MUISTNE ITAALIA JA ROOMA RIIGI ALGUS ptk. 22, lk. 155-162 Apenniini poolsaar polnud nii mägine kui Balkan. Seega tegeldi siin põhiliselt põlluharimisega. Kuna eri piirkonnad polnud siin halvasti ühendatud, nagu oli olnud Kreekas, siis polnud vaja kasutada nii palju mereteid ja merd sõideti vähem. Apenniini poolsaar polnud etniliselt ühtne. Siin elasid mitmed rahvad, kellest tähtsamad on itaalikud, etruskid ja kreeklased. Itaalikud olid arvatavasti II aastatuhandel eKr sisserännanud indoeuroopa hõimud. Nendest tähtsaim oli Latiumi maakonnas elanud latiinide hõim, keda peetakse roomlaste esivanemateks. Etruskide päritolu pole teada, kuid nad asustasid Apenniini poolsaare loodeosa, mida kutsutakse Etuuriaks. Nad olid ettevõtlikud meresõitjad ja kaupmehed, suurepärased ehitusmeistrid ja metallitöötlejad. Olid 8.-6. sajandil eKr Itaalia mõjuvõimsaim rahvas, alates 5. sajandist eKr langesid aga järk-järgult Rooma võimu alla. Kreeklased olid ...
*Toit,nädalapäev Jook Kcal (kokku) Esmaspäev Hommikusöök:Porgandi salat Tee 135 Lõunasöök:Kartul Hakklihaga Kakao jook 994 Õhtusöök:Mannapuder Tee 536 Teisipäev Hommikusöök:Bors - 163 Lõunasöök:Frikadelli supp - 186 Õhtusöök:Pannkoogid Piim 479 Kolmapäev Hommikusöök:Moosi pirukas Kali 863 Lõunasöök:Peekon Tee 2303 Õhtusöök:Hakklihapallid Tee 746 Neljapäev Hommikusöök:Makaronid Tee 318 Lõunasöök:Praekartul Piim 900
2. Jaotustabel tunnus 150 154 155 157 sagedus 2 1 3 4 sag. %-des 3. 4. Keskväärtus Mediaan 5. Min Max Ulatus (Max-Min) Vahemikega sagedus Nimi: Reia Rõõmus used meetrites 155 155 157 157 157 157 160 161 160 161 163 164 165 166 168 170 1 2 1 1 2 1 1 1 Mood ül.Kv al.Kv σ² σ V 161 163 164 165 165 166 168 170 Summa 20
Töö kirjandusega ja bibliograafia koostamine(25.11.09) Teemale vastava kirjanduse otsing · Iga üliõpilastöö algab vastaval teemal välja antud kirjanduse otsinguga. · Kirjanduse otsing on vajalik selleks, et saada ülevaade, mida on konkreetsel teemal varem tehtud. · Sellele viitamata võidakse teha vaikimisi järeldus, et töö autor pole varemtehtuga lihtsalt tuttav. · Mistahes uue teadmise sünd saabki põineda üksnes sellel, et tehakse endale esmalt selgeks, mida on sellel teemal senni avaldatud ja üritatakse minna sealt edasi. · Teemale vastav otsing on üks infootsingu alaliike. Infootsing - toimingud, meetodid, protseduurid talletatud andmetest info saamiseks etteantud teemal · Infosüsteemile esitatakse infopäring loomulikus keeles formuleeritud küs või kirjeldus, milles infotarbija mõne sõnaga iseloomustab teda huvitavat ainevaldkonda või probleemi. See tõlgitakse süs...
TOOTMISFUNKTSIOON Saab esitada ka tabelkujul või graafiliselt. Näide: saadava koguprodukti (väljund) sõltuvus kasutatud tööjõust (sisend): Sisend: Koguprodukt tööjõud (m2 nädalas) 0 0 1 20 2 60 3 120 4 140 5 150 6 160 7 165 8 163 3 17.02.2014 TOOTMISFUNKTSIOON Sisend: Koguprodukt tööjõud (m2 nädalas) 0 0 1 20 2 60 3 120 4 140 5 150 6 160 7 165 8 163 Teatud tasemest alates hakkab koguprodukt vähenema. KAHANEVA PIIRTOOTLIKKUSE SEADUS
investeerides selleks pangakontole (erikonto) 5 752 . Jaanuarikuus toimusid järgmised majandustehingud: · Maksti kolme kuu eest rendi ettemaks 384 . · Osteti 40 jalgratast Alfa 96 /tk, 6 jalgratast Beeta 192 /tk ja 25 sadulat 29/tk, ostude eest tasuti kohe. · Töötajatele arvestati palka (koos maksudega) jaanuarikuu eest 805 , millest 192 jäi jaanuarikuus välja maksmata. · Müüdi 30 jalgratast Alfa 163 /tk, 4 jalgratast Beeta 288 /tk ja 15 sadulat 48 /tk, kusjuures ostjatelt laekus jaanuarikuus 4 793 ja ülejäänu laekub järgmisel kuul. · Majandustegevusega seotud ja tasutud kulud olid jaanuarikuus 537 , lisaks nimetatutele on 128 ulatuses tekkinud majandustegevusega seotud kulusid, mis on 31.01.2014 seisuga tasumata. Kasutades ülaltoodud informatsiooni arvutage: kassapõhine raha jääk ja kasumiarvestus jaanuarikuu kohta seisuga 31.01.2014
Soome N 175 68 56 40 2 4 ei söö tavaliselt hommikul Eesti N 168 70 57 40 2 5 võileib Eesti N 152 50 52 37 1 3 võileib Eesti N 164 55 54 37 2 4 helbed või müsli Eesti N 160 60 55 37 2 3 helbed või müsli Eesti N 163,3 67 56 39 3 5 puder Eesti N 163 53 56 37 1 4 võileib Soome N 162 62 55 37 2 1 võileib Soome N 158 65 56 37 4 3 võileib Eesti N 170 57 57 39 8 4 ei söö tavaliselt hommikul Eesti N 170 58 56 37,5 2 3 võileib Eesti N 162 57 52 38 3 4 võileib
ebaõnnestusid, seega kalibreerimiseks on kasutatud ainult ühte. Kontsentrastioon, Piigi pindala@273nm μg/mL (ruumala 1mL)g/mL Teobromiin Kofeiin 3 170,6 163 3 vt märkus 1 vt märkus 1 Keskmine väärtus 170,6 163 Standardhälve 0 0 2
muud laenud 0 0 säästud, Suvel teenisin ca 400 näiteks suvel teenitud raha 50 400 eurot, sääste oli 22. oktoobriks 50 eurot. muud tulud Bingo loto telepublikus 163 163 käimise võit. TULUD KOKKU: 353 2243 ANALÜÜS Kui palju jääb teil kuus Seekord jäi 162.2 eurot üle tänu bingo lotole, mis mu tuludele raha puudu (või üle)? kõvasti juurde andis. Ilma selleta tuleks ma ka ots otsaga kokku. Millele (vt tabelist: Võiks vähem isiklikke kulusid olla
141 334 Välisuksed ja -aknad 51 m2 3424 174650 335 Välisseina väliskatted 506 m2 198 100192 6 336 Välisseina sisekatted 507 m2 141 71424 337 Välised koosteseinad 61 m2 1843 112800 275 339 Muud 6711 sBm 6 40267 163 340 Siseseinad 313890 342 Mittekandvad siseseinad 159 m2 275 43758 344 Siseuksed ja -aknad 100 m2 1619 161900 762 345 Siseseinte katted 664 m2 163 108232 221 350 Laed 854120
117 126 134 116 127 140 S6 0,46 0,65 116 128 140 490 115 128 140 123 145 163 S7 0,44 0,95 123 144 162 491 123 143 160 Tabel 2 Tihedus, painde- ja survetugevus erineva plastifitsaatori sisalduse, löökide arvu ja vesitsementteguri korral Vesi- Mass Purustav jõud Paindetugevus Survetugevus Lisandi
MAAILMA AASTATUHANDE VAHETUSEL HIINA LK 151-152 1. Millised muutused toimusid Hiinas XX saj viimastel kümnenditel? Alustati radikaalset majandusreformi (kommunstliku majandusmudeli lammutamine), meeleavaldused demokraatia toeks (ei saavutatud), Taevase Rahu väljakul toimusid streigid, suurim oli üliõpilaste näljastreik, milles võttis osa umbes miljon inimest. 2. Miks ei suutnud demokraatia Hiinas võidule pääseda? Komparteis jäi peale jäik vanameelne suund, mille taga seisis Den Xiaoping. Samuti ei võtnud maailm midagi konkreetset ette, et demokraatliku liikumise mahasurumist takistada, sest Hiinat oli vaja majanduspartnerina. LAHESÕDA LK 152-153 1. Miks ja millal puhkes Lahesõda? Miks lääneliitlased sekkusid sõtta? 2.aug 1990 sai alguse, võimule sai diktaator Hussein. Pärsia lahe pärast võideldi. Kuna NSVLiit ei kaitsnud enam Iraagi alasid ja ÜRO otsustas nüüd vastu võidelda. 2. Miks oli USA sunnitud sõlmima vaherahu...
https://www.cia.gov/library/publications/the-world- factbook/geos/hr.html 4. Kõige suuremat kasu toovad Horvaatia põllumajanduses loomakasvatussaadused, kuna kõige tähtsam toodang on värske lehmapiim. Teisel kohal on greibid ning kolmandal kohal põlisrahvaste sealiha. Neile järgnevad nisu, mais ja suhkruroog. Horvaatia impordib kõige rohkem rahalises väärtuses toiduaineid, mida pole eraldi välja toodud ning mahuliselt sojaubadest kooke 163 351 tonni aastas. Nendele järgnevad sokolaaditooted, sealiha, pagaritooted, loomatoit. Samal ajal kui Horvaatia impordib rahalises väärtuses enim toiduaineid, siis Horvaatia suurimaks ekspordi rahalises väärtuses on samuti toiduained, millele järgnevad rafineeritud suhkur, sigaretid ning mais, mida eksporditakse tonnides kõige rohekem. http://faostat.fao.org/site/342/default.aspx http://faostat.fao.org/site/339/default.aspx http://faostat.fao
Minu lemmik näitleja Matt LeBlanc Autor: KarlErik Reim Juhendaja: Ako Rääbis Varasem elu Matt LeBlanc, sünninimega Matthew Steven LeBlanc sündis Newtonis, Massachusettsi osariigis. Tema ema, Patricia töötas büroojuhatajana ning tema isa, Paul oli mehaanik. LeBlanci juured ulatuvad Itaaliasse ning PrantuseKanadasse.[1] Karjäär 1987. aastal oli Matt Heinz Tomato Ketchup reklaami peaosaline. 1988. aastal oli tal regulaarne roll TV sarjas TV 101. LeBlanc sai oma karjäärile hoo sisse situatsioonkomöödias ,,Sõbrad'', kus ta mängis Joey Tribbiani rolli. Sealt alates sai LeBlanc ning teised näitlejad sarjas ,,Sõbrad'' ülemaailmse kuulsuse. Matt ilmuma mitmetes filmides: ,,Ed''; ,,Lost in Space''; ,,Charlie's Angels'' ning ,,All the Queen's men''. 2011. aastast alates on Matt mänginud treeneri rolli sarjas Episoodid.[1] [2] ...
1 EMPIIRILISE UURINGU METOODIKA Lõputöö eesmärk on hinnata AS XXX konkurentsipositsiooni ja sõnastada konkurentsistrateegia lähtekohad, mis looks eeldused ettevõtte arengukavas püstitatud eesmärkide täitmiseks. Uurimus on koostatud lähtuvalt deduktiivsest käsitlusviisist, kus andmeid analüüsiti teooriast lähtuvalt. Deduktiivset meetodit kasutades on võimalik saada selgeid tõlgendusi. Empiirilise uuringu ülesanne on kaardistada ettevõtte seisund lähtuvalt SWOT-analüüsist, hinnata väliskeskkonna mõju PEST-analüüsi abil ning leida ettevõtte tuumkompententsid. Tulemusena sõnastada konkurentsistrateegia lähtekohad AS XXX koostatud arengukava eesmärkide saavutamiseks. Uuringu läbiviimiseks kasutati kombineeritud metoodikat. Esmaste andmete kogumiseks käesolevas uuringus kasutati kvalitatiivset uurimismetoodikat: poolstruktueeritud ehk teemaintervjuud ja struktueerimata osalusvaatlust, kus uurija osales vaadeldava...
fc,90 = 0,007*ρ = 0,007*528,3 = 3,5 MPa 2.8 Piki- ja ristikiudu survel saadud tulemuste analüüs 7 Foto 2.8.1. Purunemispilt survestamisel pikikiudu Foto 2.8.2. Purunemispilt survestamisel ristikiudu o Survetugevus pikikiudu fc,0 = 46,5 kN o Elastsusmoodul pikikiudu Ec,0 = 8140 MPa o Survetugevus ristikiudu fc,90 = 4,9 kN o Elastsusmoodul ristikiudu Ec,90 = 163 MPa Katsetulemustest selgub, et survetugevus ristikiudu on ligikaudu üheksa korda väiksem kui pikikiudu. Katse näitab ka, et elastsusmoodul pikikiudu on ligi 50 korda suurem kui ristikiudu. Kuna puit on anisotroopne materjal (omadused on erinevates suundades erinevad), on puidu erinevad tugevusnäitajad erinevates suundades erinevad. 8
Tallinna 21.Kool Liisa Aavik 11C Raamatu ,,Nero" analüüs Õpetaja: Tiina Meeri Tallinn 2012 2 Kokkuvõtted kahe peatüki kaupa Esimene raamat Ptk I-II Artemidoruse ,,õde" Acte palub Nerolt venna eest armu ning seda Artemidorus ka saab. Keiser räägib emale oma tunnetest Acte vastu. Tema ema saab pahaseks, kuna ta tahab et Nero rohkem oma tulevasest talle määratud naisest Octaviast hooliks. Ptk III-IV Nero läheb ühes oma õpetaja Tigellinusega linna peale, kus, kohtab Actet ning avaldab talle austust. Acte tunneb endas tundeid tärkavat, kuid ristiusk käsib teda Nerost eemale hoida. Ta põgeneb ja kaob jäljetult Nero ja Nicodemuse eest, kes teda patule tahaksid õhutada. Ptk V-VI Nero vestleb Senecaga oma tundemaailmast ning abiellub külma Octaviaga, keda ta ei armasta. Ptk VII-VIII Octavia ja Nero peavad suurt pidu. Üles tõusevad mitmed keerulised armulood ning võimuprobleemid...
,," ,, ". 11,2 . , . 1945 36,6 , 1,7 . . 1954 , 12 : ,,", ,,", ,, " ( ,, "), ,,", ,,", ,,", ,,", ,,", ,," ( ,,"), ,, ", ,," ,,". , ,, ", , ,,", ,," ,, ". . . . . . 1856 . 1893 . 1276 , 471 10 , 84 . 17 . 17 1945 . , . , 28 : ,, , , ... . ". . . . . - 163 . 16 . 1712 .. . 1775 II, . , . 1797 , . . , . 200 , , . , , , , . , . . - , -, , . 1147 . 1367 . 15 . III , . 1508-1516 , . III. 2 , 5 19 . 1812 . . 20 . . , 3-3,7 . 1955 . , . . . , , . . : http://www.tolmachy
Arvutus ülesannete puhul on vaja kirja panna tehte käik. Andmete leidmiseks kasuta järgnevat veebilehekülge: https://www.envir.ee/et/metsastatistika või kirjuta otsingusse “metsaraie eestis” →metsastatistika (püstkriips vahel) keskkonnaministeerium 1.2.1. Milline on kogu raie hulk? 10 117 900 tm 1.2.2. Kui suur on lageraie hulk? 8 000 000 tm 1.2.3. Milline on kogu metsa juurdekasvu hulk? 15 875 930 tm 1.2.4. Kui suur on majandatava metsa juurdekasvu hulk? 14 163 920 tm 1.3. Arvuta 1.3.1. Mitu protsenti moodustab 2015. aasta lageraie kogu raiest? Protsenti arvutan nagu võrdekujulist võrrandit. Kirjutan väja kogu raie, mille väärtuseks on 100%. Järgmiseks lisan lageraie, mille väärtus pole teada. Selle märgin x-ga. 10 117 900 tm - 100% 8 000 000 tm - x% x(%) = 8 000 000 tm 10 117 900 tm 100% ~ 79,1% 1.3.2. Mitu protsenti moodustab 2015. aasta majandatava metsa juurdekasv kogu metsa juurdekasvust? Protsenti arvutan nagu võrdekujulist võrrandit
PIHLAKAS Referaat SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3 1. ERINEVAD PIHLAKAD...................................................................................................4 1.1 Harilik pihlakas.....................................................................................................4 1.2 Tuhkpihlakas.........................................................................................................6 1.3 Pooppuu................................................................................................................ 6 1.4 Pihlakate võrdlus...................................................................................................7 2. PIHLAKATE ERILISUS....................................................................................................9 2.1 Väike-Saadu...
25 1889 -112 12544 26 1792 -209 43681 27 1972 -29 841 28 2073 72 5184 29 1588 -413 170569 30 2363 362 131044 31 1900 -101 10201 32 2231 230 52900 33 1785 -216 46656 34 2114 113 12769 35 2164 163 26569 36 1889 -112 12544 37 1734 -267 71289 38 1856 -145 21025 39 2025 24 576 40 1966 -35 1225 41 2257 256 65536 42 2044 43 1849 43 1963 -38 1444 44 1826 -175 30625 45 1955 -46 2116
Kliima ja mullastiku iseloomustus Riik asub niiskes parasvöötmes ja sellepärast kliima on seal päris niiske,pehmete talvedega ja suvetega.Leetmullad on seal tavalised,seal on ka liivmullad ja mudased,savised ja turvamullad. Haritava maa osatähtsus põllumajandusliku maa pindalast 2011. aasta seisuga põllumaa hõlmab pool Hollandi pindalast (54%), sellest 29,8% on haritav maaja 24,2% on rohumaad. Elanike arv 17 282 163 Rahvastiku tihedus 416 in/km Sisemajanduse kogutoodang (SKT) elaniku kohta Hollandi osa SKTs on päris väike - 2.6% ja ainult 2.3% tööealisest rahvastikust on hõivatud sellel alal. Sellest saab jareldada, et põllumajanduse roll majanduses on väga väike Riigi põllumajanduslik potentsiaal Too välja, milliseid allikaid kasutasid teabe hankimiseks. Geograafia õpikj a wikipedia.
mida sa soovid. " Lk.150 · " Imelik lugu- kui täiskasvanul on magades suu lahti, siis on see vastik, aga lastega on teine lugu. Lapsed on ka siis armsad. Isegi kui neil sülg padjale tilgub- ikka on nad armsad. " Lk. 152 · " Aga selleks ei pruugi olla paha, et teisel tuju ära rikkuda-, sellega võib hakkama saada ka hea inimene. " Lk. 160 · " Iga asja kohta leiavad inimesed, et see ei ole oluline. " Lk. 163 · " Kui sind vähemalt kuulatakse, siis pole asi veel kõige halvem. " Lk. 163 · " Inimest ei saagi päriselt tantsima õpetada, see peab tulema iseenesest. " Lk. 165 · " Ainult mulle tundub, et tihti inimene ei tea algul isegi, mis teda huvitab, ja avastab selle alles kõneldes millestki, mis teda eriti ei huvita. " Lk. 174 · " Inimesed on agarad sinuga vestlema nimelt siis, kui sul endal pole mingit jututuju. " Lk. 176
perioodi lõpul 31.10 tuvastati inventeerimisel 8 ühiku olemasolu laos. Arvutage varu lõppjäägi maksumus ning müüdud kaupade kulu, kasutades a)iga ühiku soetusmaksumuse meetodit eeldusel, et 31.10 oli laos 5 ühikut soetusmaksumuses 170 kr/tk ja 3 ühikut soetusmaksumuses 160 kr/tk; Vastus: Kokku oli laos seisuga 31.10 (5 x 170)+ (3 x 160)= 1330 kr eest varusid. Kuluks kantav kaup: 4890- 1330= 3560 kr b)kaalutud keskmise meetodit Vastus: Varud kokku 4890: 30= 163 kr/tk Varud perioodi lõpul keskmises soetusmaksumuses: 8 tk x 163 kr/tk= 1304 kr Kulu: 4890- 1304=3586 kr c)FIFO meetodit. Vastus: Kokku varud 4890 kr Lõppjääk: 5 tk (26.10) x 176= 880 + 3 tk (11.10) x 170= 510 = 1390 kr Kulu 4890- 1390= 3500 kr 2. AS Karuott kaubavaru kohta on teada järgmist: Algvaru Märtsi ostud Juuli ostud Okt. ostud Lõppvaru 01.01
Mänguline tegevus ja arendavad mänguasjad 4-5 aastased lapsed Lapsed arenevad maksimaalselt ja võtavad kõike omaks ainult siis, kui tegevused on tehtud neile huvitavaks. Laps õpib kõige enam läbi mängu, mis valmistab talle rõõmu, köidab, keskendab tähelepanu, paneb lapse mõtlema ja tegutsema ning läbi mängu kujunevad iseloomuomadused, areneb kujutusvõime ja tahe. 4 aastaste laste puhul tuleb arendada edasi omaalgatust ja iseseisvust mängus. Harjutada ning innustada lapsi mängima suuremates kollektiivides, arvestama mängukaaslaste soove ja ettepanekuid, et laps osaleks rõõmuga laste ühismängudes ja -tegevustes. Nelja-aastaste laste mängudes hakatakse rohkem tähelepanu pöörama käitumis- ja hügieeniharjumuste süvenemisele mängude ajal, samuti liikluseeskirjade mõningat tundmist. 5 aastaste laste puhul on oluline arendada püsivust, ettevõtlikust, üksteise mõistmist ja abis...
piirkond piirkond 75 - 88 M+H 338 - 350 M+6+3+1+H 88 - 100 M+1+H 350 - 363 M+6+3+2+H 100 - 113 M+2+H 363 - 375 M+6+3+2+1+H 113 - 125 M+2+1+H 375 - 388 M+6+4+H 125 - 138 M+3+H 388 - 400 M+6+4+1+H 138 - 150 M+3+1+H 400 - 413 M+6+4+2+H 150 - 163 M+3+2+H 413 - 425 M+6+4+2+1+H 163 - 175 M+3+2+1+H 425 - 438 M+6+5+H 175 - 188 M+4+H 438 - 450 M+6+5+1+H 188 - 200 M+4+1+H 450 - 463 M+6+5+2+H 200 - 213 M+4+2+H 463 - 475 M+6+5+2+1+H 213 - 225 M+4+2+1+H 475 - 488 M+6+5+3+H 225 - 238 M+5+H 488 - 500 M+6+5+3+1+H 238 - 250 M+5+1+H 500 - 513 M+6+5+3+2+H
Samamoodi nagu Kreekaski ja teistes Euroopa riikides on Eesti keskmine eluiga võrdlemisi kõrge. Meestel on see 72,3 aastat ja naistel 81,5 aastat. 8 Linnad Suuremad linnad elanike arvu järgi: Linna nimi Elanikke Pindala Ateena 655 780 38,96 km² Thessaloníki 322 240 19,307 km² Pátra 214 600 333,14 km² Pireus 163 900 10,865 km² Lárisa 163 400 336 km² 9 Kasutatud allikad https://et.wikipedia.org/wiki/Kreeka https://et.wikipedia.org/wiki/Ateena http://www.census.gov/ipc/www/idb/country.php http://www.zorbas.ee/kreekal.html http://www.estemb.gr/est/kreeka#top http://www.kreeka-reisid.net/index.php?m1=152&lang=17 http://www.vm.ee/et/kreeka-vabariik-majandus http://www.kushnirs.org/macroeconomics/index.php
4 Dolokivi 98 99 14 135,8 372 2739,3 5 Vahtplast EPS 155 80 21 260,4 7,5 28.8 6 Klaasviil KLS-1-50 240 136 55 1795,2 52 29 7 Kõva puitkiud plaat 150 99 6 89,1 85,6 960,7 8 Fibo 3 160 40 38 243,2 152 625 9 Poorbetoon AEROC 163 40 39 254,3 134 527 10 Kiviviil 44 44 99 191,7 26,2 136,7 11 Klaas 151 151 4 91,2 214,7 2354,2 12 Vahtplast XPS 119 109 49 635,6 26,1 41,06 13 Asfaltbetoon 5 51 100 240,3 2403 14 Õõmes savitellis 250 118 87 2566,5 3865 1506
Mõõtmed[mm] Jrk nr Materjali nimetus a a_kesk b b_kesk 164 44 1 Poorbetoon 1 163 163.3 45 44.7 163 45 101 101 2 Poorbetoon 2 101 101 101 101 101 101 41 90 3 Mullklaas 42 41.3 92 91.3 41 92 100 98 4 Saepurubetoon 100 99
Proovieksam matemaatikas E Variant F Variant 1) Teosta tehted ligikaudsete arvudega ja 1) Teosta tehted ligikaudsete arvudega ja arvuta arvuta tulemusega viga. tulemusega viga. 1.1. 3500(±0,8%) + 240(±0,5%) = 1.1 1,87(±0,5%) - 0,39(±0,1%) = 1.2. 2,48(±0,7%) 0,54( ±1,3%) = 1.2. 163(±0,4%) : 0,82(±0,6%) = 2) Arvuta taskuarvutiga ja kirjuta 2) Arvuta taskuarvutiga ja kirujta sõrmeprogramm. sõrmeprogramm. 3,47 1015 + 2,15 10 3 = 1,23 10 -25 + 3,8 10 -26 7 ,95 10 14 + 11, 25 10 3 = 2.1. 2.1. 4,983 10 - 24 2.2. 0,587 tan 78 32' = ...
3.1 Sisestasin otsingusse autori nime: MacDiarmid Alan G A )Kokku oli tal artikleid üle 700, kuid aastatel 1975-1985 avaldas ta vaid 203 artiklit: B) Võtsin paremalt kõrvalt Refine, Publication Year, 1975-1985 C) Neil aastatel: Conducting polymers – 21, Plastics – 3 Üleüldse: Conducting polymers – 163, Plastics – 32 D) Refine alt. Proovisin nii 1975- 1985 kui ka ilma ajalise piiranguta. E) 26 patenti F)Refine, Document Type, Patent 3.2 Preparation of glycolide from glycolic acid a) research topic: preparation of glycolide from glycolic acid; document type:
ära müüdud. Varude käibekordaja=müüdud toodangu kulu/varud f) Varude käibevälde- s.o varude käibekiirus päevades. Varude käibevälde=365/varude käibekordaja g) Ettevõtte talitlustsükkel- s.o päevade arv, mille jooksul toimub varude muutumine debitoorseks vlgnevuseks ja debitoorse vlgnevuse muutumine rahaks. Ettevõtte talitlustsükkel=varude käibevälde+debitoorse võlgnevuse käibevälde Arvutus: 2009.a. a) Varade käibekordaja: 8 163 999 / 12 692 595 = 0,64 b) Koguvarade käibevälde: 365 / 0,64 = 570 c) Debitoorse võlgnevuse käibesagedus: 8 163 999 / 3 550 969 = 2,30 d) Debitoorse võlgnevuse käibevälde: 365 / 2,30 = 159 e) Varude käibekordaja: 7 778 470 / 1 207 531 = 6,44 f) Varude käibevälde: 365 / 6,44 = 57 g) Ettevõtte talitlustsükkel: 57 + 159 = 216 2010.a. a) Varade käibekordaja: 13 349 549 / 14 705 813 = 0,91 b) Koguvarade käibevälde: 365 / 0,91 = 401
3 W(%)= * 100% = 0,11 ~ 11% 28 x 2 3 4 5 Wa 11% 25% 36% 28% 100% Wb 9% 23% 41% 27% 100% W1 + W2 + W3 + ... + Wn = 100% Tunnused Arvuline: Pidev tunnus: nimetatakse tunnust, mis võib saada kõiki reaalarvulisi väärtusi mingist piirkonnast. Diskreetne tunnus: nimetatakse tunnust, mis võib saada vaid teatud üksikuid väärtusi tavaliselt täisarvulisi. 02) Ühe klassi õpilaste pikkuse variatsioonirida on järgmine: 156, 158, 159, 160, 160, 162, 163, 163, 163, 165, 165, 165, 166, 166, 167, 167, 167, 167, 168, 168, 168, 169, 170, 171, 171, 172, 173, 173, 173, 174, 174, 176, 184. N=33. Kui kogumi tunnus on pidev või diskreetse tunnuse liikmeid on väga palju ei esitata sagedustabelis tunnuse üksikuid väärtusi, vaid tunnuse väärtuste vahemikud ehk klassid. Kui kogumi maht N pole väga suur, on subjekt klasside arv N = 33 ~ 5,7 ~ 6 max-min 185-155 = =5cm klasside arv 6 Klassid f
422 383 f(x) = - 75.3666666667x + 458.4 344 304 400 268 Erijuhtivus, μS/m 232 193 300 f(x) = 16.7619047619x + 64.6071428571 162 152 151 200 157 163 x = 4,27 ml x = 9,12 ml 171 182 100 191 199 208 0 216 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 236 NaOH kogus, ml 261
pidevad tunnused diskreetsed tunnused mittearvulised tunnused (kvalitatiivsed ) nominaalsed tunnused järjestustunnused binaarsed tunnused 3 Andmete töötlemine Vigaseid väärtusi ei tohi asendada õige väärtusega Andmeid võib kodeerida 4 Ühe klassi õpilaste pikkused (cm). 161, 173, 168, 159, 166, 64, 171, 170, 167, 177, 163, 159, 162, 172, 169, 170, 165, 16, 174, 162, 166. 5 Hinnang Vastajate arv Kodeerimine Väga hea 13 Hea 25 Halb 14 Väga halb 2 Ei oma arvamust 15 6 Andmete kogumine ja korrastamine on vajalik eeltöö töötlemisele, mis koosneb järgmistest etappidest: 1) probleemi püstitamine ja üldkogumi
= = = 0,52 0,5 4 Ei ole piisavalt tugev valin profiiliks INP220 Suurim paindepinge = = 56 MPa Tugevuse kontroll paindel = = = 4,2 Ristlõike E tugevus paindel on tagatud Alljärgnevalt normaalpinge epüür 4.4 Tala tugevuskontroll vahemikus CD Suurim lõikepinge vahemikus CD s seinapksus - poolristlõike staatiline moment y telje suhtes Q ristlõike põikjõud I ristlõike inertsimoment Poolristlõike staatiline moment y telje suhtes = 163 cm3 I= = = 6,6 MPa Terase voolepiir nihkel = 0,56 * 235 = 131,6 MPa Tugevuse kontroll lõikel = = = 19,9 [S] = 4 Ristlõikevahemiku CD tugevus on tagatud. 5. Vastus Tala ohtlikud ristlõiked on punkt D ja punkt E Sobiva ristlõikega INP profiil on INP220 Ohtlike ristlõigete varutegurid on 19,9 ja 4,2
10c Laura Tumala Canon on maailma juhtiv, Jaapani päritoluga digitaalsete kujutislahenduste tootja nii kodu- kui kontoriseadmete osas. Firma nimeks oli algselt Goro Yoshida poolt pandud Kwanon , budistliku bodhisattva Guan Yin´i järgi, kes oli Jaapanis tuntud kui Kannon.Aja jooksul kujunes Kwanonist välja Canon. Canoni tunnuslause Tooted: ·Laserprinterid ·Digitaalsed koopiamasinad ·Tindiprinterid ·Digitaalkaamerad ·Skannerid ·Arvutid Sponsorlus · Euroopas Jalgpall Mood Punane rist WWF World press photo Formula One · Canadas Canon oli ametlik kaamera sponsor Montrea olümpiamängudel 1976. · USA-s · Okeaanias Canon Eestis Overall on Canoni ametlik maaletooja ja partner alates asutamisest 1990. aastal.Eestis on Canon eelkõige tuntud kvaliteetsete väljastus- ja skaneerimisseadmete ning fototehnika kaubamärgina, kuid ettevõtte tootevalik on oluliselt laiem ning lisaks kodu- ja kontorikeskkonda mõeldud toodetele paku...
Eesti N 171 57 56 39 0 4 võileib Soome N 175 68 56 40 2 4 ei söö tavaliselt homm Eesti N 168 70 57 40 2 5 võileib Eesti N 152 50 52 37 1 3 võileib Eesti N 164 55 54 37 2 4 helbed või müsli Eesti N 160 60 55 37 2 3 helbed või müsli Eesti N 163,3 67 56 39 3 5 puder Eesti N 163 53 56 37 1 4 võileib Soome N 162 62 55 37 2 1 võileib Soome N 158 65 56 37 4 3 võileib Eesti N 170 57 57 39 8 4 ei söö tavaliselt homm Eesti N 170 58 56 37,5 2 3 võileib Eesti N 162 57 52 38 3 4 võileib
ookeani ranniku lähedal asuvad Vancouveri saar ja Kuninganna Charlotte'i saarestik. Arktikas asub õige mitu peaaegu asustamata hiigelsaart (Baffini saar, Victoria, Ellesmere jt). Baffini saar Kanada suurim jõgi Kanada suurim jõgi on Mackenzie jõgi, mis koos lisajõgedega seob enamikku Kanada kilbil asuvaid järvi ja viib oma vee jäämerre. Kanada järved Kanada on kõige järverikkam maa maailmas, neid on seal umbes 200 000. Kokku on riigi pindalast järvede all 891 163 km². See on umbes sama suur kui Pakistan või Türgi. Kagupiiril asub Suur järvistu. Tuntud ja tähtsad järved on Suur Karujärv Suur Orjajärv Athabasca Wollastoni Põdrajärv Manitoba Winnipegi Nipigoni järv Metsajärv Loodus Peaaegu poolt Kanada territooriumi katavad metsad. Põhjas levib arktiline ja lähisarktiline taimestik, tasandikuprovintsides rohtlad. Tihedates okas ja väärispuumetsades kasvavad kuused, tsuugad, palsamnulud, mitut
Inimene ja maailmameri 1. Põhja-Ameerika manner(Mehhiko laht), Lõuna-Ameerika manner(Libra naftamaardla) 2. Suessi kanal - on kanal Egiptuses Suessi maakitsusel, mis ühendab Vahemerd Punase merega. Kanali pikkus on 163 km[1]. Kanali Vahemere-poolses otsas asub Port Saidi linn ja teises otsas Suessi linn. Suessi kanali keskjoont loetakse piiriks Aasia ja Aafrika vahel. Panama kanal - Panama kanal on laevatatav kanal Kesk- Ameerikas, mis läbib Panama maakitsuse, ühendades Vaikset ja Atlandi ookeani. Kanali pikkus on eri andmetel 71–82 km. Kieli kanal - 98,7 km pikkune kanal, mis ühendab Põhjamerd Läänemerega
Algarvude tabel 2 131 307 491 691 911 1117 1361 1579 1811 3 137 311 499 701 919 1123 1367 1583 1823 5 139 313 503 709 929 1129 1373 1597 1831 7 149 317 509 719 937 1151 1381 1601 1847 11 151 331 521 727 941 1153 1399 1607 1861 13 157 337 523 733 947 1163 1409 1609 1867 17 163 347 541 739 953 1171 1423 1613 1871 19 167 349 547 743 967 1181 1427 1619 1873 23 173 353 557 751 971 1187 1429 1621 1877 29 179 359 563 757 977 1193 1433 1627 1879 31 181 367 569 761 983 1201 1439 1637 1889 37 191 373 571 769 991 1213 1447 1657 1901 41 193 379 577 773 997 1217 1451 1663 1907 43 197 383 587 787 1009 1223 1453 1667 1913
STRESS Loe läbi õpikust leheküljed 153 – 155 ja 163. Iseseisva töö tegemiseks otsi lisamaterjali ka Internetist. Ülesanne 1 Too ära 10 lahendust, mis sobivad sulle, et end stressist säästa (kirjuta ka põhjendus, et miks antud lähenemine aitab stressist jagu saada): 1. Positiivne mõtlemine – kui ma olen negatiivne, siis ma üldiselt olen ka kohe stressis, aga positiivne mõtlemine annab mulle hea mõtlemise ning ei mõtle halbadele asjadele ning annab ka hea enesetunde 2
o Rahvaarv-2006. aasta rahvaloenduse andmeil 31 612 897. o Lipp võeti kasutusele 15. veebruar 1965. Kangas on jagatud vertikaalselt kolmeks väljaks (punane, valge, punane) ning valge välja keskel on 11 tipuga punane vahtraleht (pilt1) o Vapp (pilt 2) o Rahaühik-Kanada dollar Loodus o Kõrgeim mägi on Mount Logan (5959m) o Kanada on kõige järverikkam maa maailmas (neid on seal umbes 2000). Kokku on riigi pindalast järvede all 891 163 km². o Kanada suurim jõgi on Mackenzie, mis koos lisajõgedega seob enamikku Kanada kilbil asuvaid järvi ja viib oma vee jäämerre. Kliima o Aastakeskmine sademete hulk varieerub suures ulatuses. Riigi põhjaosas on piirkondi, kus sademeid on aastas vähem kui 100 mm. Samas on Kanada idarannikul alasid, kus aastas sajab enam kui 1500 mm ja läänerannikul piirkondi, kus sajab enam kui 2000 mm aastas. o
Hispaania 45 989 016 4790000 2344000 Ukraina 45 962 900 6833000 459000 Kolumbia 45 359 000 123000 918000 Tansaania 43 739 000 792000 1698000 Argentiina 40 134 425 1500000 689000 Keenia 39 802 000 345000 1506000 Sudaan 39 154 490 639000 1296000 Poola 38 163 895 703000 1753000 Alzeeria 34 895 000 242000 714000 Kanada 34 038 000 6106000 327000 Uganda 32 710 000 518000 1466000 Maroko 31 756 000 132000 646000 Iraak 30 747 000 28000 944000 Nepaal 29 331 000 819000 732000 Peruu 29 132 013 42000 609000
Alo m 171 41 Veigo m 173.5 43 Külli n 174 39 Inga n 174 35.5 Älys n 165 36 Virgo m 178 43 Marek m 175 40 Gerli n 156 37 Gerly n 167 36 Marek m 176 43 Elo n 163 36.5 Rivo m 178 42 Jaan m 185 45 Martin m 180 43 Andrus m 187 45 Terje n 162 37 Kristi n 157 36.5 Maris n 162 39 Tuuli n 173 39 Marek m 181 43 Krista n 168 38 Hanneloore n 173 37.5
Artikli väljaselgitamisel, selleks hakatakse uurima lennuki musta kasti sisu Milliseid? Artiklis on vahendatud koostamisel kasutati Reuters, BBC, RIA, Aamaq, infot BNS-lt, Flight Radarilt, Interfaxilt, BBC-lt jne. DPA meediaväljaandeid, Mida? Lennuki vrakist Mida? Pühapäeva hommikuks oli leitud 163 inimese ja selle ümbrusest 5 km raadiuses on leitud surnukehad. 3- aastase tüdruku surnukeha leiti vrakist umbes 150 inimese surnukeha, millest osa on 8 kilomeetri kauguselt. Miks? Julgeolekuallikate põlenud, Miks? Kukkus alla kuna lennukil oli hinnangul võis tegemist olla tehnilise rikkega, kuid tehniline rike või tulistati alla. äärmusrühmitus Islamiriik teatas nendepoolsest
Mees 18 11 181 79 24.11 teen ise kodus trenni Mees 18 11 188 85 24.05 jalgpall Mees 17 10 167 67 24.02 korvpall Naine 17 10 171 70 23.94 teen ise kodus trenni Mees 19 12 183 80 23.89 teen ise kodus trenni Naine 18 12 164 64 23.80 tantsimine Mees 19 12 164 64 23.80 teen ise kodus trenni Naine 17 10 163 63 23.71 tantsimine Naine 17 11 162 62 23.62 ei tee trenni Mees 18 11 160 60 23.44 jõusaal Mees 17 11 186 81 23.41 kergejõustik Mees 17 10 180 75 23.15 jõusaal Naine 17 10 165 63 23.14 tantsimine Naine 18 11 168 65 23.03 teen ise kodus trenni Naine 18 12 177 72 22.98 ei tee trenni
1. Anija 2. Harku 3. Jõelähtme 4. Keila 5. Kernu 6. Kiili 7. Kose 8. Kuusalu 9. Kõue 10. Nissi 11. Padise 12. Raasiku 13. Rae 14. Saku 15. Vasalemma 16. Viimsi 17. Emmaste 18. Kõrgessaare 19. Käina 20. Alajõe 21. Aseri 22. Avinurme 23. Iisaku 24. Illuka 25. Jõhvi 26. Kohtla 27. Kohtla-Nõmme 28. Lohusuu 29. Lüganuse 30. Maidla 31. Sonda 32. Toila 33. Tudulinna 34. Vaivara 35. Jõgeva 36. Kasepää 37. Pajusi 38. Pala 39. Palamuse 40. Puurmani 41. Põltsamaa 42. Saare 43. Tabivere 44. Torma 45. Albu 46. Ambla 47. Imavere 48. Järva-Jaani 49. Kareda 50. Koigi 51. Koeru 52. Paide 53. Roosna-Alliku 54. Türi 55. Väätsa 56. Kullamaa 57. Lihula 58. Noarootsi 59. Nõva 60. Oru 61. Ridala 62. Risti 63. Taebla 64. Haljala 65. Kadrina 66. Laekvere 67. Rakke 68. Rakvere 69. Rägavere 70. Sõmeru 71. Tamsalu 72. Tapa 73. Vihula 74. Vinni 75. Viru-Nigula 76. Väike-Maarja 77. Ahja 78. Kanepi 79. Kõlleste 80. Laheda 81. Mikitamäe 82. Mooste 83. Orava 84. Põlva...
RAHVUSLIK KOOSSEIS Afganistaani riigiusk on islami usk. Enamus afganistaanlastest on moslemid. Nad jagunevad veel omakorda kaheks : sunniidid ja siidid. Muuusklike, näiteks hinduiste ja sikhe on väga vähe, umbes 1-2%. Peamisteks Afganistaanis elavateks rahvusteks on afgaanid ( 38-40%), tadzikid(25%), hazarad(15-19%), usbekid(6-9%). SOOLIS-VANUSELINE KOOSSEIS Afganistani sündimus on umbes 47 promilli. Väikelaste suremus on kõrge, 163 promilli. Oodatav keskmine eluiga on 43,3. Lapsed ( 0-14a) moodustavad riigi rahvastikust suure osatähtsuse. Umbes 44.5%. Tööealised (15-65a) moodustava riigi rahvastikust 53%. Tööealisi mehi on rohkem. Vanemaealised(+65 a) moodustavad riigi rahvastikust 2,4%. Naisi rohkem kui mehi. Aastal 2009 on sündimus umbes 46 promilli, mis on võrreldes eelmise aastaga -0,78% Suremus on umbes 19,18 promilli, mis on võrreldes eelmise aastaga -1,94%.
64 40 100 01000000 80 50 120 01010000 96 60 140 01100000 112 70 160 01110000 65 41 101 01000001 81 51 121 01010001 97 61 141 01100001 113 71 161 01110001 66 42 102 01000010 82 52 122 01010010 98 62 142 01100010 114 72 162 01110010 67 43 103 01000011 83 53 123 01010011 99 63 143 01100011 115 73 163 01110011 68 44 104 01000100 84 54 124 01010100 100 64 144 01100100 116 74 164 01110100 69 45 105 01000101 85 55 125 01010101 101 65 145 01100101 117 75 165 01110101 70 46 106 01000110 86 56 126 01010110 102 66 146 01100110 118 76 166 01110110 71 47 107 01000111 87 57 127 01010111 103 67 147 01100111 119 77 167 01110111
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
