BRASIILIA Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Üldine iseloomustus Lõuna-Ameerikas Click to edit Master text styles Troopiline Second level Keskmiselt arenenud riik Third level Fourth level 8 511 965 km2 Fifth level Ränne · Üle 95% rahvastikust · Etnilised grupid: valged moodustavad portugali keelt 53,7%, mulatid 38,5%, kõnelevad brasiillased mustad 6,2%, muud · Aastas saabub peamiselt 10 (jaapanlased, araablased) 000-1...
GloFish Avastusest Uuriti India ja Bangladeshi jõgesid, kus elas ka originaal sebrakala(Danio rerio) Aastal 1999, töötati Singapuris geeniga, mis on algselt saadud meduusilt, mis oli erkrohelist värvi. Geen sisestati sebrakala genoomi, mis põhjustas kalade fluorestsentsvärvuse nii tavalise valguse kui ka ultravioletvalguse all. Eesmärk oli töötada välja kala, mille abil võiks avastada reostuse sõltuvalt fluorestsentsvärvuse tugevusest keskkonna toksiinide juuresolekul. Varsti peale seda töötati välja punane sebrakala, lisades geene korallilt ja ka kollane sebrakala, kellele lisati geen teistsuguselt meduusilt. Muutus Edasine tee Glofishi tutvustati USA turul 2003 aastal, peale 2 aastat keskkonna uuringuid ja konsultatsioone erinevate agentuuridega, et uurida riske. Esitati kaebus, et ...
Rumeenia Jaanika Priimägi Tallinna Teeninduskool PK-12PE Üldandmed Pindala:238 391 km2 Rahvaarv:21,7 milj. Pealinn:Bukarest Pealinna elanike arv:2,1 milj. Keel:Rumeenia,Ungari Raha ühik:Leu (RON) Sümbolid:Rahvuslill on koerkibuvits. Geograafiline asend Rumeenia asub Musta mere läänerannikul, Euraasia mandri lääneosas. Naaberriikideks on lõuna poolt Bulgaaria, põhja poolt Ukraina, ida poolt Cshisinau ja ida poolt Ungari. Rumeenia loodus Mäed katavad Rumeenia pinnast umbes 30%. Tuntuimad on Karpaadid ja Alpid. Rumeenia asub parasvöötme mandrilises kliimas. Suvel kuum, talvel väga külm. Mets katab 26,3% kogu maast. Looduskaitse all on rohkem kui 500 ala. Loodusvaradest on Rumeenias levinumad: nafta, maagaas, süsi, raud, vask ja boksiit. Rahvastik 90% on rumeenlased ja 7% ungarlased. Lisaks neile elab Rumeenias sa...
ESIMESED KAASAEGSED MAJANDUSTEADLASED Esimesteks kaasaegseteks majandusteadlasteks võib nimetada 16-18 sajandil valitsenud merkantiliste ja 18.sajandi filosoofide ja majandusteadlaste rühmitust, keda tuntakse füsiokraatide nime all. Merkantilistid väitsid, et riigid peaksid käituma üksteisega nii nagu nad konkureeriksid üksteisega kasumi pärast. Valitsus peaks andma välja seadusi, mis toetaksid tootmist, hoides madalal tööjõu ja tootmiskulud ning soodustades eksporti ehk müüki välisriikidesse. Lühidalt võiks kokku võtta merkantilismi lausega-maksimaalne eksport ja minimaalne import. Nad soovisid saavutada soodsat kaubandusbilanssi. Neid, kes on tänapäeval omaks võtnud seisukoha, et riik peaks soodustama positiivse kaubandusbilansi teket ning et valitsus peaks seadma piiranguid imporditavale kaubale ja soodustama eksporti võiks nimetada neomerkantilistideks. Füsiokraadid pidasid mõttetuks seda, et riik kaitseks tootmist ja ettevõtlu...
Indoneesia Tanel Rohelpuu 12LJ Geograafiline asukoht Indoneesia asub kagu-Aasias Pindala:1,904,569 ruutkilomeetrit Indoneesia on geoloogiliselt aktiivne koht kus toimuvad vulkaanipursked, maavärinad ja tsunamid. Kliima Indoneesia kliima on troopiline Sajab palju vihma kuna ta asub ekvaatori lähedal. Rahvastik Rahvaarv :245,613,043 Rahvastikupüramiid 0-14 aastased: 27.3% 15-64 aastased: 66.5% 65 aastased ja vanemad: 6.1% Keskmine iga 27,7 aastat ARENG GDP inimese kohta 4700 US dollarit SKT 1.21 trillionit US dollarit Töötus 6.7% 18.1 sündi 1000 elaniku kohta Iive 1,069% Indoneesia on arengumaa RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID UNESCO- Rahu ja julgeolek WHO- Maailma tervishoiuorganisatsioon IMF- Rahvusvaheline valuutafond Interpol- Rahvusvaheline politseiorganisatsioon MAJANDUS Väljaveoartiklid: gaas,kuld,hõbe,tina,tekstiil, elektrilised seadmed Sisseveoartiklid: nafta,masinad,kemikaalid Ressurssid:Palmiõli,riis,kakao,k...
Eesti SKP näitajad 2018. aastal 2018. aasta andmed (% muutus võrreldes 2017. aastaga) SKP suurenes 3.9%, 26 miljardit Olulisemad 1. ehitus valdkonnad 2. töötlev tööstus 3. kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Lisandväärtuse 1. kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 13,6 kasv 2. ehitus 18,6 (valdkond + kasv %) 3. info ja side 10,6 4. veondus 9,2 5. mäetööstus 8,7 Kaupade ja suurenes 6,1 protsenti teenuste import Edukaimad 1. mujal klassifitseerimata masinate ja seadmete sissevedu valdkonnad 2. põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide sissevedu 3. Reisi- ja transporditeenuste impordi Netoeksport 904 miljonit eurot, mis on 3,5 protsenti SKP-st (2018) Eratarbimine ...
Tallinna Tehnikaülikool referaat Rootsi majandus Rahvusvaheline majandus Tallinn 2013 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Üldised andmed........................................................................................................................ ..3 Majandus.....................................................................................................................................3 Rootsi väliskaubanduseksport perioodil 2007-2011...................................
Norra majanduse areng aastatel 1991-2004 I Norra üldiseloomustus Põhiandmed Majanduse üldiseloomustus Rahvastik Sisemajanduse koguprodukt Töö hüpotees: Norra on kõrgeltarenenud riik, mille erinevad makromajanduslikud näitajad on väga head. Norra põhiandmed Norra on parlamentaarne demokraatliku valitsemissüsteemiga konstitutsioonilise monarhiga riik Riigipeaks Tema Majesteet Norra kuningas Harald V Peaminister Kjell Magne Bondevik Valimisaktiivsus on enamasti 80% ringis. Üldine valimisõigus meestele kehtestati 1898. aastal,naistele 1913. aastal. Valimisiga algab 18. eluaastast. Norra pindala on 386 958 km2 Pealinnaks Oslo Kehtiv rahaühik on Norra kroon ( 1 kroon = 100 ööri) Majanduse üldiseloomustus Nafta ja maagaas Otsejuhtmed Suurbritanniasse ja Saksamaale Ekspordilt maailmas 3 kohal, bensiini toomisel 7 koht Edukas p...
10.4.1 Panganduse tekkimine Loe läbi tekst lk 195 ... 197 Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tuleb sõna pank?............................................................................ 2. Miks hoiustati kulda kullassepa juures?......................................................................................... 3. Kuidas tekkis paberraha?............................................................................................................... 4. Kuidas hakkas ringlema raha, mis polnud kullaga kaetud?........................................................... 5. Kuidas nägi välja pankrot renessansiaegses Itaalias?.................................................................... 10.4.2 Panga tegevuse alused Panku iseloomustab: 1. Võõrvara....................................................................................................................................
Riigi tööleht 3 – metsandus, kalandus, põllumajandus. Märts 2010 Riik:Suurbritannia Nimi: Metsandus 1. Ava järgmine link. http://www.fao.org/forestry/country/57478/en/ . Vali oma riik. Leia vastused järgmistele küsimustele. 1. Kui suure osa riigi pindalast katavad metsad (%)? 2. Millised on valdavad puuliigid?Leidsin esimeselt töölehelt, et peamised puuliigid on tamm, pöök, mänd, kask. 3. Leia 2-3 riigi metsa/metsanduse kohta sobivat fakti/iseärasust/probleemi, mis Sinu arvates on iseloomulikud just Sinu riigile. Puudus info. 2. Lingilt http://www.fao.org/forestry/country/en/ vali oma riik. Avaneb kaart, millelt näed metsade paiknemist riigis. Lehe vasakus servas saad menüüst valida lingi metsatüüpide kohta /forest types . Kopeeri kaart. Analüüsi metsavarade levikut/paiknemist riigis ja põhjenda, miks metsad just nii paiknevad (kasuta ka atlase loodusgeograafili...
Suurbritannia 1945-65 Kuuludes küll võitjate hulka,kaotab ta oma suurriigi positsiooni: võlakoorem 14 miljardit USD, kapitali vähenemine, inflatsioon. Välispoliitikas toetutakse Saksamaale ja liitlaspoliitikas USA-le. Devalveeritakse nael.Riigistatakse Inglise Pank, lennundus, söetööstus, transpordi- ja energia- ettevõtted,raua- ja terasetööstus,sots-kindlustus laiendatakse kohustuslikuks kindlustuseks. 1952 troonile asub Elisabeth ii. Kaotatakse üldine sõjaväekohustus; relvajõudusid vähendatakse ja varustatakse tuumarelvaga. -oli NATO asutajaliige -1956.a. sai tuumarelva omanikuks -osales Suessi kriisis 1956.a., mille tõttu Suurbritannia mõju Lähis-Idas hoopis vähenes -tegi tihedat koostööd USA-ga. Suurbritannia on jäägitult alati toetanud USA välispoliitikat (Külma sõja ajal, osalemine Lahesõjas 1991, Kosovo kriisis 1999, Iraagi okupeerimises) Majandus- suur import ja kapitali eksport,toodangunäitajate langus. 1963 ühinemine(EÜ)Euro...
Rukis Ajaloost Pärit Väike-Aasiast u 400 a.e.Kr Roomas vaeste toit Eestis tunti umbrohuna 4000a tagasi Alates 17. saj. aeti rukkist viina 20. saj. mürgituspuhangud Tungaltera Tungalteradega nakatunud teravilja tarbimine põhjustab hallutsinatsiooni, krampe ja gangreeni. Eesti tuntuim rukkiaretaja oli Sangaste mõisa omanik krahv Friedrich Georg Magnus von Berg Tänapäeval jätkub töö Jõgeva Sordiaretuse Instituudis Iseloomustus Kasvatakse harilikku rukkist Tuultolmleja (õied kahesugulised) Üheaastane taim (suvi- ja talivorm) Kõrs on 90200 cm Sisaldab Na, K, P, Ca, B4- vitamiine Kasvutingimused Mullastiku suhtes vähenõudlik Sobivad parasniisked, kergema lõimisega liivsavimullad Talub -25..-35°C Talub põuda v.a sügisese võrsumise ajal Hea umbrohtude allasurumisvõimega Sordid Eestis aretatud rukkisordid: Sangaste Vambo Tulvi Elvi Kasutusalad ...
Leedu loodusvarad. Leedu loodusressursid: 35% Leedu pindalast katavad kamarleetmullad. 27,9%-l Leedu alal kasvab mets. Ülekaalus on okaspuud, eriti mänd. Suuri alasid hõlmavad niidud. Loomastikus on valdavad läänepalearktilised liigid. Maavarasid on vähe. Leidub turvast, lubjakivi, dolomiiti, savi, klaasiliiva ja naftat.Leedu ekspordis on olulisel kohal nafta töötlemise saadused. Rannikul kogutakse merevaiku. Leedus on maailma suurimad merevaiguvarud. 4,3% Leedu territooriumist on looduskaitse all. Leedu saematerjalid:Leedu saematerjali eksport suurenes 2012.a. ja oli 346 409 m3, 3% rohkem kui 2011.a. Eksport Euroopasse langes 7% ja Euroopa osa saematerjali ekspordis langes 78 protsendile (85% 2011.a.). Eksport Euroopa Liidust välja kasvas 58% ja oli 77 873 m3. Hööveldamata saematerjali eksport kasvas 6% ja oli 264 410 m3. Ka hööveldatud materjali eksport langes 6% ja oli 81 999 m3, 70% sellest oli mänd. Saematerjal...
Õiguskeele korralduse areng ja tähtsus aegade jooksul ÕIGUSKEELE KORRALDUSE PÕHIMÕTETE KUJUNEMINE - Iseseisev Eesti riik - Nõukogude aeg - Taasiseseisvunud Eesti riik - Euroopa Liitu kuulumine KUST SAI ALGUSE? - 20. sajandil kui oli tekkinud iseseisev eesti riik - Noor - Eesti ühiskond vajas toimimiseks oma õigussüsteemi - Seaduseelnõusid koostati Tallinnas ja Tartus ISESEISEV EESTI RIIK - 1920 Õigusteadlaste Selts - Kuukiri Õigus - 1934 “Õigusteaduse sõnastik” - Võõrterminite asemel omasõnad (faktor- tegur, dekreet- seadlus) - Keeleuuendusliikumine NÕUKOGUDE AEG - Nõukogude õigus - Domineeris vene keel - Omaterminite asemel võõrterminid (Nt: haldamine- administreerimine, rahastamine- finantseerimine, sissevedu- import) - Kakskeelne ajakiri Nõukogude Õigus TAASISESEISVUNUD EESTI - Orienteeruti Euroopa õigusele - Keeleinimeste ja juristide koostöö tihenemine - Häälekandja ...
Kuressaare Gümnaasium UNGARI Uurimustöö Xf klass Juhendaja: Kaarin Peet Kuressaare 2007 1 SISUKORD 1.Riigist üldiselt......................................................................................................................4 1.1 Rahvastik.....................................................................................................................5 1.1.1 Rahvastiku võrdlus naaberriikidega.....................................................................5 1.2 Haldusjaotus................................................................................................................6 2. Loodus................................................................................................................................6 2.1 Maavarad..............................................................................
Milestones in Estonian History The Estonians are a Finno-Ugric people who came from the area near the Urals and the Volga and Oka rivers. They migrated westward to the Baltic shores some 5, 000 years ago. In the ninth century A.D. Viking ships invaded Estonia and the country became a vital link in the sea-trade between East and West. By the 12th century, the Arabian geographer al-Idrisi had placed the city on his maps. In the 13th century, Tallinn joined the Hanseatic League, the union of European commercial towns that stretched from London to Novgorod. Pärnu, Viljandi and Tartu were also members. Estonia became a vital link in the sea-trade between East and West. The oldest preserved book written in Estonian, a catechism, dates from 1535. Tartu University was established in 1632, on orders from Sweden's King Gustav II Adolf. Literacy spread. The Bible was translated into Estonian in 1739(pole vaja teada). A period of wars began in...
Vahemere maad Moonika Almar · 9.klass Vahemere maade hulka kuuluvad : · Hispaania · Itaalia · Kreeka · Küpros · Malta · Portugal Hispaania · ELiga ühinemise aasta: 1986 · Poliitiline süsteem: konstitutsiooniline monarhia · Pealinn: Madrid · Üldpindala: 504 782 km² · Rahvaarv: 45,8 miljonit · Rahaühik: euro · Kuula ametlikku ELi keelt: hispaania Hispaania majandus · 2005. aastal moodustas tööstus 20,6% SKT-st ja andis koos ehitussektoriga tööd 31,1%-le tööealisest elanikkonnast. Hispaania peamised tööstusharud on auto-, keemia-, masina- ja toiduainetetööstus. Suurima käibega on toiduainete-, transpordivahendite- ja metalli tööstused. Kiiremini kasvavad kütuse- ja metalltoodete tootmine ning energia- ja vee- ettevõtted. · Kiiresti on kasvanud Hispaania biotehnoloogia ettevõtete arv. Hispaania Biotehnoloogi...
VÄLISKAUBANDUSTEOORIA I kontrolltöö konspekt Positivistlik majandusteooria käsitleb kuidas majandussüsteem tegelikult funktsioneerib ning kuidas selle fundamentaalsete koostisosade muutused seda mõjutavad. Deskriptiivne lähenemine; sõltumatu eetilistest hinnangutest. Normatiivne majandusteooria õpetus sellest, kuidas majandussüsteem peaks funktsioneerima. Käsitleb väiteid, mis on loogilised tuletised teatud eeldustest; üleüldise heaolu kontroll. ÜLDISE TASAKAALU MUDEL Üldise tasakaalu all mõistetakse olukorda, kus tootmine, tarbimine, hinnad ja järelikult ka rahvusvaheline kaubandus on üheaegselt tasakaalus. Lihtsustavad eeldused: 1) Kõik majanduses osalejad lähtuvad ratsionaalsest käitumisest; 2) maailmas eksisteerivad vaid kaks riiki, mis kauplevad vaid kahe kaubaga; 3) suhteliste hindade kasutamine; 4) mõlemas tööstusharus on täiuslik konkurents ja tootmises puud...
Põhimõisted reisikorralduses City break lühike linnapuhkus FIT -individuaalturist Komisjonitasu teenuse vahendamise eest saadav tasu Pakettreis reiskorraldaja poolt ühtse hinna eest pakutav vähemalt kaht reisiteenust sisaldav ning vähemalt 24 h jooksul osutatav reisiteenuste kogum Rahvuslik turism (national tourism), hõlmab sise- ja väljaminevat turismi Rahvusvaheline turism - (international tourism), hõlmab sissetulevat - ja väljaminevat turismi Reisibüroo - on seaduse järgi äriregistris registreeritud ettevõtja, kes müüb resikorraldaja koostatud pakette, samuti vahendab mitmeid reisiteenuseid Reisikorraldaja on seaduse järgi äriregistris registreeritud ettevõtja, kes koostab, müüb ise või pakub reisbüroole müügiks pakettreise Reisiteenuste pakett (reisipakett) - reisibüroos kliendi individuaalsetest soovidest kokku pandud reisilahendus. Vt taylor made reisipakett Siseturism - (domestic tourism), riigi residentide reisimine o...
Riik Eesti Etioopia Colombia Filipiinid SKT 1 elaniku 15 555 USD 1346 USA dollarit 4377 dollarit 1626 dollarit kohta (2008) (2008) (2007) (2007) Rahvastiku *põllumajandus *põllumajandus *põllumajandus *põllumajandus hõivatus 2,6%, 44,9%, 9%, *tööstus *tööstus 29%, *tööstus 12,8%, *tööstus 38,1%, *teenindus *teenindus 68,4% *teenindus 42,3% *teenindus 52,9% Keskmine eluiga Keskm. eluiga Keskm. eluiga Keskm. eluiga Keskm. eluiga 72,82 aastat. 55,41 aastat. 72,81 aastat. 71,09 aastat. Mehed: 67,45 a. Mehed: 52,92 a. Mehed: 68,98 a. Mehed: 68,17 a. Naised: 78,53 a. Naised: 57,97 a. N...
SAK SAMAA Greta Elva 9A ÜLDISELOOMUSTUS Pealinn: Berliin Rahvaarv: 82,369,548 Pindala: 357,023 km² Riigikeel: saksa keel Rahaühik: euro (EUR) Rahvastiku keskm. tihedus: 230 in/km² Suurlinnad: Berliin, Bremen, Hamburg, München, Stuttgart, Hannover, Potsdam, Schwerin, Düsseldorf, Dresden, Kiel, Erfurt, Magdeburg, Saarbrücken, Mainz, Wiesbaden (kõigi 16 liidumaa pealinnad) ·Riigilipp ja riigivapp ASEND Riigi asukoht: Kesk-Euroopa Geogr. koordinaadid: 47°1615 ja 55°0333 pl ning 5°5201 ja 15°0237 ip vahel Manner: Euraasia Maailmajagu: Euroopa Naaberriigid: Holland, Belgia, Luksemburg, Prantsusmaa, Sveits, Austria, Tsehhi, Poola, Taani ·Riigi kaart Saksamaa asukoht Euroopas Saksamaa riigikaart LOODUS Kliima iseloomustus: Pinnamood: mäed (Alpid, kõrgeim tipp Zugspitze-2,963 m), pikemad jõed (Doonau, Rein, Elbe, Odra, Mosel, Mein, Inn, Weser, Saale, Spree), suuremad järved (Bodensee, Müritz, Chiemsee). ...
1.Riik: Island 2.Lipp: 3.Pealinn: Reykjavík 4..Rahvaarv: 306,694 (Juuli 2009) 5.Rahvaarv pealinnas: 120,165 (Oktoober 1, 2008) 6.Kaart: Maailmas Maailmajaos (Euroopa) Regionaalne 7.Geograafiline asend: Island asub Euroopa maailmajaos ning on saar. Ta on ümbritsetud Grööni mere ja Atlandi ookeaniga, ta on Suurbritanniast loodes, Gröönimaa jääb temast läände ning Norra itta. 8.Inimarenguindeks: Island on maailmas inimarengu indeksi poolest kolmas (0.969). Esimene Norra (0.971) ja teine Austraalia (0.970) Kirjaoskus: Kirjaoskuse protsent Islandil on 99,9% Keskmine eluiga: Islandi keskmine eluiga on 81.7, mis on maailmas kolmandal kohal. SKT: Islandi SKT on 35,742, mis on maailmas 19.kohal. Graafikud: Inimarenguindeks ...
TOLLIMAKS SIGRIT VÖÖ LVRKK 2015 MIS ON TOLLIMAKS? • TOLLIMAKS ON IMPORDITAVALE VÕI EKSPORDITAVALE KAUBALE RAKENDATAV MAKS, MILLE EESMÄRGIKS ON MUUTA KAUPADE SUHTELISI HINDU JA SELLE KAUDU MÕJUTADA KAUBAVAHETUSE STRUKTUURI. EESMÄRK • TOLLIMAKSU KEHTESTAMISE EESMÄRK ON TAVALISELT SISETURU KAITSE VÕI MUUD MAJANDUSPOLIITILISED EESMÄRGID TOLLIMAKSU LIIGID • VÄÄRTUSELINE TOLLIMAKSUMÄÄR, MIS ON PROTSENTUAALNE MÄÄR KAUBA TOLLIVÄÄRTUSEST; • SPETSIIFILINE TOLLIMAKSUMÄÄR, MIS ON MÄÄR KAUBAÜHIKU (NÄITEKS KAALU, MAHU, SISALDUSE JMS) KOHTA KINDLAKSMÄÄRATUD SUMMANA. • LIIKMESRIIGID, SH EESTI, KASUTAVAD LIITU IMPORTIMISE JA LIIDUST EKSPORTIMISEGA SEOTUD TOLLIMAKSUDE JA MUUDE MEETMETE KOHALDAMISEKS ÜHENDUSE INTEGREERITUD TOLLITARIIFISTIKKU TARIC TARIC-UST VAADATES SELGUB, KAS IMPORTIJA VÕI EKSPORTIJA: • PEAB MAKSMA ÜHISES TOLLITARIIFISTIKUS KEHTES...
EESTI TRANSPORDI ANALÜÜS 2017 38810 36778 34944 33600 28026 25365 Maantee Raudtee Meretee 16 Õhu 13.9 2015 2016 Vee transpordi ja raudtee transpordi vähenemine: • Eesti sadamates käideldi 2016. aastal 33,6 miljonit tonni kaupa, mida on 4% ehk 1,3 miljonit tonni vähem kui aasta varem. • Kaubavedu sadamate kaudu vähenes mullu transiitkaubaveo vähenemise tõttu. • Merekonteinerite vedu sadamate kaudu kahanes aastaga 2% ja oli 2016. aastal ligi 204 400 TEU-d. Konteinereid veeti sadamate kaudu laevadega Eestist välja ligi 100 300 TEU-d ning võeti sadamates vastu 104 100 TEU-d. • Laevade lastimine (kauba laevale laadimine sadamas) moodustas 2016. aastal sadamate kaubamahust 22,5 miljonit tonni ja lossimin...
Kadrioru Saksa Gümnaasium Pauletta Talmon Iraani Islamivabariigi energiamajandus Praktiline töö Tallinn 2015 1 Energiavarud Iraani Islamivabariigil on 10% maailma õli reservidest ja 15% sellest on gaas. Riik on OPEC'i teine kõige suurem eksportija ja maailmas suuruselt neljas õli tootja. Iraan on üks suurimate maagaasivarudega riike. Suurem osa gaasist kasutatakse soojuselektrijaamades elektrienergia tootmiseks, osa läheb ka keemiatööstusesse ning palju tarbitakse gaasi ka majapidamistes. Illustration 1: Iraani energiavarude kaart 2 Energiavarade eks- ja import Eksporditakse naftat ja maagaasi tankerite või torujuhtmete kaudu. Iraan on teine kõige suurem riik, mis impordib bensiini, peale USA. Iraan tarbib 2 miljonit rohkem kivisüsi kui ise toodab, mis moodustab väikse impordi osakaalu sellelt energiavaralt. 3 Elektrijaamad Iraanis on palju erinevai...
Cook Islands Kendra Location Capital: Avarua South Pacific Ocean 15 islands, 9 main islands Rarotonga Area: 240 square km Time zone: 12h behind Associated: New Zealand Geography Capital: Avarua Divided into two Coastline: 120km Natural resources: coconuts Climate: Tropical Mountainous, volcanoes, palms, soils, caves, People European, Chineese, African settlers Polynesian roots 2 polynesian languages: Pukapuka and other islands Official language Cook Islands Maori, English Population: 14,974 Villages, farms Politics Left: Henry Puna, right: John Key Self-governing state In international treaties Head of state: British monarch Parliamentary elections: 4 years Independence: 4th August 1965 Political parties: Cook islands party, the Democratic Economy Few natural resources: cobalt, phosphate Inadequate infrastructure Main industries: Tourism, fishing, banking, mining Export: citrus & tropical fruits, handicraft...
Maailma toiduprobleemid Toidupuudus Ületootmine Ja teisi maailma toiduprobleeme Mari-Anne Valdek XI ÕB PTG Kiire rahvakasv põhjustab maapuudust põhjustab halvemaid loodusolusid põhjustab halvemat toidukvaliteeti Toidupuudus põhjustatud kiire rahvakasvu poolt arengumaades on toit vähe kättesaadav/kallis pidev eksport, vähem toitu Toidupuudus Aafrikas ~20 riigis Lõuna- ja Ida- Aasias Ladina-Ameerikas Kariibimere piirkondades osades Venemaa piirkondades Toidupuuduse põhjused Aafrikas on pikad põuaperioodid inimesed koonduvad viljakatele aladele, kurnates loodust halvasti korraldatud toiduainete jaotussüsteem Toidupuuduse tagajärjed pärsib arengut suureneb vastuvõtt haigustele inimarv väheneb ...
Nisu Mis on nisu? Nisu on kõrreliste sugukonda kuuluv taimeperkond Maailma viljade seas olnud pikka aega vaieldamatu kuningas Üks väärtuslikemaid taimseid toiduaineid Väga tähtis teravili Kultuurtaim Kirjeldus Teraviljade seas kõige levinum Kõige pikaealisem Kasvab hästi soojemas kliimas Nisupea otsas on sellised okkad vms, mille järgi saab neid teistest eristada Kasvatuspiirkonnad Kõige algselt kasvatati nisu Ees-Aasias umbes 9000 aastat tagasi (nö Viljaka poolkuu alad) Mesopotaamias kasvatati nisu 5000.a. eKr 1528.a. rändas nisu Lõuna-Ameerikasse 1788.a. Austraaliasse 1812.a. Kanadasse Nii algaski nisu võidukäik kogu maailmas, nüüd kasvatatakse nisu peaaegu kõikjal, eriti Ukrainas Nisu eksportijad Ukraina Kasahstan Venemaa USA Kasutamine Nisu Nisujahu (leib, sai, koogid, pudrud, pastaroad, Eksport Import manna, sepikuj...
TUUMAENERGIA- elektri ja soojusenergia, varus- venemaa,india,kanada, hiina, austraalia. Tootjad-usa, prantsusmaa,jaapan. Naaberriikide vahel,kellel on ühine energia süsteem. Eelised-suur energia kogus, keskkonna sõbralik, toorainet piisavalt. Puudused- radioaktiivsete jäätmete matmine, termoreostus veekogudes.terrorismi oht. HÜDROENERGIA- taastuv , elektri ja soojus energia, varud paiknevad mägistes rajoonides, suurimad tootjad Kanada,USA, Norra,Venemaa, eksporditakse toodete kaudu(norra) , muidu käib import ja eksport naaberriikide vahel. Eelised- ökoloogiliselt puhas, taastuv, omahind on madal. Puudused-veehoidlate rajamine tekitab probleeme, ehitamine kallis, häirib kalade rännet. Probleemid: energia paiknemine tarbjast kaugel, energia ärakasutamiseks rajatakse Ej lähedusse energia mahukad ettevõtted.(värvilise metalli sulatamine) PÄIKESEENERGIA(helioenergia)-elektri ja soojus energia, taastuv, varud- pöörijoontel on kõigeefektiivsem...
Kesk-Aafrika Vabariik Ketriin Antson Üldine Riigi pindala on 622 984 km2 Rahvaarv umbes 4 miljonit President Catherine Samba-Panza Iseseisvus 13. august 1960 Rahaühikuks on Kesk-Aafrika frank Riigikeel on prantsuse keel ja sango keel 39% elanikkonnast elab linnades Hümn : https://www.youtube.com/watch?v=di- yhgzdwWo Üldine Merepiirita riik Aafrika mandri keskosas. Tšaad, Sudaan, Lõuna-Sudaan, Kongo Demokraatlik vabariik, Kongo Vabariik ning Kamerun. Jaguneb pealinnaks ja 16-ks jaoskonnaks. Pealinn Bangui. Suuremad linnad: Bimbo, Mbaïki ja Berbérati Suuremad rahvusrühmad on gbajad, bandad ja mandžad. Loodus Troopilised kuivad metsad, savann, galeriimetsad, hüäänkoerad, lõvid, gepardid, lamantiinid, mitmesugused konnad, punapea- lembepapagoid jne Bamingui-Bangoran rahvuspark Eksport Teemandid Puit Puuvill Kohv Tubakas...
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus- ja kaubanduse osakond Kaili Olgo ja Tiia Saarna EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2000 - 2010 Uurimustöö Juhendaja Külliki Vaske Tartu 2012 Tiia Saarna, Kaili Olgo AK - 11 Sisukord SISSEJUHATUS......................................................................................................3 1. EELARVE JA SELLE VAJADUS.......................................................................4 1. EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2000 2001.................5 2. EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2002 2003.................6 3. EESTI VABARIIGI KULUD JA TU...
1. Can the PB&R company successfully claim any violation of the EU law related rights? Examination 1. Can we say that an animal (a dog) is a good? – Yes. According to Article 13 TFEU dogs do belong to a “goods” category so as it is described in CJEU case law that a good is a product which can be valued in money and which is capable of forming the subject of commercial transactions. Therefore PB&R company and its business is selling dogs, or shall I say goods not just on a local fields, but the movement of goods is linked to abroad EU countries by making a profit of it I shall conclude that it involves a “movement of goods within the EU Member States” (Articles 26 and 37). 2. Is there a restriction of trade in goods? a. Can we name an animal, or to be more exact a dog as a “good” – yes, in accordance of Article 13 TFEU: “In formulating and implementing the ...
Majandusõpetus Teema 13. Majanduse areng ja stabiilsus 1. Makroökonoomika, macroekonomics - õpetus turu 1. üldisest tasakaalust e. majandusest kui tervikust tema seostes 2. 2. Makromajanduslikud majandusnäitajad, macro : economic indicators majandust kui tervikut (), , , iseloomustavad näitajad: majanduse (SKP) kasv, töötus, . inflatsioon, väliskaubanduse saldo jm. 3. , 3. Sisemanduse kogutoodang (SKP), gross domestic product (- ) (GDP) on mingil periodilriigis toodetud lõpptarbimisegakaupade ja teenuste maksumus ...
Olustvere Teenindus- ja Maamajandus kool Norra Referaat Koostas: Sander Rau PM1A Juhendaja: Endla Pesti Olustvere2013 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................................................................... 3 Norra.....................................................................................................................................................3 Kaart ja asend....................................................................................................................................... 5 Geoloogiline asend...............................................
12.kl kordamine teemal: MAJANDUS õ lk 6-41 Tootmistegurid ja näited õ lk 6: 1) Loodusressursid: maa, maavarad, mets, veevarud 2) Inimressursid: tööjõud 3) Kapitaliressursid: tööriistad, hooned, rahalised vahendid (investeeringud) 4) Ettevõtlikkus: oskus kolme esimest tegurit kasumlikult kombineerida Majandussüsteemid: mille poolest erineb sotsiaalne turumajandus tavalisest turumajandusest? Sotsiaalne turumajandus on vabaturumajandus koos sotsiaalsete garantiidega inimestele (kes ise ei suuda ennast ülal pidada). Majandusnäitajad: SKP ja RKP – mille kohta infot annavad, mille poolest erinevad? Lk 10 SKP mõõdab riigi majandusliku tegevuse tulemusi, riigi territoriaalsetes piirides, aga RKP mõõdab riigi kodanike ja ettevõtete majanduslikku aktiivsust, kuid ettevõte võib asuda ka välismaal. Mida mõõdetakse tarbijahinnaindeksiga? (käsitlesime tunnis) THI on indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust. Eks...
Riigi uurimine arvutitöö 10.klassile nr.1 Riigi nimi: Kanada Lisa kõigile andmetele järele, millisest allikast on andmed saadud. Arvuliste andmete puhul lisa ka aastaarv, millal andmed on kogutud. 1.Iseloomusta valitud riigi üldandmeid a) pindala: 9 984 670 ruutkilomeetrit b) rahvaarv: 34 834 841 inimest (Juuli 2014) c) pealinn: Ottawa d) pealinna elanike arv: 1,208 miljonit e) keel: inglise keel (58,7%), prantsuse keel (22%) f) rahaühik: Kanada dollar (CAD) (Kõik andmed leheküljelt https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/) 2.Iseloomusta valitud riigi geograafilist asendit a) manner: Põhja-Ameerika b) maailmajagu: Ameerika c) ümbritsevad veekogud (lisa juurde ilmakaared): Atlandi ookean idas, Vaikne ookean läänes, Põhja-Jäämeri põhjas. (Siiani kõik andmed leheküljelt http://www.theodora.com/wfbcurrent/canada/index.html) d) naaberriigid (lisa juurde ilmakaared, kui võimalik siis ka kui pikk on ühine piir ja kust ta kü...
Pelgulinna gümnaasium Saksamaa Arko Uukivi 9c Tallinn 2013 Sisukord Üldinfo..............................................................................................lk 3 Kliima................................................................................................lk 4 Maastik.............................................................................................lk 5 Veestik..............................................................................................lk 6 Loomastik.........................................................................................lk 7 Taimestik..........................................................................................lk 8 Asukoht............................................................................................lk 9 Eksport ja import..........................................................
Belgia Karl Mihkel Pohga 8b klass Belgia üldandmed Belgia pindala 30 528 km² Belgias elab 10 951 266 mln elanikku (2011) Belgia pealinn on Brüssel Rahvastiku tihedus 358,7 in/km² Belgias on mereline parassoe kliima Talv on jahe, jaanuaris 2°C kuni 4°C Suvi on soe, juulis 16°C kuni 18°C Sajab kuni 1000mm aastas, õhuke lumikate Jääkatet ei teki Belgias on väga mitmekesine maastik Põhjamere ääres on 67 km rannikut, millele omakorda järgnevad tasandikud Belgia keskosas on mäestikuline Belgia kagu osas on lehtmetsalisi madalmäestike Belgia kõrgeim koht on Botrange 694m Belgia veestik Belgias on üsna tihe vetevõrk Seal on palju jõgesid Püsivat jääkatet jõgedel ja järvedel ei teki Belgia pikim jõgi on Schelde Belgia taimestik ja loomastik Belgias kasvatatakse peamiselt kartulit Seal on ka seakasvatused Belgia taimestik on peaaegu kadunud, välja arvatud vähesed tamme, ...
Referaat SAKSAMAA Claudia Oks M-13 ÜLDANDMED Saksamaa on liitvabariik, mis asub Kesk-Euroopas. Pealinn on Berliin. Pindala on 356 910 km2. Rahaühik on euro. Riigikeel on saksa keel. Saksamaa asub parasvöötmes ning kliina on seal jahe, pilvine, seal on niisked ja vihmased talved ning suved, vahetevahel on seal soe ja troopiline tuul ja ka suhteliselt kõrge niiskustase. Usunditeks on protestantism ja katoliku usk. Rahvaarv on 82 071 000 inimest. LOODUSVARAD Rikkalikult kivi- ja kaalisoola, vähesel määral raua-, nikli- ja vasemaaki, mets, vesi, kivisüsi, pruunsüsi, maagaas, nafta, uraan. Mets katab ligi 30% Saksamaa pindalast. Metsad on eeskätt mägedes (kuusk ja nulg) ja maa kirde osas (mänd). Saksamaa suurim ja tähtsaim jõgi on Rein. Suurimad jõed on omavahel ühendatud laevatavate kanalitega. Maavarad on pikaajalise kaevandamise tõttu suuremas osas ammendatud. ...
Portugal Ajalugu Portugali aladel elasid algselt ibeerid ja keldid. 138–136 eKr vallutasid maa roomlased ning nende valitsemisajal moodustati seal Lusitaania provints. 711. aastal vallutasid ala araablased ja alates 756 kuulus ta Córdoba kalifaati. 1139. aastal rajas Afonso I Portugali kuningriigi ning kuulutas pealinnaks Coimbra. Hiljem kujunes riigi majanduslikuks ja poliitiliseks keskuseks hoopis Lissabon. 15. sajandil alanud maadeavastustega muutus Portugal suureks koloniaalvõimuks, millel olid suured asumaad Aasias, Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas (Brasiilia). Kliima ● Portugal asub lähistroopikas, tal on lähistroopiline vahemereline kliima sooja ja niiske talvega ning palava ja kuiva suvega. Majandus ● Portugalil on maailma suuruselt 49. SKP. ● ● 2002. aastal võeti kasutusele euro, mis asendas P...
AUSTRAALIA 1.) 2.) · Keel: Inglise keel · Põliselanikud: Aborigeenid · Valuuta: 1 Austraalia dollar = 1,2059 Ameerika dollarit · Pindala: 7,741,220 km2 · Pealinn: Canberra · Rahvaarv: 21,262,641 mln 3.)Lääne poolses osas troopiline kliima ja idapoolses osas paras vöötmeline kliima. 1/3 pindalast on kõrb. 4.)Aborigeenid saabusid mandrile Kagu-Aasiast umbes 40.000 aastat enne esimesi eurooplasi Esimesena avastasid 17 saj Austraalia hollandlased kes nimetasid selle Uus-Hollandiks. Kuid kuna nad avastasid selle lääneosa, kus oli kõrb ei tuntud selle riigi vastu huvi enam kui 150 aastat. 1770 avastas kapten James Cook ida osa, mis tänu oma parasvöötmelisele kliimale oli sealne taimestik liigirikas ja ta kuulutas selle piirkonna Briti kolooniaks. Aastal 1901. Sealsed 6 kolooniat iseseisvusid ja riigi nimeks sai Austraalia 5.) · SKP:$38,200...
1 Aktsionärid - Shareholders Juhtimine - Management Tööjõud - Workforce Organisatsiooniskeem - Organisation chart Nõukogu - Board of directors Esimees - Chairperson Tegevdirektor - Managing director Aktsiaseltsi personal - Company officers 2 Värbama - Recruit Positsioon - Position Soovi avaldama - Apply for CV(curriculum vitae)(resume) Sooviavaldus blankett - Application form Nimekiri - Short list Kandidaadid - Candidates Intervjuu - Interview Palkama -Hire Värbamis agentuur - Recruitment agency(search firm) 3 Jaekaubandus - Retailing Jaemüüjad - Retailers Laod Stores(shops) Firmakauplus - Outlets Kett (kaubanduskett) - Chains Ärikeskus - Shopping centres(malls) Hüpermarket - Hypermarkets Kaubahall/hüpermarket - Superstores Kaubanduskeskuste rajoon? - Retail park Kaubamaja - Department stores 4 Franchising (siuke värk, et ostad litsentsi kasutamisõiguse) Franchisor (litsentsi omanik) Franchisee (litsentsi ostja) Franchise agreement...
Itaalia Rahvaarv Itaalia asub Lõuna- Euroopas Riigi rahvaarv on 61 016 804 (2011) Maailma mastaabis on Itaalia suurriik Umbes samapalju inimesi elab Suurbritannias, Birmas ja Prantsusmaal Rahvastiku paiknemine Tihedus on 199,8 in/km2 Click to edit Master text styles Tiheduselt on Itaalia 58 Second level kohal. Third level Fourth level Kõige suurema Fifth level rahvastikutihedusega linnad asuvad Põhja- Itaalias. Kõige suurema rahvaarvuga linn on Milano Loodus Mägine Põhjas asuvad Alpid Lõunas asuvad suurimad järved (Garda, Como, Lago) Piki Apenniini poolsaart kulgevad Apenniinid Lõunas asetsevad vulkaanid Vesuuv ja Etna Sageli esineb maavärinaid Kliima Alpi...
Hiina Kätlin talur Looduslikud eeldused 0,1 0,33 Põllumaa Rohumaa metsamaa muu 0,43 0,14 Looduslikud eeldused Pinnamood on erinev on mägesid ( Himaalaja ja Tiibeti mägismaa), kui ka madalamat maad läänes, madalikke merede ääres Kliima on piirkondades erinev troopiline lõunas ja lähisarktiline põhjas. Pekingi keskmine temperatuur on 13.1 oC. Kõige soojem kuu on Juuli 28 oC ja kõige külmem Jaanuar - -2 oC. Vegetatsiooniperiood on 9 kuud ja aastas saab 2 saaki. Looduslikud eeldused Mullastik on väga mitmekesine. Jangtse keskjooksualal alluviaalmullad. Kirde- Hiinas - stepi ja metsastepi mustmullad Kagu- Hiinas - lähistroopilised kolla- ja punamullad ...
JAAPAN 1.Jaapanist Jaapan on Aasia mandrist itta jääv maa ja riik Kaug-Idas Vaikse ookeani läänekaldal Jaapani saarestikul. Tema lähimad naabrid on Lõuna-Korea, Hiina ja Venemaa. Jaapan on saja viimase aasta jooksul suutnud üllatada oma erandliku muutumis- ja arenemisvõimega. Ajavahemikus 1639 -1868 oli maa täielikult eraldatud muust maailmast: jaapanlasi ei lastud maalt välja ega ühtegi võõramaalast ei lastud maale, ristiusk oli surmanuhtlusega karistatav. Kui Jaapan piirid avas, siis oli ta arengutasemelt keskaegne feodaalriik. Vaatamata II maailmasõja suurtele kaotustele, suutis Jaapan tõusta maailma kolme suurima tööstusriigi hulka. Eriti kõrgelt on arenenud tehnoloogia. Vaatamata suurtele muutustele ja arengule on Jaapan säilitanud oma vanad ja sügavad usulised raditsioonid. Kuni 7. sajandini linnad Jaapanis puudusid. Siis nad tekkisid ja meenutasid suuri külasid, mis kujunesid...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond GOOGLE DOCS Referaat Juhendaja: Taavi Tamberg Pärnu 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1.TARKVARA OMADUSED.......................................................................................... 4 2.TARKVARA RAKENDAMINE................................................................................... 7 KOKKUVÕTE..................................................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................................10 LISAD............................................................................................................................. 11 Lisa 1 Üldine informatsioon............................................................
Välismajanduslik kaitsepoliitika Kontrolltöö kordamisküsimused 1. Välismajandusliku kaitsepoliitika kaks eesmärki. suurendada tulu, mida riigi majandus saab ülemaailmsesse tööjaotusse integreerumisest; kahandada või tõkestada välis-keskkonna negatiivset (destruktiivset) mõju riigi majandusele 2. Kaitsemeetmeid õigustavad argumendid: staatilised, dünaamilised ja strateegilised argumendid ja nende kriitika. TÖÖPUUDUSE ARGUMENT Impordi piiramine suurendab nõudlust kohalike toodete järele, niisiis on võimalik luua rohkem töökohti. Seisukoht on saanud küllalt sageli tugeva kõlajõu, sest töötud võivad moodustada tugeva survegrupi: neil on nii aega kui ka motivatsioon impordipiirangute nõudmiseks, niisiis lähevad käiku kirjad, üleskutsed, piketid, ajalehekampaaniad jms. • Impordi piirangutest tulenevalt teenivad välisriigid vähem antud riigi valuutat ja vastusena püüavad omakorda vähe...
Tonga Lipp Vapp Rahvaarv (2006): 101990. Vanuseline struktuur: 38% alla 15, 8% üle 60 aasta. Iga-aastane kasv (2006): 0,4%. Etnilised grupid: Tongalased 98%, muud Polüneesialased 2%. Usk: Kristlus Keeled: Tonga ja inglise. Tervis: laste suremuse määr (2006.) --19/1000. Eluiga - 68,56 aastat.: Naiste - 73 aastat; mehed - 67.3aastat. Tööjõud (2003) :36500 neist põllumajanduses - 65%. Töötus (2003): 5,2%. Valitsus Liik: põhiseaduse pärilik monarhia. Põhiseadus: 1875 (muudetud 1970). Sõltumatus: 4. juunil 1970. Filiaalid: riigipea monarh, peaminister, ühekojaline assamblee. Erakonnad: Demokraatlike inimeste partei, Sõbralikud saared demokraatlik liikumine. Valimised: Võib valida kui vanust on 21. Keskvalitsuse eelarve (2008/2009): $ 132 miljonit. Majandus (kõik arvud USA dollarit) SKT (2006): $ 232 miljonit. SKT inimese kohta (2006): $ 2274. SKT reaalne kasv (2007): -3,5%...
Rakvere Gümnaasium ********* ****** TAANI Referaat Juhendaja: ********* 2009 RIIGI ARENGUTASEME NÄITAJAD Majanduslikud näitajad: 1)Sisemajanduse kogu toodang (SKT) 1 elaniku kohta on 38,207 $. 2)Ekspordi ja impordi üldine struktuur vt joonis 1, joonis 2. 3)Rakvastiku hõive erinevates sektorites : põllumajandus 4%, tööstus 17% ja teenindus 79%. 4)Side- ja transpordivahendite hulk: aastal 2000 oli 100 elaniku kohta 67,2 mobiiltelefoni. Aastal 2000 oli sõiduautosid 1000 elaniku kohta 1843. 5)Elektrienergiat toodeti 2003. aastal 43,32 mrd kWh ja tarbiti 31,68 mrd kWh. Sotsiaal-Demograafilised näitajad: 1)Keskmine eluiga on meestel 76 ja naistel 80 aastat. 2)Imikusuremus on 100 elussünni kohta 5,1 (2000). 3)Sündimus 1000 elaniku kohta on 12,1 sündi (2000). 4)Suremus 1000 elaniku kohta on 7,3 surma (2000). Inimarengu indeksi alusel on Taani 15. kohal LAEVAEHITUS Taani ...
TOIDUAINETE TAIMNE TOORE ODER Iseloomustus · Oder ehk harilik oder (Hordeum vulgare) on kõrreliste sugukonda odra perekonda kuuluv üheaastane teravili. · Odra perekonda kuulub 40 liiki. · Eristatakse kahe-, nelja- ja kuuetahulist otra. 2 3 · Kõige kauem tuntakse kuuerealist otra (valmis kõige varem). · Seda kasvatasid egiptlased, indialased, juudid ja kreeklased, roomlased. · Vana-Kreekas viljeldi ka kahe- ja kolmerealist otra. 4 Botaanilised tunnused · Narmasjuurestik areneb 48 idujuurest. · Võrreldes teiste teraviljadega juurestik mõnevõrra väiksem. · 85% juuremassist paikneb 2025 cm sügavusel. · Kõrs: - püstine, - õõnes, - pikkus 5080 cm. · Leht: - rööproodne, - keelekes...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
