Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Arlis Lepamets Referaat Eesti riik Juhendaja: Endla Pesti Olustvere 2014 SISUKORD SISUKORD........................................................................................................lk Sissejuhatus........................................................................................................3 1.Riigiüldiseloomustus.......................................................................................4 2.Loodus.............................................................................................................5 2.1Kliima............................................................................................................6 2.2Aluspõhja reljeef...................................................................
Elastsukoefitsent P-hinnatase Y-kogutoodangu hulk ( Reaalne SKP ) Kaarelastsus Deposiit , kus R-reserv ja L-Laenud Kogutulu Töötusemäär Nõudluse sissetuleku elastsus Nõudluse ristelastsus Kogukulud Keskmine kogukulu AD-kogunõudlus AFC-keskmine püsikulu Keskmine püsikulu AP-keskmine produkt APC-keskmine tarbimiskalduvus Keskmine muutuvkulu APS-Keskmine säästmiskalduvus Piirkulu AR-keskmine tulu AS-kogupakkumine Piirtulu ...
Rahvusvaheline majandus Rahvusvaheliseks majanduseks nimetatakse kõiki tehinguid, mis ületavad riigipiire. Uurimisobjektid Rahvusvaheline kaubandus Rahandus Import sissevedu Eksport - väljavedu Miks tekkis rahvusvaheline kaubandus? Ressursside piiratus ja ebaühtlane jagunemine Toodete mitmekesisus ja tarbijate eelistus Millised on absoluutse ja suhtelise eelise erinevused? Absoluutne eelis on sellel riigil, kes suudab toota mingit kaupa teistest riikidest tõhusamalt Suhteline eelis on sellel riigil, kes suudab toota mingit kaupa teistest riikidest suhteliselt väiksemate kuludega ehk toomiskulu on väiksem Töötunnid enne kaubandussuhete loomist. Anne Tõnu 1 õunakook 1 tund 6 tundi 1 puupink 2 tundi 3 tundi Kokku 3 tundi 9 tundi Tootmise alternatiivkulud. ...
Vahetuskurss Ulvi Vaarja, Sügis 2004 Vahetuskursisüsteemid • Valitakse vahetuskursisüsteem, mis määrab vahetuskursi, mille tasemel toimuvad valuutatehingud • Vahetuskursisüsteemiga kaasnevad institutsionaalsed ja majanduspoliitilised valikud peavad olema kooskõlas valitud vahetuskursisüsteemiga Vahetuskurss • Vahetuskurss - välisvaluuta hind kohalikus valuutas Reaalne vahetuskurss - kohaliku valuuta ja riigi tähtsamate kaubanduspartnerite valuutade vahetuskursside kaalutud keskmine, kus kaalud määratakse sellega kui suur on iga kaubanduspartneri osakaal riigi väliskaubanduses Eesti krooni kurss Vahetuskursirežiimide kronoloogia Valuutakursside volatiilsus 1881- 1995 Inflatsioon 1881-1995 Vahetuskursirežiimid • IMFi klassifikatsioon: – Eraldi valuutat ei ole (dollariseerumine, euroiseerumine) – Valuutakomitee süsteem – Fikseeritud vahetuskur...
Makroökonoomika kodutöö 1 Vastused Nimi 1. Tabelis on esitatud andmed nominaalse SKP kohta (jooksevhindades, miljardit eurot), hinnaindeks (protsentides) ja reaalne SKP (2010. aasta püsivhindades, miljardit eurot). Täitke tabeli lüngad. nominaalne SKP SKP deflaator = 100 reaalne SKP Reaalne SKP on nominaalse SKP ja deflaatori jagatis. Aasta Nominaalne SKP, Hinnaindeks, % (SKP Reaalne SKP, miljardit miljardit eurot deflaator) eurot 2008 120 80 150 2009 135 90 150 2010 150 100 150 2011 180 106 169,8 2012 220 ...
Martin Haug, Tehnotroonika 1.rühm ÜL.1 [energiabilanss] Näitaja 1991 1992 1993 1994 Turba tootmine 5715 6478 4175 5810 Küttepuidu tootmine* 8735 7445 7275 12725 Muu kütuse tootmine* 0 0 0 0 Hüdro- ja tuuleenergia tootmine 0 3 6 9 Põlevkivi tootmine 184448 170672 126705 136992 Märkus: Mõõtühik: teradzauli Näitaja ..küttepuidu tootmine* * K.a puiduhake ja -jäätmed, puidubrikett ja -graanulid. Näitaja ..muu kütuse tootmine* * Sisaldab musta leelise, biogaasi ja muu biomassi andmeid. ÜL.2 [import & eksport] 1991 1992 1993 1994 Import 193475 110056 95148 99015 Eksport ...
TÕRVA GÜMNAASIUM Referaat EL SALVADOR Majandus Autor: Kristin Laas Juhendaja: Laine Tangsoo Tõrva 2014 1 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................3 Majandus............................................................................................... ....4 Majanduse arengu näitajad.......................................................................5 SKT näitajad ........................................................................................ ......6 Import, eksport ja kaubanduspartnerid....................................................7 Energeetika................................................................................... ............7 Inimarengu indeks..................................................................
TAANI ENERGIAMAJANDUS Nastja Sassova TAANI Pealinn: Kopenhaagen Pindala: 43 094 km² Asub Euroopas Skandinaavia poolsaare ning Saksamaa vahel Maismaapiir lõunas Saksamaaga, teisel pool Põhjamerd põhjas Norra, kirdes Rootsi; Läänes Põhjameri, kirdes Läänemeri Gröönimaa Energiavarad Maagaas ja nafta Põhjamerest Kivisüsi Tuuleenergia Päikeseenergia Bioenergia Geotermaalne Tuuleenergia Taanis Moodustab umbes 30% kogu elektrist, mida riigis tarbitakse; Suuremad tootjad Vestas ja Siemens Wind Power; 2008. aastal moodustas tuuleenergia 18,9% Taani elektritoodangust ja 24,1% tootmisvõimsusest; Keskmine tuulekiirus võrdlemisi tagasihoidlik 10 meetri kõrgusel 4,95,6 m/s. Eksport ja import Eksport: toornafta Import: põlevkivi, maagaas, kivisüsi Elektrijaamad Elektrienergia toodang Aitäh!
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Turbavaru kasutamise potentsiaal, tehnoloogia ja majanduslik otstarbekus Tartu 2020 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. TURVAS................................................................................................................................4 1.1. Turba tüübid ja omadused...................................................................................................4 2. TURBA KASUTAMINE.......................................................................................................5 3. TEHNOLOOGIA (KAEVANDAMINE)...........
Kinnitan, et kõigi tööde koodid on minu poolt kirjutatud ning on vabalt kasutatavad kõigile. Ei soovita otse maha kopeerida koodi, sest Tartu Ülikoolil on programmid, millega nad saavad võrrelda sinu koodi sarnasust teiste tudengite koodidega. Ei vastuta, kui panete sellega toime akadeemilise petturluse! Edu! :) 1. Nädala kodutöö 1. Maja Kirjuta programm, mis joonistab kilpkonnaga lihtsa otsevaates maja (võib olla ka pseudo- 3D vaatega). from turtle import * from math import * laius = 200 kõrgus = 200 uksePikkus = 100 ukseLaius = 50 aknaKõrgus = 50 aknaLaius = 50 #Maja forward(laius/2) right(90) forward(kõrgus) right(90) forward(laius) right(90) forward(kõrgus) right(90) forward(laius/2) right(180) forward(laius/2) right(90) right(45) forward((laius/2)/cos(pi/4)) #Trigonomeetriaga saadud katuse diagonaali pikkus right(90) forward((laius/2)/cos(pi/4)) #Ukse joonistamine right(45) forward(kõrgus) right(90) forward(20) right(90) forw...
Kagu-Aasia majandus Mariette Vilgo Üldine · Lähisekvatoriaalne ja ekvatoriaalne kliimavööde > 2-3 saaki aastas · Mägine ja niiske · Metsavarud · Maavarad · Orienteeritud merele · Ligikaudne abiraha 2002-03 $470.8 miljonit Tai · Uusindustriaalmaa · Ekspordi põhine · 1985 - 1996 - kasv 9.4% · 1999 kasv 2.2% · Avalik sektor · SKT inimese kohta $8,700 (2008) · SKT sektorite kohta: põllumajandus (11.4%), tööstus (44.5%), teenindus (44.1%) (2008) · Inflatsioon 5.8% (2008) · Vaesus 10% (2004) · Tööjõulist elanikkonda 37.25 miljonit (2008) · Tööjõulise elanikkkonna hõive: põllumajandus (42.6%), tööstus (20.2%), Teenindus (37.1%) (2005) · Töötus 1.4% (2008) · Põhiline toodang: autod ja autoosad (11%), elektrilised masinad ja nende osad (8%), tsement, arvuti osad, mööbel, plastmass, tubakas Tai · Kaubanduspartnerid...
1. Rahvusvaheline majandus 2. Riigipiire ületavad kaubad, teenused ning ka kapital ja sellepärast rahvusvahelise majanduse uurimisobjektideks on -rahvusvaheline kaubandus -rahandus. Alustame siis rahvusvahelise kaubandusega 3. Import- sissevedu Eksport- väljavedu Kaubanduses toimub pidev liikumine. Tooteid ja teenuseid imporditakse ning eksporditakse. Import ja eksport ei ole alati võrdsed, aga nad sõltuvad teineteisest. Meie impordime näiteks oma majapidamisse asju ning vastutasuks ekspordime oma tööjõu eest saadud tasu. Samamoodi toimub ka riigis, ühe riigi import moodustab teise riigi ekspordi. 4. Miks tekkis rahvusvaheline kaubandus? -Ressursside piiratus ja ebaühtlane jagunemine. Kõiki tooteid ei ole võimalik kõikjal toota või kui on siis ei ole see kasulik (Nt.banaanid). Hoopis odavam on seda impotida. -Toodete mitmekesisus ja tarbijate eelistus.Näiteks toodetakse Eestis mööblit kuid samas on ...
Rahvusvaheline majandus Katre Kluust Mis on rahvusvaheline majandus? Kõik tehingud, mis ületavad riigipiire Kaubavahetus importija ja eksportija vahel Tehinguteks on kaubad, teenused ja kapital Miks see tekkis? Ressurside piiratus Ressurside ebaühtlane jagunemine Toodete mimekesisus Tarbijate eelistused Absoluutne ja suhteline eelis Kaubanduses on suurem mõju suhtelisel eelisel Väliskaubanduspiirangud Tollimaks Kvoot Ekspordisoovdustus Valitsuse korraldused ja määrused Miks piiratakse? Oluliste majandusharude kaitse Vastloodud majandusharude kaitse Piirangud mimekesistavad majandust Kaitse odava välistööjõu konkurentsi eest Omatoodetele kehtestatud piirangutele samaga vastamine Rahvusvahelised organisatsioonid IMF (International Monetary Fund) GATT (General Agreement on Tariffs and Trade) WTO (World Trade Organization) UNCITRAL (United Nation's Commission on Internat...
Võru Kesklinna Gümnaasium ITAALIA Uurimuslik referaat Steven Parm Juhendaja: Õp Külli Kärson Võru 2009 2 Sisukord Sisukord..................................................................................................2 Sissejuhatus.............................................................................................3 1.Riigi üldiseloomustus 1.1 Riigi üldandmed................................................................................4 1.2 Geograafiline asend...........................................................................5 1.3 Looduslikud tingimused....................................................................6 2. Riigi arengutaseme iseloomustamine 2.1 Arengutaseme näitajad......................................................................7 3.Riigi kuulumine majandus organisats.-desse ja rahvus. firmad...........8 4....
ÜLDANDMED Pindala: 547 030 km² Rahvaarv: 64 102 000 (2007) Pealinn: Pariis Pealinna elanike arv: 8 147 857 elanikku Keel: prantsuse keel Rahaühik: euro (enne 1999. aastat Prantsuse frank) (Prantsusmaa, 2009), (Sandall, Marlborough, 1999:243) GEOGRAAFILINE ASEND Prantsusmaa on oma pindalalt pärast Ukrainat ja Venemaad kolmas riik Euroopas. Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas sveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. Prantsusmaa koosseisu kuuluvad ka 5 territooriumi teistel mandritel: Kariibi meres asuvad Guadelupe ja Martinique, Vaikses ookeanis asuvad Uus-Kaledoonia, Tahiiti ja Prantsuse Polüneesia saarestikud, Prantsuse Guiana Lõuna-Ameerikas, Reunion India ookeanis Madagaskarist idapool ning Saint Pierre ja Miquelon Atlandi ookeanis Newfoundlandist veidi lõunas. Prantsusmaal asub E...
Saksamaa ja Hispaania metsad Helena Berzinš Metsad (mHa) Saksamaa 11076 Hispaania 18173 0 2000 4000 6000 8000 10000 12000 14000 16000 18000 20000 Metsasus (%) Saksamaa 32 Hispaania 36 30 31 32 33 34 35 36 37 Raiutud puidu kasutus Saksamaal 50000 46808 45000 40000 35000 30000 25000 23060 22842 20000 14674 15000 11139 10000 8561 57...
Valemid MAKRO Ringkäigu mudel: Üldised tasakaalutingimused kulutused = tarbimine + investeering + valitsuse kulud I investeering Isiklikult kasutatav tulu = Y + TR + Td C tarbimine S = ( Y + TR Td) - C S säästud Y = C + S TR - Td Ti, Td maksud Y = C + I + G - Ti TR tulusiirded, raha abivajajatele C + S TR + Td = Y = C + I + G - Ti Y tulu S + Td + Ti = I + G + TR G välislaen X eksport Avatud majanduses: Z import S + (Td + Ti - TR) + Z = I + G + X NX netoeksport, puhaseksport NX = X Z ...
Rahandus on kunst raha niimoodi ühest käest teise veeretada, kuni see lõpuks ära kaob! Loeng 10. Maksebilanss Maailmamajandus ja Eesti 1. Ülimalt liberaliseeritud majandusega väikeriigina, kellest maailmamajanduses ei sõltu mitte midagi, peab Eesti ajama tarka majanduspoliitikat. 2. Sisemaise majanduspoliitika efektiivsus sõltub rahvusvahelistest tingimustest ja institutsioonidest. Aga ka iseenda tarkusest või lollusest. 3. Selleks, et hinnata ja suunata oma majandust peab riiklikul tasemel pidama majandusarvestust ning üks oluline osa sellest oleks maksebilanss. 2 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz Maksebilanss Kajastab kaupade ja teenuste liikumist Eesti ja ülejäänud maailma vahel. 1. Tehingud, mis toovad kaasa raha väljavoolu riigist, on deebetsisendid. Import annab tulemuseks maksebilansi deebetsisendi. 2. Tehingud, mille tu...
Kesk-Euroopa Geograafia Rando Almar Kesk-Euroopasse kuuluvad Austria Poola Saksamaa Slovakkia Sloveenia Sveits Tsehhi Ungari Austria majandus Import ja eksport Eksport: masinad ja varuosad mootorsõidukid ja nende jupid paber ja papp metallikaubad kemikaalid raud ja teras tekstiilid toidukaubad Import: masinad ja varuosad mootorsõidukid kemikaalid metallikaubad õli ja õliproduktid toidukaubad Austria majandus Põllumajandus: 1988. aasta andmetel on umbes 45% Austria pindalast kasutusel põllumajanduses. 10% majandeist tegeleb mahepõllundusega. Austrias on mahepõllunduse osakaal Euroopa Liidu suurim. Tähtsaim põllumajanduslik eksporttoode on vein, mida viiakse peamiselt Saksamaale ,Sveitsi ja USA-sse. Metsamajandus: 1988. aasta andmetel on umbes 40% Austriast kasutusel metsamajanduses. Suurte metsadetõttu on metsamaja...
toiduainetetööstus TOIDUAINETETÖÖSTUS tegeleb põllumajandus ja kalatoodangu töötlemisega üks olulisemaid ja suuremahulisemaid tööstusharusid annab tööd enam kui 22 000 inimesele toodang moodustab kogu tööstuse toodangust ligi 30 % eksport moodustab kogu tööstustoodangu ekspordist ligi 26 % Import moodustab 11% Mõnede toidukaupade import eestisse Eesti toiduainetetööstus jaotatakse allharudeks: Kalevi kommivabrik AS Kalev Chocolate Factor y Eesti suurim ja vanim kondiitritööstusettevõte aastaid Eesti tuntuim ja mainekaim kaubamärk alustas tegevust 1806. aastal Tallinnas Factory kuulub rahvusvahelisse Orkla kontserni Ettevõtte põhitegevus sokolaadikondiitri ja suhkrukondiitritoodete tootmine sokolaadi, suhkru ja jahukondiitritoodete müük valmistab tooteid eritellimuste alusel ajalugu Click to edit Master text styles Second level 1806 Eesti k...
Ühiskonna mõisted Tootmistegurid - resurrside kogum, mida riik saab kasutada majanduse arenguks. Alternatiivkulu tähendab, et ühe toote tootmise või tarbimise juures tuleb loobuda teisest (Ei saa samal ajal õppida mate kt'ks ja minna kinno) Sisemajandusde kogutoodang peegeldab riigis teatud ajaperioodi, tavaliselt aasta jooksul toodetud lõpptarbimiseks läinud kaupade ja -teenuste maksumust. ÜHE RIIGI PIIRIDES Rahvamajanduse kogutoodang mõõdab antud riigi kõigi kodanike poolt toodetud lõpptarbimiseks suunatud kaupade ja teenuste väärtust nii kodu kui ka välismaal Puhaseksport= eksport-import Eksport- väljaviimine, import- sissetoomine Lõpptarbimine- kaubad, millest enam midagi edasi ei tehta Lisandväärtus - Igas tootmisetapis toimuv kauba turuhinna suurenemine Inflatsioon - raha väärtuse langus, palk tõuseb Deflatsioon - raha väärtuse suurenemine, palk langeb Raha devalveerimine - koduvaluuta kursi alandamine välisvaluutade suh...
1)internet - arvutite vaheline ühendus(ülemaailmne arvutivõrk) .
2) server - arvuti , mis asub selle internetivõrgu sõlmes .
3) www - world wide web - interneti teenus , mis võimaldab navigeerida veebilehelt
veebilehele .
4) hüpertekst - tekst , mis sisaldab linke .
5) html - hyper tekst mark up language .( Tim Burns Lee )
Näide :
1...6
6.ASCII tabel - tabel , 256 baidi jaoks .
7.Bait - kõige väiksem infoühik
bait - KB - MB - GB - TB
bitt - 0 , 1
8.RGB - red , green , blue .
9.HTML dokument - html keeles kirjutatud dokument .(html käsud 10 tükki )
10. veebileht - serveri kettal olev html dokument .
11. kodulehekülg = veebileht .
12. veebiprogram - serveri kettal asuv programmi fail .
13. PHP - programeerimiskeel , millega luuakse veebi programme .
14. URL - veebi dokumendi aadress .
15. domeen - lõik aadressis ,...
SISUKORD: Sissejuhatus.............................................................................................................................. 2 Maksebilanss........................................................................................................................ 3 Maksebilansi koostamise põhimõtted.................................................................................. 5 Eesti maksebilanss 2011 aasta I kvartalis.............................................................................6 Kokkuvõte.......................................................................................................................... 16 Kasutatud allikad:...............................................................................................................17 Sissejuhatus Minu referaadi teemaks on Eesti maksebilanss. Antud referaadis kirjutan Eesti maksebilansist 2011 aasta I kvartalis. Et üldse a...
Maksebilanss Selle kaudu saab hinnata riigi sisse- ja väljaveo positsioonid. Riigi majanduslik tegevus impordi ja ekspordi valdkonnas. Import on võlg, eksport on eestipoolne laenuandmine teistele riikidele. Väliskaubandusbilanss ei tähenda ainult kaupu, vaid kajastab ka raha. Oma olemuselt on raha ka ju kaup. Investeeringud, mis välismaalt sisse tulevad, on ka sisuliselt import. Raha ainuke erinevus muudest kaupadest on tema likviidsus. Eesti majanduslik seis on selline, et oleme huvitatud olnud peale taasiseseisvumisest välisinvestorite siia meelitamisest. Peale taasiseseisvumist ei olnud meil erilisi rikkusi . Seepärast taheti ka väliskapitali massiliselt siia. See on aga nii positiivse kui negatiivse küljega.. mida rohkem me seda siia sisse hangime, seda suuremaks kasvab meie võlg. Eesti väliskaubanduse bilanss ei ole kahjuks tasakaalus, me ei suuda nii palju välja viia, kui sisse tuuakse. Me oleme kogua...
Manual regarding the Customs Treatment of Gifts and Items of Negligible Value Customs Procedures Branch Nenagh Date of Issue: December 2008 Date Updated March 2010 Queries: [email protected] VPN 63229/63234/63235 This manual provides a guide to the interpretation of the legislation governing the Customs treatment of gifts and items of negligible value and should be read in conjunction with that legislation. (Previously O. I. 107 of 2005, replaced by O.I. 69 of 2008 as amended by O.I. 64 of 2009) 1 CONTENTS 1. INTRODUCTION .................................
1. Lühidalt Rootsist Rootsi, ametliku nimega Rootis Kuningriik, paikneb Põhja-Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas. Ta piirneb idast Soomega, millega ühist riigipiiri on 586 km ning läänest Norraga on ühist riigipiiri 1619 km. Lõunast piirab teda Botnia laht, Balti meri ja Skagerakki väin. Rannajoon on 3218 km pikkune ning maismaapiir 2205 km. Rootsi kogupindala on 449 964 , sellest maismaad on 410 928 . Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Rootsi on Põhjamaade hulgas suurima elanike arvuga riik. ...
Venemaa Ott ja Raido Paiknemine Naaberriigid Lääne naabrid: Eesti, Läti, Leedu, Poola, Soome Lõunas asuvad naabrid: Hiina, Mongoolia, Kasahstan Valitsemine Aastatel 1917-1991 oli Venemaa nimeks Venemaa Nõukogude Liit. Võimul oli Vladimir Lenin Pärast seda astus võimule ja uueks riigi nimeks sai Venemaa Föderatsioon. Võimule sai Boriss Jeltsini Valitsemine: Praegu Praegu on võimul Vladimir Putin. Sport Venemaa tuntumad olümpiamedalistid: Alexander Popov Alexander Karelin Sergey Chepikov Maria Sharapova Majandus SKP jaotumine Tööjõu jaotumine sektoritesse sektoritesse (2010) (2011) Osakaa Osakaa Sektor Sektor l l Põllumajand Põllumajand 9,8% 4,2%...
Tartu Kutsehariduskeskus Müügiesindaja Siim Tubli ja Mirko Tooming EESTI KAUBANDUSSUHTED HIINA RAHVAVABARIIGIGA Uurimistöö Juhendaja Külliki Vaske Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus Antud uurimistöös toon välja statistilisi andmeid väliskaubanduse kohta. Kajastan muutusi viimastel aastatel ja analüüsin Hiina turunduslikku keskkonda ja võrdlen seda Eestiga. Välja on ka toodud näiteid Eesti ettevõtetest, kes on Hiina turul ning millise toodanguga on turule sisenetud. Toon välja ka transiidikoostööd Hiina ja Eesti vahel ning miks Hiinale pakub huvi Eesti transpordiinfrastruktuur. Uurin ka millised majanduslepingud on Eesti ja Hiina vahel. Hiina ja Eesti majandussuhted on head ja stabiilsed, kuna riikide vahemaa on kauge, mastaapide ja kultuurilised erinevused on suured, on just need p...
Sisukord Geograafiline asend................................................................................................... 3 Majandus ja arengutase.............................................................................................. 4 Rahvastik ning linnastumine....................................................................................... 5,6,7 Põllumajandus............................................................................................................. 8,9 Metsandus................................................................................................................... 10,11 Import ja eksport.......................................................................................................... 12 Eksport......................................................................................................................... 13 Import.........................................................
Itaalia rahvastik ja majandus Maila Meldre 9a Jõhvi Gümnaasium Itaalia rahvastik Andmeid Itaalia rahvastikust Itaalias elab 59 546 696 elanikku Rahvatihedus on 194,5 inimest/km². Linnades elab 67% rahvastikust Umbes 20 mln. Itaalia päritoluga inimest elab välismaal Peaaegu viiendik Itaalia elanikest on üle 65 aasta vanad Rahvulik koosseis 94,5% itaallased 2,5% sardid 1% retoromaanid (Alpi rahvad friuulid ja ladiinid) 0,5% tiroollased 0,3% frankoprovanssaalid Suurema elanikkonaga linnad: Rooma 2 541 000 elanikku Milano 1 247 000 elanikku Napoli 1 008 000 elanikku Torino 862 000 elanikku Palermo 683 000 elanikku Genova 605 000 elanikku Rahvastiku tihedus Click to edit Master text styles Tänu mägisele Second level pinnamoele paikneb Third level ...
Portugal Koostas: Ivo Nurmetalo Õpetaja: Maire Puhmas Üldine teadmine Pealinn-Lissabon Pindala-92 391 ruutkilomeetrit Riigikeel-portugal Rahvaarv-10 735 765(2010) Rahaühik-euro Kliima Portugal asub lähistroopikas, tal on lähistroopiline vahemereline kliima sooja ja niiske talvega ning palava ja kuiva suvega. Haldusjaotus 1.Lissaboni ringkond 12.Aveiro ringkond 2.Leiria ringkond 13.Viseu ringkond 3.Santarémi ringkond 14.Bragança ringkond 4.Setúbali ringkond 15.Vila Reali ringkond 5.Beja ringkond 16.Porto ringkond 6.Faro ringkond 17.Braga ringkond 7.Évora ringkond 18.Viana do Castelo ringkond 8.Portalegre ringkond 9.Castelo Branco ringkond 10.Guarda ringkond 11.Coimbra ringkond De...
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika instituut Google App Engine Iseseisev töö aines Veebiprogrammeerimine IFI6011 Andris Reinman ITJ-08 Õppejõud: Jaagup Kippar Tallinn 2010 Google App Engine Andris Reinman Sisukord Google App Engine............................................................................................................................ 1 Sisukord......................................................................................................................................... 2 Tutvustus..............................................................
SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................2 1.COLOMBIA ÜLDVAADE................................................................................................ 3 2. LÜHIÜLEVAADE LOODUSLIKEST TINGIMUSTEST................................................4 3. ÜLEVAADE RAHVASTIKUST.......................................................................................5 ......................................................................................................................................7 4. ÜLEVAADE MAJANDUSEST........................................................................................ 9 5. ISEÄRASUSED...............................................................................................................10 5.1. Mäetööstus ja energia..........................................................................
Rahvusvaheline kaubandus XV peatükk · Miks vaatlevad majandusteadlased importi kui tulu ning eksporti kui tasu vahetuse eest? · Kuidas eksport ja import teineteisest sõltuvad? · Missugused on väliskaubanduses absoluutse ja suhtelise eelise erinevused? Kummal on neist kaubanduses suurem mõju? · Miks on tootlikkus väga tähtis? · Miks on riikide vahel kaubanduspiirangud? · Mis määrab vahetuskursid? · Miks on riigi maksebilanss alati tasakaalus? Absoluutne Absoluutne eelis ilmneb, kui üks riik eelis suudab toota mingit kaupa tõhusamalt kui mõni teine riik. Suhteline eelis Suhteline eelis seisneb selles, et mingi riik suudab toota teatud kaupu suhteliselt väiksemate kuludega kui teised. Riigil on suhteline millegi tootmise eelis, ...
Energiamajandus tegeleb looduslike energia varade hankimise, nende töötlemisega ja tarbijatele kättetoimetamisega, taastuvad energia allikad alternatiivsed, roheline energia on looduses toimuvate protsessidega kujunenud energiaallikad, mida on võimalik kasutada kogu aeg või pärast teatud aja möödumist, tuule, vee, päikese, maasise ja biomassi energia, taastumatud energia allikad: traditsioonilised, fossiilsed kütused moodustuvad looduses väga aeglaselt või ei teki enam üldse, nafta, maagaas, tahked kütused (kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas), tuumaenergia, traditsioonilised energia allikad energia allikad, mille otsene kasutamine on praegu tavaline, alternatiivsed energia allikad energia allikad, mille kasutamine on võimalik, kuid liiga kallis, rohkem kasutatakse taastumatuid, sest energia sisaldus on suurem, odav kasutada, lihtsam kätte saada, fosiilsed kütused miljonite aastate jooksul maakoores taimsetest...
Portugali põllumajandus Asend Portugal on riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas. Portugal piirneb idast Hispaaniaga. Mujalt piirneb Portugal Atlandi ookeniga. Haritavat maad on Portugalis 11.88% kogu riigi pindalast (92,090 km² ) ja 7.71% Kogu riigi maast saab liigendada püsikultuuride kasvatamiseks mõeldud maa alla e. istanduste alla kuuluv ala. Portugalis saab kasvatada suhteliselt soojalembelisi taimi, näiteks oliive ja greipe. Riigis on ka karjamaid, sest suurejoonelisemalt tegeldakse ka lambakasvatusega. Agrokliima Portugal asub lähistroopikas, tal on lähistroopiline vahemereline kliima millele on iseloomulikud niiske ja soe talv ning palav ja kuiv suvi. Seda kliimatüüpi iseloomustavad vahemerelised igihaljad metsad ja põõsastikud. Sellest saab jäeldada, et mullad ei ole eriti viljakad. Suvel tuleb kasutada kindlasti niisutussüsteeme, et saak ei ikalduks. Niisutatud alasid on Portugalis 5,837 ...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK SAKSAMAA Referaat Juhendaja :Ene Külaots Pärnu 2011 SISUKORD SISUKORD RIIGIST RAHVASTIK MAJANDUS EKSPORT JA IMPORT ENERGIAMAJANDUS TÖÖSTUS KLIIMA RIIGIST Saksamaa on suurima rahvaarvuga ELi liikmesriik. Ta ulatub Põhja- ja Balti merest põhjas Alpideni lõunas. Riiki läbivad Euroopa suurimad jõed Rein, Doonau ja Elbe Ta piirneb Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin, mõned üksikud ministeeriumid ja föderaalinstitutsioonid asuvad Bonnis, endise Lääne-Saksamaa pealinnas. Saksamaa on 82 miljoni elanikuga Saksamaa on 82 miljoni elanikuga Venemaa järel elanike arvult teine riik Euroopas ja suurim Euroopa Liidus. Saksamaa on ka ÜRO, Euroopa Liidu, NATO JA G8 liimesriik. ...
1. Mis on energiamajandus? Millega tegeleb? Energiamajanduse tähtsus. Energia majandus on majandusharu, mis tegeleb energiavarade hankimisega, nendest kütuste, elektri- ja soojusenergia tootmisega ning energia edastamisega tarbijale. See tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks mootori-või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Vaja valguse ja soojuse saamiseks, mootorikütuseks, masinate tootmiseks. 2. Energiavarade liigitamine: taastuvad, taastumatud, traditsioonilised, alternatiivsed. Taastuvad: tuul, vesi ja biomass. Taastumatud: nafta, süsi, põlevkivi jt. maavarad. Traditsioonilised: kõik fossiilkütused, tuuma-, veeenergia, puit. Alternatiivsed: päikese-, tuule-, lainete-, tõusu- ja mõõnaenergia, biomassienergia. 3. Millistel energiaallikatel baseerub tänapäeva energiamajandus? Tuul, nafta, põlevkivi. 4. Fossiilsete kütuste (nafta, gaas, kivisüsi) varude paiknemine maailmas, suurimad tootjad,...
СОКРАЩЕНИЯ И СИМВОЛЫ В ЭКОНОМИКЕ LÜHENDID JA SÜMBOLID A Technological progress Технологический Tehniline progress прогресс AD Aggregate demand Совокупный спрос Kogunõudlus AE Aggregate expenses Совокупные затраты Kogukulutused AFC Average fix cost Средние постоянные Keskmine püsikulu затраты AP Average product Средний продукт Keskmine produkt, toodang APC Average propensity to Средняя склонность к Keskmine tarbimiskalduvus consume потреблению APS Average propensity to Средняя склонность к Keskmine säästmise save сбережению kalduvus AR Average revenue Средний доход ...
Kuressaare Gümnaasium Kuuba Referaat Koostaja: Urmo Saar 10E Kuressaare 2006 Sisukord 1. Sisukord 2. Kuuba majandus 3. Kuuba rahvastik 4. Kasutatud kirjandus Kuuba majandus Kuuba on ikka veel kommunistlik riik ja tema eesotsas on endiselt Fidel Castro. Nagu diktatuurile kohane, on riigi majandus valitsusega tihedalt seotud ja reguleeritud. Kuuba majanduse põhilised sissetulekuallikad on suhkur, tubakas, kohv, kala ja turism. Tänu viimase populaarsuse kasvule maailmas on Kuuba majandus suutnud end pisut korrastada ja uusi reforme ellu viia. Suuremas jaos eksporditakse suhkrut ja tubakat Hollandisse ning Kanadasse, kuigi kõige lähedasem ja tulusam oleks eksportida USAsse. Ameerika võitleb endiselt Kuubal vohava sotsialismiga ja on kehtestanud majandusblokaadi Kuuba suhtes. Oma...
ÜLEVAADE AUSTRAALIA JA UUS MEREMAA MAJANDUSAJALOOST, MAJANDUSPOLIITILISTEST VALIKUTEST NING TULEVIKUPERSPEKTIIVIDEST Kodutöö Sisukord Sisukord..........................................................................................................................1 1.Majanduskasv ja üldine rikkuse tase võrreldes Eestiga...............................................2 2.Hinnakasv ja selle dünaamika......................................................................................4 3.Tööturg, selle regulatsioonid ja tööpuudus. Keskmise palga dünaamika....................5 4.Riigieelarve ja valitsusvõla dünaamika.......................................................................6 5.Väliskaubandus............................................................................................................8 6.Finantsturgude dünaamika (riigivõlaki...
Rahvusvaheline kaubandus Koostajad: Andre Kokk Sten Kikkas Enari Mägi Klass: 10 B Mõiste Rahvusvaheline kaubandus on kaubavahetus kahe või rohkema erinevast riigist pärit partneri (importija ja eksportija) vahel. Rahvusvaheline kaubandus on ka majandusteaduse haru. Eksport - kaupade väljavedu riigist. Import - kaupade sissevedu riiki. Kaubandusbilanss - ekspordi ja impordi vahe. Kaubandusbilanss = eksport import Kui riik impordib rohkem, kui ekspordib, on tema kaubandusbilanss negatiivne ehk defitsiidis ja kui riik ekspordib rohkem kui impordib, on tema kaubandusbilanss ülejäägiga. Üldine seaduspärasus ütleb, mida väiksem on riik ja mida vähem on sellel riigil ressursse kõikide vajalike kaupade ja teenuste tootmiseks, seda suurem on selle riigi...
Eesti-Venemaa kaubandussuhted Signe Vois MYE12 Eesti ja Venemaa Antakse ülevaade Eesti ja Vene Föderatsiooni vaheliste kaubandussuhete kujunemisest ja kujunemise keskkonnast, kaubandussuhete iseloomust ja tendentsidest. Töös määratakse Eesti ja Vene Föderatsiooni kaubavoogusid mõjutavate tegurite olulisust. Kaubandussuhete kujunemise teoreetilised käsitlused Üheks riigi kaubanduspartnerite struktuuri kujunemise analüüsi vahendiks on gravitatsioonimudelid, mille traditsiooniline kuju näitab kaubandusvoogude sõltuvust rahvatulust, turgude suurusest ning geograafilistest teguritest (distants, ühise piiri olemasolu). Eesti ja Vene Föderatsiooni kaubandussuhteid mõjutavad tegurid 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 Eksport 1,9 2,44 4,18 6,28 9,47 11,11 13,78 % 3,3 ...
Kreeka Sisukord Asukoht Loodus Rahvastik Majandus Ø Eksport Ø Import Haldusjaotus Kliima Faktid Asukoht Kreeka on riik Kagu-Euroopas, Joonia mere ja Egeuse mere ääres. Põhjas asub neli naaberriiki: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi. Loodus Kreeka rannajoon on väga liigestatud, saarte ja poolsaarterohke. Selle pikkus on 14 880 km. Riigi kõrgeim mägi on Olümpos, 2917 meetrit. Rahvastik 2010. aasta juuli seisuga elab Kreekas 11 305 118 inimest. 2008. aasta seisuga elab 61% rahvastikust linnades. Ametlik keel on kreeka keel. Valitsev usk on õigeusk. Majandus Kreekas on maailma suuruselt 39. SKP. 2002. aastal võeti kasutusele euro, mis asendas Kreeka drahmi. Töötuse määr on 2010. aasta seisuga 12%. SKP jaotumine sektoritesse (2009) Põllumajandus; 0,04 Tööstus; 0,18 Teenindus; 0,...
Austraalia Põllumajandus Presentatsiooni tegid 10A klassi õpilased: Egard Kodumets; Jörgen Eik; Eduard Sapogs; Nurlan Mamedov. Presentataiooni sisu: Inimeste arv, kes tegelevad põllumajanduses; Maa osatähtsus; Osa SKT- st; Eksport ja import; Spetsialiseerumine; Tootmise efektiivsus Inimeste arv, kes tegelevad põllumajandusega: Põllumajandusega tegeleb vaid 3,6% tööealisest rahvastikust.See on umbes 277 tuhat inimest. Maa osatähtsus: Põllumaa hõlmab üle poole Austraalia pindalast (53,2%), sellest 6,2% on haritav maa (peamiselt riigi kirdeosas) ja 47% on rohumaad (loode- ja keskosas). Mitmeaastaste põllukultuuride all on vaid 0,2% riigi territooriumist. Osa SKT- st: Austraalia põllumajanduse osa SKT- st on küllaltki väike- vaid 4%.See on umbes 1640. Eksport ja Import Spetsialiseerumine: Austraalia spetsialiseerub toiduainetel. Riigis toodetakse väga palju to...
Tapa Gümnaasium 2009 Referaat ITAALIA http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Italy_looking_like_the_flag.svg Koostaja: Mirjam Pikki 10.b Juhendaja: Eve Kasekamp Tapa Gümnaasium 2009 1 SISUKORD: Tiitelleht lk 1 Sisukord lk 2 - 3 Sissejuhatus lk 4 Riigi üldiseloomustus lk 5 - 8 Üldandmed lk 5 Geograafiline asend lk 6 Looduslikud tingimused ...
Kool Belgia kuningriik 9a 22.04.06 Tartu 2006 Riigi ajaloost...................................................................................................................3 Belgia asend....................................................................................................................4 Belgia rahvuslik sümboolika ja kultuur..........................................................................5 Belgia rahvastik.............................................................................................................. 6 Belgia maavarad............................................................................................................. 7 Belgia majandus(eksport,import)....................................................................................8 Belgia välispartnerid,organisatsioonid.......
Kool Belgia kuningriik 9a 22.04.06 Tartu 2006 Riigi ajaloost...................................................................................................................3 Belgia asend....................................................................................................................4 Belgia rahvuslik sümboolika ja kultuur..........................................................................5 Belgia rahvastik..............................................................................................................6 Belgia maavarad.............................................................................................................7 Belgia majandus(eksport,import)....................................................................................8 Belgia välispartnerid,organisatsioonid.........................................................
Leedu majandus Majandusareng 2009. aastal tabas Leedu majandust finants- ja välisturgude ning sisenõudluse nõrkuse tõttu väga järsk majanduslangus(-14,8%), see oli üks suuremaid langusnäitajaid Euroopa Liidus. Kõige rohkem kannatasid buumi ajal kiire kasvu läbi teinud sektorid, erandina jätkas kasvu teenindussektor. 2010. aastal alustas Leedu SKT taas kasvamist ja oli aasta kokkuvõttes 1,3%. 2011.a . kasv jätkus ja oli aastakokkuvõttes 5,9%. Maailma Majandusfoorumi (WEF) andmetel oli Leedu 142 maa võrdluses 44. kohal (2008/2009) ning 2009/2010. aasta edetabelis koguni 53. kohal. 2010.a. avaldatud raportis oli Leedu tõusnud 47. kohale. 2011. aastal jätkus Leedu tõus ja me leiame Leedu taaskord 44 kohalt. Inflatsioon Jaanuaris 2009 oli aastane inflatsiooninäitaja Leedus 9,6%. Majanduslangusest tulenevalt jõudis Leedu 2009.a lõpuks majanduse sügavat madalseisu peegeldav deflatsioonini -0,3%. 2010. aa...
Euroopa Regiooni kuuluvad riigid Kõik 48 Euroopa riiki Loodusolud, loodusvarad Loodusvööndid Taiga Tundra ja metsatundra Stepp Jää-ja külmakõrb Segamets Lehtmets Vahemereline kuivalembeline põõsastik Kõrb ja poolkõrb Metsastepp Kõrgvööndilisuse ala Maavarad Paljud maavarad otsakorral Rauamaak Boksiit Pruun- ja kivisüsi Keedusool Väävlivarud Kliima 4 aastaaega Parasvööde o Peaaegu kogu Euroopa kuulub parasvöötmesse Euroopa lääneosas on kliima pehmem kui idaosas Lääneosa o Talv Soe ja vihmane Lund sajab vähe o Suvi Jahe Sagedased vihmasajud o Suve ja talve temeratuuride erinevused pole väga suured Võrreldes idaosaga Idaosa o Talv ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
