Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kui maailmas poleks hõõrdejõudu (0)

1 Hindamata
Punktid
Kui maailmas poleks hõõrdejõudu
Hõõrdejõud on alati liikumist takistav ja suunatud liikumisele vastassuunas . Tingitud on ta pindadest, keskkonnast ja selle tihedusest mille vahel ta mõjub, näiteks, kui püüda üksteise vastu hõõruda kaht liivapaberit, oleks see raskem kui kahe tavalise paberi üksteise peal liigutamine, sest liivapaberite pind on krobeline ja need krobelisused haakuvad omavahel. Et hõõrdejõud mõjub kõigile kehadele, muutuks kogu olukord Maal põhjalikult, kui see ära kaoks (kuigi, miks ta peaks?).
Siiski, kui see peaks juhtuma, siis inimesed ei saaks oma tahtmise järgi liikuda , sest puuduks jõud, mis krobeliste pindade liikumist takistaks, toimuks libisemine ja pidev liikumine, sest liikumist ei takistata (puudub seisuhõõrdejõud), kehad libiseksid mööda kaldpindu alla; olles alla jõudnud, jääksid nad seisma (raskusjõu mõjul) ja nt. maapinnas olevasse lohku vajunud loomad ei saaks sealt enam välja. Maakera pind muutuks ühtlasemaks – küngaste pealt vajuksid kivid nõgudesse jne. Veerehõõrdejõuta ei saaks masinad alustada liikumist ega pidurdada . Rattad küll pöörleksid, kuid auto jääks paigale. Ükski asi ei kuluks kokkupuutes teisega , järelikult ei saaks joonistada pliiatsiga paberile, lihvida klaasi jne, erinevad pinnad ei muutuks ka krobeliseks.
Kui hõõrdejõudu poleks kunagi maal olnudki, poleks elu saanud kunagi tekkida. Isegi, kui elu tekiks sellistes ulmelistes tingimustes, oleks elusolendite liikumine, kasvamine ja paljunemine (peaaegu) võimatu – nad ei jõuaks oma toiduni ega saaks seda kuidagi suhu panna, taimsed olendid ei saaks pinnasesse kinnituda. Maapind oleks enam-vähem sile, kuna maa sees ei toimuks muutusi (mandrid poleks tekkinud) ja maapinda deformeeriksid vaid sellele langevad taevakehad ( meteoriidid ).
Hõõrdejõud mõjub ka molekulidevahelise tõmbejõu tõttu (ideaalselt siledate pindade puhul). Kui ära jätta molekulidevaheline tõmbejõud, laguneksid neist koosnevad kehad laiali, kui seda tõmbejõudu poleks, siis poleks võimalik ka nende kehade tekkimine.
Selline on minu arvamus, mis juhtuks, kui hõõrdejõudu poleks või see äkitselt ära kaoks. Umbes taoline hõõrdumiseta olukord võiks valitseda gaasipilves (kus muid kehi pole), mis hõljub maailmaruumis.
Terje Strazdinš G1L
Kui maailmas poleks hõõrdejõudu #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-03-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor TerjeStrazdins Õppematerjali autor
Arutlus

Sarnased õppematerjalid

FÜÜSIKA 1 eksami vastused
69
docx

FÜÜSIKA 1 eksami vastused

29. Tõmbediagramm ­ mis on, mida näitab? Teim on teatud standardtingimustes tehtavat katset mingi karakteristiku määramiseks. Tõmbeteimi korral uuritakse proovimaterialist valmistatud varda ehk proovikeha võimet vastu pidada tõmbele. Teimi järgi tehakse tõmbediagramm, millel kajastub varda vastupanu tõmbele alates elastsest deformatsioonist kuni varda purunemiseni. Tehtud katsetega saadud tulemustega saab arvutada konstruktsioonide tugevust ja jäikust. 30. Hõõrdejõud (definitsioon, valem, valemianalüüs) + põhjused ja omadused Horisontaalsele alusele asetatud keha ei saa paigast liikuda seni, kuni sellele pole rakendatud püsiva suurusega veojõudu (Fv). See on tingitud keha ja aluse kokkupuute pindade vastasmõjust, mida nimetatakse hõõrdumiseks. Jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes, nimetatakse hõõrdejõuks (Fh). Hõõrdejõud on alati vastassuunaline veojõuga

Füüsika
Füüsika konspekt
105
doc

Füüsika konspekt

I on siin keha inertsimoment pöörlemistelje suhtes, m keha mass ja a pöörlemistelje ja masskeskme vaheline kaugus. 2.3. VÕNKUMISTE LIIGID Kehade gruppi, mille võnkumist me uurime, nimetatakse võnkesüsteemiks. Süsteemi kehade vahel mõjuvaid jõude nimetatakse sisejõududeks. Välisjõududeks nimetatakse jõude, millega süsteemi mittekuuluvad kehad mõjuvad süsteemi kehadele. SUMBUV VÕNKUMINE Reaalses maailmas pendli võnkumine sumbub teatud aja jooksul, see tähendab, et võnkumise amplituud aina väheneb, kuni võnkumine on lakanud. Selliseid võnkumisi nimetatakse sumbuvateks võnkumisteks. Võnkumised saavad sumbuda hõõrdumise tagajärjel, aga ka siis, kui võnkuvate kehade energia kandub üle teistele võnkuvatele kehadele. Võnkumiste sumbumist saab ära hoida, kui võnkuvale kehale näiteks mõjuda perioodiliselt mingi jõuga. Sel juhul on tegemist sundvõnkumisega.

Füüsika
Füüsika meie ümber
31
pdf

Füüsika meie ümber

Tuletame pisut meelde seda, mida õppisime kursuses "Füüsikaline maailmapilt". Mis on füüsika? Füüsika on teadus, mis kirjeldab loodust inimesele arusaadavalt. Sellepärast on füüsika subjektiivne. Kui näiteks mikroobidel oleks ka füüsika, siis see erineks oluliselt meie omast. Juba kehade mõõtmed on hoopis erinevad. Mis meie jaoks on mikromaailm, on nende jaoks makromaailm, erinevad oleks ka näiteks kõrgete ja madalate temperatuuride mõisted, ultra- ja infrahelid, jms. Neil poleks sellist kiiruse mõistet kui meil, sest neil puudub liikumise trajektoor: segab soojusliikumine jne. jne. Füüsika definitsioone on mitmeid, kuid meie lähtume sellest, mis on kirjas Eesti koolifüüsika kontseptsioonis: füüsika on loodusteadus, mis täppisteaduslike meetoditega uurib mateeria põhivormide liikumist ja vastastikmõjusid. Nagu teame, on mateeria põhivormideks aine ja väli. Millised on aga mittepõhivormid? Nendeks on kõik konkreetsed kehad või väljad: inimene, kivi,

Füüsika
Füüsikaline maailmapilt
109
doc

Füüsikaline maailmapilt

nende summa ei muutu. Tuleb silmas pidada, et see kehtib süsteemis, kus mehhaaniline energia ei muutu teisteks energialiikideks, näiteks soojusenergiaks hõõrdumisel. Näiteks maast üles tõstetud kivil seni ainult potentsiaalne energia, kuni me tead käes hoiame. Kui me kivi lahti laseme, hakkab kivi langema ja järjest kiiremini liikuma ja koos sellega potentsiaalne energia vähenema ja kineetiline suurenema. Kui poleks õhu takistust, oleks nende energiate summa alati ühesugune. 8 4.2. Impulsi jäävus Kui piljardilaual lüüa ühe kuuliga teist seisvat kuuli, võib enne liikuv kuul seisma jääda ja panna liikuma teise kuuli. Seda saab seletada impulsi jäävuse seaduse abil, mille kohaselt suletud süsteemi impulss on jääv. Vaatleme suletud süsteemi, mis koosneb kahest kehast massidega m1 ja m2 ning

Füüsikaline maailmapilt
TTÜ üldfüüsika konspekt
414
pdf

TTÜ üldfüüsika konspekt

1.4b Kaldu horisondiga visatud keha liikumine. 2. Pöördliikumine 2.1 Ühtlase pöördliikumisega seotud mõisted 2.2 Kiirendus ühtlasel pöördliikumisel 2.3 Mitteühtlane pöördliikumine. Nurkkiirendus 2.4 Pöördenurga, nurkkiiruse ja nurkkiirenduse vektorid. 3. Punktmassi dünaamika 3.1. Inerts. Newtoni I seadus. Mass. Tihedus. 3.2 Jõu mõiste. Newtoni II ja III seadus 3.3 Inertsijõud 4. Jõudude liigid 4.1 Gravitatsioonijõud 4.1a Esimene kosmiline kiirus. 4.2 Hõõrdejõud 4.2a Keha kaldpinnal püsimise tingimus. 4.2b Liikumine kurvidel 4.3 Elastsusjõud 4.3a Keha kaal 5 JÄÄVUSSEADUSED 5.1 Impulss 5.1a Impulsi jäävuse seadus. 5.1b Masskeskme liikumise teoreem 5.1c Reaktiivliikumine (iseseisvalt) 5.2 Töö, võimsus, kasutegur 5.3 Energia, selle liigid 5.3 Energia jäävuse seadus 5.4 Konservatiivsed jõud. Potentsiaalse energia gradient 5.5 Põrge 5.5a Absoluutselt mitteelastne põrge 5

Füüsika
tammsaare tode ja oigus i-9789949919925
345
pdf

tammsaare tode ja oigus i-9789949919925

» Korjati risu ja tõrvikuid ning tehti tuli lähemale mättale. Karjapoiss jäeti tuld kohendama, mehed läksid teistele soontele hagu raiuma, kuni lehma luud-liikmed soenevad. Võeti abiks ka ligitoodud lauad, et lehm pääseks kõvale maale välja. Ei kestnudki kaua, kui juba tuli oma töö oli teinud, sest poiss hüüdis suure rõõmuga: «Juba liigutab jalgu! Juba püsti! Läheb, läheb!» Ka mehed tõttasid vaatama, kuidas lehm mööda oksi läheb, nagu poleks hiljuti mudas lamanudki. Kahe künka vahel oli hagudest sild, seda lehm ei kartnud; kolmandal soonel seisid lauad, need ajasid loomale hirmu peale. Inises ja pidas aru. Viimaks ometi astus laudadele, mitte mudasse. Veel pidi laudu paar korda uutele soontele tõstma lehma talutamiseks, siis oldi vaevast lahti: lehm pistis kiirel sammul kodu poole. Meestel kulus pisut aega, enne kui nad minema said, sest peremees tahtis veeaugul ennast pesta, et võimalik oleks püksid jalga tõmmata

Kategoriseerimata
Maailmataju ehk maailmapilt 2015
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

Seda võib nimetada ka kui „informatsioonikunstiks“ ehk lühidalt „infokunstiks“. Kuid rangemalt väljendudes on Maailmataju mingisuguste erinevate teaduslike uurimustööde ühtne ( terviklik ) kogum. Näiteks ka protestantlik piiblikaanon koosneb 66 raamatust, millest 39 raamatut moodustavad Vana Testamendi ja 27 raamatut Uue Testamendi. Kõik Maailmataju osad nagu ka inimeste tegevusalad ( informatsiooni vormid ) kogu maailmas koonduvad ainult neile kolmele vormile – teadus, religioon ja kunst: Joonis 1 Kogu inimtegevus jaotub kolme suurde valdkonda: teadus, religioon ja kunst. Maailmataju aga koosneb paljudest erinevatest osadest ( teaduslikest uurimustöödest ), kuid kõik need osad moodustavad kokku ühe terviku. Tegemist on tegelikult ainult üheainsa tervikteosega. Maailmataju koostisosad on aga järgnevalt välja toodud. Maailmataju esmasteks koostisosadeks on nö. „Kolm Suurt Jagu“:

Üldpsühholoogia
Maailmataju uusversioon
343
pdf

Maailmataju uusversioon

Teatmeteose all võib mõista ka kui inimese loodud ( kunsti ) loomingut. Tegemist on sellise ,,kunstivormiga", mille väljundiks ei ole kaunid maalid, muusika ega arhitektuur, vaid just informatsioon. Seda võib nimetada ka kui ,,informatsioonikunstiks" ehk lühidalt ,,infokunstiks". Rangemalt väljendudes on Maailmataju mingisuguste erinevate teaduslike uurimustööde ühtne ( terviklik ) kogum. Kõik inimeste tegevusalad ( informatsiooni vormid ) kogu maailmas koonduvad ainult neile kolmele vormile ­ teadus, religioon ja kunst: Joonis 1 Kogu inimtegevus jaotub kolme suurde valdkonda: teadus, religioon ja kunst. Maailmataju aga koosneb paljudest erinevatest osadest ( teaduslikest uurimustöödest ), kuid kõik need osad moodustavad kokku ühe terviku. Tegemist on tegelikult ainult üheainsa tervikteosega. Maailmataju koostisosad on aga järgnevalt välja toodud. Maailmataju esmasteks koostisosadeks on nö. kolm ,,Suurt Jagu":

Teadus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun