● Osade liikide jaoks on siiski mingil määral kasutusel teine perekonnanimi Racosperma. ● Kaheksakümnendatel lepiti kokku jagunemises kolmeks rühmaks (alamperekonnaks), kuid laialt neid kasutusele ei võetud. ○ Acacia (-alamperek. Acacia) ○ Senegalia (-alamperek. Aculeiferum) ○ Racosperma (-alamperek. Phyllodineae) Hiljutised uurimused on välja selgitanud umbes viie üksuse (perekonna või alamperekonna) olemasolu. Need on: ● Acacia (= Acacia): 163 liiki ● Senegalia (= Aculeiferum): 203 liiki ● Racosperma (= Phyllodineae): 961 liiki ● Acaciella (= Aculeiferum sektsioon Filicinae): 15 liiki ● "perekond x" (= veel nimetamata alamperekond, kuhu kuulub Acacia coulteri rühm alamperekond Aculeiferum): 13 liiki. Akaatsiad olid olemas juba miotseenis, kuid paleobotaanilisi andmeid on veel napilt. Ehitus ja välimus Akaatsiad on puud või põõsad.
PTOLEMAIOSTE EGIPTUS 334-325 e.Kr. Aleksander Suure sõjaretk Süüriasse, Mesopotaamiasse, Egiptusse, Pärsiasse ja Indiasse, millega loodi hiiglaslik hellenistlik impeerium. 323 e.Kr. Aleksander Suur suri. Tema väejuhid (hiljem nimetatud diadohhideks ehk järglasteks) jagasid impeeriumi omavahel ja hakkasid sõdima, mis lõppes neist enamuse hävinguga. Säilisid 4 riiki: Kreekas jäi valitsema Antigonos (382-301 e.Kr.) ja tolle järglased. Anatoolias (keskusega Pergamonis) jäi valitsema Philetaeros (343-263 e.Kr.), kes oli Aleksandri ühe tuntuima väejuhi ja hilisema diadohhi Lysimachose väes ohvitser. Lysimachos ise oli lõpuks purustatud, ent Philetaeros suutis päästa osa ta valdustest. Süürias ja Mesopotaamias jäi valitsema Seleukos (358-281 e.Kr.). Egiptuses jäi valitsema Ptolemaios (367-283 e.Kr.). Süüria ja Egiptuse hellenistlikud riigid vallutati Rooma poolt alles 64 e.Kr. ja 30 e.Kr. Egitpuse ...
Ettevõtlus – Pereettevõtlus Mai Schults Tallinna Tehnikaülikooli Kolledž 2016 Mõisted Ettevõtlus Pereettevõtlus Tegevus, mille eesmärk on Ühe pere või suguseltsi kasumit taotlevate ettevõtjate tegevus pereliikmete (ja/või asutamine, käigus hoidmine, sugulaste) ja äritegevuse arendamine ja laiendamine, kombineerimisel, mille ehk igasugune eesmärk on kasumit majandustegevus taotlevate ettevõtjate (majandamine), mille asutamine, valitsemine, eesmärk on tulu saamine käigus hoidmine, arendamine kauba tootmise ja teenuste ja laiendamine tulu osutamise teel. saamiseks kauba tootmise ja teenuste osutamise teel. U. Arumäe, 2015. Pereettevõtluse Käsiraamat Otsene omandus pereettevõtetes ...
Varude käibevälde= Varud/ Müüdud toodangu kulu päevas Raha kesk. Laekumisaeg = Nõuded ostjate vastu/ Krediidimüügi tulu päevas Võlgade kesk. Makseaeg = Võlad tarnijatele/ Kulu krediidiostudele päevas 1) Varude käibevälde 07 = 19 879 000/ ( 314 650 000/365 ) = 19 879 000/862 054,79 =23,06 2) Varude käibevälde 08 = 21 553 000/ ( 383 081 000/365 ) = 21 553 000/1 049 536,99 = 20,54 3) Varude käibevälde 09 = 17 157 000/ (342 163 000/365 ) = 17 157 000/937 432,88 = 18,30 1) Raha keskmine laekumisaeg 07 = 42 768 000 / (357 336 000/365 ) = 42 768 000/979 002,74= 43,69 2) Raha keskmine laekumisaeg 08 = 38 006 000/ ( 436 277 000/365 ) = 38 006 000/1 195 279,45 = 31,80 3) Raha keskmine laekumisaeg 09 = 46 791 000/ ( 392 002 000/365 ) = 46 791 000/1 073 978,08 = 43,57 1) Võlgade keskmine makseaeg 07 = 48 628 000/ ( 314 650 000 /365 ) = 48 628 000/862 054,79 = 56,41
KÄIBEVARA KOKKU 1 913 265 2 659 192 PÕHIVARA Materiaalne põhivara 6 Masinad ja seadmed (jääkmaksumuses) 222 218 252 218 Muu materiaalne põhivara (jääkmaksumuses) 973 945 1 279 633 Kokku 1 196 163 1 531 851 PÕHIVARA KOKKU 1 196 163 1 531 851 AKTIVA (varad) KOKKU 3 109 428 4 191 043 PASSIVA (kohustused ja omakapital) Lisa nr 31.12. 2005 31.12.2004 KOHUSTUSED LÜHIAJALISED KOHUSTUSED Võlad ja ettemaksed Võlad tarnijaile 518 624 903 675
KOOL Nimi Klass MULLAELUSTIK Referaat Juhendaja (õpetaja) nimi Koht, aasta SISUKORD TIITELLEHT 1 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 MULLAELUSTIK 4 MULLAELUSTIK TALVEL 7 KOKKUVÕTE 8 KASUTATUD KIRJANDUS 9 2 SISSEJUHATUS Muld on Maa peamine ja üks väärtuslikumaid loodusvarasid. Muld on tekkinud kõdunenud, lagunenud, surnud taimede ja loomade jäänustest. Muld on eluta ja elusa aine vahelüli. Muld on tähtis ka taimedele ja paljudele teistele putukatele. Ilma mullata ei oleks ei taimi ega ka paljusid putukaid. Inimestel ei oleks riideid, süüa ega mitte midagi, millest inimene saaks elada ja toituda. Ilma mullata ei saaks elada ka loomad, putukad, linnud ega taimed. Muld on väga tähtis. ...
Praktiline töö nr 4 Otsing andmebaasides Leidke vastused järgmistele küsimustele. Hinnake leitud dokumente ning esitage sisuliselt vastav tulemus. Kirjutage vastused töölehele. Kirjeldage otsingu läbiviimise käiku (otsingukategooriad, otsisõnad, piirangud). 1.-3. küsimusele leidke vastus Open Access andmebaasist (http://www.doaj.org/) 1. Leidke artikleid infokirjaoskuse kohta kõrgkoolis. Esitage ühe artikli kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Avan lehe, Articles, otsin kahe võtmesõna järgi. Saan tulemusi 17. Abstract, La alfabetización informacional en las universidades españolas. Niveles de incorporación a partir de la información publicada en los sitios web desusbibliotecasCRAI,UribeTirado http://www.doaj.org/doaj?func=abstract&id=1037101&q1=Information%20Li te...
Microcontroller homework for week 12 1. Three different stepper motors (illustrations on page 162-163): · permanent-magnet, · variablereluctance, · hybrid. The VR stepper has a soft iron rotor with teethand a wound stator. As current is applied to two opposing stator coils, the rotor is pulled into alignment with these twocoils. As the next pair of coils is energized, the rotor advances to the next position. The permanent magnet (PM) stepper has a rotor with alternating north and south. As the coils are energized, the rotor is pulled around. This figure shows a single coil to illustrate the concept, but a realstepper would have stator windings surrounding the rotor. The PM stepper has more torque than an equivalent VR stepper. The hybrid stepper essentially adds teeth to a permanent magnet motor,resulting in better coupling of the magnetic field into the rotor and moreprecise movement. In a hybrid stepper, th...
Rahvusvahelised loodus- ja keskonnakaitse konventsioonid Ramsari konventsioon Hõlmab rahvusvahelise tähtsusega märgalade kaitset, sõlmiti Iraanis Ramsari linnas, rõhutab just eriti veelindude kaitset, loodud 1971, Eesti liitus 1993. Konvektsiooniga liitunuil on kohustus nimetada vähemalt üks ala riigi kohta, kasutada märgalasid säästvalt ja targalt ning arendada rahvusvahelist koostööd. Konvektsioon hõlmab kokku 163 riiki ja üle 2000 kaitseala. Eestil on hetkel 17 kaitseala: Matsalu RP, Vilsandi RP, Soomaa RP, Endla LKA, Alam Pedja LKA jne. Peale selle on ka varunimekiri. 2. Veebruar rahvusvaheline märgalade päev. Cities konventsioon Eesmärk on reguleerida rahvusvahelist kaubandust ohustatud looma ja taimeliikidega. Konvektsioon loodud Washingtonis 1973, Eesti liitus 1992, hõlmab 176 riiki, on suurim. Reguleerib elusate isendite ja nende osade (nahk, luu) väljavedu riigist riiki. Konvektsioon
Kanada suurim jõgi on siiski Mackenzie, mis koos lisajõgedega seob enamikku Kanada kilbil asuvaid järvi ja viib oma vee jäämerre. Riigi arvututest jõgedest ja jõekestest tuleb veel nimetada Yukoni ja Columbiat, mis jõuavad mereni juba USA rannikul. Erie järvest Ontario järve voolaval Niagara jõel asub Niagara juga. Järved Kanada on kõige järverikkam maa maailmas, neid on seal umbes 200 000. Kokku on riigi pindalast järvede all 891 163 km². See on palju suurem pindala kui kogu Hispaania ja umbes sama suur kui Pakistan või Türgi. Kagupiiril asub Suur järvistu. 5 Tuntud ja tähtsad on Suur Karujärv Suur Orjajärv Athabasca Wollastoni Põdrajärv Manitoba Winnipegi Nipigoni järv Metsajärv. 2.1 Rahvastik Kanada rahvaarv oli 2006. aasta rahvaloenduse andmeil 31 612 897. Kanadalasteks nimetatakse Kanada kodanikke. Kanada on paljurahvuseline
· Tulekahjud · Teised ilmastikunähtused Metsa ohustavad peamised ilmastikunähtused · Põud · Tuul ja torm · Lumi ja jäide · Külm · Päikesepõletus · Pikne Halva tervisliku seisundi tõttu lageraiesse arvatud puistud Kahjustuse liik 2013 2014 2015 2016 Metsatulekahjud 244 4969 1084 1627 Ebasoodne veereziim 15 364 20 843 19 836 14 218 Tuuleheide ja -murd 84 771 163 602 69 792 459 287 Juuremädanikud 69 321 48 227 39 481 35 375 Ulukikahjustused 84 771 152 094 175 620 159 525 Muud kahjustused 99 201 81 112 71 219 63 019 Kokku (mahuliselt m3) 353672 470847 377032 733051 Põud · Vähene niiskus ja kõrge temperatuur mõjuvad hukutavalt noortele puutaimedele. · Eriti oluline on metsa istutada või külvata kevadel suhteliselt vara, kui on tegemist liivmuldadega.
BMW I3 KODUTÖÖ Õppeaines: Elektriajamid Esitamiskuupäev: 07.10.2018 Üliõpilase allkiri: ............... Õppejõu allkiri: ................ Tallinn 2018 SISUKORD 1. BMW I3 ÜLEVAADE.....................................................................................................................3 2. TEHNILISED NÄITAJAD..............................................................................................................4 3. TESTSÕIT........................................................................................................................................6 VIIDATUD ALLIKAD........................................................................................................................7 ...
maitseained, toiduvärv kontsentreeritud porgandimahl, happesuse regulaator naatriumtsitraat, juuretis, probiootilised piimhappebakterid Lactobacillus fermentum ME-3 (lisatud Tartu Ülikooli litsentsi alusel), L. acidophilus ja Bifidobacteria. Hellus Haps marja Koostis: piim, suhkur, marjamahl ja -püree 2,1% (põldmarja, vaarika, mustsõstra ja õuna mahl, maasikapüree), glükoosi-fruktoosisiirup, paksendaja modifitseeritud tärklis, lõhna- ja maitseained, toiduvärvid: E 163 (viinamarja kestade ekstrakt) ja peedipunane (kontsentreeritud punase peedi 6 mahl), happesuse regulaatorid: sidrunhape ja naatriumtsitraat, juuretis, probiootilised piimhappebakterid Lactobacillus fermentum ME-3 (lisatud Tartu Ülikooli litsentsi alusel), L. acidophilus ja Bifidobacteria. Atsidofiilhapupiim 1 %
Harju Habaja 85 18 127 295 1208 3507 3710 Harju Haiba 85 22 180 253 911 3786 2783 Harju Kehra 85 22 129 268 1519 3904 1865 Harju Koidula 85 16 173 149 644 4341 1521 Harju Kungla 85 18 95 233 702 4084 1202 Harju Kuusalu 85 25 163 272 1040 4963 7349 Harju Lauristini 85 26 196 268 1299 4485 2886 Harju Loksa 85 21 132 362 400 4166 902 Harju RahvaVoit 85 21 152 287 1186 4510 2212 Harju Ranna 85 21 180 234 1032 5357 282 Harju Ravila 85 21 174 276 713 4699 7131 Harju Riisipere 85 18 84 228 797 3738 1986 Harju Saida 85 16 168 233 691 3747 1989
Milles seisneb elu mõte? Inimesed sünnivad ja surevad iga päev. Võib arvata, et iga kindel isik on maa peal selleks, et täita elu eesmärk. Ilmselt on see igal inimesel erinev, kuid oma isikliku elu mõtte üles leidmine võib tunduda keeruline. Üleüldse, tunnetada elu mõtet ja elada elu täisväärtuslikult, see on oskus omaette. Mõni inimene ei saavutagi seda tippu, et surmaeel, mõeldes tagasi elatud elule, saaks tunda, et kõik oli täpselt selline, nagu pidi olema. Milles seisneb elu mõte? Kõik mõtlevad sellest, mitte küll igapäev, kuid vahel siiski. Ka Vargamäe Andres, Krõõt, Vargamäe lapsed ja sauna-Mari küsisid eneselt seda. Vargamäe Andres oli tubli maainimene, kes rabas tööd, ning seostas elumõtet sellega, et järeltulevatel põlvedel oleks hea elu, ning iseenese vanaduspõlv oleks ilus, koos Krõõdaga. Peale Krõõda surma vajus Andres musta auku, sest kellegi surm paneb mõtlema, miks lahkus armastatud...
portreesid. Aristokraatia kergemeelsusele seadis ta vastukaaluks argipäeva, perekonnaelu, kodurahu VI Vaata fotot lk 163 (Amalienburgi lossi interjöör Münchenis Saksamaal) ja kirjelda seda ruumi kui silmapaistvat rokokoo näidet! Võid kasutada ka väljendeid lehekülgedelt 157-158 (Rokokoostiil sisekujunduses) Jahiloss, mis asub pargi lõunaosas ja mis on pühendatud jahijumalanna Dianale, ehit.1740 Amalienburgi lossi interjöör siseruum on kaunistatud kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga ja kergesisuliste maalingutega
Kõige suurem klientuur tuleb Soomest ning ka Venemaalt. Sealhulgas soovitas meil koolis hoolikalt vene keelt õppida. Hotelli üldmulje oli minu jaoks siiski positiivne ning kindlasti oleks sellises hotellis töötamine igale töötajale meelepärane. 1.2 Tallink Express Hotel Samal päeval külastasime ka Tallink Express Hotelli, kus meile tehti ka lühikene tutvustav ekskursioon. Tallink Express Hotel on Tallinna kesklinnas asuv kolmetärni hotell. Hotellis on 163 mugavat moodsa vannitoaga tuba, milles on üks lai (double) või kaks kitsast (twin) voodit. Toa hinnas sisaldub hommikusöök, traadita Interneti (WiFi) leviala ning parkimine. Eraldi toad on mittesuitsetajatele ning ka allergikutele ja erivajadustega inimestele. Tasu ühe lemmiklooma kohta on 14 öö. Peredele pakutakse kahekohalisi tube, kus on lisaks lahtikäiv sohva. Majutus kuni 17-aastastele vanematega tuba jagavatele lastele on tasuta. Beebivoodid on tasuta, lisavoodi hind on 24,93 .
Eesti Maaülikool Mesinduse referaat Mee tootmine Koostaja: Sigmar Naudi Tartu 2013 1. Sissejuhatus Väärtuslike raviomadustega toiduaine, mis koosneb organismi poolt kergesti omastatavast puuvilja- ja viinamarjasuhkrust, nimetatakse meeks. Mesi sisaldab inimorganismile vajalikke mineraalaineid (rauda, fosforit, kaltsiumi, magneesiumi, kaaliumi, naatriumi jt.) Mesi on mesilaste poolt kogutud magus toiduaine, mis on saadud nektarist või eritistest spetsiifiliste ainete lisamisega toodetud ja valminud kärjekannudes. Eriliselt hästi mõjub mee tarvitamine vereringele ja närvisüsteemile. Mesi on väga vajalik rasket füüsilist ja väsitavat vaimset tööd teinud ning kurnavat haigust põdenud inimestele. Mett on soovitatav tarvitada igapäevaselt, täiskasvanutel 1 teelusikatäis kolm korda päevas, lastele veidi vähem. Eesti meele on omane, et korjetaimedelt korjatud mesi kristalliseerub pärast vurritamist 2 3 n...
oliivipuu. Siit levis puu kogu Põhja-Aafrikasse ja Hispaaniasse. IV sajandil eKr oli Tuneesia suure kaubandusimpeeriumi Kartaago keskus, hiljem sai see ala Rooma impeeriumi osaks. VII sajandil vallutasid Tuneesia moslemitest araablased, XIX sajandil aga prantslased. Tuneesia sai iseseisvaks riigiks alles 1956. aastal, mil tollane president Habib Bourguiba rajas üheparteilise riigi, mida ta valitses 31 aastat. Tuneesia pealinn on Tunis, riigi pindala on 163 610 km2 ning seal elab 2009. aasta andmetel 10,4 miljonit inimest. Tuneesia riigi riigikord on presidentaalne vabariik. Sealseks rahaühikuks on dinaar. Riik saavutas iseseisvuse 20. märtsil 1956. Riik jaguneb 26 kubernerkonnaks, kubernerkonnad jagunevad 264 ringkonnaks, mis omakorda jagunevad valdadeks. Araabia keel on riigikeel, kuid räägitakse ka palju prantsuse keelt. Riigilipp ja vapp : alumine on Tuneesia riigilipp kuni 1831. aastani. Ülemine on praegune
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä13KÕ Marina Maiste TÖÖKOHA RISKIANALÜÜS Kodutöö Õppejõud: Kaie Kranich Mõdriku 2013 1. Sissejuhatus Käesoleva riskianalüüsi eesmärgiks on selgitada välja kooliraamatukogus võimalikud terviseohtlikud ohuolukorrad ja neid põhjustavad faktorid, hinnata kuvariga töötamisel riskitegureid ning ohuolukorra tagajärgi ja toimumise tõenäosust. Töökoha hindamisel lähtuda Vabariigi Valitsuse määrusest nr 362, 15.11.2000 Kuvariga töötamise töötervishoiu- ja tööohutuse nõuded ning Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest ning sellest tulenevatest määrustest. Riskianalüüsi tegemiseks määratud töökohtade arv: 1; raamatukoguhoidja töökoht. Riskianalüüsi koostamisel on arvesse võetud Kontroll-loendi: Kontoritöö (Lisa 1) abil kogutud info, töökohariski tasemete...
Võrdsete astendajatega astmete jagamisel alused jagatakse: r r a a r b b Näited 3 3 63 483 : 163 48 (0,6) 3 6 216 33 27; 3 0,216 16 10 10 1000 Tehted astmetega. 5
Harju Arukula 85 24 169 240 1636 4174 3332 Harju Habaja 85 18 127 295 1208 3507 3710 Harju Haiba 85 22 180 253 911 3786 2783 Harju Kehra 85 22 129 268 1519 3904 1865 Harju Koidula 85 16 173 149 644 4341 1521 Harju Kungla 85 18 95 233 702 4084 1202 Harju Kuusalu 85 25 163 272 1040 4963 7349 Harju Lauristini 85 26 196 268 1299 4485 2886 Harju Loksa 85 21 132 362 400 4166 902 Harju RahvaVoit 85 21 152 287 1186 4510 2212 Harju Ranna 85 21 180 234 1032 5357 282 Harju Ravila 85 21 174 276 713 4699 7131 Harju Riisipere 85 18 84 228 797 3738 1986 Harju Saida 85 16 168 233 691 3747 1989
Sisekaitseakadeemia Sotsioloogia ja filosoofia õppetool Kohtueelse uurimise kaugõppe I kursus BENEDICTUS SPINOZA Referaat Tallinn 1999 2 SISUKORD SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. LÜHIKE ELULUGU 4 2. SPINOZA MATERIALISTLIK FILOSOOFIA 5 3. SPINOZA ÕPETUS LOODUSEST 6 4. SPINOZA EETIKAÕPETUS 7 5. SPINOZA TUNNETUSÕPETUS 9 6. SPINOZA ATEISM 9 7. KOKKUVÕTE 11 8. KASUTATUD KIRJANDUS 12 3 SISSEJUHATUS XVII sajandi keskpaiku olid Madalmaad, samuti nagu Inglismaa, Euroopa eesrindlik riik. Juba XVI sajandi teisel poolel toimus Madalmaades kodanik revolutsioon. Verise võitluse tulemusena läks rahval korda...
. . . 10 000000012 000000102 132478 = 1 84 + 3 83 + 2 82 + 4 81 + 7 80 = . . . . 10 000000112 16A716 = 1 163 + 6 162 + 10 161 + 7 160 = . . . . 10 a . ik 1011010 1001112 = 212 + 210 + 29 + 27 + 25 + 22 + 21 + 20 = 579910 . n
Ajalugu SALVADOR DALI Referaat SISSEJUHATUS Minu referaadi teemaks on kunstnik Salvador Dali. Salvador Dali oli hispaania kunstnik. Ta oli üks vähestest maailmakuulsatest kunstnikest, keda ümbritses kuulsus juba tema eluajal. Valisin oma referaadi teemaks just selle inimese, sest mulle meeldib väga kunst ning ma ei teadnud Salvador Dalist midagi peale selle, et ta on kunstnik. Referaadi käigus tahaksin teada saada millist kunstistiili ta valdas, mis maa kunstnik Dali oli ning milline inimene ta üleüldse oli. ELULUGU Salvador Felippe Hasnito Dali sündis 11. mail 1904. aastal Hispaanias Figuerese väikelinnas Girona provintsis. Tema isa oli keskklassi advokaat. Dali vanem vend, kelle nimi oli samuti Salvador, suri kolm aastat varem 7-aastasena meningiiti ning nii pidi Salvador Dali sündides täitma oma jumaldatud vennast järele jäänud tühja kohta. D...
VEIDRAD NIMED 1. Aet Aksetaga 2. Age Ent 3. Age N. Tuur 4. Ahto Opede 5. Aili Bastusin 6. Ain Ulaadne 7. Airi Bidsees 8. Airis Tokiusab 9. Aita-Leida Kaotatud Koer 10. Aivar Hawaii (loe: aivaravai) 11. Aivo Shier 12. Alar Ahastatudment 13. Alar Meering 14. Allan Ormi 15. Amon Jaak 16. Ande Tusiga 17. Anna, Anti ja Saime Vastahambaid 18. Anna ja Anti Suhu 19. Anne-Tuss Kast 20. Ann Gerjas 21. Ann Õun 22. Ant Enn 23. Anti Biootikum 24. Anti Lakauplusviljandis 25. Anti Loop 26. Anu Leerima 27. Argen Tiina 28. Armin Ägu 29. Argo Llapolepatt 30. Armastank Anu 31. Aru Anne 32. Arul Age 33. Arvi Stusvihikus 34. Aspi Riin 35. Aster Oid 36. Assar Aisk 37. Ats Ihh 38. August Aar 39. August Situnkusen 40. Autor Alli 41. Bale Riin 42. Bill Ants 43. Billy Mees 44. Büroodis Ain 45. Cari Kakar 46. Dead James (loe: teadjamees) 47. Dea Positiiv 48. Deisi Päev 49. Deodor Ant 50. Doris Eja 51. Eda Sitagasi 52. Eedu Rivi 53. Eest Kostja 54. Eike ...
Poolsünteetiline aine. Tumedad õlled, karastusjoogid, koolajoogid, maiustused, jäätis ja kastmed. Täpsed andmed puuduvad. Ammoniaagi abil valmistatud suhkruliköör on tekitanud rottidel halvaloomulisi kasvajaid. Inimestel on tekitanud kõhulahtisust. E 153 Taimne süsi Must värvaine. Lagrits. Ei teata. E 162 Betaniin Punane. Peedivärv .Looduses esinev aine. Jäätised, maitsestatud hapupiimatooted, saiakesed, magustoidud, karastusjoogid, maiustused. Ei teata. E 163 Antotsüaanid Puna-sinine värv, sõltub pH-st. Looduses esinev aine. Jäätised, marmelaadid,magustoidud, karastusjoogid, maiustused. Ei teata. E 170 Kaltsiumkarbonaat ja kaltsiumvesinikkarbonaat Valge. Pinnatoiduvärv, paakumisvastane aine, stabilisaator. Leivad, väikeleivad, tordid, jäätised, maiustused, vitamiinid ja muud tabletid. E 171 Titaandioksiid Valge. Mozzarella-juust, saiakesed, maiustused, vitamiinitabletid ja kapslid. Ei teata.
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Sotsiaaltöökorralduse osakond Keiri Lind I kursus ,,PUUDE" DEFINEERIMISEST JA KÄSITLEMISEST Miniuurimus Juhendaja: lektor Diana Maisla Pärnu 2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. ,,Puude" defineerimine..................................................................................................4 2. Puude liigitamine...........................................................................................................5 2.1. Puude olulisuse põhjal.......................................................................................5 2.2. Toimetuleku põhjal............................................................................................5 ...
Vahtplast 5 156 81 24 303,3 26 23,1 XPS Vahtplast 6 120 108 46 596,2 7 43,6 EPS 7 Kuuse puu 60 39 39 91,3 42 460 8 Asfalt r =50 r =25 50 98,1 240 2446,5 9 Aeroc 163 41 41 274 136 496,4 10 Klaas 150 153 4 91,8 216 2352,9 KÕV 11 119 78 8 74,3 54 726,8 puitlaast plaat Aeroc 12 290 147 94 4007,2 2448 610,9 (hard) Savitellis
ei M 195 83 56 46 >3 3 võileib jah jah N 153 47 53 37 0-1 4 puder jah ei N 159 57 54 39 0-1 4 muu nii ja naa ei N 160 52 53,5 38 2-3 3 võileib jah ei N 162 49 55 36 >3 3 puder jah ei N 163 55 55 37 2-3 3 puder jah jah N 165 70 52 39 >3 3 võileib jah jah N 166 56 54 38 >3 3 muu jah jah N 166 60 54 38 2-3 4 võileib jah ei N 169 64 56 40 2-3 4 müsli või helbed jah ei
(R 85kg; T 108kg) 6. Andrei Polenov /85kg/ SK TUPO 202 kg 239,5 (R 94kg; T 108kg) 7. Mart Seim /85kg/ SK Atleticus 193 kg 228,9 (R 80kg;T 113kg) 8. Andres Viksi /67kg/ SK Jõud 163 kg 222,3 (R 73kg; T 90kg) 9. Kristen Raska /71kg/ SK Atleticus 168 kg 220,7 (R (R 70kg; T 98kg) 10. Jüri Puust 60kg;T /60,2kg/ SK Ramm 133kg 195,9 73kg) Juunioride arvestus I Andres Allsalu /78kg/ SK Ramm 235kg 291,8
m³) Maagaas 2,771 2,672 2,232 1,898 (miljardit m³) Kivisüsi (tuhat 8623 8623 8623 8623 tonni) Vask (tuhat 10,755 9,740 9,533 9,250 tonni) Nikkel (tuhat 5,605 5,409 5,334 5,832 tonni) Plii (tuhat 4,328 4,149 3,861 3,660 tonni) Tsink (tuhat 14,584 14,206 14,514 14,712 tonni) Molübdeen 163 161 148 129 (tuhat tonni) Hõbe 15,974 15,576 19,146 19,074 (tonnides) Kuld (tonnides) 1,345 1,333 1,513 1,540 Uraan (tuhat 397 397 381 369 tonni) Ajalugu. Esimesed inimesed (indiaanlased) asusid Kanadasse elama umbes 40 000-25 000 aastat tagasi. Algeline hõre asustus kujunes välja umbe 8000 aastat e. Kr., kui lõppes jääaeg. Lõunapoolsetele metsaaladele asunud elanikud tegelesid peamiselt küttimise ja kalastusega
Kõrg-ja hiliskeskaeg 1. Iseloomustage feodaalkorda järgmiste märksõnade põhjal... Vasalli kohustused tv. 29 + õp. 134-135 Läänistamine erinevatelt senjööridelt tv. 29 Minu vasalli vasall ei ole minu vasall tv. 29 Läänide muutmine pärusvaldusteks tv. 29 2. Millised etapid tuli rüütliks saamiseks läbida? Milline tähendus oli turniiridel keskaegses ühiskonnas? Nimeta kaks! Õp. 137 Õp. 144 3. Selgitage linnastumise mõju... mõisamajanduse arengule tv. 32 õp. 151 talupoegade olukorrale tv. 32 4.Vali üks järgmistest kuningatest ja seleta kahe näite abil, kuidas ta tugevdas kuningavõimu: Phili...
ee/public/maaelu_maine_uuringu_aruanne.pd f Vastanuid % Click to edit Master text styles Väga hea 7 1 Second level Pigem hea 185 19 Third level Pigem halb 534 56 Fourth level Fifth level Väga halb 163 17 Ei oska 69 7 öelda Madalama sissetulekuga inimesed Äsja avaldatud rahvaloenduse eeldavad, et maaelu parem maine andmetel on Järvamaa elanike arv parandaks ka nende elu võrreldes 2000. aastaga kukkunud 21,22 protsenti. Maaelu kuvand on Üheski teises maakonnas pole üle 20 oma, turvaline, sõbralik ja puhas, protsendilist kukkumist olnud.
TEADUSLIKU UURIMUSE VORMISTAMISE JUHEND Töö koosneb järgnevatest osadest: Sissejuhatus- töö eesmärk, hüpotees Kirjanduse ülevaade- uurimisobjekti taustinfo, mis uuritavas valdkonnas on juba varasemalt tehtud Materjal ja metoodika- Kus? Kuidas? Mida? Millal? Tulemused- töö sisu hinnanguteta (arvandmed, tabelid) Analüüs ja järeldused Kokkuvõte- sisu ülevaade, vastab sissejuhatuses püstitatud küsimusele Kasutatud kirjanduse loend, lisad Nõuded: · 3-5 lehekülge · Uurimisobjekti jälgimine vähemalt 3 päeva · Kasutatud allikaid vähemalt 5 (NB! Eesti keelne Vikipedia KEELATUD, inglise keelne lubatud) · Kõik kirjalikud tööd koostatakse arvutil ja prinditakse valge paberi ühele poolele formaadis A4. Kirjalike tööde vormistamisel on kõige olulisem stiiliühtsus kogu töös. Kõikides peatükkides peab olema tekst ühtemoodi kujundatud. Veerised (tekstivabad servad) peavad olem...
3326 kW ja võrku müüme 1174 kW. Reaalselt ära kasutatud elektriga säästame me 462 eurot aastas- see summa tuleb säästetud energia korrutamisest mille kohe ära tarbisime elektri ostu hinnaga ühe kilovati kohta . Märtsist kuni abrillini jääb meil aga toodetud energiat üle seega müüme selle võrku ära hinnaga 0,0997€/kWh millest saame kokku 139 eurot. Otoobrist veebruarini jääb meil aga toodetud energiat väheks seega tuleb 1174 kW osta mile hinnaks on 163 eurot. Aastas säästame me 438 euro eest elektrit mis teeb paneelide tasuvuseks kokku 17 aastat. Joonis 2.3 Päikese paneeli tasuvuse arvutamine [1; 2; 3; 4; 5] 10 Joonis 2.2 Eesti Energia kaalutud keskmised börsihinnad[4] 11 KOKKUVÕTE Töö käigus sai uuritud erinevaid andmeid päikesepaneelide kohta, kui kiiresti nad ennast ära tasuvad ja kas üldse on mõtekas Eestis neid kasutada
2 / . . . . . . . . . 202 176 215 117 136 186 192 113 270 139 143 286 2175 - . 90 113 136 89 123 128 110 72 160 76 62 130 1289 . , 135 163 127 0,5 6,5 5,5 863 198 980 903 184 1599 1292 0 0 988 0 1483 1387 ,50 5 ,50 ,50 6 1 V.1.3. 100 . V.1.4. V.1.5. . 24
Kui papaia koorida, saab sellest lõigata ka viile. Lisaks värskelt söömisele võib sellest teha püreesid, salateid või muud. Küpse vilja peaks ära tarvitama päeva-paari jooksul. http://www.youtube.com/watch?v=W9gs_ESjGtM Papaiat ei tohi säilitada temperatuuril alla +8°C. Sisaldab papaiini-nimelist ensüümi, mis aitab seedimisele kaasa. Kilohind 5,43 eurot (85 krooni). Toitainete sisaldused 100g toidu söödava osa kohta: › Energia 163 kJ (39 kcal) › Süsivesikud 9,81 g › Suhkrud 5,90 g › Kiudaineid 1,8 g › Rasv 0,14 g › Valk 0,61 g LITŠI Litši on Hiinast pärit väike tugeva koorega vili. Viljaliha on läbipaistev, mahlane, hea lõhnaga ja magus. Sööjate kinnitusel meenutab litši sisu veidi viinamarja. Nagu viinamarjadel, on ka selle vilja keskel seeme, mis süüa ei sünni. Litšisid süüakse koorituna värskelt ja hiinapärastes
MAINORI KÕRGKOOL Ettevõtluse Instituut Turunduse eriala Serena Huul TOOTE POSITSIONEERIMISE VÕTTED TURUNDUSES Ainetöö Juhendaja: Priit Tannik Võru 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 1. TOOTE POSITSIOONI JA POSITSIONEERIMISE MÕISTE.......................................... 4 2. TURUNDUSE OLEMUS................................................................................................. 6 3. POSITSIONEERIMISE VÕTTED TURUNDUSES.......................................................... 7 3.1. Toote positsioneerimine selle omaduste abil........................................................... 7 3.2. Toote positsioneerimise võtted 4P abil....................................
Peeter kägistas poja omaenda kätega. 8 Samuti väidetakse, kuidas Aleksei lämmatati Peetri juhtnööride järgi unepealt. Alekseil oli poeg Peeter II ja tütar Natalja. Pärast 1718. aasta naastmist Peterburi muutus Peetri elulaad tunduvalt. Ta hakkas rohkem aega veetma pealinnas. Ta tõusis nagu varem, kell viis, seejärel võttis 8 Lindsey Hughes, ,,Peeter Suur inimene ja ajalugu", Tallinn 2005, kirjastus Varrak, lk 163 8 ettekandega vastu kabinetisekretäri, sõi hommikust, kell kuus sõitis ta linna kontrollima, kas tema antud ülesaneid täidetakse. Sellele järgnes Senati ja Admiraliteedi külastamine ning lõuna. Peale lõunat puhkas ta kaks tundi, pärast seda luges ettekandeid, koostas juhiseid, põhikirju ja muud ... 1721. aastal kuulutati Peeter riiklike teenete eest Isamaa Isaks ja Ülevenemaaliseks Keisriks.
TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste instituut Õigusteaduse suund VABARIIGI VALITSUSE SEADUSE MUUTMISE SEADUSE VASTUOLUD PÕHISEADUSLIKE PRINTSIIPIDEGA Essee AKJ7124, Õigusteooria ja meetodiõpetuse erikursus Õppejõud - Tallinn 1. Sisukord 1. Sisukord................................................................................................................. 1 2. Sissejuhatus. .......................................................................................................... 3 2. Seaduse muudatuste põhiseadusega kooskõla analüüs. ........................................... 5 2.1. Eelnõu §1 punkt 1 Vabariigi Valituse seaduse §3. Vabariigi Valituse liikmed muutmine. ...................................
Esimene anne. I kohaleminemine ; lehm II lk.15 tutvumine III lk.23 kõrts ; tutvumine Pearuga IV lk.33 Pearu kojutulek ja vägivaldsus V lk.42 kraavi kaevamise arutelu ja kokkulepe VI lk.51 Nelipühad ; kirikuskäimine ; naabrid Eesperes külas ; rammukatsumine (Andres ja Oru sulane Kaarel) VII lk.64 sõnnikuvedu ; Mäe tüdruk Mai Oru Kaarel VIII lk.72 heinategu ; Krõõt rase ; Andres taipab, et krunt polegi nii hea ; Vargamäe (Kuusiksaare) ajalugu IX lk.84 konflikt ree pärast ; Krõõt ja Andres saavad tütre (Liisi) X lk.93 Mai läheb, sulane Juss jääb ; saunatädi kuulutus koera järgi ; sead Tagapere rukkisse (Pearu Krõõt ,,hele jaal") XI lk.105 teine aasta talus ; heinategu ; uus tüdruk Mari ; Mari Juss (üle jõe ujumine) ; kraavi valmimine ; Andres ehitab aiaaugu kinni Pearu vihastab ja laseb Andrese hobused koplist välja Pearu ei anna Andresele hobuseid kätte suur tüli ; enne jõule ...
3 812,38 3 930,17 14983301,5046 14 534 241,26 4 003,00 3 708,48 14845045,44 16 024 009,00 4 486,33 4 013,36 18005257,3688 20 127 156,87 5 003,00 4 990,98 24969872,94 25 030 009,00 5 344,00 2 398,21 12816034,24 28 558 336,00 7 975,00 6 773,87 54021613,25 63 600 625,00 12 940,34 6 157,91 79685449,0894 167 452 399,32 26 328,00 21 026,27 553579636,56 693 163 584,00 Summa: 118 588,02 101 425,85 884 874 877,19 1 138 716 059,83 b1= 0,7344437 b0= 409,41795 y = 400,34 + 0,737x
Loogiliselt arutledes tuleb nentida, et isegi dem. tingimustes, on riigiotsustusprotsessi juurest suur hulk elanikke eemal ühiskondlik identiteet kujuneb piiratud dimensioonis.o 1 Pomeroy, S. jt., A brief history of ancient Greece : politics, society, and culture. New York; Oxford: Oxford University Press, 2004, lk 102 2 )Pomeroy, S. jt., A brief history of ancient Greece : politics, society, and culture. New York; Oxford: Oxford University Press, 2004, lk 163 3 Vernant, J. P., Vana-Kreeka inimene, Avita, 2001, lk 92-931 4 Pomeroy, S. jt., A brief history of ancient Greece : politics, society, and culture. New York; Oxford: Oxford University Press, 2004, lk 92 2 Kodanikeõiguste kitsendusi ei rakendatud aga ainult straatumisiseselt, vaid ka sugudevaheliselt. Naisi kodanike hulka ei arvatud5 ning nende ülesanded piirdusid vastavalt trad. dogmaatikale6 majasiseste toimingutega
II 1. : · ; · ; · ; · ; · . 2. (, , ) . 3. . , , , . 4. - (01.01.2003) , . , , , , . 5. , , , : · () () · () · ( ) , . : · · , · · 6. - , , , . : (a) , , ( ); (b) , ( ). 3. , , . 4. . , . 7. 1. , . « , : () ; - . - - - - ; - . , .. 8. , ? . , , . , , , . . 9. . 1. , (, ) , . 2. : - . ; - ; - : . 3. . , . ...
Iseseisev töö nr 7 Erikool kui arenduskeskus. Erikoolide ajaloost Probleemseid lapsi ja noori oli juba sajand tagasi võimalik suunata institutsioonidesse, mille eesmärk oli nende eest hoolt kanda, kasvatustööd teha või haridust anda. 20. sajandi alguses Eesti Vabariigi esimesel perioodil tegeleti kuritegelike kalduvustega noortega üldise hoolekande raames. Sel ajal tegutsesid hoolekandekoolid, mis olid kinnised asutused, kus lisaks õppetööle pöörati tähelepanu eluks vajalike oskuste õpetamisele. Samuti võis raskestikasvatavad lapsed suunata abikooli, mis töötas tavapärase kooli põhimõtetel ja kus lapsed viibisid vaid õppetöö ajal.. 1930ndatel kohaldati õigusrikkujatele mõjutusvahendina laste töökolooniasse suunamist. Nõukogude Eesti perioodil võis käitumisprobleemidega noori suunata erikasvatusasutusse, mille hulka kuulusid erikool ja erikutsekool. ENSV aegne periood rõhutas eelkõige erinevusi. Sellel ajal suleti puuetega inimes...
1 Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium 2 Geograafia 3 4 5 Ly Murd 6 Vihmametsad 7 Referaat 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 Tallinn 2013 26 27 Sisukord 28 1. Sissejuhatus vihmametsadest............................................3 29 2. Vihmametsade levik ja kliima.............................................4 30 3. Vihmametsade taimed ja loomad........................................5 31 4. Inimtegevus vihmametsades ja keskkonnaprobleemid............6 32 5. KASUTATUD KIRJANDUS...............................................7 33 1.Sissejuhatus vihmametsadest 34 35 Ekvatoriaalsed vihmametsad laiuvad ekvaatorilähedastel aladel Aafrika 36 keskosas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias. Vööndis valitsevad parimad 37 kasvutingimused: piisavalt sademeid ja aastaringselt soojust. 38 Taimestik on lopsakas ja loomariik väga kirju. Po...
16.Mis on võimuriigi peamine erinevus õigusriigiga? Võimuriigis kehtib distsipliin, mis surub alla vabaduse. Õigus on jäetud tahaplaanile ja võimuriik püüab arendada ja kindlustada riigivõimu. 17.Kuidas on võimalik muuta EV põhiseadust? Rahvahääletusel ehk referendumil Põhiseaduse muutmise vastuvõtmine kahe järjestikuse Riigikogu koosseisu poolt Põhiseaduse muutmine Riigikogu poolt kiireloomulisena paragrahv 163 järgi 18.Iseloomusta kehtivat põhiseadust Esimene põhiseadus võeti vastu 21. detsembril 1920. aastal Asutava Kogu poolt. Kehtiv, ehk neljas põhiseadus võeti vastu 1992. aastal 28. juunil Põhiseaduse Assamblee poolt ning seda muudeti viimati 2007. aastal. Põhiseadus sisaldab riigi toimimise ja teiste seaduste aluseid. 19.Mille poolest erineb demokraatlik otsustusprotsess valimistel ja referendumil?
Rocca al Mare Kool Referaat Karate Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus Karate ehk karate-d (jaapani keeles sõnadest (kara) 'tühi', te ( ) 'käsi' ja sõnaosast d ( ) 'kunst, tee') on Okinawa päritolu võitluskunst. Karate-d tehniliseks põhiosaks on võitlus paljaste ehk tühjade kätega, st relvi kasutamata. Karate on d, mis tähendab tegemist pole mitte ainult võitlemiseks vajalike tehnikate kogumiga, vaid püüdluse kui teekäimisega enda täiustumisel nii vaimses kui füüsilises mõttes.1 1 http://et.wikipedia.org/wiki/Karate Ajalugu2 Traditsiooniliselt on tavaks rääkides karate ajaloost alustada looga munk Bodhidharmast, zen- filosoofia rajajast, kes u. aastal 525 p. Kr. rändas jalgsi Indiast Hiinasse. Peaaegu kõikides budoalade ajalugu käsitlevates raamatutes korduva legendi õigsust pole suudetud tõestada, kuid pärimuse järgi võib seda usaldada. Bodhidharma Rändavad mungad pidid oskama võitluskunste, sest tihti tuli ...
Rasmus jäi nende juurde väikesesse majja elama ja oli õnnelikum kui ta kunagi oli osanud arvata. See oli väike kodu vaeste inimeste ja kassiga, kuid see oli Rasmuse jaoks hea kodu. Teemad: 1. Kodu (Kuidas kujuneb Rasmuse elu lastekodust oma koduni?) Elu lastekodus (lk.10 ülalt 5.realt) Oma kodu loomine ( lk. 100 ülalt 5. reast 101) Koduloomad (lk 128) Äkki hirmutab lastekodu?! (lk 132 keskel) Kas lastekodu või kodu? (lk.157 8.rida ülevalt 159 keskel) Unistus vanematest (lk 163 5. rida alt 164 keskel) Suur rõõm (lk 172 7.rida ülevalt 173 4. rida alt) 2. Hulkurid Kes on hulkur? (lk 44 8. rida alt 45 keskel) Kellega koos hulkuda? (lk. 48 11. rida alt 149 keskel) Oskari ja Rasmuse suhted (lk 56-57 5. rida ülalt) Kuidas süüa saada? ( lk 53 6. rida alt 54 keskel ja lk 91 9. rida alt 92 keskel) Kus ööbida? (lk. 62 "Kogu talu... -63 ja lk 100-101) Kuidas hulkur magab? (lk40 alt 2.r42 laiem vahe) 3. Põnevus Millest saab kõik alguse? (lk 17 5
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
