(100-120 ) ,! . . . . . .............................................. 1. ? 2. ? 3. ? ? 4. ?? , ? (,,?) ? 5. ?? 6. ?? 7. ? 8. ? ? ? ? ? 9. ? ,, ,,, ,, ......... , , , , , , ,, ,, ,,, ,, ...
1812, I (135 . 587 ) . . (. 120 . 640 ), 25 . (110 ). 24 . . 25 . . " , , ", -- . , . : -- 44 ., -- 58 ., . . 40% . 25 26 , , , . . . . , " ", , , , , . -- : " " , " ". , , .
50. Rööpküliku pindala on 480 cm², tema ümbermõõt 112 cm, suuremate külgede vaheline kaugus 12 cm. Leida väiksemate külgede vaheline kaugus. 51. Rööpküliku ümbermõõt om 48 cm ja tema kõrgused suhtuvad nagu 5:7. Arvutada rööpküliku küljed. 52. Rööpküliku teravnurk on 60°. Leida rööpküliku külgede suhe, kui diagonaalid suhtuvad nagu 19:7. 53. Rombi ümbermõõt on 20 dm ja digonaalide summa 14 dm. Leida rombi pindala. 54. Rombi pindala on 120 cm² ja diagonaalide vahe 14 cm. Leida rombi külg. 55. Arvutada rombi diagonaalid, kui nad suhtuvad nagu 3:4 ning rombi ümbermõõt on 10 dm. 56. Rombi lühem digonaal on 12 cm ja nürinurk 120°. Arvutada rombi pindala. 57. Leida rombi nurgad, kui nürinurga tipust joonestatud rombi kõrgus poolitab vastaskülje. 58. Rombi külje ja diagonaali vahelise nurga poolitaja lõikab rombi külge 72°-se nurga all. Leida rombi nurgad. 59. Rombi külg on a ja teravnurk 60°
Natalja Krassilnikova [email protected] Tel. 56657983 · , · , · , · , · , · , · , · · , , ; · , ; · , ; · ; · , ; · (, , ); · «» ( ) ; · ; · ; · , - . · , : · · , · , · · . 3 · · · · : · · · · · , · 15 - 46 cm 46 - 120 cm 1,2 3,6 m üle 3,6 m · · . · , · , · · · , · · . · -, , . · · · , · · · . · - · . · . · · - , , , .
4 kuller 650 535,2 400 132 3,2 5 kuller 650 535,2 400 132 3,2 6 operaator 500 535,2 400 132 3,2 7 operaator 500 535,2 400 132 3,2 rmtpidaja(osalin 8 e) 120 160,56 120 39,6 0,96 Kogukulu € 4 tööandjale: 183,93 SUVEL Tööandja kulud ja maksud SUVEL Kogukulu Brutop Sotsiaal Tööt
haridustasemega seotud piiranguid ei ole, õppima võivad asuda kõik kellel on põhihariduse omandamine teatud klassis pooleli jäänud. Õppe maht on 20 - 100 õppenädalat. Samaaegselt kutseõpet läbides võib õppija omandada poolelijäänud põhiharidust, kuid see ei ole kohustuslik. Põhiharidust võib minna omandama ka peale kutseõppe läbimist. Kutseõpe põhihariduse baasil - õppima asumise tingimuseks on omandatud põhiharidus. Õppe maht on 40 - 120 õppenädalat. Kutsekeskharidusõpe - õppima asumise tingimuseks on omandatud põhiharidus. Õppe maht on vähemalt 120 õppenädalat, sh vähemalt 40 õppenädala mahus üldharidusaineid. Kutseõpe keskhariduse baasil - õppima asumise tingimuseks on omandatud keskharidus. Õppe maht on 20-120 õppenädalat. Kutseõppeasutuste lõpetajad, kes soovivad jätkata õpinguid kõrghariduse tasemel, peavad üldjuhul sooritama riigieksamid. Kõigil
1,6 12,5 110h7 1,6 3,2 10 20 80H7 25 10 R5 30 6 ava 120 25 50 10 3,2 1,6 12,5 90HB 120 onis 1. Detaili joonis Ü MV A C C V V Joonis 2. Valandijoonis Joonis 3. Mudeli joonis
.. Vali üks või enam: a. ei kasutata peenpuitu ja puidujäätmeid b. kasutatakse peenpuitu ja puidujäätmeid Küsimus 4 Mitu ettevõtet toodab Eestis MDF plaate? Vali üks või enam: a. 0 b. 1 c. 2 d. 3 Küsimus 5 Millistega vaikudega liimitakse vineeri? Vali üks või enam: a. karbamiid-formaldehüüd b. fenool-formaldehüüd c. melamiin-formaldehüüd Küsimus 6 Milline on formaldehüüdi norm puitlaastplaatides? Vali üks või enam: a. 8 mg / 100 g kuiva PLP kohta b. 120 mg / 100 g kuiva PLP kohta c. 8 mg / 100 g PLP kohta d. 120 mg / 100 g PLP kohta Küsimus 7 Kõige levinumad puitplaadid on: Vali üks või enam: a. vineer b. puitlaastplaat c. puitkiudplaat d. kipsplaat Küsimus 8 Millist materjali kasutatakse vanniatoamööbli valmistamisel? Vali üks või enam: a. MDF b. PLP c. PKP d. OSB Küsimus 9 Millised neist on puidkiudplaatide liigid? Vali üks või enam: a. pehme b. poolkõva c. kõva d. ülikõva Küsimus 10
Õhu teperatuuri tõus t leitakse potentsiomeetri abil. Kalorimeetrist väljuva õhu temperatuur mõõdetakse elavhõbetermomeetriga. 4.Katse tulemused ja arvutused. Esimene katse Nr. P W p t t 2 B Gaasi kulu- W mmH O2 mV C mmHg s mõõturi näit 1 5 100 0.132 26 772 0 2 5 100 0,133 27 772 120 Enne: 3 5 100 0,131 28 772 240 223,970 4 5 100 0,130 28,5 772 360 pärast: 5 5 100 0,126 29,5 772 480 224,654 6 5 100 0,122 30 772 600 vahe: Kesk. 0,129 28 0,684 3C Teine katse 1 10 100 0,269 35 772 0 2 10 100 0
Kuressaare Gümnaasium Portaal koju Luulekava Marie Underi ja Gustav Suitsu põhjal Kuressaare 2009 Astusime läbi lume, pilves oli taevas tume. (1:88) Sääl ongi madal luitund värav, kust (1: 382) valgust väiksele lauale too. (1:108) Taastulnud olen. Tuntud paplireast lööb vastu jällenägemise tund. (1:382) Säälpool, päälpool laiub laotus, paistab paotus. (1:109) M a o l e n k o d u s. Enam miskist muust, ei mõtle unne vajuv harras meel.(1:383) On ikka armsad kõrgendiku jooned, kui puiestik see pilvenõrgu joob. (1:111) Oli järv ja kaldal maja, majas neitsi naerukaja, ( 1:335) kukub kodurahu kägu, kukku! Kukku! Keset rägu. (1:113) Kõik on nii süütu- kuigi õudselt juhtus...(1:373) Kas loobunud? Kas jahtunud ja loobunud ja südames sumedas sõõn? ( 1:112) Ei valu enam la...
( ) -- , ( ). (17 075 400 ²). , , , , , (37 653 ). 13 2000 7 : 1. () 2. () -- 3. - () - 4. () 5. () 6. () 7. () 18 ( ): , , , , , , , , , , , , , , , ; . -- - . 11 (, -, , , , , , , , --, ). -- 141 867 540 ( 1 2009), 79,3 % . . . : , - , , - , , . . 120 . 2 . : , , , , ; -- , , . (, , ) . : , , , , , , , . .
Kuu T -17 075 400 ² P ( e u ) 16 (, , , , , , , , , , , , , , , ) 11 x Mope u : , , , , 120 000 peu :, , , ,,, ooo 4 K -- , , , , . Ca o 31 722 ². - 2 100 . 25 80 :(), -, ,, K
- . : : ~250280 34 . . ~120 . : 500 2 3 . . 2 . . 2 . . (40 ) 23 . . . 34 . . . . 3 . . ~50 : 1. : , . 2. , . . 3. . , , , . 4. : . , , , , , . 5. . 6. . 7. 180 °C. 8. c , . 9. ; , . , . . ~160°C. 10. , . ! . . , , .
Writing a formal letter in English An example of a task: You are trying to find accommodation for yourself in London while studying at a college there. You have the task of writing to Mr Sabir Siddique who has put the following advertisement in the newspaper. Read the advertisement and the notes you have made. Then write your letter to Mr. Siddique. Write a letter of 120 words. Do not write any addrsses. Flat to let Finsbury Park how far from central London? 10 minutes from Manor House tube Self-contained ground floor flat big enough for two? Bedroom, living room, study room Fully furnished what furniture? 90 pounds per week any extras to pay like electricity? Ideal for student 36 Stewart Street does it have a phone? available how soon? London N4 2PP 0181 809 7985
3 teras 3 pulbervärv 4 plastik 4 nitro a 5 teras 5 õli 6 plastik 6 lateks 7 liimpuit 7 mastiks 8 alumiinium 8 pulbervärv 9 betoon 9 nitro r s s g Kogus Hind detailil Muud kulud % Kulude hind 120 33600 30 43680 65,973666 628,0693 45 910,70048 Koguhind 44590,7 Materjal Värv alumiinium pulbervärv 8 3 Täpsustus Tähis Ühikud (m) Väikse ristküliku laius s 1 Suure ristküliku laius g 4 Väikse ristküliku pikkus r 7
avaldise absoluutväärtust ex tähendab eksponentfunktsiooni, kus e on naturaallogaritmi alus. Ruutvõrrandi lahendamine a 1 b 7 c 10 D -105,9375 Y1 #VALUE! x1 Ei ole! x2 Ei ole! Ruutparabool 120 Algus Samm 100 -5 1 80 x y #VALUE! 60 -5 66,25 40 -4 43 -3 25,75 20 -2 14,5 0
Roa nimetus: Ühepajatoit hakklihaga Kuupäev: Alus: Tooraine: Algretsept: Tooraine vajadus vastavalt ülesandele Kadu Bruto Neto Bruto Neto Märkused: % 2 p/g 2 p/g p/g p/g 1. Hakkliha (segu) 120 120 2. Kaalikas 25 80 60 3. Kartul 35 92 60 4. Porgand 20 75 60 5. Peakapsas 20 75 60 6. Herned (külmutatud) 20 20 7. Või 10 10 8. Sibul (mugul) 16 12 10 9. Till 10. Petersell (leht) 11. Sool 12. Pipar 13. 14. 15. 16. 17.
Muutustega kohanemise aeg mida kiiremini ja kergemini on võimalik uusi ressursse haarata, seda elastsem pakkumine; mida rohkem aega on ressursse kaasata, seda elastsem pakkumine; ehitusturu pakkumine on lühiperioodil mitteelastne. ARVUTUSNÄITEID Näide 1: Tabelis on toodud kahe kauba A ja B ostukogused ja vastavad hinnad: Kogus (tk) Hind (/tk) Kaup A 100 10 120 9 Kaup B 200 20 140 35 Kasutades keskpunkti valemit, arvuta mõlema kauba hinnaelastsuse koefitsient. Vastus: Kaup A: E 1,73 (elastne) Kaup B: E 0,65 (mitteelastne) 11 10.02.2014 ARVUTUSNÄITEID Näide 2: On teada järgmised andmed:
Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit 22 000,00 1 340,00 2 300,00 320,00 120,00 5 200,00 300,00 9 500,00 150,00 150,00
171-200 200 1 20 KOKKU 151 10 0 0-80 81-110 111-140 141-170 171-200 Klass Klassi ülemine piir Sagedus Aeg, s 0-80 80 4 81-120 120 79 Sageduse leidmiseks kasutatakse funktsiooni FREQUENCY 121-160 160 64 Data_array andmete piirkond Bins_array lahtrid, kus asuvad klasside ülemised piirid. 161-200 200 4 NB! Tegemist on massiivifunktsiooniga (array function) KOKKU 151
Uisud 4 25 100 100 Kelgud 4 10 40 40 1inimese voodi 8 150 1 200 1 200 2inimese voodi 8 200 1 600 1 600 Voodipesu komplekt 30 20 600 600 Tekk 30 13 390 390 Padi 30 4 120 120 Peegel 7 19 133 133 Internet (Wifi) 1 85 85 85 Televiisor 3 337 1 011 1 011 Potid-pannid 1 70 70 70 Söögiriistade komplekt 15 22 330 330 Lauanõude komplekt 6 33 198 198 Mikrolaineahi 1 108 108 108
How do I write one? 1. Write the thesis statement. The main idea of the essay is stated in a single sentence called the thesis statement. You must limit your entire essay to the topic you have introduced in your thesis statement. 2. Provide some background information about your topic. You can use interesting facts, quotations, or definitions of important terms you will use later in the essay. Example: Hockey has been a part of life in Canada for over 120 years. It has evolved into an extremely popular sport watched and played by millions of Canadians. The game has gone through several changes since hockey was first played in Canada. Supporting Paragraphs What are supporting paragraphs? Supporting paragraphs make up the main body of your essay. What do they do? They develop the main idea of your essay. How do I write them? 1. List the points that develop the main idea of your essay. 2. Place each supporting point in its own paragraph. 3
Elektrienergial töötavad kodumasinad, energiakulu ja selle energia maksumus kodus. TÖÖ EESMÄRK: Arvutada ühe nädala jooksul tarvituatud elektrienergia hulk ja selle eest tasumisele kuulunud summa. KODUS OLEVAD ELEKTRITARVITID Elektritarviti Nimipinge Võimsus Sagedus Arv Teler 220-240 V 150 W 50 Hz 1 Külmkapp 220-240 V 120 W 50 Hz 1 Veekeetja 220-240 V 1850-220 W 50 Hz 1 Arvuti 230 V 240 W 50/60 Hz 1 Arvuti kuvar 240 V 150-200 W 50/60 Hz 1 Lamp 200-240 V 25 W 50/60 Hz 7 Pesumasin 220-240 V 2000 W 50 Hz 1 Elektripliit 400 V 10713 W 50 Hz 1 Elektriradikas 230 V 2600 W 50 Hz 1
Telefon 350 kr 400 kr (50 kr) Sissetulek 1 Elekter 150 kr 145 kr 5 kr Sissetulek 2 Gaas 173 kr 184 kr (11 kr) Lisasissetulek Vesi ja kanalisatsioon 250 kr 250 kr 0 kr Kuusissetulek kokku 0 kr Kaabeltelevisioon 120 kr 120 kr 0 kr Kavandatud jääk (kavandatud sissetulek miinus Prügivedu 54 kr 54 kr 0 kr kulud) (6 047 kr) Hooldustööd või remont 450 kr 0 kr 450 kr
Konkurentsituru firma valmistab 5 ühikut. Mitu firmat on turul ja kui suur on iga firma kogutulu (TR=R)? (5 ounkti) c) Kogusel q1=10 on firma kasum 200. Kogusel q2=11 on firma kasum 210. Üheteistkümnenda ühiku piirkulu (MC 11) on 8. Kui suur on üheteistkümnenda ühiku piirtulu (MR11)? (5 punkti) 4) Täidke tabel (27 unkti): Q MC VC FC AVC 0 120 1 1 7 2 6 3 5 4 7 5 8 6 10 7 11 Eeldame, et firma tegutseb täielikul konkurentsi turul ja toodab 3 ühikut. Kas firma peab oma tootmismahtu suurendama või vähendama, kui kauba hind on 8?
Complete Select one or more: Mark 1.0 out of 1.0 kulutusi kaupade ning teenuste ostmiseks ettevõtete valmistoodangu ja tootmissisendite varude muutusi väärtpaberite ostmiseks tehtavaid kulutusi aktsionäridele makstavaid dividende Question 8 Ettevõtja toodab tumbasid, mille turuhinnaks on 120 €/tk. Ühe tumba maksumus sisaldab 20 € eest porolooni, 30 € eest mööbliriiet ning 10 € eest ülejäänud Complete materjalide ja tööjõu kulusid. Kui suur on ühe toote lisandväärtus? Mark 1.0 out of 1.0 Select one or more: 120 € 80 € 60 € ei saa ebapiisavate andmete tõttu arvutada
Kõige suurema eluea piimatoodanguga lehm 106332 kg Kõige kõrgema piimatoodanguga talulehm 8787 kg SIGA 2013. a oli Eestis 360 000 siga Korraga toob üks emis ilmale 10 - 12 põrsast. tapetakse juba 70-80 kg kaalu juures (4-5 kuu vanused), et saada kvaliteetsemat liha Ühe sea 100 kg kasvatamiseks kulub 300-400 s.-ü Eesti kõige suurem sigala on Viljandimaal Viiratsis Emise kaal(7 kuu vanuselt) 120 kg Nuumsead (6 kuu vanuselt) 100 kg Ööpäevane keskmine kaaluiive 0,550-0,650 kg/päevas. LAMMAS 82 700 lammast ja kitse Toodetud lambavilla 2010.a seisuga 154 t 2007. a toodeti Eestis tapakaalus 600 tonni lambaliha EKI andmetel tarbiti 2008. aastal Eestis keskmiselt 68,6 kg liha ühe elaniku kohta Eesti suurim lambafarm asus Valgamaal (687 lammast). Villa saadi 1990.a 1915 kg. Lammas elab tavaliselt 10 aastat ( max 18 a)
I C K : · K 1812 · 26 1812 , 125 · p : 110--120 · : 130 · · 30 000 · 44 000 · e · : « , , a » I . Napoleone Buonaparte, . Napoléon Bonaparte 15 1769 () - 5 1821 ( ) 1804 - 1815 , , 168 cm . 20 1814 . « » (18 1815). (1759--1813) - P: - 1812 1764 - . . , , . 1806 . .
19.03.2015 Projekteerida listliide võlli ja hammasratta ühendamiseks (pöördemomenti ülekandmiseks). Antud on võllile mõjuv pöördemoment M, võlli läbimõõt d1 ja rummu laius lv . Koormus ja võlli läbimõõt valitakse vastavalt õppekoodi viimasele numbrile (А): A 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 M, Nm 80 90 100 120 150 200 250 280 300 350 d1, mm 30 32 35 40 45 50 55 60 65 70 Rummu laiuse ja koormuse tüüpi valitakse vastavalt eelviimasele õppekoodi numbrile (B): B 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ12 Stella Selberg EMPAATIA ÕE TÖÖS Referaat uurimis- ja arendustöö metoodikas Juhendajad: R.Orumaa S. Piirsalu E. Kotkas Tallinn 2012 SISUKORD 1. ÕE TÖÖ Õendus on elukutse, millel on loomupäraselt kõrged moraalsed eesmärgid. Selles ametis on eelkõige tähtsad patsiendi kaitse, haiguse komplikatsioonide ennetamine ning tervist tagava keskkonna loomine. (Valler 2011: 15). ,,Õendusele on omane austada inimõigusi, sealhulgas kultuurilisi õigusi, elu- ja valikute õigust, õigust väärikusele ja õiglasele kohtlemisele. Õendusabi on lugupidav, olenemata inimese vanusest, nahavärvusest, usutunnistusest, kultuurist, puudest või haigusest, soost, sek...
Mikroökonoomika Toomas Naadel TI-11 Kontrolltöö 1.1 Kokku on võimalik saada 62 punkti Ülesanne 1 6 punkti Täieliku konkurentsi turul tegutsev teravilja kasvatav ettevõte Leivavili teenib ühe aasta jooksul kasumit 7000 € Selleks müüb ta 120 tonni teravilja. Andmed koguste ja kogukulude kohta on toodud tabelis Q 0 20 40 60 80 100 120 140 160 180 200 TC 3000 3900 4700 5400 6200 7200 8400 9800 11400 13400 16200 MC 0 450 400 350 400 500 600 700 800 1000 1400
Lisaks on juurde märgitud ka kogused. Supi portsjon on 300 gramm, prae portsjon 550 g, taimetoidu portsjon 490 grammi ja magustoit 200g. Sööjate arvud on jaotatud nii, et osad söövad kolme käigulist lõunat, osad 2 käigulist ja osad söövad 1 käigulist lõunat. 1.supp – 50 inimest, 2.supp – 50 inimest 1. praad – 50 inimest, 2. Praad – 50 inimest, 3. Praad – 20 inimest 1. lisand – 70 inimest, 2. lisand 30 inimest Magustoit – 100 inimest Toorsalatit 120 inimest Menüü: Supid: seljanka ja frikadellisupp Praed: Kodune kotlet, paneeritud kanafilee, aedvilja pada. Lisandid: keedukartul ja riis Toorsalat: kapsa-porgandi salat 3 Magustoit: kohupiim kisselliga Vajalikud kogused Seljanka: 1 ports on 300g ja sööjaid 50 = 15000 g = 15 liitrit suppi. Frikadellisupp: 1 ports on 300g ja sööjaid 50 = 15000 g = 15 liitrit suppi.
( , , , ) PARHOMENKO ANTON TITUSHKO STANISLAV 10B · ( , , , «» ) -- C2H5OH ( C2H6O), : CH3-CH2-OH, , , , . · : . . . : 95,57 % . , , 3 -- 4- . · ( -- ) 2C2H5OH + 2 = 225 + 2. · : RCOOH + HOCH2CH3 RCOOCH2CH3 + H2O · ( 120 °C) : 2 CH3CH2OH CH3CH2OCH2CH3 + H2O · : C2H5OH + 3 O2 2 CO2 + 3 H2O · : CH3CH2OH + NaH CH3CH2ONa + H2 CH3CH2OH + NaOH CH3CH2ONa + H2O · : CH3CH2OH + HCl CH3CH2Cl + H2O · () , - , , . · , . . (, -- «-2»), . () . -- -- · , , , , , , , , .; · ( , ); · ;
0° 30° 45° 60° 90° 120° 135° 150° 180° 210° 225° 240° 270° 300° 315° 330° 36 sin 0 1 0 -1 0 cos 1 0 -1 0 1 tan 0 1 puudub -1 0 1 Puudub -1 0 cot puudub 1 0 -1 puudub 1 0 -1 pu
Seeduvat proteiini arvestatakse 6 g 1 MJ kohta. Töös on kasutatud abimaterjalina põllumajandusloomade söötmisnorme koos söötade tabelitega (Tartu, 1995) ja Söötade keemilise koostise ja toiteväärtuse tabeleid (Tartu, 2004). Tabel 1.Veiste elatustarbe normid Kehamass kg Metaboliseeruv energia MJ Seeduv proteiin g NOORVEISED 100 15,8 95 120 18,2 109 140 20,4 122 160 22,5 135 180 24,6 148 200 26,6 160 220 28,6 172
• Minimaalne D3-vitamiini päevane annus toidule lisaks: – Õues liikuvad vanurid 400 RÜ – Tubased vanurid 600–800 RÜLapsed, noorukid – Rinnaga toitvad emad 200–400 RÜ** 1 mikrogramm = 40 RÜ (rahvusvaheline ühik) • D-vitamiini päevane soovitatav kogus on 7,5–10µg, 5 µg D-vitamiini sisaldub näiteks: * 2 g kalamaksaõlis, * 15 g suitsuangerjas, * 50–60 g küpsetatud lõhes, * 60 g soolaheeringas, * 120 g munakollastes, * 600 g hautatud maksas, * 10 l piimas. Biofunktsioonid • Soodustab kaltsiumi imendumist seedetraktist ja fosfori imendumine, mis on vajalik luude ja hammaste moodustumiseks • Lastele normaalseks kasvuks, sest selleta luud ja hambad ei lubjastu õigesti • Normaalse südametegevuse ja verehüübimise saavutamiseks • Soodustab raua (Fe) ainevahetust • Stabiilse närvisüsteemi ja vererõhu säilitamiseks.
Column1 Column2 Column3 Column4 Column5 a*b (lahtrist a b a*b D2) 2 3 6 6 4 3 12 0 6 3 18 #VALUE! 8 3 24 48 10 3 30 120 12 3 36 216 14 3 42 336 16 3 48 480 18 3 54 648 20 3 60 840 22 3 66 1056 24 3 72 1296 26 3 78 1560 28 3 84 1848
Saksa keel Anna Dvornik 10B - Saksa keel kuulub indoeuroopa keskkonna germaani rühma. - Seda kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest. - Koos võõrkeelena kõnelejatega on saksa keele rääkijaid üle 120 miljoni. Saksa keelt peetakse riigikeeleks järgmistes riikides: Saksamaa, Austria, Belgia, Liechtenstein, Luksemburg, Sveits. Saksa keele levik maailmas Kasutatus allikad: https://en.wikipedia.org/wiki/German_language
x 1506 28 1596 31 0 24 AcompB w 1248 232 1288 232 0 w 1288 232 1288 168 0 w 1536 168 1288 168 0 w 1248 392 1288 392 0 w 1536 312 1288 312 0 w 1288 312 1288 392 0 w 1536 464 1288 464 0 w 1288 464 1288 584 0 w 1288 584 1248 584 0 M 1672 192 1720 192 0 2.5 M 1672 336 1720 336 0 2.5 M 1672 488 1720 488 0 2.5 M 1672 648 1720 648 0 2.5 w 256 560 136 560 0 w 256 600 168 600 0 w 496 608 504 608 0 w 512 648 496 648 0 w 496 688 520 688 0 150 568 56 608 56 1 2 5 150 568 88 608 88 1 2 5 150 568 120 608 120 1 2 5 150 568 152 608 152 1 2 0 w 496 568 496 64 0 w 568 64 496 64 0 w 568 96 504 96 0 w 504 96 504 608 0 w 568 128 512 128 0 w 512 128 512 648 0 w 568 160 520 160 0 w 520 160 520 688 0 w 136 176 408 176 0 w 168 208 416 208 0 w 192 240 424 240 0 w 232 272 432 272 0 w 408 176 408 48 0 w 408 48 568 48 0 w 568 80 416 80 0 w 416 80 416 208 0 w 568 112 424 112 0 w 424 112 424 240 0 w 568 144 432 144 0 w 432 144 432 272 0 w 408 176 608 176 0 w 416 208 608 208 0 w 424 240 608 240 0
. (1831--1886) (1835--1916), (18661887) III , . 19051907 190507 , . . III , , , 1905 , , , . 1906 , 1907 . , , , , . 24 1917 . 7 (25 ) . : . 124 « » 110 , 70 , 120 , . , 11 1918 , . , . I (19001905) 29 . II (19081917) . 1908 . 1917 . 1921 . 1922 . 1923 , , : « », « », « , » . . 1922 1924 . 20 1922 . 1923 . 1924
, kus 0 293 K (keskkonnatemperatuur). Termistori ja posistori tunnusjoonte kujud on esitatud joonisel 1. a) b) Joonis 1. Termotakistite tunnusjooned. temp 27,4 35 40 45 50 55 60 65 70 75 80 85 90 95 100 105 110 115 120 125 t⁰ R1 13,12 10,52 9,22 8 7,08 6,19 5,42 4,75 4,19 3,68 3,29 2,89 2,56 2,27 2,01 1,75 1,57 1,3 1,2 1,11 (kΩ) 9 4
(. Citrus) -- , ( , ) . -- . , citrus « ». -- - . : , , - +10°C. : - , . - -- , -, . : . - , +25°C, . . - , . : - . .. , 0,2% . : - . 5-10°C, . : . : , , . , . . : · Citrus aurantifolia -- , · Citrus maxima -- (, ), · Citrus medica -- , 2 · Citrus reticulata -- , · Poncirus trifoliata -- , · : o Citrus australasica -- o Citrus australis -- o Citrus glauca -- · , - · : o Citrus halimii, o Citrus indica -- , : · Citrus aurantium -- · Citrus bergamia -- · Citrus bigarradia -- (. ) · Citrus chrysocarpa -- · Citrus combava -- · Citrus deliciosa x C. salicifolia -- · Citrus grandis -- · Citrus hassaku -- · Citrus ichangens...
õppelaenude põhiosa kustutamine 181 711 181 711 0 0 0 0 181 711 erisoodustusmaks õppelaenudelt 120 384 120 384 0 0 0 0 120 384 Osa 4. ÕIGUSKANTSLER RIIGIEELARVE KULUD KOKKU 28 102 000 28 102 000 0 0 0 0 28 102 000 74000464. Õiguskantsleri Kantselei 28 102 000 28 102 000 0 0 0 0 28 102 000
1 ... - « » 2 - - XVIII-- XIX , , 1918 - 1992 3 120 : ( , 1740- ) (1790- ) , 4 : : : II : 1792--1796 : I, I, III, II 5 107 : (1717 -- 1720- ) (1760--1796 ) I 6 : : : I : 1717 : 1752--1756 7 XVIII , 1716 I I 1746 - 1755 1979 - 8 http://ru.wikipedia.org/wiki/ () http://ru.wikipedia.org/wiki/ (-) http://ru
52.8 0.2813 31.2 0.4543 11.89 0.8331 1.6 9.71 1.3085 1.4 9.93 1.367 1.2 1 0.8 0.6 0.4 0.2 0 0 10 20 30 40 1.4 1.2 1 0.8 0.6 0.4 0.2 0 40 60 80 100 120 140 160 180 200 2 30 40 50 60 0 180 200 220
03.01.2011 Salumets Erno Võiste kuusk 5 30 Hind Maksumus 800 16 000 740 10 360 760 9 880 870 6 960 800 20 800 1 240 37 200 480 10 560 1 020 24 480 740 11 100 760 14 440 1 130 21 470 510 13 260 800 5 600 870 7 830 760 9 120 1 240 18 600 830 15 770 480 12 960 1 020 4 080 790 20 540 830 12 450 760 22 800 Kogumaksumus 326 260 Kogus ja maksumus valdade lõikes Vald1 Kogus Maksumus Abja 157 136 240 Asuja 107 82 820 Võiste 136 107 200 Kogus ja maksumus kuupäevade lõikes Sum of Maksumus Kogus
Kuna inimese kõrv ei reageeri kõikidele sagedustele ühtemoodi, siis paljud valjuse, mürarikkuse ja tüütavuse karakteristikud baseeruvad ka A-skaalal ehk heli intensiivsuse skaalal (ühikuks on dBA ehk detsibell A-sagedusel ja seda mõõdetakse müramõõturiga, millel on A-sageduse kaalufilter). Seetõttu antakse ka töökoha müratugevuse näidud ühikutes dB(A), kus 0 dB(A) on kuulmislävi. Tavaliselt tajub inimene kuni 120 dB helisid. Normiks loetakse sedagi, kui inimese kõrv eristab helisid alates 25 detsibellist. Edasi on tegemist juba kuulmislangusega. (Müra2) Intellektuaalse tegevuse, näiteks õppimise puhul on inimene tundlikum ka mürale alla 80 dB. Müra on inimesele kahjulik ka siis, kui inimene seda ise ei märka, sest on sellega harjunud. Teiselt poolt ei tohi ruumid olla ka väga vaiksed alla 30 dBA, sest siis võivad ootamatud helid mõjuda häirivamalt
VHDL kood on järgmine: entity kodutoo is end kodutoo; architecture bench of kodutoo is signal x1, x2, x3, x4: bit; signal p4tdnk, p7mdnk, p8mknk, p9nor, p10nand: bit; begin -- Sisendsignaalid (sammuga 10 ns) -- '1': 0010, 0011, 0100, 1010 (0-40 ns) -- '0': 0000, 0111, 1000, 1011, 1101 (40-90 ns) -- '*': 0001, 0101, 0110, 1001, 1100, 1110, 1111 (90-160+ ns) x1 <= '0', '1' after 30 ns, '0' after 40 ns, '1' after 60 ns, '0' after 90 ns, '1' after 120 ns; x2 <= '0', '1' after 20 ns, '0' after 30 ns, '1' after 50 ns, '0' after 60 ns, '1' after 80 ns, '0' after 90 ns, '1' after 100 ns, '0' after 120 ns, '1' after 130 ns; x3 <= '1', '0' after 20 ns, '1' after 30 ns, '0' after 40 ns, '1' after 50 ns, '0' after 60 ns, '1' after 70 ns, '0' after 80 ns, '1' after 110 ns, '0' after 120 ns, '1' after 140 ns; x4 <= '0', '1' after 10 ns, '0' after 20 ns, '1' after 50 ns, '0' after 60 ns,
1. Ettevõte tegeleb väikeautode summutite vahetamisega. Järgnevalt on toodud kulud (kroonides), kui perioodi jooksul asendati 500 summutit. Näitaja Vahetatud Vahetatud Vahetatud summutite arv summutite arv summutite arv 300 500 700 Summaarsed kulud Püsivkulud A 400 000 400 000 B 400 000 Muutuvkulud C 120 000 200 000 D 280 000 Kogukulud E 520 000 600 000 F 680 000 Ühe summuti vahetamise kulud Püsivkulud G 1333,3 H 800 I 571,4 Muutuvkulud J 400 K 400 L 400 Ühe summuti M 1733,33 N 1200 P 971,42 vahetamise kulud kokku Leia arvud, mis peavad olema tähtede asemel. (10P) Too välja ka arvutusvalemid.
ANATOOMIA 15 12.10.11 Vererõhk Vererõhk on veresoontes liikuva vere rõhk. See on põhjustatud ühelt poolt südame kui pumba tööst, süda paiskab iga süstoli ajal teatud koguse verd veresoontesse ja sellele soontesse paisatud verele avaldavad vastupanu veresoonte seinad. Arterite seinad sisaldavad elastseid kiude ja on pidevas pingeseisundis, mistõttu nad avaldavad soontes olevale verele survet. Liikumisel piki veresooni peab veri ületama veresoonte sisepinna hõõrdumistakistuse ja selle tõttu südamest kaugenedes vererõhk langeb. Erinevates veresoonkonna osades ei ole rõhk ühesugune. Kõrgeim on vererõhk arterites, madalaim veenides. Seejuures arterites rõhk ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
