Rsecspospolita, mis pidas Liivimaad oma valduseks. 1582. läks Lõuna-Eesti Rzeczpospolita riigi võimu alla. Ivan Julm - Vene tsaar, kes laiendas oluliselt Venemaa piire. 22. Liivi sõja lõpp. Eesti ala kolme kuninga valduses (99-104) : Sõja lõpp - Poola kunniks sai Stefan Batory, 1579. a algas ulatuslik sõjategevus Venemaa vastu. Nii Poola kui Rootsi tegevuseks oli vene võimu alla langenud alade tagasivallutamine. Pontus de la Gardie- 1581. aastal ületasid Soomes koondunud Rootsi väed Pontus de la Gardie juhtimisel kinnikülmunud Soome lahe. Vallutati Rakvere, Haapsalu, Narva, Paide, kogu Põhja-Eesti Rootsi võimu all, sõjategevus suundus Venemaale. Ivo Schenkenberg - Tallinna põgenenud talupoegadest ja linna lihtrahvast moodustati 1576. aastal Rootsi väkke lipkond, mis pidas omal käel partisanisõda venelastega. Umbes 400-mehelist lipkonda juhtis mündimeistri sell Ivo Schenkenberg
1031 2784 Viires Virgo Tallinn 03:57:25 M50 328 462 Vilums Guntis Läti 03:19:51 M50 2024 1599 Vähi Tõnu Harju 04:54:01 M50 1614 1720 Õis Eugen Lääne-Viru 04:26:44 M50 2420 2646 Aaltonen Olli Soome 06:21:33 M55 1133 1666 Aamisepp Tõnu Harju 04:02:29 M55 2303 2342 Augasmägi Kaul Lääne-Viru 05:31:40 M55 2222 1581 Elster Kalle Tallinn 05:17:09 M55 1609 1740 Esnar Avo Rapla 04:26:24 M55 1909 1696 Hunt Kalev Pärnu 04:46:26 M55 1132 2235 Jõgi Jaan Võru 04:02:27 M55 2051 1793 Jürmann Ants Tallinn 04:56:24 M55 1454 1783 Kahila Hemmo Soome 04:18:03 M55 2410 2747 Keerdo Endel Tartu 06:16:47 M55
1566. Aastal algas ulatuslik pildirüüste ning katoliku kiriku varade hävitamine. Järgmisel aastal saabus Madalmaadesse hertsog Alba, kes oli Felipe II käsutäitja. Loodi ,,rahutuste nõukogu", mida hakati ka kutsuma verenõukoguks. Nõukogu ohvriks langesid paljud ülestõusnud. Hispaanlastele hakkasid vastu göösid, kes jagunesid metsagöösideks ja meregöösideks. Neil kujunes koguni oma laevastik. Vabadusvõitlejad olid oma õiguste eest nõus isegi tammid hävitama. 1581. Aastal kuulutasid Madalmaade põhjaprovintsid Felipe II kukutatuks ning end Hispaaniast lahulöönuks. Felipe II sõdis aga vahetpidamata ja toetas võitlust protestantide vastu. Sõja kuulutas mees aga inglastele, põhjuseks oli katoliiklase Maria Stuarti hukkamine kuninganna Elisabeth I käsul. 1588. aastal purjetas hispaanlaste hiigelsuur laevastik ,,Armaada" Inglismaa poole. Nädal aega kestis lahingutegevus, kus väiksemate laevadega inglased sundisid
Hispaania osaleb kõikidest reformatsiooni vastastes prjoketides. Sekkub Prantsusmaa sõdadesse katoliiklaste poolele. Kõik Hispaania projektid kukuvad üldiselt läbi. 1580. aastal Hispaanial õnnestub liita Portugal, tegemist ei olnud võiduga, portugali kuningas, kes oli veel jumala kartlikum, läks Põhja Aafrikasse islamite vastu ristisõtta ning jäi kadunuks. Madalmaade võitlus Hispaania ülemvõimu vastu 1581. aastal kuulutati välja Ühendatud provintside Vabariik. Iseseisvaks kuulutas end 7 provintsi. Sõda Hispaaniaga jätkus, sest kumbki pool polnud valmis rahulepingut sõlmima. 17 Hollandlased kaaperdasid Hispaania kullalaadungeid, pidades sõda hispaanlaste kulul. 1609. aastal sõlmiti vaherahu ning sõjalisi kokkupõrkeid enam ei olnud. 1648. aasta Vestfaali rahuga tunnustas Hispaania Hollandi iseseisvust.
staarostkond, vastureformatsioon, Eestimaa hertsogkond, kuberner, linnuseläänid, maakonnad, foogt, Eestimaa rüütelkond, maapäev, Saaremaa rüütelkond, reduktsioon, asehaldur, ametkond, vakus) *Sõja lõpp- Poola kuningaks sai Stefan Batory, seega algas 1579. aastal ulatuslik sõjategevus Venemaa vastu. Nii Poola kui Rootsi tegevuse suunaks oli vene võimu alla langenud alade tagasivallutamine. *Pontus de la Gardie- 1581. aastal ületasid Soomes koondunud Rootsi väed Pontus de la Gardie juhtimisel kinnikülmunud Soome lahe. Nende poolt vallutati Rakvere, Haapsalu, Narva, Paide, seega oli kogu Põhja-Eesti Rootsi võimu all ja sõjategevus suundus juba Venemaale. *Ivo Schenkenberg- Tallinna põgenenud talupoegadest ja linna lihtrahvast moodustati 1576. aastal Rootsi väkke lipkond, mis pidas omal käel partisanisõda venelastega. Umbes 400-
1. Millised on John (Desmond) Bernali käsitluse kohaselt teaduse arengu põhietapid? Teaduse arengus eristab John Bernal nelja suurimat etappi: 1. Vanaaja teadus, mille kolleteks olid Babüloonia, Egiptus, India. Sellel etapil loeti peamiseks ülesandeks koguda teadmisi maailma seletamiseks. Teadmised tööriistadest, tule kasutamisest, loomadest, taimedes, suguharu rituaalidest ja müütidest. Esmajoones olid need teadmised praktilist laadi. Üheks teaduse tekkimise eelduseks võib kindlasti lugeda ka mütoloogiat, millega esmakordselt püüti konstrueerida terviklikku ettekujutust inimest ümbritsevast tegelikkusest. Teaduse formeerumisel oli omakorda eelduseks nende mütoloogiliste/religioossete arusaamade ja süsteemide kriitika ning lammutamine. Teaduse tekkimiseks oli vaja ka teatud sotsiaalseid tingimusi: piisavalt kõrget tootmise ja tootmissuhete arengutaset, mis lõi võimaluse vaimse töö eraldumiseks füüsilisest tööst. 2. Antiikmaailma teadus,...
· Pilet 1 1. Vana-Egiptuse arhitektuur vanariik 2850-2052; 2052-1570 keskmine riik,. Uusriik: 1570-715 e.m.a karnaki templi sambad Vanade egiptlaste usk surmajärgsesse ellu oli tähtis. Selle eeltingimuseks peeti surnu keha säilitamist. Laipade säilitamiseks nad balsameeriti, muudeti muumiateks. Tähtsamate inimeset muumiate säilitamiskohaks oli eriline hauatüüp mastaba. See koosnes maa-alustest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast nelinurksest , kaldus külgseintega kastitaolisest kiviehitisest. Mastaba püüti ehitada võimalikult suur ja tugev, et paremini kaista muumiat aga ka selleks et rõhutada kadunu tähtsust. Vaarao mastaba ehitati kõrgem, astmetena ülespoole ahanev. Nii tekkiski astmikpüramiid. Püramiid oli ühtlane kivimass. Põramiidi pealispind kaeti lihvitud kiviplaatidega. Suurim püramiid Cheopsi püramiid 140 m kõrge, põhja pindala 5 hektarit. Püramiid...
Tartus. · Trento kirikukogu 1545 1563 paavst on ilmeksimatu, kirikul on piibli tõlgendamise õigus, tugevdati distsipliini kirikus, Gregoriuse kalender 1582. Hisapaania vastureformatsioon kants · Felippe II 1556 1598 ajal oli Hispaania maailmatiik, kes toetas kõigijõududega katoliku kirikut. · Madalmaade vabadsusvõitlsud. Gööside (kerjuste) võitlus hispaanlaste vastu kestis 1556 1576 1581 Ühendatud Provintside Vabariik. Alguse sai Hollandi kuldajastu. · Anglikaani kiriku võit Inglismaal saabus Elisabeth I valitsusajal 1558 1603. Hugenottide sõjad Prantsusmaal · Kalvinistid ehk hugenotid oli põhiliselt Hispaania piiri lähedal Navarra kuningriigis Bourbonid · Pariisi kuningakojas olid võimul Valoid, õukonnas olid ka mõjukad katoliiklased Guis'id · 24. Aeugust 1572 pärtlitöö · 1598 Nantes'i edikt. Valitses usk on katoliku usk
Margaretele (Karl V vallastütar) petitsiooni, milles nõuti ketseritevastaste plakatite tühistamist. Aadlikud polnud just kõige paremates rõivastes, kandes pesusametist ülikondi, mis Brüsseli õukonnas kutsus esile pilkeid – que les gueux (pr ‘nagu kerjused’). Madalmaade vabadusvõitlejate üldnimetuseks kujuneski „göösid”, mida viimased uhkusega kandsid. (1576 Holland ja Zeeland kuulutasid end Hispaaniast sõltumatuks, 1581 kuulutati välja ÜPV. 16. sajandi lõppu võib nimetada Hollandi kuldajastuks. Vabadusvõitlus sai alguse, kuna madalmaalased pidasid Felipe II võõraks valitsejaks. Pärast seda, kui Felipe II reformatsiooni käigus kalvinismi maha surus, algas ületõus. Sõda puhkes gööside ja Hispaania vägede vahel.) Linnad käisid korduvalt käest kätte. 1572. aastal kuulutasid Hollandi ja Zeelandi provintsid hispaanlastega kooskõlastamata Oranje Willemi asehalduriks
Sündmused 1. jaanuarist 1918 on antud uue (Gregoriuse) kalendri järgi Esiajalugu U 13 000–11 Eesti ala vabanes jääst. Jääaegsed liustikud taandusid Kagu-Eestist järk-järgult loode 000 eKr poole ja kujundasid maastikku. U 9000 eKr Pärnu jõe paremal kaldal Pullis peatus mõnda aega rühm küttijaid ja kalastajaid. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg. Kõik selle ajajärgu ligi sadakond asulakohta (sh 9000–5000 Pulli) kuulusid Kunda kultuuri, mida iseloomustavad rohked luu- ja sarvriistad ning eKr vähesed kvartsist ja tulekivist esemed. Kunda Lammasmäele, madalaveelises järves paiknevale saarekesele, rajati esimest U 8700 eKr korda hooajaline asula, mida kasutati ka edaspidi. Kesk-Eesti neisse piirkondadesse, kus leidus kohalikku looduslikku tulekivi, rajati U 9000–7000 mitu asulat. Omaaegsed eluasemed kerkisid Navesti jõe ääres Jäleveres ja Lepakosel,...
võim. Kaotati 1572.a. Ülejäänud aladest, peamiselt äärealadest moodustus zemstsina. Mõttetu terror andis tagasilöögi majanduse arengule ja demoraliseeris ühiskonda. Ivan oli abielus 8 korda, õigeusu kiriku arusaamade järgi ei saanud abielluda üle kolme korra. Tema järglaseks pidi saama tema vanem poeg esimesest abielust Ivan, kellega ta nautis terrorit ja vahetas armukesi, 1581.a. ta aga tappis oma poja. Pärast Ivan Julma surma sai troonile tema teine poeg Fjodor, kes aga oli vaimuhaige, ta naine oli bojaar Boriss Godunovi õde Irina ja Venemaad valitses tegelikult Boriss. 39.Mis on uusaeg? Uusaja alguse probleem raske öelda, millal algas, sest pole täpselt kindel, millal keskaeg lõppes, algul peeti alguseks Konstantinoopoli vallutamist 1453 türklaste poolt, hiljem arvati, et see oli siiski vaid üksik sündmus.
+ 1561.aasta Põhja-Eesti (Tallinn, Harju-, Viru- ja Järvamaa) alistusid Rootsi kuningas Erik XIV-le + 28.november Liivi ordu alistub Poolale + 1570 1578 Liivimaa kuningriik Riigi keskuseks Põltsamaa, meie ainsaks kuningaks Magnus! Kui Ivan IV kuuleb Magnuse reetlikkusest, likvideeritakse Liivimaa kuningriik + Saaremaa kuulub Taanile 1577. 1579. Poola pealtung 1581 Rootis pealetung 1582 Jam Zapolski vaherahu + Ivan IV tunnustab, et Lõuna-Eesti Poolale 1583 Pljussa vaherahu + Põhja-Eesti Rootsile + Saaremaa Taanile + Venemaa, kui sõja põhjustaja jääb kõigesti üle 1563-1570 Põhjamaade Seitsmeaastane sõda Osapooled Tartu piiskopkond 18.07.1558 venelastele Saare-Lääne piiskopkond sept 1559 Taani kuningale Põhja-Eesti ja Tallinn 4.06 ja 6.06.1561 Rootsile
Rahvas tahtis võõrvõimust vabaneda. Rahva hulgas olid levinud kalvinistlikud ideed, mis sobisid hästi varakapitalistlikku ühiskonda. Rahva võitlust Hispaania ülemvõimu vastu hakkas juhtima Oranje Willem. 1576. a. võtsid võimu enda kätte vabadusvõitlejad, kuid Madalmaad jäid kahestunuks: · Lõuna-Madalmaad valitsevaks usuks jäi katoliiklus ja Hispaania taastas ülemvõimu. · Põhja-Madalmaad kukutasid 1581. a. lõplikult Hispaania kuninga ja lõid seitsmest provintsist Ühendatud Madalmaad ehk Hollandi. - Riiki toetasid Inglismaa ja Prantsusmaa. Hispaania toetas nende iseseisvust 1609. a. Uusaeg 1453,1492,1517,1640 a. Puritanid inglismaal. Soovisid kaotada piiskopi ametikoha ja jagunesid 2hte leeri. 1. ühed arvasid et kogudust peaksid juhtima koguduse vanemad ehk presbrüterid. Ülekaal parlamendis. 2. kogudused
Madalmaades rahulolematust. · Madalmaalased pidasid Hispaania kuningat Felipe II võõraks valitsejaks. 46 · Felipe II surus maha reformatsiooni käigus Madalmaades levinud kalvinismi ning seetõttu algas ülestõus Hispaania ülemvõimu vastu. Tulemused: · 1576. aastal kuulutasid Holland ja Zeeland esimesena Madalmaade seitsmeteistkümnest provintsist end Hispaaniast sõltumatuks. · 1581. aastal moodustati Ühendatud Provintside Vabariik. Suurima ja mõjukama provintsi järgi nimetati uut riiki ka Hollandiks. Hugenottide sõjad Põhjused: · Kalvinismi levik Prantsusmaal. · Katoliiklaste kallaletung jumalateenistust pidanud hugenottidele. · Usulisi pingeid saatis kolme perekonna võimuvõitlus (Bourbonid, Guise'id, Valois'd). Tulemused: · Esialgu saavutasid hugenotid edu. Neil lubati kogu riigis jumalateenistusi pidada, nad
I Muinasaeg Mõisted: esiaeg e muinasaeg ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni 13. sajandi alguses arheoloogiline kultuur ühelaadsete leidudega muististe rühm 1.1 Kiviaeg inimasustuse tulek Eestisse sai võimalikuks u 8000 a eKr, kui Balti jääpaisjärv murdis läbi Mesoliitikum e keskmine kiviaeg u 7500 3300 a eKr: esimesed inimesed saabusid Eestisse u 7500 a eKr kunda kultuuri rahvas (umbes tuhat inimest); esimesed leiukohad olid Kunda Lammasmägi ja Pulli Pärnu lähedal; iseloomulik Lammasmäele: eluviisilt kütid ja kalastajad, elamuks püstkoda, tööriistad olid kivist, sarvest ja luust, arvatavasti päritolult europiidid Neoliitikum e noorem kiviaeg u 3300 1500 a eKr: u 3300 a eKr saabusid soomeugrilased ja nendega koos kammkeraamika kultuur; leiukohad: Akali, Kullamaa, Valma; leidude hulgas on palju luust ja merevaigust ripatseid; iseloomulik: eluviisilt kütid kalastajad, elamuks püstkod...
KUTSEÕPE PÕHIKOOLIS JA GÜMNAASIUMIS VALDKOND: LAEVA TEKIMEESKOND ERIALA: MADRUS VALIKAINE MEREKULTUUR JA ETIKETT KOOSTAS: PAUL KOOSER 2012/2013 Õ.A. AINEKAVA 1. Õppeaine nimetus: Merekultuur ja etikett 2. Õpperühmad: merendusklassid 3. Üldmaht: 40 tundi 4. Õppeesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija teab merekultuuri ja selle mõju kutselise meresõidu arengule. Tunneb laevadel kehtivat etiketti ja oskab käituda vastavalt etiketinõuetele. 5. Õppesisu ja õppeaine temaatiline plaan: Õppesisu(käsitletavad teemad ja alateemad) Tundide arv 1.MEREKULTUUR 1.1Merekultuuri mõiste 1.2Meresõidu ajalugu. Foniiklased ja nende peamised 8 tegevusalad(sadamalinnade ehitus,kaubandus ja meresõit) 1.3Maailma tuntumad meresõitjad...
(tehnorajatised kitsamas tähenduses). Kuna soojussõlm on torudest ja seadmetest koosneva süsteemina käsitatav tehnorajatisena, siis võib kinnisasjal asuda teisele isikule kuuluv tehnorajatis, mida kinnisasja omanik peab seaduses sätestatud juhtudel taluma. Siiski ei saa kinnisasjal asuv tehnorajatis kuuluda teisele isikule üksnes seetõttu, et see on tehnilises mõttes tehnorajatis. Tehnorajatise talumiskohustus tuleneb AÕS §-dest 158 ja 1581. AÕS § 158 lg 1 varasema redaktsiooni järgi võis võõral kinnisasjal asuda teisele isikule kuuluv tehnorajatis, kui see on vajalik muul põhjusel kui koormatava kinnisasja eesmärgipäraseks kasutamiseks ja majandamiseks. See põhimõte tuleneb selgelt alates 26. märtsist 2007 kehtiva AÕS § 1581 lg- st 1, mille järgi peab kinnisasja omanik taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja
Eesti Keskaeg 1. Eesti keskaja mõiste ja koht Eesti ajaloos: Mõiste kasutuselevõtt- Mõistet "keskaeg" kohtame kirjasõnas juba alates 14. sajandist, kuid ajaloolise perioodi nimetusena kinnistus see 17. sajandil. Nimetus "Eesti" ulatub ajas kaugemale, Tacituse (u. 55-120) "Germanias" mainitud aestide hõimu, kuid allikas ei viidanud eestlaste praegusele asualale. "Eesti" nime järjepidev traditsioon sai alguse muinaspõhjala Eistland'ist ja eistr'idest ning jõudis sealt 11.-12. sajandil ladina kirjasõnasse. 13. saj hakati "Eestimaaks" kutsuma Taani kuninga valduseid Põhja-Eestis. Sünkroonsus Lääne-Euroopa keskajaga- Eesti keskaeg (1200-1550) pole sünkroonis Euroopa keskajaga (500-1492). 20. sajandi viimastest kümnenditest on eelistatud rääkida euroopa eksapnsioonist ja läänemere piirkonna euroopastumisest. Katoliiklik Euroopa kujunes välja 11.-13. sajandil jõulise ekspansiooni, kolonisatsiooni ja kult...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
KULTUURILUGU I VANA-KREEKA KULTUUR konspekt Motto: OIDIPUS Ega siis midagi, hakkame pihta, ma püüan sind jõudumööda aidata. Too oma projekt lagedale. EUSOPHYLOS (keskmiselt tasutav kultuuritöötaja, purjus peaga võtab süü enda peale) Järjestus pole mul veel päris läbi mõeldud. Tahaks, et sel asjal oleks peale päevakajalise väärtuse ka tugev esteetiline mõju, kuivõrd see on ikkagi avalik samm ja mina olen ikkagi kultuuritegelane. OIDIPUS Esteetiline ennekõike! EUSOPHYLOS Kui alustaks maapakku siirdumisest? Sellel oleks lai kõlapind ja sügav alltekst. Kui esimese asjana silmad ...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend..............................
AFORISMID 1. Ära üritagi öelda , et sul on kahju või ära ürita teha kõike õigeks . Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama...
30024 4900007-1Aiandi 58.73340826.125933 30024 Pajusi vald 30025 4900008-1Aiandi 58.73368126.127315 30025 Pajusi vald 21922 7800021-1Aiandi tee 58.37625726.783265 21922 Luunja vald 21914 7800020-1Aiandi tee 58.37537626.785141 21914 Luunja vald 123815 8600830-1Aiandi tee 57.86176426.968292 123815 Võru vald 26516 7820006-1Aianduse 58.35033526.717734 26516 Tartu linn 33516 7820005-1Aianduse 58.35133726.718744 33516 Tartu linn 1581 19003-1 Aianduse t 59.48837124.870879 1581 Pirita 1582 19004-1 Aianduse t 59.48849224.871535 1582 Pirita 2866 20809-1 Aiaotsa 59.49646924.911299 2866 Viimsi vald 2867 20808-1 Aiaotsa 59.49683924.910998 2867 Viimsi vald 32107 4400026-1Aiaotsa 59.44612428.097823 32107 Vaivara vald 32108 4400025-1Aiaotsa 59.44510028.100254 32108 Vaivara vald 91177 6500008-1Aiaste 58.05550226.663786 91177 Valgjärve vald
KAUBIK 1990 Bensiin 55 1499 KAUBIK 1990 Diisel 44 1697 KAUBIK 1991 Bensiin 40 1108 KAUBIK 1991 Bensiin 40 1116 KAUBIK 1991 Bensiin 55 1499 KAUBIK 1992 Bensiin 40 1116 KAUBIK 1992 Bensiin kat. 55 1499 KAUBIK 1992 Diisel 42 1697 KAUBIK 1993 Bensiin 55 1499 KAUBIK 1993 Diisel 42 1697 KAUBIK 1994 Bensiin 49 1372 KAUBIK 1994 Bensiin 55 1581 KAUBIK 1994 Diisel 42 1697 KAUBIK 1996 Bensiin kat. 49 1372 KAUBIK 1997 Diisel 46 1697 KAUBIK 1998 Diisel 46 1697 KAUBIK 1999 Diisel 46 1697 KAUBIK 2008 Bensiin kat. 54 1360 KAUBIK 2008 Diisel 55 1248 KAUBIK 2009 Bensiin kat. 54 1360 KAUBIK 2009 Diisel 55 1248 KAUBIK 2009 Diisel 55 1248 KAUBIK 2010 Diisel 55 1248 KAUBIK 2010 Diisel 55 1248
55 46.89 10318.72 0.01 Delivery Truck 1445.36 240.98 222.43 0.06 Regular Air -119.31 9.06 1363 0.04 Delivery Truck 149.83 50.98 4698.5 0.04 Delivery Truck -219.38 124.49 347.47 0.09 Regular Air -86.20 22.38 109.37 0.1 Regular Air -21.66 10.89 1461.1 0.01 Regular Air 674.46 31.78 9.75 0 Regular Air -6.72 4.98 1404.22 0.1 Regular Air 202.87 63.94 1581.23 0.03 Regular Air 760.79 55.98 184.07 0.04 Regular Air 75.63 22.98 421.36 0.07 Regular Air -75.17 8.62 3130.2015 0.07 Express Air 692.78 115.99 4506.85 0.1 Delivery Truck 290.66 160.98 2110.37 0 Delivery Truck -14.42 119.99 1094.9105 0.02 Regular Air -112.12 35.99 890.9 0.05 Express Air 404.29 63.94 839.07 0.06 Regular Air 212.73 16.74 5643.49 0
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
