TTÜ Materjali- ja keskkonnatehnoloogia Instituut
KYF0280 Füüsikaline keemia
Üliõpilase nimi: Rebecca Pärtel
Töö nr: FK6
PUHTA VEDELIKU KÜLLASTUNUD AURURÕHU MÄÄRAMINE DÜNAAMILISEL MEETODIL
Siia tuleb sisestada aparatuuri joonis.
TTÜ Materjali- ja keskkonnatehnoloogia Instituut
KYF0280 Füüsikaline keemia
Õpperühm: EANB31
Töö teostamise kuupäev: 23.09.2020
PUHTA VEDELIKU KÜLLASTUNUD AURURÕHU MÄÄRAMINE DÜNAAMILISEL MEETODIL
Siia tuleb sisestada aparatuuri joonis.
Siia tuleb sisestada aparatuuri joonis.
Töö eesmärk (või töö ülesanne).
Dünaamiline aururõhu määramise meetod põhineb aine keemistemperatuuride mõtmisel erinevate rõhkude juures.
Teatavasti keeb vedelik temperatuuril, mil küllastatud aururõhk on võrdne välisrõhuga. Keemistemperatuuride
mõõtmine erinevatel rõhkudel annab küllastatud aururõhu temperatuurriolenevuse. Viimasest saab Clapeyroni-
Clausiuse võrrandi abil arvutada vedeliku auramissoojuse.
Teooria.
Tegime kokku 8 mõõtmist. Alustasim 100 torrist ja kõige viimane mõõtmine oli atmosfäärirõhul
Töövahendid.
Ebulliomeeter, Vaakumpumba süsteem SC 950, elektriküttega kolb, jahuti, ampermeeter, vahepudelid, trafo
Töö käik.
Mõõtmisi alustatakse madalamast rõhus ja seejärel suurendasime järkjärgult rõhku seadmes vastavalt etteantud sammule ja
määrasime vedeliku keemistemperatuur erinevatel rõhkudel. Viimase lugemise tegime
Töö eesmärk (või töö ülesanne).
Dünaamiline aururõhu määramise meetod põhineb aine keemistemperatuuride mõtmisel erinevate rõhkude juures.
Teatavasti keeb vedelik temperatuuril, mil küllastatud aururõhk on võrdne välisrõhuga. Keemistemperatuuride
mõõtmine erinevatel rõhkudel annab küllastatud aururõhu temperatuurriolenevuse. Viimasest saab Clapeyroni-
Clausiuse võrrandi abil arvutada vedeliku auramissoojuse.
Teooria.
Tegime kokku 8 mõõtmist. Alustasim 100 torrist ja kõige viimane mõõtmine oli atmosfäärirõhul
Töövahendid.
Ebulliomeeter, Vaakumpumba süsteem SC 950, elektriküttega kolb, jahuti, ampermeeter, vahepudelid, trafo
Töö käik.
Mõõtmisi alustatakse madalamast rõhus ja seejärel suurendasime järkjärgult rõhku seadmes vastavalt etteantud sammule ja
määrasime vedeliku keemistemperatuur erinevatel rõhkudel. Viimase lugemise tegime
Uuritav aine
Jrk. Nr.
Keemistemperatuur t, °C
T, K
1/T
1
39.5
312.65 0.00319846474
2
49.5
322.65 0.00309933364
3
56.5
329.65 0.0030335204
4
62
335.15 0.00298373862
5
68
341.15 0.00293126191
6
73
346.15 0.00288892099
7
77
350.15 0.00285591889
8
82.5
355.65 0.00281175313
Empiirilise võrrandi ln p = A + B/T koefitsent B
B = -5227.5 (sirge tõus)
Aine auramissoojus
Aine keemistemperatuur normaalrõhul
p1 = 760 torr
p2 = 749 torr
T2 = 355.65 K
Troutoni konstant
𝑝_𝑎𝑢𝑟
, torr
𝑙𝑛 𝑃_2/𝑃_1 =(Δ𝐻_𝑎𝑢𝑟)/𝑅∗(1/𝑇_1
−
1
_
/𝑇 2
)=−𝐵(1
_1 −1
_2 )
/𝑇
/𝑇
Δ𝐻_𝑎𝑢𝑟=−(−5227,5)∗8,314 𝐽/(𝑚𝑜𝑙∗𝐾)=𝟒𝟑𝟒𝟔𝟏,𝟒𝟑 𝑱/𝒎𝒐𝒍
𝐵
=−(
)
Δ𝐻_𝑎𝑢𝑟 /𝑅
1/𝑇_1 =(𝑙𝑛
_2
_1
𝑃
/𝑃
)/(−𝐵)+1/
_2
𝑇
1/𝑇_1 =(𝑙𝑛 749
/760)/(−5227,5)+1/355,65=0,00281454 𝑻_𝟏=𝟑𝟓𝟓,𝟑 𝑲
Δ𝑆= (Δ𝐻_𝑎𝑢𝑟)/𝑇_(𝑛.𝑟.) Δ𝑆=(43461,43 𝐽/𝑚𝑜𝑙)/(355,3 𝐾)=𝟏𝟐𝟐,𝟑[𝑱∗𝑲^(−𝟏)∗𝒎𝒐𝒍^(−𝟏)]
Uuritav aine
isopropanool
100 4.60517018599
170 5.13579843705
240 5.48063892334
310 5.73657229748
410
6.0161571597
510 6.23441072572
610 6.41345895717
749 6.61873898352
Aine auramissoojus
Troutoni konstant
𝑝_𝑎𝑢𝑟
, torr ln 〖𝑝 _𝑎𝑢𝑟 〗
35
40
45
50
55
60
65
70
75
80
85
0
100
200
300
400
500
600
700
800
p aur = f(t)
Keemistemperatuur t, C
p
,
a
u
r
0.00275 0.0028 0.00285 0.0029 0.00295 0.003 0.00305 0.0031 0.00315 0.0032 0.00325
0
1
2
3
4
5
6
7
f(x) = − 5227.53535122824 x + 21.3339389115041
ln paur = f(1/T)
1/T
ln
p
,
a
u
r
Δ𝐻_𝑎𝑢𝑟=−(−5227,5)∗8,314 𝐽/(𝑚𝑜𝑙∗𝐾)=𝟒𝟑𝟒𝟔𝟏,𝟒𝟑 𝑱/𝒎𝒐𝒍
1/𝑇_1 =(𝑙𝑛 749
/760)/(−5227,5)+1/355,65=0,00281454 𝑻_𝟏=𝟑𝟓𝟓,𝟑 𝑲
Δ𝑆= (Δ𝐻_𝑎𝑢𝑟)/𝑇_(𝑛.𝑟.) Δ𝑆=(43461,43 𝐽/𝑚𝑜𝑙)/(355,3 𝐾)=𝟏𝟐𝟐,𝟑[𝑱∗𝑲^(−𝟏)∗𝒎𝒐𝒍^(−𝟏)]
35
40
45
50
55
60
65
70
75
80
85
0
100
200
300
400
500
600
700
800
p aur = f(t)
Keemistemperatuur t, C
p
,
a
u
r
0.00275 0.0028 0.00285 0.0029 0.00295 0.003 0.00305 0.0031 0.00315 0.0032 0.00325
0
1
2
3
4
5
6
7
f(x) = − 5227.53535122824 x + 21.3339389115041
ln paur = f(1/T)
1/T
ln
p
,
a
u
r
Järeldus
Arvutasin katseandmete põhjal välja, et aine:
-auramissoojus on 𝟒𝟑𝟒𝟔𝟏,𝟒𝟑 𝑱/𝒎𝒐𝒍 ,
kirjanduslikel andmetel: 44000 𝑱/𝒎𝒐𝒍
-keemistemperatuur normaalrõhul 𝟑𝟓𝟓,𝟑 𝑲 (𝟖𝟐.𝟏𝟓𝑪),
kirjanduslikel andmetel: 355,75 K (82.6 C)
-troutoni konstant 𝟏𝟐𝟐,𝟑[𝑱∗𝑲^(−𝟏)∗𝒎𝒐𝒍^(−𝟏) ].
kirjanduslikel andmetel: 88,74[J∗K^(−1)∗mol^(−1) ].
Järeldus
Arvutasin katseandmete põhjal välja, et aine:
-auramissoojus on 𝟒𝟑𝟒𝟔𝟏,𝟒𝟑 𝑱/𝒎𝒐𝒍 ,
kirjanduslikel andmetel: 44000 𝑱/𝒎𝒐𝒍
-keemistemperatuur normaalrõhul 𝟑𝟓𝟓,𝟑 𝑲 (𝟖𝟐.𝟏𝟓𝑪),
kirjanduslikel andmetel: 355,75 K (82.6 C)
-troutoni konstant 𝟏𝟐𝟐,𝟑[𝑱∗𝑲^(−𝟏)∗𝒎𝒐𝒍^(−𝟏) ].
kirjanduslikel andmetel: 88,74[J∗K^(−1)∗mol^(−1) ].
Document Outline
- Tiitelleht
- Teooria ja töö käik
- Arvutused, tabelid ja graafikud
- Järeldus
- Originaalkateseandmed
Kõik kommentaarid