Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"-Trafo" - 244 õppematerjali

thumbnail
23
doc

Elektroonika alused (konspekt)

1. PN-Siire ja tema omadused 1.1 Elektrijuhtivus pooljuhtides Pooljuhid on materjalid, millised on elektri juhtide seisukohalt on juhtide ja isolaatorite vahepeal. Pooljuhte on palju, kuid elektroonikas kasutatakse väheseid. Kõige olulisem pooljuht kaasajal on räni. Ajalooliselt esimene oli germaanium. Veel kasutatakse gallium-arseniidi (Ga As), räni-karbiidi (SiC) jne. ?hiseks oluliseks omaduseks kõikidele pooljuhtidele on nende kristalliline ehitus. Aine kristallilise ehituse korral on iga aine aatomil oma kindel asukoht st. nad moodustavad kristallvõre. Igale ainele on omane mingi kindel ja teistest erinev kristallvõre st. aatomite paiknemine. Kui soovitakse ühtlast kristallvõret, siis ei tohi lubada aines lisandeid, sest lisandid tekitavad oma kristallvõret ja struktuur muutub. Kristallilisest ehitusest tulenevalt võime oletada aine elektronid võ...

Elektroonika → Elektroonika
235 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Energia - FÜÜSIKA

FÜÜSIKA ­ ENERGIA 1. Mis on elektrivool ja kuidas on määratud selle suund? Elektrivool on vabade laengukandjate suunatud liikumine ning elektrivoolu suund on määratud kui positiivsete laengute liikumise suund. 2. Millest ja kuidas sõltub voolutugevus ? Voolutugevus sõltub juhi ristlõike pikkusest, lisaks veel ühe üksiku laengukandja laengust ning kiirusest, mida suuremad, seda suurem voolutugevus. I= qnSv Voolutugevus= koguaeg ühesugune arv( 1,6*10astmel-19 C) * kontsentratsioon* Juhi ristlõike pindala * triivliikumise kiirus. 3. Mida näitab voolutugevus? Voolutugevus näitab, kui suur laeng läbib juhi ristlõiget ajaühikus. 4. Mida näitab takistus ja kuidas sõltub juhi mõõtmetest ja temperatuurist ? ül Takistus näitab keha mõju elektrivoolule. Temperatuurist sõltub takistus tänu temperatuuritegurile. Positiivse temperatuuriteguri korral takistus suureneb temperatuuri tõustes ning negatiivse ...

Füüsika → Elektriõpetus
6 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Rakenduselektroonika

magnetvooge ja seetõttu saadakse tarbijal normaalne vahelduvsignaal. On ilmne, et selline lülitus töötab hästi ainult sel juhul, kui lülituse mõlemad õlad on samasuguste omadustega, nii et signaali mõlemaid poolperioode võimendatakse võrdselt. Selleks peab mõlemal transistoril h21E1 = h21E2 ja Ico1=Ico2. Peale transistori omaduste võrdsuse peavad olema ka väljund- ja sisend -trafo võimalikult sümmeetriliselt valmistatud. Vastastaktlülituse põhieelis tuleneb madalast lähte -tööpunktist ja väiksemast tarbitavast voolust. Seetõttu suureneb kasutegur 70%-ini. Peale selle on sama väljundvõimsuse korral võimalik kasutada väiksemavõimsuselisi transistore (tõsi neid läheb 2 tükki). Täiendavaks eeliseks on see, et võimenduselementide mittelineaarsuse toimel tekkivad teised harmoonilised, mis avalduvad kollektorvoolus,

Elektroonika → Elektriahelad ja elektroonika...
44 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Betooniga töötamine alla 5 kraadi

Sisukord. Sisukord.................................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................................3 Ettevalmistustööd...................................................................................4 Betoonisegu soojendamine.....................................................................4 Betoonimine...........................................................................................5 Betooni soojendamine............................................................................5 Juhtmega elektrisoojendus.....................................................................5 Raketisesoojendus..................................................................................6 Infrapunakiirgussoojendus.....................................................................6 Kuumbetoon............................

Ehitus → Betoonitööd
46 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

Füüsika KT kordamine - elektromagnetvõnkumised

1)Mis on elektromagnetvõnkumised(EMV)?- ...elektri või magnetvälja perioodilised muutused (st laengu, voolutugevuse või pinge perioodilised muutused). 2)Mille poolest erineb vabad ja sunnitud elektromagnetvõnkumised?- Vabad EMV tekivad kondensaatori tühjenemisel läbi pooli, kui kondensaator on eelnevalt laetud;sunnitud EMV tekivad välise perioodilise EMJ abil (näiteks vaheldub vool, mille suud ja suurus perioodiliselt muutub). 3)VÕNKERING-kondensaatorist ja poolist koosnev süsteem. 1 - (induktiiv)pool; 2 - kondensaator 4)Mis on vahelduvvoolu tugevuse ja pinge effektiivväärtus?- Vahelduvvool- I= Pinge: U= I0, U0 - amplituut(maximum)väärtus 5)Thomsoni valemI- T=2 |()2 => T2=4 ; T= T-periood (s) L- induktiivsus (H) C-mahtuvus (F-farad) 6)Induktiivtakistus (RL võib ka XL)- takistus, mida vahelduvvoolu ahel omab induktiivsuse olemasolu tõttu. RL=L=2fL (omega) -ringisagedus ...

Füüsika → Füüsika
35 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Magnetnähtused

Magnetnähtused- magnetit võib ära tunda tema omaduste järgi tõmmata ligi raudesemeid. Püsimagnet on magnet, mis säilitab oma magnetilised omadused pika aja jooksul. Tal on kaks poolust- põhja- ja lõuna poolus. Magneti poolus on koht magnetil, kus tema toime on kõige tugevam. Samanimelised poolused tõukuvad ja erinimelised poolused tõmbuvad Magnetväli-magnetid ,,tunnetavad" üksteist tänu magnetväljale. Kuna elektrivoolu albil on ka võimalik tekitada magnetvälja (võimalik on ka vastupidine protsess) siis räägitakse tänapäeva lühisest elektromagnetväljast. Magnetvälja kirjeldamiseks kasutatakse magnetvälja jõujooni- need on jooned, mida mööda asetuvad magnetväljas paiknevate väikeste magnetikeste teljed. Jõujoonte omadused- 1)on alati kinnised kõverad 2)nad ei lõiku kunagi üksteisega 3)mida tihedamalt paiknevad jõujooned, seda tugevam on magnetväli. Elektromagnet-on traatpool, millel on raudsüdamik. Kuidas tugevdada vooluga pooli magnetväl...

Füüsika → Füüsika
128 allalaadimist
thumbnail
27
pptx

Päikeseelektrijaam

Päikeseelektrijaam Mis on päikeseelektrijaam? Päikese-soojuselektrijaam on päikesekiirgust kontsentreeriv päikeseelektrijaam, mis kasutab päikesekiirguse neeldumist ainetes. Päikese-soojuselektrijaamad jagunevad: Torn-päikeseelektrijaamad Rennpeegel-päikeseelektrijaamad Tiik-päikeseelektrijaamad Õhuvoolu-päikeseelektrijaamad Fotoelelement- ehk fotogalvaanilised päikeseelektrijaamad Ja neid kasutatakse kahel viisil: 1) kiirguse kontsentreerimisega peegel- või läätssüsteemide abil (nt paraboloidpeegel- ja torntüüpi päikeseelektrijaamad), 2) kiirguse kontsentreerimiseta (nt õhuturbiin- ja tiiktüüpi päikeseelektrijaamad ja enamik fotoelektrilisi elektrijaamu). Torn-päikeseelektrijaamades kasutatakse päikesekiirguse kontsentreerimiseks automaatselt, järgiv- või programmjuhtimisega elektriajami abil pööratavaid tasapeegleid (heliostaate), mis suunavad kiirguse väiksemapinnalisele, suure neeldumisteguriga (nt 0,95 või ena...

Elektroonika → Elektrivarustus
38 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Elektrivõrgu releekaitse

1. Releekaitse toimimispõhimõtted(tunnussuurus, põhi-reservkaitse, üle-alakaitse, hetk-viitekaitse. Tunnussuurus on füüs. suurus millele releekaitse mõõteosa reageerib. Jagatakse: elektrilised, el suuruse funktsioonid, el. suuruste erinevus, mitteelektrilised. Ahela reservkaitse saab mõõtetulemused sama ahela trafodest, AJ oma sama AJ omadest, kaugreservkaitse erinevast AJ-st. 2. Releekaitse toimimispõhimõtted (absol. ja suht. selektiivsus, hõlmatavus, töökindlus, tõrked). Abs. selektiivsusega on kaitse, mis võrdleb el. suurust mõlemas otsas (pikidif-, võrdluskaitse). Vajab toimimiseks sidekanalit. Üldjuhul üheastmeline Suht. sel. võrdleb suurusi ühes otsas ja on tihti mitmeastmeline (voolu-, dist. kaitse). Hõlmatavus- kaitse peab haarama kõiki elektrivõrgu seadmeid. Tundlikkus- kaitse võime reageerida võimalikult väiksele muutusele. 3. Rekeejautse toimimispõhimõtted (elemendi- ja süste...

Energeetika → Elektrijaotustehnika
13 allalaadimist
thumbnail
18
xlsx

Puhta Vedeliku Küllastunud Aururõhu Määramine Dünaamilisel Meetodil labor FK6 protokoll

TTÜ Materjali- ja keskkonnatehnoloogia Instituut KYF0280 Füüsikaline keemia Üliõpilase nimi: Franz Mathias Ints Töö nr: FK6 Töö pealkiri: Puhta Vedeliku Küllastunud Aururõhu Määramine Dünaa Siia tuleb sisestada aparatuuri joonis. keskkonnatehnoloogia Instituut 280 Füüsikaline keemia Õpperühm: EANB31 Töö teostamise kuupäev: 23.09.2020 tunud Aururõhu Määramine Dünaamilisel Meetodil Töö eesmärk (või töö ülesanne). Määrata vedeliku küllastatud aururõhu sõltuvus temperatuurist kaheksal rõhul. ja viimane mõõtmine teostada atmosfäärirõhul. Teooria. Kui soojusvahetus süsteemi ja väliskeskkonna vahel on aeglane võib aine süste pöörduvalt, ilma, et see rikuks faaside tasakaalu. Antud juhul määrab faaside t konstantsuse tingimus, seega võimalik vabaenergia muutus dGp, T=0 vaatama üleminek ühest faasist teise. Järelikult on tasakaal kahe faasi vahel või...

Keemia → Füüsikaline keemia
7 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Tarvijate elektrivarustuse konspekt

1. ELEKTRITARVITITE ELEKTRIVARUSTUSE KATEKOORIAD I katekooria nende paigaldiste või tarbijate hulka kuuluvad metallurgia-, keemia- ja mäetööstuse ettevõtted, teatrid, kinod, klubid, haiglate operatsiooniruumid, raadiosidesõlmed, telefonijaamad, veevarustuse- ja kanalisatsiooniseadmed jne. Tarbijaid tuleb toita kahest sõltumatust toiteallikast (ühe toiteallika pinge kadumisel säilib teise toiteallika pinge), toitekatkestust võib lubada ainult automaatse reservtoite sisselülitamise ajaks. I katekooria erirühma sinna kuuluvad eriti tähtsad riigiasutused ning sõjalised ja tsiviilkaitse objektid. Nende toiteks tuleb ette näha lisatoidet kolmandast sõltumatust toiteallikast. II katekooria Sellesse katekooriasse kuuluvad masinaehituse ja kergtööstuse ettevõtted, õppe- ning lasteasutused jne. II katekooria tarbijaid ja paigaldisi on soovitav varustada kahest sõltumatust toiteallikast. Toitekatkestust võib lubada ajaks, mille jooksul valvep...

Energeetika → Tarbijate elektrivarustus
85 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Vahelduv-, alalis-, induktsioonivool

Vahelduvvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad. Tänapäeva elektrijaotusvõrkudes on üldjuhul ülekantav elektrivool 3 faasiline vahelduvvool. Alalisvoolu kasutatakse seal, kus on vaja võrgust sõltumatut toiteallikat ­ akut autol või taskutelefonis, toiteelementi käe- või seinakellas. Alalisvooluga töötab praegu veel enamus transpordivahendeid ­ elektrirong, tramm, trollibuss. Elektrienergia saadakse nende jaoks aga vahelduvvooluvõrgust alaldusalajaamade kaudu. Alalisvooluga töötavad ka elektrokeemilised ja galvaanikaseadmed. Vahelduvvoolu saamiseks enamkasutatav on siinuspinge, raadiotehnikas kasutatakse näiteks ka saehammaspinget.Elektrienergia tootmise, jaotamise ja tarbimise seisukohalt on vahelduvvoolul alalisvoolu ees rida eeliseid:vahelduvvoolugeneraatorite jõuahelad on kontaktivabad ­ seal puudub vajadus voolu ülekandeks pöörlevalt rootoriltvahelduvpinge lihtne muundamine trafoga kõrgeping...

Füüsika → Füüsika
59 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Elektrotehnika eksami küsimusi ja vastuseid

EKSAMI KÜSIMUSED 1.n- tüüpi pooljuhis on enamuslaengukandjad-Elektronid 2. Tuntumad pooljuhtained on-Räni(Si),Germaanium(Ge) 3.Pooljuhtideks nim.aineid ,mille mahueritakistus on...-Väiksem kui metallidel ja suurem kui isolaatoritel. 4. Dioodi läbib vool kui tema anood on katoodi suhtes-Järjestikult Anood Katood 6. Dioodi pärisuunaline U/I tunnusjoon on 7.Toiteseadme väljundparameetrid on-Väljundpinge stabiilsus,suurim lubatud vool 8. Silufiltri põhiline ülesanne on-vähendada alaldist saadava pinge pulsatsiooni ehk lainelisust tarbija iseloomuga määratud tasemeni. 9. Trafo ülesanne toiteseadmes on-muuta vahelduvvooluvõrgust saadavat pinget sel määral,et väljundis saada nõutava suurusega alalispinget 10. Transistori 3 tööreziimi on-avatud,suletud ja küllastusreziim 11.Mitu siiret on transistoril-2 12.Suurima võimsusvõimenduse annab-ühise emitteriga lülitus 13.NPN tüüpi transistori kollektor ühendata...

Tehnika → Elektrotehnika
167 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Füüsika - elekter, temperatuur

1. Millest ja kuidas sõltub voolutugevus? Juhi ristlõike pindalast. Mida suurem on pindala, seda tugevam vool. 2. Mida näitab takistus ja kuidas sõltub see juhi mõõtmetest ja temperatuurist? Takistus näitab, kui suur pinge tuleb rakendadajuhi otstele selleks, et tekitada juhis ühikulise tugevusega vool. Mida pikem juht, seda suurem takistus. 3. Mis on ülijuhtivus? Olukord, kus aine takistus praktiliselt kaob, kui tema temperatuur on madalam, kui kriitiline temperatuur. 4. Mis on kõrgtemperatuuriline ülijuht? Aine, mille ülijuhtivus tekib kõrgemal emperatuuril kui 25K. 5. Ohmi seadus. Voolutugevus on võrdeline pingega ja pöördvõrdeline takistusega. I=U/R 6. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta . Ohmi seadus kogu vooluringi kohta ütleb, et voolutugevus on võrdeline emj-ga ja pöördvõrdeline kogutakistusega. I=E/R+r 7. Mis on jadaühendus? Voolutarvitite selline ühendusviis, mille korral kõiki tarviteid läbib sama tuge...

Füüsika → Elektriõpetus
5 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Füüsika kordamisküsimused. 11. klass

1. Mis on vahelduvvool? Vahelduvvooluks nim voolu, mille suund ja tugevus muutuvad perioodiliselt. Selle sagedus Euroopas on 50hertzi. 2. Mida näitab vahelduvvoolu amplituud, hetk ­ ja efektiivväärtus ning kuidas on need omavahel seotud? Vahelduvvoolu amplituudväärtus on voolutugevuse maksimaalne võimalik väärtus. Voolutugevuse hetkväärtus näitab voolutugevust konkreetsel ajahetkel ja sõltub amplituudväärtusest vastavalt fünktsioonile. Efektiivväärtus on keskmine voolutugevus vahelduvvoolu võrgus. nad kõik iseloomustavad vahelduvvoolu perioodi vältel/jooksul 3. Faasjuhe? Faasijuhe omab pinget maa suhtes. 4.Nulljuhe? Nulljuhtmes puudub pinge Maa suhtes. Nulljuhe on selleks,et tekiks kinnine vooluring. 5. Maandusjuhe? Maandusjuhtmed on inimeste kaitseks ühest otsast ühendatud seadme metallkestaga ning teisest otsast maaga. Kui metallkest satub pinge alla, siis tänu maandusjuhtmele tekib kinnine vooluring, voolutugevus suureneb järsul...

Füüsika → Analoogelektroonika
46 allalaadimist
thumbnail
6
pdf

Elektromagnetism KT

Elektromagnetism KT 1.1 Mis on elektrilaeng? Mis on elektrilaengu jäävuse seadus? ● Elektrilaeng ehk laeng on füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. ● Elektrilaengu jäävuse seadus - elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. 2.1 Mis on p-n siire? Kuidas see töötab? Kus me seda kasutame? ● Kui tekitada pooljuhis kaks erineva juhtivusega osa, siis p- ja n- juhtivusega osade üleminekupiirkonda nimetatakse p-n siirdeks. ● Selline olukord saavutatakse erinevate lisandite sisseviimisega pooljuhtkristalli. Siirdel hakkab toimuma laengukandjate vahetus. Elektronid hakkavad soojusliikumisest põhjustatud difusiooni toimel liikuma p-osas olevatele vabadele kohtadele, mille tulemusel enne neutraalne p-osa saab negatiivse laengu ja n-osa, kaotades elektrone, samasuguse positiivse laengu. ● P-n siiret kasutatakse põh...

Füüsika → elektromagnetism
6 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Elektriõpetus

Voltmeeter-pinge-rööbiti,ampmeeter-tugevus-jadamisi,takistuse temp.tegur(alfa) näitab, kui suur on takistuse suhteline muutus 0 c juures temp.-i tõstmisel ühe kraadi võrra. kuna ioonide soojusliikumine segab laengukandjate suunatud liikumist, sõltub juhi takistus ja ka tema materjali eritakistus temperatuurist.ülijuhtivas olekus aine eritakistus on praktiliselt null, võimsus-ajaühikus vabanev energia, nimivõimsus,nimipinge-pinge,millel elektriseade arendab niisugust võimsust nagu peale on kirjutatud,joule`i lenzi seadus väidab, et elektivoolu toimel juhis eralduv soojushulk Q on võrdeline voolutugevuse I ruuduga, juhi takistusega R ja voolu kestusega t, el.välja tööd laengukandjate suunatud liikumise tagamisel nimet. El.voolu tööks, kütteseadmes või el.lambis on voolu töö ainsaks tulemuseks soojuse eraldumine. (A=IUt) el.mootori korral tehakse el.enegia arvel mehaanilist tööd(IUt=Am+I ruut t) elektriline võimsus on voolutugevuse ja ping...

Füüsika → Füüsika
53 allalaadimist
thumbnail
2
docx

TEST 8 - magnetism

TEST 8 - magnetism 1. Magnetiliste omaduste põhjal jaotatakse ained kolmeks: a. Paramagneetikud ­ veidi tugevdavad neile mõjuvat magnetvälja b. Ferromagneetikud ­ tugevdavad neile mõjuvat magnetvälja kuni mitu tuhat korda c. Diamagneetikud ­ nõrgendavad neile mõjuvat magnetvälja 2. Milliste magnetpooluste vahel on millised jõud? a. Erinimelised poolused ­ tõmbejõud b. Samanimelised poolused ­ tõukejõud 3. Magnetinduktsioon on vektoriaalne suurus, suunda näitab magnetnõela põhjapoolus 4. Magnetväljas asuvale voolule mõjuv jõud sõltub voolu suuna ja magnetvälja suuna vaheliset nurgast. Kui magnetvälja suund ja voolu suund langevad kokku Jõud on maksimaalne siis jõud on 0 5. Milles seisneb elektromagnetiline induktsioon? Elektriväli tekitab magnetvälja ja magnetväli tekitab elektrivälja Muutuv elektriväli tekitab muutuva magnetvälja ja muutuv magnetväli tekitab muut...

Füüsika → Aineehitus
19 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Tarbijate elektrivarustus eksamiks valmis spikker

Tarbijate elektrivarustus 1. Elektritarbijate ja ­ paigaldiste kategooriad elektrivarustuse töökindluse järgi: 1. kategooria ­ tarbijad ja -paigaldised, mille elektrivarustuse katkemine võib põhjustada ohu inimeludele, seadmete kahjustusi, massilist toodangupraaki ja pikaajalisi häireid keerukas tehnoloogilises protsessis. Selliste tarbijate või paigaldiste hulka kuuluvad metallurgia-, keemia- ja mäetööstuse ettevõtted, teatrid, kinod, klubid, haiglate operasiooniruumid, raadiosidesõlmed, telefoonijaamad, veevarustuse- ja kanalisatsiooniseadmed jne. 1. kategooria ­ tarbijate ja paigaldiste hulgas eristatakse erirühma, mille katkematu töö 1. Komplekt alajaam; on ...

Energeetika → Tarbijate elektrivarustus
77 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Tark- ja riistvara

Tallinna Reaalkool Arvuti riist- ja tarkvara Referaat Kevin Morten Saidla Õpetaja Kailit Taliaru Tallinn 2010 Riistvara Kuna arvutite riistvara ja tarkvara on väga erinevad selgitan meeleldi need teemad eraldi, alustades riistvarast Personaalarvutid võib jagada kaheks: - lauaarvutid - sülearvutid e kantavad arvutid Lõppkasutaja seisukohalt koosneb arvuti: arvutiplokist monitorist klaviatuurist hiirest kõlaritest (+ printer) Need kõik üleval loetletud on kõige üldisemad riistvara komponendid. Monitor / kuvar / displei Kuvar muudab arvutis toimuva kasutaja jaoks visuaalselt jälgitavaks. Kuvarite peamiseks parameetriteks on kuv...

Informaatika → Informaatika
24 allalaadimist
thumbnail
20
pdf

Elektriskeemide tingmärgid.

TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Raivo Teemets ELEKTRIPAIGALDISED 1.3 Elektriskeemide tingmärgid Elektriskeemide rahvusvahelised tingmärgid on kättesaadavalt esitatud Eesti standardisarjas EVS-EN 60617, mis ilmus aastal 2000 ja koosneb järgmistest standarditest: EVS-EN 60617-2:2000 Märgielemendid, omadusmärgid ja muud üldkasutatavad märgid EVS-EN 60617-3:2000 Juhid ja ühenduselemendid EVS-EN 60617-4:2000 Passiivkomponendid EVS-EN 60617-5:2000 Pooljuhtkomponendid ja elektronlambid EVS-EN 60617-6:2000 Elektrienergia tootmine ja muundamine EVS-EN 60617-7:2000 Lülitus-, juhtimis- ja kaitseseadmed EVS-EN 60617-8:2000 Mõõteriistad, lambid ja signalisatsioonivahendid Tekst põhineb raamatul “Elamute elektripaigaldised” 1(10) 1.3 Elektriskeemide tingmärgid EKA loengud Raivo Teemets ...

Varia → Kategoriseerimata
51 allalaadimist
thumbnail
240
pdf

Elektriajamite elektroonsed susteemid

3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3 Sisukord Tähised............................................................................................................................

Elektroonika → Elektrivarustus
90 allalaadimist
thumbnail
15
pdf

Üldine

ELEKTROTEHNIKA Üldist Andres Ojalill - Tallinna Polütehnikum Rahvusvaheline mõõtühikute õõtühik t süsteem ü t · 7 põhiühikut · Pikk Pikkus - meeter t [m] [ ] · Mass - kilogramm [kg] · Aeg - sekund [s] · Elektrivoolu tugevus - amper [A] · Temperatuur - kelvin [K] · V l Valgustugevus t - kandela k d l [[cd]d] · Ainehulk - mool [mol] Rahvusvaheline mõõtühikute õõtühik t süsteem ü t · 2 lisaühikut · tasanurga mõõtühik - radiaan [rad] · ruuminurga mõõtühik - steradiaan [sr] Elektriliste suuruste tähi t ...

Tehnika → Elektrotehnika
117 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

Elektromagnetism

Elektromgnetism käsitleb laetud osakeste mitteuhtlast liikumist ning elektri­ ja magnetvälja  muundumist teineteiseks.  Elektromagneetilise induktsiooni nahtuseks nimetatakse elektrivalja tekkimist magnetvalja  muutumisel.  Pööriselektrivaljaks nimetatakse elektrivälja, mille jõujooned on kinnised jooned ehk  pöörised. Sellibe elektriväli tekib magnetvälja muutumisel.  Endainduktsiooni nähtuseks nimetatakse Elektromagneetilise induktsiooni alaliiki, mille  korral magnetvoo muutus on põhjustatud voolu muutusest vaadeldavas juhis endas.  Üks veeber 1Wb on magnetvoog, mis läbib 1ruutmeetri suurust magnetvälja suunaga ristuvat  pinda, kui välja magnetinduktsioon on 1T. Seega 1Wb=1T*1m^2  1H=1Wb/1A 1henri  Induktsiooni elektromotoorjõuks nimetatakse tôöd, mida juhet liigutav jõud teeb ühikulise  positiivse langu läbiviimisel vooluringist. Katkestatud vooluringi korral võrdub induktsiooni  elektromotoorjõud juhtmelõigu otstel tekkiva pi...

Füüsika → Füüsika
5 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Elektromagnetism kontrolltöö konspekt

Elektromagnetism – kiirendusega liikuvad laengud, kus on seotud omavahel elektri ja magnetväli, mõlemad väljad mõjutavad mõlemat välja Pööriselektriväli (mõiste ja eripärad) - kinniste, alguse ja lõputa jõujoontega väli, eripärad on need, et see väli pole potentsiaalne ehk seda välja ei saa kirjeldada potentsiaalse energia ja potentsiaali mõistega Elektromagnetiline induktsioon - elektrivälja tekkimine magnetvälja muutumise tagajärjel või juhtme liikumise tõttu muutumatus magnetväljas Induktsiooni elektromotoorjõud - töö, mida tehakse mitte-elektriliste jõudude ehk kõrvaljõudude poolt siis, kui laetud osake teeb suletud vooluringis ühe tiiru Faraday katsete kirjeldused Liikuv püsimagnet tekitab voolu lähedalasuvas juhtmes. Vooluga juhtme liikumine tekitab magnetvälja vahendusel voolu naaberjuhtmes Voolu muutus juhtmes tekitab vastava magnetväljamuutuse kaudu voolu naaberjuhtmes Magnetvoog - suurus, mis näitab, kuivõrd j...

Füüsika → Elektroenergeetika
1 allalaadimist
thumbnail
59
doc

Alajaamad II osa

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Elektroenergeetika instituut ALAJAAMAD II AEK3025 5,0 AP 6 4-1-1 E K (eeldusaine AES3045 "Elektrivõrgud") TALLINN Loengukursus AEK 3025 ii Rein Oidram _____________________________________________________________________ 2009 ______________________________________________________________________ TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 iii Rein Oidram _____________________________________________________________________ SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Alajaama struktuur ja side elektrivõrguga 2.1. Alajaama põhitüübid ja seadmete üldiseloomustus 2.2. Alajaamade talitlustingimused 2.3. Elektrijaamade sidumine elektrivõrguga. 3. Alajaama põhiseadmed ...

Energeetika → Elektrijaamad
22 allalaadimist
thumbnail
81
doc

Elektroonika aluste õppematerjal

kollektori voolud põhjustavad väljundtrafos erisuunalisi magnetvooge ja seetõttu saadakse tarbijal normaalne vahelduvsignaal. On ilmne, et selline lülitus töötab hästi ainult sel juhul, kui lülituse mõlemad õlad on samasuguste omadustega, nii et signaali mõlemaid poolperioode võimendatakse võrdselt. Selleks peab mõlemal transistoril h21E1 = h21E2 ja Ico1 = Ico2. Peale transistori omaduste võrdsuse peavad olema ka väljund- ja sisend -trafo võimalikult sümmeetriliselt valmistatud. Vastastaktlülituse põhieelis tuleneb madalast lähtetööpunktist ja väiksemast tarbitavast voolust. Seetõttu suureneb kasutegur 70%-ini. Peale selle on sama väljundvõimsuse korral võimalik kasutada väiksemavõimsuselisi transistore (tõsi neid läheb 2 tükki). Täiendavaks eeliseks on see, et võimenduselementide mittelineaarsuse toimel tekkivad teised harmoonilised, mis avalduvad kollektorvoolus, tekitavad väljundtrafos vastassuunalisi

Elektroonika → Elektroonika alused
377 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Füüsika teooria 11. klass

Füüsika teooria: I Generaator ­ seade või masin, mis muundab üht liiki energiat teist liiki energiaks või toodab elektrienergiat või lainet Elektrigeneraatori tööpõhimõte põhineb magnetvälja jõujoonte lõikamisel vooluta juhtme poolt. Generaator pannakse pöörlema enamasti mitteelektrilise jõumasinaga nöiteks auruhüdro ­ või gaasiturbiiniga, sisepõlemis-või diiselmootoriga. Selle jõu mõjul tekib magnetväljas liikuvas juhis elektrivool Transformaator ehk trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev staatiline (liikuvosadeta) energiamuundur, mis võimaldab muuta vahelduvvoolu tugevust ja pinget voolusagedust muutmata. On erinevaid transformaatorite liike: jõutrafod, autotrafod, eraldustrafod, impulsstrafod, keevitustrafod II Elektromagnetlained Atomistlik printsiip väidab, et nii ainet kui välja pole võimalik lõutult jagada samade omadustega osadeks. Energia miinimumi printsiip väidab, et kõik iseeneslikud protsessid kulgevad kehade sü...

Füüsika → Füüsika
9 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Elektriliste koormuste arvutamine

Elektriliste koormuste arvutamine Üheks oluliseks ülesandeks elektrivarustuse ja objektide elektrifitseerimisel on elektriliste koormuste määramine. Tuleb määrata nii tootmiseks vajalikud koormused kui ka elukondlikud elektrikoormused. Koormuste määramisel tuleb arvestada nii olemasolevate kui ka lisanduvate võimsustega ja nende üheaegsusteguritega. Elektriliste koormuste määramiseks saab kasutada kas teada olevaid üheaegustegureid, või koostada projekteeritava objekti ööpäevased ja aastased koormusdiagrammid. Koormusgraafikute koostamise meetod on kasutatav kui on olemas objekti ööpäevased ja aastased tehnoloogilised kaardid. Arvutuslikuks koormuseks võetakse poole tunni maksimaalne koormuse väärtus. Kui esineb lühiajalisi koormusi kestusega alla poole tunni, siis vastav ekvivalentne poole tunni maksimaalne koormus leitakse järgmise valemiga: P12t1 P22t 2 ... Pn2...

Energeetika → Energiaarvutus
11 allalaadimist
thumbnail
16
xlsx

Füüsikaline keemia FK6 protokoll

TTÜ Materjali- ja keskkonnatehnoloogia Instituut KYF0280 Füüsikaline keemia Üliõpilase nimi: Rebecca Pärtel Töö nr: FK6 PUHTA VEDELIKU KÜLLASTUNUD AURURÕHU MÄÄRAMINE DÜNAAM Siia tuleb sisestada aparatuuri joonis. keskkonnatehnoloogia Instituut 280 Füüsikaline keemia Õpperühm: EANB31 Töö teostamise kuupäev: 23.09.2020 URURÕHU MÄÄRAMINE DÜNAAMILISEL MEETODIL Töö eesmärk (või töö ülesanne). Dünaamiline aururõhu määramise meetod põhineb aine keemistemperatuuride Teatavasti keeb vedelik temperatuuril, mil küllastatud aururõhk on võrdne välis mõõtmine erinevatel rõhkudel annab küllastatud aururõhu temperatuurriolene Clausiuse võrrandi abil arvutada vedeliku auramissoojuse. Teooria. Tegime kokku 8 mõõtmist. Alustasim 100 torrist ja kõige viimane mõõtmine oli Töövahendid. Ebulliomeeter, Vaakumpumba süsteem SC 950, elektriküttega kolb, jahuti, amp Töö käi...

Keemia → Füüsikalise keemia praktikum
11 allalaadimist
thumbnail
32
docx

Elektroonika aluste eksami küsimused ja vastused

Kordamisküsimused 1. Mis on Ohmi seadus? U=R*I 2. Mis on pingejagur? Etteantud parameetritega pingejaguri arvutamine. Pingejagur – alalis- või vahelduvpinget osadeks jagav elektriseade. 3. Elektriahela võimsus. U2 2 P=U∗I = =I ∗R R 4. Edissoni efekti olemus? 5. Elektronlambid (diood, triood, tetrood …) ja nende tööpõhimõte?  diood ‒ kahe elektroodiga (katood, anood);  triood ‒ kolme elektroodiga (katood, võre, anood);  pentood ‒ viie elektroodiga (katood, tüürvõre, varivõre, sulgvõre, anood).  Tetrood – nelja kanaliga Dioodi tööpõhimõte Töötamisel lastakse vool läbi nikroomist hõõgniidi, mis kuumutab katoodi 800...1000 °C kraadini. Kuum katood eraldab elektrone vaakumisse, protsess, mida nimetatakse termoemissiooniks. Katood on kaetud leelismuldmetalli (nt.baarium või strontsium) oksiidiga, millest elektronid väljuvad suhteliselt kerg...

Elektroonika → Elektriahelad ja elektroonika...
67 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Keevitamine

Keevitamine Heinar Einla Keevitus, keevitamine ­ kahele või enamale detailile kuumutamise või surve abil jätkuva kuju andmine. Keevitustehnoloogia ­ tehnika ala, mis käsitleb keevitusprotsesse kui toodete valmistamist detailidest või pooltoodetest. 80% tootmiskeevitus, 205 remondikeevitus Keevitustehnoloogia hõlmab: a) keevitustoodete projekteerimist, tugevusarvutusi, kvaliteedi tasemete määramist b) keevitusprotsesse, seadmeid, mehhaniseerimist c) keevitusmetallurgiat, põhi- ja lisamaterjalide sobivust, keevitatatavust d) kvaliteedi tagamist, järelevalvet, kontrolli, personali pädevust jm. e) töökeskkonda, eralduvaid gaase, kiirgust, müra, ergonoomikat jm. Keevituse sooritustehnika ehk keevitustehnika ­ keevitaja konkreetnekäeline tegevus keevisõmbluse keevitamisel Keevitusprotsess ­ konkreetne keevitusviis, mida eristatakse kasutatava energialiigi järgi Põhimetall ehk põhimaterjal ­ keevitatav meta...

Auto → Auto õpetus
95 allalaadimist
thumbnail
5
rtf

Juhistiku tüübid

7.1.12. IT juhistikud Kokkuvõte: 1. Juhistikusüsteemi all mõeldakse juhistiku töö- kaitsejuhtide ning maa omavahelist konbinatsiooni. 2. Juhistikeks nimetatakse juhtide (juhtmed, kaablid, latid) omavahel kokkuühendatud kogumit. 3. Juhistiku töökindlus, häirekindlus, ohutusmeetmete ja kaitseaparatuuri valik sõltuvad suurel määral talitlusmaandusest ja elektriohutusmeetmetest, mida rakendatakse kaugpuute puhul. 4. Tööjuhtideks (vahelduvoolusüsteemides on nendeks faasi- ja neutraaljuhid, alalisvoolusüsteemides poluse- ja keskjuhid). 5. Kaitsejuhtideks on maandus- ja potentsiaaliühtlustusjihid ning juhid mis seovad paigaldise pingealteid osi elektrivõrgu maandatud neutraaliga. 6. Abijuhtideks on näiteks juhtimis-, signalisatsiooni- jms. juhid. 7. Juhistikusüsteemid erinevad üksteisest selle poolest, kas juhistik on maandatud või mitte ja kas juhistiku juurde kuuluvad pingealtid osad (metallosad, mis isolatsiooni...

Energeetika → Jusitik
9 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Elektrotehnika ja elektroonika

Elektrotehnika ja elektroonika 1. Elektrivälja potentsiaal, pinge, elektromotoorjõud. Elektrivälja punkti potentsiaal on mingisse punkti paigutatud positiivse ühiklaengu q potentsiaalne energia, mis tekib, sest ta võib hakata väljajõu mõjul liikuma, mille puhul see jõud teeb tööd. Pinge – elektrivälja kehe punkti vaheline pinge on suurus, mida mõõdetakse tööga, mis kulub positiivse ühiklaenug ühest punktist teise üleviimiskeks. U=A/q Elektromoroorjõud on mitteelektrivälja mööduks; toiteallika kogupinge. Elektromotoorjõud on töö, mida teevad vooluallikas toimivad kõrvaljõud ühikulise laengu (1 C) üleviimisel. Elektromotoorjõud on võrdne potentsiaalide vahega vooluallika klemmidel välise ahela puudumisel. 2. Elektrivool: ühik, suund, valem Elektrivool on elektrilaengute suunatud liikumine. Voolu suunaks loetakse positiivselt laetud aineosakeste suunda, ehk elektroonide liikumise vastassuunda. Üh...

Elektroonika → Elektrotehnika ja elektroonika
123 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Infosüsteemid

10 Infosüsteemid 1. Elektrivõrgu infosüsteemid Infosüsteemi all mõistetakse andmete hõivamise, säilitamise ja töötlemise kompleksi, mis annab elektrivõrgu juhtimiseks vajalikku teavet. Tuumiku moodustavad andmebaasid. Probleemiks on andmete dubleeritus. 2. Võrguinfosüsteem Võrguinfosüsteem (automated mapping and facilities management AM/FM) haldab peamiselt teavet võrguelementide kohta. Jaotusvõrkudes tinti võrguIS ja geoIS seotud. Sisaldab andmeid võrkude ehituse ja remondi kohta ja muid tehnilisi näitajaid. (Liini-Alajaama-Trafo-Lüliti andmed, asukoht, tüüp, pinge/vool releesätted jne). Saadud andmeid kasutatakse võrgu talitluse arvutamiseks. 3. Geoinfosüsteem, (Raster-ja vektorkaardid, rakendused..) Kaardid, joonised jne. Rasterkaardiks on paberkaartide või aerofotode skanneeringute põhjal tehtud piltkaardid. Objekti moodustavad kõrvuti asetsevad ruudud. On andmemahukam ja ...

Energeetika → Elektrijaotustehnika
8 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Induktsioon ja magnetvoog

1 Milles seisneb elektromagnetilise induktsiooni nähtus? El mag indukts nähtuseks nimetatakse elektrivoolu tekkimist kinnises kontuuris, kui magnetväli milles see kontuur asetseb muutub. 2 Magnetvoo määratlus, vastav valem ja SI ühik. magnetvoog on mingit kontuuriga piiratud pinda läbivate magnetvälja jõujoonte arv f-magnetvoo ühikuks 1 weeber (WB) S-pindala mida vool läbib F=BS cos alfa B-magneetiline induktsioon(T) a-nurk induktsioonivektori ja normaali vahel 1 Weeber on magnet voog mis läbib kontuuri pindalaga 1 ruutmeeter sellega ristuvas magnetvälja mille magnetiline induktsioon on 1 Tesla 3. Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus. Kontuuris tekkiv elektromotoorjõud on võrdeline magnet voo muutumise kiirusega kontuuris. 4. Lenzi reegel, selle rakendamine induktsioonivoolu suuna määramiseks kontuuri läbiva kindla suunaga välja ...

Füüsika → Füüsika
311 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Elektrivõrk

Elektrivõrk · Kõrgpingevõrk 110-3300kV · Keskpingevõrk 6-35kV · Madalpingevõrk 230/400V Kõrgepingevõrk ehk põhivõrk on ette nähtud el.energia ülekandeks elektrijaamast suurte vahemaade taha põhilistesse jaotuspunktidesse.(selle võrgi nimipinge on üle 35 kV)110-220- 330 kV Keskpinge ehk jaotusvõrgud ­ nende võrkude kaudu toimub piirkonniti elektrienergia laialijaotamine ja muundamine madalpingeks(selle võrgu nimipinge on alatees 1kV kuni 35 kV)6,10,15,35 kV 3 juhet ,neutraali ei tule Suuri alajaamasid on 10+ keskpinge alajaamasi 133 madalpinge alajaamasid 18107 Madalpingevõrgud nende kaudu toimub enamasti löpptarbijate varustamine el.energiaga 0.23/0.4 kV · Süsteemvõrk 330 kV ühendab elektrisüsteeme ja elektrijaamu · Ülekandevõrgud 110 ja 220 kV kannab el.energia suurematesse alajaamadesse · Jaotusvõrk 6-35 kV edastab el.energia tarbijateni Alajaam ­ on ettenähtud el.energia muundamiseks ja jaotamiseks võib ol...

Energeetika → Elektrimaterjald
23 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Elektromagnetväli

2.ptk Elektromagnetväli Kordamisküsimused kontrolltööks 11.klassile 1. Mida käsitleb elektromagnetism? - Elektromagnetism käsitleb laetud osakeste mitteühtlast liikumist ning elektri- ja magnetnähtuste omavahelisi seoseid. 2. Mida nimetatakse induktsioonivooluks? - Induktsioonivooluks nimetatakse juhtme liikumist magnetväljas, mille suund on vastupidine mootori korral toiteallika poolt tekitatud voolule. 3. Millest sõltub Lorentzi jõud, mis mõjub liikuvale laengule magnetväljas? - 1. Kui magnetvälja tugevus on konstantne ja välja siseneb kaks osakest, mille liikumiskiirused on võrdsed, siis suurem jõud mõjub osakesele, mille laeng on suurem. 2. Mida kiiremini liigub laetud osake tugevas magnetväljas, seda suurem jõud mõjub osakesele. 3. Kui laenguga osake liigub risti magnetvälja B-vektori suunaga, siis tekkiv jõud on suurim. 4. Lorentzi jõu valem ja defineeri tähised valemis. - F(l) = F(m) / N ; F(m) = Magnetjõud ; N= Liikuvate laengu...

Füüsika → Füüsika
101 allalaadimist
thumbnail
114
doc

Elektroonika alused

On ilmne, et selline lülitus töötab hästi ainult sel juhul, kui lülituse mõlemad õlad on samasuguste omadustega, nii et signaali mõlemaid poolperioode võimendatakse võrdselt. Selleks peab mõlemal transistoril 94 h =h 21E1 21E2 ja I = I . co1 co2 Peale transistori omaduste võrdsuse peavad olema ka väljund- ja sisend -trafo võimalikult sümmeetriliselt valmistatud. Vastastaktlülituse põhieelis tuleneb madalast lähtetööpunktist ja väiksemast tarbitavast voolust. Seetõttu suureneb kasutegur 70%-ini. Peale selle on sama väljundvõimsuse korral võimalik kasutada väiksemavõimsuselisi transistore (tõsi neid läheb 2 tükki). Täiendavaks eeliseks on see, et võimenduselementide mittelineaarsuse toimel tekkivad teised harmoonilised, mis avalduvad kollektorvoolus,

Elektroonika → Elektriahelad ja elektroonika...
144 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Elektriahelad ja elektroonika alused (eksami vastused)

Elektri küssad 1. Milliseid eeliseid annab elektrotehnika tundmine insenerile? Hea spetsialist peaks oma kitsa ala kõrvalt tundma ka teiste teaduste põhiolemust. Kuna tänapäeval ei saa elektrita hakkama ühelgi elualal, siis peaksid insenerid kindlasti tundma elektrotehnika põhimõisteid, terminoloogiat ja elektrienergia ning elektriseadmete rakendamise võimalusi, et siis neid teadmisi kasutades oma erialal edukam olla. 2. Milliseid eeliseid annab elektroonika tundmine insenerile? Mehaanikainsenerid puutuvad palju kokku igasuguste masinatega, mis kasutavad elektrienergiat. Tootmises ja masinaehituses oleks ilma elektrotehnikaalaste teadmisteta üsna raske midagi ära teha. Tihti võimaldab elektrotehnika põhimõtete tundmine näiteks tootmises teha optimaalsemaid valikuid ja raha kokku hoida. 3. Kes peaks olema õppimisprotsessis aktiivsem pool ­ õppija või õpetaja? Mõlemad peaksid olema aktiivsed. Õpp...

Elektroonika → Elektriahelad ja elektroonika...
527 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Labor nr3

ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT Kõrgepingetehnika õppetool Töö nr 3 ISOLAATORITE KATSETAMINE TÖÖSTUSLIKU SAGEDUSEGA PINGEL Õppejõud: Ivo Palu Tudengid: 2009 Sisukord 2009........................................................................................................................................................ 1 SISUKORD........................................................................................................................................... 2 1. TÖÖ EESMÄRK.............................................................................................................................. 3 2. PÕHIMÕTTESKEEM...................................................................................................................

Energeetika → Kõrgepingetehnika
61 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Selv, Pelv ja Felv

Tallinna Polütehnikum Nimi Selv, Pelv ja Felv Referaat Tallinn 2019 Sissejuhatus Siin referaadis räägin ma Selvist, Pelvist ja Felvist, tegemist on elektriohutus ja seadusandlus iseseisva kodutööga. SELV, PELV ja FELV on kaitseväikepinged, ehk väikepinged, mis on sedavõrd madalad, et tema toimel inimkeha läbiv elektrivool ei kutsu esile elektrilööki Kaitseväikepinge süsteemid on põhiliselt: • Maandamata, ehk maast eraldatud kaitseväikepinge süsteemid, tähistusega SELV • Maandatud kaitseväikepinge süsteem, tähistusega PELV Harva kasutatakse ka Felv süsteeme, kuid põhilised süsteemid on SELV ja PELV. SELV Eraldatud madalpinge (SELV) süsteem on eriti madalpinge elektriskeem, mis on elektriliselt eraldatud teistest vooluahelatest, mis kannavad kõrgemat pinget, mis on eraldatud maapinnast ja teiste vooluahelate kaitsetorust. SELV-süsteemis ei tohiks pinge ületada tavapärastes tingimustes või ühe vea t...

Eesti keel → Eesti keel
3 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Elektripaigaldiste kursuse ulatuses kontrolltöö

1. Millist seadet nimetatakse välispaigaldiseks? · Välispaigaldis on väljaspool ehitisi (sh ehitise välisseintel) paiknev paigaldis või paigaldise osa. Välispaigaldis võib olla kaetud (paikneda näiteks sademete eest kaitsva katuse all) või olla katmata. 2. Mida näitab pistiku liik? · Kui pistikupesad on õigesti paigaldatud, näitab ruumis oleva pistiku liik, millist elektritarvitit ja pikendusjuhet võib selles ruumis kasutada. Tarviti ja pikendusjuhtme pistiku tohib ühendada vaid sellisesse pistikupessa, millesse pistik sobib pesa ehitust muutmata. 3. Millised on II liigi elektripaigaldised elektrivarustatuse järgi? · elektripaigaldis hoones, milles on enam kui kaks korterit; · elektripaigaldis elektrotehnikaalase õppetööga seotud töö- ja laboratooriumiruumis; · elektripaigaldis tervishoiuteenuse osutuja või haigla patsientide ravimiseks kasutatavas ruumis, kus ei tehta anesteesia ega ül...

Elektroonika → Elektripaigaldus
9 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Elektroonika

Pilet 1. 1. Valgusdioodid 2. Võimendi põhiparameetid 3. RC-generaator (Wien i sild + OV) 4. TTL-Schottky loogika elemendid 5. RS-triger 1.Valgusdiood on päripingestatud pn-siirdega pooljuhtseadis, milles siire kiirgab valgus laengukandjate rekombinatsiooni tõttu. Vooluläbimisel pn- siiret, osa elektrone muudavad energiat, vahetavad orbiite, vabaneb energiat ning vabanev energia kiiratakse valgusena. n: infrapunane. Algul vaid peen valgus praegu olemas kollane, sinine, roheline. Pinge umbes 2V. valmistatakse (gallium arseeniid fosfiid). Kasutatakse optronites (valgusallik+valguse vastuvõtja). Dioodoptron kiireim 10 -8s. Inertsivaba ja saab ise valida spektri. 2. Võimendus astme põhiparameetrid: Ku=Uvalj/Usis, Ki=Ivalj/Isis, KP=Pvalj/Psis=Ku*Ki. Võimendi puhul KP alati >>1 OV: *Võimendustegur: KUD, K. Sõltub differentspinge sagedused, toiteping, temp. Antakse nullsagedusel ja nimiting-stel K=500..500k *Ühissignaali nõrgendusteg...

Elektroonika → Elektroonika
57 allalaadimist
thumbnail
16
pdf

Elektrivõrkude projekt

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT Projekt õppeaines Elektrivõrgud Elektrivõrgu planeerimine Õppejõud: Jaanus Ojangu Tudengid: Kaisa Kaasik 050841 Erik Tammesson 050442 Tallinn 2008 Sisukord Sisukord .................................................................................................................................2 Töö käik .................................................................................................................................3 Elektrivõrgu plaan ..................................................................................................................4 Elektrivõrgu mõõtkavas plaani koostamine (punktid 1-3)....................................................4 Elektrivõrgu elektriline skeem ......................

Elektroonika → Elektrivõrgud
170 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Füüsika II eksamipiletid

1. Magnetväli vaakumis. amperi seadus 2. elektrimahtuvus 3. pooljuhtmaterjali el juhtivus 4. optika põhiseaduses 5. valguse polarisatsioon 1. Paigalseisva laengu korral magnetvälja ei täheldata. Magnetväli tekib koos liikuvate laengute ehk el. vooluga. Magnetväljapõhiomadus: ta mõjutab välja asetatud liikuvaid laenguid ehk el. voolu jõuga. El. vool on nii magnetvälja tekitaja kui ka selle vastuvõtja. Amperi: juhile mõjuv jõud on võrdeline voolutugevusega ja juhi pikkusega ning oleneb juhi asendist magnetvälja suhtes ja magnetvälja tugevusest. F=k1Bilsina B-induktsioon(tesla) 2. Elektrimahtuvus-laeng, mis kulub keha laadimiseks teatud potensiaalini. Keha potensiaal kasvab võrdeliselt talle antud laenguga. fii-q Võrdeteguriks on 1/C C=q/fii. Elektrimahtuvus on laeng, mis tuleb anda juhile, et muuta potensiaali ühe ühiku võrra. C/v=F(farad) 3. Pooljuhtideks nimetatakse materjale, mis jäävad juhtide ja dielektrikute vahele. Neil on tugev j...

Füüsika → Füüsika
108 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Elektriohutus - Liigvoolukaitse elektripaigaldistes

Tallinna Polütehnikum SA-10 Liigvoolukaitse elektripaigaldistes Referaat Õpilane: Matis Himbek Juhendaja: Hergi Kruusimaa Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................3 Automaatkaitselüliti...................................................................................................................4 Madalpingekaitselülit...

Energeetika → Riski- ja ohutusõpetus
56 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Elektri kvaliteet

1. Elektri kvaliteedi mõiste Jaguneb pinge kvaliteediks ning elektrivarustuspidevuseks. 2. Elektromagnetilise ühilduvuse mõiste Hõlmab elektrivõrgu ja muude elektriseadmete häiretundlikkust ja häiringute tagasimõju. El.mag. nähtused, mis põhjustavad häiringuid: madalasag. juhtivusnähtused; madalasaged. kiirgusnähtused; kõrgsageduslikud juhtivusnähtused; kiirguslikud lahendusnähtused; elektrostaatilised lahendusnähtused; elektromagnetliline tuumaimpulss.Kõige tähtsam on esimene rühm kuhu kuuluvad ka pinge kvaliteedi nähtused. 3. Elektri kvaliteedinäitajad Pinge kvaliteedinäitajad: võrgusagedus, pingetase/aeglased pingemuutused, pingelohud ja kiired pingemuutused; lühiajalised/pikaajalised toitekatkestused; võrgusag/transient liigpinged; toitepinge asümmeetria; kõrgemad/vaheharmoonikud;signaalpinged; alaliskomponendid vahelduvvooluvõrkudes; flikkerid. 4. Võrgusagedus ...

Energeetika → Elektrijaotustehnika
7 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Füüsika voolutugevus

Füüsika arvestuseks kordamine 1. Millest ja kuidas sõltub voolutugevus? +valem. Voolutugevus sõltub juhi ristlõike pikkusest, lisaks veel ühe üksiku laengukandja laengust ning kiirusest. I= qnSv Voolutugevus= koguaeg ühesugune arv( 1,6*10astmel-19 C) * kontsentratsioon* Juhi ristlõike pindala* triivliikumise kiirus. 2. Mida näitab takistus ja kuidas sõltub see juhi mõõtmetest ja temp-st? Takistus näitab, kui suurt takistatavat mõju avaldab antud keha elektrivoolule. Mõõdetakse oomides, tähistatakse suure R-iga. Takistus on võrdeline juhi pikkusega ning pöördvõrdeline pindalaga, samuti sõltub eritakistustest. Temperatuurist sõltub takistus tänu temperatuuritegurile. Positiivse temperatuuriteguri korral takistus suureneb temperatuuri tõustes ning negatiivse temperatuuriteguri korral temperatuuri tõustes, takistus väheneb. Mida suurem on pindala, seda väiksem on takis...

Füüsika → Füüsika
175 allalaadimist
thumbnail
3
doc

ELEKTROMAGNETVÕNKUMISED

Kordamine 1. Mõisted: Vahelduvvool- elektrivool, mille korral voolutugevus perioodiliselt muutub. Reeglina muutub selle juures ka voolu suund Alalisvool- vool, mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Voolutugevuse ja pinge hetkväärtus ­ voolutugevuse või pinge väärtus antud ajahetkel. Voolutugevuse ja pinge amplituud väärtus- voolutugevuse või pinge maksimaalne väärtus. Sagedus- võrdsete ajavahemike tagant korduvate võngete või impulsside arv ajaühikus. Periood- aeg, mis kuulub ühe võnke tegemiseks. Faasijuhe- juhe, millel on olemas perioodiliselt muutuv pinge. Nulljuhe- juhe, millel pinge maa suhtes puudub. Maandus- Induktiivtakistus- elektritakistus, mis esineb vahelduvvoolu korral ja mida põhjustab takisti. induktiivsus- vooluringi omadus tekitada magnetvälja. Mahtuvustakistus- elektritakistus, mis esineb siinuselise vahelduvvoolu korral ja mida põhjustab takisti mahtuvus. Liinipinge- kahe faas...

Füüsika → Füüsika
45 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Keevitusviisid

Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Kodutöö aines 0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Töö nimetus Töö nr: 8 KEEVITAMINE Ees- ja Rühm: Matb-23 perekonnanimi: trollolloo Üliõpilaskood:troll oloooo Juhendaja:Eduard Töö tehtud: Töö Töö arvestatud: Kimmari 28.04.2012 esitatud:29.04.2012 Töö eesmärk ja ülesanded: Vastavalt variandile pakkuda sobiv keevitusprotsess, tuues välja protsessi iseloomulikud omadused. Anda lühikirjeldus materjali ettevalmistamisest ning kirjeldada keevitusprotsessi. Pakkuda võimalusi detaili keevisliite kvaliteedi kontrolliks. Keevitusviisid TIG(141) MIG(131) Keevitatakse teraseid, Lai keevitavate materjalide ...

Materjaliteadus → Konstruktsioonimaterjalide...
143 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun