 745 3 535 898 Toiduk, jookide ja tubakat. jaemüük95 539 128 727 163 185 Meditsiinitehnika rent ja müük 1 499 475 2 769 137 3 162 200 Eriarstiabi osutamine 351 217 605 253 514 825 Medical SPA 909 614 1 122 283 773 953 Iluteenused 606 410 470 045 191 803 Nõupidamiste korraldamine 1 221 267 728 890 1 030 189 Kokku müüdud toodangu (kaupade 16teenuste)
2007 6 27 SV 36 AHV 259 212,5 0 2007 6 27 SV 16 AHV 132 25,5 1 2007 6 27 SV 16 AHV 135 27,5 1 2007 6 27 SV 22 AHV 152 41 0 2007 6 27 SV 22 AHV 160 46 0 2007 6 27 SV 25 AHV 162 45 1 2007 6 27 SV 22 AHV 162 47,5 1 2007 6 27 SV 22 AHV 163 53,5 0 2007 6 27 SV 25 AHV 164 51,5 0 2007 6 27 SV 25 AHV 164 49 0 2007 6 27 SV 25 AHV 164 51 0 2007 6 27 SV 22 AHV 164 69,5 1 2007 6 27 SV 22 AHV 165 50,5 0 2007 6 27 SV 25 AHV 167 57,5 0 2007 6 27 SV 25 AHV 166 57,5 1 2007 6 27 SV 22 AHV 168 53 1
MV=26 Pinnal 30 cm kaugusel Pinnal 30 cm kaugusel Laptop ekraani ees 5 515 5.5 6 1.2 Laptop vasak külg 2 40 2.5 5 0.2 Laptop parem külg 3 20.5 2 5.1 0.1 Laptop all 4 97 4.4 87 0.2 Laptop klaviatuuri peal 1 163 130 4.6 0.8 Laptop taga 5 150 6 5 0.7 ELF elektromagnetväli VLF elektromagnetväli Järeldused: Antud sülearvutiga töötades jäävad elektromagnetkiirgused 30 ja 50 cm kaugusel nii TCO kui ka MPR II piirnormide sisse. Kuid kuna sülearvutiga töötades asuvad käed klaviatuuril siis VLF välja piirnormi ületatakse nii magnet kui ka elektrivälja poolt umbes neljakordselt
Edith Leht 11c Fjodor Dostojevski ( 1821-1881 ) · 30.oktoobril 1821. Aastal sündis. · Sündinud Moskva arsti perekonnas, tema isa oli vaestemaja arst, kuid ta tapeti pärisorjade poolt. · Üks maailma enam tõlgitud kirjanikke. · Lõpetanud sõjaväeinseneride kooli. · Seejärel töötas ta sõjaministeeriumis, kuid lahkus sealt, et ennast täielikult kirjandusele pühendada. · Tema esimeseks teoseks oli, kiriromaan ,,Vaesed inimesed", mida saatis suur menu. · Järgnesid: ,,Teisik" ja ,,Valged ööd". · Siis järsku tuli tema saatusesse pööre: ta arreteeriti poliitilise tegevuse tõttu ja mõisteti 1849. Aastal surma. · Siberis kogetu sai aluseks tema romaanidele: ,,Alandatud ja solvatud" ning ,,Märkmed surnud majast". · Sunnitööle järgnenud sõjaväeteenistusest vabanenud, asus Dostojevski 1859. a Peterburi. · Ta...
Antsla Gümnaasium Ivo Nurmetalo 10B Google Chrome Uurimustöö Juhendaja Urmas Soonvald Antsla 2012 Sisukord 1.Sissejuhatus.......................................................................................................................................3 2.Google Chrome-i Ajalugu.................................................................................................................4 2.1 Teade..........................................................................................................................................4 2.2 Avalik Vabastamine...............................................................................................................4 3.0 Arendamine.....................................................................................................................................5 3.1 Enterprise-i kasutuselevõt...
.. "Ja peagi hiilib ligi väärarusaam, et juga teatakse, enne kui seda mõistetakse" "Lõplikul ei ole ehtsat olemist" "Inimene võlgneb kogu oma eksistentsi riigile" "Mitte keegi ei tea ega isegi ei tunne piiratust või puudust, enne kui ta on sellest üle ja ühtlasi selle taga" "Mis on mõistuslik, see on tegelik, ja mis on tegelik, see on mõistuslik" Kasutatud kirjandus Filosoofia lugu, Bryan Magee: Varrak, Tallinn 2000, lk 158- 163 Läänemaise filosoofia ajalugu tipult tipule Sokratesest Marxini, Esa Saarinen: Avita, Tallinn 2002, lk 221- 258 Filosoofia leksikon. Eesti Raamat, Tallinn 1985, lk 103- 104 50 klassikut. Filosoofid, Edmund Jacoby: TEA, Tallinn 2003, lk 190- 197
multimeedia faile. Sisaldab kahte pipeline. INTEL Pentium 4 valmistati aastal 2000, kiirus oli 1.3 kuni 3,8 GHz. Sisaldab 43 miljonit transitorit. Uudse lisana on Hyper-Threading tehnoloogia, mis on topelt andme siiniga protsessor. Alates Inteli 4004 on protsessori kiirus tuhandeid kordi kasvanud. Kui auto oleks arenenud sama kiiresti saaks ta sõita New Yorgist San Franciscosse 13 sekundiga. See tähendaks 1 163 076 km tunnis! INTEL Itanium2 valmistati 2002 kiirus oli 733 MHz kuni 1,3 GHz ning oli esimene 64 bitine protsessor. Seda protsessorit kasutatakse põhiliselt interneti serverites. INTEL CORE Duo valmistati 2006 aasta ning see sisaldab üle 291 miljoni transistori. Esmakordselt on selles kasutatud HD-st välja arenenud kahe tuuma süsteemi, mis tähendab et ühe protsessori korpuse sees on kaks protsessorit. http://en.wikipedia.org Tulevik
Algarvud ja kordarvud Sisukord Sissejuhatus Algarvud ja kordarvud Arvu tegurid ja kordsed Jaguvuse tunnused arvudega 2, 3, 5 ja 10 Kordarvu lahutamine algteguriteks Ajaloolisi andmeid Arvude ühistegurid Arvude ühiskordsed Alg- ja kordarvud Jagaja arv, millega antud arv jagub Arvudel on erinev arv jagajaid: Arv 1 jagub ainult iseendaga; Arvud 2, 3, 5 ja 7 jaguvad arvuga 1 ja iseendaga; Arvudel 6, 8 ja 10 on jagajaid neli; Arvul 24 on palju rohkem jagajaid: 1, 2, 3, 4, 6, 8, 12 ja 24; Alg- ja kordarvud Algarv naturaalarv, mis jagub ainult kahe arvuga (arv 1 ja arv ise) Kordarv naturaalarv, millel on rohkem kui kaks jagajat Algarvude tabel koostatatud selleks, sest suuremate arvude korral on raske otsustada, kas arv on alg või kordarv; Arvu tegurid ja kordsed Arvu tegur kõik arvud, millega antud arv jagub; Nt. Number 6 jaguneb arvudega 1, 2, 3 ja 6, st need on...
Liibüa Tripoli 108. Tsiili, Santiago 156. Lääne-Sahara 109. Peruu, Lima 157. Lõuna-Aafrika Vabariik Pretoria 110. Boliivia, La Baz 158. Madagaskar Kesk-Ameerika 159. Malawi 111. Belize Belmopan 160. Mali Bamako 112. Guatemala Guatemala 161. Maroko 113. Honduras Tegucigalpa 162. Mauritaania 114. El Salvador San Salvador 163. Mauritius 115. Nicaragua Managua 164. Mosambiik Maputo 116. Costa Rica San José 165. Namiibia 117. Panama Panamá 166. Nigeeria Abuja 118. Bahama Nassau 167. Niger 119. Kuuba La Habana 168. Roheneemesaared Cabo Verde 120. Jamaica Kingston 169. Rwanda 121. Haiti Port-au-Prince 170. Sambia Lusaka Aafrika riigid: 171. Seisellid 122
ml S/m Algne lahus 478 µS + 0,5 ml 410 µS + 1 ml 372 µS + 1,5 ml 339 µS + 2 ml 299 µS + 2,5 ml 267 µS + 3 ml 231 µS + 3,5 ml 193 µS + 4 ml 163 µS + 4,5 ml 144 µS + 5 ml 167 µS + 5,5 ml 183 µS + 6 ml 206 µS + 6,5 ml 231 µS + 7 ml 256 µS + 7,5 ml 276 µS + 8 ml 301 µS + 8,5 ml 322 µS + 9 ml 343 µS + 9,5 ml 369 µS + 10 ml 390 µS
Nõo Reaalgümnaasium Keili Helekivi 10.c klass Uurimistöö Soome keel Nõo 2015 Soome keel on Euroopa Liidu ametlik keel ja seda kõneleb umbes 5 miljonit inimest. Põhiliselt räägitakse keelt Soomes, kus see on üks kahest ametlikust keelest. Teiseks riigikeeleks on Soome Vabariigis rootsi keel, mida räägib vaid 6% rahvastikust. Soome keel on ametlikuks vähemuseks Rootsis aga väiksemad vähemused on ka Norras, Venemaal ja Eestis. Immigrantidest koosnevaid vähemusi leidub Ameerika Ühendriikides, Austraalias, Argentiinas ja Brasiilias. (Soome keel, 2014) Rootsikeelse rahvastiku arv on aastate jooksul vähenenud, iseseisvumise hetkel moodustasid rootslased rahvastikust 11%. (Zetterberg, 1991, lk 163). Soome keelt kõneleb soome elanikest 90,9%. Tegu on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluva ja seega eesti keele ühe lähima sugulaskeelega. Läänemeresoome keeled kuuluvad ühtlasi uurali keelte hulka ja...
ilustamist ja toretsemist. Missugune põhimõtteline muutus toimus kompositsioonitehnikas? - Varasema polüfoonia asemele tuli monoodia. Mis on monoodia? - ühehäälse meloodiaga muusikastiil Kuidas väljendus monoodiline stiil instrumentaalmuusikas? - Algul mängiti instrumente põhiliselt monoodiliste laulude saateks. 16 saj. teisel poolel hakkas arenema ka instrumentaalne soolomäng, kus saatena kasutati akordipilli. Võrdle muusikat Renessanssi ja baroki ajastul (lk. 163, 187) - Renessanss on seotud pigem Madalmaadega, Barokk Euroopaga. Renessanss - ilmalik muusika, barokk - tekkisid erinevad uued žanrid (ooper, solistiline vokaal- ja instrumentaalmuusika, orkestrimuusika). Renessanss - vokaalpolüfoonia, Barokk - polüfooniline muusika. Tüüpiline renessansiajastu muusika pole kontsertlik, st ta pole algselt mõeldud kuulamiseks. Instrumentaalmuusika hõlmas barokiajastul mitte ainult salongilikku kodust musitseerimist, vaid ka orkestrimuusikat.
Eesti 179 72 55 40 1 4 Eesti N 170 55 55 37 1 4 Eesti N 160 58 55 38 1 5 Eesti N 161 57 55 39 1 4 Eesti N 171,5 59 57 38 1 4 Eesti N 180 63 58 41 2 5 Eesti N 168 54 57 38 1 4 Eesti N 170 57 52 40 2 3 Eesti N 163 61 57,5 39 0 4 Eesti M 172 66 54 42 1 4 Eesti M 183 73 54,5 44 4 Eesti M 185 72 56 44 1 4 Eesti M 187 94 59 46 1 3 Eesti M 183 83 56 43 3 3 Eesti M 190 102 59 46 1 3 Eesti M 173 58 55,5 42,5 1 3
Eesti N 170 55 55 37 1 4 Eesti N 160 58 55 38 1 5 Eesti N 161 57 55 39 1 4 Eesti N 171,5 59 57 38 1 4 Eesti N 180 63 58 41 2 5 Eesti N 168 54 57 38 1 4 Eesti N 170 57 52 40 2 3 Eesti N 163 61 57,5 39 0 4 Eesti M 172 66 54 42 1 4 Eesti M 183 73 54,5 44 4 Eesti M 185 72 56 44 1 4 Eesti M 187 94 59 46 1 3 Eesti M 183 83 56 43 3 3 Eesti M 190 102 59 46 1 3
Eesti 179 72 55 40 1 4 Eesti N 170 55 55 37 1 4 Eesti N 160 58 55 38 1 5 Eesti N 161 57 55 39 1 4 Eesti N 171,5 59 57 38 1 4 Eesti N 180 63 58 41 2 5 Eesti N 168 54 57 38 1 4 Eesti N 170 57 52 40 2 3 Eesti N 163 61 57,5 39 0 4 Eesti M 172 66 54 42 1 4 Eesti M 183 73 54,5 44 4 Eesti M 185 72 56 44 1 4 Eesti M 187 94 59 46 1 3 Eesti M 183 83 56 43 3 3 Eesti M 190 102 59 46 1 3 Eesti M 173 58 55,5 42,5 1 3
Jrk [cm³] [kg/m³] Materjali nimetus nr a_kes b_kes h_kes a b h m V ρ k k k 164 44 40 1 Poorbetoon 1 163 163,3 45 44,7 40 40 145,4 292 497,9 163 45 40 101 101 101 2 Poorbetoon 2 101 101 101 101 101 101 874 1030,3 848,3 101 101 101 41 90 142 3 Mullklaas 42 41,3 92 91,3 143 142,3 71 536,6 132,3
1 2 3 e n (yi-y)^2 1.-3. 69 9 51 43 948 105 11.-13. 87 43 32 54 847 0,64 21.-23 62 88 49 66 394 171 163 2189 277 üldine rühmasisene dispersioon 1094 rühmavaheline dispersioon 139 ykesk 54 F= 0,13 Fkr(4,20)= 2,87 Üldine rühmasisene dispersioon: Üldkeskmine: Rühmadevaheline dispersioon: F-statistik: F-statistiku kriitiline väärtus:
tolmuimejatel. Ajastu populaarsemad teemad olid kiirus, dzäss ja glamuur Kiirus: 1925. aastal muutus lennuk tehnikaimest kiireks reisimisvahendiks. Esimesed reisilennukid rappusid kohutavalt, seega võeti ohutusrihmad ja hügieenipakid kohe alguses kasutusele. Kahekümnendatel aastatel töötasid lennukitel ainult stjuuardid. Kolmekümnendatel ilmusid esimesed stjuardessid. Eeskirjade järgi olid mõõdud rangelt piiritletud- kasv mitte üle 163 cm, kaal mitte üle 53 kg- seda selleks, et nad võtaksid salongis võimalikult vähe ruumi. Dzass: Mustanahaliste muusikute dzass ajas rahva hulluks. Igas restoranis mängis mõni dzässorkester. Valged orkestrandid määrisid nägu pruuni värviga, et mustanahalistena menukamad olla. Pariisi vallutas mustanahaline tantsija ja lauljanna Josephine Parker. Ta esines laval topless, kattes end vaid sulgede ja litritega.
tonni Linnas Maanteel Linnas Maantee l Kasutatud kütuse kogus, 53 550 53 550 5 950 5 950 119 000 tonni Kasutatud kütuse kogus, 73 73 8 8 163 030000 liitrit 363500 363500 151500 151500 Sõidetud km 535 765 59 85 1445000000 500000 000000 500000 000000 Emiteeritav ühend, tonni …NOx 696 1683000 297 59 2 468
Kooli nimi Referaat Arvutiviiruste ajalugu Koostaja: Nimi Juhendaja: Nimi Tallinn 2012 Sisukord 2 Sissejuhatus Minu referaat tutvustab arvutiviiruseid üldiselt, kuidas oma arvutit kaitsta viiruste eest , kuidas vältida arvuti nakatumist viirusest jpm. Arvuti omamisest pole mitte mingisugust kasu, kui sa ei oska oma arvutit viirustesse nakatumisest päästa. Selles referaadis tutvustan siis arvutiviiruseid, viiruste ajalugu ja pööran tähelepanu arvuti ohutusele ja räägin ka viirusetõrjeprogramitest.. Iga inimene peaks oskama oma arvutit kaitsta, kuna tänapäeva kiiresti arenevas maailmas võidakse sinu isiklikku infot kurjasti ära kasutada. Sellepärast peaks iga inimene oskama kaitsta oma arvutiti ja isiklikke faile/pilte. 3 Arvutiviirused Arvutiviiruseks nimetatakse programmi mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ning arvutit nakatama ja se...
Alternatiivpedagoogikast Referaat ,,Kasvatuse maailma paljusid mõttesuundi võib jagada tinglikult kaheks. Ühed on välja kasvanud antropoloogiliselt pinnalt- sellest, mida teatakse inimesest ja kuidas mõistetakse arengut. Teised on pärit ühiskonna võimustruktuuride majanduse, ideoloogiate, religiooni taotluste pinnalt." (Kuurme 2003 lk. 163). Üht huvitab rohkem inimene ja mis temas õppimise toimel juhtub, teist huvitab rohkem tulemus, mis on tihti standardiga ette ära määratud. Alternatiivkoolid on tegutsenud rohkem kui sajand. Alternatiivkoolide teke ja lapsepõlve teadvustamine on ajalooliselt käinud käsikäes. Teadvustatud lapsepõlvele püüti luua pelgupaik, et oleks võimalik ,,areneda iseenese määratud tempos iseenese jaoks" (Kuurme 2003 lk. 164). Tänapäeva alternatiivpedagoogikas on kõige tuntumaks saanud Montessori koolid ja Steiner, e. waldorfkoolid. Mon...
Kannes Rasmus 2,40 170 2,76 15 3,00 5 190 Reps Ivo 3,20 180 3,68 0 4,00 0 180 Kivi Ülo - - - - - - 170 Keskmine 2,59 163 2,98 6 3,24 6 174 Summa 23,35 1463 26,85 50 29,19 55,00 1738 Max 3,20 180 3,68 15 4,00 10,00 190 Min 1,95 140 2,24 0 2,44 - 160
asendamatutest aminohapetest on puudu 1 või mitu. Sellised on enamus taimseid valke: terade, kaunviljade, pähklite ja seemnete valgud. Lü Metio Fenüül- Jrk. nr. Toiduaine nimetus Valk Valiin Isoleutsiin Leutsiin siin niin Treoniin Trüptofaan alaniin 10% 1 rõõskkoor 3 201 163 267 203 73 137 43 145 30% 2 hapukoor 2,4 153 139 211 170 60 100 31 106 3 apelsin 0,9 35 27 20 36 13 13 6 27 4 aprikoos 0,9 19 14 23 23 4 16 9 13 5 arbuus 0,7 10 20 18 64 6
157 0: (I___) ( 2 1) V = 44 "inst_35>from0" 158 1: (____) ( 2 0) V = 48 "inst_35>from1" 159 2: (____) ( 0 3) V = 44 "inst_35>from2" 160 3: (I___) ( 0 0) V = 48 "inst_35>from3" VAR# 110: (________) "inst_36>o" GRP# 69: BEG = 161, LEN = 4 ----- 161 0: (I___) ( 2 1) V = 51 "inst_36>from0" 162 1: (____) ( 2 0) V = 55 "inst_36>from1" 163 2: (____) ( 0 3) V = 51 "inst_36>from2" 164 3: (I___) ( 0 0) V = 55 "inst_36>from3" VAR# 111: (________) "inst_37>o" GRP# 70: BEG = 165, LEN = 4 ----- 165 0: (I___) ( 2 1) V = 43 "inst_37>from0" 166 1: (____) ( 2 0) V = 47 "inst_37>from1" 167 2: (____) ( 0 3) V = 43 "inst_37>from2" 168 3: (I___) ( 0 0) V = 47 "inst_37>from3" VAR# 112: (________) "inst_38>o"
Rummu pikkus l r = (1,2...1,8) d r = (1,2...1,8) 50 = 60...90 mm Valime l r = 90 mm Rummu välisläbimõõt l r 2 = (1,6...1,8) d r = (1,6...1,8) 50 = 80...90 Valime dr2 = 90 mm. Laagrite vahe valime konstruktiivselt, lähtudes trumli pikkusest, laagrisõlmi laiusest ning trumli ja korpuse minimaalsest vahekaugusest. 185 27 163 450 Seega l 650 mm, l1 70 mm, l2 85 mm, l3 480 mm. Reaktsioonjõudude leidmine. F F Siis RB l - (l 2 + l 3 ) - l 2 + Fv l1 = 0 2 2 F F 4,4 4,4 (l 2 + l 3 ) + l 2 - Fv l1 (0,085 + 0,48) + 0,085 - 2,64 0,07 RB = 2 2 = 2 2 1,9kN
Indigolapsed ja kristall-lapsed Indigolasteks nimetatakse lapsi, kes on sündinud nn uuel ajastul, alates 1995. aastast. Nende laste eripära seisneb selles, et nad on sündides kaasa saanud palju suurema aurakiirguse kui nende vanemad. Need lapsed on sündinud uue ajastu indigovärvi auraga, mille täiskasvanud võivad saada läbi AuraTransformatsiooni kui nad tunnevad, et on selleks valmis. *AuraTransformatsiooni on püsiv tedlikkuse laiendamine. AuraTransformatsiooniga läbib inimene kogu auravälja väga sügava ja põhjaliku puhastuse . Mille läbi inimene muutub silmanähtavalt õnnelikumaks ja motiveeritumaks . See on mõeldud selliste inimestele, kes soovivad liikuda kõrgematele vaimsetele tasanditele ja laiendada oma teadlikkust, viies need kooskõlla praeguse ajastu uute energiatega, mille keskel me iga päev elame. Peale seda tekib sul ka tugevam ja puhtam intuitsioon, mis aitab sul ära tunda, mis on sinu jaoks hea ja mis mitte. Indigola...
S 1 1 2 1 6 6 1 2 1 1 3 5 2,5 m 1 1 2 1 6 6 1 2 1 1 2 5 2,416667 o 1 1 2 1 6 6 1 2 1 1 4 6 2,666667 Kokku 10 10 20 10 60 60 10 20 10 10 36 52 1 -5 167 75 81 7 36 4 2 25 8 130 121 54,25 3 91 168 36 38 0 32 170 38 2 160 -4 163 74,5 5 16 123 73 26 59 6 185 65 184 70 157 0 80,33333 Kokku 152 588 287 355 129 196 559 252 379 507 366 504 Sigrid-Kristiina Simson 111216 YAGB12 i g i r S Kesk S 6 2 1 1 1 2,2 i 6 2 1 1 1 2,2 m 6 2 1 1 1 2,2 s 6 2 1 1 1 2,2 o 6 2 1 1 1 2,2 n 6 2 1 1 1 2,2 Kokku 36 12 6 6 6
nõus ja see tehing on õige. $ 185 lõige 1. Saab sõlmida lepingu. TSÜS $ 95 ÜL 157. Ei saa. ÜL 158. §162 lõige 2 punkt 2. Võib küll , keegi ei ole selle vastu ja netovara ei vähene. ÜL 159. Saab küll. § 151 lõige 3. Pantimise teel ÜL160. Kandejõustumisest hakab alles Vilja S esindus kehtima. Ei saa Äriõiguse kaasused ÜL 161. Selle avalduse põhjal tagasi ei kutsusta § 184 lõige 1 ÜL162. § 184 lõige 3 ja 5. Otsuseks ei ole vajalik 2/3 enamus. ÜL 163. § 194. Saab küll ÜL 164. § 218 lõige 2 ja 3 MOODLE ÜLESANDED ÜL 1 : § 34 lõige 2. Kõik kehtib. ÜL 2: See ei ole seaduslik, kuna alaealine on alles 12 aastane. Kohtunikuabil on õigus. ÜL 3: kui ei ole nõusolekut andnud, ei ole õigus teisel seda kaubamärki kasutada. ÜL 4: § 60 lõige 1. Kohe ei saa lõpetada, peab andma hoiatuse. ÜL 5: Registripidaja võibteha kande ui tal on piisavalt andmeid ilma avalduseta § 61. Kui ei
ÕIGEKEELSUSSÕNARAAMATU KASUTAMINE Kodutöö 163 p 155 p Ülesande esitamise tähtaeg on 17.12.12. Enne ülesande kallale asumist lugege läbi ÕSi kasutamise juhend! Ärge üritage täita ülesannet ÕSi abita! Kõik vastused andke siinsamal lehel. Kõik, kelle punktisumma jääb alla 150 punkti, peavad esitama ka veatu vigade paranduse! Seda ootan ka neilt, kes esitavad töö hiljem kui 17.12.12. Ärge jätke töö esitamist viimasele minutile ega mitte ka nädalale! Vigade paranduse veatuks saamine võib võtta päevi! 1
LÄÄNEEUROOPA KUNST Auguste Herbin LääneEuroopa kunst 19201940 Esimese maailmasõja järel sai populaarseimaks Läänemaailma kunstipealinnaks Pariis Kui Pariisis oli kunst ilutsev ja visuaalset naudingut pakkuv,siis Saksmaal domineeris lihtsavormiline esemete tootmine (koolkond "Bauhaus") Pariisi näitustel oli ülekaalus elektiline stiil(plakati-ja raamatukujunduse ning tarbekunsti vallas) 1920. a algul tekkis sürrealism ja levis kubismist lähtunud purism Kunsti tunnusjooned Jäljendati nähtavat maailma Maaliti looduse järgi(maastikke,lilli jne) Lihtsad motiivid(natüürmort, aktid, portreed) Hinnati maalilist ilu Värvivalik subjektiivne ja joonistus vabam(modernistlik realism) Peamine polnud see, mida pildil kujutati ,vaid kuidas seda kujutati Auguste Herbin Sündis Kes ta oli? Tema tööd.. Mer II http://www.mchampetier.com/Screenprint-Auguste-Herbin-2034...
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 158 Liivimaa suhted naabritega . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 160 Reformatsioon ja poliitika . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 163 Majandus ja rahvastik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 167 Rahvastik ......... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 168 Rahvaarv ...... . . . . . . . . . . . .
RP II k kontrolltöö SÕNAD JA VÄLJENDID 1. Aktsiakapital - акционерный капитал 2. Aktsiaselts – акционерное общество 3. Algdokument – первичный документ 4. Allahindlus - скидка 5. aruandeaasta kasum - прибыль за финансовый год 6. aruandeaasta kahjum - убытое за финансовый год 7. asjakohane – актуальный 8. asjatundlik - компетентный 9. asutama - основывать 10. avalikustama - предать гласности 11. avastama - обнаруживать 12. bilanss - баланс 13. bioloogiline vara – биологическое имущество 14. brutokasum – валовая прибыль 15. eelarvamus - предубеждение 16. eelistama - предпочитать 17. eelmiste perioodide jaotamata kasum – нераспределенная прибыль прошлых лет 18. eksitama - вводить в заблуждение 19. elukutse - профессия 20. eraldis - отчисление 21. eraldiseisev - отдельностоящий 22. erapooletu - беспристрастный 23. ...
klassid / kool tervikuna Järve Slaavi Gümnaasium OSA 1. Õpilaste arv Õpilaste arv I-III kl 192 Õpilaste arv IV-VI kl 163 Õpilaste arv VII-IX kl 163 Õpilaste arv X-XII kl OSA 2. Tervishoiutöötajad Ametikohti Õde 0,75 Teenuse osutaja registrikood 1 Õde N02717
, -- [ ] (+/- () ) : , . , . «» . C. . 9- c 8 2008 : : 2- 7 2000 -- 7 2008 (. . 31 1999 ) (2000-2004) (.., 2004) -: (2004-2007) (2007-2008) : : 5- 16 1999 -- 7 2000 (. . 9 1999 ) ( : 31 1999) : : -- : -- : · · · · o · o · o · · o o · o o · · · · · · · · · · · · : o 17 1991 o 25 1993 o 12 1993 · : o 1995 · 1999 · 2003 · 2007 · : o 1996 · 2000 · 2004 · 2008 · · · · · (. 7 1952 (56 ), , , ) -- , 8 2008 -- . 7 2000 7 2008 ...
Eesti N 169 50 54 38 1 3 Eesti M 180 70 56 43 0 3 Eesti 179 72 55 40 1 4 Eesti N 160 58 55 38 1 5 Eesti N 161 57 55 39 1 4 Eesti N 168 54 57 38 1 4 Eesti N 170 57 52 40 2 3 Eesti N 163 61 57,5 39 0 4 Eesti M 172 66 54 42 1 4 Eesti M 183 73 54,5 44 4 Eesti M 185 72 56 44 1 4 Eesti M 187 94 59 46 1 3 Eesti M 183 83 56 43 3 3 Eesti M 190 102 59 46 1 3
R1 43 47,3444 160,9488 4,344397 32,14349 229,8097 0 R2 56 4,344397 32,14349 16,90919 43,34999 -57,6292 99,81671 R3 28 C1 0 0 D -5162,24 4494,605 a jb C2 196 16,2403 D1 7344,718 11381 I11 0,282558 -1,95865 C3 126 25,26269 D2 -19792,2 -11936,5 I22 1,03569 3,214009 e1 325 229,8097 e2 163 115,2584 a jb |m| o' o 1 0 0 I1 0,282558 -1,95865 1,978925 -81,791 -81,791 2 120 2,094395 I2 1,318248 1,25536 1,820359 43,6002 43,6002 f 50 314,1593 I3 1,03569 3,214009 3,37676 72,13886 72,13886 ef. v. faas h1 217,6597 84,2219 233,3861 21,1536 21,1536 I1 1,979 -81,79 h2 24,53279 -14,2941 28,3933 -30,2274 -30,2274
1. Abiturient keskkoolilõpetaja 61. Duplikaat (dublikaat) koopia 2. Absoluutne täielik 62. Efekt mõju, mulje (üllatav) 3. Abstraktne kujutatav 63. Eksemplar üksik ese 4. Absurdne võimatu 64. Entsüklopeedia teatmeteos 5. Adekvaatne vastav 65. Fajanss peen valge savi 6. Afekt kontrollimatu tundepuhang 66. Familiaarne liiga tuttavlik 7. Aferist õnnekütt 67. Filigraane peenelt töödeldud 8. Afiss müürileht 68. Forsseerima üle võimendama, kiirendama 9. Akadeemik teadusliku kraadiga isik 69. Fundamentaalne põhiline, põhjapanev 10. Akrobaat võimleja 70. Garaaz auto...
KESKAEG Haridus ja kultuur Marii Rikken Katoliku hariduselu · Keskaegne kool oli lahutamatult seotud kirikuga. · Koolitamine algas seoses vallutustega · Katoliku kiriku rüpes tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid. Toomkool Ülikooli Kõrgem Kloostri- Linna- id XII saj. d XV ladinakoo koolid koolid saj. l XVI saj. Ilmalikke *Õppetöö *Täpsemalt teadmisi - toimus kõigi teatakse ainult algteadmisi *Õpiti majandusest. toomkapiitlite *Taheti Tallinna peamiselt juures - Tartus, asutada, et ka dominiiklaste Saksamaa *Linnakirikute Vana-Pärnus ja ...
1. Tõstma lever 2. Tõusma Se lever 3. Minema Aller 4. Omama Avoir 5. Ostma Acheter 6. Maksma Payer 7. Tööle võtma Employer 8. Elama kuskil Habiter 9. Sööma Manger 10. Saatma saadetist Envoyer 11. Reisima Voyager 12. Liigutama/liikuma Bouger 13. Katsuma Toucher 14. Üritama/proovima Essayer 15. Vaatama Regarder 16. Rääkima Parler 17. Puhkama Se reposer 18. Jalutama Se promener 19. Kiirustama Se dépcher 20. Ärkama Se réveiller 21. Magama minema Se coucher 22. Hüüdma/kutsuma Appeler 23. Pesema Laver 24. Ennast pesema Se laver 25. Riidesse panema Habiller kedagi 26. ...
BAROKK HISPAANIAS 17. sajandil valitses Hispaanias feodalism, absoluutne kuningavõim, vastureformatsioon ja inkvisitsioon. Kunstis ei levi äärmuslik barokk, pigem barokk-klassitsism, säilivad antiigi ja renessansi taotlused. Tähtsaimaks kunstiliigiks oli maalikunst, see domineeris arhitektuuri ja skulptuuri üle. Arhitektuuris olid olulisel kohal sakraalehitised . Skulptuuris oli levinud värviline puuskulptuur, mis oma laadilt oli väga naturalistlik ning toonitas usulist härdust. Loomutruult kujutati puuskulptuuris pühakute kannatusi. Suurema ilmekuse saavutamiseks pandi kujudele kristallist silmad, pärlitest pisarad ning vahel isegi riided selga. MAALIKUNST Hispaania maalikunsti arengu tipule viinud meistrite arv on suhteliselt väike. Temaatika on võrdlemisi ühekülgne ja piiratud – viljeletakse SAKRAALMAALI ja PORTREE...
Esimene on pesa peale asetatakse tühi magasinikast ja teine on, et kärjeraami pealmise liistu pikkune ning 50 või 85 mm laiune võrkraam kinnitatakse pesaruumi tühjaosa peale (Talts 1977). Joonis 1 Eesti taru lõige piki raami: a- katus, b- magasin, c- pesaruum, d- seinatope, e- põhi, f- lennuavad (Talts 1977) 5 2. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Arro, S. , Endla, M. , Kilter, E. , Rohtla, A. Mesilaste pidamine, 1997, "Valgus" 163 lk. 2. Talts, H. Tegelik mesindus, 1977. "Valgus", Tallinn, 247 lk. 6
Tallinna Tehnikaülikool Elektroenergeetika ja mehhatroonika instituut Elektrotehnika II AME 3150 Kodutöö nr. 5 (variant 3) Homogeenne liin Õpilane: Denis Nikolski Matrikli nr: 111143 Rühm: AAAB50 Tallinn 2017 1 Algandmed: f = 10000 l = 15 km R0 = 29 W/km C0 = 5,75 nF/km L0 = 2,12 mH/km G0 = 0,51 S/km U2 = 24,4 V I2 = 20 mA 2 = 6,17° rad =2 f =23,1410000=62832 s 2=0,02 6,17 ° =0,02+ j 0,002 A 1. Arvutada pinge U1 ja vool I1 liinialguses, aktiivvõimsus P ja näivvõimsus S liini alguses ja lõpus ning liini kasutegur . 2. Lugedes liini kaovabaks (s.o võttes R0 = G0 = 0) ja koormustakistuse liini lõpus aktiivtakistuseks ning võrdseks pu...
2) Elektri ja soojuse koostootmise arendamine (sihtgrupp: energiaettevõtted). 3) Säästliku energiakasutuse toetamine läbi erinevate tehniliste lahendamine (siht- grupp: energiat tootvad ja kasutavad ettevõtted, väiketarbijad). 1.1.2. Esitatud taotluste ülevaade prioriteetide lõikes 2006. a. I voorus esitati kokku 22 taotlust kogusummas 34 532 180,25 krooni (Lisa 1): 1. Energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamise alamprogrammi esitati 3 taotlust kogusummas 6 527 163 krooni. 2. Välisõhukaitse alamprogrammi esitati 19 taotlust kogusummas 28 005 017,25 krooni. Ülevaade eelarve eelnõu taotlustest: Prioriteedid Taotlusi Summa Välisõhu kvaliteedi parandamine 15 24 053 577,25 Prioriteedid Taotlusi Summa Transpordisaaste vähendamine 1 370 799
31.12.2011 31.12.2010 31.12.2009 VARA Käibevara Raha ja raha ekvivalendid 9 908 5 818 14 392 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 34 645 31 266 41 204 Ettemaksed 2 610 1 060 1 955 LIKVIIDNE VARA 47 163 38 144 57 551 Varud 24 210 24 982 24 883 Müügiootel põhivara 242 321 295 Käibevara kokku 71 525 63 447 82 729 Põhivara Kapitaliosaluse meetodil kajastatud 199 99 140 investeeringud
Osaliselt määratud funktsioon on funktsioon, mille määramispiirkonnaks on ainult osa lähtehulga elementidest. Lähtehulgaks olev Boole Ruumis leidub selliseid argumentvektoreid, mille jaoks pole rangelt määratud, kumba loogikaväärtue 0 või 1 funktsioon nende korral omandama peab. Mis on funktsiooni määramatuspiirkond? Kuidas seda tähistatakse? Määramatuspiirkonna moodustavad argumentvektorid, mille jaoks pole pole määratud, kas nad omandavad väärtuse 1 või 0. vt. Tähist lk 163 Millega võrdub funktsiooni 1-de piirkonna, 0-de piirkonna ja määramatuspiirkonna ühend? ={0,1}n Millise väärtuse omandab funktsioon oma määramatuspiirkonnas? Ükskõik kumma loogikaväärtuse, 0 või 1. Kuidas esitatakse tõeväärtustabelis funktsiooni määramatuspiirkonda? Märgiga - Mida tehakse funktsiooni määramatuspiirkonnaga? Jaotatakse määramatuspiirkond vabalt ära 1-de ja 0-de piirkonna vahel, et saada täielikult määratud funktsioon.
PTOLEMAIOSTE EGIPTUS 334-325 e.Kr. Aleksander Suure sõjaretk Süüriasse, Mesopotaamiasse, Egiptusse, Pärsiasse ja Indiasse, millega loodi hiiglaslik hellenistlik impeerium. 323 e.Kr. Aleksander Suur suri. Tema väejuhid (hiljem nimetatud diadohhideks ehk järglasteks) jagasid impeeriumi omavahel ja hakkasid sõdima, mis lõppes neist enamuse hävinguga. Säilisid 4 riiki: Kreekas jäi valitsema Antigonos (382-301 e.Kr.) ja tolle järglased. Anatoolias (keskusega Pergamonis) jäi valitsema Philetaeros (343-263 e.Kr.), kes oli Aleksandri ühe tuntuima väejuhi ja hilisema diadohhi Lysimachose väes ohvitser. Lysimachos ise oli lõpuks purustatud, ent Philetaeros suutis päästa osa ta valdustest. Süürias ja Mesopotaamias jäi valitsema Seleukos (358-281 e.Kr.). Egiptuses jäi valitsema Ptolemaios (367-283 e.Kr.). Süüria ja Egiptuse hellenistlikud riigid vallutati Rooma poolt alles 64 e.Kr. ja 30 e.Kr. Egitpuse ...
aprill 1980(7) 50. Tansaania 945 090 km² 36 588,225 Dodoma 9. detsember 1961 51. Togo 56 785 km² 5 556 812 (2002) Lomé 27. aprill 1960 52. Tšaad 1 284 000 9 253 493 (2003) N'Djamena 11. august 1960 km² 53. Tuneesia 163 610 km² 10 074 951 (2005) Tunis 20. märts 1956 54. Uganda 236 040 km² 25 632 794 (2003) Kampala 9. oktoober 1962 Sõltuvad, tunnustamata ja okupeeritud alad: Ala Pindala Rahvaarv Pealinn/Keskus Briti India ookeani ala (Srb.) 60 km² täpne arv teadmata Diego Garcia
Ettevõtlus – Pereettevõtlus Mai Schults Tallinna Tehnikaülikooli Kolledž 2016 Mõisted Ettevõtlus Pereettevõtlus Tegevus, mille eesmärk on Ühe pere või suguseltsi kasumit taotlevate ettevõtjate tegevus pereliikmete (ja/või asutamine, käigus hoidmine, sugulaste) ja äritegevuse arendamine ja laiendamine, kombineerimisel, mille ehk igasugune eesmärk on kasumit majandustegevus taotlevate ettevõtjate (majandamine), mille asutamine, valitsemine, eesmärk on tulu saamine käigus hoidmine, arendamine kauba tootmise ja teenuste ja laiendamine tulu osutamise teel. saamiseks kauba tootmise ja teenuste osutamise teel. U. Arumäe, 2015. Pereettevõtluse Käsiraamat Otsene omandus pereettevõtetes ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
