query 0x0a04 Unknown (38943)
Esmatasandi tervishoid 2013/2014 1. Mis on esmatasandi tervishoid? Esmatasandi tervisehoid on iga inimese terviseprobleeme lahendav töö-,kooli- ja elukohajärgselt kättesaadav esmavajalike ambulatoorsete teenuste kogum. Tihedas koostöös teiste tervisehoiuteenuste ja sotsiaalhoolekande ning haridussütsteemidega. 2. Mis on esmatasandi tervishoiu peamine ülesanne? Olla esmaseks kontaktpunktiks tervisehoiusüsteemiga kõigile isikutele ninde vanusest ja soost olenemata, kus tagatakse abi enamus seisundite korral ning vajadusel eesmärgistatud edasisuunamine eriarstiabi süsteemi. Oluliseks osaks on tervise edendamine ja haiguste ennetamie, abi koordineerimine ja erinevate teenuste seostamine. 3. Nimeta esmatasandi tervishoiu põhiteenused. o Perearsti ja-õe teenused o Kodune õenduabi teenus o Füsioteraapia teenus o Ämmaemandusabi teenus o Koolitervisehoiu teenus 4. Nimet...
sõjaväes 1940-1941 Punaarmees armees Kindral 15 1 2 18 Kolonel 30 10 15 55 Kolonelleitnant 34 12 31 77 Major 48 25 90 163 Kapten 61 67 169 297 Leitnant 32 19 236 287 Nooremleitnant 10 1 77 88 Aukraad teadmata - - 64 64 Kokku 230 135 684 1049
Müügitulud 24 000 27 500 32 000 39 500 44 000 49 500 Omakapital 70 000 0 0 0 0 0 Laenu väljavõtmine 20 000 0 0 0 0 0 EAS 50 000 0 0 0 0 0 SISSETULEKUD KOKKU: 120 000 154 980 150 460 154 540 163 120 177 700 Väljaminekud: Kütus 1 720 1 720 1 720 1 720 1 720 1 720 Töötajate palgad (koos 24 000 24 000 24 000 24 000 24 000 24 000 maksudega) Elekter 250 250 250 250 250 250 Marketingikulud 5 000 5 000 4 500 4 500 4 000 3 000
Hübridisatsioon ja heteroploidsus kui bioloogilise mitmekesisuse allikad hüüfe moodustavatel seentel Bellis Kullman Seentel on Maa toitumisahelates väga tähtis osa. On nii majanduslikult kasulikke liike, nagu mükoriisaseened, kui ka patogeenseid seeni, mis laastavad taimepopulatsioone. Seente evolutsiooni uurimine on olnud kuni molekulaarse fülogeneetika esilekerkimiseni ääretult raske. Viimase aastakümne jooksul on neid uusi meetodeid rakendades tehtud jahmatavaid avastusi, mille hulka kuulub ka seente liikidevahelise hübridisatsiooni võime (Schardl & Craven, 2003). Seeneriigis valitsevad haploidid, vahel küll dikarüootsel viisil. Kui inimesel saavad ema munarakk ja isa seemnerakk kokku, siis seeneeosed, munaraku ja seemneraku ekvivalendid, idanevad eraldi hüüfideks. Tavaliselt peetakse seeneks selle viljakeha, tegelikult on seen ise aga maa all ja ajab seal oma niidistikku laiali. Nõiaringis kasvavad seened on tegelikult kõik üks j...
PK.0967 LOODUSKAITSE ALUSED 2018 KORDAMISTEEMAD Õpik: Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse 31.01.2018 Elurikkust ohustavad tegurid, õpikust lk. 106-153. Abi saab ka meie ühiselt koostatud konspektist (ÕISis). Millised on peamised elurikkust ohustavad tegurid? Oska tuua näiteid Eesti kontekstis. Peamised elurikkust ohustavad tegurid on: elupaikade hävimine maakasutuse muutus, metsaraie intensiivistumine, märgalade kuivendamine, kõrbestumine, elupaikade fragmenteerumine suured ja sidusad elupaigad eraldatud väiksemateks tükkideks teede, põldude, linnade jm poolt; allesjäänud elupaigalaigud on tihti üksteisest isoleeritud ja paiknevad muudetud maastikus; servaefekt, killustumine piirab liikide levikut ja uute alade koloniseerimist, toitumisvõimalused vähenevad; alampopulatsioonides lähiristumissurve, ge...
Tallina Tervishoiu Kõrgkool õenduse õpetool KARDIOLOOGIA JA ÕENDUSABI JUHTUMIUURING Iseseisev töö õppeaines Sisehaige õendus Tallinn 2018 SISUKORD KARDIOLOOGILISE HAIGE JUHTUM.............................................................................3 AKADEEMILINE ÕENDUSPLAAN...................................................................................6 PATSIENTI ÕPETAMINE NOKTUURIAGA TOIMETULEKUL....................................10 KARDIOVASKULAARSE RISKI VÄHENDAMINE.......................................................11 PATSIENDI KEHAMASSIINDEKSI (KMI) MÄÄRAMINE............................................12 RAVIMITE MANUSTAMISE TEHNIKAD.......................................................................14 KASUTATUD KIRJANDUS...............................................................................................15 ...
217 1 MA 138 14,7 20,1 20,1 20,1 0 0 0 218 1 MA 131 8,7 20,4 20,3 20,35 22,6 15,3 0 219 1 MA 123,5 5,9 18,6 18,5 18,55 0 0 0 220 1 MA 122,5 4,8 20 19,9 19,95 0 0 0 221 1 MA 139 5,2 20,1 20,1 20,1 0 0 0 225 1 MA 151 9,3 24,2 24,1 24,15 0 0 0 226 1 MA 157,5 9,1 20,2 20,3 20,25 0 0 0 227 1 MA 163 9,4 19,7 19,7 19,7 0 0 0 228 1 MA 167,5 9,2 21,6 21,7 21,65 22,7 16,4 0 229 1 MA 167,5 10,9 17,2 17,2 17,2 0 0 0 231 1 MA 155 14,3 21,5 22,3 21,9 0 0 0 233 1 MA 182,5 11,7 22,9 22,6 22,75 23,2 0 0 235 1 MA 184,5 8,6 20,8 20,7 20,75 0 0 0 238 1 MA 212,5 13,7 22,8 22,5 22,65 23,5 0 0
Võlad ja ettemaksed 555 353 828 006 1 139 561 Kokku lühiajalised kohustused 1 366 347 2 411 597 1620992 Pikaajalised kohustused Laenukohustused 797 475 2 116 557 1 693 514 Kokku pikaajalised kohustused 797 475 2 116 557 1 693 514 Kokku kohustused 2 163 822 4 528 154 3 314 506 Omakapital Osakapital nimiväärtuses 110 000 110 000 110 000 Kohustuslik reservkapital 11 000 11 000 11 000 Eelmiste perioodide jaotamata kasum 8881446 (kahjum) 10 315 062 10 707 146 Aruandeaasta kasum (kahjum) 102 119 -142 084 2 545 701
7 58 : 108 l 158 208 8 59 ; 109 m 159 209 9 60 < 110 n 160 210 10 61 = 111 o 161 211 11 62 > 112 p 162 212 12 63 ? 113 q 163 213 13 64 @ 114 r 164 214 14 65 A 115 s 165 215 15 66 B 116 t 166 216 16 67 C 117 u 167 217 17 68 D 118 v 168 218 18 69 E 119 w 169 219 19 70 F 120 x 170 220
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 1.1Eustress ja distress............................................................................................................. 3 1.2Depressioon .......................................................................................................................4 2. KOOLISTRESS......................................................................................................................5 2.1 Kooli vaimne keskkond.................................................................................................... 6 2.4 Stress ja tervis................................................................................................................. 11 2.5 Kuidas aidata stressi all kannatavat tuttavat?..................................................................1...
7 58 : 108 l 158 208 8 59 ; 109 m 159 209 9 60 < 110 n 160 210 10 61 = 111 o 161 211 11 62 > 112 p 162 212 12 63 ? 113 q 163 213 13 64 @ 114 r 164 214 14 65 A 115 s 165 215 15 66 B 116 t 166 216 16 67 C 117 u 167 217 17 68 D 118 v 168 218 18 69 E 119 w 169 219 19 70 F 120 x 170 220
7 58 : 108 l 158 208 8 59 ; 109 m 159 209 9 60 < 110 n 160 210 10 61 = 111 o 161 211 11 62 > 112 p 162 212 12 63 ? 113 q 163 213 13 64 @ 114 r 164 214 14 65 A 115 s 165 215 15 66 B 116 t 166 216 16 67 C 117 u 167 217 17 68 D 118 v 168 218 18 69 E 119 w 169 219 19 70 F 120 x 170 220
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Nimed, Nimed, Nimed Otepää kõrgustik Referaat Juhendaja: lekt. Nimi Nimi Tartu 2010 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Otepää kõrgustiku füüsilise geograafia põhijooni.......................................................................3 Reljeef ja geoloogiline ehitus......................................................................................................4 Kliima..........................................................................................................................................6 Vetevõrk........
7 58 : 108 l 158 208 8 59 ; 109 m 159 209 9 60 < 110 n 160 210 10 61 = 111 o 161 211 11 62 > 112 p 162 212 12 63 ? 113 q 163 213 13 64 @ 114 r 164 214 14 65 A 115 s 165 215 15 66 B 116 t 166 216 16 67 C 117 u 167 217 17 68 D 118 v 168 218 18 69 E 119 w 169 219 19 70 F 120 x 170 220
LOOMABIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ NR.2 KÜSIMUSED VM, LK, LV, ER Täida lüngad või märgi õige vastus kastikeses ristiga. Õigeid vastuseid võib olla rohkem kui 1. 1. Limuste hõimkonda kuuluvad järgmised klassid: 1) Cl. Gastropoda Teod (Kõhtjalgsed) 2) Cl. Bivalvia Karbid 3) Cl. Cephalopoda Peajalgsed 2. Kõik veeteod hingavad lõpustega - vale . 3. Teod on lahksugulised ja hermafrodiitsed . 4. Limuste hõimkonna kõikidel klassidel ja seltsidel esinevad järgmised tunnused: pehme, lülistumata keha; neelus riivitaoline hõõrel toidu peenestamiseks, a,b,c,d 5. Viinamäeteol on hingamiseks 1 kops 6. Eesti suurim kojaga tigu viinamäe tigu e. Helix pomatia on looduskaitse all. 7. Nimeta sageli esinevaid kojaga või kojata aia- ja põllukahjurtigusid Eestis: ...
7 58 : 108 l 158 ﾞ 208 ￊ 8 59 ; 109 m 159 ﾟ 209 ￊ 9 60 < 110 n 160 ￊ 210 ￊ 10 61 = 111 o 161 ￊ 211 ￊ 11 62 > 112 p 162 ￊ 212 ￊ 12 63 ? 113 q 163 ￊ 213 ￊ 13 64 @ 114 r 164 ￊ 214 ￊ 14 65 A 115 s 165 ￊ 215 ￊ 15 66 B 116 t 166 ￊ 216 ￊ 16 67 C 117 u 167 ￊ 217 ￊ 17 68 D 118 v 168 ￊ 218 ￊ
The list of irregular verbs Basic Form Simple Past Past Participle Form (II) Form (III) 1. abide abode (abided) abided (mlgi juurde) jääma, (mlstki) kinni pidama, (mdgi) järgima (by) 2. arise arose arisen tõusma, esile tulema või kerkima 3. awake awoke awoken (üles) ärkama, virguma; (üles) äratama, virgutama 4. be was/were been olema 5. bear bore borne kandma; kannatama, taluma, vastu pidama; esile tooma, ilmale tooma, sünnitama 6. beat beat ...
219 1 MA 123,5 5,9 18,6 18,5 0 0 0 220 1 MA 122,5 4,8 20 19,9 0 0 0 221 1 MA 139 5,2 20,1 20,1 0 0 0 222 1 KS 143,5 5,1 20,5 19,9 0 0 0 223 1 KS 120,5 3,6 20,7 20,6 21,4 0 0 224 1 KS 146,5 10 20,5 20,6 0 0 0 225 1 MA 151 9,3 24,2 24,1 0 0 0 226 1 MA 157,5 9,1 20,2 20,3 0 0 0 227 1 MA 163 9,4 19,7 19,7 0 0 0 228 1 MA 167,5 9,2 21,6 21,7 22,7 16,4 0 229 1 MA 167,5 10,9 17,2 17,2 0 0 0 230 1 KU 166 12,3 17,5 17,6 0 0 0 231 1 MA 155 14,3 21,5 22,3 0 0 0 232 1 KU 146 12,9 19,2 19,1 0 0 0 233 1 MA 182,5 11,7 22,9 22,6 23,2 0 0 234 1 KS 182 9,7 19,6 19,8 0 0 0
162 kaeve 1621 Puude kaeve 12,0 m3 0,1 4,68 1,56 74,88 1622 Põõsaste kaeve 8,0 m3 0,1 4,68 1,56 49,92 1623 Teealune kaeve 1623 Sissesõidutee tegemine 305,1 m3 0,1 7,57 1,3 2707,11 1 buldooseriga (0,5 m) 99 5 Kooritud pinnase 76,37 m3 0,3 3,7 3,0 470,452 163 tagasitäide krundile 2 17 Maa-ala pinnakatted 171 Haljastus 1712 Puude istutamine 1712 Vaher 2 tk 4,9 120,0 64,87 379,54 1 1712 Serbia kuusk 4 tk 4,9 25,0 64,87 379,08 2 1712 Keerdokkaline mänd 2 tk 4,9 27,0 64,87 193,54 3 1713 Põõsaate istutamine Tabel 1: Detaileelarve jätk [2]
Suurandmetega seonduvad võimalused ja ohud Sissejuhatus Informatsiooni hulk on ajas muutunud tohutult. Kui arvutite algusaegadel oli informatsiooni napilt, siis tänapäeva maailm on informatsioonist üleküllastunud. See toob endaga kaasa määramatul hulgal võimalusi, kuid samas peitub suurandmetes ka palju peavalu ning isegi ohte. Aastal 2000 alustas tööd „Sloan Digital Sky Survey“, mille teleskoop New Mexico osariigis kogus esimese paari nädalaga rohkem informatsiooni kui oli kogutud terve astronoomia ajaloo jooksul. Dekaadiga kogunes selle arhiividesse rohkem kui 140 terabaiti andmeid. Projekti järeltulija „Large Synoptic Survey Telescope“, mis peaks ilmavalgust nägema 2019. aastal, kogub sellel hulgal andmeid aga 5 päevaga. [1] Suurandmetega ei tegelda sugugi mitte vaid kosmoseavaruste avastamisel, vaid ka tavalisele kodanikule väga lähedal. Näiteks tuntud Ühendriikide kaubakett Wal-Mart kasutab suurandmeid oma klientid...
PVA Harjutustestide küsimuste õiged vastused 1. Poliitika ainest iseloomustavad Põhimõtted: - Inimelu kollektiivsus ning vajadus ühiselu korraldada. - Ressursside piiratus ning vajadus neid kollektiivselt jagada 2. Poliitikat võib nimetada kunstiks,sest - Poliitikat ei pruugi alati teostada lähtudes teaduslikust teadmisest. 3. Kuidas saab teostada võimu? - Inimesi ähvardades - Inimeste mõtlemisega manipuleerides - Luues sõltuvus ja seotustunde - Erinevaid sunnimeetmeid kasutades 4. David Eastoni käsitluses on poliitika: - Väärtuste autoriteetne ümberjagamine üldistes huvides 5. Policy´ks nimetatakse - Poliitikat kui tegevusalade elluviiimist 6. Governance on: - ühiskonna valitsemiskorraldus 7. Avalikuks halduseks nimetatakse - Valitsemiskorraldust valitsemismudelite ja- stiilide lõikes 8. Politics´iksnimetatakse: - Poliitikat kui võimuvõitlus 9. Teaduslikku mõtlemist eristavad argimõtl...
%INSERT SCHOOL NAME HERE% %PEALKIRI% %ALAPEALKIRI% Koostaja: %RANDOMNAMEHERE% Juhendaja: juhendajanimi %loomise koht 2014 Sisukord Üldnõuded...........................................................................................................................................3 Töö kirjutamise stiil ja keel.................................................................................................................3 Sissejuhatus.........................................................................................................................................5 Loetelud...............................................................................................................................................5 Viited ja tsitaadid......................................................
?Eesti Vabariigi põhiseadused 1) koostas ja võttis vastu Asutav Kogu 15.06.1920, jõustus 1920 21. detsember 2) Vapside põhiseaduse projekt võitis referendumil 1933. aastal ja jõustus 1934. aastal 21. jaanuaril. 3) Rahvuskogu koostas ja võttis vastu 1937. aastal 13. augustil jõustus aga 1938. aastal 1. jaanuaril. Võimaldas Pätsil jätkata autoritaarset valitsemist. 4) Põhiseaduse projekti koostas 60-liikmeline Põhiseaduse Assamblee 1991. aasta lõpuks. 15.06.1992 referendum, jõustus 03.07.1992. ?Eesti Vabariigi sisepoliitiline areng ($30-33) 1920. aasta põhiseadus -> Parlamentaarne demokraatlik vabariik 12. märtsi 1934. aasta Pätsi-Laidoneri sõjaline riigipööre // pätsi peamiseks tegevusmotiiviks oli võimuiha: riigipöördega kõrvaldas oma poliitilised rivaalid - vapsid ja koondas võimu tugevakäeliselt enda kätte (suure tõenäosusega oleksid vapsid tulnud võimule võites 1934. aasta aprillis valimised). -> Autoritaarne diktatuur nn vaikiv a...
employee retention: The moderating influence of effective managers. The American Review of Public Administration, 42, 400–418. Nielsen, K., Randall, R., & Albertsen, K. (2007). Participants’ appraisals of process issues and the effects of stress management interventions. Journal of Organizational Behaviour, 28, 793 – 810. Oake, J. S., Davies, T. O., Houle, A., & Beiko, D. (2017). Exploring the business of urology: Change management. Canadian Urological Association Journal (CUAJ), 11, 163. Osei-Bonsu, N. (2014). The impact of change management on job satisfaction of employees in Ghana´s banking sector. Problems of management in the 21st Century, 9, 140 – 149. Self, D. R., & Schraeder, M. (2009). Enhancing the success of organizational change: Matching readiness strategies with sources of resistance. Leadership and Organization Development Journal, 30, 167-182. Shaw, J. W., Fields, M. W., Thacker, J. W., & Fisher, C. D. (1993). The availability of
III. RAHVUSVAHELISED SUHTED KAHE MAAILMASÕJA VAHEL: · I maailmasõja tulemusena: said Keskriigid Antanti riikide käest sõjaliselt lüüa; sellele aitas kaasa ka Novembrirevolutsioon Saksamaal ja rahvuslikud vastuolud paljurahvuselises Austria-Ungaris. lagunesid impeeriumid (vt.ka muutused poliitilisel kaardil). muutusid riikide senised rollid rahvusvahelistes suhetes. kasvas USA rahvusvaheline tähtsus maailmas ja majanduslik roll Euroopas. Inglise impeerium saavutas ajutiselt oma suurima ulatuse. Saksamaa kaotas kümnekonnaks aastaks mõjuvõimu. Nõukogude Venemaa sattus välispoliitilisse isolatsiooni jne. 1. Muudatused poliitilisel kaartil pärast I maailmasõda: · I maailmasõja järgset perioodi iseloomustas osade impeeriumite lagunemine ja uute riikide teke. Osa poliitilise kaarti muutustest kinnitati / seadustati Pariisi rahukonverentsil; osa toimus impeeriumite sisemi...
7 58 : 108 l 158 208 8 59 ; 109 m 159 209 9 60 < 110 n 160 210 10 61 = 111 o 161 211 11 62 > 112 p 162 212 12 63 ? 113 q 163 213 13 64 @ 114 r 164 214 14 65 A 115 s 165 215 15 66 B 116 t 166 216 16 67 C 117 u 167 217 17 68 D 118 v 168 218 18 69 E 119 w 169 219 19 70 F 120 x 170 220
000.000 marga suuruse erakorralise krediidi määramise kohta liikumata varanduste omandamiseks. RT 1921, 87, 148. Kinnitatud Riigikogu poolt 18. novembril 1921. RT 1921, 115, 239. · Seadus rahaministeeriumi 1921 a. kulude eelarve muutmise asjas. RT 1921, 87, 151. Kinnitatud Riigikogu poolt 25. oktoobril 1921. RT 1921, 103, 215. · Ajutine määrus ohvitseride ja sõjaväeametnikkude korteri, kütte ja valgustuse asjus. RT 1921, 87, 163. Kinnitatud Riigikogu poolt 18. novembril 1921. RT 1921, 115, 244. · Seadus Eesti Panga põhikirja täiendamise kohta. RT 1921, 88/89, 166. Kinnitatud Riigikogu poolt 25. oktoobril 1921. RT 1921, 103, 213. · Seadus rekvireerimise ja sõjakahjude hindamise kommisjoni kohta. RT 1921, 88/89, 168. Kinnitatud Riigikogu poolt 25. oktoobril 1921. RT 1921, 103, 201. · Seadus 27. aprilli 1917 a. trükiseaduse II jao § 8 ja 9 ning V jao muutmise
Värskendussagedus (Hz) Eraldusvöime 60 72 85 100 320x200 4 5 5 6 640x480 18 22 26 31 800x600 29 35 41 48 1024x768 47 57 67 79 1280x1024 79 94 111 131 1600x1200 115 138 163 192 10 Levinumaid kuvareziime koos sageli kasutatavate nimedega. Lahtris on praktiliste moodulisuurusteni ülesümardatud mäluvajadus. Viimane veerg kirjeldab juhtumit, kus mälu ehitusest tingituna läheb täisvärviresiimis 8 bitti iga piksli juures raisku. Levinud nimi Standard VGA256-color High color True color True color
vihmametsad. Lõunaosas kerkivad mäed, kõrgeim tipp on Massif Tabulaire 830m. Huvitavaid fakte: Prantsuse Guajaana kuulub Euroopa Liitu Tõlkes tähendab riigi nimi "Suurte vete maad" Ainuke mitteiseseisev riik LõunaAmeerikas Rannajoont on riigil 378km Rahvastikust 66% on neegreid ja mulatte 83% on kirjaoskajaid Suriname Pealinn: Paramaribo Rahvaarv: 470 784 Rahaühik: Suriname dollar Riigi keel: hollandi keel Pindala: 163 821 km2 Iseseisvus: 1975.a Majanduse tugevad küljed: Boksiiti ja alumiiniumi on palju Vihmametsavaru on suur, eriti puitu Naftat on ka piisavalt Eksport põllumajandussaadused: riis, banaanid, tsitrusviljad Suur on ka kreveti väljavedu Majanduse nõrgad küljed: Liigne sõltuvus boksiidivarust ja Hollandi abist Valitsuse katse reformida rahasüsteemi ebaõnnestus Jätkuv eelarvepuudujääk põhjustab abi külmutamist, mis suurendab majanduslangust
omavalmistatud varjes) ja saagijahile siirduvad öösel. Mõned nendest on väga mürgised. Kaheksahaarmelisi on umbes 200-250 liiki. Kasutatud kirjandus: · Bioloogia õpik põhikoolilie II lk.118-120; · ENEKE 2 lk.253, 255 · ENEKE 3 lk.118-119 · ENE 1 lk.208 · ENE 4 lk.213, 257 · ENE 6 lk.570 · ENE 7 lk.226 · ENE 8 lk.420 · Õpilase Entsüklopeedia lk.126, 128, 163 · Nikolaus Lenz ,,1000 loomariigi palet" lk.179-183 · www.miksike.ee/docs/referaadid2005/seepia_evelin.htm · www.miksike.ee/documents/main/referaadid/seepia.htm · http://et.wikipedia.org/wiki/Fossiil · http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/10kusimust_molluskid_evelin.htm · http://www.ut.ee/BGZH/Loomariik.html#Hõimkond:%20Limused · www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php? artikkel=732geoeducation.info/saare_pangad.php · www.miksike
LÜHILAINE LEVI SISSEJUHATUS Lühilained (High Frequencies, HF) on raadiolainete piirkond, kus lainepikkus on umbes 10 - 100 meetrit ja sagedusvahemik 3 - 30 MHz. Lühilained levivad ruumilaineina, mis peegelduvad ionosfäärilt ja maapinnalt üks või mitu korda ning võimaldavad seepärast raadiosidet kümnete tuhandete kilomeetrite kauguselt. Lühilainet rakendatakse peamiselt raadiosides ja ringhäälingus, samuti meditsiinis näiteks elekterravi korral. Antud referaadis antakse ülevaade raadiolainetest, raadiolainete levimisest; lühilainest, selle levimisest ning levimise iseärasustest. RAADIOLAINED Kõik elektromagnetlained levivad valguse kiirusel ehk c = 300 000 km/s. Ümber maakera tiiru tegemiseks (Maa ümbermõõt ekvaatoril on 40 000 km) kulub neil vähem kui 0,2 sekundit. Elektromagnetlainete omadused sõltuvad nende lainepikkusest. Lainepikkuseks nimetatakse vahemaad kahe laineharja vahel. Raadiolained on elektromagnetlainetest kõige suur...
Tiibade pikkus: 757-200 38,05 m (124 ft 10 in) 757-200F 38,05 m (124 ft 10 in) 757-300 38,05 m (124 ft 10 in) Pikkus: 757-200 47,32 m (155 ft 3 in) 757-200F 47,32 m (155 ft 3 in) 757-300 54,47 m (178 ft 7 in) Saba kõrgus: 757-200 13,56 m (44 ft 6 in) 757-200F 13,56 m (44 ft 6 in) 757-300 13,56 m (44 ft 6 in) Sisekabiini laius 3,54 m (11 ft 7 in) kõik mudelid Boeing 757 Võimsused: Kaks turbomootorit, 163 kN kuni 193 kN Rolls-Royce RB211 Pratt & Whitney PW2037 PW2040 või PW2043 Täismass: 757-200 115680 kg 757-200F 115680 kg 757-300 123600 kg Kiirus: 757-200 530 mph, 458 sõlme, 850 km/h 10 000 m (35,000 ft) kõrgus reisikiirus 757-200F 530 mph, 458 sõlme, 850 km/h 10 000 m (35,000 ft) kõrgus reisikiirus 757-300 530 mph, 458 sõlme, 850 km/h 10 000 m (35,000 ft) kõrgus reisikiirus Boeing 757 Kaugus lend:
F 1+ t2 F 1+ t 2 156. 157. 158. 159. Süsteemi dünaamika üldteoreemide üldiseloomustus N m a = F 160. =1 Niisiis tuleb uurida masspunkti liikumist mitteinertsiaalse taustsüsteemi suhtes, mis omakorda liigub mingi teise, paigaloleva inertsiaalsüsteemi suhtes 161. 162. 163. Punktmassi relatiivse liikumise dünaamika põhivõrrand 164. Selleks, et koostada punktmassi liikumise diferentsiaalvõrrand mitteinertsiaalses koordinaadistikus Newtoni teise seaduse kujul, tuleb punktile mõjuvatele aktiivsetele jõududele ja sidemereaktsioonidele lisada veel kaasaliikumise inertsjõud ja Coriolise inertsjõud 165. Süsteemi masskeskme liikumise teoreem 166
240.00 150.00 112.00 135.00 1,882.00 1,845.00 1,950.00 2,160.00 18 9 7 9 123 139 120 150 10.00 10.00 10.00 10.00 10.00 10.00 12.00 180.00 90.00 70.00 90.00 1,170.00 1,390.00 1,200.00 1,800.00 10 9 8 9 129 150 162 163 5.00 5.00 5.00 5.00 5.00 5.00 5.00 50.00 45.00 40.00 45.00 645.00 750.00 810.00 815.00 0 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00
1. Selgita kartograafilise projektsiooni mõistet. Lk.12 Kartograafiliseks projektsiooniks nimetatakse Maa pinna või selle osa kujutamist kaardil ettenähtud üldises mõõtkavas ja teatud matemaatiliste seaduspärasuste kohaselt. Maa pind on geomeetria seisukohast väga keeruline ja seda on võimatu ilma moonutusteta kujutada. 2. Selgita geograafilise kaardi mõistet. Milline on selle tähtsamaid alaliike? Lk. 12 Geograafiline kaart on Maa või mingi teise taevakeha pinna vähendatud, üldistatud ja teatud matemaatiliste reeglite kohane kujutis tasandis, mis näitab loodus-, tehis-, ja ühiskondlike nähtuste seisundit, asendit, vajadusel ka arengut leppemärkide abil. Geograafilisel kaardil on oma kartograafiline projektsioon, kartograafilise kujutise metoodika (leppemärgid), kujutavate objektide ja nähtuste valik ja üldistamine. Tähtsamad alaliigid: Topograafiline kaart – universaalne eesmärgiga suure või keskmõõtkavali...
veepuuduse käes. Mexico City peamised veega seotud probleemid on üleujutused, põhjavee liigtarbimine ja sellest tulenev maapinna vajumine. Probleemi süvendab linnastumine, vee halb kvaliteet ning vähene reovee töötlemine. Mexico City populatsiooni kiire kasvu tõttu on piirkonna põhjaveekogude varud ammendumas. Hetkeseisuga on umbes kolmandik põhjaveesoonest (aquifer) ülekoormatud. Mexico City piirkonnas on 2010. aasta seisuga potentsiaalset taastatavat põhjavett 163 m 3 elaniku kohta, kuid kardetakse et 2030. aastaks langeb see 148 m3-ni (Engel et al, 2011). Mexico City veevarude tagamiseks pumbatakse põhjaveest välja 59,5 m 3s vett, tagasi juhitakse aga vaid 31,6 m3s. Sellest tulenevalt vähenevad piirkonna põhjaveevarud kiirusel 28 m3/s. Alates 1983. aastast on piirkonna põhjaveevarusi süstemaatiliselt jälgitud. Selle aja jooksul on tähendatud, et keskmiselt väheneb veetase erinevates põhjaveekihtides aastas 0,1 kuni 1,5 meetrit
masenduses. “Tead, mis tunne mul praegu on - tahaksin põletada piibli, kuuled? Mis see on? küsis Peeter kui teine äkki hoopis teisel häälel küsis: kes te õieti olete? Peeter vaikis, tal hakkas hirm.” lk 162 all Theo käratas veel paar korda sama küsimust Peeterile ja Peeter hakkas voodis värisema, Laurat polnud kodus. Theo kuulis ta hingamist. Peale minutit (kus mõlemad olid vaiksed) pani Peeter kõne ära. “Ta (Peeter) Kustutas tule, sest tahtis karta.” lk 163 Peeter peale seda oli veits pimedas ja siis hakkas ta tulega mängima (tuli põles = sääsk oli vait, tuli oli kustus = sääsk pinises). Laura jõudis koju ja vaatas telekat alles siis, kui Peeter magas. 5 lk 164 (Eero) Ärkas hommikul ülesse, sees suht sitt tunne. Siis tuleb meelde Laura. Ta helistas sõpradele, tahtes teada, kellega ta oli olnud eelmine päev jne. Eero käis ka selle vanamehe maja juures, üritades seda kohta meelde tuletada. Eero midagi erilist ei teinud, lihtsalt kompas
770 0,854 4270 155 15,54133 90 4,4998096703 775 0,855 4275 156 15,62467 85 4,4426512565 780 0,855 4275 157 15,708 85 4,4426512565 785 0,855 4275 158 15,79133 85 4,4426512565 790 0,855 4275 159 15,87467 85 4,4426512565 795 0,855 4275 160 15,958 85 4,4426512565 800 0,855 4275 161 16,04133 85 4,4426512565 805 0,856 4280 162 16,12467 80 4,3820266347 810 0,856 4280 163 16,208 80 4,3820266347 815 0,857 4285 164 16,29133 75 4,3174881135 820 0,857 4285 165 16,37467 75 4,3174881135 825 0,858 4290 166 16,458 70 4,248495242 830 0,858 4290 167 16,54133 70 4,248495242 835 0,858 4290 168 16,62467 70 4,248495242 840 0,858 4290 169 16,708 70 4,248495242 845 0,858 4290 170 16,79133 70 4,248495242 850 0,858 4290 171 16,87467 70 4,248495242
aastast. Nende laste eripära seisneb selles, et nad on sündides kaasa saanud palju suurema aurakiirguse kui nende vanemad. Need lapsed on sündinud uue ajastu indigovärvi auraga, mille täiskasvanud võivad saada läbi AuraTransformatsiooniTM kui nad tunnevad, et on selleks valmis. Eestis oli 2003. aasta lõpuks sündinud umbes 115 600 indigovärvi auraga last. Lisaks sündis üleminekuperioodil, aastatel 1987-1995, umbes 163 600 last, kelle auras on elemente nii vanast kui ka uue ajastu indigovärvi aurast. Aastatel 2004-2008 sündis 75 000 last, kellel oli juba indigo- ja kristallenergia segaaura. Eestis oli 2009.a. alguses 354 300 last, kelle aurastruktuur on teistsugune kui nende vanematel, juhul kui need ei ole valinud saada pideva teadlikkuse kasvuga integreeritud Uue Aja aurastruktuuri, mille sooritab kvalifitseeritud AuramediaatorTM.
8 10.12.2009 180 561,00 kr 2 852,00 kr 1 204,00 kr 4 055,00 kr 9 10.01.2010 177 709,00 kr 2 871,00 kr 1 185,00 kr 4 055,00 kr 10 10.02.2010 174 838,00 kr 2 890,00 kr 1 166,00 kr 4 055,00 kr 11 10.03.2010 171 948,00 kr 2 909,00 kr 1 146,00 kr 4 055,00 kr 12 10.04.2010 169 039,00 kr 2 928,00 kr 1 127,00 kr 4 055,00 kr 13 10.05.2010 166 111,00 kr 2 948,00 kr 1 107,00 kr 4 055,00 kr 14 10.06.2010 163 163,00 kr 2 968,00 kr 1 088,00 kr 4 055,00 kr 15 10.07.2010 160 195,00 kr 2 987,00 kr 1 068,00 kr 4 055,00 kr 16 10.08.2010 157 208,00 kr 3 007,00 kr 1 048,00 kr 4 055,00 kr 17 10.09.2010 154 201,00 kr 3 027,00 kr 1 028,00 kr 4 055,00 kr 18 10.10.2010 151 174,00 kr 3 047,00 kr 1 008,00 kr 4 055,00 kr 19 10.11.2010 148 127,00 kr 3 068,00 kr 988,00 kr 4 055,00 kr 20 10.12
15 Välisvõrgud 109 174,00 6 977,49 14 591,48 16 Kaeved maa-alal 500 295,40 31 974,70 990,08 17 Maa-ala pinnakatted 578 241,90 36 956,39 4 406,98 18 Väikeehitised maa-alal 997 930,02 63 779,35 64 724,10 2 ALUSED JA VUNDAMENDID 21 Röstvärgid ja taldmikud 407 653,88 26 053,83 28 073,50 22 Vundamendid 163 189,44 10 429,71 3 364,95 23 Aluspõrandad 297 638,25 19 022,55 1 619,27 3 KANDETARINDID 263 181,5 411 7896,60 38 223,35 32 Kandvad- ja välisseinad 6 106 829,0
PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM Oliver Stimmer SUUR DEPRESSIOON Aastatöö Tertia aste Juhendaja Peep Eenraid Pärnu 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus.....................................................................................................................................4 1. Majandusolud enne Suurt Depressiooni...................................................................................... 5 1.1 Globaalne kapitalism............................................................................................................. 5 1.2 Majanduslik olukord, mis oli tekkinud I maailmasõjas.........................................................6 1.3 Maailmamajandus peale esi...
Katrin Haab Esimene 05.sept.2007 pliiats 37 7,10 kr 262,70 kr Jaan Tamm Esimene 28.sept.2007 pliiats 116 3,37 kr 390,92 kr Eve Kask Esimene 18.juuli.2007 pliiats 137 5,87 kr 804,19 kr Margus Karu Teine 08.apr.2007 pliiats 67 2,07 kr 138,69 kr Margus Karu Teine 19.juuli.2007 pliiats 44 5,71 kr 251,24 kr Ene Kilu Kolmas 25.okt.2007 pliiats 65 2,51 kr 163,15 kr Jaan Tamm Esimene 09.apr.2007 pliiats 154 3,28 kr 505,12 kr Eve Kask Esimene 30.sept.2007 pliiats 126 9,43 kr 1 188,18 kr Ain Säga Kolmas 07.juuni.2007 pliiats 66 1,44 kr 95,04 kr Eve Kask Esimene 10.juuni.2007 pliiats 74 0,75 kr 55,50 kr Ants Kass Teine 08.sept.2007 pliiats 95 4,61 kr 437,95 kr Reet Räim Kolmas 13.okt.2007 pliiats 114 8,98 kr 1 023,72 kr
Eraldusvöime 60 72 85 100 320x200 4 5 5 6 640x480 18 22 26 31 800x600 29 35 41 48 1024x768 47 57 67 79 1280x1024 79 94 111 131 1600x1200 115 138 163 192 Levinumaid kuvareziime koos sageli kasutatavate nimedega. Lahtris on praktiliste moodulisuurusteni ülesümardatud mäluvajadus. Viimane veerg kirjeldab juhtumit, kus mälu ehitusest tingituna läheb täisvärviresiimis 8 bitti iga piksli juures raisku. Levinud nimi Standard 256color High color True color True color Eraldus VGA vöime Bittide arv 4 8 16 24 32
1 1 2 158. 1 1 4 6 159. 1 1 2 2 160. 1 1 1 1 161. 1 1 1 162. 1 1 1 163. 1 1 2 2 164. 1 1 1 2 165. 1 1 1 1 166. 1 1 1 1 167. 1 1 2 5 168
Rasked tööõnnetused vähenesid enim ehituses (59%), hulgi- ja jaekaubanduses (58%) ning metallitööstuses (57%). Töö iseloomust sõltuvalt on tegevusalasid, mis on tööohtlikumad ehitus, metallitööstus, puidutööd, keemiatööstus ja veondus-laondus, aga ka jae- ja hulgikaubandus. Nii juba aastaid. Veel tõesema pildi saame, kui võrdleme tööõnnetusi tegevusalati suhtarvus ehk 100 000 töötaja kohta. 2007. aastal oli see 142, mullu juba 163 ning tänavu ootuspäraselt 101. Ka tööõnnetuste nominaalarvud näitavad kõikumist vastavalt 933, 1072 ja 600. Jääb küsimus, kas selle taga on parem (ohutum) töökorraldus, tööandjate usinam ennetustegevus või on vähenenud tööhõive ja tööde maht. Suhtarvuna oli tänavu suvel tööõnnetusi kõige rohkem haldus- ja abitegevuses (221), töötlevas tööstuses (171), avalikus halduses ja riigikaitses (162), mäetööstuses (147).
moodustades suuruselt 6. rahvusrühma. 4 300 200 100 0 100 200 300 2798 inimest oli (sega)abielus, 970 vallalised, 527 lesed, 311 lahutatud ja 7 perekonnaseis oli teadmata. Alla 35 aasta vanuseid oli 1361 (29,5%) ja alla 15 aasta vanuseid 522 (11,3%). 2186 inimest oli kõrgharidusega (+166 lõpetamata), 658 keskeri-, 656 kesk-, 276 mittetäieliku kesk-, 302 algharidusega ja 163 alla selle (sh 7 analfabeeti). 206 last ei käinud veel koolis. Kõrgharidusega inimeste osakaal oli 47,4%, koos lõpetamata kõrgharidusega 51%, s.o üle poole kõigist juutidest. Emakeeleks oli jidis 570 (12,4%) ja vene keel 3614 inimesel (78,3%), 2. keeleks vastavalt 108 ja 601. Eesti keelt valdas 1. kee- lena 389 (8,4%) ja 2. keelena 1202 juuti. Kokku valdas rahvuskeelt 678, vene keelt 4215 ja eesti keelt 1591 inimest. Eesti juutide ajaloos on olulisemat rolli etendanud kaks keskusi -
92 6 Gaza Strip 3,090.71 7 Holy See 1,977.27 8 Bermuda 1,249.44 9 Malta 1,192.51 10 Bahrain 1,014.66 11 Maldives 1,000.73 12 Bangladesh 949.28 http://www.photius.com/wfb1999/rankings/population_density_2.html Keskmine tihedus riigiti Mitmendal kohal on Eesti asustustiheduselt? 163 Latvia 36.44 164 South Africa 35.60 165 Tanzania 35.29 166 Cameroon 32.92 167 Eritrea 32.84 168 Estonia 32.60 169 Yemen 32.09 170 Guinea 30.66 Kõige hõredamini asustatud riigid 171 Liberia 30.35 229 Botswana 2.50 230 Australia 2.47 231 Namibia 2.00
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut Õpetajahariduse osakond Keskaegse rüütli koondportree Referaat Tallinn 2015 Sisukord Sisukord.......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Rüütlikasvatus.............................................................................................................................4 Turniiride lahutamatu osa rüütli elus...........................................................................................9 Templirüütlite olemus............................................................................................................10 Daamide kultus rüütlikultuuris..............................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
