Rehepapp Raamat räägib 19. Sajandi Eesti külast, millele lisavad pilkavat ja humoorikat pilti paljud müütilistele olendid nagu kratid, libahundid, Nõid ,Vanapagan, haldjad , külmkingad merilehmad ja Katk. Kratt oli olend, kes pidi olema igal jõukamal peremehel majas . Krati hankimiseks pidi kõigepealt Krati valmis meisterdama , minema ristteele, kolm korda vilistama ning ootama Vanapagana tulekut. Vanapagan märkis kirja krati saaja nime ning küsinud vastu teise verd , et pärast surma peremehe hing endale saada . Kuna Vanapagan oli hajameelne ning kergesti petetav, kasutasid seda paljud ära tilgutades vere asemel raamatusse sõstramahla. Nii jäigi Vanapaganal hing saamata. Libahundiks said muunduda kõik ,kellel oli nõialt ostetud hallikat salvi , seda peale määrides muutusid otsekohe hundiks ning võisid murda nii palju lambaid ja kitsi kui tarvis . Nõid oli Rehepapi vastand , kui Rehepapp aitas k...
Kellele ja miks tunnen kõige rohkem kaasa? Raamatu viimseid lehekülgi lugedes olin arvamusel , et pea kõigile karakteritele saab mingil määral kaasa tunda. Olgu selleks siis Gertrude ,kelle hinge oma poja Hamleti hukutavad sõnad piinasid ja kes läbi mürgi oma lõpu leidis. Ophelia ,keda tabas valus teadmine, et tema isa tappis mees, kes talle korduvalt on armastust avaldanud. Laertes, kes kaotas oma isa ning õe olles vihkamisest pimestatud ja suutmata enam ise kainelt mõelda ,lasi endaga alatult manipuleerida või Claudius, kelle ahnusel ning omakasu pole piire, otsustades astuda oma venna vastu ning ta trooni pärast tappa. Kuid süvenedes igasse repliiki ,mis Hamlet lausus , väljendas valu ja agooniat iga sõna ,mida ta ei suutnud mitte millegagi võrrelda. Olen veendunud, et tunnen just talle kõige rohkem kaasa . Teda haavas sügavalt oma kalli isa surm ,millest oli möödunud vaid kaks kuud ,kuid mille peale ta ema otsustas...
Kuningas Oidipus Sophokles "Kuningas Oidipus" on kirjutatud ühe kuulsaima Antiik-Kreeka tragöödiakirjaniku Sophoklese (496-406.a. e.m.a.) poolt. Sophoklese tähtsaim dramaturgiline uuendus oli kolmanda näitleja sissetoomine. "Kuningas Oidipust" loetakse autori populaarseimaks draamaks, traagilise ainestiku ülesehituse kõigi aegade ületamatuks eeskujuks. Sophokles näitab oma tragöödias osavalt, kuidas inimesed hukkuvad vahel saatuse poolt ettemääratud põhjustel. Ta näitab ka inimese vabatahet,mis võitleb pimeda saatuse vastu. Kuid sealjuures võidab (Sophoklese järgi) alati jumalate tahe, nende poolt kindlaksmääratud tulevik, millesse uskusid ka vanad kreeklased. Käesoleva loo on Edith Hamilton võtnud Sophoklese samanimelisest näidendist, välja arvatud sfinksi mõsitatud, millele Sophokles vaid kaudselt vihjab. Teeba kuningas Laios kuulus Kadmose järeltu...
,,Musta pori näkku" Kui ma käisin etendust ,,Musta pori näkku" esimest korda vaatamas, siis jättis see mulle väga hea mulje. Eriti äge oli see, kui Ott Sepp etenduse alguses enda naljadega rahva kuumaks küttis mängides Mati Nuudet, see oli tõesti naljakas. Raamatut ma lugenud pole, seega ei oska eriti võrrelda raamatut ja etendust, mis kohad on puudu ja mis lisatud. Nüüd ma sain aru, kui raske oli tol ajal saada kuulsaks muusikuks, Mihkel Raud oli käinud läbi ikka väga raske teekonna, et tippu jõuda. Vahel tekkis küll küsimus, et kuidas Raud sai tippu pidevalt juues ja kuidas ta üldse seda kõike mäletab, ise oli koguaeg purjus. See etendus oli vahel väga naljakas ja oli kohti mis pani ikka tõsiselt mõtlema. Vahel tekkis küsimus, kas kõik Eesti kuulsad muusikud on käinud sellise teekonna läbi nagu Raud. Kindlasti mõni on, aga loodan, et mitte kõik. Kui etendus algas, siis ma vaatasin, et mis toimub. Ma ei tea...
tuleb olla kriitiline, kuna need ei pruugi alati tõesed olla, peab olema tähelepanelik. Võimalik on kasutada ta virtuaalraamatukogusid, mis sisaldavad kõrgtasemelist materjali uurimistöös kasutamiseks. (2004: 8384) KIRJANDUSEGA TUTVUMINE Kirjandusega tutvumine uurimisprotsessi jooksul on tähtsal kohal. Enne uurima asumist tuleb leida uurimisobjekti kohta vajaliku infot, mis annab teemast üldpildi ja suunab. Alustava uurija lähtekohaks on sageli käsiraamatu tüüpi kirjandus: entsüklopeediad, käsiraamatud, bibliograafiad ja ajakirjade indeksid ning kokkuvõted (referaadid), muud aine- ja isikukataloogid, mitmesuguste organisatsioonide ja nende institutsioonide aruanded ja memoriaalid, ajaleheartiklid ning erinevad elektroonilised andmebaasid. (2004: 99100) Esmalt tulekski välja otsida kirjandusloetelu, millega on põhjust tutvuda ning, mis on keskendumist väärt. Kui tekst on keskendumist väärt, siis tuleb teha märkmeid, et hiljem töö
Edukaid sutlejäid iseloomustatakse mitut moodi. Ühe variandina kirjeldatakse kui ausat, kindlat, nõudlikku, arengule suunatud inimest, kes on hea suhtleja. Ei saa neist tunnustest eraldi välja tuua ühtegi. Siiski on tänapäeval järjest olulisemaks nimetatud suhtlemisoskust nii omanike, juhtide, kolleegide, alluvate, klientide, tarnijate kui ka meediaga. Kui räägitakse liidrirolli täitmisest ja meeskonnatööst, mitte käskude jagamisest, siis osutub suhtlemisoskus üheks määravaks teguriks. Inimesed ei torma ainult käsu peale midagi tegema nendega on vaja suhelda ja selgitada ka tagamaid. Hea suhtlemisoskus koosneb mitmest oskusest: oskus ennast väljendada, oskus kuulata teisi, oskus mõista teisi inimesi, oskus kontrollida oma emotsioone. Väljendusoskus Edukad suhtlejad kasutavad oma sõnumi edastamiseks erinevaid sõnu vastavalt sellele, kellega nad suhtlevad. Nad toetavad oma sõnumit nii hääle kui ka kehakeelega. Siin kehtib sisu ja vor...
Oskar Luts Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887 Tartumaal, Palamuse kihelkonna Järvepere küla Posti talus, mis asus Kuremaa järve idakaldal. Mitte järves, nagu kirjanik oma perekonnanimele vihjates on armastanud rõhutada. Kui Oskar oli 4-aastane, kolis pere Palamusele, kus isa avas kingsepatöökoja ning ehitas varsti Veskijärve äärde ka väikese maja. Oscar, nagu ta nimi koguduse personaalraamatusse ristimisel kirjutati, oli oma pere esimene laps. Vend Arno(ld), kes sündis 1893. aastal, suri vaid kolmeaastasena, noorim vend Theodor (1896-1980) jäädvustas end eesti kultuurilukku aga filmioperaatori ja -lavastajana. Oskar Lutsu koolitee algas 1894. aastal Änkküla külakoolis, jätkus Palamuse kihelkonnakoolis 1895-1899 ja Tartu Reaalkoolis 1899-1902. Aastatel 1911-1913 õppis ta Tartu Ülikoolis farmaatsiat. Ühestki koolist ei ole tal lõputunnistust raskused matemaatikaga panid kirjaniku selle saamisel...
Miks ja kuidas ma seda tegin? Tähtis ja tubli saavutus, on minu jaoks olnud kindlasti põhikooli lõpetamine. Põhikooli lõpetasin ma kahe tuhande kolmeteistkümnenda aasta juunis. Selle sündmuse üle rõõmustasid paljud inimesed, millest mina väga aru ei saanud. Minu jaoks ei olnud see väga raske ja tähtis, see tundus lihtsalt nii loomulik. Kuidas ma lõpetasin põhikooli? Põhikooli lõpetasin ma õppides sügisest suveni ja tehes eksamid. Eksamid olid kerged, kuid mina sisestasin endale liiga palju enesekindlust ja tegin kaks eksamit kolme peale ja viimase nelja peale. Järele mõeldes oleksin ma pidanud rohkem õppima ja mõtlema reaalselt. Viimasel põhikooli aastal oli suur pinge, mida süstisid õpetajad ja vanemad. Arvan, et pinge oli tegelikult hea, sest see motiveeris mind rohkem õppima. Pingele vaatamata, suutsin ma hoida ennast kontsentreeritud ja rahulik. Miks ma lõpetasin põhikooli? Põhikooli lõpetasin ma sellep...
Lugemiskontroll ,,Läänerindel muutuseta" 1.Millises ajavahemikus toimus tegevus? Millist sündmust kirjeldab? 2.Teos räägib peategelasest ......................(nimi), kes läks sõjaväkke koos oma koolivendadega. Neid oli .....(arv), Paul kaasa arvatud. Nad sõdivad lahingutes oma väesalgaga. Esimesena sureb klassikaaslastest ................(nimi). Sõda on karm ja langeb palju mehi. Ühel päeval saab Paul teate, et ta võib minna kaheks nädalaks .............(kuhu?). Kuid seal käik oli viga, sest see tõi kaasa palju mälestusi, kurbust ja tagasi tulles oli Paulil tunne nagu oleks ta teistele meestele midagi võlgu. Teose lõpus sureb Pauli parim sõber. Peategelane ise ....................... (jääb ellu/sureb). 3.Mitmekesi ujuti üle kanali ning mindi naistele külla? 4.Paul kannab teda seljas, sest ta on haavata saanud. Sääreluu on puruks lastud. Sidumispunkti jõudes aga selgub, et seljas kantav isik on teel sinna granaadikilluga pähe saanud...
Tulevik - kas ainult minu enda teha? Kes otsustab minu tuleviku üle? Paljud vastaksid, et kes muu kui nad ise. See oleks ju täiesti loomulik oma elu, minu otsused. Kuid ometi leian, et see pole nii lihtne kui esmapilgu paistab. Kindlasti on mul suur mõju oma tuleviku kujunemise osas. Aga on ka teised tegurid lähedased inimesed ja ümbritsev maailm. Milliseks kujuneb tulevik, seisneb selles kuidas tehtud otsused ja muud tegurid kokkulangevad. Suurema osa oma tulevikust määran mina ise. See millised otsused teen, mängivad rolli edasises elus. Tahan kunagi töötada ametil, mida armastan ja mille eest saan väärt tasu. Siiski pole see nii kerge kui tundub, tuleb ju praegu teha otsused, mis määravad selle, kas saan üldse kunagi teha tööd, mida armastan. Gümnaasiumi lõpp on üks tähtsamaid aegu, kus määran ära kõik edasise. Seega ei taha ma oma valikutel eksida. Praegust tööturgu vaadates võtab silme eest kirjuks , ameteid on...
E.Hemingway ,,Fracis Macomberi üürike õnn Jutu peategelasteks on Francis Macomber, tema naine, Margaret Macomber ja Robert Wilson, kes on elukutseline kütt. Tegevus toimub Aafrikas, kus Francis Macomber on jahiretkel. Lugu algab sellest, kuidas kõik 3 tegelast istuvad söögilauas ja räägivad intsidendist, kus Francis põgenes haavatud lõvi eest, kuid Robert näitas üles julgust ja lasi lõvi maha. See intsident jättis Francise meheaule suure haava, ning ka tema naine Margaret ei arvanud temast enam samamoodi. Robert muudkui proovib seda teemat uuesti üles tõsta, kuid teised ei taha sellest rääkida. See õnnetus põhjustas Francise ja Margareti kooselu vahel ka abielurikkumise, kui Margaret käis Robertiga magamas. Kuid järgmisel päeval oli Francisel võimalus oma viga parandada, ning nad läksid pühvlijahile. Nad märkasid kolme vana pulli, keda nad hakkasidki küttima. Kui esimesed 2 pulli olid maha lastud, hakati ...
teosed. Hiljem lisandus tunded, armastus, kirg jne. "Kaukasuse vang"- Kõige byronlikum teos. "Jevgeno Onegin"-värssromaan. Tegelased ei ole liigitatud headeks või halbadeks. Suhtus kõigisse sümpaatiaga ja ei mõstnud hukka. Mihhail Lermontov- Eredamaid andeid. Vene Byron. Luules valitses romantiline suund. Suundus realistliku proosa poole teosega "Meie aja kangelane". Ameerika- Valgustuslkud ja demokraatlikud ideed mõjutasid 18.-19.saj noort kultuuri. Kirjandus arenes koos ühiskonnaga. Kehtestas ennast kui uut ja iseseisvat kirjandust. Inglise romantism+indiaani folkloor("metsik lääs"). James Fenimore Cooper- Rahuvsliku kirjanduse aluspanija. Indiaani lood nt. "Hirvekütt". Loodus-ülev ja karm kuid kaunis. Teostes olid indiaanlased õilsad ja ausad inimesed, reaalses elus vihkas ja põlgas neid samamoodi nagu teised. Edgar Allan Poe- Luuletaja. Parim teos oli "Kaaren ja teisi luuletusi". Värssides on ülekaalus tusa, nukrus ja pettumus
Harjutus PowerPointis Gert Kaasik Tekst Muuda kõikidel slaididel pealkirja suurus 46-ks, pane vari ja muuda teksti värvi ja fonti Tavateksti suurus muuda 34-ks, muuda ka fonti ja värvi Gert Kaasik Muuda täpploetelu täpid Muuda lõiguvahe 10 puntiliseks 2 Taust Esimesele slaidile pane taustaks vabalt valitud pilt, aga arvesta, et tekst paistaks välja Ülejäänud slaididele loo oma taust, ära kasuta valmiskujundusi. Jälgi, et tekst Gert Kaasik oleks nähtav 3 Päis jalus Klõpsa Insert Header&Footer , pane linnukesed ka...
ESITLUSELE ESITATAVAD NÕUDED Gert Kaasik TEEMALE VASTAVUS Kõik esituses peab olema teemale vastav: põhiline disain taust (näiteks kui teemaks on näljahäda Aafrikas, ei tohiks taust olla särav ja tähine) sõnad graafika Gert Kaasik PILDID Mitte kunagi ei tasu sisse võtta elemente ainult efekti pärast see viib tähelepanu olulistelt asjadelt kõrvale. Sageli kasutatakse Clip Arti pilte lihtsalt seepärast, et need on kättesaadavad. Pilti, ükskõik kui ilus see ka ei oleks, võib esitlusse sisse lülitada vaid siis, kui see on oluline esituse jaoks. Gert Kaasik KIRI Trükikiri peab olema loetav tagumisest reast (vähemalt suurusega 28 punkti). Vältida uudseid ning "p õnevaid" fonte. VÄLTIDA KOGU TEKSTI SUURTÄHTEDES KIRJA, ERAND KUI ON TEGEMIST ...
Kas Toomas Nipernaadi on hea vi halb inimene? Tnaseks olen ma lugenud teose Toomas Nipernaadist ja vaadanud ka filmi temast ja tema seiklustest. Teoses ja filmis Toomas Nipernaadi luiskas palju ja luiskas ka oma ametitest. Kige huvitavam oli see, et kui ta luiskas oma ametist, niteks muinasteadlane, siis ta oskas ka sellesse rolli sisse elada. Luiskamine on halb, kuid Toomas Nipernaadi luiskas oma kasuks ja tahtis ka mingil mral inimestele head. Kohtades, kus Toomas Nipernaadi parajasti viibis, oli ka naisi, kes kergesti jid uskuma tema juttu ja armusid ka kergelt. Toomas Nipernaadi oli pakkunud naistele temaga kaasa tulla, kuid alati juhtus selline sndmus, mis ei vimaldanud naistel temaga kaasa tulla. Ja kui Toomas Nipernaadi lahkus ksi, siis murdis see lahkumine naiste sdameid. ldiselt vin ma elda, et Toomas Nipernaadi oli hea ja samas ka halb inimene. Kuid rohkem ma kaldun arvama, et ta oli hea inimene.
Oota sa! (, !) "Oota sa!" on Nõukogude/Vene animafilm, tehtud Soyuzmultfilmi poolt. See on ehtsat vene elu ning hinge näitav animakomöödiasari. Populaarse sarja peategelasteks on tüüpilist nõugukogudeaegset meest sümboliseeriv huligaanlik hunt (Anatoli Papanov) ning kange vene naise sarnane jänes (Klara Rumyanova). Need on olnud telekas aastast 1964 kuni aasta 2006-ni. Selle ajaga on tehtud 20 osa. Multikas sisaldab vähe rääkimist, enamasti on selles häälitsused ja hüüded. Igas osas ütleb hunt välja multika pealkirja, Oota sa! Sari oli Nõukogude Liidus paljude lemmik mitmeid aastaid, ja on väga populaarne ka praegugi Venemaal. Hunt on portreeritud multikas kui huligaan, kes kergelt pöördub vägivalla poole, rikub seadusi ning on suitsetaja. Tema katseid saada jänest kätte on teinud lihtsamaks tema imelikud oskused (iluuisutamine ja ballett). Jänes on portreeritud kui positiivne kangelane. Ta on palju vähem ekr...
Ühiskond on koguaeg pidevas muutumises ning arengus ja seetõttu ei saa ka inimeste väärtushinnangud jääda samaks. Teatud põhimõtted säilivad surmani, kuid paljutki saab kas positiivselt või negatiivselt mõjutada. Mis põhjustab kogu selle progressi ning missuguseid konflikte see kaasa toob ja kas neid on üldse võimalik vältida? Erinevad probleemid ümbritsevas elukeskkonnas on peamisek jõuks, mis mõjutavad inimeste väärtusi ja valikuid. Kuna tavaliselt tahetakse ikka seda, mida pole, siis rikkas ühiskonnas elades ei mõelda enam nii väga rahale ja keskendutakse rohkem perekonnale, elamustele ning tervisele. Kuid rahaga kaasneb ka suurem tarbimine ja rahvas muutub materialistlikumaks. Eriti paistab see silma noorte hulgas, kes soovivad kuskile kuuluda, selle saavutamiseks peab moega kaasas käima, omama viimase peal tehnikat ning samuti pannakse suurt rõhku välimusele. Samuti mainib Katrin Saks oma artiklis ,,Väärtuste ja h...
Kersti Merilaas Heleryn Voot 11b Eluloost Sündis 7. detsember 1913 Narvas Suri 8.märts 1986 Tallinnas Sündinud Eugenia Moorberg, aastast 1936 kodanikunimi Kersti Sang Eesti luuletaja, laste- ja näitekirjanik Lapsepõlves elas Peterburis ja osa lapsepõlvest veetis Moora talus Väike-Maarja vallas Õppis kuus aastat Kiltsi algkoolis, ühe aasta Väike-Maarja gümnaasiumis, kolm ja pool aastat Rakvere erakommertsgümnaasiumis, kust teda pärast 1932 välja heideti ning lõpetas Tapa keskkooli 1932. aastal Hiljem elas Tartus Töötas raamatukogus Tema abikaasa oli August Sang ja poeg on Joel Sang Teosed q Lasteraamatud: q Näidendid: "Munapühad" (värsslugu, 1940) "Kallis kodu" (luulekogu, 1944) "Kaks viimast rida" (näidend, "Päikese paistel" (luulekogu, 1948) ilmus 1973 ja lavastati samal "Turva...
Mart Saar 28.09.188228.10.1963 Sündis 28. septembril 1882 Viljandimaal Vastemõisa vallas Hüpassaare talus. Helilooja, organist, pedagoog ja ajakirja ,,Muusikaleht" toimetaja. Rahvusliku stiili rajaja eesti koorimuusikas. Looming 350 a cappella koorilaulu 180 soololaulu 120 klaveripala 2 orkestriteost 2 vokaalsümfoonilist teost Õpingud 1888.a Kaansoo külakool SuureJaani kihelkonnakool 18991901.a Eesti Aleksandrilinnakool, Põltsamaa 1901.a Peterburi Konservatoorium,Louis Homiliuse oreliklass Teosed ,, Suur kontsert algab koidu a´al" ,, Oh kodumaa" ,, Põhjavaim" ,,Leelo" ,, Lindude laul" ,, Hällilaul" ,, Tantsides" ,, Masurka gmoll" ,, Must lind" Majamuuseum Monument TÄNAME TÄHELEPANU EEST!
"Nukumaja" Näidend "Nukumaja" räägib naisest, kellel ühel päeval lihtsalt sai villand oma senisest elust ja jättis oma mehe maha. Selleks naiseks oli Nora, kes erines oma mehest totaalselt. Nora oli erinevalt oma mehest väga rõõmsameelne ja elav. Norat sundis sellist otsust tegema asjaolu , et tema mees Torvald mängis temaga nagu nukuga. Nora oli oma mehega koos vaid sellepärast, et tema isa kasvatas ta üles kutsudes teda nukukeseks ja mängis temaga kui nukuga. Ta arvaski, et see on normaalne aga lõpuks sai ta aru, et see pole nii. Algas näidend sellega, et Nora lapsepõlvesõbranna proua Kristine Linde oli tal külas ja nad rääkisid kuidas on neil läinud siiamaani. Nora rääkis ka sellest, et võttis reisiks laenu oma mehe raskest haigusest võitu saamiseks. Linde soovitas Noral sellest Torvaldile rääkida, kuid tal ei jätkunud julgust selle jaoks. Selleks, et võlgu võtta pidi Nora oma isa allkirja v...
Heiti Talvik "Palavik" Heiti Talvik (9. november 1904 18. juuli 1947 ) oli eesti luuletaja. Heiti Talvik õppis Treffneri gümnaasiumis, kuid katkestas õpingud 1921. aastal ja läks tööle Kohtla-Järve põlevkivi kaevandusse. 1926. aastal jätkas ta katkenud õpinguid ja lõpetas Pärnu õhtugümnaasiumi. Samal aastal asus ta õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas, kus ta oli mitme katkestusega (pikemalt sõjaväeteenistuse tõttu) üliõpilaste nimekirjas 1934. aastani. Talviku eluajal ilmus temalt kaks luulekogu - "Palavik" (1934) ja "Kohtupäev" (1937). Palavik Luulekogul on selline pealkiri, sest luuletused on kõik väga sünged ja samas ka raskesti arusaadavad. Luuletustes on palju juttu verest, haigustest ja samas on mõnes luuletuses ka juttu palavikust endast. Luulekogu kujundaja on S. Liibergilt. Luulekogu kujundus on lihtne, ei mingeid pilte, ainult luuletused. Luulekogu on väga väike, õhuke ja ora...
,,Nõiad" Roald Dahl Tegelased: Poiss Vanaema lapselaps, julge, leidlik, rõõmus. Vanaema Tark, ettevõtlik, rahulik. Suur Ülemnõid Hirmuäratav, juhtiv Härra ja proua Jenkins Ahne Bruno Jenkinsi vanemad, rikkad, vihased Bruno Jenkins Maias, ahne, laisk Härra Pillikeel Valvas, Nõudlik See lugu leiab aset maailmas, kus igas riigis on nõidu. Nad on hästi maskeeritud naised, kelle soov on puhastada maailm lastest, sest nad haisevad nagu koerakaka. Kuid ühel päeval hukkusid ühe poisi vanemad liiklusõnnetuses ja ta pidi oma vanaemaga edasi elama. Ta vanaema oli pärit Norrast, kus teadsid kõik inimesed nõidadest kõike, sest esimesed nõiad ilmusid just Norrast. Ta vanaema õpetas talle, kuidas nõidu ära tunda, ja nendega hakkama saada. Poisi vanemate testamendis oli kirjas, et ta peab koos oma vanaemaga elama tema sünniriigis- Inglismaal. Pois...
Yorgi filmifestivalil hõbemedali. Soome koolides on tema filme ja tekste kasutatud õppematerjalina. 1986 valis Helsingi Ülikool Lennart Meri oma audoktoriks. Juba varem, 1963. aastal oli Lennart Meri võetud vastu Eesti Kirjanike Liidu liikmeks. Kaheksakümnendatel aastatel valis Soome Kirjanike Liit ta oma auliikmeks. Reiside vahel tõlkis Lennart Meri Remarque'i, Graham Greene'i, Vercorsi, Boulle'i ja Solzenitsõnit. Meri kirjandus-, filmi- ja tõlkelooming aitas oluliselt säilitada eesti identiteeti totalitaarse venestamise ajal. Kõige tuntumaks sai tema "Hõbevalge", Eesti ja Läänemere ajaloo laiahaardeline rekonstruktsioon, mis kujutas eestlast kui avatud maailma aktiivset tegurit Põhja-Euroopas. Oodanud üle kahekümne aasta nõukogude administratsioonilt luba raudeesriide taha pääsemiseks, kasutas Lennart Meri Soomes avanenud võimalusi sihikindlalt, meenutamaks vabale maailmale Eesti olemasolu
1.Keskaja üldiseloomustus.Mis eriti huvitavat juhtus kirjanduses? Varakeskajal valitses ladinakeelne kirjasõna, klassikalise keskajal loodi kirjandust põhiliselt rahvakeeles ja kujunesid välja keskajale iseloomulikud kirjandusliigid ja zanrid. Varakeskajal puudus peaaegu täiesti ilmalik kirjandus, peaaegu ainuke raamat, mida loeti oli piibel. 2. Munkade tegevus kirjanduse vallas. Tähtis roll oli kloostritel, millest said omamoodi kultuurikeskused. Munkade kaudu kandus antiikajast nii mõndagi edasi (näiteks näidend), koostati ka pühakute elulugusid ja pandi kirja legende nende imetegudest. 3. Boccaccio 'Dekameron'. Teose üldiseloomustus. Milline on sisu? Tähtsus. Boccaccio peateos on 'Dekameron' (raamjutustus, mis koosneb sajast novellist). Kümnel
Nipernaadit ei saa nimetada vabaduse kehastuseks. Ta ei olnud vaba. Ta oli kui vang, kes oli vabadusse pääsenud ja kes nüüd on üritas igat hetke sellest ära kasutada. Nipernaadi kasutas suve justkui energia kogumiseks, sest talv oli tema jaoks vananemine. Ta ütles: "Kui tuleb talv, viskab Issand mind pehkimiseks luukambrisse ning enne uut kevadet pole minust vähimatki asja." Ta oli justkui karu, kes tavel magab oma soojas pesaurkas, et kevadel ärgates hakata elu nautima ja järgmiseks uinakuks energiat koguma. Nipernaadi ei olnud vaba isegi selles suhtes, et ta nö "naistega vabalt ümber käis". Tema suhetel naistega olid alati kindlad piirid eesmärgiks ei olnud ju seksuaalne rahuldus, vaid inimese kui sellise, tundmaõppimine läbi armastuse. Sealjuures võis ka tajuda, et ta toda sama inimest juba väga hästi tundis, et ta oli teda juba varem tundma õppinud. Seega võis ta alati aimata millist valet vastava inimese juures kasutada. Naisi ta...
1979.a. pidi kool kolima ümber Metsa tänavale ja liituma tollase Pärnu 8. Kaheksaklassilise Kooliga. Pärnus on Koidula mälestussammas ja memoriaalmuuseum. Lydia Koidula oli üks silmapaistvaim eesti naistegelane, kes tänu oma tahtejõule saavutas selliseid tulemusi, mis mõnedele kättesaamatud tunduvad. Koidula oli teerajaja tervele ärkamisaja püüdluste ja tegemistele. Tänu Koidulale sündisid Eestis nii paljud sündmused, mis ilma temata oleksid olemata jäänud. Kasutatud kirjandus: 1)Epner, L ;Metste,K; Olesk,S 2005 Vanem eesti kirjandus , Kirjastus Koolibri . 2)http://et.wikipedia.org/wiki/Lydia_Koidula
Kuues sõrm Autor: Helga Nõu Peategelased: Karina, Pärt ja Marius See raamat räägib sellest, kuidas üks 16-aastane tüdruk sõidab Tartusse operatsioonile, kus ta on doonoriks oma vennale, kes jäi hiljuti raskelt haigeks ja vajab nüüd uut neeru. Kõige paremini sobis selleks tema õde. Tema õe nimi on Karina, kes on juba teel Tartu, ta mõtleb terve tee, et miks pidi ta sellele paberile alla kirjutama. Karina loodab jubedalt, et enne haiglasse jõudmist võiks juhtuda mingi ime. Tartu juba paistab, kuid midagi pole veel juhtunud. Buss jõuab bussijaama, inimesed hakkavad maha liikuma, Karina jääb meelega kõige viimaseks. Kuid bussipealt maha minnes ta komistab ja kukkub asvaltile. Ta ajab end püsti ja läheb pingile istuma, et haava puhastada, möödakõndijad ei tee kukkunud tüdrukust väljagi, ainult vahivad otsa ja itsitavad. Karina mõtleb siis, et võiks sööma minna, ta teadis siin läheduses üht head kohvikut. Ta oli juba kohviku nurga...
Khi pappi vi muidu... Leena Lilleste. Peategelasteks selles loos on kaks 14 aastast poissi kelle nimed on Tommy ja Kribu.Koolivaheaeg on lbi ja poisid lhevad kooli arutades kui huvitav oli nende vaheaeg. Tommy oli lugenud pevi kuna kool algab kuna enne suvevaheaega oli ta saanud endale pruudi kes kis temaga samas klassis ,aga tdruk pidi olema suvel Hispaanjas kuna isa oli seal tl.Emelie oli Tommy tdruku nimi.Kribu oli ,aga terve suve veetnud oma no Bendiki juure Norras ja oli vaimustunud milline huvitav tegelane tema nbu on ja millise seiklused neil olid nii,et Tommyl tekis juba vahel kadetus kuidas tema parim sber saab nii vaimustunud olla kellestki teisest.Ka Kribul oli pruut nende klassist kelle nimeks oli Mathilda.Kooli juurde judes naad mrksid mingit vrast poissi pingil istuvat heleda peaga mustas nahtagis lbe ngu peas nagu kogu maail kuuluks talle.Poisi krval oli nende kooli tdruk Lydia kooli ilusaim tdruk ja ka hea pila...
Pisuhänd Eduard Vilde raamat ''Pisuhänd'' oli minu arvates telelavastusest küllaltki erinev. Telelavastuses olid tegelased huvitavamad ja värvikamad. Näiteks suutis näitleja Jüri Krjukovi telelavastuses jätta Sandrist palju saamatuma ja alandlikuma mulje kui raamatus ning kehastas luuserlikkust palju tugevamalt. Samuti ületas ootust ka Urmas Kibuspuu Piibelehe rollis. Raamatus jäi Piibelehest väga tagasihoidlik ja lihtsameelne mulje aga telelavastuses oli tema tegelaskuju palju kavalam ja salapärasem. Kui raamatust jäi mulje, et pea kogu tegevus toimus ühe laua taga istudes, siis telelavastuses käis pidevalt liikumine. Kõik näitlejad mängisid oma rolle suurepäraselt ning näidend oli haarav. Väga hästi mängiti stseeni, kus Vestmann on algul vihastunud, et Piibeleht tuli tema enda rahaga Laurale kosja, aga siis avastas, kui nutikas Piibeleht tegelikult on. Teose koomika oli suurepäraselt edasi antud ja s...
PÀL-TÄNAVA POISID F. Molnàr Tegelased PÀL-TÄNAVA POISID JANOS BOKA GEREB NEMECSEK Csonakos,Weisz, Csele, Leszik, Kolany, Barabas, Richter PUNASÄRKLASED SZEBENICS, WENDAUER FERI ATS PASZTÖR Nemecsek Ernö • Nemecsek oli väike valgepäine poiss • Ta oli Pal-tänava poiste ainuke reamees. • Ta nautis reameheks olemist, sest ta tahtis nii väga olla Pal- tänava poiste hulgas. • Ta suri kopsupõletikku, mille ta sai tänu öisele vees käigule punasärklaste juures. Janos Boka • Janos Boka oli Pal-tänava poiste pealik. • Ta oli kõigi vastu väga aus. • Ta oli päris pikk, tumedate juustega ja väga korralik. Feri Ats • Feri Ats oli Punasärklaste pealik. • Ta ei olnud just kõige ausam poiss aga ta pidas lugu Nemecsekist. Gereb Dezsö • Gereb oli alguses Pal-tänava poiste hulgas. • Siis oli ta Punasärklaste hu...
Sigrit Plakso( LT12) Põlva mk Laheda vald Joosu küla 63003 Telf: 56 752 180 Pr Siiri Toomik Juhtivõpetaja 22. Jaanuar 2013 AVALDUS Austatud juhtivõpetaja Soovin pikendada enda inglise keele järelevastamist. Teen oma inglise keele korda hiljemalt 14. Aprilliks. Annan endast parima et see aine korda saada. Lugupidamisega Allkiri Sigrit Plakso
Väikerahvaste ohud ja võimalused globaliseeruvas maailmas Maailm on hiiglaslik ja erinevaid rahvaid ei jõua kokku lugeda. Varem oli neid veelgi rohkem, kuid tänapäevase globaliseerumisega on asi muutunud. Paljud on kadunud ning erinevate rahvaste eripära ähvardab ülemaailmatumisega muutuda halliks massiks. Sellega kaob ka rahvustunne. Kurb näide sellest on liivi keele ja kultuuri suremine. Väikerahvaste nagu soome-ugri rahvaste (sh eestlaste) olukord on keeruline ja väljasuremine on reaalne oht. Mõnel pool on rahva ja keele kadumine juba otsustatud, kus keele ja kultuuri edasikandjaid on jäänud vaid mõned üksikud. Väga väikeste rahvaste kadumine on ka juba paratamatus, sest maailm on pidevas muutumises ja globaliseerumises ning neil pole mõtet, tähtsus kaob. On kurb vaadata nende kultuuripärandi kadumist, aga selle päästmiseks ei anna enam väga midagi teha. Küll aga on võimalus mitte nii lootusetus ...
Palat nr. 6 Tegelased: Ivan Dmitrits Gromov, Moisseika; vahimees Nikita; doktor Andrei Jefimõts Ragin; Mihhail Averjanõts, Hobotov Haigemaja hoovis seisab väike maja, kuhu on paigutatud vaimuhaiged. Kogu haigla majandus on räpane ja kõle, ebainimlik ja kannatamatu. Haiglatöötaja elavad haigetega samades ruumides, parasiidid jooksevad vabalt ringi ja nakkushaigused levivad nagu tuli. Doktor Jefimõts Ragin asus ühel päeval tööle lootusega seda kõike muuta. Avastades, et süsteemi vastu ei saa, kaotab ta igasuguse huvi ja tahte tööl käia. Sõpru tal napib, sest ta peab lugu vaid mõtlevatest vaimuinimestest, mitte praktilistest härradest. Ühel päeval hullumajja astudes avastab ta ühes patsiendis kõrge vaimu. Mõtleva inimese, kellega on tõepoolest huvitav ja arendav rääkida. Vaimuhaigega suhtlemine asetab arsti enese vaimse tervise aga suure kahtluse alla ja ülelinnaliste kuulujuttude ja arvamust...
Talvehullus Marianne Harju 2010.a MARIBEL KALLAS - Peategelane. Sokolaadi pruunide juustega ja roheliste silmadega (9.b klass; nelja-viieline) MEELIS- Maribeli poiss-sõber (1,5a koos) Tumedate juustega, pikad ripsmed. Käib 11 klassis MERLE- Maribeli ema.Tema lemmikuks joogiks on must tee kolme suhkruga. PAULO- Maribeli vend, 14 aastane. Tumepruunid juuksed, rohelised silmad, pikka kasvu. Maribel kutsus teda itaallaseks, tema ilu pärast. KATI- Maribeli parimsõbranna. Punaste juustega. Käib 8 klassis. (jäi 7 klassis istuma) KRIS(KRISTOFER)- Meelise sõber,21 aastane, modell, elab üksi. Naistemagnet, brünett, silmipimestava naeratusega. Rikkad vanemad. ERIK- Meelise sõber. Kiilakas, tüse, natuke üleolev. Rikkad vanemad. Käib 11 klassis, eliitkoolis. Tema üle tehti pidevalt nalja. ROBERT- Meelise sõber 18 aastane, andekas, blond, kena, vaikne, kirjutab väga p...
põhielementi : karakterid, süzee ja tegevusaeg ning koht. Need levivad enamjaolt suuliselt, ([kuid ka ajalehtede kaudu. (L.Tungla "Oi-oi, Juku" [kogumik : Liigid Seikluskirjandus üks vanimaid proosaliike, mis pärineb juba antiikajast. Eriti palju hakati kirjutama 19.sajandil. Seiklusromaan põhineb huvitaval seiklustikul (H.Pyle "Kuulsa Robin ,"Hoodi lustakad seiklused (...................................................................................................... Ajalooline kirjandus selle alla liigitatakse proosateosed, millel on mingisugune ajalooline tagapõhi (mõni sündmus, isik või ajastu). NB! Ei pruugi olla tõene, toetud vaid ("ajaloolistele faktidele (Walter Scott[looja] "Ivanhoe", J.Kross "Mardileib Robinsonaad õpetliku sisuga kirjandusteos merehädaliste seiklustest inimtühjal saarel või mujal ürglooduses. Mõiste tuleneb Robinson Crusoest. Enamasti on need teosed kirjutatud päevikuvormis. Alaliigiks peetakse dzunglijutte. 20
...................................................... 3 Apolloni tutvustus...................................................................................................................... 4 .1 Apolloni esinemine müütides .................................................................................................... 5 .2 Kokkuvõte ..................................................................................................................................... 6 Kasutatud kirjandus ....................................................................................................................... 7 2 Sissejuhatus Apollon on jumal, kellest ma olen õppinud palju ning kellega ma olen juba varemgi natuke tutvunud. Siiski on mulle jäänud mulje, et seda jumalat on kuidagi vähe mainitud nendes müütides, mida mina olen lugenud. Võimalik, et ma olen lihtsalt lugenud müüte, kus tema
Must auk Tüdruk istub laval ja vaatab publikst üle. Ta ei liiuta mõne hetke. Seejärel tõuseb püsti, sammub lava äärele lähemale ja hakkab rääkima vaadates ikka kaugemale. V: ,, Minu ees on üks suur must auk. See on kõik mida ma näen ja tunnen. Jah, ma tunnen seda auku. Olgugi et, ma ei ole sellele väga lähedal. Olgugi on see suur ja väga tume. Selle lõpus ei ole mingigisugust valgust näha. Tahest tahtmatta ma liigun selle poole. Ma tean et see ei ole päris aga ma tunnen seda, ma näen seda. Ma tean ,et olen hetkel oma kodus ema ja vendade juures. Ma tean ,et mu ees on telekas ja sealt tuleb mingi saade ,mis on nagu iga teine saade ,koos tobedaimast tobedaima muusikaga." Sellel hetkel tulevad tema kõrvale (diivaniga ja telekaga) ema ja kaks venda. Nad istuvad diivanile ja vaatavad telekat. Tüdruk istub nende vahele. Ema ja vennad vaatavad telekat tüdruk vaatab aga kaugustesse edasi. V: ,, Ma ei tea ku...
2009. aastal andis Kathryn Stockett välja inglise keelse raamatu ,,The Help", mis tõlgiti eesti keelde 2010. aastal Krista Kallis poolt ja nimeks sai ,,Koduabiline". Romaan räägib mustade ja valgete vahelistest suhetest 1960. aastate Mississippis. Esile on tõstetud kolm põhilist tegelast: Aibileen, Minny ja Skeeter. Nende kolme elud põimuvad kokku, kui miss Skeeter otsustab kirjutada raamatu mustnahalistest koduabilistest, kuid tegemist on vägagi salajase teoga, mille esile tuleks võib põhjustada tõelist segadust ühiskonnas. Põhitegelastest täpsemalt rääkides. Aibileen on koduabiline miss Skeeteri sõbranna Elizabethi juures. Aibileen on elu aeg töötanud koduabilisena ning pole unistanud ka muust töökohast, kuna tema ema ja vanaema olid ka koduabilised. Ta on oma tööea jooksul suureks kasvatanud 17 valget last. Minny oli teenija alguses miss Waltersi juures, aga pärast Celia juures. Miss Waltersi juurest vallandati ta, kuna miss Walt...
Muinasjutuline armastus Juhan oli mees, kellel oli pealtnäha kõik: hea haridus, tasuv amet, mõnus elamine ja toetavad sõbrad. Puudu oli vaid teine südamepool. Varem temale ei valmistanud see suurt muret, kuid nähes oma sõpru ja tuttavaid abielluma ja peret loomas, hakkas Juhani hing valutama. Ta otsustas, et aeg on tegutseda ning ta alustas naise otsimist. Mitmed aastad otsimist olid tulutult, Juhan lihtsalt ei leidnud kedagi sellist, kellele ta võiks oma muresid kurta ja ühiseid rõõme jagada. Ühel päeval läks ta oma parima sõbranna Liisiga lõunat sööma ning kurtes talle oma muresid mõistis Juhan, et tema teine pool on tegelikult terve see aeg tema kõrval olnud. Peale seda lõunasööki algaski Juhani ja Liisi muinasjutulise armastuse teekond, mis kestab tänase päevani.
Deka Ilmunud ja ilmumata luulet 19752007 Doris Kareva Marta Mikkor I LO DORIS KAREVA · sündis Tallinnas, 28. nov 1958 · 1979 asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. · Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. · Alates 2009. aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Ilmunud teosed · "Päevapildid" (1978) · "Ööpildid" (1980) · "Puudutus" (1981) · "Salateadvus" (1983) · "Vari ja viiv" (1986) · "Armuaeg" (valikkogu, 1991) · "Kuuhobune" (1992) · "Maailma asemel" (1992) · "Hingring" (1997) · "Mandragora" (2002) · "Aja kuju" (2005) · "Tähendused" (2007) · "Lõige" (2007) · "Deka" (2008) · "Sa pole üksi" (2011) Luulele iseloomulik · Õrnus · Hellus · Kirglikkus · Isamaalisus · Jõulisus · Na...
Vaba mehe tunnus on pikad õlgadeni juuksed. Kanti peakatteid, aadlikel uhkemad. Saapad olid lühikesed (saapa kõrgus näitas mehe tähtsust). Tähtsad olid ka kindad. Mõned laulud filmist ,,Põgene vaba laps" ,,Pistoda laul" ,,Prostituudi laul" ,,Mässajate laul" https://www.youtube.com/watch?v=neZgXJNU6NI ,,Põgene vaba laps" https://www.youtube.com/watch?v=hXhRxIjWz5w ,,Prostituudi laul" Aitäh kuulamast! Kasutatud kirjandus http://21juuli.blogspot.com/2012/03/keskaegneriietus.html http://et.wikipedia.org/wiki/Viimne_reliikvia https://www.google.ee/search?um=1&hl=et&client=firefoxa&rls=org.mozilla:et:official& bpcl=36601534&biw=1525&bih=724&noj=1&q=viimne%20reliikvia&ie=UTF8&tbm=isc
Iseloomustused: Vana Vestman Laura ja Matilde isa. Tark ja kriitiline ning väga enesekindel ärimees, kes on harjunud saama kõik, mida ta tahab. Kõne oli jäik, range ranhe ning sihipärase ütlemisega. Peab mehetööks vaid äri- ja ehitustegevust, seega on tema suhtumine Sandrisse üsna kriitiline üritab viimane ju kuulust koguda kirjanikutööga; tehes märkuseid noormehe elukommete üle (nt: Vestman: ,,Tänan, ei! Ärimees ei võta tööpäeval alguooli. (riivab pilguga Sanderi klaasi). ) Vestmann suhtub austavalt nendesse meestesse, kes tegelevad äriga, pidades ülejäänud ametikohti (eesotsas loomingulise tööga seonduvaid) alamateks. Teiste suhtumine mehesse on üsna lugupidav on ju perekonnapeal võimu ning raha küllaga. Tema vastu üritati näidata austust, kuna temaga pahuksisse sattumine tähendanuks tihtipeale küllaldaselt probleeme. Vestmani riietus on igati soliidne kannab suvepalitut, kübarat ning hõbenupuga keppi, näitamaks oma taset nin...
Kaitsekõne Lugupeetud kohtunik, vandekohus ja teised saalis viibijad. Mina olen Mira ja mind on määratud kuningas Oidipuse kaitsjaks. Talle on süüks pandud järgmised 3 kuritegu: · Isa tapmine · Verepilastus (laste sigitamine oma lihase emaga ja abielu) · Riigile kohutava õnnetuse ehk toomine, millega kaasnes tuhandete Teeba riigi kodanike surm. Minu eesmärgiks on täna siin teid veenda, et Oidipus on süüdi ainult ühes kolmest eelnimetatud kuriteost. Tuletagem meelde juhtum, milles süüdistatakse Oidipust Teeba kuninga ehk oma isa tapmises kolme tee ristis. Kuningas kukkus tõllalt ja suri. Kaklus sai alguse Oidipuse isa üleoleva käitmuse tõttu. Tema oli see, kes tüli norima hakkas, üleolevalt käitus ja esimese löögi andis. Samuti tuleb arvesse võtta, et Oidipus ei teadnud veel sellel ajal, et tülinorija on ta isa. Mitte miski ...
Inimtegevuse mõju keskkonnale Iga asi vajab hoolt, et ta säiliks tervena ja kaua. Planeet Maa vajab seda samuti. Inimtegevuse roll Maa keskkonna säilitamisel on suur. Inimene saab palju ära teha, et elutingimused meie planeedil püsiksid kaua normaalsena. Kuidas peaksid inimesed toimima, et ka järeltulevad põlved saaksid elada Maal täisväärtusliku elu? Väga paljud inimesed elavad tänases päevas ega mõtle homsele ja ülehomsele, rääkimata kümnete aastate peale. Juba kaua aega tagasi, kui toimusid suured sõjad, maeti ohtlikud jäätmed sügavale maa alla või vette. Paljud jäätmed on sellised, mis ei lagune, vaid hakkavad tekitama erinevaid ühendeid. Näiteks rauast terad võivad hakata roostetama ja selle käigus reostub vesi. Pere läheb nädalaks puhkama, selle ajaga tekib suur hulk prügi ja kui inimesi pole õigesti kasvatatud, siis see prügi jäätakse metsa. Kaua laguneb prügikott looduses? Mugavad inimesed ostav...
"Kogutud teosed" I-VIII (19211935) "Valitud luuletused" (1949) "Teosed" (1954, 1956) "Rukkivihud rehe all" (1964) "Kui tume veel kauaks ka sinu maa" (1964) Luuletus ,,Mine ära" Mine ära, mu noorus, sa -- sind mina näha ei kannata! Mine ära, au kõrguste unistus, nagu paha südametunnistus! Videod http://www.youtube.com/watch?v=EhnxJMCgsXM http://www.youtube.com/watch?v=TKihtz0x-GY Kasutatud kirjandus http://et.wikisource.org/wiki/Juhan_Liivi_luuletused/19 http://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Liiv http://www.youtube.com/watch? v=EhnxJMCgsXM Ülesanne Mis arvad, mida peegeldab Juhan Liiv oma luuletuses ,,Mine ära"?(kurbust, viha, rõõmu jms..) Miks?
Kirjanduse kodutöö Arvamus ,,Kui palju õnne saab raha eest osta." Claudia Dreifusi intervjuu sotsiaalpsühholoogi Daniel Gilbertiga (New Yor Times 2008) Vastused küsimustele. 1. Kas pealkiri vastab tekstile? Claudia Dreifusi intervjuu pealkiri on ,,Kui palju õnne saab raha eest osta?" Pealkiri vastab tekstile osaliselt. Artikli algust lugedes sügavalt sisukat vastust sellel küsimusele ei saa. Ajakirjanduslikus mõttes on see aga huvitekitav ja lugejaid ligitõmbav. Põhiliselt räägitakse inimese loomusest, reageerimisest edule ja ebaedule ning viidatakse, et inimese käitumine tulevikus ei pruugi olla ootuspärane. Raha või materiaalse heaolu ja õnnelikkuse võrdlus tuuakse sujuvalt sisse eelviimases küsimuses ,,... rahaga ei saa õnne osta?" ja siis on vastus küsimusele lihtne: ,,Andmed näitavad, et vaeste puhul saab väikese rahaga osta palju õnne. Kui oled rikas, saad suur...
unemerel kaldaid, unemaa on rannata. Siiski unemaale sõidan vase värvi täku turjal, raua karva ruuna turjal, hõbe helki hobusel. Õhtul une ootejaamas ootan oma sõidu korda, ootan une tinast traavleid. "Käsikäes" (1978) SUVEÖÖ KODUÕUEL Taevakatusel tasa krabistavad vallatud tähed, kuu peseb kambri seinu. Varjud kõnnivad käsikäes, ajan nendega sosinal juttu. Hingetõmme on igas kõrres. Maa süda tuksub mu palja jala vastu. "Igaviku silmapilgutus" (1982) ME KIRJANDUS VÕÕRSIL Me kirjandus võõrsil sündis luules ja luulega läheb ta looja. Peielised laulavad laule ja lahkunu mulda saadavad sooja. Mullast tõusevad lilled, on kevad suur elu ja lootuste tooja. Ent mis oodata meil? Kas mullast tõuseb veel meilegi looja? "Valgus rahnude all" (1990) AIMDUS Kui päeva kuldne sild kukub suurde taevamerre, siis õhtu inglitiivast kild lõikab rahutusse verre igavese rahu aimdust, et rahu värv on must. 9 romaani
Arvustus Kirjaklambritest vöö Raamat räägib ühest 15 aastasest tüdrukust Katist. Katil on ema ja isa kes mõlemad töötavad advokaatidena. Katil on ka poisssõber Juhan, kellega tal olid head suhted kuni Kati kõvasti pidu hakkas panema. Ühel peol vägistasti Kati ning ta langes masendusse. Peale vägistamist hakkab Kati oma vägistajaga suhtlema kuna kellegi teisega pole oma muredest rääkida. Varsti hakkab tüdruku enda poiss midagi kahtlustama ning Kati räägib talle kõik ausalt ära. Teose lõpus tekkis Katil mõte enesetappu teha. Viimasel hetkel, kaubanduskeskuse katusel olles, mõtles ta aga ümber, kuid libastus ning kukkus ikkagi oma õe silme ees sealt alla. Minu arvates oli raamat lugemist väärt. Raamat näitas seda, mis juhtub, kui noored hakkavad järsku palju pidu panema ning jooma ja suitsetama. Raamat on ka sellepärast hea, kuna raamatu autor oli selle kirjutamise ajal alles ...
G. Durrell "Minu pere ja muud loomad" Durrellite perekond elas Inglismaal. Kuna oli hilissuvi, siis kõik see pere jäi haigeks. Kõige vanem poeg Larry pakkus sõita Korfu saarele, kus oli palav kliima ning ta lootis et kõik pereliikmed terveks saavad. Nii nad kolisidki Korfu saarele,maasikaroosasse majja, kus said sõbraks Spiroga, kes oli sealne taksojuht ja mõnede naabritega. Gerald aga uuris palju lilli ning taimi koos oma sõbra koer Rogeriga. Nad veetsid palju õhtusid, et uurida kõrvaharke, ämblikke ja muid putukaid. Gerry sai aga kuldpõrnikate mehelt endale koduloomi juurde kilpkonna Achilleuse, tuvi Quasimodo ning veel mõndasid loomi. Geraldi ema hakkab muretsema oma poja hariduse pärast, ning teda hakkab õpetama George, kes on tema venna Larry hea sõber. Kuigi Gerryle eriti teised ained peale bioloogia ei meeldi, suudab siiski George talle nii matemaatikat, kui ka ajalugu ja kirjandust õpetada. Tänu Georgele sai Gerald tuttavaks...
August Gailiti „Toomas Nipernaadi“ lugemistest Õpilase nimi: 1. Selgita lühidalt, kes on need episoodilised tegelased, kellega Nipernaadi oma rändudel kohtub. Sulgudesse kirjuta selle novelli pealkiri, kus tegelasest juttu tuleb. Silver Kudisiim - („Parvepoiss“) Metsavaht, vana,vaene, hall, tudisev. Elas üksi koos tütre Lokiga, keda Nipernaadi üritas endaga kaasa meelitada. kirikhärra - („Pärlipüüdja“) Peretütre Ello tulevane abikaasa, vaimulik. Küüp - („Valged ööd“) Lühike, paks, ihne kõrtsmik. Pakkus Anne-Marile oma kõrtsis tööd kui tolle mees Jairus vangi sattus ning nad elasid koos. Huvitus ainult rahast, ja kõrtsi käekäigust. Toomas Parvi - („Päev terikeste külas“) Kadri Parvi viimane ja kaheteistkümnes poeg, ainus kelle ta otsustas ise üles kasvatada ja keda ta armastas. Jaak Lõoke - („Kaks svidrilindu-paabukest“) Hansuoja talu peremees. Tõsine, suur, otsib naist. Nipernaadi sätib Mareti talle mehele. Siimon Vaa - („Seeba kuni...
,,RAHUMEELNE SÕDALANE" ANALÜÜS. 1. Kui sa tead midagi, ei tähenda kohe, et sa seda oskad. Sa oskad seda alles siis, kui oled seda teinud. 2. Sa elad rutiinsed elu ja ei tee midagi põnevat. Teed ainult tööd ning ei lõbutse. 3. Inimesed kardavad seda, kes nad on. Kuna see võib vahest olla selline, mis ei meeldi teistele.Kuid vahest võid saada mõnele küsimusele vastuse just tänu enda sisse vaatamise, kuigi paljud pelgavad seda, mis sealt välja tuleb. 4. Mõtteid on palju ning sa ei saa neist kinni võtta ja neisse haakuda. Ei saa mõelda ennast kellekski, kes sa ei ole või kellekski, kelleks tahad saada. Kui tahad keegi olla, siis tuleb tegutseda, mitte mõelda. 5. Tuleb teha lollust, et aru saada, mida sa tahad ja kes sa oled. 6. Sa ei saa ette teada, kelleks sa oled sündinud. Tuleb katsetada ja proovida ning selgusele jõuda, mida sa tahad teha ja mis sulle meeldib. 7. Hirmust...
Enn Kippel Meelis Referaat 1. Selle teose tegevus toimub Eestis, Rootsis, Lätis ja Venemaal. See toimus 13.sajandil. 2. Peategelane on siin teoses Meelis. Meelis on julge, ettevõtlik ja tark. Julge- Kui karu end uuesti tagumistele jalgadele ajades kaitsetuks jäänud kütile parajasti peale kargamas oli, jooksis Meelis kahlates läbi sügava lume ja lõi oma oda hooga karule rindu. Ettevõtlik-,, Mina ei jää enne rahule, kui ma oma isa ja vendade vere eest olen ristiväele tasunud.´´ Tark- Bernhard, sinu usinus kannab juba nüüd head vilja. Ma arvan, et ta oli julge poiss, sest ta päästis Olopi poeg Sigurdi tütre Kuramaa mere-röövlite käest. 3. See tegevus jutustab Lembitu pojast Meelisest, keda viidi kloostrisse ja sealt ta põgenes. Ta s...
,,Uhkus ja eelarvamus" ehk kuidas üks pealkiri tabab paari sõnaga kogu romaani sisu ,,Eks ole üldiselt teada, et varakal vallalisel mehel tingimata naist on vaja. Kui niisugune mees kuskil silmapiirile ilmub, olgu ta tundmused ja vaated pealegi täitsa tundmata, siis on see tõsiasi ümberkaudsete perekondade meelest nii vastuvaieldamatu, et tulnukat hakatakse jalamaid selle või teise peretütre seaduslikuks omandiks pidama." Selle Jane Austeni tsitaadiga algab kirjaniku 1813.aastal ilmunud ning ühtlasi tema tuntuim romaan ,,Uhkus ja eelarvamus". Eelmainitud tsitaat võtab paari lausega kokku kogu teose põhimõtte ning süzee. Lugu armastusest ning kommetest keskendub Bennetite perekonnale, kes elavad Inglismaa küllaltki väikses maakohas. Bennetite perekonnas on viis tütart, igaüks erinevate käitumismaneeridega ning iseloomudega. Kõik viis õde on harjunud oma ema kinnisideega, et tuleviku kindlustamiseks on vaja jõukat abikaasat. Ilmselt tule...
docstxt/13949808729433.txt
Detsembrikuumus Tanel Raha nappis, kuid elu oli siiski veel elamist väärt. Anna nõudis paremat kui talle pakkuda suutsin. Ma ju tahtsin, et tal oleks hea elu, kuid oma kasina palga eest ei saanud talle kõiki ta soovitud mugavusi pakkuda. Anna soovis minna Pariisi. Ta uskus, et seal on kõik nii hea. Ma ei saanud armeest tema pärast ära tulla ja niiviisi Pariisi sõita, kui meil polnud raha isegi mitte rongipiletite jaoks. Õhtusel ballil tehti pähe rõõmsad näod, kuid inimesed olid murelikud. Palgapäev oli edasi lükatud ja kommunistid ähvardasid. Kaua ma ballil olla ei saanud, sest pidin kindral Põderi koju toimetama. Ta oli too hetk juba päris purjus ning rääkis asjadest, millest ta muidu ei räägiks. Põder soovitas mul saata kõik kus kurat ja võtta uus amet. Riigi eesotsas oli kõik nii, nagu olema poleks pidanud, seal jätkates poleks elul enam kasu olnud. Siis tegingi otsuse, et sõidame Pariisi. Siinsel elu...
,,Vanamees ja meri" Hemingway 1.Teose tegevusaeg. Tegevuskoht 20.sajandil septembris. Tegevuspaikadeks on vanamehe kodu ja meri. 2.Teose peategelase suhtumine ülesannetesse ja kohustustesse. Milles nägi elumõtet. Teose peategelane (vanamees) võttis oma ülesandeid tõsiselt, ta soovis üle kõige püüda palju kalu, nagu ta oma hiilgeaegadel oli püüdnud. Ta nägigi oma elu mõtet just kalapüügis. 3.Tegelaste omavahelised suhted Santiago (vanamees), ei saanud külarahvaga eriti hästi läbi, sest ta hoidis omaette ning ei suhelnud palju teistega. Küll aga oli tal tihti kalal kaasas noor poiss Manolin, kellega ta väga hästi läbi sai. Manolini vanemad küll ei lubanud Manolinil Santiagoga merel käia, sest nad soovisid, et poiss käiks nendega kalal, kes kala ikka kätte ka saavad. Manolini ja Santiago usaldasid teineteist. 4.Teose probleemid, teose idee -Üksindus Külarahvas ei suhelnud Santiagoga. -Ebatolerantsus Manolini vanemad ei lubanud tal S...
SÜÜ ON TÄHTEDEL John Green SÜÜ ON TÄHTEDEL Raamat avaldati 2012. aastal Raamatu põhjal on valmimas ka film, mis ilmub 2014. aasta juunis. Selle raamatu vähki põdev peategelane on inspireeritud autori heast sõbrast, kes pidi eluga hüvasti jätma samuti teismeeas. Raamat "Süü on tähtedel" on püsinud New York Timesi edetabelis alates selle ilmumisest 2012. aastal. Autor töötas 5 kuud Chicagos lastehaiglas, kus laste eluohtlikud haigused inspireerisid hakata tal kirjanikuks. SISUKOKKUVÕTE 16-aastasel Hazel Grace'l on kilpnäärmevähk. Tema vanemad sunnivad tal käia vähihaigete tugirühmas. Seal kohtub ta veetleva 17-aastase Augustusega. Noored armuvad ning neil tuleb läbi elada paljut. Nad on õnnelikud selle vähese aja üle, mil nad saavad koos olla, sest nad teavad, et see aeg võib iga hetk lõppeda. TEGELASED Hazel - Tal on lühikesed pruunid juuksed, rohelised silmad. Neiu kannatab kilp...
Günter Wilhelm Grass, sündinud 16. Oktoobril 1927 poolas, on saksa kirjanik, Nobeli kirjandusauhinna laureaat 1999. aastal. Günter Grassi vanemad pidasid juurviljapoodi. Ta teenis Teise maailmasõja ajal tankiüksuses, kuni ta sai haavata ja sattus pärast sõda ameeriklaste kätte vangi. 1956. aasta algusest 1960. aasta alguseni elas ta Pariisis, kus valmis ka romaani "Plekktrumm" käsikiri. Kuulsamad teosed Danzigi triloogia: ,,Plekktrumm" ,,Kass ja hiir" ,,Koera-aastad" Plekktrumm valmis 1959 a. Novell on osa Danzigi triloogiast. Selle põhjal tehti ka film 1979. Aastal, Film võitis mõlemad Palme d'Ori ja parima võõrkeelse filmi tiitli. Teos räägib ühest poisist ja tema seiklustest. Kui poiss sai kolme aastaseks, siis sai ta endale sünnipäevaks plekktrummi, millest saab tema kõige tähtsam ese. Samal päeval otsustab peategelane, Oskar, kasvamise lõpetada. Vanemaks saades satub peategelane pahandustesse, kuid tema lühikese kasvu tõttu teda ei...
Kristjan Jaak Petersoni elu K. J. Peterson 18011822 Viljandimaalt pärit, talupoja ja kirikuteenri peres sündinud Ta sündis pere kolmanda lapsena Tema isa oli Mulgimaalt pärit eesti soost kirikuteener Õppis Riia gümnaasiumis 18191820 õppis Tartu ülikoolis algul teoloogiat, hiljem keeli Hiljem õpetas ta Riias keeli ja tegeles teadusliku tööga Eesti kirjanduse esimese suurmehe K. J. Petersoni, kui haruldase imelapse eriline andekus, ilmnes juba gümnaasiumis, kus ta kergesti omandas võõrkeeli 16 aastasena hakkas ta koostama rootsi keele grammatikat Kristjan Jaak, kes ise nimetas ennast maarahva laulikuks, oli üks esimesi, kes hakkas kirjutama eesti keeles ja teadvustas eesti keele tähtsust Ta oli tuntud jalgsikäija: ülikoolilinnast Tartust, läks ta vanemate koju Riiga 1983. aastal rajati Kristjan Jaak Petersonile Tartus Toomemäel mälestussammas Kirjaniku sünnipäeva, 14. märtsi, tähistatakse alates 1996. aastast emakeele...
Detektiiv Lotte Lotte Laulusõnad Leelo Tungal Lavastaja Ain Mäeots Muusikajuht ja dirigent Tarmo Leinatamm Kunstnik Iir Hermeliin (Tallinna Linnateater) Osad. Osades: Gerli Padar, Robert Annus, Maria Soomets,Vanemuise ooperikoor ja Just Tantsukooli õpilased, Vanemuise Tantsu- ja Balletikooli õpilased Vanemuise Sümfooniaorkester ja bänd. Lotte-Gerli Padar Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Sisu. Lotte seiklused jätkuvad! Sedakorda püüab koeratüdruk Lotte välja mõelda, kelleks ta suurena saada võiks ning algav päev annab talle suurepärase idee, sest ootamatult läheb kaotsi isa Oskari leiutatud suhkrumasin. Lotte ja ta sõber Bruno ei jää käed rüpes i...
Knut Hamson ,,Maa õnnistus" Esimene osa I Mees kõndis mööda rada põhja poole ning otsis endale elupaika. Ta leidis sobiva koha ning ehitas sinna hüti ja asus loomi kasvatama. Siiski oli midagi puudu ning selleks oli naine. Ta küsis mööduvatelt laplastelt ega nad ei tea talle naist soovitada. Ühel päeval tuli tema hüti juurde turske jänesemokaga naine. Iisak kutsus naise (Inger) sisse. Öösel ihaldas Iisak naist ja võttis ta. Naine ei läinudki enam ära, vaid kolis hütti. Ta rääkis, et tal on rikas onu. Iisak läks palke vedama ning Inger muldas samal ajal kartuleid. II Inger läks mõneks päevaks sugulaste juurde ja tõi sealt lehma. Iisak kahtlustas, et äkki on lehm varastatud, kuid kui ta sellele tõendust ei leidnud rahunes ta maha. Nüüd asus ta ehitama. Inger jäi aina jõuetumaks. Iisak arvas, et ta on haige. Iisak tõi uue maja jaoks pliidi, uksed ja aknad linnast. Peagi koliti uude majja ning esialgne elamu j...
Palvekirjade aktsioon-1864. Aastal alustas Holstre taluperemees Adam Peterson koos Johann Köhleriga palvekirjade kampaaniat,millega loodeti tsaarivalitsuse tähelepanu tõmmata siinse talurahva probleemidele. Uus vallaseadus-kehtestatti aastal 1866.Sellega vabanes nii vallavalitsus kui ka vallakohus lõplikult mõisniku kontrolli ja eestkoste alt.Valla kõrgeim võim vallavolikogu.Vallal oli oma eelarve,maksud jagati volikogu poolt taludele laiali.Valla eesotsas seisis vallavalem,kes kontrollis et seadusi täidetakse.JohannVoldemar Jannsen-Jannseni esimeseks suuremaks ettevõtmiseks sai ajalehe asuta-mine, loa taotlemine nõudis üle kümne aasta enne kui, 1857 sai Pärnus ilmuma hakata nädalaleht "Perno Postimees".Majanduslikud raskused sundisid teda Tartusse tulema, kus ta lõi ,,Eesti Postimehe''.Suureks abiks oli töödes Lydia Koidula.Jannseni perekonna algatusel loodi 1865.a ,,Vanemuine''. Esimene üldlaulupidu-Seoses läheneva priiuse 50 aastapäe...
Sada aastat suitsuvines 1. Selgita, kuidas on suhtumine suitsetamissse viimase sajandi jooksul muutunud. Too esile vähemalt kolm erinevat arengujärku. Viimase sajandi jooksul on suhtumine suitsetamisse muutunud halvemaks, inimesed on teada saanud, mis haiguseid ja muid probleeme suitsetamine endaga kaasa võib tuua, näiteks kopsuvähk, suitsetajatel on tihti need näpud, millega nad suitsu hoiavad, kollased ja hambad tumedad. Erinevalt praegusest ajast oli 20. sajandi alguses suitsetamine moodsa naise sümbol, see muutis naised moodsamaks ja intllektuaalsemaks, aga kui kätte jõudsid 90ndad, siis hakkas USA valitsus olukorda karmistama ja ähvardas lausa tubakatootjatel raha viimise filmitööstusesse ära keelata, kuid mälestamisväärseid stseene jõudis teleekraanidele ka sellelgi ajal. 21. Sajandiks on regulatsioonid Ameerikas veelgi rohkem karmistunud ja suitsu reklaame jääb üha enam v...
Väärtushinnangud tänapäeva maailmas Tänapäeva ühiskonnas on inimeste väärtushinnangud muutunud suuresti võrreldes varasemaga. Tähtsustama on hakatud seda, mis sajand tagasi oli üks väiksemaid probleeme, või on tekkinud vastupidine efekt enam pole oluline see, mis kunagi määras kogu elu. Inimsed muutuvad, koos nendega ka väärtushinnangud, kuid tihtipeale võivad nende suurel erinemisel tekkida konfliktid. Peaaegu et iga inimese jaoks on väärtuste edetabelis, kõrgemal kui viiendal kohal, raha. Paarkümmend aastat tagasi polnud need paberilipikud nii tähtsad. Inimesed kauplesid omavahel, maksid üksteisele asjades. Põhimõtteliselt on endiselt kõik sama, kuid nüüd on selle kõige olulisus tõusnud kõrgemale kui varem. Raha muudab inimesi - mida rikkam, seda suurem mõjujõud teiste üle. See aga viib konfliktideni. Arvatakse, et raha eest on võimalik osta kõike, isegi õnne, kuid nii mõtlemine on vale. Üldju...
Ikka kannatab kusagil keegi, kui sünnib õnn Kui keegi on leidnud oma elus õnne, siis kindlasti leidub kusagil keegi, kes kannatab selle pärast. Oma sõpra õnnelikuna nähes on kõik rõõmsad, kuid sisimas on neil kadedus. Tihti tähendab ka ühe inimese õnn teise õnnetust. Kui keegi armastab kedagi ning ei leia vastuarmastust, siis muutub ta õnnetuks. Kõige parem näide raamatust õnne sündimise ja kannatusega on Krõõda surm. Andres oli kaua oodanud, et ta saaks endale poja. Kõik varasemad lapsed, keda Krõõt sünnitas, olid tüdrukud, kuid Andres tahtis pärijaks poega. Tugevat noormeest, kes suudaks talu üleval pidada pärats teda. Krõõt sünnitaski lõpuks talle poja. Kuid kõik ei läinud nii hästi. Naine ei elanud sünnitust üle. Krõõda sõnad surivoodil Andresele olid: ,,Poiss võttis mu hinge seest." Mees oli õnnelik, et sai endale pärija, kuid see muutis ka õnnetuks. Tema armastatud naine, Krõõt oli nüüd surnud. Mäe talus polnud enam...
Kool, mida võtab, mida annab? Enamus inimesi käib või on käinud koolis. Mõned rohkem aastaid, mõned vähem. Paljud leiavad, et see on üks suur mõttetus, teised aga, et hariduseta ei ole võimalik elus hakkama saada. Järgnevalt püüangi üles lugeda miinused ja plussid ehk, mida kool annab ja võtab. Kool, mida võtab, mida annab? Igaüks vastaks sellele küsimusele, et annab hea hariduse, aga võtab palju vaba aega. Nüüd tekib küsimus, kas terve oma noorus on väärt raisata kooli peale? Mina arvan, et jah, sest kui sul ei ole head haridust, ei pruugi sind keegi tahta tööle võtta. Pead palju pingutama ja koolis käima, et elus paremini läbi lüüa, sest mida hoolsamini õpid, seda parem on tulemus. Kui sul on hea tulemus, saad sa minna edasi teistesse koolidesse ja omandada kõrghariduse. Tänu sellele võid leida hea töökoha. Kool võtab ära ka kohutavalt palju vaba aega, mida saaksid kasutada oma hobide jaoks. Vaheajad on väga...
Heategu läbi minu silmade Maailm on täis head ja halba. Seda viimast siiski rohkem, kuigi peaks olema vastupidi. Samas on häid inimesi ka piisavalt, kellele meeldib teisi õnnelikuks teha, kuid selle kõigega ei tasu liiale minna. Ei tohiks varjata oma heatahtlikkust ega seda ka liiga peale suruda, veel vähem selles valdkonnas omakasu püüda. Heategu peab olema hea tegu, mis muudab elu paremaks kõigil. Sõnaga ,,heategevus" tuleb paljudel kindlasti meelde kohe rikkad ja jõukad pered, kes annetavad tihti raha vaesematele. Inimestele, kes ise endaga hakkama ei saa. Milleks nad seda teevad? Kaastundest või püüavad sellega hoopis juurde kuulsust ning kiitust teistelt? Muidugi on olemas inimesi, kes päriselt tahavad head ja annavad oma raha neile, kes seda rohkem vajavad, kuid usun, et on olemas isikuid, kes heategevusega eputavad oma rahakoti suuruse üle ja püüavad tähelepanu. Heategu, mis ei tule puhtast südames...
Vaene Liisa Vaene Liisa räägib jõukast perest, kellel peale Liisa isa surma hakkab elu allamäge minema. Liisa hakkab ise raha teenima linnas lilli müües. Ta kohtab ühte toredat noormeest nimega Erast, kes tahab kõik Liisa lilled topelt raha eest ära osta. Erast ja Liisa armuvad ja kõik läheb enamgi kui hästi, kuni Erast teatab, et ta peab sõtta minema. Liisa on kurb aga ta laseb Erastil sõtta minna.Kuude möödudes kohtab ta Erasti linnas ja imestab, mis ta siin teeb. Erast oli oma raha sõjas maha mänginud ja tahtis nüüd rikka naisega abielluda. Liisa pettus temas ja uputas end tiiki, sest Erast pettis teda. Kui Liisa ema Liisa surmast teada sai, siis ta oli jahmunud ja suri peagi. Nüüd on see väike onnike, kus Liisa pere elas tühi ja kõhe. Erast oli oma elu lõpuni õnnetu, aga võib-olla sai ta teises elus õnnelikumaks.
,,Isa Goriot'" 1.Kirjelda Vauquer' pansioni. Mida see sümboliseerib? Iseloomusta selle perenaist. Kasuta tekstinäiteid. See asetseb Neuve-Sainte-Geneviève'i tänava lõpus, kohal, kus maapind laskub Arbalète'i tänava poole nii järsu ning kõrge kallakuga, et hobused siit harva üles või alla sõidavad. Tänavakivid on siin kuivad, rentsleis pole muda ega vett, rohi kasvab piki müüre. Muretuimgi inimene hakkab siin nukrutsema nagu kõik möödaminejadki; vankrimürin saab siin sündmuseks, majad on mornid, müürid lõhnavad vangla järgi. Äraeksinud pariisla- ne näeb siin ainult perekondlikke pansione ning koole, viletsust või igavust, surmasuus vaakuvat vanadust, rõõmsat noorust, kes on sunnitud töötama. Ükski kvartal Pariisis pole hirmsam ning, kinnitame seda, tundmatum. Pansioni fassaad on aiakese poole. Maja moodustab täisnurga Neuve-Sainte-Geneviève'i tänavaga, kust näete vaid tema otsmist seina. Piki seda fassaadi, maja ja aiakese vahel, on sü...
Maurice Maeterlinck "Sinilind" Teos räägib ühes puuraiduri vaeses peres elavast kahest lapsest, poisist ja tüdrukust, kes peale ühte toredat unenägu vaatavad maailma hoopis positiivsema pilguga, kui varem. Esimeses peatükis "Puuraiuja majake" kirjeldatakse raamatu peategelasi: kümneaastast poissi Tyltyl-i ja tema kuue aastast õde Mytyl-i. Tyltyl oli südamlik ja tore poiss. Mytyl oli väga arg, ning iga pisemgi asi võis teda nutma ajada, temas peitusid aga ka juba kõrgemad naiselikumad voorused, ta oli armastav ja väga kiindunud oma venda. Puuraidurite perekond asus täpselt lossi vastas, kus elasid rikkad. Lapsed alati vaatasid, aknast välja, kuidas rikkad lapsed lõbutsevad ja saavad kingitusi. Kuid see lugu saab just alguse jõululaupäeva õhtust. Ema oli tulnud Mytyli ja Tytyli magama panema, suudles neid, ning see järel läks oma tuppa. Ema oli kurb, sest taadikesel ei olnud halva ilma tõttu võimalik metsatööle minna ja selletõttu ka po...
annaabi.ee 
