Meditsiini ja bioloogia areng 19. sajandil Meditsiin Joseph Lister Bakterite avastus 1676.a - Antony van Leeuwenhoek (1632-1732) Antony van Leeuwenhoek Desinfitseerimine Joseph Lister (1827-1912) Louis Pasteur teooria 1865. a. haigused seotud bakteritega Haavapuhastus karboolhape, jooditinktuur Haavasidemete steriliseerimine Steriliseeritud kummikindad Kirurgi näomask Louis Pasteur Meditsiin Viirused marutõbi, tuberkuloos 1882. a. Kochi kepike Robert Koch Röntgeniaparaat Katoodkiired Wilhelm Conrad Röntgen - katsetused katoodkiirtega Wilhelm Conrad Röntgen Bioloogia Gregor Johann Mendel (1822-1884) Gregor Mendel -Avastas ge...
Turba Gümnaasium Lydia Koidula referaat Alise Leetsaar 9a. klass Nurme 2010 Lydia Koidula Lydia Koidula õppis Pärnu saksakeelses kõrgemas tütarlaste koolis ja sooritas Tartu ülikoolis koduõpetajaeksami, kuid jäi isa abistama ajakirjanikuna. Koidula esimene raamat on isa soovil tõlgitud ja mugandatud jutustus "Ojamölder ja temma minnia" (1863). Koidula kiire areng toimus 1864.a. alates Tartus, kus teda mõjutasid igapäevane töö "Eesti Postimehega". L. Koidula vaateid ja hoiakuid religiooni ja ühiskondlike probleemide suhtes kandis kindlalt rahvustunne. Luulelooming Koidula esimesed, tõlkemuganduslikud luuletused "Koddo" ja "Emmasüdda" ilmusid 1865.a. "Eesti Postimehes". Erinevalt isast püüdis ta täpsemalt edasi anda tõlgitavat, arvestadea eesti keele, eelkõige kujundikeele võimalustega. Proosalooming ...
Galileo Galilei Brenda Pent Elly Soots Viimsi Keskkool Haridus ja isiklik elu Sündis 15.veebruar 1564 Pisas. Galilei oli Itaalia astronoom, filosoof ja füüsik. Esmase hariduse andis Galileole isa, 17-aastaselt läks ta Pisa Ülikooli meditsiini õppima. Tuntumad saavutused 1597 leiutas termoskoobi, ei osutunud eriti edukaks, sest näit sõltus õhurõhust. 1597 geomeetriline ja militaarne kompass, universaalne arvutusvahend. 1609 teleskoop, taevakehade vaatlemiseks ja uurimiseks 1624 mikroskoop,selle abil joonistas pildid putukatest, optikariist väikestest objektidest tugevasti suurendatud kujutiste saamiseks. 1632 dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta, geo- ja heliotsentrilise maailmasüsteemi üle. Galileo uuris Pisa torni abil vabalangemist. Galileo Galilei kirjutis: “Loodus on nagu raamat, mis on kirja pandud matemaatika keeles.”- sellel ajal avastati, et füüsilise maailma seaduspärasusi ehk loodusseadusi on võim...
Uus-aeg Helen Reimann 10.A Uusaja mõiste andsid humanistid, et eristada keskaega kaasajast kuna keskaega nähti negatiivsetes toonides ning rohkem väärtustati antiikaega. Uusaeg pidi tähendama uut maailmapilti ja ideoloogiat ning jumal polnud enam nii oluline. Uusaja alguseks on peetud erinevaid sündmusi: Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt, Ameerika avastamine, reformatsiooni algus Saksamaal, Inglaste kodanlik reolutsioon ning Suur Prantsuse Revolutsioon. Ühte sündmust teisele eelistada on raske. Arvestama peab piirkondlikke iseärasusi. Uusaja alguseks võib pidada 17. sajandi algust ja lõpuks 20. sajandi algust. Uusajale järgneb uusimaeg ehk lähiajalugu ehk 20. sajandi ajalugu. Uusajale omased tunnused majanduses olid nt kapitalistlike suhete võit feodaalsuhete üle. Kapitalistlikud...
Friedrich II Preisimaa kuningas Friedrick II ehk Friedrich Suur elas aastatel 1712- 1789. Friedrick II oli Preisimaa kuningas 1740.aastast kuni surmani. Friedricki ema oli Sophie Dorothea. Sophie isa oli Suurbritannia kuningas George I. Friedrich lapsepõlv ei olnud kerge. Tema isa Friedrick Wilhem I on ajalukku läinud karmi ja äärmiselt kitsi valitsejana. Erinevalt teistest õukondadest, kus oli moeasjaks prantsuse keel ja kirjandus, põlgas Friedrick Wilhem I valgustusaja teadlasi ega sallinud oma poja huvi muusika ja prantsuse kirjanduse vastu. Friedrick II võimuletulekut jälgiti huviga kogu Euroopas. Esimest korda oli troonile tõusnud valitseja, kes oli tuttav valguskirjandusega. Juba oma valitsemise esimesel päeval andis Friedrick II korralduse jagada vaesemale rahvale riigi ladudest soodsa hinnaga vilja, keelas kohtutes piinamised ning kuulutas välja usuvabaduse. Friedrich ise poln...
Esiaeg- kujunes inimene, algas ca 2milj a tagasi. Ajalooline aeg- algas kirja tekkega ca 3300 eKr (sumerid leiutasid kirja) jaguneb: vanaaeg (lääne rooma riigi lagunemine 476), keskaeg (ameerika avastamine 15,16saj), Uusaeg (I1. Maailmasõda). Muistis- inimetegevuse jäänus, inimeste poolt valmistatud aineline objekt Antropogenees- inimese põlvemine Etnoloogia- loodusrahvaste tavasid uuriv teadus Paleantropoloogia- arheloogide poolt leitud kontide rekustreermisega tegelev teadus Homoniidid-inimlased Austrolopitukus(lõunaahvlane)- vahelüli ahvi ja kaasaja inimese vahel (käisid püsti, 5 miloj a tagasi, levisid ainult aafrikas); homo habilis- osav inimene- tegi tööristu, kuulus inimeste perekonda, tegele korilusega, ainult aafrikas; homo erectus- sirge püstine inimene- u 2milj a tagasi, tegeles koriluse ja küttimisega, leidub ka euroopas, kandis juba rõivaid, kasutas ka elamuid ja tuld; homo sapiens- päris inimene- jagunes kahkes alali...
Ameerika Ühendriigid *** 8. KLASS Riigikord Riigikorraks presidentaalne liitriik Riigi juhiks on President (19.sajamdil Abraham Lincoln) Eraldusid lõuna- ja põhjaosariigid. Sisepoliitika 19.saj keskel sisepoliitiline kriis – orjanduse küsimus Orjapidajate ja abolitsionistide e. orjusevastaste vastasseis 1860.a valiti presidendiks Abraham Lincoln – orjuse kaotamist pooldava Vabariikliku Partei kandidaat Lõunaosariigid eraldusid unioonist ja moodustasid uue riigi Ameerika Osariikide Koföderatsiooni Vastuolud viisid kodusõjani Algul oli edu lõunaosariikide poolel ( sõda käis nende aladel) NEEGERORJAD PUUVILLAISTANDUSES TÖÖTAMAS. Sisepoliitika 1865. a kaotati lõplikult orjus ühendriikides Probleemid: 1) vabad neegerorjad olid kirjaoskamatud, elu- ja töökohata, perekonnanimedeta; 2) hulkumine, vargused röövimised; 3) lõunas ei lepitud orjade vabas...
Küsimused 1. Jääaja mõju Eesti pinnamoele *Jää kandis kaasa erinevaid liiva-, kruusa- ja savimasse . *Jää kandis kaasa kivipanku , millest mandrijää lihvis lõpuks kivirahne. *Sügavamatesse orgudesse ja nõgudesse tekkisid jää sulamisel jõed ja järved. *Kagu-Eestis tekkisid kuplid ja Kesk-Eesti voored. 2. Muinasaja ajalooallikad *Kinnismuistised ( muistsed asulad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad jne.) *Rahvaluule *Endi ja naaberrahvaste kirjalikud ajalooallikad (nt: Liivimaa Hendriku kroonika.) *Muistsed tarbe- ja tööriistad, relvad ja ehted. 3. Eesti ajaloo põhietapid Muinasaeg ( 9000 a eKr- 13. saj. pKr), keskaeg (13.saj 16.saj), uusaeg (16.-20.saj), lähiajalugu (20.saj- tänapäev). 4. Kunda kultuur *korilus *kalapüük ja küttimine *elu kogukondades (30) *elati veekogude läheduses *elati onnides *tööriistad olid valmistatud puust, luust, kivist ja s...
Keskmine kiviaeg Mesoliitikumist ehk keskmisest kiviajast pärinevad esimesed praegu teadaolevad inimasustuse jäljed Eestis. Keskmine kiviaeg on püügimajandusliku asustuse ajajärk. Elatud on veekogude ääres. Mesoliitikumi varasema osa asustus on sisemaaline ja seotud järvede ja jõgedega. Peamiseks jahiloomaks on olnud põder ja kobras, aktiivselt on kalastatud ja ilmselt tegeldud korilusega. Hilismesoliitikumist pärineb ka Eesti vanim võrgujäänuse leid. Arvukaimaks leiuliigiks mesoliitilistest asulakohtadest on lõhestustehnikas valmistatud väikesed kiviesemed ja eriti nende tootmisjäägid. Peamiseks toormeks on olnud tulekivi ja kvarts, mille kasutuses on ajalisi ja piirkondlikke erinevusi. Kõige arvukamaks leiuliigiks neist on kõõvitsad, seejärel uuritsaid, vähem on puure ja teisi tööriistu sealhulgas ka kombineeritud variante, näiteks kõõvitsuuritsaid jms. Kivitöötlemiseks kasutatud tööriistadest on kõige sagedamaks leiuks l...
1. Tulirelvade areng (lk 9) Keskaja lõpu poole õpiti metalli töötlema. Sellest tulenevalt hakati peagi valmistama tulirelvi. Vanimad tulirelvad olid veel algelised ja rasked ning nende laskekaugus ning täpsus jätsid soovida. Relvameistrite oskused aga aja jooksul täiustusid ning peagi osati valmistada ka täpsemaid ning kergemaid relvi, mille käsitlemisega saadi ka üksi hakkama. Keskaja lõpus muutus tulirelvade osa relvakunstis nii tähsaks, et vanu, ebatõhusamaid kiviheitmismasinaid hakati järjest vähem kasutama. Tulirelvadega tuli kaasa mitmeid muutusi sõjakunstis. Hakkas kasvama jalameeste osatähtsus, kuna vaid jalamehed said kanda tulirelvi. Jalameeste relvade hulka ilmusid ka hellebardid ja piigid, millega oli võimalik ratsavägeda rünnakutele vastu seista. Nii hakkas ratsavägi üha enam tähtsust kaotama. Ka linnused polnud enam vallutamatud neid võis vabalt suurtükiga (suure tulirelvaga) puruks lasta. 2. Meresõidu ja laevaehitus...
ANTIIKAEG Vana Kreeka 2000eKr – 338Ekr Makedoonia Suurriik 388 ekr -0 Vana Rooma 1000 ekr -476 pkr KESKAEG 476 pkr – 1453 pkr UUSAEG 1500 pkr -20sajandil algus Aristokraatlik valitsemisviis- võim oli koondunud ülikutest suurmaaomanike kätte. Aristokraadid kuulusid riiigiametisse ja riiki valitsevasse nõukogusse ning lihtrahvale jäi õigus osaleda rahvakoosolekul, millel oli õigus heaks kiita või tagasi lükata nõukogu otsuseid. Türannia- võim oli koondunud ühe aristokraadist ainuvalitseja kätte. Võimul püsis türann lihtrahva toel ning teisi aristokraate terrori ja jõuga maha surudes. Demokraatlik valitsemisviis - võim kuulus rahvakoosolekule, kus kõigi kodanike poolt valiti riigiametnikud ja riiki valitseva nõukogu liikmed ning hääletati läbi kõik tähtsamad riigielu küsimused. Hellen- see on greek , kes räägib Kreeka keeles . Barbar- see on inimene greekase eest, kes ei räägi kreeka keeles. Homeros -(VIII sajandil eKr. e. )Legendaarne Van...
Theodore Roosevelt Pillerin Ann Mattias Isiku tutvustus 27.oktoober 1858 6.jaanuar 1919 42. aastaselt sai Ameerika Ühendriikide 26.presidendiks Ametikohal 19101909 Vabariikliku Partei liider Professionaalne ajaloolane, loodusteadlane, maadeavastaja, jahimees, autor ja sõdur Valiti kuberneriks 6 last Perekond Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks 1. abikaasa Alice Hathaway Lee Teine tase (abiellus 1880 suri sünnitusel Kolmas tase 1884) Neljas tase 2. abikaasa Edith Kermit Carow Viies tase (abiellus 1886) Lapsed: Alice(1.abikaasa laps), Ted, Kermit, Ethel, Archie, Quentin Ametid New Yorki politseiülem New Yorki os...
Kameralistid ja füsiokraadid Joonas-Sander Tamm Markus-Oliver Tamm Getri Tomson Marta Tolli Kristelle Usta Taavi-Valter Taveter Valgustusajastu • Levis 18.sajandil pärast reformatsiooni. • Peamiselt Prantsusmaal, Itaalias ja Saksamaal. • Valgustuse põhiidee oli usk mõistusesse kui maailma tunnetamise allikasse. • Leidis toetust ka ratsionalismist ( mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsus) ja empirismist ( kõigi Tuntud valgustajad • Immanuel Kanti võib lugeda valgustuse rajajaks. • Thomas Hobes väitis, et kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast. • John Locke tutvustas esimest korda inimõigusi. • Montesquieu lõi võimude lahususe põhimõtte • Voltaire-i arvates on valgustatud monarhia parim • Rousseau väitis, et ka demokraatia pole täiuslik. Kameralistid • Saksamaalt pärit idee • “Üksik isik saab elada heaolus ja õnnes vaid ühiskonna poolt toetuna.” • Toetasid absolut...
ITAALIA Merilin Talimaa Aravete Keskkool 10.klass Rahvuslik liikumine 1820. aastate revolutsioonide mahasurumise järel pääses Itaalias võimule poliitiline reaktsioon Itaallaste suureks probleemiks oli riiklik killustatus ja võõrvõim Enamik Itaalia väikeriike oli Austria võimu all Iseseisev oli Piemonte ehk Sardiinia kuningriik 22-miljonilisest elanikkonnast elas umbes 80% maal Talupojad olid vabad, kuid ilma maata Esimesena asutati puuvillavabrikud 1848. aasta revolutsioon 12. jaanuaril 1848. aastal algas rahva ülestõus Sitsiilia pealinnas Palermos Moodustati ajutine valitsus ja võeti vastu konstitutsioon Kõikides riikides kehtestati konstitutsioonid Otsustati vabaneda Napoli kuninga võimu alt Kuningas Ferdinand II saatis ülestõusu mahasurumiseks Palermo vastu 5000-mehelise armee Revolutsioon puhkes Napolis ja mitmes väikeriigis...
Lähte Ühisgümnaasium Otto von Bismarck Referaat Koostas: Elo Lättemägi Juhendaja: Viivi Rohtla Lähte 2011 1. OTTO VON BISMARCK 1.2. SISSEJUHATUS Otto von Bismarck, kelle kodanikunimi oli Otto Eduard Leopold von Bismarck sündis 1. aprillil 1815. aastal Schönhausenis Magdeburgi lähedal junkruperekonnas. Ta sündis Pommeris Euroopa jaoks olulisel ajal, mil Viini olid kogunenud Napoleoni üle võidu saavutanud valitsejad, et määrata kontinendi tulevik. Ajaloo tahtel sai just Bismarcikist see poliitik, ...
Kontrolltöö üldajaloost: Ajaloo allikad ja eesmärk, esiaeg ja tsivilisatsioonide teke ning Vana-Kreeka 1) Mis on ajalugu? (nii üldine kui teaduslik selgitus) Ajalugu on lugu inimeset. See algab inimese ilmumisega planeedile Maa ja kestab tänaseni. Ajalugu - teadus inimkonna minevikust, sellest, kuidas inimesed elasid, millega nad tegelesid, millele mõtlesid. 2) Nimetage ajalooteaduse harud ja iseloomustage neid lühidalt. Osake tuua näiteid tuntuimatest arheoloogilistest mälestusmärkidest maailmas. Ajalooteaduse harud: Arheoloogia (ehk muinasteadus) – uurib inimkonna ajaloo varasemaid perioode, mil kirja kas veel ei kasutatud või millest on kirjalikke tekste vähe säilinud. Etnoloogia (ehk rahvateadus) – uurib tänapäeva rahvaste tavasid, tõekspidamisi ja materiaalset kultuuri (rõivaid, elamuid, esemeid) Antropoloogia (ehk teadus inimesest) – uurib inimest kui ühiskondli...
KULD (AU) Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina. Kulla keemilise elemendisümbol on Au ja aatomnumber 79. Puhas kuld ei oksüdeeru hapnikus ega vees, tänu sellele säilib kulla kollane värvus ja läige. Keemiliselt on kuld 11. (ehk IB) rühma 6. perioodi d bloki element. Normaaltingimustes on kuld üks inertsemaid elemente. Seetõttu esineb kulda tihti puhtal kujul kamakatena, teradena kivides, kulla veenides või jõesettes. Harvem leidub kulda ka ühendites, näiteks telluuriga. KEEMILISED OMADUSED Kuld ei korrodeeru ja sära ei tuhmu ,tänu keemilisele toimele on kuld püsiv, seepärast nimetasid vanaaja õpetlased ja alkeemikud kulda metallide kuningaks. Seetõttu on ka kuld väga sobiv materjal valuuta ja ehete tegemiseks ja teiste reageerivamate metallide...
Tallinna Linnamuuseumi külastus 1. 1) Ehisnaela pea 16. sajandist. Selle valisin, sest keskajal hakkas arenema käsitöö.Minumeelest on see naelapea erakordne sellepoolest, et isegi tänapäeval on sellist raske teha ja välja mõelda ning see on võrdlemisi hästi säilinud. 2) Tallinna linnaarhiivis säilinud Taani kuninga Erik Klippingi ja tema ema Margareta poolt Tallinnale 1282. aastal annetatud Lüübeki õiguse koodeksi esilehekülje koopia. Valisin selle koopia, sest keskajal anti välja ja võeti tallinnas kasutusele Lüübeki Linnaõigus. Tänu sellele arenes Tallinn suurel määral. Mulle meeldivad ka keskaegsed kirjutased ja illustratsioonid. 3) ''Karjaallika veekogumise pesa''(nii on kirjas vastuvõtudokumentides), ehk tegelikult tinast sõel, mis paiknes Karjaallikas vett linna poole juhtiva torustiku alguses. Valisin sõela selle tõttu, et keskajal arend...
AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE KODUSÕDA MIS OLI SÕJA PÕHJUSEKS? 1860. aasta USA presidendivalimistel 1860 . aastaVabariiklaste oli võitnud USA presidendivalimistel Partei oli võitnud Abraham kandidaat Vabariiklaste Partei Lincoln, keda kandidaat Abraham Lincoln, keda lõunaosariikides peeti radikaalseks lõunaosariikides orjuse vastaseks.peeti Seegaradikaalseks kardeti, et orjuse vastaseks. Seega kardeti, Lincoln keelab orjanduse ja muudab et Lincoln keelab majanduslikult Lõuna Põhjast orjanduse ja muudab Lõuna Põhjast täielikult majanduslikult sõltuvaks. Selle vältimiseks täielikult sõltuvaks. Selle vältimiseks otsustati Unioonist lahku lüüa ja otsustati moodustada Unioonist omaettelahku riik.lüüa ja moodustada omaette riik. ABRAHAM L...
Peeter I ehk Peeter Suur Peeter I ehk Peeter Suur sündis Moskvas, 30. mail 1672. aastal, Dalmaatsia Iisaku päeval, kella ühe paiku öösel. 17.sajandi lõpul sai Venemaa tsaariks Peeter I ehk Peeter Suur. Ta oli Romanovite dünastiast ning valitses aastetel 1682-1725. Peeter I lapsepõlv möödus väikeses külakeses, Moskva lähedal. 1682. aastal kuulutas Kremli kellade helin Peetri ja tema poolvenna Ivani kroonimist. Neist said kaksikvalitsejad. Peale Ivani surma 1696. aastal sai Peeter Venemaa ainuvalitsejaks. Seetõttu toimusid 18. sajandil sagedased paleepöörded. Olukord paranes oluliselt alles pärst seda, kui Paul I ajal võeti vastu seadus, mis sätestas troonipärimisõiguse ainult meesliinis. Peeter I esimene iseseisev samm oli 1695 ette võetud katse vallutada Azovi kindlus. See oli tähtis, sest Peeter tahtis saavutada väljapääsu Mustale merele. Samuti oli tarvis kaitsta riigi lõunaosa krimmitatarlaste ...
Tallinna Laagna Gümnaasium Anne-Liis Tänav Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal ja Saksamaal Referaat 11.a. Tallinn 2010. Sisukord 1 Sissejuhatus uusaega 2 Valgustusajastu algus ja valgustus Prantsusmaal 2.1 Voltaire 2.2 Charles Montesquieu 2.3 Jean-Jacques Rousseau 2.4 Entsükopedistid 3 Valgustus Saksamaal 3.1 Gottfried Wilhelm Leibniz 3.2 Christian Thomasius 3.3 Christian von Wolff 3.4 Johann Gottfried von Herder 4 Kasutatud kirjandus 1. Sissejuhatus uusaega Uusaeg tähendab uut maailmapilti ja ideoloogiat ning pöördelisi arusaamu maailma ajoloolisest arengust. Selle mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15.-16. sajandil , eristamaks kaasaega eelnenud ...
Reformatsiooni tulemus: (18.saj) · Katoliiklus Prantsusmaal, Hispaania, Iirimaa, Lõuna-Saksamaa · Luterlus Soome, Eesti, Rootsi, Põhja-Saksmaa · Õigeusk Venemaa · Islam Egiptus, Serbia, Türgi · Anglikaani Inglismaa Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu, alates inimese kujunemisest miljonite aastate eest ja lõpetades kõige äsjamate sündmustega. Vanaaeg u. 3000 eKr -395 Rooma (läheb kaheks 1. Lääne- Rooma 2. Ida-Rooma ehk Bütsants) -476 Lääne-Rooma langus Keskaeg 395, 476 1517 - 1492 - Kolumbus 1453 Konstantinoopol Uusaeg ... kuni 20. Sajandi lõpp Esimese MS algus 1914 Saksa Keisririigi väljakuulutamine 1871 Tsivilisatsioon: · Primaarne · Sekundaarne Tunnused: · Riiklus · Seisuslik · Valitseja · Kirja kujunemine · Põllu harimine EGIPTUS: - kõrgelt arenenud - Klassiühiskond - Usklik - Põlluharimine/talupojaühiskond Ühiskonnastruktuur: · VAARAO (ülemvalitseja) ainuvalitseja, Jumala kehastus maa peal · Preestrid usu...
Religioon ja kirik 17. sajandil Reformatsiooni algus Liivimaa linnadesse jõudis reformatsioon juba 1522. aastal Riia reformaator Andreas Knopken Tallinnast teateid 1524. aasta algusest Nõuti lähtumist ainult piiblist Ainult usk teeb õndsaks Martin Lutheri õpetused leidsid viljaka pinnase, sest ilmaliku ja vaimuliku võimu vahekorrad olid juba varem pingestatud Rahutused ja reform Sooviti kirikut ja ühiskonda veelgi radikaalsemaks muuta Rahutused Tartus, Tallinnas ja Riias Linnade raed võtsid kirikuelu enda kätte Pagendati dominiiklased Moodustati nn jumala-laegas Jumalateenistused Saksa keeles Eestlasetele seati sisse eraldi kirik, Püha Vaimu kirik Tallinnas Reformatsiooni takerdumine Liivimaa maahärrade otsustusvõimetus pärssis levikut maal Nappis võimu uue usu staatuse üle Reformatsioon sai oluliseks teemaks maahärrade ja seisuste vahelises võimuvõitluses 1525. a Pildirüüste Tart...
Foucault: TÕDE, TEADMINE, DISKURSUS TÕDE TRADITSIOONILINE FOUCAULT LUNASTUS TERVIS KONSTRUEERUB AVASTATAKSE MOODUSTUB VASTAB MILLELEGI ON SATTUMUSLIK TULEB LEIDA TULEB LEIDA TAGAMAAD DISKURSUS = ANONÜÜMNE, mittesubjektiivne reeglite süsteem, mis moodustab a) SUBJEKTI b) TEADMISE c) TÕE GENEALOOGIA uurib, kuidas SUBJEKT erinevate diskursuste käigus ÜLES EHITUB, MOODUSTUB ARHEOLOOGIA vaatleb kriitiliselt DISKURSUSTE esilekerkimise eeldusi ja tagamaid EPISTEME diskursuse mõjul moodustunud teadmine, mitte millelegi ...
Türgi suurvõimu langus ja Krimmi sõda Ülevaade Osmani (Türgi) impeeriumi laienemisest. Asutati aastal 1307 · 1393 vallutati Põhja-Kreeka. · 1453 vallutati Konstantinoopol, 1466 Albaania. · 1514 vallutati Iraan, 3 aastat hiljem Egiptus ja Süüria. · 1521 vallutati Jugoslaavia. · 1526 vallutati Ungari. · 1529 toimus ebaõnnestunud Viini vallutamine. · 1534 vallutati Mesopotaamia. · Samal aastal vallutati Transilvaania ja Vallahhia. · 1683. aastal teise ebaõnnestunud Viini vallutamisega · lõppes impeeriumi laienemine. Ülevaade Osmani (Türgi) impeeriumilangusest 1699 loovutatakse Ungari. · Passarowitz'i leping, mille käigus loovutatakse Põhja- · Serbia, Põhja-Bosnia ja muud alad Austriale. 1739 saadakse enamik eelnevad alad tagasi. · 1798-1801 Napoleon siseneb Egiptusesse ja Palestiinasse. · 1829. aastal Kreeka saab autonoomseks alaks · 1830...
Suur prantsuse revolutsioon ja kultuur Elerin Luuk 10.klass Suhtumine kultuuriväärtustesse Kultuuriväärtuste · Kultuuriväärtuste kaitse · hävitamine KUNST · ·Kohalike võimude eestvõttel ·Loodi komisjonid ajalooliste hävitati feodaale kujutavaid kultuuriväärtuste kaitseks. kunstiteoseid ja ·Asutati Louvre'i kirikukaunistusi. kunstimuuseum (1793), kuhu ·Jumalaema kiriku koondati allesjäänud kunst skulptuuritükid läksid tänavasillutiseks. RAAMATUD Hävitamisele kuulusid · ·Igast raamatust säilitati 12 usuraamatud ja ajalooliselt eksemplari. "v...
Jääaeg 11-13000a tagasi. Muinasaega uurib arheoloogia. irmuisted-savipotid,kirved. kinnismuisted linnused, hiied. Kiviaeg 8at keskpaik eKR 2 at keskpaik eKr. Vanem kiviaeg paleoliitikum, keskmine ka mesoliitikum 9000-5000, noorem ka neoliitikum 5000-1800, pronksiaeg 1800-500, vanem pa 1800-1100, noorem pa 1100-500, rauaaeg 500ekr-1227pKr, eelrooma 500ekr-50 pKr, rooma rauaaeg. 50- 350, viikingiaeg 800-1050, hilisrauaeg 1050-1200. Keskaeg 13saj algus 16saj keskpaik, uusaeg 16saj keskpaik-20saj algus- varauusaeg(pärisorjuse kaotamisest kuni iseseisvumiseni) Uusim aeg 20saj algus-.... eesti ajalugu periodiseeritakse aegade järgi, mille aluseks on eesti ala riiklik kuuluvus. Kiviaeg eestis: 9at algult EKR pulli asula vanim leitud asulakoht eestis(meseoliitikum), kiviajal valitsenud arheoloogilist kultuuri nim kunda kultuuriks: asulad veekogude ääres, küttimine- kalapüük-korilus, püstkojad, kivi-luu-puuesemed. Asukate päritol...
Miks on muutunud naise roll ühsikonnas tänapäeval võrreldes muinasajaga? Tänapäeval peame me iseenesest mõistetavaks, et naised teevad "meeste" töid ja vastupidi. Paljud on selle üle õnnelikud, paljud ei oska seda õnne hinnata. Põhjused miks naise roll ühiskonnas tänapäeval on muutunud on mitmeid. Tuua võib näiteks tehnoloogia arengu, naiste majandusliku kindlustatuse kui ka sealt tuleneva ensekindluse ja väärikuse. Kuid minu arvates on põhjused hoopis kuskil mujal ja tunduvalt sügavamal. Väga suurt rollli on mänginud reiligioon. Eestisse tõi muutuse muinasajal saabunud ristisõdijad ja nendega saabunud misjonärid. Pikal keskajal muinasaegsed kombed ja tavad taandusid ristiusu tõekspidamiste ees. Omad täiendused andis muutustele ka uusaeg ja viimasel lihvi kaasaeg erinevate poliitiliste ideoloogiatega. Iga ajajärk on sulandanud naiserolli ühiskonnas meestega võrdsemaks. Näiteks keskajal tõi muutused "kümme käsku", uusajal vabadus töötad...
Katariina II Koostaja:Elina Petrovskaja Juhendaja:Ester Kukk 16.oktoober 2007 Katariina II ehk Katariina Suur (sündinud Anhalt-Zerbsti printsess Sophie Frederike Auguste 2. mai1729 Stettin, Preisimaa (praegune Szczecin) 17. november 1796 Tsarskoje Selo) oli Venemaa keisrinna alates 1762 kuni surmani. Ta oli Peeter III sakslannast naine, kel polnud vere poolest Venemaaga mingit seost. Enne trooniletõusmist oli Katariina saksa väikevürsti tütar, Anhalt- Zerbsti printsess Catharina. Tema isa teenis ohvitserina Friedrich Suure sõjaväes, kuna ta riik oli niivõrd väike, et seisusekohaseks eluks selle sissetulekutest ei piisanud. Ka tema tütar tahtis paremat elu ning nii haaras ta kohe kinni Venemaa tsaarinna Jelizaveta pakkumisest abielluda Venemaa troonipärija, Holstein- Gottorpi hertsogi Peteriga. Katariina II tõus troonile Venemaa tulevane keisrinna sündis Saksa väikevürtsi tütrena.Venemaale kutsuti Katariina juba...
Rahvusvahelised suhted 19. sajandi II poolel. Uusaeg § 15-21. ülevaade Ühiskonna mõtestamine • Konservatism – alalhoidlikkus E.Burke (aadel, maaomanikud) • Liberalism – vabameelsus poliitikas: usu, sõna, trüki- koosolekute vabadus; võrdsus seaduse ees ( kodanlus)- • Liberalism majanduses –A.Smith vabaturumajandus • Rahvuslus, rahvusriikide teke, rahvuslik ärkamisaeg • Romantism • Sotsialistid-utopistid (utoopia- unistus ideaalsest riigist) R.Owen • K. Marx – kommunistliku õpetuse rajaja: töölisklassi, proletariaadi diktatuur; ettevõtted riigi omandusse „Kapital“ „Kommunistliku partei manifest“. • Sotsialism, sotsiaaldemokraadid- tööliste huvide kaitse seaduslikult. 1848.a. revolutsioonid Euroopas • Revolutsioonisündmuste mõjul olid Euroopa valitsejad sunnitud tegema poliitilisi ja majanduslikke järeleandmisi: • Kehtestati põhiseadus või hakati seda välja töötama • Valitsemisse kaasati liberaalse kodanluse esind...
Maailma ajaloo periodiseering ja allikad: Perioodid: Keskaeg (muistse vabadussõja lõpp-Liivi sõda) - Varauusaeg Uusaeg (Liivi sõda-pärisorjuse kaotamine) Lähiajalugu (iseseisvumine-tänapäev) Allikad: Esemelised (muistised) Kirjalikud (kroonikad) Suulised (luule, pärimused) Etnoloogilised (tavad, kombed) Liivi sõda (1558-1583) Haldusjaotus: Enne Liivi sõda: Venemaa Saksa Taani Pärast Liivi sõda: Poola-leedu Rootsi Taani Sõjakäik ja rahud: Venelased tungisid peale, Poola abile vaatamata jäi Liivimaa venelastele alla. Härgmäe lähedal viimane välilahing, kus ordu sai lüüa. Talurahva ülestõus, piirati Koluvere linnust, aga ebaõnnestunult. Paluti abi Rootsilt, väed saabusid Tallinna, esimene tugipunkt. Vilniuses 1561 leping, millega Riia piiskopkond ja ordu andsid end poola kuninga valitsuse alla. Liivimaa sai mitmeid vabadusi (usu, ainuõigus täita kohalikke riigiameteid jne). Sõda muutus rahvusvaheliseks, Liivimaa alad jagatud nelja...
Ajajoon- vanimad asulad, pronksiaeg, rauaaeg, keskaeg, uusaeg ja lähiajalugu Eestis. Millal vabanes Eesti jääkihi alt? 11 000 aastat ekr. Mida nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks ja mida ajalooliseks ajaks? Esiaeg e. aeg, ms põhineb arheoloogilistele leidudele ning ajalooline aeg, mis põhineb kirjalikele allikatele. Nimeta erinevaid allikaid, mille põhjal teame informatsiooni muinasaja kohta. Arheoloogilised leiud, kirjalikud leiud. Mida/ keda uurivad antropoloogid ja arheoloogid Antropoloogid uurivad leitud inimeste luid, arheoloogid uurivad leitud vanu esemeid. Kirjelda esimeste asukate elu Eestis- kus ja kuidas elati, millega ennast elatati? Elati veekogude lähedal, püstkodades. Küttimine, kalapüük ja korilus. Millal võeti kasutusele keraamika Eestis? Kumb on varajasem kas kammkeraamika või nöörkeraamika? Kammkeraamika 4 000 aastat ekr ja nöörkeraamika 3 000 aastat ekr. Millal alustati viljelusmajandusega ning kuidas mõjutas see i...
Ajaloo eksami kordamine 1) Keskaja algus ja lõpp 5.-16.sajand. Keskaja algus: 476. a. viimane Lääne-Rooma keiser kõrvaldati võimult = Lääne-Rooma riigi lõpp Keskaja lõpp:1) Konstatinoopoli vallutamist türklaste poolt 1453 aastal 2) Ameerika avastamist 1492 aastal 3) usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1517 aastal. 2) Keskaja tunnused Feodalism; Kristlus (Kuradi ja Jumala võitlus); Naturaalmajandus varakeskajal; Konflikt ilmaliku (keisri) ja vaimuliku (paavsti) vahel kõrgkeskajal; Ristisõjad; Linade ja kaubanduse arenemine ja linnakultuuri teke; Kriis kirikus ja ühiskonnas; Tsentraliseeritud riikide teke 3) Feodalism, feodaalkorra kujunemine Lõplikult kujunes feodaalkord välja kõrgkeskaja alguseks 9.sajandil. Karl Martell viis süsteemi kindlamale alusele. Feodaalkorra tegi ta sellepärast, et olla edukam võitluses araablaste vastu. Võitluseks araablaste vas...
MUUSIKA AJALUGU, TEOORIA JA MUUD . ALGUS Alustame hüpoteetilise sündmusega, mille nimi on SUUR PAUK. Lähme mööda geokronoloogilist ajaskaalat ja tuletame meelde kuidas algas MAA ARENG ja milline oli ELU MAAL. Parema ülevaate saamiseks jagatakse inimkonna ajalugu perioodideks. Muinasaeg ehk esiaeg See on aeg mida uuritakse aineliste ajalooallikate ehk muististe (muinasjäänuste) põhjal. Muinasaeg jaotatakse omakorda kolmeperioodisüsteemi abil, mis jaotatakse esemete valmistamise materjali alusel KIVIAEG - PRONKSIAEG RAUAAEG. Muinasaeg muusikas Muusika ajaloo tõenditeks on muusikainstrumentide jäänused. Milline oli muinasaeg muusikas? Muusika tekkimisest on palju hüpoteese ja teooriaid. Arvatakse, et Homo habilisel olid juba kõnekeele alged. Aju arenedes õpiti valitsema keelt ja huuli. Väidetakse, et inimkõne algas zestidest, mitte huigetest. 1932. a. Briti Entsüklopeedias väidetakse, et keel tekkis laulus...
ÜLDAJALUGU (KORDAMINE) 1)AASTAD 800.a. eKr- Kreeklased võtsid kasutusele tähestiku - Alpfabeedi (nimetus tuleneb kahest esimesest tähest: alfast ja beetast ja see kujundati foiniikia tähestiku põhjal. 776.a. eKr- Esimesed olümpiamängud Zeusi auks, Olümpias Lõuna-Kreekas. 753.a. eKr- Rajati Rooma linn (Romuluse poolt, legendi järgi) 338.a. eKr- Chaironeira lahing, Kreeka langes Makedoonia ülemvõimu alla. 60.a. eKr- Caesar sai konsuliks, tekkis triumviraat: Pompeiuse, Caesari ja Crassuse vahel. 30.a. eKr- Vana-Kreeka antiikajajärgu lõpp- Rooma võimu alla langes viimane hellenistlik riik-Egiptus. 395.a. pKr- Rooma jagati kaheks: 1. Lääne-Rooma 2. Ida-Rooma keisririik. 476.a. pKr- Rooma riigi lõpp, keskaja algus. 622.a. pKr- Muhamed sai ilmutuse Allahilt. 632.a. pKr- Islamiusu teke, rajajaks Muhamed, läks vägedega Mekasse. 1492.a.- Kolumbus avastas Ameerika. 1453.a.- Konstant...
Kristel Tikerperi ROOTSI Referaat Juhendaja: 2013 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 ÜLDANDMED ..........................................................................................................................3 LOODUS.................................................................................................................................... 4 RIIK............................................................................................................................................ 5 Riigikord................................................................................................................................. 5 Haldusjaotus............................................................................
AJALOOALLIKAD 1. Ainelised ajaloo allikad ehk muistised Kinnismuistised asulakohad, linnused, lossid, kalmistud ja inimjäänused, ohvripaigad, muinaspõllud, metallitöötlemiskohad, töö ja tarbeesemed, relvad, ehted jms., mis on seotud mingi kindla asukoha ja leidude kogumiga. Irdmuistised e. juhuleiud on esemed, mis pole seotud mingi leidude kogumi ega kinnis- muistisega. 2. Kirjalikud ajaloo allikad - ürikud, kroonikad, seadused 3. Suulised ajaloo allikad - pärimused, legendid, müüdid, muinasjutud, rahvaluule. Lisanduvad veel: 1. Etnoloogilised ajaloo allikad - tavad, kombed, traditsioonid. 2. Lingvistilised ajaloo allikad - keel, murded. Arheoloogia on ajaloo abiteadus, mis tegeleb aineliste ajalooallikate ehk muististe uurimisega ning nende abil ajaloo tundmaõppimisega. Vastavalt ajajärgule, mida arheoloogia uurib, eristatakse esiaja, vanaida, antiik- ja keskaja arheoloogiat. Omaette arheoloogiaharu moodu...
hominiid-inimlaste evolutsiooni ahvilikest eellastest nüüdisinimeseni anastav majandus-kõik vajalik loodusest,korilus,kalapüük,küttimine viljelusmajandus-toit kasvatatakse ise,karjakasv,põlluhar neoliitiline revolutsioon-oli ühiskonna ümberkorraldumise periood mesoliitikumi ja neoliitikumi vahel, hankivalt majanduselt viljelevale majandusele tsivilisatsioon-hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond primaarne tsivilisatsioon-kujunuesid sõltumatult,sisemistel põhjustel sekundaarne tsivilisatsioon-kujunes arenenumate naabrite mõjul riik-vahend ühiskonna paremaks korraldamiseks esiaeg-inimühiskonna kõige kaugem minevik ajalooline aeg-periood,millest on säilinud kirjalikke mälestisi,kirja kasutuselevõtt,vanaaeg,keskaeg,uusaeg antiikaeg-Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu,800 eKr- 500 pKr saduff-veetõstuk.millega toimetati vett sinna kuhu see ei ulatanud hieroglüüfkiri-kirjamärgid,meenutavad piltkirja vaarao-jumala esin...
Esimene Maailmasõda 1914-1918 Cerle siim 9.Klass Esimene Maailmasõda I MS oli suurim sõda maailma maade vahel. Kestis 28. juulist 1914- 11.novembrini 1918 Riigid kes sõdisid jaotati kaheks: Antandiks ja Keskriikideks. Varasemates sõdades pole osalenud nii palju sõdureid kui osales I MS. Hukkus 9 miljoni sõdurit. Esimene maailmasõda Esimest Maailmasõda nimetatakse ka kaevikusõjaks, ennekõike Läänerindel. Kasutati keemiarelvi, lennukeid. Toimusid ka esimesed massimõrvad paljud tsiviilisikud said surma. I MS põhjused Esimese maailmasõja põjuseks oli suurriikide vastuolud. Mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Austria-Ungari ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine. Austria-Ungari ultimaatum Serbiale. Saksamaa kuulutas sõja Prantsusmaale. I Maailmasõja põhjused Franz Ferdinand 28. juuni 1914 tappis Gavrilo Principi Franz Ferdinandi. See sündmus vallanda...
1.KUNSTILIIGID. Arhitektuur e. ehituskunst. Jaguneb sakraalarhitetktuur pühamud, kirikud, moseed, kloostrid, sünagoogid, templid religioossed mälestusmärgid, Profaararhitektuur e. ilmalik arhitektuurelamud, koolid, ja ülejäänud ehitised. MaalikunstOriginaalne traditsioonilises kultuuris korduv kujund tasapinnal.1.Seinamaal 2.Tahvelmaal 3.miniatuurmaal Skulptuur 1)ümarplastika e. vabaskulptuur 2) reljeef a) kõrgreljeef b) madalreljeef Graafika 1)kuivnõel(metalli sisse kraapimine) 2) puulõige Tarbekunst Kõik asjad meie ümber Stiil algselt "käekiri", originaalne kujutusviis. 2.PALEOLIITILINE KUNST Algas juba 2 mln aastat tagasi koos tööriistade valmistamisega(tarbekunsti teke), lõppes umbes 10000 eKr. Jaguneb 1)Vanem paleoliitikum 2) Keskmine paleoliitikum 3) noorem paleoliitikum. Tähendab üldse v...
Muinasaeg 1. Ajajoon- Pulli asula-8700ekr Kunda Lammasmägi- Pronksiaeg (1800-500ekr) Rauaaeg (500ekr-1200pkr) Keskaeg (1200- 1500pkr) Uusaeg(1500-1914/1918) Lähiajalugu (1918 või 1944/1945-1991) 2. Millal vabanes Eesti jääkihi alt? 11 000 ekr 3. Mida nimetatakse Esiaeg ehk muinasaeg- Arheoloogilistel allikatel põhinev info(nt linnused, kalmistud) Ajalooline aeg- Kirjalikel allikatel põhinev info (nt kroonikad, vakuraamatud) 4. Nimeta erinevaid allikaid, mille põhjal teame informatsiooni muinasaja kohta. 5. Mida/ keda uurivad Antropoloogid- Inim säilmed Arheoloogid- Muistised 6. Kirjelda esimeste asukate ellu Eestis- kus ja kuidas elati, millega ennast elatati? Elati veekogude lähedal, oli küttide ja kalastajate kultuur, eluviis oli rändlev: vastavalt püügiaegadele ja korjeperioodidele. Tööriistad valmistati kivist, luus...
1. KORDAMINE ÜLDAJALOO ARVESTUSTÖÖKS. VANAAEG. I. Vana-Kreeka. 1. Mõisted: polis, kodanik, poliitika, agoraa, akropol, aristokraatia, demokraatia, faalanks, hellen, barbar, hellenism, Museion 2. Kes oli, mida tegi: Homeros, Herodotos, Sokrates, Aristoteles, Platon, Aleksander Suur 3. Millist mõju avaldas Kreeka loodus inimeste eluolule? 4. Võrrelge Sparta ja Ateena ühiskonda ja riigikorraldust, leidke sarnasused ja erisused. 5. Millal toimunud ja millisest sündmusest arvestasid kreeklased aega? 6. Millal ja millise sündmuse tulemusena kaotasid kreeklased iseseisvuse? 7. Millised on Teie arvates 5 suurimat Vana-Kreeka kultuurisaavutust, põhjendage oma valikut! 8. Nimetage kreeklaste kultuurilisi saavutusi järgmistes valdkondades, tooge näiteid: 1) teater 2) sport 3) filosoofia 4) matemaatika 5) ajalookirjutus 6) arhitektuur II. Vana-Rooma. ...
Muinasaeg 1. Kuidas jaotatakse ajalugu? • Vanaaeg – 3000eKr-5 saj pKr (476, Lääne-Rooma langus) • Keskaeg – 5-16/17 saj (1453/1492/1517) Pütsantsi langus, Ameerika reformatsioon Saksamaal • Uusaeg 16-20 saj algus I MS 1914-1918, poliitilise korralduse uuesti ülesehitamine 1901 – viktoriaanliku ajastu lõpp 1871 – Saksamaa keisririik • Uusim aeg/lähiajalugu – 20 saj…… 2. Kuidas jaguneb muinasaeg? • Kiviaeg ü Vanem kiviaeg e paleoliitikum Esimeste inimeste kujunemisest jääaja lõpuni ü Keskmine kiviaeg e mesoliitikum - U 9000 - u 5000 aastat eKr ü Noorem kiviaeg e neoliitikum - U 5000 – u 1800 aastat eKr • Pronksiaeg 1800 eKr-500eKr • Rauaaeg 500eKr- 13 saj. 3. Kiviaja kultuurid. • Kunda kultuur – levis 11000-7000 a eKr ,Euroopa lõunaalad, asukohaks Pulli küla, Läänemere idakallas Poolast Soomeni. Tööriistad kivist, luust ja sarvest, kõvast kivimist, maeti selili, käed kinni seotud, asju pandi juurde, elatusaladeks oli jahtimine ja kalapü...
EESTI UUSAJA KUNST Geethe Pikkpõld MM-17 SISSEJUHATUS Valisin teema põhjusel, et laiendada enda simaringi nii ajaloos kui ka kunstis. Eesmärgiks oli õppida loomingulisuse kohta, mis leidis aset Uusaja Eestis. Käsitletavad teemad: – Uusaja loomingu algus Eestis – Esimesed eesti soost kunstnikud ja ülevaade nende elust ning teostest UUSAEG EESITS Alguseks võib lugeda eestlaste vabastamist pärisorjusest 1816/1819 või ka asehalduskorra kehtestamist 1783. aastal. (Eesmärk oli Venemaa keisririigi piirkondade valitsemise keskvõimu vähendamine ja riigi äärealade ning Balti kubermangude tihedam liitmine Venemaaga) Uusaja lõpuks võib lugeda mitmeid sündmusi: Tartu renessanssi (1869), 1905. aasta revolutsiooni, Esimese Maailmasõja algust või lõppu ning Eesti Vabariigi väljakuulutamist (1918). UUSAJA KUNSTILIIGID Klassitism - lähtus renessansiaja antiigiharrastusest, mütoloo...
Ameerika ühendriikide sünd Referaat Koostaja: Juhendaja: Sissejuhatus: Ameerika Ühendriikide sünd algab 16.sajandil sellega,kui Põhja-Ameerikas oli koloniseerimine. 18.sajandi keskpaigaks oli Põhja-Ameerikas idarannikul 13 inglise kolooniat.Igal neist oli oma esinduskogu ja omavalitsust.Benjamin Franklin räägi oma muljetest Ameerika kohta. Peale iseseisvuse väljakuulutamist sai esimeseks presidendiks George Washington. Põhja-Ameerika koloniseerimine Põhja-Ameerikas olid esimesteks eurooplasteks hispaanlastest vallutajad-konkistadoorid,kes jõudsid 16.sajandil Florida rannikule.Väga palju rändas inimesi Ameerikast välja .Välja rändasid maata talupojad, käsitöölised, kaupmehed ja lihtsalt seiklejad, kuid ol...
KATARIINA II Referaat Katariina, sünnijärgselt Anhalt-Zerbsti printsess Sophia Frederike Auguste, sündis Stettinis 21.aprillil 1729.a. 1744.a asus elama Venemaale, kus 1745. a abiellus troonipärija Peeter Feodorovitsiga. Andekas neiu õppis kiiresti selgeks vene keele ning võttis omaks vene õigeusu, millesse ta 1745.a ümber ristiti. Tema uueks ristinimeks sai Katariina. Katariin sai väga hea hariduse, mis võimaldas tal pidada kirjavahetust tolleaegse maailma tuntud filosoofide, näiteks Voltaire'ga. 1754.a sündis Katariin ja Peetri poeg, kellele anti nimeks Paul. Peale keisrinna Jelizaveta Petrovna surma Venemaa Keisririigi troonile tõusnud Peeter III annuleeris kõik Preisimaaga peetud Seitsmeaastase sõja võidud. Vastukaaluks tema Preisi- lembusele Katariina toetuseks koondunud kaardivägi kukutas Peeter III ja kuulutas Katariina II paleepöörde tulemusena 14. juulil 1762. aastal valitsejaks. Valitsejana oli Katariinal kavas läbi vi...
Barokkmuusika Renessansiga lõppes üks ajastu (keskaeg) ja ennustas järgmise ajastu sündi, mis sai nimetuseks uusaeg. Nii nagu varakristlik muusika juhatas sisse keskaja muusika, nii juhatas uusaaja sisse barokkmuusika. Barokk kunsti- ja muusikastiilina sündis 16. sajandi Itaalias, kus kujunes enamik ajastu muusikazanritest (kunstis arenes barokk enim Prantsusmaal) ning Itaalia oli kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks. Muusikastiilina võeti barokk kasutusele alles 18/19. saj. vahetusel. Uusaja muusika oli mitmeti keskaja muusika vastand. Barokkmuusika on barokiajastul (17. sajand kuni 18. sajandi I pool) loodud muusika. 17. sajandi alguses toimus Euroopa muusikas suur pööre. Tüüpiline renessanssmuusika ei olnud mõeldud lihtsalt kuulamiseks, vaid oli liturgilise eesmärgiga, tantsumuusika või kooslaulmiseks mõeldud seltskonnalaul. Sõna "barocco" on pärit portugali keelest ja tähendab ebako...
Suur Prantsuse revolutsioon ja muutused moes ja olmes Referaat Suur Prantsuse revolutsioon toimus aastatel 1789-1799. Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga, mis sai alguse majanduskriisist, seisuslikust ebavõrdsusest ja kolmanda seisuse rahulolematusest. Ebaõnnestunud sõjad, toretsevalt elav ja ebapopulaarne kuningavõim viisid Prantsusmaa suurde kriisi, mida üritati likvideerida kutsudes kokku esinduskogu generaalstaadid. Kuna aga saadikute hulgas puudus üksmeel, lahkusid kolmanda seisuse esindajad, kuhu kuulusid kaupmehed, käsitöölised ja talupojad ning kuulutasid ennast 1789.a Rahvuskoguks. Rahvuskogu otsuseid ei olnud kuningal õigus tühistada. Kuna nendega ühinesid ka paljud aadlikud ja vaimulikud, siis muudeti Rahvuskogu Asutavaks Koguks. Nad asusid koostama põhiseadust, et panna alus uuele riigi...
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Svetlana Grigorjeva Suur Prantsuse kodanlik revolutsioon ja selle mõju Euroopas Tallinnas 2005 Sissejuhatus Suur Prantsuse revolutsioon, mis kestis ligi 10 aastat, omas ja omab ka praegu tohutut tähtsust maailma ajaloos. Paljude maade ajaloolaste arvates lõppes nende sündmustega uusaeg ja algas uusima aja ajalugu, mida iseloomustavad suured muudatused nii Euroopas kui ka mujal maailmas. Revolutsiooni põhimõtted- vabadus, võrdsus, vendlus- on sügavalt mõjutanud inimeste mõttemaailma. Samal ajal olid tolleaegsed sündmused inimkonnale õppetunniks, kuna nad näitasid selgelt, et ebaõiglust ei saa kaotada, asendades selle uue ebaõiglusega. Sisukord: Prantsuse revolutsiooni põhjused............................lk 4 Suur Prantsuse revolutsioon....................................lk 6 Suur Prantsuse revolutsioon ja Euroopa.................lk 1...
Tartu Kivilinna Gümnaasium "Teadus ja kultuur uusaja esimesel perioodil" Kristi Vitkar 8a klass Juhendaja: Õp. Piia Jullinen Tartu 2009 SISUKORD Sisukord lk. 1 Sissejuhatus lk. 2 Teadussaavutused lk. 3 Kultuur 1) Barokk lk. 4-5 2) Klassitsism lk. 6 3) Romantism lk. 7 Mood ja rõivastus 1) Naiste riietus lk. 8 2) Meeste riietus lk. 12 3) Ehted, soengud, jalanõud lk. 15 Kokkuvõte lk. 16 Kasutatud materjalid lk. 17 1 SISSEJUHATUS Uusaja algus tõi kaasa inime...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
