SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................2 1. KONTSERN..............................................................................................................................4 1.1.Mõisted..................................................................................................................................5 1.2.Osalused.................................................................................................................................9 1.3.Konsolideerimise üldpõhimõtted.........................................................................................12 1.3.1.Konsolideeritud bilansi koostamine ettevõtte asutamisel.............................................14 1.3.2.Konsolideeritud bilansi koostamine ettevõte soetamisel bilansilises väärtuses...........17 1.3.3.Konsolidee...
Raamatupidamise põhialused Triin Muulmann 1.VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL · Assets = Liabilities + Equity KOHUSTUSED VARAD OMAKAPITAL VARAD ALLIKAD KOHUSTUSED Käibevarad Lühiajalised Pikaajalised Põhivarad OMAKAPITAL VARAD ALLIKAD Võlakohustused (laenud) Raha Ostjate ettemaksud Aktsiad ja väärtpaberid Võlad tarnijatele Nõuded ostjate vastu' Muud lühiajalised võlad Muud nõuded ja ettemaksud Varud Pikaajalised laenud Muud pikad kohustused Pikaajalised finantsinvesteeringud OMAKAPITAL Materiaalne põhivara Immateriaalne põhivara Omakapital Omakapital- akt...
Majandusarvestus süstemaatiline protsess, mille käigus toimub: · majandusinformatsiooni identifitseerimine · majandusinformatsiooni mõõtmine · majandusinformatsiooni registreerimine · info edastamine kasutajatele Hõlmatavad valdkonnad · finantsarvestus · maksude arvestus · kuluarvestus · finantsanalüüs · · Majandusinfo tarbijad · omanikud · juhtkond · töötajad · kreeditorid · investeerijad · tarnijad · ostjad · · Raamatupidamise seadus (RPS) jõustunud 01.01.2003 · Seaduse eesmärk õiguslike aluste loomise ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks (RPS § 1) Määratleb raamatupidamiskohustuslased, kelledeks on Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku isikuna, kohaliku omavalitsuse üksus, Eesti registreeritud era- j...
Bilansikirjed AKTIVA Käibevara Raha Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud lühiajalised nõuded Ettemaksed teenuste eest Kokku Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed varude eest Kokku Bioloogilised varad Müügiootel põhivara Käibevara kokku Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtete aktsiad või osad Sidusettevõtete aktsiad või osad Muud aktsiad ja väärtpaberid Pikaajalised nõuded Kokku Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Maa Ehitised (jääkmaksumuses) Masinad ja seadmed (jääkmaksumuses) Muu materiaalne põhivara (jääkmaksumuses) Lõpetamata ehitised ja ettemaksed Kokku Bioloogilised varad Immateriaalne põhivara Firmaväärtus Arendusväljaminekud Muu immateriaalne põhivara Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku AKTIVA (VARAD) KOKKU PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITA...
Arvestuse alused Punktid 32/45 Hinne 70 maksimumist 100 Rahuldav Tagasiside Küsimus 1 Kas väide, et majandusarvestuse koostisosadeks on finantsarvestus, juhtimisarvestus, kuluarvestus, finantsaruannete analüüs, audiitorkontroll, eelarvestus, maksuarvestus on: Õige Vale Tagasiside Õige vastus on: Õige. Küsimus 2 Mis tekib minevikus toimunud sündmuste tagajärjel ja millest vabanemine nõuab tulevikus ressurssidest loobumist? Kulu Tulu Kohustus Vara Tagasiside Õige vastus on: Kohustus . Küsimus 3 Milliste sünteetiliste kontode juurde võib moodustada analüütilised kontod: Kõikide püsivate kontode Kõikide kontode Ainult kasumiaruande kontode Ainult bilansikontode Tagasiside Õige vastus on: Kõikide kontode. Küsimus 4 Aktivakonto lõppsaldo arvu...
Bilanss Aktiva Käibevara Kassa 89 Kassa SEK 304 Swedbank SEK 6720 Swedbank 8995 Kokku 16108 Nõuded ja ettemaksed Käibemaksu ettemaks 3474 Ettemakstud rent 4500 Ostjate laekumata arved 403335 Kokku 411309 Varud Valmistoodang 60000 Kokku 60000 Käibevara kokku 487417 Põhivara Muu materiaalne põhivara 67867 Kokku 67867 Aktiva kokku 555284 Passiva Lühiajalised kohustused Lühiajaline pangalaen 3000 Lühiajaline laen omanikult 196646 Kokku 1...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Täiskasvanute koolituskeskus Airi Kruusel RP 11 Finantsraamatupidamine Ainetöö Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................ 4 1 RAAMATUPIDAMISDOKUMENTIDE LIIGENDAMINE ................. 5 2 ALGDOKUMENT ..................................................................................... 6 2.1 Algdokumendi eesmärk ............................................... 6 3 BILANSS ............................................................................. 8 3.1 Bilansi põhivõrdused ............................................................. 9 3.2 Kahekordne kirjendamine .........................................
Kolme raamatupidamisprogrammi võrdlus Merit Activa Directo Verp Kaua on tarkvara Asutati 18. 11. Tegutsenud 12. a 1990 lõpp tootja/müüja tegutsenud? 1991. a Alustati 2000.a dokumentatsioon, Mis aastal alustati 1991 reaalselt raamatupidamisprogrammi töösse de tootmise/müümisega? Mis aastal loodi valitud tarkvara? Kas tarkvara toodeti Jah, arendus ka Jah 51% Eesti Jah, ka arendus Eestis? Kui ei, siis mis Eestis investorid ja 49% Eestis riigist pärit? juhtkonna käes Kas arendatakse Eestis? Kas on väike , keskmine Väike/ keskmine Keskmine Keskmine või suur programm? Merit Aktiva standard pakett väiksemate...
Raamatupidamisbüroo ÄRIPLAAN Catherine Cordelia Kurem, Kertu Nurmberg, Janeli Põder Tallinn 2014 Sisukord Sisukord................................................................................................................. 2 1. Äriplaani kokkuvõte........................................................................................... 3 2. Ettevõtte üldandmed......................................................................................... 4 3. Äriidee kirjeldus................................................................................................. 4 4. Visioon, missioon ja eesmärgid..........................................................................5 5. Ärikeskkonna analüüs........................................................................................ 5 9. Turu analüüs............................................................................
õppeaines: ARVESTUSE ALUSED Õpperühm: Üliõpilane: Kontrollis: Tallinn 2011 Algbilanss AKTIVA PASSIVA Kassa 3500 Kreeditorid 10500 Arveldusarve 40500 Maksuvõlad 12800 Põhivara 273000 Aktsiakapital 265400 Materjalivarud 8500 Deebitorid 6700 Pangalaen 43500 KOKKU 332200 KOKKU 332200 Päevaraamat Konto Konto jrk. nr Tekst ...
õppeaines: ARVESTUSE ALUSED Tallinn 2011 Algbilanss AKTIVA PASSIVA Kassa 3500 Kreeditorid 10500 Arveldusarve 40500 Maksuvõlad 12800 Põhivara 273000 Aktsiakapital 265400 Materjalivarud 8500 Deebitorid 6700 Pangalaen 43500 KOKKU 332200 KOKKU 332200 Päevaraamat Konto Konto jrk. nr Tekst deebet ...
,,Rikas isa, vaene isa" Mina lugesin Robert Kiyosaki raamatut ,,Rikas isa, vaene isa". See raamat räägib sellest, mida rikkad õpetavad omad lastele rahast vaesed ja keskklass aga mitte. Raamatu autor kutsub ,,vaeseks isaks" enda pärisisa, kes on tegelikult kõrgelt haritud ja töötab ka heal töökohal. ,,Rikkaks isaks" kutsub autor enda sõbra Mikei isa, kelle haridustee lõppes juba põhikoolis, aga pärast sai temast väga jõukas ettevõtja. Roberti arvates õpetavad lapsevanemad ja õpetajad lapsi valesti, kui ütlevad neile, et lapsed peaksid hästi õppima, et hea töökoht saada. Tema arvates tuleks pigem öelda, et õppige hästi, siis saate pärast teistele palju häid töökohti anda. Veel saab sellest raamatust teada, mida tähendavad aktiva ja passiva ning miks peaks suurendama enda aktivat ja hoidma võimalikult madalal passivat. Aktiva tähendab lihtsalt öelduna vara ja passiva tähendab rahalist kohustust. Täpsemalt saab selle k...
ülesanne 8 tehingu sisu summa kassa D tegevuse alustamisek raha 1 panka 500 500 2 osteti masinaid 1500 mööbel osteti panga 3 kaudud 300 4 sõiduk panga kaudu 1200 mööbel müüdi, arve veel 5 tasumata 120 6 tasuti arve masinate eest 1500 7 mööbli arve tasuti 120 120 8 osteti masinaid 560 620 ülesanne 9 sissemaks ettevõtte 1-Apr alustamiseks 8000 8000 ...
Finantsanalüüs ja investeeringud 1. Kasumieelarve ja bilanss Leida puuduvad arvud kasumiaruandes ja bilansis. Kasumiaruanne Müügikäive S 270 000 Realiseeritud varude kulu COGS ? Ärikasum EBIT ? 31 500 Intressikulu I ? 4500 Tulumaksu eelne kasum EBT ? 27 000 Tulumaks T ? 0 Puhaskasum NI ? 27 000 Bilanss Aktiva Passiva Raha M ? 8000 Lühiajalised kohustused CL 25 000 Debitoorne võlgnevus CA AR1 ? 20 000 Pikaajalised kohustused LD ? 45 000 Varud IRY ? 32 000 Kohustused kokku ...
Raamatupidamist reguleerivad seaduslikud aktid Raamatupidamise seadus Raamatupidamise teke ja areng Raamatupidamise alged pärinevad ürgajast (toiduvaru arvestus kivisse raiutuna). Vana-Egiptuses pidasid vaaraode vara arvestust preestrite õpetatud ametnikud. Arvet peeti puutükil, piitsa või nööri abil. Piitsal või nööril oli iga maksja kohta suuruse järgi oma haru. Võlguantud või saadud summa märgiti puutükile või seoti nöörile sõlm. Võla äramaksmisel kustutati märgid puutükilt või harutati sõlm lahti. Roomas kasutati kivist ja marmorist tahvleid. Teoreetilise aluse sai arvepidamine XV sajandi lõpul. 1949 ilmus Veneetsias munga Luca Paccioli kahekordse raamatupidamise õpperaamat "Traktaat konodest ja kirjenditest". Enne seda oli d kõik raamatupidamisse puutuvad teadmised juhuslikud ning neid levitati ainult suusõnaliselt. Majandusarvestuse sisu ja ülesanded. Majandusarvestus on nii majandusinformatsiooni töötlemise süsteem kui ka protse...
Võrdlev analüüs Erinevate raamatuprogarmmide kohta leidsin informatsiooni interneti kodulehtedelt. Tutvudes erinevate programmidega, osutus valik üsna kiiresti Merit Akriva kasuks, kuna juhend tundus arusaadav ja kodulehel soovitati just seda algajatele või üliõpilastele. Merit Aktiva programmil on väga palju eeliseid võrreldes käsistsi tehtud tööga. Tänu programmile tulid välja vead, mida olin teinud paberkandjal, näiteks käsitsi arvutades oli tekkinud palju vigu, milletõttu arved nüüd pisut erinevad. Väga mugav oli, et käibemaks arvutati automaatselt. Lisaks avastasin, et programmi kasutades on palju parem ülevaade laoseisust, käsitsi tehtud töös esines olukord, kui olin müünud kaupa, mida polnud veel sissegi ostnud. Meriti puhul on kindlasti suureks eeliseks see, et paljud kanded ja arvutused teeb programm automaatselt. Tuunduvalt lihtsam ja kiirem on deklaratsioonide või amortatsioonide esitami...
OÜ Outside Riiete internetipood Mairo Toom Ettevõtte põhiandmed Ettevõtte nimi: OÜ Outside Aadress: Eesti, Pärnumaa, Sauga vald, Tammiste küla, Murelipuu tee 10, 85009 Toode / teenus: Internetis asetsev internetipood. Omandivorm: OÜ (Osaühing) Ettevõtte suurus: Omanik Äriidee Eestis mitte müüdavate rõivabrändide internetipood ning hiljem ka ettevõtte esinduskauplused suuremates Eesti linnades. Lisaks on müüa ka erinevaid aksessuaare. Kus tegevus toimub ? Algselt omades ainult internetipoodi ja tehes väikeses mahus, siis omas kodus. Klientide lisandudes tuleb rentida toodetele lisapinda. Kus tegevus toimub ? Hilisemas faasis ettevõtte esinduskauplused: Pärnusse Tallinnasse Tartusse Ettevõtte juhtimine ja personal Kuna algselt on tegemist väikefirmaga, siis teisi töötajaid vaja ei ole. Hiljem lisanduvad mõned lihttöötajad, kelle ülesanneteks on kaup vast...
Aktiva (vara) Käibevara 1. Raha ja pangakontod 2. Aktsiad ja muud väärtpaberid (turuhind tuleb näidata sulgudes) 3. Nõuded ostjate vastu Ostjatelt laekumata arved Ostjate vekslid Ebatõenäoliselt laekuvad arved (miinus) Kokku 4. Mitmesugused nõuded Nõuded tütar- ja emaettevõtetele Nõuded sidusettevõtetele Arveldused aktsionäridega Muud lühiajalised nõuded Kokku 5. Viitlaekumised (aruandeperioodi laekumata tulud) Intressid Dividendid Muud viitlaekumised Kokku 6. Ettemakstud tulevaste perioodide kulud Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud Kokku 7. Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Ostetud kaubad müügiks Ettemaksed hankijatele Kokku Käibevara kokku Põhivara 8. Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtete aktsiad või osad Pikaajalised n...
RAKVERE GÜMNAASIUM Majandusarvestuse alused I osa Loengukonspekt koos ülesannetega Koostaja: Malle Kasearu Rakvere 2008 1 SISUKORD 1. MAJANDUSARVESTUSE OLEMUS...................................................................3 2. RAAMATUPIDAMISES KASUTATAV SEADUSANDLUS............................. 4 3. BILANSS JA BILANSI ÜLESEHITUS.................................................................6 4. BILANSIS TOIMUVAD MUUDATUSED............................................................7 5. KONTO MÕISTE JA LIIGID................................................................................8 6. RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMINE......................................................11 2 1. Majandusarve...
FINANTSARVESTUS MAJANDUSARVESTUSE SÜSTEEMIS Majandusarvestuse olemus Kõik majanduses osalejad - üksikisikud, ettevõtted ja riik - peavad tegema otsuseid enda valduses olevate ressursside kasutusvõimaluste kohta. Alternatiivide hindamisel valitakse välja suurimat kasu toov ressursipaigutus. Majandusarvestus loob infotarbijale eeldused juhtimis-, investeerimis- ja finantseerimisotsuste vastuvõtmiseks. Majandusarvestus on protsess, mis hõlmab: info identifitseerimist; mõõtmist; registreerimist; töötlemist; analüüsimist; edastamist; säilitamist. Identifitseerimisel - valitakse välja majandustegevusega seotud objektid, tegevused, tehingud, mis on vajalikud ja kasulikud informatsioonitarbijatele. Mõõtmisel - väljendatakse tehinguid arvnäitajates ja hinnatakse rahas. Registreerimisel - majandusinformatsioon dokumenteeritakse, rühmitatakse korrapäraselt ja süstematiseeritult ning t...
Tallinna Majanduskool RAAMATUPIDAMISE ALUSED LOENGUKONSPEKT Parandatud väljaanne Koostanud: Monika Nikitina-Kalamäe, Ainika Ööpik-Vaade Tallinn 2015 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS RAAMATUPIDAMISSE........................................................................... 3 1.1 Majandusarvestuse olemus ............................................................................................... 3 1.2 Majandusarvestuse liigid .................................................................................................. 4 1.3 Arvepidamise ajalooline taust .......................................................................................... 6 1.4 Raamatupidamist reguleeriv seadusandlus ....................................................................... 6 2 RAAMATUPIDAMISBILANSS ............................................................
Lühiajalise võlgnevuse kattekordajad 1. Lüh.võlgnevuse üldine kattekordaja käibevara (maksevõime üldine tase - CR) = --------------------------------------------- lühiajalised kohustused 2. Likviidsuskordaja, kiire maksevalmiduse kordaja käibevara-varud- ettemaksed (likviidsussuhe, maksevõimekordaja) = --------------------------------------- lühiajalised kohustused 2.1. Maksevalmiduskordaja, raha + turustatavad väärtpaberid (vahetu maksevalmiduse kordaja, = ----------------------------------------------- rahaliste vahendite tase) lühiajalised kohustused (Puhas) Käibekapital = Käibevara – lühiajalised kohustused ...
RAAMATUPIDAMISARVESTUSE ÜLDISELOOMUSTUS: Arvestuse mõiste ja terminoloogia: Arvestuse abil kajastatakse varade seisukorda ja liikumist. Ehk siis pannakse kirja kust varad tulevad ja kus neid kasutatakse. Arvestust peetakse selleks, et kontrollida ettevõtte tegevust ja suunata arengut. Arvestus on oma olemuselt ärikeel mida peaksid valdama kõik finantsharidust omavad isikud ja finants näitajatest huvitatud isikud. 1. ettevõtte tipp ja keskastme juhid või juhtkond. 2. osanikud/omanikud/ investorid 3. maksuamet/riik/ statistikaamet 4. pangad/laenuandjad 5. töötajad/raamatupidaja 6. kliendid ja hankijad Juhtimine-organisatsiooni tegevuse planeerimine ja operatiivarvestuse alusel juhtimine. Arvestus- majandusliku tehingu registreerimine mille alla kuuluvad ülesmärkimine, liigitamine, summeerimine, tõlgendamine. Mis on arvestus? ühe KT küsimus! Raamatupidamine-üks majandusliku arvestuse liikidest ja kujutab endast pidevate info süstematis...
Aktiva (varad) Käibevara Raha Raha kassas Raha pangas Nõudmiseni hoiused Paigutused rahaturufondidesse Paigutused muudesse likviidsetesse varadesse Kokku Lühiajalised finantsinvesteeringud Kauplemise eesmärgil või kindla lunastustähtajaga hoitavad väärtpaberid Aktsiad Võlakirjad Obligatsioonid Fondi osakud Kokku Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu Ostjate laekumata arved Ebatõenäolised laekumised ostjatelt (-miinus) Kokku Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Käibemaksu ettemaks Üksikisiku tulumaksu ettemaks Sotsiaalmaksu ettemaks Töötuskindlustusmakse ettemaks Kohustusliku kogumispensioni makse ettemaks Kokku Muud l...
1. SKP arvutamine. Arvutage toodud lähteandmete abil sisemajanduse koguprodukt SKP= Sisemaised kogu erainvesteeringud 45 r.ü , kaupade eksport 135, kaudsed netomaksud 30, kohalike omavalitsuste ostud 10, kapitali tarbimiskulu (amortisatsioon) 5, kaupade import 150, eratarbimiskulutused 90, keskvalitsuse ostud 35, teguritulu (neto) välismaalt 20. 2. Õige/Vale Kaudsete netomaksude puhul võetakse arvesse makse, mida makstakse tuludelt, omandilt või palgafondi pealt. Avatud majanduses on kulumultiplikaatori arvväärtus suurem kui suletud majanduses, sest avatud majanduses osa kasutatavast tulust säästetakse. 3. Mudelid, mis eeldavad lühiperioodil jäiku hindu (keyneslik koolkond), sisaldavad alljärgnevat seisukohta: a) kogunõudlus mõjutab ainult hinnataset, st nominaalsuurusi, mitte reaalsuurusi b) reaalse kogutoodangu mahu muutus on peamiselt tingitud kogunõudluse muutumisest ...
MAJANDUSE ABC 10. RAHA JA PANGANDUS Raha tekkimine ja ajalugu Bartermajandus – majandussüsteem, kus hüviseid vahetatakse üksteise vastu ja üldine ekvivalent ning vahetusvahed puudub Kui raha ei usaldata: RAAMAT a) bartermajandus Ebaef- ektiivne b) raha asendamine ($-seerumine) KING KINOPILET Raha tekkimine Raha – hüviste vastu vahetamiseks mõeldud korduvkasutatav üldtun- nustatud instrument, mis esineb kõigi hüviste ekvivalendina Raha funktsioonid: Vahetus- Arves- vahend tusühik Akumulatsiooni ja laena...
RAAMATUPIDAMISARVESTUSE ÜLDISELOOMUSTUS: Arvestuse mõiste ja terminoloogia: Arvestuse abil kajastatakse varade seisukorda ja liikumist. Ehk siis pannakse kirja kust varad tulevad ja kus neid kasutatakse. Arvestust peetakse selleks, et kontrollida ettevõtte tegevust ja suunata arengut. Arvestus on oma olemuselt ärikeel mida peaksid valdama kõik finantsharidust omavad isikud ja finants näitajatest huvitatud isikud. 1. ettevõtte tipp ja keskastme juhid või juhtkond. 2. osanikud/omanikud/ investorid 3. maksuamet/riik/ statistikaamet 4. pangad/laenuandjad 5. töötajad/raamatupidaja 6. kliendid ja hankijad Juhtimine-organisatsiooni tegevuse planeerimine ja operatiivarvestuse alusel juhtimine. Arvestus- majandusliku tehingu registreerimine mille alla kuuluvad ülesmärkimine, liigitamine, summeerimine, tõlgendamine. Mis on arvestus? ühe KT küsimus! Raamatupidamine-üks majandusliku arvestuse liikidest ja kujutab endast pidevate info süstematis...
RAAMATUPIDAMINE JA MAJANDUSANALÜÜS KODUTÖÖ 1.Kirjelda ettevõtte finantssüsteemi. Finantssüstteem koosneb: • Finantsarvestus • Kuluarvestus • Juhtimisarvestus millest info liigub finantsjuhile ja sealt edasi ettevõttejuhile. 2.Milline on juhtimisarvestuse roll? Juhtimisarvestuse eesmärk on varustada ettevõttejuhte otsustamiseks vajaliku infoga (eelarvestamine, prognoosid, analüüsid) 3.Milline on finantsarvestuse roll? Finantsjuhtimine tegeleb ettevõtte kasumlikusega (raha ning vara efektiivne kasutamine ) 4.Mille poolest erinevad juhtimis- ja finantsarvestus? Finantsarvestus tegeleb tehingutega mis on juba toimunud aga juhtimisarvestus planeerib tehinguid mida pole veel toimunud so. Finantsarvestus tegeleb minevikuga aga juhtimisarvestus tulevikuga. 5.Mis on bilanss? Bilanss on raamatupidamisaruanne mis kajastab vara, kohustusi ja omakapitali kindla ...
Kirjed aruannetes Aktsiakapital Andmeside kulu Aruandeaasta kasum Eelmiste perioodide jaotamata kasum Elektrikulu Ettemaks renditeenuse eest Ettemaksed kindlustusteenuste eest Ettemaksed perioodika eest Ettemaksed varude eest Intressi tulu Inventar Kasum valuutakursi muutusest Kohustuslik reservkapital Komandeeringu kulu Korter Laenukohustused Lühiajalised nõuded Maksuvõlad Muud masinad ja seadmed Muud ärikulud Mööbel Müüdud kauba kulu Müüdud toodangu kulu Ostetud teenused Ostjate laekumata arved Osutatud teenuste kulu Palgakulu Pension kulu Pikaajalised nõuded Põhivara kulum Raha kassas Raha pangas Rendi kulu Seadmed Soojus Sotsiaalmaksu kulu Telefoni kulu Tooraine ja materjal Transpordi kulu Transpordivahendid Tulud kauba müügist Tulud teenuste müügist Tulud toodangu müügist Töötuskindlustuskulu Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele 17 784 6 000 27 960 850 6 000 50 150 100...
Küsimus 1 Erisoodustus on igasugune kaup, teenus või muu rahaliselt hinnatav tegevus, mida rakendatakse ettevõtte majandustulemuste saavutamiseks. Vali üks: Tõene Väär Küsimus 2 bilanss koostatakse kindla kuupäeva seisuga Vali üks: Tõene Väär Küsimus 3 Maksuarvestust võib pidada elektrooniliselt, kui on tagatud arvepidamise tulemusel loodud dokumentide sh raamatupidamisregistrite säilimine omaniku poolt sätestatud tähtaja jooksul Vali üks: Tõene Väär Küsimus 4 Ettevõtjad on Vali üks või enam: a. füüsilised isikud, kes pakuvad enda nimel kaupa ja teenust b. füüsilised isikud, kes pakuvad enda nimel kaupa ja kellele on kaupade ja teenuste pakkumine püsivaks tegevuseks c. seaduses sätestatud äriühingud d. füüsilised isikud Küsimus 5 Täisühingu miinimumasutajate arv Vali üks: a. kaks b. üks c. kaks ja rohkem d. üks ja rohkem Küsimus 6 Bilansi aktiva poolel on allikad Vali üks: Tõene Väär Küsimus 7 Millised on majandustehingud Vali ...
FINANTSARVESTUS MAJANDUSARVESTUSE SÜSTEEMIS Majandusarvestuse olemus Kõik majanduses osalejad - üksikisikud, ettevõtted ja riik - peavad tegema otsuseid enda valduses olevate ressursside kasutusvõimaluste kohta. Alternatiivide hindamisel valitakse välja suurimat kasu toov ressursipaigutus. Majandusarvestus loob infotarbijale eeldused juhtimis-, investeerimis- ja finantseerimisotsuste vastuvõtmiseks. Majandusarvestus on protsess, mis hõlmab: info identifitseerimist; mõõtmist; registreerimist; töötlemist; analüüsimist; edastamist; säilitamist. Identifitseerimisel - valitakse välja majandustegevusega seotud objektid, tegevused, tehingud, mis on vajalikud ja kasulikud informatsioonitarbijatele. Mõõtmisel - väljendatakse tehinguid arvnäitajates ja hinnatakse rahas. Registreerimisel - majandusinformatsioon dokumenteeritakse, rühmitatakse korrapäraselt ja süstematiseeritult ning teha...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Kodused tööd õppeaines: Arvestuse alused Transporditeaduskond Õpperühm: AT52/62 Üliõpilane: Algbilanss AKTIVA PASSIVA Kassa 8500 Kreeditorid 195000 Arveldusarve 215000 Maksuvõlad 115000 Põhivara 2055000 Aktsiakapital 1903000 Materjalivarud 340000 Kasum 225000 Deebitorid 165000 Pangalaen 345500 KOKKU 2783500 KOKKU 2783500 Päevaraamat Konto jrk. nr ...
TALLINNA TEHNIKAKRGKOOL UNIVERSITY OF APPLIED SCIENCES KODUT ppeaines: RAAMATUPIDAMISE ALUSED Ehitusteaduskond pperhm: KEI 52/62 Juhendaja: Helen Rihma Tallinn 2010 Ülesanne 1 Äriühingus on kolm töötajat, kes on tööle vormistatud järgmistel tingimustel: · Ants- ametipalk 7 000.- kr kuus. Töötasu maksmisel arvestatakse maksuvaba tulu määra. · Mart- tasu töövõtulepingu (ei arvestata maksuvaba tulu) alusel 3 100.- kr . · Kaarel- tükipalk( jaanuaris 140 toodet a 40.- kr). Tasub kogumispensioni makseid 2%. Töötasu maksmisel arvestatakse maksuvaba tulu määra. Kaarelile maksti jaanuarikuus preemiat 700.-kr. Kõik palgad kantakse üle töötajatele panga kaudu jooksva kuu viimasel tööpäeval Millised maksukohustused tekivad äriühingul vastavalt erinevatele maksuseadustele jaanuarikuu tööjõukuludelt? Täitke vajalikud maks...
3.8 Majandustehingud, mis muudavad meie bilansikirjeid | 03.11.2004 Me teame, et bilanss annab ülevaate firma majandustegevuse hetkeseisust kindla kuupäeva seisuga, konkreetse arvestusperioodi lõpul (kuu, kvartal, aasta). Samas on ju üsna kindel, et peale bilansipäeva on veel tekkimas tehinguid, mis muudavad bilansi eri kirjeid mitte enam selles, vaid juba järgmisena koostatavas bilansis. Tegutsevas majandusüksuses ikka ostetakse-müüakse kaupa, arvestatakse töötasusid, soetatakse põhivara jne. Kõikide tehingute järel on toimumas muutused bilansi alarühmade kirjetes - kas suurenemine või vähenemine. Võimalikke bilansi väärtuste muutusi on neli rühma. Esiteks muutus toimub nii aktivas kui passivas samaväärses summas. Sellisel juhul suureneb bilansi üldine väärtus, ehk bilansimaht ühtlaselt nii aktiva kui passiva lõppsumma (ikka eraldi, mitte kokku liites). Näiteks: kui ostetakse kaupa lattu edasimüügiks ning arve eest ei tasuta ...
II vooru koduste ülesannete lahendused 1. (Annuiteedid) Onu Elmar saab praegu 12 000 krooni kuus palka ning soovib pensionilemineku ajaks (mis juhtub 25. aasta pärast) kokku koguda sellise rahasumma mis tagaks talle 20. aasta jooksul pensionil olles 75% praegusest palgast. Onu Elmar teab, et täpselt viie aasta pärast tänasest saab ta 200 000 krooni suuruse päranduse, mille ta samuti pensionifondi investeerib. Onu Elmar on oma palgakasvu suhtes pessimistlik ning ei arva et see järgmise 25. aasta jooksul tõuseks. See-eest valib Elmar üsna äkilise pensionifondi mille prognoositavaks aastaseks nominaalseks tulumääraks on kuni pensionile minekuni 12% ning pensionil olles 5%. Oletame nüüd, et Elmar teeb sissemakseid kord kvartalis kuid pensioni hakkab saama igakuiselt. A) Milline summa peab tal olema koos pensionile mineku hetkeks, et tagada soovitud pension? B) Kui palju peab ta...
Eksamitöö näidisvariant: Firma toodab arvutitele riistvaralisi komplekte. Ettevõtte käsutuses on tootmishoone, soetusmaksumusega 5 000 000 krooni ning mida äriplaanist lähtudes plaanitakse kasutada 10 aastat, arvestades kulumit lineaarse meetodi alusel. Tootmishoones on tootmisseade soetusmaksumusega 1 000 000 krooni, mille elueaks on planeeritud 4 aastat ja mille kulumit arvestatakse samuti lineaarselt. Ühe komplekti valmistamiseks kulutatakse põhimaterjale 100 krooni eest, töötasu 50 krooni ja muud otsekulud on 25 krooni. Tootmise muud üldkulud (va kulum) on 600 000 krooni aastas. Ettevõtte üldhalduskulud on 300 000 krooni aastas, mis sisaldavad ruumide renti ja kommunaalkulusid, kontorikulusid jms. Ettevõttel on palgatud juht töötasuga 30 000 krooni kuus, sekretär 9 000 krooni kuus, müügijuht 20 000 krooni kuus. Reklaamile ja turundusele kulutatakse 100 000 krooni aastas. Tegevusaasta tootmise ja müügimaht on 25 000...
KAVANDATAVATE TULUDE - JA KULUDE ARUANNE (tuhat EUR) NIMETUSED 1 aasta 2 aasta 3 aasta Brutorealisatsioon 0,0 0,0 0,0 Käibemaks (-) 0,0 0,0 0,0 Netokäive 0,0 0,0 0,0 KULUD Töötasu 0 0 0 Sots.maks+töötusk. 34,0% 0 0 0 Materjal 0 0 0 Küte 0 0 0 Elekter 0 0 0 Vesi+kanal 0 0 0 Kindlustusmaksed 0 0 0 Põhivara kulum 0,0 0,0 0,0 Side+telefon 0 0 0 Reklaam+lepingutasud 0 0...
50. Põhivara kasutamise näitajad. Põhivara kasutamise näitajad: masinvahetus ja tööajakaod: vahetuses, kuus, aastas. 51. Põhivara efektiivsuse näitajad. põhivara efektiivsuse näitajad masinvarustatus, fondimahukus töötaja kohta, fondimahukus toodangu kohta, füüsiline kulumine 52. Tehnouuendused ehituses. Nende efektiivsuse hindamine. Tehnouuendused ehituses · konstruktsioonide tootmine tehase tingimustes, · standardiseerimine (ehitusdetailide kasutamine), · mehhaniseerimine (mullatööd, ehitusmaterjalide transport, betooni tootmine),ehitusprotsessi ratsionaliseerimine (kalenderplaanimise kasutamine ehitustööde korraldamisel). · Uute ehitusmaterjalide kasutamine madalama maksumuse,tööjõu kokkuhoiu, ehituskestuse lühendamise eesmärgil Tootmine tehaste tingimustes soodustas vähem kvalifitseeritud töötajate kasutamist ehitusplatsil, tööaja kokkuhoidu, kuid nõuab meh...
Eesti majanduslik ja sotsiaalne areng tänapäevani +mõisted (Muistne vabadusvõitlus 1208-1227, Keskaeg, Linnad ja kaubandus, Talupojad, Rahvastik, Vene aeg, Katariina II, Majandus, Pärisorjus Eestis, Põllumajandus, Soodsad seadused talurahvale, 19saj mõisamajanduse iseloom, Ärkamisaeg, Majanduse areng 1870, Kaubandus, Linnad, I Maailmasõda, 1918 aasta, Majandusolud 1920 aastatel, Suure kriisi aastad, Vaikiv ajastu, Esimene nõukogude aasta, Saksa okupatsioon 1941) Majandusprobleemid Euroopas (Eesti Vabariigi peamised majandusprobleemid, Euroopa Liit (kõik sellest ja sellega seonduv) Turumajandus, EV tööd iseloomustavad põhinäitajad, Põhivara kulumine ja amortisatsioon, tööviljakus, aastakulud, põhivara, käibevara ja selle näitajad, EV tulu ja maksud, tootmishind, BILANSS- aktiva, passiva, deebet, krediit, saldo jm Eesti majandus iseseisvumise ajal
FINANTSARVESTUSE PRINTSIIBID: Majandusüksuse printsiip – juriidilise isiku raha pole füüsilise isiku raha. Ettevõte eksisteerib iseenda huvides. Jätkuvuse printsiip – majandusüksust käsitletakse jätkuvalt tegutseva organisatsioonina, kui ei ole alust vastupidiseks oletuseks. Monetaarsuse printsiip – kajastatakse kõike rahas (käibelolevas – Eestis eurodes). Kui poleks esitatud samas ühikus, siis ei saaks liita, lahutada, kokku arvestada. Raamatupidamisaruannetes kajastatakse ainult sellist informatsiooni, mida saab väljendada rahaühikutes. Perioodilisuse printsiip – Ettevõtte majandustegevus on jaotatud lühemateks perioodideks. Finantsaruanded koostatakse teatud ajaperioodide (kuu, kvartal, poolaasta, aasta) möödudes. Soetusmaksumuse printsiip – mingi objekti soetamisel kulutatud rahasumma (kõikide väljaminekute summa) = soetatud asja hind Realiseeri...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Laomajanduse erialane sõnastik Koostaja: Regita Eesmaa Juhendaja: Maire Jürjen Paide 2008 A Administratsioon- haldusaparaat, asutuse juhtkond Akt- toiming, tegu, ametlik dokument, toimik, dokumendikaust Aktiva- bilansi vasak pool, passiva vastand Aktsiis- kaudne riigimaks tarbekaupadelt Aviis- teatekiri kauba saatmise või rahasumma ülekandmise kohta Argument- tõestusvahend, põhjend Aspekt- vaatekoht, seisukoht, nähtuse üks külg Audiitor- omanike kutsutud revident Apellatsioon- kaebus, edasikaebus Allianss- liit, ühendus Alternatiivne- asendus, teine sarnane, teine rööbiti Andmebaas- võtmete järgi otsingut võimaldav loogiliselt seotud andmete kogu Aruanne- ettekanne tehtud tööst Asjaajamin...
BILANSS 1.01.2010 AKTIVA Käibevara Raha ja pangakonto 191 333 Aktsiad ja muud väärt paberid 11 000 Nõuded ostjate vastu Ostjate laekumata summad 166 800 Ebatõenäoliselt laekuvad arved -504 Kokku 166 296 Muud lühiajalised nõuded 1 000 Ettemaksed 2 000 Varud Tooraine 22 000 Kaup 40 000 Valmistoodang 11 700 Kokku 73 700 Käibevara kokku ...
1 Masina soetusmaksumus on 100, eeldatav kasulik eluiga 5 aastat, masina amortisatsioonikulu kahekordse kahaneva jäägi meetodil teisel aastal on a. 24 b. 25 c. 23 d. 22 Question 2 Bilansi maht suureneb, kui a. ostetakse järelmaksuga põhivara b. saadakse pangalaen c. laekub ostjalt ettemaks Question 3 Omakapitali alaliigid on näiteks a. oma osad või aktsiad b. kasum c. aktsia- või osakapital d. ülekurss e. omakapital f. laenukapital g. reservkapital h. võõrkapital Question 4 Bilansi maht ei muutu, kui a. saadakse tagasi tarnijale tehtud ettemakse b. antakse töötajale laenu c. makstakse välja palgad d. tehakse tarnijale ettemaks Question 5 Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis a. õiglases väärtuses b. neto realiseerimismaksumuses c. soetusmaksumuses d. soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse languse...
RAHAVOOGUDE ARUANNE (tuhat krooni) Nimetused 1 aasta 2 aasta 3 aasta 4 aasta 5 aasta I.Jääk perioodi alg 0 1431,5 2544,3 3724,2 4904,1 Rahal.vah.sissetulek 1.sissemakst.põhikapital 3 2. Laen 17,7 3. Laekum.müügist 1947,0 1608,3 1698,0 1698,0 1698,0 KOKKU sissetulek 1967,7 1608,3 1698,0 1698,02 1698,02 Rahal.vah.kasutam. Ruumid/tehnika 19,5 Töötasu 78 100,8 107,40 107,40 107,40 Materjal 90 90,00 90,00 90,00 90,00 Küte 0 0,00 ...
Kuluarvestus eelarvete, standardkulude ja tegelike kulude kehtestamine ja analüüs Finantsarvestus - arvepidamine kontodel kahekordse kirjendamise põhimõttel, finantsaruannete koostamine ja nende analüüs Majandusarvestus - majandustehingutest tuleneva informatsiooni töötlemise süsteem, mille käigus toimub informatsiooni vaatlemine, kogumine, töötlemine, edastamine ja tõlgendamine info kasutajatele Juhtimisarvestus - info identifitseerimise, mõõtmise, koondamise, rühmitamise, hindamise, analüüsimise, tõlgendamise ja kommunikatsiooni protsess, mida kasutab juhtkond planeerimiseks, hindamiseks ja kontrollimiseks. Maksuarvestus riiklike või muude maksude arvestamine, analüüs, taseme planeerimine eesmärgiga minimeerida maksukohustust Auditeerimine - majandustegevuse kohta käiva tõendusmaterjali objektiivne hindamine Finantsanalüüs - hinnangu andmine ettevõtte finantsolukorrale Finantsjuhtimine - ettevõtte finantseesmärkide püstitamine ja ...
Egle Moones 164998 TAF0070 Raamatupidamisbilanss (lihtsustatud) VARA (AKTIVA) Arvelduskonto 6,700 Hooned 210,000 Kaup 4,000 Maa 20,000 VARA (AKTIVA) KOKKU 240,700 Egle Moones 164998 TAF0070 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL (PASSIVA) Osakapital 240,700 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL 240,700 (PASSIVA) KOKKU PÄEVARAAMAT Summa Jrk nr Kuupäev ...
1)Arvepidamise ajalugu: kes oli Luca Pacioli, kust sai arvepidamine alguse? Tänapäeval kehtiva ja toimiva arvestuse alused on esmakordselt kirja pannud Luca Pacioli aastal 1494 2)Mis on ettevõtte majandusaasta aruanne, millal see koostatakse? Aastaaruanne koosneb erinevatest aruannetest, mille koostamiseks on ette nähtud kindlad vormid ja mille eesmärk on anda ülevaade firma finantsseisust, majandustulemustest ja rahavoogudest. Majandusaasta pikkus on 12 kuud ehk kalendriaasta ning selleks ajaks peavad raamatupidamiskohustuslased kindlasti koostama majandusaasta aruande. Vähemalt üks aruanne aastas on kohustuslik majandusaasta lõpu seisuga. Näiteks kui majandusaasta algab 01.01.2014, siis tuleb aruanne koostada hiljemalt 31.12.2014. 3)Kes on Eesti Vabariigis raamatupidamiskohustuslased? Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna, kohaliku omavalitsuse üksus, Eestis registreeritud iga era- või avalik- õiguslik juriidiline ...
BILANSISKEEM Bilansikirjete alaliigendusi võib bilansi asemel esitada lisades. Lähtudes olulisuse printsiibist, võib ebaolulisi bilansikirjeid avaldada summeeritult. Bilansikirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele ja loetavusele. Aktiva (varad) Käibevara Raha Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud lühiajalised nõuded Ettemaksed teenuste eest Kokku Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed varude eest Kokku Käibevara kokku Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtjate aktsiad või osad Sidusettevõtjate aktsiad või osad Muud aktsiad ja väärtpaberid Pikaajalised nõuded Kokku Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhiv...
Äriplaan Moeateljee OÜ Re-use-me Rohelist mõtteviisi propageeriv õmblusateljee Ettevõtte juht: Sille Lääs Sütiste tee 154- 16, Tallinn tel: 56924988, e-mail: [email protected] Koostaja:Sille Lääs Tallinn 2011 Sisukord Sisukord 2 Äriplaan 3 Äriidee 3 Lähteandmed Lühikirjeldus, investeeringud ja oodatavad tulemused 4 Ettevõtte ülevaavaade 5 Keskkonnaalane aspekt 5 Juhtkond 5-6 Bilanss I ...
Majandusarvestuse aluste kordamisülesanded Eksamil võib kasutada bilansiskeemi, kasumiaruande skeeme. Rahavood ja omakapital. Edukat lahendamist! 1. Aktsiakapitali leidmine, bilansi koostamine Ostjate maksmata arved 2 730 000 Maksmata palgad 1 500 000 Lühiajaline laen Swedi pangalt 500 000 Raha 200 000 Reservkapital 30 000 Maksmata dividendid 1 200 000 Ostetud lühiajalised aktsiad 700 000 Põhivara 2 400 000 Tarnijatele maksmata arved 2 500 000 Põhivara kulum 400 000 Müügiks ostetud kaup 300 000 Pikaajaline finantsinvesteering 7 000 000 Kasum 3 200 000 Aktsiakapital ? Nõude...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
