EESTI ÜLIÕPILASTE SELTS 1870- Tartu Ülikooli eestlastest üliõpilased hakkasid korraldama koosolekuid, kus loeti ühiselt ,,Kalevipoega", arutati rahvaküsimusi- sellest sai alguse EÜS. 1883- EÜS registreeriti ametlikult. 1884- õnnistati Otepää kirikus EÜSi sinimustvalge lipp. · Löödi kaasa J. Hurda rahvaluulekogumis üritustel · Koguti rahvaluulet · Anti välja EÜSi albumeid- rajasid teed eesti kultuuriloo uurimisele (I uurimused Petersoni kohta, eesti keele ajalugu, rahvaluule) · Seltsi rmtk. koguti eestikeelseid trükiseid- anti Eesti Rahva Muuseumile- kogu sai rahvusraamatukogu aluseks. ESIMENE ÜLDLAULUPIDU 1869. aastal Tartus. Idee algataja, peamine elluviija, üldjuht- Johann Voldemar Jannsen. Teine üldjuht- Aleksander Kunileid. Korraldas meestelauluselts Vanemuine. Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastamise 50. Aasta juubeli- ja tänulaulupidu. Esinejaid 878. EESTI KIRJAMEESTE SELTS 1872-1893 Tartus · Ee...
KAUR KENDER "KUIDAS SAADA ISAKS" Jekaterina Gusseva 11. klass KES TA ON? Kaur Kender - on eesti kirjanik ja Sündinud 27. mail 1971 Tartus Enamus lapsepõlve möödus Rakveres Tal on õde Kirsi ja vend Heiti Abielus Nastjaga, peres HARIDUSTEE Rakvere Reaalgümnaasi umis Eesti Humanitaar- instituut (semiootika ja kirjandusteooria eriala), aga kõrgharidust HUVITAVAT KAUR KENDERIST Mänginud lühifilmis “Ferdinand” On olnud üks Eesti loetavamaid kirjanikke Raamat “Kuidas saada isaks” on kättesaadav ka pimedatele 5 helikassetil (Eesti Pimedate Raamatukogus) MIKS KAUR KENDER KIRJUTAB? “Sellepärast, et see on maailma parim ajaviide.” K. Kender KELLELE KAUR KENDER KIRJUTAB? “Lugejatele ja sõpradele.” K. Kender ÜLEVAADE LOOMINGUST “ Iseseisvuspäev “ “Y...
Kontserdiarvustus 19. augustil 2014 toimus Tartu laululaval All Stars Summer 2014. All Stars Summer 2014 esinesid mitmed tuntud artistid, keda oli soov kuulata ja samal ajal sõpradega kvaliteet aega veeta ning saada ka uusi tutvusi. Kui eelmisel aastal ol suurkülaliseks popstaar Mario Bischin Rumeeniast, kelle karjäär sai alguse juba 12 aastat tagasi, siis sellel aastal toimus see veidi teisiti. Välismaalt külalisi ei kutsutud, kõik esinejad olid Eestist. Tuntumad olid sel aastal Demie ja Planeet. Demie alustas oma karjääriga juba aastal 2003, kuid esimene album tuli välja alles 2009. aastal. 2014-nda aasta märtsis astus Demie taas lavale ja tegi remixi Epp Kõivu loost „Linn on minu“, mis on jõudnud erinevate Eesti raadiote top 10-nesse. Veebruaris 2015 võistleb Demie lugu „Kuum“ koos Janice-ga Eesti Laul 2015 poolfinaalis. Lavale astusid ka deejayd. Üritust alustas Marc De Luigi ja edasi tulid Rein-...
Retsensioon Käisin 25. märtsil 2009.a. kuulamas Eesti Rahvusmeeskoori (RAM). Kontsert toimus Paide Kirikus. RAM esitas kontserdil vaimuliku muusikat, mille pealkirjaks oli ,,De profundis". Laval oli 48 lauljat, neljas häälerühmas. I tenor, II tenor, bariton ja bass. Lisaks veel koori dirigent Risto Joost kes on õppinud koori- ja orkestridirigeerimist ning laulmist Eesti Kunstide ja Muusika Ülikoolis. Ta on juhatanud mitmeid väga tuntuid muusikakollektiive. Lisaks on ta veel ise laulja (kontratenor). Löökpillidel Margus Vaht ja orelil Ene Salumäe kes oli ainuke naine karja meeste seast. Kontsert algas looga ,,De profundis" / ,,Sügavusest hüüdsin", mis oli ühtlasi ka kõige võimsam lugu. Selles loos oli kuulda mõnusat crescendot-muusika tugevnemist ja diminuendot- kahanemist. Eriti meeldis selles loos kuidas meeskoori bassid laulsid. Nad ulatasid väga puhtalt kõige alumisi noote ja kui terve koor kõva ...
Sven Grünberg Essee Pärnu 2011 Helilooja Sven Grünberg (sündinud 24. novembril 1956) on Eesti elektroonilise muusika pioneer, lõpetanud Tallinna muusikakoolis Leo Semleki klassis muusikateooria eriala ja alustas oma muusikutegevust 1970ndate aastate algul klahvpillimängija ja lauljana ansamblites Mikronid ja Ornament, misjärel sai laiemalt tuntuks oma proge-rocki ansambliga Mess, mille põhikoosseisus mängisid Grünberg, Elmu Värk, Mati Timmermann, Andrus Vaht ja Ivar Sipra. Mess oli esimene omalaadne mitte ainult Eestis vaid kogu Nõukogude Liidus. Grünberg võttis kasutusele süntesaatori, mis oli tollal haruldane. ...
Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Vanaema ja vanaisa lugu Uurimistöö Koostaja: Juhendaja: Võru 2011 SISSEJUHATUS Kui sul õde ei olegi, sul on suguõdesid kui sul venda ei olegi, sul on suguvendi kui sul ema ei olegi, sul on esiemasid kui sul isa ei olegi, sul on esiisasid kui sul puud ei oleg,i ei metsa- ei viljapuud ...
Minu eredaim muusikaelamus ? Leigo Järvemuusikal Keeruline on kirjeldada ja põhjendada Leigo järvemuusika kohta Eesti meelelahutusmaastikul.Ehk ei olegi meelelahutus kõige õigem sõna seletamaks Leigo olemust, kuid selge on , et kvaliteetne ja jõuline emotsioon , mis elab meie hinges veel pikki kuid hiljem , peale selle tegeliku toimumist. Leigo on midagi enamat see on ühe unistuse lugu. Kui Leigo peremees Tõnu Tamm 1981. aastal Leigole suvekodu otsima läks, ei suutnud ta sealt enam lahkuda. Vaid ühte väikest veesilma ja võsastunud maastikku vaadates tuli tal idee kujundada Leigost ilus järvistu. Pärast mitmeaastast tööd sündiski esimene järv, mille keskel on siiani vanade pajudega saareke. Just sellel saarel sai 1998 aastal teoks Tõnu siberirännakutel idanema hakanud unistus kuulata kaunist muusikat vabas looduses. Usume, et Leigo on unikaalne festival terves Euroopas, kus kauni looduse ja sisu...
Eno Raud oli Eesti lastekirjanik. Eno Raud oli abielus Aino Pervikuga. Neil on kolm last Rein Raud, Piret Raud ja Mihkel Raud. Kirjandusse tuli ta 1930ndate lõpul ajakirjas " Laste Rööm" varjunime Eno Sammalhabe all. Aastal 1974 kanti Eno Raud Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) aunimekirja. Eno Raud on kirjutanud nuku- ja lastenäidendeid ning multifilmide käsikirju. Tema loomingule on omane romantika ja seikluslikkus, luules sõnamängulisus, naljameelne sõnakoomika. Eno Raua teoseid on rohkelt tõlgitud ning ka ta ise on tõlkinud eesti keelde mitmeid teoseid. Proosa · "Roostevaba mõõk" (1957) · "Sõjakirves on välja kaevatud" (1959) · "Mõru kook" (1959) · "Kurjad mehikesed" (1961) · "Rein karuradadel" (1962) · "Sipsik" (1962) · "Anu ja Sipsik" (1970) · "Põdrasõit" (1965) · "Väike motoroller" (1965) · "Helikopter ja tuuleveski" (1966) · "Peep ja sõnad" (1967) · "Tul...
Retsensioon Käisin Pärnus, Jõulujazzi festivali raames toimuval jõulukontserdil. Kontsert leidis aset 5.detsembril 2014.aastal kohvikus Fookus. Esines Eesti viimase aastakümne säravaim vokaalansambel Estonian Voices. Kontserdil esitleti kauaoodatud debüütalbumit "Ole hea" ning põneva originaalmuusika kõrval sai kuulda ka rahvamuusika seadeid ning lõbusaid arranžeeringuid tuntud hittidest. Enamike vokaalseadete autoriks oli Kadri Voorand keda võibki pidada grupi loominguliseks liidriks. Koos temaga laulsid ka Mikk Dede, Arno Tamm, Maria Väli, Mirjam Dede ja Aare Külama. Antud kontsert oli minu jaoks uus ja eriline igast küljest. Esiteks külastasin kohvikut Fookus ise teist korda ja kontserti käisin seal kuulamas esimest korda. Samuti olin siis ka Estonian Voicest väga vähe kuulnud. Seepärast olin kontserti alguses üsna vaimustunud. Tõeliselt vägev oli kuulda nii võimsaid hääli koos kõlamas. Üh...
Kuidas on kodumaatunne muutunud läbi aegade? Kodumaaks peab inimene maad, kus ta on üles kasvanud, kus elavad tema sugulased ning kus peetakse lugu ühistest traditsioonidest. On inimesi, kes oma sünnimaad ülistavad, kuid ka neid, kes leiavad, et kusagil mujal on elada parem. Oleme kõik omanäoliste isiksustega, leiame erinevatest tegutsemistest ja sündmustest rõõmu. Kuid on üks tunne, mis peaks meil olema samaselt mõistetav - see on kodumaatunne. See tundmus hoiab oma rahvast isamaa ligi ning saadab meid kogu elu. Sealjuures on isamaa-armastusel kombeks võimsust võtta periooditi, see tuleb välja nii ajaloo etappe uurides, kui ka inimeste igapäevaelu jälgides. Miks on see nii kujunenud ning mis seda täpsemalt mõjutab? Teame, et tänaste sidevahendite väljatöötlemine võttis tublisti aega enne kui nad muutsid meie elu hõlpsamaks info levimise ja kaugemate paikadega kontakti hoidmise näol. Vanasti need võimalused puudus...
Kultuurilood I (sügis 2010) Eksamiküsimused kolme lühiessee teemad 05.07.01.2011 1. Mis on kultuuris püsivat väärtust ja tähendust omav ,,suur lugu" ehk narratiiv? Küsimusel on kolm alaosa, vastata tuleb kõigile: a) Arutlege, kuidas ,,suures loos" kujutatakse inimesi mitmes mõõdus indiviididena ja erinevas suuruses gruppidena. (Mis määrab kuuluvuse nendesse gruppidesse kas veresugulus, etniline päritolu, mingi tarkus nagu kirjaoskus, vms?) b) Kas ,,suur lugu" on ,,suurte" või ,,väikeste" inimeste lugu? c) Miks ,,suured narratiivid" püsivad? Oma vastuses tooge näiteid Gilgamesist, Iliasest ja lisaks omal valikul kas Oidipusest või Njálli saagast või Kalevalast. Narratiivsus on inimkultuurile omane tunnus. Narratiivid on lood ehk jutustused, mida inimesed loovad ja annavad edasi teistele. Inimesele on vaja luua narratiive, et iseennast ja ümbritsevat mõtestada. Kindlasti on suurte lugude loomine...
Arvo Pärt – “Ukuaru valss” KLAID MELNIKOV Arvo Pärt Arvo Pärt sündis 11. septembril 1935. aasta Paides Muusikaõpinguid alustas Rakvere muusikakoolis klaveri erialal Tallinna konservatooriumis õppis Heino Elleri käe all, kes ütles Pärdi kohta: “ta raputab noote varrukast”. 1980. aastal emigreerus Saksamaale, tagasi kodumaale tuli 2005. aastal Ta on rahvusvaheliselt kõige tuntum Eesti helilooja Looming Pärdi loomingus on mitu perioodi: avangardistlik periood, dodekafooniline periood ja aleatooriline periood 1968. aastal tekkis Pärdil loominguline kriis ja ta hakkas uurima varajst muusikat 1976. aastal avaldas ta teose “Für Alina”, millega oli ta leidnud oma isikupärase kompositsioonitehnika Ta nimetas oma heliloomingut tintinnbuliks Järgneva paari aastaga kirjutas ta kokku 18 teost “Ukuaru valss” Arvo Pärdi teos “Ukuaru valss” on loodud Leida Laiuse 1973. aasta mängufilmi “Ukuaru” tarbeks Hiljem võtti...
Üldine kirjeldus: ,,Puhastust" võib lugeda väga mitmel tasandil see on lugu ühest ajastust, ühest riigist, ühest perest, ühest naisest. Tegemist on põnevusromaaniga, kus dramaatiline pinge ei vaibu hetkekski. Teos on eelkõige kriminaalne lugu, kuid klassikalisest kriminaalromaanist erinevalt iseloomustab seda detektiivi puudumine. Samas võib seda ka nimetada kriminaalromaani vormis poliitiliseks romaaniks, milles leidub räigeid seksikirjeldusi ning mis tugineb samaaegselt poliitilisele Nõukogude okupatsiooni päevadel haiget saanud maailmavaatele. See avab ühe suguvõsa painavate kogemuste kaudu Eesti tõrjutud ja vaikitud lähiajaloo ning annab hääle sõja, kommunismi ja tagakiusamise ohvritele. Tuumaks on meeleheitlikest tunnetest sündinud pettus. Lugu täpsemalt räägib noorest tüdrukust ja vanast naisest, kes on omavahel suguluses, kuid teoreetiliselt ei ole see määrav. Sugulus teeb küll romaani, kuid kumbki lugu võiks olla omaette olem...
Punk Laulupidu 2011 Käisin kuulamas 11.juunil Rakveres Vallimäel toimunud Punk Laulupidu "Anarchy in the E.U!", mis toimus juba teist korda ning oli ka Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 peaüritus Rakveres. Esimest korda leidis üritus aset 7. juunil 2008. aastal ning idee autoriks ja teostajaks on tuntud eesti näitleja ja lavastaja Üllar Saaremäe. Osa võttis ligikaudu 2000 lauljat 80 laulukoorist ning peadirigendiks oli Hirvo Surva, lugusid saatis sümfooniaorkester. 2011. aastal peetud Punk Laulupidu pälvis sel sügisel ka Läänemere Linnade Liidu kultuuripreemia oma innovaatilise ja julge lähenemise eest. Punk Laulupeo rongkäik algas kell 18 Rakvere gümnaasiumi ning Pauluse kiriku eest, läbis kesklinna ning suundus sealt edasi Vallimäele. Laulupeokontsert algas kell 20 ja sellele järgnes Soome legendaarse artisti Pe...
Koostas: Meris Tammik ([email protected]) KULTUURILUGUDE SEMIOOTIKAST KULTUURILUGUDE SEMIOOTIKAST ABIKS KULTUURISÜNDMUSTE KAJASTAMISEL Mis on kultuur? Kultuur on inimühiskonda iseloomustav tegevus, inimtegevus, inimese loodu, mis eristub kogu loodusest kui sellest, mis pole inimeste loodud. Kultuur hõlmab selliseid valdkondi nagu keel, teadmised, oskused, traditsioonid, uskumused, väärtushoiakud, moraal, kombed, õigus jne. Enamasti on kultuurid selles mõttes määratletavad keele kaudu (näiteks eesti kultuuri puhul), kuid sellest on ka erandeid (hiina kultuur, antiikkultuur, ameerika tänapäevakultuur jne). Kultuur on inimtegevus, mis on iseloomulik teatud rahvale, piirkonnale või ajastule (või inimgrupile). Erilaadse käitumise ja tõekspidamistega inimeste gruppi, mis eksisteerib suuremas kultuuris (dominantkultuuris) nimetatakse subkultuuriks. Mõistet kultuur võidakse kasutada ka kitsamas tähenduses kultu...
Piret Raud (sünd. 1971 Tln) on eesti kunstnik ja lastekirjanik. Ta on lastekirjanike Eno Raua ja Aino Perviku tütar. Piret Raual on vennad Rein Raud ja Mihkel Raud. Praeguseks on Piret Raud abiellunud ning tema perekonnanimele on lisandunud mehe perekonnanimi Kalda. Abielust on neil kaks last. Lõpetanud Eesti kunstiakadeemia graafikuna; esinenud kunstnikuna mitmetel isiku- ja grupinäitustel, vabakutseline. On saanud mitmeid illustratsioonipreemiaid. ·· Illustreerinud enda, ema Aino Perviku jt lastekirjanike teoseid (Ellen Niit; Astrid Reinla; Peeter Volkonski) Kuuluvus organisatsioonidesse * 1998 Eesti Kunstnike Liidu liige * 2003 IBBY (International Board on Books for Young People) Eesti osakonna liige * 1998 Eesti Vabagraafikute Ühenduse liige * 2006 Eesti Kirjanike Liidu liige Preemiad * 1998 G-Galerii ja Tempera OY kunstipreemia Kirjanduspreemiad * 2004 Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse, ajakirja Täheke ja kirjastuse...
Muusika arvustus Käisin kuulamas Kadri Voorandi kontserdit Nordea kontserdimajas 4. detsembril, kus ta esitas kuulsa Suurbritannia laulja Adele’i loomeperioodi mängituimaid hitte. Laval oli 10 tuntud pillimängijat seal hulgas trummar Petteri Hasa, kitarrist Erki Pärnoja, jazzpianist Joel Remmel, bassist Mihkel Mälgrand ning 3 taustalauljat. Kadri Voorand on džässmuusik, laulja ja helilooja, kelle muusika varieerub tänapäeva džässist popi ja folgini. Tema muusika on sümbioos siirast emotsioonist, improvisatsioonist ja lõbusast meeleolust. Kadri valiti aasta 2017 Eesti parimaks naisartistiks. Adele’i lugude esitamine on väga julge ning ka riskantne valik, sest tegemist on väga tuntud ja võimsa hääletämbriga lauljaga. Viibisin esimest korda Kadri Voorandi kontserdil ja minu jaoks laulis ta üllatavalt hästi. Laulud oleksid justkui temale kirjutatud ning ta ei jää kuidagi Briti sta...
`'Titanic: lugu, leiud, legendid'' 21.märtsil, aastal 2014 käisin vaatamas näitust nimega ,,Titanic: lugu, leiud, legendid''. Näitus on välja pandud Tallinna Lennusadamasse. 10. aprillil 1912. aastal Southamptoni sadamakail. Just sealt alustas oma esimest reisi maailma kõige suurem ja uhkem ookeaniaurik TITANIC. Merede ja ookeanide põhjas on teadmata arv laevavrakke, kuid ükski neist ei ole nii kuulus kui Titanic. Tema lugu on kõigile teada, kuid isegi 101 aastat hiljem suudab ta köita meie tähelepanu ja käivitada kujutlusvõimet. See on lugu luksuslikust merepealsest paleest ja inimkonna usust tehnilisse progressi. See on lugu parema elu otsingutest ja teekonnast teadmatusse lugu, milles on nii kuumavat romantikat kui jäist traagikat. Tuntud aurik on küll juba ammu sügaval Atlandi põhjas, kuid tema müsteerium näib olevat uppumatu. Eesti Meremuuseumil on au teatada, et esmakordselt on Eestisse ja kogu Põhjamaadesse jõudnud ...
Hingemuusika Rootsi-Mihkli kirikus Lumisel detsembrikuu 10. kuupäeval seadsin sammud vanalinnas asuvasse Rootsi-Mihkli kirikusse, kus toimus kell 15.00 kontsert „Hingemuusika“. Kirik on väljast väike, peidetud vanalinna majade vahele, kuid seest avar ning valgusküllane. Kuigi kontsert toimus keset rutakat tööpäeva, oli minu üllatuseks kirik siiski üsna rahvast täis. Kohal olid enamjaolt vanema generatsiooni esindajad, kes kõik üksteist tundsid ning innukalt omavahel viimaseid uudiseid vahetasid. Teiste seas istus publiku hulgas ka armastatud eesti helilooja Olav Ehala. Samuti pakuti lahke kirikurahva poolt meile piparkooke ning komme. Peagi aga algas kontsert, kus esinesid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia dotsendi Nadia Kuremi lauluklassi üliõpilasesed: Taisi Pettai, Marlene Keine, Siiri Johanson, Damaris Ilves, Ille Saar, Arete Teemets. Kõiki soololauljatare saatis klaveril Piia Paemurru. Kuna kontsert t...
Sibyl Vane Haapsalus Sibyl Vane on värske tuul Eesti muusikamaastikul. Kollektiiv oli seni laiemale avalikkusele tundmatu, sest alustas aktiivset esinemist 2011. aasta alguses, samal aastal võideti ka Noortebänd 2011. 31.märtsil astus bänd üles Haapsalus Ehte kohvikus koos mitmete kohalike noortebändidega Loominguliste Noorte Kokkusaamise ürituse raames. Üritus algas 19.00, kus enne Sibyl Vane'i astusid üles kohalikud noored. Õhtu peaesinejaks oli siiski tuntud noortebänd, kes oli ekstra noorte jaoks Tallin Music Week-lt tunnikeseks kohale sõitnud. Kogu rahvas oli suures ootusärevuses ning lõpuks alustas bänd lauluga ,,What's my name". Kuna see on nende kõige tuntuim laul, siis suurem osa laulis seda kaasa ning mul oli hea meel, et mu kodulinna bänd on tuntud ka teistes Eestimaa linnades. Rahvas elas bändile kogu hingest kaasa. Kõlasid vanemad laulud kui ka uuemad lood, nagu: ,, Diamond dust", ,,...
Jõhvi Gümnaasium Sofi Oksanen ,,Puhastus" Kirjandusteose analüüs Koostas: Liis Lipp 12.b Juhendas: õp. Dea Proode Jõhvi 2012 Sissejuhatus Sofi Oksanen (sündinud 7. jaanuaril 1977 Jyväskyläs) on ema poolt eesti päritolu soome kirjanik. Oksanen on tegutsenud ka mitme lehe kolumnistina ning avaldanud ajakirjanduses arvamust ühiskondlikel ja poliitilistel teemadel. Ajakirjanik Leena Hietast ja publitsist Johan Bäckmanit, kes on väitnud, et Eesti liitus Nõukogude Liiduga vabatahtlikult, on Oksanen võrrelnud holokausti eitajatega. Sofi Oksanen kuulub gooti subkultuuri austajate hulka. Sofi Oksanen on õppinud Helsingi Ülikoolis kirjandusteadust ning Helsingi teatrikõrgkoolis dramaturgiat. Nii tema esimene romaan "Stalini lehmad", kui ka kõigepealt näidendina ja hiljem romaanina ilmunud "Puhastus", räägivad Eestist ja eestlastest. Ta on lu...
Arvustus Laulev Revolutsioon James Tusty, Maureen Castle Tusty Iga tulihingeline eestlane on kordki elus laulupeol käinud, selles pole kahtlustki. Eestlased- laulurahvas? Nii ju räägitakse. Meie ise räägime. Lausa legendina on õhku tõusnud jutud meie vabaks laulmisest ning tänaseks on sellest kokku monteeritud ka film. ,,Laulev revolutsioon" on ameerika filmitegijate Maureen Castle Tusty ja James Tusty nägemus Eesti lähiajaloost. See on film, mille tegemine võttis aega neli aastat. Filmitegijad räägivad ise, et laulvast revolutsioonist kuulsid nad Eestis filmitegemist õpetades. Olles üsnagi üllatunud, otsustasid nad teha sellest filmi, mida saaks näha terve maailm. Film on ise inglisekeelne, küll aga on täiesti olemas eestikeelsed subtiitrid. Pärast filmi olen siin- seal kuulnud torisemist filmi ,,keelsuse" üle, kuid olgem au...
Eesti pärimusmuusika 1. Eesti heliloojatest on kasutanud rahvalaulu oma loomingutes ja teostes : Mart Saar (1882-1962) Rahvalaulud : ,,Kõver kuuseke'', ,,Tudu- tudu tuvikene'' , ,,Jaan läheb jaanitulele'', ,,Tere kuusi, tere petäj '', ,,Sii om leelo liinast tuodo'', ,,Leelo'', ,,Luule, see ei tule luulest'' , ,, Üks suu'' , ,Tipa- Tapa hällilaul''. Cyrillus Creek (1889-1962) Teosed: ,,Sirisege, sirisege sirbikesed'' , ,,Meie Err ehk meie härra'', ,,Meil aia äärne tänavas'', ,,Ma kõndisin vainul''. Veljo Tormis (1930-2017) rahvalaulud: ,,Rahvalaul ja meie'' , ,,Eesti kalendrilaulud'' alaosadega : ,,Mardilaulud'' , ,,Kadrilaulud'', ,,Vastlalaulud'', ,,Kiigelaulud'' ja ,,Jaanilaulud''. ,,Kust tunnen kodu''. Miina Härma (1864-1941) vanad viisid : ,,Lauliku lapsepõli'' , ,, Ei saa mitte vaiki olla'' , ,,Kus on kenva kodu''. 2. Pärimusmuusikat mängivad ansamblid: Naised Köögis, Curly Strings, Torupilli Juss...
Kõva Kont 14. märts 2009 toimus Metsatöllu uue kogumiku ,,Kõva Kont" tutvustuskontsert rokiklubis Tapper. Metsatöll on Eesti kuulsaim folk-metal bänd, mis alustas tegutsemist juba aastal 1999. ,,Kõva Kont" võtab kokku nende tegevuse kuni 2008. aasta lõpuni. Kogumik sisaldab endas 2 DVD-d ja 1 CD-d erinevate stuudiolindistuste ja live-esinemiste salvestustega. Esitati 12 lugu, mis kõik ka plaadil olemas. Esinemine algas looga ,,Hetk enne lahingut". Järk-järgult kiirenev lugu sobis ülihästi veel külma publiku üles kütmiseks. Teiseks looks oli ,,Merehunt" mis ajas publiku viimaste ridadeni maast lahti. Käsk Markuse(laulja) poolt oli hääled puhtaks köhida ja kaasa laulda. Et mitte publikut kohe algul ära väsitada võeti vahepeal ette ,,Veelind" ja saartelt tulnute auks ka ,,Saaremaa vägimees". Jätkati ,,Sõjahundiga" mille alguse petlikule aeglasele regilaulule saadi enamus publikust kaasa l...
Kooli nimi Anna Haava: elu ja loomingu lugu referaat Nimi Klass Asukoht ja aasta Anna Haava elulugu Ühel südasügisesel laupäeval jättis Haavakivi perenaine õueäärsel kartulipõllul töö pooleli ning ruttas rehielamu otsakambrisse. Veel enne päikeseveeru tuli Kodaveres, Pala vallas ilmale 15. oktoobril 1864. aastal Joosepi ja Sohvi Haavakivi teine tütar, kelle nimeks sai Anna Rosalie Haavakivi. Väikest last ootas ees 5-aastane õde Elisabet. [1] Kümne päeva pärast jäi maimuke aga nii haigeks, et talle elupäevi enam ei loodetud. Lapsele tehti hädaristimine, tema vaderiteks said sõts Elisabet Peramets, lell Jakup Haavakivi ja Lena Masing. Pärast ristimist valmistas laps aga kõigile suure üllatuse – ta paranes haigusest. [1] Suurem õde Elisabet meenutas oma ruugete juuste ja heleda jumega pigem isa, kuid Anna juures võis n...
Oskar Luts Aliin Toomemägi Kaisi Kalma Oskar Luts * Sündis 7. jaanuaril 1887 * Tartumaal Palamuse kihelkonnas Perekond *Vanemad: isa Hindrik Luts ema Leena Luts *Lapsed: Oskar, Arnold, ja Theodor Luts Lapsepõlv *Möödus Palamuse kirikualevis *Algselt elasid kehvas üürikorteris *Hiljem vanemate ehitatud majas *Puutus kokku erinevate inimestega Õpingud *Änkküla külakool *Palamuse kihelkonna kool *Tartu reaalkool *1902 sooritas apteekri õpilas eksami Katsed kirjaniku elukutse poole *1907 aastal veebruaris kirjutas luuletuse,,Elu"ajalehte Postimees *Hakkas tegema kaastööd Päevalehele *1909-1910 veetis sõjaväes Oskar Lutsu edu *1941 määrati personaal- pension *1945 anti Eesti NSV rahvakirjaniku aunimetus *1946 autasustati Tööpunalipu ordeniga Esimesed teosed *Näidend"Pildikesed Paunverest" *17. novembril esietendus 1912 aastal näidend ,,Kapsapää" *Hakkati trükki...
Koolireform 19. sajandi alguses 2017 Tähtsamad aastaarvud Eesti hariduses 19. sajandil: 1802. asutati Rahvaharidusministeerium- töötati välja uue koolikorralduse alused. Kogu riigis ühtne koolisüsteem, mis jagunes neljaks koolitüübiks. 1802. Tartu ülikooli taasavamine. Teemaks oli maarahvale koolisüsteemi kujundamine. 1816. Eestimaal Talurahvaseadus. 1830. Kirjutamine ja rehkendamise õpetamine. 1832. Õpetatud Eesti Seltsi asutamine. Õpetajaid hakati välja koolitama. 1840. Usuvahetusliikumine. 1841. Esimene tütarlastekool. 1849. Kooliseadus nõudis juba sellele ajale kohaseid õppetarvikuid oma koolikogukonnas. 1860. Eesti Aleksandrikool. 1878. Ühtne õppeplaan ja programm. 1885. Uus koolikorraldus. 1802. asutati Rahvaharidusministeerium- töötati välja uue koolikorralduse alused. Kogu riigis ühtne koolisüsteem, mis jagunes neljaks koolitüübiks. ...
Eluloo tutvustus Kristiina Kass on Eesti lastekirjanik, illustraator ja tõlkija. Ta on sündinud 14.05.1970 Tartus, kus ta elas oma elust ainult 4 aastat ning ta elab hetkel Soomes. Pärast Tartut elas ta Kadriorus. Ta kodu oli kägisev ja nagisev, talvel külm kahekorruseline puumaja, kus polnud selliseid mugavusi nagu isiklik köök või vannituba. Kadriorus Rohelise aasa tänava majas elas koos meiega mitu peret, kellel oli ühine köök, vannituba ja WC. Lapsena teda sellised asjad eriti ei häirinud, sest oli tore, kui oli palju huvitavaid naabreid. Kristiinal endal polnud kaminat, aga seina peal oli hiigelsuur maailmakaart, mida talle ja ta õele meeldis uurida. Ta on hetkel 46-aastane. Kristiina Kassil on kaks tütart, Petra ja Liisa, ja väike must koer Milli. Kristiina oli juba väiksest saati kirjutanud ise jutte ning talle meeldis ka joonistada. Ta lõpetas 1988.aastal Tallinna Kunstigümnaasiumi kunstiklassi. Ta kandideeris Kunstiülikooli, k...
Eno RAUD (15.11. 1928 -- 09.07.1996) lastekirjanik ja prosaist Sündinud Tartus kirjanik Mart Raua ja pedagoog Lea Raua (hiljem Nurkse) pojana. Õppis Tartu 6. ja Tallinna 10. gümnaasiumis, seejärel Tallinna Õpetajate Seminaris ning 1947--52 TRÜ aj.-keeleteadusk-s eesti filoloogiat. Töötas Tallinnas Riiklikus Raamatukogus instruktorina, Eesti Riikliku Kirjastuses toimetajana, seejärel kutseline kirjanik Tallinnas. Abielus Aino Pervikuga, Rein Raua isa. KL-i liige 1963, ENSV teen. kirjanik 1978. Suri Tallinnas, maetud Metsakalmistule. Eno Raua kirjanikutegevus hõlmab ümmarguselt neljandatkümmend viit loominguaastat ja mitutkümmend teost, millest paljud on küll tõlgete, küll kordustrükkide läbi kinnitanud oma jätkuvat menukust. Tema loodud tegelased on hakanud elama lavakujudena ja vähemalt üks neist on tõhusa reklaamina käibele lä...
TARTU ÜLIKOOL Filosoofiateaduskond Eesti ja üldkeeleteaduse instituut MERILIN GIRIN EESTI KEELE TEKKIMISE LUGU. KUI ISEÄRALIK ON EESTI KEEL. Referaat Õppeaine: Akadeemilise kirjutamise alused: eesti keele väljendusõpetus II Õppejõud: Kersti Lepajõe Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................................3 Eesti keele tekkimise lugu............................................................................................................... 4 Kui iseäralik on eesti keel?.............................................................................................................. 7...
Eesti Rahvusmeeskoor „Tõmbtuulelaulud” N 12. Veebruar kell 19 Estonia kontserdisaalis Eesti Rahvusmeeskoor Maria Leppoja (sopran) Irina Ievleva (klaver) Ene Salumäe (orel) Vambola Krigul (timpanid) Dirigent Ants Soots Eesti Rahvusmeskooril on see aasta juubeliaasta. 70 aastat tagasi asutas RAMi Gustav Ernesaks. Eesti Kooriühing kuulutas neljandat hooaega RAMi kunstilise juhi ja peadirigendi Mikk Üleoja aasta dirigendiks 2014. Kontsert „Tõmbetuulelaulud” anti aga Ants Sootsi, RAMi endise peadirigendi juhatamisel. Esitati meeskooriteoseid 20. sajandist: E. Mägi, Barber, Sandstörm, Richard Strauss, Tublin, Thompson, Kuldar Sink, Veljo Tormis. Kava oli väga nõudlik, kuid koor esitas seda kvaliteetselt. Ants Soots oli kava hästi kokku pannud, see oli vaheldusrikas ja millest umbes poole moodustas eesti muusika. Tänu heale ülesehitusele ei jäänud ükski lugu teise varju ning kuulajal ei tekkinud tüdimust. Ester Mägi „Kuidas elaksid?”, E...
Popikuninga mälestuskontsert Käisin 9. oktoobril Pärnu kontserdimajas Michael Jacksoni mälestuskontserdil. Popikuninga unustamatuid hitte kandsid ette Eesti lauljad Iris Vesik, Jana Kask, Uku Suviste, Kristjan Kasearu, James Werts, Lauri Pihlap ja Soul Militia ning Dave Benton. Kaasa tegi ka tantsutrupp Semiir. Ligi kahetunnise kontserdi jooksul esitati Jacksoni tuntumaid laule: ,,Bad", ,,Billie Jean", ,,Thriller", ,,Beat it", ,,Earth song", ,,Smooth Criminal", ,,Man in the mirror" ja ,,Black and White". Idee autoriteks olid Dave Benton ja Uku Suviste. Kontsert jättis väga sügava mulje. Artistid astusid üles kordamööda. Mäletan, et esimesena astus laval üles Kristjan Kasearu, aga kahjuks lugu, mida ta laulis, ei meenu. Esitajaid oli palju ja seetõttu on raske meenutada, kes mida täpselt laulis. Vaieldamatu lemmik oli Jana Kask. Ta hakkas kohe silma looga ,,Earth song", mis ise on suhteliselt kurva sisug...
Retsensioon ooperile ,,Carmen" Kerttu Kislõi 11 reaal 15.02.2012 Neljapäeval, 6.oktoobril, käisin Rahvusooper Estonias vaatamas Georges Bizet ooperit ,,Carmen". Tegemist oli minu teise ooperikülastusega. Muusikaline juht ja dirigent oli Arvo Volmer, osades Helen Lokuta(Carmen), Mart Madiste(José ), Heli Veskus, Jassi Zahharov, Janne Sevtsenko, Angelika Mikk, Taavi Tampuu, Urmas Põldma, Mart Laur, Aare Saal, Andres Kask, Rauno Polman. Ooper kestis koos vaheaegadega 3 tundi ja 20 minutit, lauldi prantsuse keeles, kuid sünkroontõlge oli eesti ja inglise keeles. Prantsuse helilooja Georges Bizet'i (25.oktoober 1838 3.juuni 1875) ,...
KALEVIPOEG Referaat Fr.R.Kreutzwald VI lugu Koostanud : Sirli Sikka Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Xa Klass Sisukord Sissejuhatus...................................................................................................................3 VI lugu...........................................................................................................................4 Kokkuvõte......................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus........................................................................................................7 2 Sissejuhatus Kalevipoeg on Eesti rahvuseepos , mis esialgsel ...
Armin Laanejärv 1) Luud räägivad Salme viikingilaeva lugu Risto Perendson Postimees 03.01.2009 00:00 Saaremaalt sügisel leitud ja ühtlasi sajandi arheoloogialeiuks peetav Salme Viikingilaev sisaldas inimluid ja looma jäänuseid. Nende analüüs tõestab laeva unikaalsust kogu Läänemeres. Salme laevamatuse teeb eriliseks see, et seal on üle kahe korra rohkem inimesi kui seni leitud laevadel, ka luustike asetus ei ole tavalise matusepoosi moodi. Laevas oli 7 täismehe luustikud: kaks meest ahtris, kolm keskel ja kaks vööris inimeste luud olid segamini, see võis olla tingitud ka leiukohas varem tehtud teetöödest. Laevast leiti ka kitsetalle kolju, palju rohkem infot said aga ajaloolased linnuluudelt. Kuigi arheoloogid ei julge veel midagi kindlat väita, näitavad kõik faktid, et tegemist on tõepoolest laevamatusega. Läänemere regioonis uhkeima matusega! Artikkel oli väga põnev sest kajastas Eestist le...
Sofi Oksanen Lapsepõlv Sünniaeg: 7. jaanuar 1977 Sünnikoht: Jyväiskyläs, Soome Ema: Eestlane, insener Isa: Soomlane, elektrik Elas, kasvas: Jyväiskyläs(Soome), Haapsalu(Eesti) Haridustee Peale Põhikooli ja Gümnaasiumit astus S. Oksanen Helsingi Ülikooli kirjandusteadust õppima. Peale selle on ta ka Helsingi Teatrikõrgkoolis Dramaturgiat õppinud. Tegevusalad Sofi Oksanen on tegutsenud mitme lehe kolumnistina ning avaldanud arvamust ühiskondlikel ja poliitilistel teemadel. Ta on kirjutanud mitmeid romaane ja näidendeid. Ta on aktiivselt kaasa teinud avalikel aruteludel Soomes ja osa võtnud aktuaalsetel teemadel erinevates jutusaadetes. Esimene teos, millega kuulsks sai Originaalraamatu nimi: "Stalinin lehmät" Ilmum...
Referaat Ülevaade Eesti tantsudest Tartu 2012 Sissejuhatus Tants on olnud aegade hämarusest alates inimese eluavalduste saatja, unistuste, soovide, palvete, tahtmiste ja loitsude omapärane väljendusvahend. Ta pidi tagama jumalate armulikkust, sõja- ja jahiõnne, ettevõtmiste kordaminekut. Tants oli tseremoonia, oli rõõmu ja kurbuse, armastuse ja vihkamise väljendusvorm, riituse ja kombetalituste koostisosa. Standardtantsud Tantsuvõistlustel tantsitakse kahte valssi aeglast ja viini valssi. Aeglane valss, mida kutsutakse ka inglise valsiks, on poole aeglasem kui viini valss. Aeglast valssi õpetatakse Eestis tavaliselt juba esimeste tantsude seas, sest kuna tempo on aeglane, on neid samme lihtne õppida. Mõned tantsuõpetajad peavad seda tantsu ka standardtantsude alguseks, mõned arvavad, et alguseks on siiski aeglane fokstrott, mida Eestis standardtantsudest alles viimasena õpetatakse. Vii...
Akadeemiline eesti keel VIITAMINE, REFEREERIMINE ja TSITEERIMINE Harjutus 1. Lisa tsitaadile viide ning vormista viitekirje. 2 Tsitaat Kirjandusallika info „Antonüümid on leksikaalsemantilise Asta Õim, sõnaraamatu pealkiri paradigma liikmed, mille puhul ühe liikme „Antonüümisõnastik“; 1995; Tallinn; Eesti tähendus vastandub teise liikme Keele Instituut; Eesti Teaduste Akadeemia. tähendusele“ (Õim 1995: 5). Tsitaat on võetud 5. leheküljelt. Õim, Asta 1995. Antonüümisõnastik. Eesti Teaduste Akadeemia. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 5. Harjutus 2. Lisa refereeringule viide ning vormista viitekirje. Refereering Kirjandusallika info Tiiu Jaago (2000: 376–377)...
Luuleraamat Hando Runnel Sisukord Elulugu 3 Ei mullast sul olegi enam suurt lugu 4 Lapse palve Paide pärast 5 Angerjaid ja põngerjad 6 Umbluu 6 Rong 7 Jaam 7 Tütarlaps läks jalutama 8 Kui pruudid Tapalt tulivad 9 Viraksaare 10 Talvine pühapäev 10 Rumala lapse hommikupalve 11 Kasutatud kirjandus 12 2 Elulugu Hando Runnel sündis 24.novembril aastal 1938. Ta sündis Järvamaal Võhmuta vallas Liutsalu külas talupidaja pojana, õppis Jalgsema algkoolis 1945, Järva-Jaani ja Ambla 7-kl. koolis, Tartu 1. ja Paide keskkoolis. Seejärel töötas kodup...
LASTEKIRJANDUS. SHHI.02.025. EKSAMIKÜSIMUSED. Definitsioonid aimekirjandus- populaarteaduslik kirjandus e teabekirjandus. Kirjandus, mis tutvustab üldarusaadavalt ja huvitavalt teaduse saavatusi ning probleeme. alltekst- kirjanduslikus tekstis sisalduv varjatud, juurdemõeldav, nn ridadevaheline mõte. Allteksti mõistab vaid asjasse pühendunud lugeja. Ka lastekirjandus sisaldab allteksti, mida tänane lugeja enamasti selgituseta ei mõista. autoriraamat- raamat, mille teksti ja illustratsioonid on loonud üks ja sama isik. Levinuim mudel on kunstnikust kirjanikuks (Edgar Valter, Piret Raud). ballaad- Dramaatiliste elementidega lüroeepiline luuletus, mida on sageli ette kantud lauludes. Kujutatakse ebatavalisi, traagilisi või heroilisi sündmusi, ainet leitakse ajaloost (müütidest, muistenditest, legendidest). Keskendub ühele dramaatilisele ja pingestatud sündmusele, on emotsionaalne, sünge, tihti traagilise lõpuga. Nt: Ellen Niit, Marie Under...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakasvatuse osakond Lauri Kukerman VORMSI Uurimustöö Juhendaja Anton Kardakov Tartu 2013 Üldinfo Vormsi (varem ka Hiiurootsi saar, rootsi keeles Ormsö, saksa keeles Worms) on 93 km² suurune saar Läänemeres, Lääne maakonna territooriumil. Ta on suuruselt neljas saar Eestis. Vormsi saar moodustab põhilise osa Vormsi vallast. 15. oktoobri 2011 seisuga on Vormsi vallas registreeritud 415 elanikku. Statistikaameti andmetel oli 2011. aasta alguses vallas püsielanikke 241. Pindala: 93 km2 Rannajoone pikkus: 109 km Saare esmanimetamine: 1391. a (Vikipeedia 2013) Joonis 1. Virmalised Vormsi saarel (Kristoffer Vaikla 2013) Tabel Tabel 1. Elanike arv Lääne maakonnas 1. Jaanuari 2012 seisuga (Lääne Elu Online 2013) Ajalugu Esmakordselt on Vormsit ürikutes mainitud aastal 1391. Vormsi saare esimesteks elanikeks peetakse rootslasi. Täpset rannarootsl...
Eesti Piirivalve 85. aastapäeva kontserti retsensioon Töö ülesanne: Avaldan arvamust kontserdi kohta, mida käisin kuulamas ning vaatamas 25. oktoobril Tallinna Rahvusraamatukogus ja mis oli pühendatud Eesti Piirivalve 85. aastapäeva auks. Sisu kokkuvõte: Kokku sai kuulda Piirivalve orkestri Big Bandi poolt 10 lugu, millest pooled olid esitatud koos solisti Eve Pärnsaluga. Esitatute hulgas mainiks ära Roosa Pantri, Pika Ingliska, Kurjuselaulu ning Okay, Alright, You Win' i. Enamus lugudest olid dzass- stiilis ja need olid suuremjaolt dirigent Siim Aimla enda aranzeeritud. Orkestris oli 12 puhkpilli, 2 elektrikitarri, ühed trummid ning dirigent ja solist. Orkestrist tooksin esile eriti Jaak Vasara trompetiga. Arvamus: Nautisin seda kontserti täiel rinnal. Algas dzassilikult, kuid lõpp meenutas juba vägagi rock'n'rolli. Kõige parem oli minu arvates Pikk Ingliska, mis algas väga mõnusalt sellise o...
Lastekirjanduse eksami materjal lLASTEKIRJANDUSE DEFINITSIOON , OLEMUS lLastekirjandus on ilukirjandus, mis on teadlikult lapsele kirjutatud ning lapsepäraselt välja antud. lVÄIKELASTEKIRJANDUSE ERIPÄRAST lSuurim eripära on ealise eripära arvestamine e adressaaditunnetus, mis sõltub kirjanike andest ja oskusest lastele kirjutada. lMUINASJUTUVAJADUSEST VÄIKELAPSEEAS lMuinasjutul on laose jaoks biblioteraapiline mõju. lMuinasjutt pakub lapsele arusaadavaid lahendusi. lVaid korduval kuulamisel leiab laps muinasjutust iva, mis on vajalik tema elukogemuse jaoks. lLapse alateadvus on tume, täis hirme ja lootusi. Muinasjutu fantaasiat pole ohtlik uskuda, kuna see toob alati maa peale tagasi. lRAHVA-JA KUNSTMUINASJUTT lKunstmuinasjutt oli popullaarseim zanr 90.aastatel lKunstmuinasjutt on teada oleva autori poolt kirjutatud. lKunstmuinasjutu aluseks on tavaliselt rahvamui...
Kontserdi retsensioon Üheksandal detsembril külastasin Saare maakonna solistide ja duettide konkurssi mis leidis aset Saaremaa Ühisgümnaasiumi aulas.Üle terve Saaremaa oli kokku tulnud palju andekaid lauljaid, kelle kõigi ühine eesmärk oli näidata oma lauluoskust.Lauldi palju erinevaid laule, nii eesti kui ka inglise keeles . Kuna paljud ettekandmisele tulnud lauludest olid mulle varasemalt teada, oli huvitav kuulata kuidas keegi mingit laulu on ümber kujundanud vastavalt enese häälele .Kommenteeriksin kõige meeldejäänumaid lugusid: Kõike meeldejäävamaks etteasteks oli minu jaoks Elisa Aviku esituses Natasha Beddingfieldi lugu "Again".Elisal on väga jõuline ja tugev hääl ja minuarust oli laulu valik super, sest kohati tekitas lausa külmavärinaid see jõulisus mis tema häälest publikule edasi kandus. Küllaltki samaväärsena oli ka Katrina Aaslaiu esituses John Legendi "Ordinary people".Tema esitu...
Kontserdi retsensioon „Neljal käel ja sajal keelel" Neljapäeval, 2. oktoobril, kell 10.00 käisin vaatamas koolikontserti „Neljal käel ja sajal keelel“. Esitati ainult instrumentaal muusikat. Kaks tuntud eesti kitarristi Ain Agan ja Andre Maaker esitlesid kaheksat erinevat kitarri ja kitarri sugulaspilli ning mängisid lugusid läbi kitarrimuusika ajaloo. Muusikaetenduse üldeesmärk oli see, et õpilased saaksid kuulata erinevate pillide kõla ja neid pille seostada oma nimetustega. Samuti oli see ka lihtsalt meelelahutuseks mõeldud. Minu jaoks eriliseks tegi selle kontserdi see, et mulle endale väga meeldib kitarride kõla. Pool aega kontsertist seletati ja tutvustati pille. Ülejäänud aeg esitati mitmeid, erinevaid lugusid ning kõikidel pillidel, lugude esitamisel oli erinev kõla. Esimesena tutvustasid pillimehed kahte pilli, mis olid valmistatud Jaapanis, pillimeister Ibanessi poolt. Mõlemal pillil oli 6 keelt. Nad ...
Valgrest Voorandini Kontserdiarvutus Raimond Valgre 100. sünnipäeva auks korraldatud kontsert toimus laupäeval, 5.oktoobril kell 19.00 Pärnu Kontserdimajas. Kontserdil esinesid Estonian Dream Big Band, vokaalsekstett Estonian Voices ning dzässi esileedi Datevik Hovanesian. Estonian Dream Big Band on koos tegutsenud alates 1998. aastast ning selles mängib Eesti dzässmuusikute paremik. Kollektiiv on koostööd teinud paljude tippdirigentide ja solistidega. Orkestri dirigent ja arranzeerija on Siim Aimla. Vokaalsekstett Estonian Voices on üks uuemaid ja omanäolisemaid tulijaid Eesti vokaalmuusikas. Koosseisu kuuluvad: Mikk Dede (tenor), Maria Väli (sopran), Mirjam Dede (sopran), Arno Tamm (bariton), Aare Külama (bass), Kadri Voorand (alt). Datevik Hovanesian on Nõukogude dzässi esileedi, kuid nüüd juba pea veerand sajandit New Yorgis tegutsev armeenia dzässitäht ja vok...
Tallinna Polütehnikum Jaan Krossi looming Anete Marga TA-08 Tallinn 2010 Jaan Kross (19. veebruar 1920 Tallinn 27. detsember 2007) oli eesti proosakirjanik, luuletaja ja esseist. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Jaan Kross sündis Tallinnas, õppis pärast Jakob Westholmi Gümnaasiumi lõpetamist Tartu Ülikoolis (193845) õigusteadust . Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning viibis eeluurimise all Keskvanglas. Aastal 1944 ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). 1946. aastal ta arretee...
Heliloojate kuues põlvkond Kuues põlvkond eesti heliloojaid erineb täielikult eelmistest. Seoses iseseisvumisega said noored heliloojad rohkem vabadust ning ka võimaluse täiendada end välismaal. Muusika on meditatiivne ja poeetiline, kus kasutatakse ka lisaks elektroonolisi vahendeid. Algusaastatel hakati korraldama ka palju erinevaid festivale nagu näiteks Eesti muusika päevad, ,,Jazzkaar'', ,,NYYD'' jne kus noored eesti kui ka välismaised heliloojad saavad oma muusikat esitleda publikule. Lisaks on eesti muusikat laialdaselt tunnustatud üle maailma, välismaised plaadifirmad on võtnud kodumaa heliloojaid enda tiiva alla. Mainema zürii poolt tunnustatud teoseid mängitakse ka klassikalise muusika raadiojaamades üle maailma. Erkki-Sven Tüür, sündinud 16.oktoober1959a. , on üks maailmas enim esitatud eesti heliloojaid. 19761980 õppis Erkki-Sven Tüür õppis löökpillimängu ja flööti G. Otsa nim Tallinna Muusikakoolis. 19801984 õ...
Huvitavat Eesti 21. sajandi popmuusikas Hakates rääkima popmuusikast, tsiteeriksin esmalt maestro Rein Rannapit : ,, Popmuusika on tänapäeval väga killustunud ja nisistunud. " Nii see on. Suurest popmuusika mõistest on saanud mitmetahuline pillimees, kes seob tavalise popiga palju teisi stiile. Alustuseks tooksin näiteks anasambli HU ? . Võimalik, et HU? esimene hitt ,, Absoluutselt " ütleb bändi kohta rohkem kui tegelik nimi. Tegemist on väga huvitava koosseisuga, millesse kuuluvad laulja Hannaliisa Uusma, DJ Critical ja Leslie Da Bass. Ansambli laulud on tekitanud üpris palju vastuakaja kuulajate poolt. Mõnedele meeldib see tänu teatud minimalismile, mõned jälle tunnevad ennast solvatuna tänu laulusõnadele. Lugedes ja vaadeldes laulusõnu leiame sealt ainult tõde. Kindlasti on olemas meeleheitel tüdruk, kellele ei helistata ja kelle poole ei vaadata isegi siis, kui ta nädalaid ilusalongis veeda...
Tallinna Polütehnikum Andrus Kivirähk "Rehepapp" Referaat Töö koostas: D. Matasov AA-05 Juhendaja: T. Luik Tallinn 2006 Sisukord: Ülevaade autorist ja tema loomingust.........................................3 Ülevaade teosest, probleemid, tegelased.............................. 4 5 Minu arvamus............................................................................. 6 Kasutatud kirjandus.................................................................... 7 2 Ülevaade autorist ja tema loomingust: Andrus Kivirähk (sündis 17. augustil 1970) on eesti kirjanik. Ta õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust ning tänapäeval töötab ta Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud. Tema r...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
