Komeet Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest. Astronoomide arvates on koostisosadeks ained mis jäid Päikesesüsteemi planeetide tekkimisest üle. Nimetus tuleneb kreekakeelsest sõnast komts, mis tähendab 'pikajuukseline'. Eesti keeles nimetatakse komeete ka sabatähtedeks. Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba. Kui komeet läheneb Päikesele, hakkab tema pind aurustuma ja tahke tuuma ümber tekib gaasipilv. Pea muutub piklikuks (komakujuliseks) ja Päikese vastassuunas hakkavad sellest väljuma gaasijoad ja keerised tekib komeedi saba. Heledatel komeetidel on tavaliselt kaks saba. Esimene, sirge sinakas saba, on suunatud otse Päikesest eemale. See saba koosneb gaasist, mille osakesed eemalduvad komeedist päikesetuule mõjul. Teine saba koosneb kollakast t...
Tähe elu sünnist surmani Kuidas tähed tekivad Tähed moodustuvad kuuma gaasi ja tolmu pilvedest kosmoses. Kokkutõmbuva gaasi pilve keskmesse tekib suure tiheduse tuum, mida tuntakse prototähena. Prototäht Prototäht on suur tihe gaasi kogu. Prototäht on päikese elu kõige varjasem staadium. Ühe solaarmassiga tähele kestab see periood 100,000 aastat. Punane hiid Staadium, kus täht paisub, sest tähe temperatuur ja sisemine rõhk hakkavad kasvama. Kui punasel hiiul ei ole piisavalt suur mass, et teha heeliumist süsinikku, siis temast saab Valge kääbus. Valge kääbus Väike täht, mis koosneb põhiliselt degenereerunud elektron mateeriast. Tähe õrn valgus tuleb säilinud termotuuma energiast, mida kääbus edastab. Supernoova Supernoova on tähe plahvatamine, mis on väga tugeva valgusega ja valgustab hetkeks terve galaktika hääbudes mitme nädala/kuu vältel. Plahvatus lennutab laiali enamus tähe materialist. Neutron täht Sup...
Tähe Liigid Hiidtähed Hiidtähed on suurimad tähed, isegi Päikesest suuremad. Hiidtähti on erinevat värvi ja ka erineva suurusega. Sinised hiiud on umbes 15 korda suurema läbimõõduga kui Päike. Sinised hiiud on noored ning kuumad tähed, Punased hiiud aga hoopis vastupidi vanad ning külmad. Punased hiiud võivad olla Päikesest umbes 100 korda suurema läbimõõduga. Kõige suuremad tähed ülihiiud on Päikesest kuni 1000 korda suuremad. Kääbustähed Need on maailma kõige väiksemad tähed. Kääbustähed on samuti erineva värvuse ning suurusega. Kõige vanemad kääbustähed on Maaga ühesuurused valged kääbused. Olles Maaga ühesuurused on nad massilt sarnased hoopis Päikesele. Valged kääbused on jahtuvad tähed ning nad jahtuvad kuni muutuvad külmadeks mustadeks kääbusteks. Punased kääbused võivad olla nii noored kui ka vanad, kuid nad on Päikese massist väiksemad ning jahedad. Punasest tähest väiksema mas...
Kaali meteoriidikraater Kirjeldus Kaali kraater on meteoriidi langemisest ja sellele järgnenud plahvatusest tekkinud kraater Kaalis, Saaremaal (u. 18km Kuressaarest). Kaali kraater on 9 meteoriidikraatrist koosneva kraatrivälja peakraater. Kraatri läbimõõt on 110 m ja sügavus 16 m ning kraatrit ümbritseb 3...7 m kõrgune vall, mis koosneb plahvatusel ülespaiskunud kivimeist ja setteist. Siseveerul paljanduvad aluspõhjast plokkidena lahti murdunud ja kaldu või püstasendisse paiskunud dolomiidi kihid. Kraatris asub Kaali järv, mille läbimõõt on veeseisust olenevalt 40...60 m. vanus Kaali kraatri vanust on korduvalt dateeritud ja saadud erinevaid tulemusi. Üks viimaseid dateeringuid, mis lähtub iriiduimi sisaldusest ümbritsevate rabade turbas, annab kraatri vanuseks ligikaudu 2400...2800 aastat. Varem on kraatri vanuseks pakutud 3500 ja isegi 7500 aastat. Kõik dateeringud on saadud erinevatel meetoditel. Hi...
1. Moisted: · Inertsus keha voime sailitada oma kiirust, ka paigalseisu, soltub vordeliselt keha massist. · Impulss liikumshulk, p=mv (kg*m/s) · Impulsi jaavuse seadus vastastikmojus olevate kehade impulss on jaav. p1+p2 = p1'+p2' => m1v1 + m2v2 = m1v1' + m2v2' · Too A=F*s*cos (J) · Voimsus N=A/t (w), uhtlasel liikumisel N=Fv · Kineetiline energia liikuva keha energia, K=mv2/2 (J) · Potensiaalne energia vastasmoju energia, P=mgh · Tood tehakse energia arvelt, A=K, A=P. · Uldine energia jaavuse seadus energia ei teki ega kao, vaid muutub uhest liigist teise voi kandub uhelt kehalt teisele. · Energia jaavuse seadus mehaanikas kineetilise ja potensiaalse energia summa on jaav. Füüsikaline suurus Tähis Ühiku nimi Ühik Raadius R;r meeter m Pöördenurk ...
Vedelike omadused-Vedelike molekulid asuvad tihedalt üksteise kõrval,kuid nad võivad oma asukohta muuta. See põhjustab vedelike voolavuse. Neil on ruumala, kuidpuudub kuju. Vedelike ei saa kokku suruda.(auto pidurid) Pindpinevus-...seiseneb vedeliku omaduses kokku tõmbuda ja omada võimalikult väikest pindala. Vedelike pinnakihi molekule tõmmatakse resultantjõuga R. Seega vedeliku vabapind toimib justkui pingule tõmmatud kile. Jõudu, mis mõjub risti vedeliku pinda vähendada nim. pindpinevus jõuks. Fp = (sigma) * l (Sigma) - pindpinevustegur(N/m) Fp -pindpinevus jõud (N) l= pinna piirjoone pikkus (m) l = d m= l /g Märgamine- Kui vedelik toetub vastu tahkekeha pinda ja tekinud nurk on väikem kui 90 kraadi, siis öeldakse vedelik märgab. Põhjus on selles, et tahke keha ja vedeliku molekulide külgetõmbe on suurem kui vedeliku siseste molekulide siseste molekulide külgetõmme. nt. vesi märgab klaasi. Kui nurk delta on s...
Pindpinevus, ülekandenähtused 1)Millisel füüsikalisel nähtusel põhineb käteräti kasutmine? Kapillaarsus - poorid imevad vee endasse 2)Tinahaavlite valmistamisel valatakse sulatina mingilt kõrguselt läbi kitsaste avauste. Langemise ajal võtab tina kerakuju. Miks? Sest see võtab väikseima kuju mida ta saab võtta, seda omadust nimetatakse pindpinevuseks 3)Miks ujub sularasv veepinnal ringikestena? Sest rasv ei lahustu vees ja rasvatilk võtab väikseima kuju mis ta saab võtta. 4)Miks on villast tehtud teki all soe magada? Sest villas on palju õhku (see on kohev) ning õhk ei juhi eriti soojust 5) Miks seebimull tõmbub kõrre otsas kokku tagasi, kui lakata puhumast kõrre teisest otsast? Sest seebimull tahab võtta väikseima kuju mis saab ja mullis tekib rõhk ja ku vasturõhk kaob siis lükkab rõhk õhu mullist välja. 6)Mis nähtusega on tegemist- Kohvi ja piim segunevad ka siis, kui lusikaga neid ei sega? Difusioo...
· x hälve tasakaaluasendist · siinuse argumenti (t)+0 nimetatakse faasiks Siinusfunktsiooni periood on 2 ja võnkeperioodiks tuleb faas 2 A sin (t+0) = A sin [2 + (t+0)] võnkeperiood on T = 2/ või = 2 / T 6 Võnkeperioodi pöördväärtust nimetatakse võnkesageduseks. f = 1 / T = / 2 Sõna "harmooniline" pärineb ise muusikast, mis oli vanasti üks füüsika osi. Muusikas tähendab harmoonia helide tonaalsuste sobivust - nagu selgub, on seegi kirjeldatav püsiva sagedusega võnkumiste abil. Võnkumise tingimused Võnkumise toimumiseks on vajalik mitme keha või objekti ehk võnkumisvõimelise süsteemiolemasolu.Võnkumise toimumiseks tuleb süsteemile anda esialgne energia, mis seejärel hakkab korduvalt muutuma mingit teist liiki energiaks ja uuesti tagasi algseks energiaks
Tallinna Lilleküla Gümnaasium THOMAS ALVA EDISON Referaat Koostanud: Reelika Lõhmus 12B Juhendaja: õp. Viljar Laasi Tallinn 2010 ................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 2 ELULUGU..................................................................................................................................3 Sünd ja perekond.....................................................................................................................3 Kool.............................................................
SISUKORD Saateks 7 ELUASE NÕUAB HOOLT 9 Üldist 9 Hinnang välispiirete kohta 12 Fassaadide remondisüsteemid 13 ... krohv-soojustussüsteem 14 ... vooder-soojustussüsteemid 15 Katused 15 SISEKLIIMA 18 Inimese soojusolukord ja mugavustunne 18 Piirete soojuspidavus 21 KUIDAS SA TARBID OMA KODUS VETT? 25 Veekulu vähendamise võimalustest 26 KUIDAS SA TARBID OMA KODUS ELEKTRIT? 29 Valgustus 31 KUIDAS ME TARBIME SOOJUST? 32 Soojuskulu vähendamise võimalustest 33 Soojuskadu 34 ... läbi välispiirete 34 ... läbi välisseinte vuukide 35 ... läbi akende ...
KUIDAS TARBIDA SOOJUSENERGIAT SÄÄSTLIKULT? Kuidas tarbida soojusenergiat säästlikult? Tänapäeval on tehnoloogia arenenud väga kiiresti ja paljud inimesed (eriti vanemad inimesed) ei tea kuidas soojusenergiat säästlikult tarbida, ega pööra sellele suurt tähelepanu. See on muutunud väga suureks probleemiks, kuna soojusenergiat toodetakse põhiliselt puidust, põlevkivist, turbast ja maagaasist. Aga need on kõik piiratud ressursid. Inimesed ise saavad enda igapäevaseid tegevusi sättida nii, et peetakse silmas keskonna taluvusepiire ning ressursside säilitamise vajadust. Seega on iga inimese kodu selleks paigaks, kus algab energia mõistlik tarbimine. Selles essees räägin ma sellest, kust kaob majast või korterist soojust kõige rohkem ja kuidas on võimalik soosjusenergiat säästlikumalt kasutada. Tänapäeval on võimalik kutsuda firmasid, need kontrollivad ja mõõdavad palju soojust elumajast või korterist kuskilt välja läheb ja leiavad lekke ...
Laser Sõna laser on lühend inglisekeelseist sõnadest "Light Amplification by Stimulated Emission of Radiation" (valguse võimendamine stimuleeritud kiirguse varal). Laser kui optiline kvantgeneraator (kvantelektroonika põhiseade) on valguse stimuleeritud kiirgumisel rajanev koherentvalguse generaator, harvemini valguse võimendi. Valguse all mõistetakse sel juhul lühilainelist elektromagnetkiirgust, mille lainepikkus on suurem , kui 1mm. Laserite töö baseerub pööratud jaotuse ja optilise pumpamise nime kandvatel kvantoptilistel protsessidel. Laser on üpris eriliste omadustega uut liiki valgusallikas. Tema poolt kiiratud valgus võib olla erakordselt intensiivne, äärmiselt kõrge koherentsuse astmega ning koondunud väga kitsasse lainepikkuste vahemikku, pealegi võib valgus allikast väljuda kitsa paralleelkiirtekimbuna. Laseri väga intensiivne, rangelt koherentne ja kitsa paralleelkiirtekimbuna leviv kiirgus on toonud talle väga palju kasut...
Relatiivsusteooria autor on A. Einstein. Jaguneb: 1) Erirelatiivsusteooria tugienb kahele postülaadile. 2) üldrelatiivsus teooria. Einsteini relatiivsusprintsiip: kõik füüsika seadused peavad toimuva kõikides inerstiatsioonisüsteemides ühte moodi. Kõik füüsika seadused pevad toimima inertsiaal süsteemides ühte moodi. 2) Valgue kiiruse konstantsuse printsiip valgus kiirus on kõikides inertsi süsteemides ühesugune. Osutub klassikaline kiiruste liitmisel valem kehtib ainult ligilähedaselt. Klassikaline: U=U+v, U'- keha kiirus ! taustsüsteemis, U'-=- 2 taustsüsteemis, v 1 taustsüsteemi kirus 2 suhtes. Rehtisistlik: U= U+ V/ 1+ UV/C2 C=3x10 ^8m/s.Kui U ja V on seest siis läheb realistlik valem klassikaliseks. Pikkuste
ALALISVOOL Elektrivool metallides Voolu tekkimise tingimused: Esiteks, peab eksisteerima see, mis liigub, ja teiseks, peab esinema põhjus, mis tekitab liikumise. Alalisvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. Juhtivuselektronid metallis: metalli muudab juhiks suure hulga vabade laengukandjate olemasolu. Laengukandjateks on metalli aatomi väliskihi elektronid ehk valentselektronid. Valentselektrone, mis võivad vabalt liikuda kogu metallitüki ulatuses, nim. juhtivuselektronideks. Voolutugevust määravad suurused : suurust, mis näitab laengukandjate arvu aine ruumaalaühikus, nim. laengukandjate kontsentratsiooniks. Seega , kus N on laengukandjate arv ja V on vaadeldav ruumala. Voolutugevus . Ohmi seadus. Takistus ja eritakistus. Voolutugevuse sõltuvus pingest: Suurema pingega kaasneb suurem voolutugevus. Ohmi seadus väidab, et voolutugevus juhis on võrdeline juhi rakenda...
Elektrivool vabade laengukandjate suunatud liikumine. Voolutugevus näitab kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. Alalisvool elektrivoolu tugevus ja suund ei muutu.(akud, patareid) Vahelduvvool elektrivoolu suund ja tugevus muutuvad perioodiliselt Eritaktstus näitab 1 m pikkuse ja 1m2 ristlõike pindalaga juhi takistust. Ülijuhtivus füüsikaline nähtus, kus madalatel temperatuuridel aine eritakistus muutub nulliks. Vooluallikas ehk elektrivooluallikas ehk toiteallikas on seade, milles mehaaniline, keemiline või siseenergia muundatakse elektrienergiaks Elektromootorjõud suurus, mis iseloomustab indutseeritud elektrivälja ja kõrvaljõudude poolt positiivse elektrilaengu ümberpaigutamiseks nende jõudude poolt tehtava töö suhet sellesse elektrilaengusse. Elektromotoorjõud tekib mehaanilise, keemilise või mingi muu energia toimel ja võrdub vooluringi pinge ja vooluallika sisepingelangu summaga ning mõõdetakse voltides (V...
Molekulaarfüüsika aluseks on molekulid (osakesed liiguvad, osakeste vahel on vastasmõju). Makroparameeter-mõõdetavad füüsikalised suurused(rõhk, temp,ruumala). Iseloomustavad ainet väliselt.Gaasi rõhk-tekib osakeste põrkeid Vastu keha.Molaarmass näitab ühemooli aine massi.Konsentratsioon-näitab osakeste arvu ruumala ühikus.Kelvini tempskaala-ehk absoluutse tempt skaala. Ideaalne gaas-on väga hõre gaas.Mikroparameetrid-iseloom ainet seesmiselt, ei Ole otseselt mõõdetavad(molekulmass, molekulikiirus, konsentratsioon). Gaasi rõhk on võrdeline molekulide keskmise kineetilise energiaga.Avogadro arv-osakeste arv ühes moolis aines.Temperatuur iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut. Celsiuse poolt leiutatud skaalaga termomeetril oli vee keemispunkt võetud 0 kraadiks ja jää sulamispunkt oli -100 kraadi. Molekulaarfüüsika põhivõrrand Gaasi rõhu sõltuvusest mikroparameetritest. Absoluuutne temperatuur ja tema seos keskmise kineetilise...
Füüsik a KT kordamisküsimused 1. MÕISTED Aegruum- Punkti liikumise kirjeldamiseks on kasutatud nii aega, kui ruumi. On 4-mõõtmeline ning koordinaatideks on üks aja- ja kolm ruumikoordinaati. Ajadilatatsioon- Aeg liigub paigalseisja jaoks. EHK aja liikumine/aeglustumine valguse kiirusel liikuvas süsteemis paigalseisja/vaatleja jaoks. Pikkuste kontraktsioon- Pikkuste mõõtmete vähenemine liikuvas sihis, kui objekt liigub valguse kiirusel. Seisuenergia- Footoni seismajäämisel/peatumisel läheb ta mass üle seisuenergiaks. Mass ja energia võivad teineteiseks muutuda. Kineetiline mass- Seda omab liikuv keha, ehk liikuva keha mass suureneb seisvaga korda. Seoseenergia- Energia, mida tuleb rakendada, et osakest tuumast võimalikult kaugele välja viia. Poolestusaeg- Aeg, mille jooksul lagunevad pooled olemasolevatest tuumadest. Ahelreaktsioon- Iga järgneva neutroni lagunemine kaheks ja neutronite tõttu tekib lõpuks ka plahvatus. ( Termotuumare...
POOLJUHTELEKTROONIKA KIIP Koostajad: Gerda Kunberg Anneli Palm Piia Teedla MIS ON KIIP? Igas elektroonikaseadmes peitub üks või mitu kiipi, väikest protsessorit, mis juhivad seadme tööd. Kiip on pooljuhtplaadike, millesse on tehtud suur hulk imepisikesi, mõnemikromeetriste mõõtmetega transistoreid koos lülitusse kuuluvate takistite, kondensaatorite ja muu vajalikuga. MILLEST TEHAKSE KIIPE? Tehakse aurustus, söövitus ja peenkeemiliste protseduuride abil läbi mikroskoopilise mustriga sabloonide ehk maskide. KIIPIDE KASUTAMINE Kiipide kasutuselevõtt on võimaldanud toota ülimalt kompaktset arvutus ja andmetöötlustehnikat KIIPIDE ARENG Kui elektronarvutite algaastail (1950(A)) võtsid need enda alla terveid suuri saale ja vajasid toiteks omaette alajaamu, kuid nüüd mahub sama võimas või võimsaimgi arvuti lauale, sülle või koguni taskusse, ku...
Füüsika kordamine 1.Joule'i-Lenzi seadus? +valem Väidab, et elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk on võrdeline voolutugevuse ruuduga, juhi takistusega ja voolukestvusega. Q=I²*R*E 2.Elektrivoolu töö arvutamise valem? Valem: A=U*I*t => t=A/U*I 3.Elektriline võimsus? +valem Elektriline võimsus on voolutugevuse ja pinge korrutis. N=I*U 4.Ohmi seadus kogu vooluringi kohta? Ütleb, et voolutugevus on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline kogu takistusega. 5.Mis on vooluallikas? Seade, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks. 6.Mis on elektromotoorjõud? Elektromotoorjõud on maksimaalne pinge, mida vooluallikas suudab tekitada. 7.Mis on lühis? Lühis on siis, kui välistakistus on lähedane nulliga. (ja seega voolutugevus on arvutatav valemiga I=E/r) 8.Mis on kaitsmed? Kaitsmed on elektrivoolu katkestavad seadmed, mis kaitseb juhul, kui elektriseadmes tekib ohtlik rike või lühis. 9.Kirjelda elektrivoolu...
Füüsika kordamine. 12.klass. II 1. Rutherfordi aatomimudel. Selle vastuolud. 2. Bohri postulaadid 3. Balmeri seeria.(joonte värvused, energia diagrammil üleminekud nii kiirgus kui neeldumisspektrio korral) 4. Mida nimetatakse de Broglie laineteks ja lainepikkusteks. Iseloomustada elektronlaineid, lainepikkuse arvutamine. 5. Millest sõltub vesiniku aatomi poolt kiiratud või neelatud lainepikkus. 6. Millal aatom kiirgab või neelab kvandi? 7. Milliste kvantarvudega on määratud elektroni liikumine aatomis (tähistused, väärtused, mida määravad aatomis) 8. Millised elektroni iseloomustavad suurused aatomis on kvanditud e sõltuvad järjestikustest täisarvudest ? 9. Kvanttingimus (valem ja tähistused selles) 10. Millised omadused võivad olla elektronil liikudes ümber tuuma? 11. Sõnastada Pauli keeluprintsiip; mis sellest järeldub? 12. Milliste reeglite järgi kihistuvad elektronid aatomis? 1. Planetaarne mudel- a...
võnkumine toimuda mitte ühe keha, vaid ainult kehade süsteemi korral. Paljud looduses esinevad võnkumised on harmoonilised või sellele ligilähedased. KASUTATUD KIRJANDUS http://et.wikipedia.org/wiki/Resonants (04.2010) http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%B5nkumine (04.2010) http://www.physic.ut.ee/~ly/xklass/pt2.html (04.2010) http://www.abiks.pri.ee/www/index.php?leht=fyysika&m=k (02.2010) Landau, L Kitaigorodski, A (1968) Füüsika kõigile. Tallinn: Valgus Kabardin, O (1993) Koolifüüsika käsiraamat. Tallinn: Koolibri (1995) Eesti Entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus AITÄH!
Füüsika minu igapäevaelus Iga inimese elu koosneb füüsikast. Enamus inimesi ei oska seda kõike füüsikaga seostada teadmatuse pärast või ei soovi nad sellele mõelda ega tähelepanu pöörata. Nii mina kui ka teised inimesed ja objektid puutume kokku gravitatsiooniga. Tänu gravitatsioonile saan ma kõndida, joosta, jalgrattaga sõita ja muid tegevusi teha. Gravitatsiooni puudumisel peaksin ma ainult hõljuma. Gravitatsiooni kaela võin ma ajada mahapillatud taldriku. Ka minu enda kukkumises on tegelikult süüdi gravitatsioon. Minu arvates „kannatavad“ gravitatsiooni käes kõige rohkem alkoholi- või narkojoobes isikud, kes ei suuda tasakaalu hoida ja kukuvad muudkui pikali. Väga suurt rolli minu igapäevaelus mängib elektrienergia. Elekter ise mulle suurt kasu ei too, küll aga lihtsustavad minu elu seadmed, mis elektrienergia teiseks liigiks muundavad. Näiteks kui mul on vaja mune keeta ja ma tahan seda e...
oli Victor, Duc de Broglie, ja ema Pauline d'Armaillé. Sündis 15. augustil 1892 Dieppes, Prantsusmaal, suri 19. märtsil 1987 Louveciennes , Prantsusmaal. Elulugu De Broglie oli algselt mõeldud teha karjääri humanitaarteaduses ning sai oma esimese kraadi ajaloos . Hiljem huvitus matemaatikast ja füüsikast. Esimeses maailmasõjas pakkus ta oma abi armeele, raadiosidemete arendamisel. Peale esimest maailmasõda jätkas õpinguid teoreetilise füüsika alal. Louis de Broglie oletas, et ka osakestel (nagu elektronid) on laineomadused, samuti et selliste mateerialainete sagedused ja lainevektorid on seotud osakese energia ja impulsiga samamoodi nagu footoni puhul. De Broglie (1924): ka massi omavat osakest iseloomustab lainepikkus = h:p (Iga elementaarosake on samaaegselt ka laine ning teda on võimalik kirjeldada lainefunktsiooniga) Pärast doktorikraadi, de Broglie jäi Sorbonne'i, kus ta õpetas kaks aastat professorina teoreetilist
KÜSIMUSI VASTUSEID Milleks on vaja lemmiklooma mikrokiibistada? Teie lemmikloom võib ära kaduda, teda võidakse varastada. Kui Teie lemmikloom omab mikrokiipi, siis on tõenäolisem, et koer leidmisel identifitseeritakse ja ta saab Teie juurde koju tagasi. Alates 1. oktoobrist 2004.a. on mikrokiibi olemasolu lemmikloomal kohustuslik, kui Te plaanite oma lemmikloomaga välismaale minna. Mis see on MIKROKIIP? Mikrokiip on tavaline skeem individuaalse sisseprogrammeeritud numbriga, mis on sisestatud väikesesse kapslisse. Kapsel on tehtud inertsest klaasist suurusega 12*2 mm. Väikese spetsiaalse süstlanõela abiga sisestatakse mikrokiip looma naha alla. Kuidas töötab MIKROKIIP? Kui mikrokiip on kiibilugeja leviulatuses, hakkab ta andma raadiosignaali, mis sisaldab unikaalset 15numbrilist koodi. Kiibilugeja näitab seda numbrit oma ekraanil. Kui kaua töötab MIKROKIIP? Mikrokiip ei oma mingit patareid. Kiip töötab eluaegselt. Kas MIKR...
Aatomi füüsika- ümbritseva maa võib jagada kolmeks: 1)mikromaailm 2)makromaailm 3)megamaail. Aatom pärineb kreeka sõnast= atomus- jagamatus. Tegelikult ei ole jagamatu. Sellega, mis aatomi sees on tegeleb aatomi füüsika. J.J. Thompson- avastas elektroni, sellest ajast sai selgeks, et aatomi sees on plamitaarne aatomi mudel, on vastuolus klassikalisele füüsika seadusele. Seda vastuolu klassikalisele füüsikale. Poori teooria tugineb järgmistel postülaatidel: elektron saab tiirelda ainult kindlal lubatud orbiitidel, lubatud orbiidil viibiv elektron ei kiirja elektron laineid, elektron kiirgab või neelab elektr, mag. laine siis kui ta siirdub lubatud orbiidilt teisele. de Broglie hüpotees. E=hf, E=mc2, mc2=hf, mc=hf/c, p=h/a, Hüpotees: igal osakesel on olemas laine omadused ja osakeste lainepikkust saab arvutada valemist: X=h/mv
Piesoefekt Erinev. Piesoefekti ilmutavad nii monokristallid (kvarts, liitiumniobaat) kui ka keraamilised materjalid ja plastid. Ilmutavad piesoefekti: mehhaanilise deformatsiooniga kaasneb elektriline polarisatsioon ja vastupidi. Nimetus pieso tuleneb kreekakeelsest sõnast piézo, mis tähendab survet. Piesotajuritena kasutatakse mitmesuguseid piesoelektrilisi materjale, millest tuntumad on kvarts, senjetisool ja baariumtitanaat. Neist viimane kuulub nn. piesokeraamiliste materjalide hulka. Kristalliliste (anisotroopsete) materjalide korral on juhtivusomadused materjali eri suundades erinevad ning seepärast avaldub ka piesoefekt eri suunas erinevalt. Piesoelektrilisi materjale saab kasutada mitmesuguste elektromehaaniliste muundurite nagu piesoelektriliste resonaatorite, mikrofonide, kõlarite ja andurite valmistamiseks. Piesotajuritele esitatavad põhinõudeiks on suur elektriline ja mehaaniline ...
1.MÕISTED isotoop - keemiline element, mille prootonite arv on sama, aga neutronite arv erinev looduslik radioaktiivsus - tuumade iseeneslik sisemine ümberkorraldumine, paiskavad välja alfa, beeta või gamma osakesi tuumajõud - hoiavad aatomituuma koos lühikese mõjuraadiusega tuumareaktsioon - protsess, mille käigus molekulid võivad ühineda, ümber korralduda ja laguneda seoseenergia - mehaaniline energia, mida on vaja rakendada, et purustada tervik osadeks ahelreaktsioon - protsess, mille käigus lõpptulemused käivitab uue samatüübilise protsessi 2.VÕRDLE THOMSONI AATOMIMUDELIT PLANETAARSE AATOMIMUDELIGA Thomson - meenutab rosinakuklit, elektronid on aatomituumas sees Planetaarne - meenutab planeetide tiirlemist ümber päikese, neutronid pöörlevad ümber aatomituuma 3.SÕNASTA BOHRI POSTULAADID 1)Elektron liigub aatomis ainult teatud kindlatel "lubatud" orbiitidel. Lubatud orbiitidel liikude elektron ei kiirga. 2)Elektroni üleminekul ühelt o...
1.Millisele küsimusele otsib vastust dünaamika? Dünaamika uurib liikumiste tekkepõhjusi ja seda, kuidas keha liikumine ühe või teise mõju tagajärjel muutub. (uurib liikumise tekkimise ja muutumise põhjusi) 2.Newtoni seadused I, II ja III. Ka sümbolite kujul. I seadus: vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. II seadus: keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. a= F/m III seadus: jõud tekivad vastasmõjus alati paarikaupa, on abs. väärtuselt võrdsed ja suunalt vastupidised. F1= -F2 3.Inertsus, inerts, mass. Inertsus- keha omadus, mille tõttu keha kiiruse muutmiseks peab vastasmõju kestma mingi aja. Mass- keha inertsuse mõõt, mida suurem on mass, seda suurem on keha inertsus. Inerts- nähtus, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada. 4.Ülemaailmne gravitatsiooniseadus koos gravitatsioonikonstandiga 2 punktmass...
3. VALGUS 3.1. Valgusallikad Valgusallikad ja soojusallikad. Miks on taevatähed erineva värvusega? Kas Kuu on valgusallikas? Valgusallikad kiirgavad valgust, kõik teised esemed on vaid valgusallikatest neile langenud valguse peegeldajad. Kui toas on pime, paneme tule põlema. Nii me ütleme. Tegelikult me tuld ei tee, vaid lülitame sisse valgusallika, milleks on enamasti kas laua-, lae- või põrandalamp. Lülitile vajutamisel tekib lambis elektrivool, mis põhjustabki valguse kiirgumist. Kodus kasutame tavaliselt hõõglampe, koolis aga ena- masti päevavalguslampe. Vaatlus ja arutlus: hõõglamp • Silmitse tähelepanelikult oma laualambi pirni, kui see ei põle. Kas näed hõõgniiti? Millise kujuga see on? Kui hõõgniit ei paista, siis on su lambis nn mattklaasiga pirn. Sellise lambipirni sisemisele küljele on kantud val- gust hajutava aine kiht. Kindlasti on aga klaaskesta sees metallist hõõgniit, kusjuures metalliks on volfram. Miks volf...
1. Aatomituum koosneb prootonitest(Z) ja neutronitest(N). 2. Prooton-aatomituuma tähtsaim koostisosake, stabiilne, ei lagune. 3. Neutron e. nukleon- tuuma koostisosake, laenguta, ei ole stabiilne, radioaktiivne ja laguneb prootoniks, elektroniks ja antineutriinoks. 4. Laenguarv ehk aatomnumber on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas. (tähis Z) 5. Massiarv on prootonite ja neutronite koguarv aatomi tuumas.(tähis A) 6. Keemiline element on määratud prootoni ehk laenguarvuga. 7. Keemilise elemendi istoop- prootonite arv sama, neutronide arv erinev. 8. Radioaktiivsuse all mõistame aatomituuma iseeneslikku muundumist või tuuma üleminekut põhiolekusse. 9. -kiirgus koosneb heeliumi tuumadest, positiivse laenguga, -kiirgus koosneb kiiretest elektronidest, negatiivse laenguga -kiirgus koosneb ülisuure energiaga elektromagnetkiirgust, laenguta. Neutronkiirgus-kõige ohtlikum radioaktiivse kiirguse liik, tekib raskete aa...
Columb'i seadus kirjeldab laetud kehade vastastikmõju. Kehtib laengu jäävuse sedauds: elektriliselt isoleeritud süsteemi koguleng on jääv suurus. Laetud keha iseloomustatakse elektrilaenguga. [q]=1C Columib'i seadus: Kaks punktlaengut mõjutavat teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengutega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. F=k q1q2 / r2 Laetud kehade vastastikmõju toimub elektrivälja vahendusel. Elektriväli ümbritseb laetud kehi ja elektriväli mõjub laetud kehadele. Sellepärast kasutatakse elektrivälja uurimiseks proovilaengut. Elektrivälja iseloomustav füüsikaline suurus elektrivälja tugevus E. Elektrivälja tugevuseks nim laengute mõjuva jõu ja laengu jagatist. E=F/q Elektrivälja tugevus näitab laengule 1C mõjuva jõu suurust. Elektrivälja tugevus 30N/C näitab, et 1C suurusele laengule mõjub jõud 30N. Elektrivälja näitlikuks kujutamiseks kasutatakse jõujooni: 1) mida suurem on jõujoonte tihedus seda tugevam on ...
Valga Gümnaasium Referaat füüsikas ELEMENTAAROSAKESTE FÜÜSIKA Koostaja: Chaty Uibopuu Valga 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus...................................................................................................................3 2. Elementaarosakeste füüsika..........................................................................................4 3. Vastastikmõjud.............................................................................................................5 4. Mateeriaosakesed ja värvilaeng....................................................................................7 5. Antiosakesed ja vaheosakesed......................................................................................8 6
10. klassi füüsika töö, töös leidub: nihkevektor, kehade kiirus, teisendamine Lahendamata!
Energia säästmine Uurimistöö 2009 1 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Energia liigid.........................................................................................................................4 2. Energiaallikad.......................................................................................................................6 3. Energiamajandus...................................................................................................................8 4. Energia kokkuhoid..............................................................................................................10 4.1. Energia sääst kodus......................................................................................................11 4.2. Energia sääst koolis.............................
Kui kriitilise aine mass on kriitilise massiga võrdne, siis k=1 ja reaktsioon toimub muutumatu kiirusega. Kui k>1 (aine mass on kriitilisest massist suurem) toimub plahvatus, viimast kasutataksegi tuumapommides. Tuumpommid on uraanipommid või plutooniumipommid. Uraan on looduslik, aga seda rikastatakse. Plutooniumi toodetakse spetsiaalsetes reaktorites. Tuumapomm Elektrienergia tootmine v Elektrienergiaga on tegu energeetika seisukohalt, füüsika seisukohalt on tegu tuumaenergiaga ehk aatomienergiaga. v Energia saadakse tuumareaktsioonide tulemusel tuumaelektrijaamades. v See on aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib vabaneda tuumareatksioonides. Radioaktiivsete isotoopide meetod v Radioaktiivsete isotoopide meetodit kasutatakse tehnikas, teaduses, meditsiinis, jm. v Radioaktiivne isotoop on mingi keemilise elemendi isotoop, mille aatomite
SISSEJUHATUS Tänapäeval puutume laseritega igapäevaselt kokku. Meie arvutite CD lugejates ja ka CD kirjutajates, mis peaks enamustes arvutites ka olemas olema, kasutatakse lasertehnoloogiat. Samuti on too sama tehnoloogai kasutusel muudes meile tutavates ja igapäevastes asjades nagu näiteks: muusikakeskused, CD mängijad, laserprinterid ja skännerid. Iseasi on ainult see kas inimene ise ka on teadlik sellest, et nendes igapäevastes vahendites on lasertehnoloogai kasutusel. Käesolevas uurimistöös on lähema vaatluse all laserid, koos nende kasutamise, tööpõhimõtte, ajaloo ja erinevate liikidega. Uurimistöö eesmärgiks on leida informatsiooni laserite ajaloo kohta, (kes selle leiutas ja millal?)mis põhimõttel töötab laser ning millistes valdkondades ja kuidas on võimalik seda kasutada. Uurimistöö hüpoteesiks on, et lasertehnoloogia on küllaltki uus asi ja et ei ole olemas eriti palju laseri liike. Uurimistöös on kasutatud allikmaterjalidena ...
Füüsika Töövihik VIII klassile I osa 27.Kordamiseks ja Ülevaatamiseks lk62- 64 1.kuidas saadi pikkusühik 1m V:võeti 1 kümnemiljondik osa Pariisi läbivast meridiaanist. 2.kuidas saadi massiühik 1kg V:võeti 1 dm3 puhast vett temp 4*C 3. avalda valemis P=m:V mass V:m=PxV 3.1 avalda P=m:V ruumala V:V=m:P 4.antud on kuubid... V: Kuld-19.3kg, Hõbe-10.5kg,Raud-7.8 kg, ALU.-2.7kg,Parafiin- 0.9kg 5... (ülevalt alla) V:kuld,hõbe,raud,alumiinium,parafiin 6.õpetaja andis Mikule 10 keha... Keha nr 1. ... ... 2.7 3,4 ja 5 8.9 7 ja 10 on 2.7 2. ... ... 25 6. 2.5 8. 7.8 9. 0.9 Samast ainest võivad olla kehad numbriga 1,7,10 ja 3,4,5, 7. õhu tihedus kg/m3 1.3 1.2 1.1 1 0.9 0.8 0.7 0.6 0.5 ...
1. TÖÖÜLESANNE Elektroonilise kaaluga tutvumine. Katsekeha mōōtmete mōōtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2. TÖÖVAHENDID Elektrooniline kaal, elektrooniline nihik, mōōdetavad esemed. 3. TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Nihik on seade, mis võimaldab mõõta pikkust, läbimõõtu ning sügavust. Mõõteharud võimaldavad mõõta ka siseläbimõõtu. Aukude sügavuse mõõtmiseks on liikuv haru varustatud ka vardaga. Mõõtmiseks asetame katsekeha, vastavalt soovitud mõõdule, mõõtotsikute vahele. Otsikud lükkame tihedalt vastu katsekeha ning loeme näidu. Digitaalsete nihikute puhul loeme näidu otse ekraanilt. m Katsekeha tiheduse saame arvutada kasutades valemit: D = V, kus D on katsekeha materjali tihedus (ühik mkg3 ), m on katsekeha mass (kg) ja V on katsekeha ruumala (m3 ). Torukujulise katsekeha ruumala arvutamisel lahutame välisdiameetri ...
Nimi: 1. TÖÖÜLESANNE Eri massidega kehade potentsiaalsete ja kineetiliste energiate määramine. Energia salvestamise ja muutumise seadustega tutvumine. 2. TÖÖVAHENDID Mehaanilise energia uurimise stend, statsionaarsed fotoväravad, mõõtelint, labori kaal, mõõtevahend aja ja kiiruse mõõtmiseks. 3. TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Kehade potentsiaalse energia avaldis on Ep = mgh (2), kus m on keha mass (kg), g on raskuskiirendus (m/s²) ja h on keha kõrgus aluspinnast (m). mv2 Sirgjooneliselt liikuva keha kineetilise energia avaldis on Ek = 2 (3), kus m on keha mass (kg) Ja v on keha kiirus (m/s). Mehhaanilise energia jäävuse seadus katseseadme liikumissüsteemi kasutamisel miniautode juures on ΔEmeh = ΔEp+ ΔEk = 0 (4). 4. TÖÖ KÄIK, VALEMITE AVALDAMINE, ARVUTUSED 1. Kaalume erivärvi miniautod 2. Mõõdame miniautode mõõtelindiga stadrikõrgused horisontaaltasapinnast...
Kool Tähtede vanuriiga Referaat Koostas: Minu Nimi 15 X Aasta SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 TÄHTEDE ELU VIIMASED HETKED...........................................................................4 VALGED KÄÄBUSED.................................................................................................. 5 SUPERNOOVAD .......................................................................................................... 6 HERTZSPRUNGI-RUSSELLI DIAGRAMM ..................................................................9 HR-DIAGRAMM- TÄHTEDE MÕISTMISE VÕTI........................................................10 TÄHTEDE VANUS...........................................................
Minu töö eesmärk oli vaadelda ilma talve perioodil, näha pidevat ilma muutust ja kõikumist. Teemaks valisin ilmavaatlus talvel, sest uurimistöö aeg sattus talve peroodi. Ilm vaatlusi tehakse meteoroloogide uuritakse protsesse õhkkonnas. Kogu saadud teave töödeldakse läbi ja koostatakse ilmakaardid. Ilmamuutustest saavad meteoroloogid teada erinevates õhukihtidest tänu õhupallidele, mis kannavad endaga kaasas mõõteriistu, mis lastakse õhku ja mis saadavad raadio teel maale täpseid andmeid ilmamuutustest erinevates õhukihtides. Lennukitel on aga ,,ilmasilmad" e. radarid. Radareid kasutatakse vihma- või lumepilvede leidmiseks, samuti äikesepilvede avastamiseks. Tänu radaritele saavad uurijad jälgida pilvede liikumise suunda ja kiirust maa kohal. Ilmavaatlus TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
Elektrienergia tootmine Kuidas ehitas William Kamkwamba tuulegeneraatori? William Kamkwamba kasutas tuulegeneraatori ehitamisel äravisatud ja ülejäänud masinaosi (jalgrattaraami, rihmaratast ja plasttorusid). Generaatori ehitamise kohta luges ta raamatust ,,Using energy", milles olevas lihtsas tuuliku mudelis oli kolm laba, kuid Kamkwamba ehitas nelja labaga tuuliku saamaks suuremat võimsust. Millistest füüsikalistest suurustest on tema esinemises juttu? · Energia (E) ühik: 1 dzaul · Võimsus (N) ühik: 1 vatt/W Võrdle Tema tuuliku elektrilist võimsust Viru-Nigula tuulepargi generaatoritega. Viru-Nigula tuulepargis on kaheksa elektrituulikut, igaüks võimsusega 3 MW (3000000 vatti). Tuulepargi koguvõimsus on 24 MW (24000000 vatti). William Kamkwamba tuuliku elektriline võimsus oli 12 vatti (W) ehk 0,000012 megavatti (MW). Sellest võib järeldada, et Kamkwamba tuuliku võimsus on tuhandetes kordades väiksem Viru...
Kaali meteoriidikraater 12b Meteoriit Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk. Meteoriitide ainest moodustavad üle 90% raud, hapnik, räni ja mangaan. Kui meteoorkeha kiirus on veel vähemalt 3 km/s, siis toimub selle kokkupuutel maapinnaga plahvatus: suurem osa meteoorkehast muutub seejuures momentaalselt hõõguvaks gaasiks, plahvatuse kohal aga moodustub kraater, mille ümbrusesse hajuvad vaid vähesed säilinud meteoriidikillud. Kraater Kraater on lehterjas või peekritaoline maapinnasüvend, mis on tekkinud vulkaani purske või meteoriidi löögi (või plahvatuse) tagajärjel; läbimõõt mõnekümnest meetrist mitme kilomeetrini, sügavus mõnest meetrist mitmesaja meetrini. Eesti Eesti territooriumil on tänaseks tuvastatud kokku seitse paika, kus leidub kosmiliste kehade plahvatusjälgi (kaheksanda võimaliku Vaida kraatri uurimist on alles alustatu...
Kui maailmas poleks hõõrdejõudu Hõõrdejõud on alati liikumist takistav ja suunatud liikumisele vastassuunas. Tingitud on ta pindadest, keskkonnast ja selle tihedusest mille vahel ta mõjub, näiteks, kui püüda üksteise vastu hõõruda kaht liivapaberit, oleks see raskem kui kahe tavalise paberi üksteise peal liigutamine, sest liivapaberite pind on krobeline ja need krobelisused haakuvad omavahel. Et hõõrdejõud mõjub kõigile kehadele, muutuks kogu olukord Maal põhjalikult, kui see ära kaoks (kuigi, miks ta peaks?). Siiski, kui see peaks juhtuma, siis inimesed ei saaks oma tahtmise järgi liikuda, sest puuduks jõud, mis krobeliste pindade liikumist takistaks, toimuks libisemine ja pidev liikumine, sest liikumist ei takistata (puudub seisuhõõrdejõud), kehad libiseksid mööda kaldpindu alla; olles alla jõudnud, jääksid nad seisma (raskusjõu mõjul) ja nt. maapinnas olevasse lohku vajunud loomad ei saaks...
TUULEENERGIA Tuulik ajab generaatori ringi - generaatori klemmidel tekib pinge generaatori abil laetakse akumulaatoreid akumulaatorilt võetakse tarbija jaoks toiteotsad Kui oleks vahelduvvoolu genekas ja otsetarbimine, siis alaldatakse geneka pinge ja siis tehakse uuesti vahelduvpingeks tagasi. Horisontaaltelje tuulikud Vertikaaltelje tuulikud + Kõrgemal on tuulekiirus + Asub maapinna lähedal, suurem muutes hooldamise lihtsaks + Toodavad rohkem energiat + Hakkavad tööle juba tuulekiirusega 3 m/s kui vertikaaltelje tuulikud + Tuulesuuna muutumisel ei pea labade suunda muutma Raske transportida (ligi 20% kogu maksumusest) Toodavad ainult 50% Raske paigaldada energiast, mida toodaks Lõhuvad maastikupilti horisontaaltelje tuulik ...
Kondensaator Mis on kondensaator? Elektroonikaskeemide teine põhikomponent. Võrreldav veeboileriga. Antud komponent omab ühtlustavat mõju. Tänu sellele jõuab inimeste kõrvu kvaliteetne heliseadmetest. Kuidas töötab? Elektrilaengute kogumine ja salvestamine Koosneb kahest plaadist, eraldatud dielektrikuga Neid laetakse vooluallikast. Laengu kogunemisel tekib elektriväli, mille tagajärjel võib toimuda läbilöök. Dielektrik Kondensaatori liigid Kondensaatoril on olemas kaks põhiliiki: Esimeseks põhiliigiks on püsikondensaator, mis jaguneb omakorda veel neljaks. 1. Kilekondensaatorid 2. Kõrgsagedus 3. Senjett keraamikakondensaatorid 4. Elektrolüütkondensaatorid Teiseks põhiliigiks on muutkondensaatorid, mis jaguneb kolmeks. 1.Häälestuskondensaatorid 2.Seadekondensaatorid 3. Superkondensaatorid Kondensaatori tunnussuurused Nimimahtuvus Mahtuvushälve ehk toler...
Trafod e transformaatorid Pöörlemissageduse reguleerimine on suhteliselt raske. On kasutusel erineva pöörlmissagedusega Seadmed vahelduvvoolu muundamiseks põhiliselt pinge tõstmiseks või mootoreid (lülitatakse ümber), parim viis on kasutada sagedusmuundurit (kallis). Pöörlemissuuna alandamiseks. Võimalik on ka sagedust ja baaside arvu muuta. Nt muudavad muutmiseks tuleb vahetada faasijuhtmed omavahel ära. ülekandeliini kõrgepinge tarvititele sobivaks 220V pingeks. Põhineb elektromagnetilisel induktsioonil. Võnkering Lihtsaim trafo koosneb eletrotehnilise terase lehtedest koostatud südamikust ja Koosneb poolist ja kondensaatorist. Kasutatakse kõrgsageduslike võnkumiste genereerimiseks. primaar(rakendatakse trafole antav vahelduvpinge) ja sekundaarmähisest(millelt 1) kondensaatorid saab kohe...
MKT põhialused kõik ained koosnevad molekulidest, molekulid on kaootilises liikumises, molekulid mõjutavad üksteist vastastikku, parameeter füüsikaline suurus, mis kirjeldab aine omadusi, makroparameeter füüsikaline suurus, mida kasutatakse ainekoguse, kui soojusliku tervikliku kirjeldamiseks, (suur, aine kogus, võimalik mõõta), mikroparameeter füüsikaline suurus, mida kasutatakse aine üksiku molekuli kirjeldamiseks, (väike, aineosakesed, on võimalik arutada), olekuparameeter rõhk, ruumala, temperatuur, ühe parameetri muutmisega muutub vähemalt ka teine parameeter, temperatuur osakeste liikumis kiirusest sõltub keha temp, 0°C=273K, absoluutne temp on teoreetiliselt madalaim temp, praktiliselt nii madalat temp ei saavutata, ideaal gaas reaalse gaasi mudel, on gaas, mille molekulidel puuduvad mõõtmed ja molekulide vahel ei mõju jõude, molekulid loetakse punktmassideks, molekulide põrked anuma seintega ei muuda molekulide k...
PÄIKE Päikese ehitus Päikesekiirgus Päikese aktiivsus PÄIKE On meie Päikesesüsteemi täht Peajada täht spektriklassiga G2V, mis tähendab, et ta on keskmisest tähest mõnevõrra massiivsem ja kuumem Koosneb peamiselt vesinikust (73,46% massi järgi) ja heeliumist (24,85% massi järgi) Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri ehk 1 astronoomilise ühiku kaugusel PÄIKE Läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu) ja mass 1,9891×10 astmes 30 kg (332 950 Maa massi) Vanuseks on erinevatel meetoditel hinnatud 4,57 miljardit aastat Pinnatemperatuur on 5800 Kelvinit Temperatuur tuumas on 15.6 miljonit Kelvinit Tuuma gaasid on kokku surutud 150 korda tihedamalt kui vesi PÄIKE PÄIKESE EHITUS TUUM kujutab endast energeetilist tuumakollet, kus suurel rõhul ja kõrgel temperatuuril toimuvad tuumareaktsioonid KIIRGUSVÖÖND - tuumas vabanenud gammakvantide kuni 1025 kordne neeldumine ja taaskiir...
: Sillamae Kannuka Kool 12"A" - : · · «» : · · · · · LVNA VENVS SOL MARS MERCVRIVS IVPITER SATVRNVS · - · - , . · - ; · - - , ·- . (XVIII .) · 3651/4 . · ( ) . · , 18 10 , 6 . .. · «» -. (VI . .) · , , . · - , . · , . · , , . - . : · -« »;2 ;1972 . · http://cultinfo.ru/fulltext/1/001/008/078/664.htm · http://bibliotekar.ru/1kalmaya.htm · http://balashov44.narod.ru/FIL-2/portret/Portret.h · http://ru.wikipedia.org/wiki/ !
MAGNETISM · MAGNETVÄLJAKS nimetatakse liikuvate laetud kehade vahe mõjuva jõu välja. · PÜSIMAGNET on ka elektrivoolu puudumisel magnetvälja omav keha. · MAGNEETIMINE aine mõjutamine püsimagnetväljaga, mille tulemusel see aine ka ise magnetiseerub ehk tekitab oma magnetvälja, mis võib olla püsiv. · MAGNETINDUKTSIOON näitab jõudu, mis mõjub ühikulise vooluga ja ühikulise pikkusega juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas. · VOOLUGA JUHTME POOLT TEKITATAV MAGNETINDUKTSIOON on võrdeline voolutugevusega juhtmes ning pöördvõrdeline kaugusega juhtmest. · KRUVIREEGEL väidab, et vooluga juhtmelõiku ümbritseva magnetvälja suund ühtib paremkeermelise kruvi pööramise suunaga, kui voolu suunaks on kruvi liikumise suund. · PARALLEELSETE VOOLUGA JUHTMETE VASTASTIKMÕJU Kui voolu suunad on ühesuunalised, siis need juhtmed tõmbuvad teineteise poole. Kui voo...
Kool Tulevikuteleskoobid ja adaptiivoptika Referaat Nimi Sisukord: Sisukord............................................................................................................... 2 Sissejuhatus........................................................................................................ . 3 Tulevikuteleskoopide ehitusest............................................................................ 4-5 Adaptiivoptika...................................................................................................... 6-7 Tulevikuteleskoobid............................................................................................. 8 TELESKOOBIPROJEKTID TULEVIKUS...........................
Kosmoloogia-tuleneb sõnast kosmos, kreeka keeles kord, kosmoloogia on korraõpetus, mis uurib universumi tekkimist, ehitust ja arengut. Universum-selle all mõistame kõike olemas olevat Primitiivne kosmoloogia:Primitiivsed kultuurid arvasid, et Maa on lame ja taevas kuplikujuline. Klassikaline kosmoloogia:Kreeklased ja roomlased arvasid, et Universum on kerakujuline. Maa, mida übritsevas sfääride kihtide kogum ja taevakehad liiguvad ümber Maa. Taevas leiavad aset muutused: päeval sinine ja hall, öösel must ja tähtedega, öö ja päeva vaheldumine, vihm, virmalised, pilved, lumi, vikerkaar, välk. Tähtkujud on tähtede kogumid, mis on moodustatud taevalaotusel nähtavate heledamate tähtede rühmitamise ja omavahel mõttelise ühendamise teel. (12 tk).Neid on vaja Kuu ja planeetide liikumise jälgimiseks. Sodiaak on Päikese ja Kuu teed tähistavad 12 tähtkuju. Tähtede asend on püsiv, sest tähed asuvad väga kaugel ja muutusi on märgata alles mitmesaja ...
Bohri I postulaad- aatom vb vaid kindlates olekus, millest igaühelevastab energia En. Statsionaalses olekus aatom ei kiirga. Bohri II postulaad-aatomi üleminekul statsionaarsest olekust, energiaga Em, olekusse energiaga Ek iiratakse või neelatakse energiakvant. hf, mis võrdub nene olekute energiate vahega. E= Em-Ek 23.1 a) 1-kiirgab valgust b) Suurima energuaga footon on 1 c) Suurima lainepikkusega footon - 4 2-kiirgab valgust 3-neelab valgust 4-kiirgab valgust 5-neelab valgust Aatomi statsinaarne oleks on olek mille aatom ei kiirga Aatomi põhiolek on I taseme olek E1 Aatomi ergastatud olek on E2,E3,E4 jne Joonspekter on spekter, mis koosneb üksikutest värvilistest joontest. Spektrograaf on aparaat, millega saab spektreid jäädvustada. 23.14 a)Suurimaks energiaks on b) (4-1) Ek=-0,84 E= Em-Ek E= -13,55-(-0,84) =12,71 eV Em=-13,55 (3-2) Ek=-1,51 E= Em-Ek E= -3,38-(-1,51)...
Valgusallikad 1. Hõõglamp. Hõõglamp on lamp, milles optilist kiirgust tekitab hõõguv tahke keha. Hõõglamp (kõnekeeles tuntud ka kui elektripirn) on valgustusseade, kus helendub elektrivoolu poolt kõrge temperatuurini kuumutatud hõõgniit. Kõige tavalisem-elektrihõõglamp- koosneb klaaskolvist ja selles paiknevast elektrivooluga kuumutatavast hõõgkehast (hõõgniidist, hõõgribast, hõõgvardast vms). Hõõgniit valmistatakse volframist(sulamistemperatuur 3400°C), kuna selle sulamistemperatuur on kõrgeim. Umbes meetri pikkune ja u 50 m jämedune volframtraat on vormistatud ühe või kahekordse spiraalina mahutamaks seda väikesesse ruumi. Hõõgniit on kompaktsuse eesmärgil enamasti kujundatud keermikuna. Hõõgniit paikneb klaaskolvis, mis on väliskeskkonnast õhukindlalt eraldatud. Tänapäeval on klaaskolb täidetud väärisgaasiga (argoon või krüptoon), mis suurendab hõõgniidi eluiga. Varem oli lihtsalt klaaskolvis olev...
Halogeeniühendid kui freoonid Freoonideks nimetatake madala molekulmassiga ehk väikese süsiniku aatomite arvuga fluoro- ja kloroalkaane. Enamasti on nendeks metaani või etaani fluoro- ja kloorühendid. Freoonid keemiliselt väga püsivad, mittepõlevad, mittemürgised, kergesti veelduvad. Põhjustavad selliseid probleeme nagu kasvuhooneefekt ja osooniaugud. Freoone kasutatakse külmutusmasinates, vahtpolümeeride valmistamiseks, aerosooliballoonides propellandina, kliimaseadmetes. Osooniaukude tekkimises on põhiliselt süüdi inimese poolt õhku paisatud freoonid. Freoonidel kulub osoonikihini jõudmiseks 6-8 aastat ja need püsivad seal umbes 100 aastat, sest nad on keemiliselt väga püsivad. Kõrgemates atmosfäärikihtides freooni molekulid lagunevad UV-kiirguse toimel radikaalideks. Moodustunud radikaalid lagundavad osoonikihti, mis kaitseb maapinda ohtlikku UV-kiirguse eest. Läbi hõrenenud osoonikihi tun...
Fotoelektriline efekt e fotoefekt 1. Sissejuhatus : · Max Plancki kavanthüpotees väitis, et liikuvad võnkuvad osakesed ehk võnkesüsteemid (ostsillaator) kiirgavad kvantide kaupa energiat, mis on võrdeline kiirguse sagedusega (E=hf) · Footonit vaadeldi kui keha, mis kiirgas kvante · Aastaid hiljem, pärast arvkuiad eksperimente kujunes sellest teooriasst välja kvantfüüsika. 1918 sai ta kvantteooria eest Nobeli preemia · Tõestati ära keha pinnalt ajaühikus kiiratav soojuskiirgus : (E= · M.Plancki teooriat tunnistati aga pärast A.Einsteini gotoefekti teooriat (1905) ning Bohri aatimoteooriat (1913) - nende tööd kinnitasid tema väidete õigsust 1. Fotoefekt · Fotoefekt on nähtus, kus valguse mõjul lüüakse metalli pindmistest kihtidest välja elektrone · Selle efekti avasta s 1887 H.Herz , eksperimentaalselt uuris seda vene füüsik A.Stoletov, kus kes koo...
TUMEAINE JA TUMEENERGIA Janno Siim 12B Kuressaare Gümnaasium TUMEAINE AVASTAMINE Fritz Zwicky märkab esimesena puuduva massi probleemi. TÕENDEID LISANDUB Tähed spiraalgalaktikates liiguvad suure raadiuse ulatuses konstantse kiirusega. Kandidaadid tumeainele Mustad augud Neutrontähed Tuhmunud valged kääbused ja pruunid kääbused Kandidaadid tumeainele Senitundmatu osake Omadused: Omab massi Ei mõjuta tavalist ainet On läbipaistev TUMEAINE KAART ENERGIA-MASSI TIHEDUS 22% Tumeaine Tumeenergia 4% Tavaline aine 74% TUMEENERGIA ...
Termodünaamika kirjeldab ainete omadusi ilma aine siseehitusse tungimata, kasutades makroparameetreid (ainehulk) on termodünaamika aluseks printsiibid, I printsiip süsteemile juurde antev soojushulk kulub süsteemi siseenergia suurendamiseks ja mehaaniliseks tööks, mida tehakse välisjõudude vastu (paisumine), II printsiip suletud süsteemi soojusliku protsessi tulemusena entriipia kasvab, temp väheneb (soojus ülekanne ei saa iseenesest toimuda külmemalt kehalt soojemale), siseenergia moodustub molekulide kineetilisest ja potensiaalsest energiast (olek, temp), soojusülekanne siseenergia levimine ühelt kehalt teisele, liigid: soojusjuhtivus soojusülekanne, kus energia levib ühelt aineosakeselt teisele molekulivaheliste põrgete tõttu, ilma, et aine ümber paikneks, soojuskiirgus soojuskiirgus, kus energia levib elektromagnetlainete kiirgamise ja neelamise tõttu, toimub ka vaakumis, kuna ainet pole vaja, konvektsioon soojusülekan...
Veenus Kati Nevzorov 12.H Veenus Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet (minimaalne kaugus 42 milj. km). Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Veenuse orbiit on ringikujuline. Veenusel ei ole looduslikke kaaslasi, vaid ainult tehiskaaslased. Veenuse uurimine Maanduda õnnestus Veenusel esimesena Nõukogude Liidu automaatjaamal "Venera 7" 1970. Kosmosest on Veenust uuritud väga põhjalikult. "Venera 10", "Venera 14", "Vega 1" ja "Vega 2" maandusid tasandikule. Nende mõõtmised näitasid, et pinnas on vulkaanilise koostisega. Automaatjaamade "Venera 9" ja "Venera 10" pildid näitasid jämedateralisel pinnasel lebavaid lamedaid kive ja vulkaanilise päritoluga pinnast, mis on erineval määral erosioonist rikutud. Veenuse uurimine "Vega 1" ja "Vega 2" maandusid Aphrodite maa põhjaosas, Russalka tasandikul. "Venera 13", mille kaamera la...
Planeet Maa Maa on kolmas planeet Päikesest ja suuruselt viies. Teadaolevalt on Maa ainuke planeet, kus leidub elu. Maad hüütakse tema värvuse järgi ka helesiniseks planeediks. Inimeste eluasemena nimetatakse teda maailmaks. Päikese süsteem ja seega ka Maa tekkis umbes 4, 6 miljardit aastat tagasi. Maa kaugus Päikesest on 150 miljanit km, Maa läbimõõt on 40 000 km ja pindala on ligikaudu 510 miljonit km2. Maa pind on 71 % ulatuses kaetud soolase vedela veega, mis moodustab maailmamere. Maailmamere tasemest kõrgemal asuvaid alasid nimetatakse mandriteks ja saarteks. Maa on geoloogiliselt elav planeet, mille selgeks tõendiks on väga väike impaktstruktuuride arv võrreldes näiteks geoloogiliselt surnud Kuuga.Maa pealmine kiht ehk litosfäär on jagunenud paarikümneks üksteise suhtes liikuvaks plaadiks ehk laamaks. Maa on ainus teadaolev taevakeha, kus esineb laamtektoonika. Maa kuju iseloomustab kõig...
Gravitatsioonijõud. Gravitatsioonijõu abil iseloomustatakse arvuliselt gravitatsioonilise vastastikmõju suurust. Sõltub vastastikmõjus olevate kehade massist ja kehade kaugusest. Mida suurem keha m. seda suurem gravitatsioonijõud, mida suurem kehade kaugus, seda väiksem gravitatsioonijõud. Raskusjõud. Nim. maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu. Sõltub keha massist ja teguri g suurusest. F=mg. Hõõrdejõud. Nim. jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. Deformatsioon- keha kuju muutumine. On elastne, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne keha taastub. Plastiline kui ei taastu. Elastsusjõud- elastsusjõuks nim. kehas tekkivat jõudu, mis on võrdne kuid vastassuunaline keha deformeeriva jõuga. Rõhk- nim füüsilist suurust, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja keha kokkupuutepinna pindala jagatisega p=F/S. resultantjõud- nim jõudu, mille mõju kehale on samasug...
Täheparved on teatud saarekesed, kus tähed hoiduvad palju tihedamalt kokku. Gaas udukogu sees tiheneb, moodustades tähti. Lõppjärgus tekitab pilve kokkuvarisemine täheparve. Täheparved ja muutlikud tähed on kaks alustala, millele tuginevad meie arusaamad tähtede evolutsioonist. Mõningate udukogude sees on sündinud tähti kogu aeg. Täheparvedeks on kombeks nimetada nii hajus- kui kerasparvi, kuigi praktiliselt ainus, mis neid kahte ühendab, on see, et gravitatsioonijõud hoiab neis tähti koos. Hajusparved e. galaktilised parved. meie Linnutee galaktika põhitasandit lahtised, ilma kindla kujuta tähekogumid. (ebakorrapärased) Taevas võime neid näha palju. Hajuspilves võib olla tähti alates tosinatest kuni paljude sadadeni. läbimõõt võib ulatuda mõnekümne parsekini ja kus ühes ruumalaühikus on kümneid kordi rohkem tähti kui näiteks Päikese ümbruses Kaks kergesti le...
Klaas Klaas on läbipaistev, suhteliselt tugev, raskesti kuluv, oluliselt inertne ja bioloogiliselt mitteaktiivne materjal, millest saab kujundada väga siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu. Need soovitavad omandused on võimaldanud väga paljusid rakendusi (klaasi rakendused).Looduslikku klaasi, näiteks obsidiaani, on kasutatud kiviajast peale. Esimene klaasi valmistamine on teada Vana-Egiptusest umbes 2000 eKr. Klaasi kasutati keraamika ja muude esemete glasuurina. 1. sajandil eKr arendati klaasipuhumise tehnikat. Klaas, mis oli olnud äärmiselt haruldane ja väärtuslik, muutus palju tavalisemaks. Vana-Rooma impeeriumi ajal loodi paljud klaasi vormid spetsiaalselt vaaside ja pudelite jaoks. Tavaline klaas on enamasti amorfne ränidioksiid (SiO2), mis on sama keemiline ühend mis kvarts või polükristallilises vormis liiv. Puhta ränidioksiidi sulamispunkt on umbes 2000 ºC, mistõttu klaasi valmistamisel...
Valguse difraktsioon Difraktsioon on lainete kandumine varju piirkonda, lainete paindumine tõkete taha Esineb mitmel kujul- valguslained, helilained, merelained Ilmneb, kui tõkete mõõtmed pole suuremad valguse lainepikkusest Valguse difraktsiooni seletab Huygensi-Fresneli printsiip- igat lainepinna punkti võib vaadelda elementaarlaine allikana, valguse intensiivsus mingis ruumipunktis on määratud elementaarlainete liitumisega. Laine faas näitab laine väärtust- samas faasis olevad lained tugevdavad liitumisel üksteist, vastasfaasis olevad lained nõrgendavad või kustutavad üksteist liitumisel Difraktsiooni jälgimiseks peavad valguslained olema koherentsed. Koherentsed lained- lained, mis ei muuda aja jooksul oma kuju(laserivalgus) Suurte avade korral on difraktsioon peaaegu märkamatu, sest ava mõõtmete suurenemisel muutuvad difraktsiooniribad kitsamaks ja tihedamaks ning suurest avast tule...
Astronoomia 1. Mida nimetatakse Astronoomiaks? Teadus taevakehade ja nende süsteemide tekkest, ehitusest, arengust ja liikumisest. 2. Kuidas jaguneb astronoomia? Astromeetia, taevamehaanika, astrofüüsika, kosmogoonia, kosmoloogia 3. Pöördelisi hetki? Maa tehiskaaslane 4.10.57 / Esimene inimene kosmoses 12.04.61 / Esimene inimene kuul 20.07.69 4. Astronoomia kolm iseärasust? Passiivne iseloom; Maa ise on keerulises liikumises; mõõdetakse nurki, arvestatakse kaugusi ja suurusi 5. Palju tähti näeb silmaga? Ligikaudu 3000 6. Palju on tähtkujusid? 88 7. Mis on tähe suurus? Valgushulk, mis jõuab tähelt vaataja silma (hele 1m 6m tume) 8. Kuidas liiguvad tähed 24h jooksul poolusel, keskmistel laiustel, ekvaatoril? Poolusel teevad tähed täisringi, muutmata kõrgust. / Kesk. Laiustel tõusevad ja loojuvad / Ekvaatoril käivad üle. 9. Mis on ekliptika? Joon, millel paistab päikes...
ÜHTLASELT MUUTUV LIIKUMINE Ivo Eesmaa Kärdla Ühisgümnaasium X kl I kursus Mehaanika Ivo Eesmaa Muutuv liikumine Võrdsetes ajavahemikes läbitakse mittevõrdsed teepikkused Kiiruse suund muutub 2 s 2 s 2 s 2 s 10m 0m 5m 5m skogu m Vk = Vk = 2,5 s tkogu X kl I kursus Mehaanika Ivo Eesm Ühtlaselt muutuv liikumine Võrdsetes ajavahemikes muutub kiirus võrdsete suuruste võrra 2 s 2 s 2 s 2 s 10m/s 10m/s 10m/s 10m/s · Kui kiirus suureneb ühtlaselt kiirenev liikumine · Kui kiirus väheneb ühtlaselt aeglustuv liikumine X kl I kursus Mehaanika Ivo Eesm Kiirendus Kiirendus väljendab kiiruse muutumist. Kiirendus näitab kiiruse muutumist ajaühikus. V0 algkiirus ...
LINNUTEE ehk MILKY WAY Head kuulamist ja vaatamist! Mis on Linnutee? Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st Linnutee on tähesüsteem. (taustaks või siis väikse pildina kõrvale) Suurus *Linnutee läbimõõt on 100 000 valgusaastat ja ta koosneb 200400 miljardist tähest. *Paksus 1,000 valgusaastat *Mass 5.8 × 10 11 Päikese massi *Raadiusega umbes 40.000 valgust aastat (3,8 × 10 17 km) Vanus *Vanus on umbes 13,2 miljardit aastat, peaaegu sama vana kui Universum ise. *Vanimate tähtede vanus ulatub 13,6 ± 0,8 miljardi aastani. *Galaktika õhuke plaat on hinnanguliselt moodustunud 6,5 ...
Füüsika on teadus, mis uurib loodust. Tänu füüsikale saame selgitada enda ümber toimuvaid protsesse, kuna enamus, millega tegeleme ongi seotud füüsikaga. See teadus jaguneb omakorda harudeks, kuhu kuuluvad mehhaanika, akustika, termodünaamika, elektrodünaamika, optika, aatomifüüsika, tahkisefüüsika, tuumafüüsika, elementaarosakeste füüsika ja gravitatsioonivälja teooria. Eelnevalt mainitud valdkonnad ongi mingil määral osa minu elust. Kui ma hakkasin füüsikat õppima, siis see tundus minu jaoks midagi keerulist ning seostasin seda tohutu hulga valemite kasutamisega. Nüüdseks olen seda 3. aastat õppinud ning võin väita, et füüsika ei võrdu ainult valemite arvutamisega, vaid ta on midagi veel sügavamat ja keerulisemat, kuid see on vajalik, et teada saada nii mõndagi, kas või seda, kuidas tekib valgus.
Ringliikumine-Punktmassi liikumine mööda ringikujulist trajektoori. Tiirlemisel asub kõverus keskpunkt kehast väljas. Pöörlemisel, asub keha sees. Ringliikumise iseloom. suurused:kesktõmbekiirendus,pöördenurk,joonkiirus,periood,sagedus. Pöördenurk- Nurk, mille võrra pöördub ringjooneliselt liikuvalt keha ja trajektoori kõverus keskpunkti ühendav raadius. Tähis : (fii) Ühik: kraaad , rad. = -pöördenurk, l-kaare pikkus, r-radiaan. Nurkkiirus- Füüsikaline suurus,mis on võrdne pöördenurgaga ja selle sooritamiseks kuluva ajavahemiku jagatisega. Tähis:W Ühik:rad/s W= W-nurkkiirus, -pöördenurk , t-aeg. Periood- Ajavahemik,mille jooksul keha läbib täisringi.Tähis:T , ühik:sek. T= t-aeg, n-täisringide arv. Sagedus-Täisringide arv ajaühikus.Tähis:f , ühik:Hz= .Kesktõmbekiirendus-Ringliikumise kiirendus. Tähis:ak , ühik:m/s2 . ak= v-joonkiirus,r-raadius. Sõltub nii trajektoori kõverusraadiusest (r), kui ka keha kiirusest (v). Suunatud erinevalt , ...
annaabi.ee 
