Näidendi „Kirsiaed“ probleemid on meie aja probleemid. Elu jooksul kujunevad inimestel vastavalt elatustasemele välja erinevad arusaamad ja suhtumised keerukatesse olukordadesse. Anton Tšehhov on oma tragikomöödilises teoses „Kirsiaed“ väga hästi välja toonud ja kirjeldanud erinevatest ühiskonnakihtidest pärit inimeste suhtumist finantsprobleemi, mis ähvardab jätta hulga inimesi ilma aastate jooksul neile kalliks saanud mõisast ja kirsiaiast. Teoses olid mõtlevad ja tegutsevad inimesed just need, kes polnud oma rikkust pärinud või rikkad olnudki. Väga hästi oli aru saada, et mõisaomanik Ranevskaja, kellele oli mõis nendest tegelastest kõige tähtsam, ei teinud mitte midagi selle jaoks, et tema valdus jääks püsima sellisena, nagu see on. Ta ikkagi korraldas balle, annetas raha möödaminejale ning palkas orkestri selle asemel, et raha säästa ja otsida võimalusi mõisa päästa. Usun, et tänapäeval paljud inimese...
Mis on õnn? Ilmselt nii mõnigi inimene on öelnud, et ta ei tea mis on õnn ja, et kas tal see on. Osad mõtlevad jällegi, et seda polegi olemas. On ainult tühipaljad mõtted ja küsimused sellest. Kuid mis on see õnnelikkus, mis teeb meid õnnelikuks? Me mõtleme tihti õnnest, kuid kas me teame, mida me selle all mõtleme. Osad meist arvavad, et õnn on see kui sul on raha. Mõned hoopis, et õnn on see, kui sa tunned ennast õnnelikult. Õnn on erinev, kõik oleneb inimese vanusest, tema iseloomust, tema tahtest. Väikesed lapsed arvavad, et see on õnn, kui ema ostab poest jäätist ja teeb pai. Vanemad inimesed arvavad, et õnn on see, kui nende lastelastele meeldib näiteks nende tehtud õunakook. Minujaoks tähendab õnn rahulolu endaga, ümbritsevate inimestega. Paljud inimesed püstitavad endale eesmärgi, kuhu nad tahavad jõud...
Suur vend valvab! Läbi ajaloo saab väita, et inimesi on valvanud „suur vend“. Ütlus“ Suur vend valvab „ on tulnud Orwelli kuulasast teosest „1984“. Selles teoses kirjeldab Orwell totalitaarset tuleviku riiki, kus võimul on Suur vend. Kuidas on siis nn suure venna valvamine ajaloos ette tulnud? Minu arvates tähendab Suure venna valvamine, et ühiskonnale seatakse raamid, kus riik üritab kontrolli tagamiseks jälgida nende kõiki sfääre. Sellise elukorralduse juhtijateks on pidev keelamine, jälgimine, pealt- ja ülekuulamised ning eelduseks, et inimesed alluvad vaid hirmust, et keegi saab kõrvalekaldumistest teada ja teda karistatakse. Just selline ühiskond oli Orwelli teoses 1984 väjla kujunenud. See on väärastunud ühiskond ehk düstoopia. Teosel 1984 on palju seoseid tegeliku ajalooga, mitte küll Suurbritanniaga, kuid seevastu Stalini-aegse Nõukogude Liiduga ja Hitleri juhitud Saksamaaga. Mõlemas sell...
Tõde ja õigus IV “VÕITLUS ISEENDA JA OMA ELUÕNNEGA” Sisukokkuvõte Raamat ilmus esimest korda 1932.aastal Tegevusaeg Eesti Vabariigi algusaastad Tegevuspaik Tallinnas Tegevustik räägib Karini ja Indreku abielu karilejookmisest Tegelased Indrek Paas Tema naine Karin Teenija Tiina Köögertalid- pankrotistunud perekond Advokaat Paralepp - advokaat Üliõpilane Rönee – Karini armuke, muusik Proua Itam- Karini sõbranna Vesiroosid- Karini vanemad Melesk- põranda-alune revolutsionär, Indreku vana koolivend Indrek Paas Tüübilt on vaatleja , mõistja, inimlik ja rahumeelne Ta oli tõsist tööusku,leplik ja oli kooliõpetaja Armastas Karinit, aga ei oskanud seda välja näidata Ei hinnanud seltskonnaelu Karin Tüübilt on ta rahutu, sügav, kirgliku loomuga Seltkonnna elu armastav Mees ja lapsed teisejärgulised Sisemised heitlused iseendaga Otsis armastust Sündmustik Peamine probleemistik keerleb Indreku ja Karini abie...
) Moskva lähedal Venemaal Lihtsus, selgus, õpetlikud teemad Värvid tuhmid ja varjunditeta Prantslane Jacques Louis David „Tapetud Marat“ (napid vahendid) ja „Napoleoni kroonimine“ Jean Auguste Dominique Ingres- tegi siiraid ilmekate nägudega hästiriietatud naisi Vaba ja julge tunnete väljendamine loobumine vormipiirangutest teema valimine ajaloost, legendidest, saagadest, kirjandus- teostest. Kunstis valguse ja varjude kontrast, erksad värvid. Maastikumaalid Eugene Delacroix (dölak`rua) Ehituskunsti suund, mis matkib ajalooliste stiilide vorme ja tekkis romantismi mõjul Jäljendati romaani, gooti, renessansi ja barokkstiili – (neo- või pseudo-) Tallinna Kaarli ja Jaani kirik – romaani või gooti stiil Teatrite , pankade jt esindushoonete stiiliks valiti barokk
Ivan Zahharov NEG 2014 Prantsuse proosakirjanik. (12. detsember 1821 – 8. mai 1880) Sündis Ülem- Normandias Rouenis Sai hariduse kodulinnas. 1840 läks Pariisi õiguteadust õppima. Nooruses oli täis elujõudu,ujedat sarmi,entusiastlik,kuid ilma ambitsioonideta. Armastas maaelu. Pariisis raiskas oma aega unistades,elades aristokraatlikult. 1846.a. Hülgas Pariisi ning õpinguid. Asus Croisset’sse , kus elas koos emaga. 1846-st kuni 1854.aastani oli armlugu luuletaja Louise Colet’ga. 1849.aasta septembris kirjutas “Püha Antoniuse kiusatuse” , mida peab meistriteseks. Aastal 1850 alustas Flaubert "Madame Bovary" kirjutamist, mis kestis viis aastat 1870. aasta sõja ajal okupeerisid Preisi sõdurid kirjaniku maja. Flaubert'i parim sõber suri; 1872 kaotas kirjanik ema ning tema olukord muutus väga raskeks. "Püha Antoniuse kiusamine“ saadeti lõplikult trükki 1874. aa...
Terry Pratchett Sergei Zidkonozkin 7 kl. Elu • Tema teosed on tuntud ohjeldamatu huumori ja kõige pilamise poolest. See on temast teinud Eesti viimaste aastate ühe enim müüdud autori. Üle poole tema senisest loomingust kuulub Kettamaailma sarja. Kettamaailma tuntuimad liinid on võlur Rincewindi, linnavahtide ja nõidade liinid. Samuti on Pratchett kirjutanud sarja raamatuid Noomidest. • Pratchett abiellus 1968 Lyniga ning elas temaga 1970–1993 Somersetis ja alates 1993 Wiltshire'is. Nende tütar Rhianna Pratchett, kes on samuti kirjanik, sündis 1976. • 2001. aastal külastas Pratchett Eestit. • 2007. aastal diagnoositi Pratchettil Alzheimeri tõbi, mille järel on temast saanud üks tuntumaid dementsusravi väljatöötamise eest võitlejaid ja eutanaasia legaliseerimise pooldajaid. • 31. detsembril 2008 tõsteti Pratchett aadliseisusse. Lo...
Eno Raud Lastekirjanik Eno Raud sündis Tartus kirjanik Mart Raua ja lasteaedniku (hiljem ka lasteluuletaja) Lea Nurkse pojana. Õppis mitmes Tallinna ja Tartu koolis ning Tallinna Õpetajate Seminaris, 1952 lõpetas Tartu Ülikooli eesti filoloogina. Töötas 1952-1956 Fr. R. Kreutzwaldi nim. raamatukogus ning 1956-1965 lastekirjanduse toimetajana, hiljem vabakutseline kirjanik. Kirjanike Liidu liige a-st 1963. Oli lastekirjanik Aino Perviku abikaasa, Rein Raua, Mihkel Raua ja Piret Raua isa. Eno Raud on eesti lastekirjanduse viljakamaid, tunnustatumaid ja tõlgitumaid autoreid. Temalt on ilmunud üle 50 lasteraamatu. Lastele kirjutamist alustas realistlike lapsepõlvelugudega („Roostevaba mõõk” 1957, „Sõjakirves on välja kaevatud” 1959) ja väikelastele mõeldud lühipaladega („Nii ja naa“ 1957, „Mõru kook” 1959 jt). Loomingu tippteosteks kujunesid muinasjutuliste elementidega Sipsiku lood („Sipsik” 1962, „Anu ja Sipsik” 1970) ning Naksitralli...
Sipsik (raamat) Sisu Sipsik on rääkiv, mõtlev ja võrdlemisi isepäiselt tegutsev kaltsunukk, mille Mart õmbles sünnipäevaks oma pisemale õele Anule. Kaltsunukk on nagu väike laps – rõõmus, uudishimulik, kohati hulljulge, vahel mõtlik ja nukkergi. Sipsik satub koos Anuga kaasahaaravatesse seiklustesse; koos käiakse katusel ja ujumas, õpitakse sukeldumist, sõidetakse taksos, ollakse üksi kodus jm. Kirjanik tabab hästi väikse lapse mõtte- ja tundemaailma erisugustes situatsioonides. Kui peamiselt on jutukestes just Anu see, kes seletab Sipsikule "elutõdesid", nö kasvatab teda, siis viimane peatükk toob muutuse. Sipsik tabab end mõttelt, et kui Anu suuremaks sirgub, ei tahagi ta enam temaga mängida. Ta palub Anu, et see ei unustaks teda, vaid asetaks ta mõnesse tühja kingakarpi, kust Anu ta vahel, kasvõi juba suure tüdrukuna, vahel välja võtaks ja meenutaks nende ühiseid seiklusi – sedasama katuselkäiku, ujumist jne. Teoses on huvitav tä...
Teatrit on alati elus olud kas siis tahtlikult või mitte aga on. Me mõtleme kindlasti tihti filmi vaadates et kas see on tõestisündinud lugu või mitte ja otsime sellele vastust lõputiitritest , aga kas see on oluline ? Võib-olla tõesti aga võib-olla mitte aga tähtis on see et me seda naudime , teater ja film on ju selleks et meelt lahutada ja et inimesed saaksid veeta head aega. Võib-olla see et me ei saa aru mis on väljamõeldis ja mis mitte näitab meile seda kui arenenud on kirjandus ja kui palju kogemusi on kirjanikel tekitada jutuga meile tunne nagu oleksime seal ise kohal ja see ongi see mida me teatrist otsime.
Marie Under – „Mureliku suuga“ Anna-Liisa Skeber 11A Marie Under (1883-1980) • Friedrich ja Leena Under • Alustas luuletamist 13-aastaselt, esmalt saksa keeles • Cornelia Niclaseni Erakool 1893-1898 • Oskas eesti, saksa, prantsuse, inglise, vene ja soome keelt, oskas lugeda ladina keelt ja on tõlkinud luuletusi kuueteistkümnest erinevast keelest • Läbinud Fr. Fröbeli lasteaednike kursused, õppis klaverimängu ning käis segakooris laulmas Eraelu • 1902 abiellus Carl Eduard Friedrich Hackeriga • Kolisid Kutšinosse, sündis esimene tütar Dagmar • 1905 sündis tütar Hedda ja 1906 koliti tagasi Tallinnasse • Jõuludel 1906 kaotas pere tulekahjus oma puumaja • 1915-1923 kestis lahutusprotsess • 1924 abielu Artur Adsoniga • 1944 põgeneti Rootsi Looming • Kirjandusrühmitused Siuru ja Tarapita, esikluule avaldas Noor-Eesti • Debüütkogu „Sonetid“ • 13 luulekogu • Romantiline ja elamusrik...
€; ka F- ftiEZSg =o;5-E+=i3"- -€s t..;.F s q;:= ')'4= ft€ '9= :*i J y=B?Tii itE nt =:> 3 ?- 2-.VG !E'ii=:;riVf i: - i-Yg=- E 5 Et F>^Y,= -,r d s'ir& -c -- == =Ei==': E-=F.*:-€=v2.2; = =.g ,-J; = Z d.i:X:G€{'=13ag4. i-- -,-Yt EglPcElit'=qro- = ...
Kihutuskõne Tervist lugupeetud klass ning õpetaja! Oleme täna siin, et arutada, mida me sooviksime muuta Eesti haridussüsteemis. Kas on üldse vaja seda muuta või on kõik ideaalne? Ei, see ei ole ideaalne ja kindlalt oleks vaja seda korrastada ja ümber teha. Haridussüsteem kui tervik, on selline asi, mis peaks pidevalt muutuma ja käima kaasas ajaga, kuid samas ei tohiks olla järske suuri ümberkorraldusi. Muutus peaks toimuma vaikselt ja laskma lainel end kanda, ise vahel aerudega suunates. Nagu ütles Herakleitos: „Miski pole püsiv peale muutuste.” Sellepärast arvan, et kui muutused toimuksid pidevalt ja vähehaaval, siis oleks õpilased ja ka ühiskond rahulikum ning parem. Seda selleks, et kui haridussüsteem on vana ja aegunud, tekib rahulolematus õpilaste seas ja sellest tekivad muud probleemid nagu liigne stress ja mõtted, et miks on mul sellist asja vaja teada. Kuid lõpuks peab muutus...
....................................................................2 Luuletuste analüüs...................................................................................................................3-4 Luuletused.............................................................................................................................. 4-6 Enim meeldinud luuletus...........................................................................................................7 Kasutatud kirjandus..................................................................................................................8 1 Üle vaade luuletajas tja loomingust Jaan Kaplinski (sündinud 22. jaanuaril 1941 Tartus) on eesti kirjanik ja tõlkija.Jaan Kaplinski on sündinud Tartus poola rahvusest õppejõu Jerzy Kaplinskii ja eestlannast tantsijatari Nore Raudsepp-Kaplinskii pojana.Jaan Kaplinski abikaasa on Tiia Toomet
Ma leian su, Sky Joss Stirling Autorist • Sünninimi Julia Golding • Sündinud Märtsis 1969 ja on Briti kirjanik • Pliiatsinimed:Joss Stirling ja Eve Edwards Peategelased ja sündmused • Sky Bright ja Zed Benedict • Toimus Coloradosse väikses Wrickenridge linnas • Kurjategijad,Röövimine ja Usaldus • Sky ja Zedi armastus Raamat • Võimetega inimesesd • Teist inimest usaldama • Hingesugulase leidmine Autori Mõte • On olemas teistsugusi inimesi • Tõeline armastus võidab alati • Maailm on ohtlik Arvamus • Hea südamlik ja õpetlik raamat
Anton Hansen Tammsaare "Tõde ja õigus I" Andres Paas, umbes 30aastane mees oma noore naise Krõõdaga asub elama Vargamäele. Mees on täis ootusärevust, sest kuigi see koht pole kõige parem mida tahta võis ja suhteliselt ebasoodsa koha peal asub see ka, on ta valmis tegema mida iganes, et sellest saaks ta unistuste kodu ja elutöö. Krõõt on veidi umbusklik, sest tema isakodu on hoopis teist tüüpi kohas, metsade taga, ta on isegi teistsugune kui kohalikud neiud, aina peenema kondiga ja sihvakam. Ometi, nagu korralik naine kunagi, järgneb ta oma mehele kõikjale, ja ei pea paljuks koos temaga oma päevade lõpuni soises ja raskes kohas tööd rabada. Eelmine peremees pole koha eest kuigi palju hoolitsenud, karjamaad on vee all ja hooned lohakil. Vargamäe koosneb kahest osast - teine talu asub allpool orus, jõgi on seal lähemal ja maagi parem. Uus naaber Oru Pearu on kange mees, enamuse ajast veedab kõrtsis, saksatoas ja...
Kirjanduslikud mõisted KI1 Mudellugeja Kujutletav lugeja Viited, teadmised ja huvi Tegelik lugeja Reaalselt eksisteeriv lugeja. Tegelik lugeja toetub: Lugemismudelile Isiklikule elukogemusele Tõlgenduskogukonnale Oma põlvkonna ootushorisondile – jumalad, allegooria Tõlgenduslik kogukond Sõbrad ja lähedased, kellega teost arutada saab Põlvkondlik ootushorisont Ühe põlvkonna lugejate poolt jagatud ootuste ja eelduste kogum, kriteeriumide hulk, mille järgi lugejad hindavad kirjandusteost mingil perioodil Tekstilüngad Tekstisisesed lüngad, seotud lugeja kujutlusvõimega Taevas on sinine nagu apels...
Eestlane – kes ta on? Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas. Valdava enamiku eestlaste emakeel on eesti keel. 1857. aastal võttis Johann Voldemar Jannsen senise "maarahva" asemel omanimetusena kasutusele tüvest est (saksa Ehsten ja Esten, rootsi ester jt) tuleneva nime "eestlased", mis peagi ka rahva seas omaks võeti. Eestlaste etnilised allrühmad on näiteks võrokesed, mulgid, saarlased, hiidlased ja setud. Aga kui rääkida eestlastest lähemalt näiteks,millised on nende iseloomuomadused, käitumine, elu ja mõtteviis, siis arvamusi on sama palju nagu on maailmas inimesi, sest igal ühel on ju enda arvamus. Selles essees kirjutan mina enda arvamuse eestlaste kohta. Eestlase iseloomuomadustest rääkides on eestlased tuimad, hädaldajad, kadedad, introverdid, vaoshoitud, pessimistid, sageli ka üleolevad, kuid kokkuhoidvad. Eestlane on reeglina tagasihoidlik...
Armastuse narrid Ferdinand H. oli Eestimaa mõisniku poeg. Tal oli õrn, alalist armastust ihaldav süda. Juba lapsena oli ta kõiki oma koolipreilisid palavasti armastanud. Tartus pidi Ferdinand vanemate soovi mööda seadusetarkust õppima, aga ta ise oli endale kõrgemad sihid seadnud. Päeva ajal kirjutas ta armastuskirju. Ferdinand sai vanemate käest iga kuu alguses 200 rubla, aga ta ei tulnud selle rahaga toime, sest naisterahvad on kõige kallimad asjad siin ilmas. Õnneks oli tal hea südamega sõpru, kes talle raha laenasid. Ferdinandil oli juba palju võlgu ja tema lugu ähvardas kirjuks minna enne kui ta sai sõnumi, et vana parun H. on ära surnud ja varanduse pojale jätnud. Ferdinand tasus võlad ära ja lahkus ülikoolist. Ferdinand armus tsirkuseartisti Ludmillasse, kelle peale ta kogu oma varanduse ära raiskas. Kui kogu varandus otsas oli, tüdines Ludmilla Ferdinandist ära ja leidis endale uue. Lud...
Raamatute nimekiri: 1. Fridebert Tuglas „Popi ja Huhuu“ Huhuu oli n-ö mõtlematu inimene. Popi- tegi kõike, mida Huhuu tahtis. Kuhu võib küll jõuda, kui rumal inimene juhib elu. Huhuu (ahv) tegi kõike, mida hing ihaldas, milles väljendus ka tema rumalus. Ka näiteks tänapäeva noored, kes ei taha endast targemaid inimesi kuulata, kipuvad tegema asju, mis esimesena pähe kargavad, tagajärgedele mõtlemata, kuid tagajärjed võivad teine kord olla ka üpriski ebameeldivad. Popi (koer) polnud oma elus iseseisvalt mitte midagi saavutanud, ei olnud tal enam ka kellegi abile loota, kui peremees kodust lahkus. Sellist situatsiooni võib võrrelda näiteks laste ning nende vanematega. Lapsed on alates sünnist kuni teatud vanuseni sõltuvad oma vanematest, nende silmaring pole piisavalt lai, et aru saada asjadest, millega nad ise pole otseselt kokku puutunud. Popi oli arg ja ebakindel. 2. A...
Inimesed, kes oma elu juhtida ei oska Maailmas on miljardeid inimesi ning neist igaüks on enda moodi. Igal ühel meist on isemoodi mõtlemine ning me kõik näeme maailma oma vaatevinklist. Erinevate mõttemaailmade tõttu on inimesed jagunenud positsioonidele. On inimesi, kellele meeldib ja sobib olla juhtrollis, kuid suurel hulgal on ka inimesi, kellele meeldib oma elu kujundada mõne juhtrolli ümber. Osade inimeste jaoks iseseisvalt elu juhtimine on olukord, milleni nad oma eluaja jooksul ei pruugi jõudagi. Minu arvates peaksid kõik inimesed, kellel võimalus, suutma oma elu elada ilma teistest sõltumata. Teistest sõltumatus eeldab seda, et inimene on endale seadnud kindlad sihid ja ta teab, kuidas peaks nende poole püüdlema. Kindlate eesmärkidega inimestel ei teki probleeme enda elu juhtimisega. Kui sellest jääb veel väheks, leiavad osad võimekamad ennast juhtrollist, mis suunab neid ka teiste elusid juhtima. Inimese...
Verised trellid Oli kord üks vihmane ja pime reede pärastlõuna. Kolm viienda klassi poissi: Mart, Vladimir ja Uno mõtlesid minna peale kooli vanasse vanglasse mängima ja vempe viskama, sest Mardi vend oli naljaga rääkinud neile, kui lahe seal on, kuid nad polnud kunagi kuulnud, miks see hoone maha jäeti ning, mis seal tegelikult peitus. Pärast viimast tundi asusid nad teele. Koolimajast vanglani oli 2 kilomeetrit, mille poisid läbisid jalgsi poole tunniga. Kui nad jõudsid viimaks vanglani, seisis neil ees viie meetri kõrgune raudaed, kuid neid see ei heidutanud, sest nad leidsid ühe väikse augu, kust pääsesid vaevata sisse. Sel hetkel, kui Uno hakkas vangla uksest sisse minema, kuulsid nad järsku üht karjet, mille peale poisid ehmusid ning otsustasid visata näppe sellepeale, kes siseneb esimesena vanasse hoonesse. Kaotajaks osutus Mart, kelle juhtimisel ka siseneti hoonesse ning nad otsustasid ühiselt pär...
APHRODITE EHK VENUS Toomas Rüütel 10.B klass 2014 Kes Aphrodite on? Aphrodite oli üks 12-st Olümpose jumalast. Ta oli armastuse, viljakuse ja ilu jumalanna. Ta oli nii inimeste kui ka jumalate kaval võrgutaja. Aphrodite oli abielus sepp-jumala Hephaistosega. Tal oli ka peo Eros, teise nimega Amor. Teda kujutati peamiselt peegli, lillede ja oma poja Erosega. Päritolu Tema päritolu kohta on kaks legendi, kuid mõlemal juhul on ta Zeusi tütar: *Homerose järgi on ta ema Dione. *Luuletaja Hesiodose järgi on ta aga Uranose tütar ja sündis merevahust ilma emata ja pärast isa surma. Sümbolid Aphrodite sümboliteks olid tuvi ja mürt ning tema puuks oli mirt. Ühes "Homerose hümnidest" nimetatakse teda "Ilusaks kuldseks jumalannaks" Pildid Kasutatud materjalid http://et.wikipedia.org/wiki/Aphrodite http://en.wikipedia.org/wiki/Aphrod...
Malle ja Pati seenelkäik Häälitsuste jutuke Diana Pabbo Jutuke on eelkõige mõeldud kasutamiseks, kui isoleeritult on lapsel S häälik olemas ning harjutatakse S hääldamist lahtises ja kinnises silbis. Eesmärk: Laps harjutab S hääliku hääldamist lahtises ja kinnises silbis. Ühes väikeses majakseses elas pisike tüdruk. Tema nimi oli Malle. Mallega koos elas koerake. Koerakese nimi oli Pati. Malle ja Pati olid suured sõbrad. Ühel suveõhtul otsustasid Malle ja Pati koos seenele minna. Enne, kui sõbrad said seenele minna, oli neil tarvis korvi, kuhu seeni korjata. Pati otsis korvi toast. Talle tuli meelde, et oli korvi voodi all näinud. Voodi all oli hirmus tolmune. Koerake puhus tolmu voodi alt vähemaks. Ikka oli voodi all nii tolmune, et koer ei näinud midagi. Pati vilistas, et Malle talle appi tuleks . Malle tuligi Patile appi. Nii suurt tolmu hunnikut nähes imestas Malle kõvasti “oi- oi-oi, oi-oi-oi” . Malle sai korvi siis...
peategelane ma polnudki kõigest üks lugu üks tatine hüvastijätt ainult klammerduv emane sugu hoidmas su lodevat kätt üks tundevigane hani otsimas kindlat ja head kes mulle need nimed pani hingest siiani midagi ei tea
Mariann-Doris Tuisk 6.b klass ,, Meisterdetektiiv Kalle Blomkvist" Astrid Lindgren Peategelased: Kalle: Kalle on usin poiss, kellele meeldib väga detektiivi töö. Suureks saades tahab ta väga detektiiviks hakata. Valgeroosi ( kamp ) üks liige. Eva- Lotta: Eva - Lotta on julge ja nutikas tütarlaps. Valgeroosi liige. Anders: Anders on Valgeroosi pealik ja tal on blondid juuksed. Kalle Blomkvistile meeldib väga detektiivitöö. Ta ei ole kahjuks, aga ühtegi juhtumit lahendanud. Kallel, Andersil ja Eva-Lottal oli igav ja neil oli plaan end natuke lõbustada. Nad peitsid ennast sireliheki taha ja panid tänavale paki, millel oli pikk nöör küljes. Kui keegi tahab pakki kätte saada, tõmbasid nad ruttu nöörist. Üks naine sai väga vihaseks ja pahandas lastega. Varsti tuli mingi mees ja Kalle tõmb...
Reis maakera südamesse. Jules Verne. Valisin seiklusromaani “Reis maakera südamesse “ lugemiseks kaanepildi ja raamatu tutvustuse järgi. Raamat räägib sellest,kuidas professor Otto Liedenbrock võttis ette teekonna maakera südamesse koos oma vennapoja Axeliga ning islandlase Hansuga. Professor Liedenbrock elas väikeses majas Hamburgis Kuninga tänaval koos oma vennapoja Axeliga ning kasutütre Graubeninga ning teenija Martaga. Ühel päeval ostis professor tuntud Islandi kirjaniku Snorre Turlessoni raamatu,mille vahelt libises välja pärgament salapärase ruunikirjaga.Pärast pikka peamurdmist lahendasid onu ja Axel sellel olnud mõistatuse,mis rääkis maakera südamest. Professor otsustas kohe võtta ette reisi maakera südamesse,millega Axel polnud sugugi nõus,kuna ta arvas,et elustalt nad sealt tagasi ei tule.Vaatamata sellele,et Alex ei tahtnud minna Islandile ,sõitsid nad pr...
Retsensioon "Faust" Käisin 12. novembril Kuressaare Linnateatris vaatamas Aare Toikka lavastust "Faust". See on uues võtmes tehtud dramaatiline näidend, mis räägib vanamehest nimega Faust, kellel on aastatega tekkinud kopsakas teadmistepagas. Paraku pole mees leidnud midagi, mis suudaks inimkonda täielikult aidata. Taevas sõlmivad Jumal ja Kurat Fausti hinge peale kihlveo. Mefistofeles pakub Faustile noorendavat võlujooki ning mõjutab teda võrgutama ja petma süütut Margaretat. Lõpuks noor neid hukkub ja Faust ei suuda teda päästa. Lavastaja Aare Toikka on teinud minu arvates suurepärast tööd. Ta on suutnud vaatajateni tuua midagi enneolematut ja fantastilist. Terve näidend on tehtud põnevaks erilisi vahendeid kasutamata. Samuti huvitav oli see, et näitlejad ise ei rääkinud enda teksti, vaid seda kõneles keegi teine lava kõrval. Pidevalt mängis ka kla...
Jules Verne (1828 - 1905) Jules Verne ehk Jules Gabriel Verne oli üks tuntuimaid prantsuse kirjanikke. Ta sündis aastal 1828 advokaadi peres. Kirjanik sündis ja veetis oma lapsepõlve ühes prantsuse linnakeses Nanteinis. UNESCO statistika põhjal on Verne maailma kõige tõlgituim kirjanik, tema teoseid on avaldatud ligikaudu 150 keeles. Pärast lütseumi lõpetamist suundus Jules Verne õppima õigusteadust Pariisi. Prantsusmaa pealinn võttis ta vastu ärevana revolutsioonist Noor Jules elas üle 1848 aasta revolutsiooni ja osales Preisi-Prantsuse sõjas. See kõik jättis kirjaniku mällu kustumatu jälje. Oma kirjanduslike katsetusi alustas ta koolipõlves pisemate näidendite ja jutustustega. Kuigi kirjanikukuulsus ei tulnud kohe, jätkas Verne ikkagi kirjutamist peale ülikooli lõpetamist. Jules Verne on kirjutanud 69 romaani, mis kõik on koondatud üh...
Friedebert Tuglas Friedebert Tuglas oli pärit Ahjalt. Ta õppis Prangli kihelkonnakoolis (venekeelne haridus) ja Uderna ministeeriumikoolis. 1901. aastal suundus ta Tartu linnakooli, seal õppimise ajal ilmus lastejutt "Siil". Seejärel jätkas ta haridusteed Hugo Treffneri Gümnaasiumis. Tuglas võttis osa 1905. aasta revolutsioonist. Ta arreteeriti detsembris ja ta veetis kaks kuud Toompea vanglas (kus kirjutas proosaluuletuse "Meri"). 1906.–1917. aastani elas ta pagulasena peamiselt Soomes ja Pariisis. 1918. aastal abiellus ta Emma Elisabet Oinasega. Friedebert Tuglas kuulus kirjanike rühmitusse "Noor-Eesti". Aastail 1921–1922 oli ta kirjanikkude ühingu "Tarapita" samanimelise ajakirja väljaandja ja vastutav toimetaja. Tuglas oli Eesti Kirjanikkude Liidu üks asutajaid 1922. aastal ning 1920. ja 1930. aastail mitu korda liidu esimees. 1946. aastal valiti Tuglas Nõukogude Eesti akadeemikuks ja ta pälvis rah...
..........................................................................................................................12 4.5 Kokkuvõte.....................................................................................................................................................12 Kokkuvõte..............................................................................................................................................................13 Kasutatud kirjandus.............................................................................................................................................14 2 Sissejuhatus 3 1. Lugemis- ja kirjutamisoskuse määratlusi Enamasti räägitakse lugemisoskusest, oletades, et see sisaldab ka kirjutamisoskuse elemente.
“Kui ma oleksin keskaegne printsess” Olles keskaegne printsess, käituksin ma väga graatsiliselt, kannaksin uhkeid riided, oleksin ehitud rohkete aksessuaaridega. Külastaksin tihti kirikut ning mängiksin mitmeid pille. Ma oleksin väga helde ja abivalmis. Minu hobide hulka kuuluks musitseerimine. Printsessina harjutan iga õhtu, et olla graatsiline, käies kikivarvukil. Üha rohkem püüan, et mu kõnnak oleks iga päevaga aina hapram nagu õievars. Välimuse poole pealt: mul on väga kõrge laup ning imepeenike kulmukaar, mis on joonistatud kõrgemale, kui minu enda kulmud, mu jume on kahvatu, kuid põsed on roosakad ning huuled tulipunased, mul on kuldsed juuksed, mida ma kannan koguaeg kinni, et minu pikk kael oleks paista. Terve sellise väljanägemise saamiseks olen sunnitud jooma äädikat ja veini, sööma tuhka, määrima huuli meega. Pid...
Kirjand Üleminek talveajale. Hiljuti läksid eurooplased üle talveajale, mis tähendab, et kellasid pöörati tagasi 1 tund. Meil, eestlastel, ei olene sellest väga palju. Meie naaber, suur Vene föderatsioon, kella ei keera. Mõtlen, kas meiegi peame seda kella keerama. Inimesi on kahte sorti, ühed kelle elustiili kellakeeramine ei mõjuta ja teised, kelle päevakava rikub see täiesti ära. Ei saa õigel ajal magama, ei saa õigel ajal ülesse. Hommikuti on valge, kahjuks ei saa head ilma halvata ja hommikune valgus tuleb õhtu arvelt. Minule ei ole meeltmööda see, et õhtul juba kella viiest on kottpime. Ainuke põhjus, miks me kella keerame on fakt, et kuulume Euroopa Liitu. Teised liikmesriigid keeravad, keerame siis meie ka. Venelased lõpetasid kellakeeramise mõni aasta tagasi, alguses oli küll segadus korralik, kuid inimesed harjusid ära. Kindlasti võis seal olla ka soov olla erinevad, nagu viimastest uudistest loeme, ei kuulu Euroopa liit just...
..…………………….. 3 A. PERVIK ELULUGU ...……..………………………………………………………….… 4 A. PERVIK LOOMING. ..……………..…………………………………………………… . 5 KOKKUVÕTE ..……………………………...………………………………………………..8 RAAMATUTE LOETELU ..…..………………….………………………………………….. 9 KASUTATUD KIRJANDUS …..…………………………………………………………… 10 SISSEJUHATUS Aino Pervik väärib mitmete viljakate 2 fantaasiarikaste lastekirjanike seas tähelepanu sihiteadlike pedagoogiliste, esteetiliste ja eetiliste taotlustega, mis on realiseerinud tunnusväärse omanäolisuse ja kunstilise köitvusega, seda kinnitab teatri-, tele- ja filmikunstnike huvi A. Perviku raamatute vastu ( R. Krusten 1995: 211).
Mees nende elus Aita Kivi Antsla Gümnaasium 12.klass Mari Liis Leppoja ja Kristi Vichterpal Kirjanikust O Sünninimi Aita Liive; sündinud 20. detsembril 1954 on eesti kirjanik ja ajakirjanik. O Ta oli alates 1983. aastast Tallinna NAK-i liige ja kuulub alates 1993. aastast Eesti Kirjanike Liitu. O On töötanud mitmete ajakirjade peatoimetaja. Näiteks: Eesti Naine, Kodukiri ja Kodukolle Autori teoseid OLuulekogu "Usaldades" (1986) OLasteluule kogu "Lendutõusja" (1988) OLuulekogu "Aknalseisja" (1996) OLuulekogu "Tunde küsimus" (2000) ONovellikogu "Üheksa avameelset naist" (1991) ONovellikogu "Teisikud ja armukesed (1993) ORomaan "Jumalakäpp" (1996) ORomaan "Lummus" (2001) ORomaan "Mees nende elus" (2003) ORomaan "Lähedal (2007) ONovellikogu "17 avameelset naist" (2009) ORomaan "Keegi teine" (2014) Lühiülevaade sisust O Roma...
Zeus Grete Käen Zeus Zeus oli peajumal Jumalate ja inimeste isa, taeva-, vihma- ja piksejumal Päästis maailma Kronose ülemvõimu alt ja kukutas ta troonilt Teda kujutati piksenoolte ja tammepärjaga keskeas mehena Zeusi sünd Zeusi vanemad on titaanid Rheia ja Kronos. Kuna Kronos ise oli kastreerinud oma isa, kartis ta sama saatust endale ja neelas kõik oma lapsed kohe pärast nende sündi alla. Uranos ja Gaia andsid Rheiale nõu tuua väike Zeus ilmale Kreetal. Nii ta tegigi ja Rheia andis Kronosele Zeusi asemel lapse mähkmetesse mässitud kivi, mille Kronos kohe alla neelas. Kuid kivi oli kõhus liiga raske ja Kronos oli sunnitud vastu võtma Gaia pakutud rohu, mis ajas ta iiveldama ja ta oksendas välja ka kõik ma varem allaneelatud lapsed. Perekond ja armukesed Oma armukestele lähenes Zeus väga erineval moel, mõnikord härjana, saatüri või luigena, vahel sureliku mehena ja kord isegi kuldse vihmana. Tema naine Hera aga veetis suurema...
ERIKA SALUMÄE JÄÄDA ELLU Grete Käen T E O S T I S E L O O M U S TAVA D FA K T I D Ilmumisaeg: 2009 Autor: Ene Veiksaar Auror ja Erika olid sõbrannad. Raamatus on 192 lehekülge. TEOSE ÜLESEHITUS Teos koosneb peatükkidest, mis algab tema lapsepõlvest kuni tänapäevani. Teoses oli palju illustreerivaid pilte. T E O S E S I S U: P O R T R E T E E R I TAV Teos räägib Erika Salumäe elust. Erika veetis oma lapsepõlve lastekodus Eerika läks spordikooli Täiskasvanuna võitis ta olümpiakulla Ta oli heasüdamlik ja range aga ise ta tundis ennast nõrgana KÕRVALTEGELASED Ruth Salumäe- Erika kasuema Fred Fisker- Erika endine abikaasa Aare Tark- Erika eluarmastus pärast Fredi Vladimir Petronots- Erika treener TEOSE STIIL Sõnakasutus oli tavaline ja igapäevane Võõrsõnu ei olnud ja oli lihtne lugeda NÄITED ,,Ole täna parem kui eile ja homme parem kui täna" ,,Muidugi võidad ja sa tead seda isegi!" ...
Friedebert Tuglase novellid „Popi ja Huhuu“ Kirjalik individuaaltöö IX klassile 1. Kes on Popi? Kes on Huhuu? Iseloomusta neid novelli alguse põhjal Popi on taksikoer ja Huhuu ahv. Popi on ilmselgelt väga alandlik ja oma peremehele truu kaaslane. Rahulik ja malbe vajab peremehelt palju tähelepanu. Huhuu on Popi vastand, ta pole eriti vaimustunud oma peremehst ning ei näita absoluutselt üles alandlikkust, isepäine. 2. Millest unistas Popi pärast peremehe lahkumist? Ta unistas peremehest ja ajast mil ta oli alles väike ning ta ei mõistnud veel end ümbritsevat nii kui praegu. Unistas, kuidas peremees on tema vastu alati hea ja annab talle toitu ja head liha ning on Huhuu vastu kuri. 3.Kuidas käitus Huhuu pärast peremehe lahkumist? Alguses ta oli oma puuris rahulik, kuid hiljem muutus ta näljaseks ning üritas puurist välja saada. Peale puurist välja saatmist asus ta täielikult oma vabadust nautima, ta sõi toitu mis ette juhtus ning mängis...
Proosaanalüüs Knut Hamsun „Nälg“ Knut Hamsuni teose „Nälg“ järgib klassikalist narratiivi, kõik sündmused toimuvad tekstis esitatud järjekorras ning nagu klassikalised narratiivid ikka, siis algab see ka oma sissejuhatusega, kus nimetu peategelane peab endaga sisemonoloogi ning räägib lugejale sellest, kuidas kõik algas, jutt läheb sellega edasi, et kõik hakkab ainult allamäge minema, sest peategelasel pole võimalust maksta renti ning osta süüa endale, ja lõppeb klassikalistele omasena konkreetse lõpuga, milleks on tegelase uue elu algus ning vana jätmine ehk laevaga lahkumine Kristiaaniast. Peale selle on ka igal neljal peatükil oma väike narratiiv, millel on oma algus ning lõpp, näiteks esimesed kaks peatükki ketravad seda lugu, kuidas peategelasel pole raha söögi jaoks ning kindlat ööbimiskohta, aga peatükkide lõpus saab ta mingil viisil raha...
E.Vilde „Külmale maale“ Miks valida just selline raamat kui valikus oli ka veidi lõbusama varjundiga raamatud? Jah, seda küsisin ma ka enda käest kui olin jõudnud selle raamatuga umbes poole peale. See kuidas käituti antud raamatus peategelase Väljaotsa Jaaniga ning tema perega, oli väga kohutav. Kui võrrelda raamatu sisu tänapäevaga siis tegelikult on kõik need samad asjad tänapäevalgi olemas, kohati isegi hullemad. Inimesed, kes on vaesed, elavad üpris halvas seisukorras olevas majas(antud raamatus siis saunas), söövad kõige kehvemaid asju, neil pole hingetaga peaaegu, et kopikatki võivad siiski olla südames kõige toredamad, vastutulelikumad, siiramad ning abivalmis inimesed. Täpselt nagu seda oli Jaan. Ta oli mees kes elas saunas, pidi toitma oma õdesid-vendi ja haiget ema sedasi, et tal ei olnud mitte pennigi raha ja peavari taheti ka ära võtta kuid siiski suutis ta säilitada oma väärikuse ning eneseuhukuse, t...
Eesti kirjakeel aastatel 1535-1918 Eesti kirjakeele esimesed jäljed on pärit 16. sajandist. Peamiselt on need usutekstid, kirja pandud sakslastest pastorite poolt. Esialgselt kujunes kirjakeel välja kahes variandis. Üldjuhul on eestikeelset kirjavara sellest ajast säilinud väga vähe, kuna need hävitati kas kohe pärast ilmumist või sõdade ning katoliiklaste ja protestantide usutülide tõttu. Esimene osaliselt säilinud eestikeelne raamat on pärit aastast 1535. Selle on kirjutanud tõenäoliselt Simon Wanradt ja tõlkinud Johann Koell. Tegemist on katekismusega, millest on säilinud vaid 11 lehekülge, mis leiti 1929. aastal. Kirjutatud on see alamsaksa keeles ning eestikeelsest osast võib leida ääremärkuseid, mis on korrektuur või hiljem lisatud sobivamad keelendid. 17. sajand oli eesti kirjakeele jaoks murranguline: pandi kindel alus kirikukeelele ja ilmusid esimesed eesti keele grammat...
On olemas pöörasusi, mis avalduvad nakkushaigustena Igal inimesel on rääkida lugu millestki mis ta elus hulljulget teinud on ja tavaliselt seal ka see on lõppenud. Kui aga see tegevus hakkab kordum loetakse seda kui sõltuvusena või lausa haigusena. Nakkushaiguseks läheb asi siis kui ühe inimese hullusest saab juba suurema inimhulga tegevus. Miks levib ühe inimese avastatud hullus edasi laiemale inimkonnale? Arvan, et peamine põhjus on soov koheselt uue moevooluga kaasa minna ja olla pop, kõik teised sõbrad ja sõbrannad teevad ka seda niiet miks mitte proovida. Tahetakse elult kõike ja selle nimel ollakse nõus minema samm kaugemale kui ennem käidud ja niimoodi avastataksegi uus moeröögatus. Näiteks lennukist alla hüppamine ennem surma, see on kindlasti paljude esimene samm mis piisava julguse kokkusaades ära tehakse. Peale hüpet mõistetakse, et hirm oli suurem kui arvati ja tahetakse isegi uuesti minna, tahetakse aga samm edasi astuda ...
Mees, kes teadis ussisõnu Andrus Kivirähk Taavi Tammekivi 10B klass Tabasalu Ühisgümnaasium Sisukord 1 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Kokkuvõte 4. Mõtteterad teosest 5. Info autorist ja tema loomingutest 6. Minu enda arvamus 7. Midagi huvitavat veel Kokkuvõte 2 Metsas elav rahvas oskas veel ussisõnu, mida neile õpetasid kunagi rästikud, kuna inimesed ja maod olid nagu vennad. Ussisõnu hakatakse unustama aja möödudes. Leemet õpib oma onu Vootele käest veel õigeid ussisõnu. Ussisõnade abil sai kergelt loomi tappa, kuna loomad allusid ussisõnadele. Metsas elas vähe rahvast ning see rahvas vananes , nii Leemet jääbki üksikuks. Tal õnnestub kaks korda abielluda, üks abikaasa Hiie tapetakse hundi poolt ja...
Õppides loon ennast Õppimine on suunatud tegevus, mille tulemusel leiavad õppija käitumises või käitumis-võimelisuses aset suhteliselt püsivad muutused. Psühholoogiateadus mõtestab õppimist siiski laiemalt, kui me seda tavaelus oleme harjunud lahti mõtestama. Õppimine ei piirdu ainult koolipingis omandatud teadmistega. Me õpime ka millegi korduva läbitegemisel, teistega suhtlemisel või millegi sügava läbielamisel. Milleks on vaja õppida õppima? Kursus „Õppides loon ennast“ ongi selleks, et leida enda jaoks õige õppimisviis, mõista teisi inimesi õigesti, käituda vastavalt olukorrale, osata ennast väljendada ja oma soove teistele välja öelda. Juba kõige esimeses tunnis tuli välja, et igaüks on erinev. Inimesed tahavad erinevaid asju, neil on erinevad vajadused ja eesmärgid. See, et kõik suudaksid õpitavat materjali omandada ühtmoodi, käituda ja vajada täpselt samu asju ei ole võimalik. Kursuse kõige olulisemateks teemadeks pean järgmisi...
Teatrietenduse retsensioon Aare Toikka ,,Faust" Käisin 11. novembril Kuressaare Linnateatris vaatamas VAT Teatri etendust ,,Faust". Teatrimäng oli tehtud Friedrich Wilhelm Murnau tummfilmi ning Johann Wolfgang Gothe ja Christopher Marlowe samanimeliste teoste ainetel. Goethe on ise ,,Fausti" kohta kirjutanud järgmiselt: ,, Mis on su tuum, maailm ja elu, aeg ja ruum?" ning just selle küsimuse lahendamisele oli õpetlane Faust terve oma elu pühendanud. Kuigi eakas doktor aitas tihti kohalikke nende igapäevaste murede lahendamisel, ei suutnud ta leida ravimit katku vastu ning sõlmis paganliku Mafistofelesega saatusliku lepingu. Kui kirjeldada lühidalt Aare Toikka tehtud lavalist kujundust, võib julgelt öelda, et lihtsuses peitub geniaalsus. Heili Sibrits on Postimehes kirjutanud: ,,Visuaalselt toetub Toikka ,,Faust" aga saksa filmikunsti suurteosele, mis oma...
Ekke Mooril oli palju omadusi puudu, mis käivad ühe tänapäeval ideaalse mehega kaasas. Alustades tema iseloomuga ja löpetades käitumisega. Koheselt jäi silma Ekke suur laiskus, kuid peaks mainima, et seal juures polnud ta sugugi rumal. Nagu on ütluski: ega tola loll ole. Kodus hoidis ta heaga tööst eemale ja lebotas selle asemel puu otsas. Tänapäeval ei tuleks köne allagi, et meessoost pereliige laiskleb päevad läbi ja peres olev naine peab tööd rügama. Rahaga polnud Moor just väga sina peal. Kuna ema seda talle eriti ei andnud ja ise ta tööl ei käinud ei olnudki tal justkui seda kuskilt vötta. Siiski leidis Ekke vöimaluse raha saada. Kord varastas ta laadal enda Neenu käest ja kord aitas ähvardamine tal rikkamas saada, siinkohal pean silmas hobuse ostmise lugu. Praegusel ajal eeldatakse ikka, et mees on iseseisev, käib tööl, teenib palka ja ei raiska ema käest nihverdatud kopikaid oma kallima kingituste peale, nagu Ekke. Ostis ju...
1850 – 1885 - Ärkamisaeg 1857 – Perno Postimehe 1. number, Eesti järjepideva ajakirjanduse algus 1857 – 1861 - „Kalevipoja“ ilmumine Õpetatud Eesti Seltsi toimetistes 1858 – Mahtra sõda 1863 – hakati taotlema Eesti Aleksandrikooli asutamist 1865 – laulu -ja mänguseltside „Vanemuine“ ja „Estonia“ asutamine 1868 – teoorjuse kaotamine, viljaikaldus ja viimane näljahäda eesti rahva ajaloos 1868 – 1870 – Carl Robert Jakobsoni kolma isamaalist kõnet 1869, 18 – 20. juuni – Peeti esimene üldlaulupidu Tartus 1870, 24. juuni – eesti rahvusliku teatri esimene etendus 1870, 5. november – avati Eesti esimene raudteeliin 1870 – 1871 – asutati esimesed põllumeested seltsid 1872 – 1893 – Eesti Kirjameeste Seltsi asutamine 1875 – laulu -ja mänguseltsi Endla asutamine Pärnus Lydia Koidula näidendid - „Saaremaa onupoeg“ ja „Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola“.
Ilu on kõikjal, isegi kõige koledamates asjades, kui seda maailma on soov näha ja uurida. Maailma on võimalik luua kahte moodi, esiteks väljaspoolt sisse poole, teiseks seestpoolt väljapoole. Ilule avaneda on tülikam, kui ilule pimedaks jääda. Esimesel juhul on vajalik olla teadlik sellest, mida vaadatakse läbi ilu prillide (kas piipu või selle kujutist). Teisele juhul on vajalik ainult ignorants ja nohisev "sellepärast-ma-näitustel-ei-käigi" + kõik on kole. kasut. kirjandus: https://youtu.be/kUtH0DDJorM (Soovitan soojalt vaadata, otseses seoses esseega) http://en.wikipedia.org/wiki/Ren%C3%A9_Magritte http://www.renemagritte.org/images/paintings/la-clairvoyance.jpg https://www.youtube.com/watch?v=kH8nsXpxlxU
Kerli Juhkam 12-K1 Magavale kassile hiir suhu ei jookse Kas kõikvõimas ja armastatud kuningas Odüsseia oli tark või loll? Juba eepose alguses tundus, et see mees astus ühest äbrist teise. Mõnel lihtsalt ei vea, satub ühest sekeldusest teise ning ei oska ise sellest välja tulla. Vajab abi, et keegi ütleks mida edasi teha. Senikaua lihtsalt istun ja ootan, ise midagi ette ei võta, elan teiste najal. Kas selline ongi siis kangelane, kes on hädapätakas ja alalõpmata juhtub temaga midagi. Võib küll tunduda,et see Odüsseia oli nii julge ja vapper. Koju tulles tappis kõik kosilased ja leppis oma rahvaga ära vaatamata oma tapatööst. Kaval kuningas Odüsseia, kellel on palju vara, maailma kaunim naine ja poeg. Julge sõdalane, kes läheb Trooja sõtta ja naaseb ainuksena koju. Kas seda saab õnneks nimetada, kui kõik tehakse sul ette taha ära. Kas tark in...
Teismeline neiu – tugev, kuid kergesti purunev ,,Kirjaklambritest vöö’’ Mare Sabolotny Kirjastus Tänapäev Ilmumisaasta 2007 ,,Kirjaklambritest vöö’’ on saavutanud Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev 2006. aasta noorsooromaanivõistlusel teise koha. Aastal 2010 tegi VAT Teater sellest ka samanimelise lavastuse. Pealkirja valikut põhjendab autor järgmiselt: ,,Tegin ükskord kirjaklambritest keti ning näppisin seda, kuni kett katki läks. Siis seostasin selle peategelase Kati isiksusega, mis on samamoodi tükikestest kokku vormitud. Tundub tugev, aga samas võib nii kergesti laguneda.’’ Sabolotny kirjutas oma debüütteose ,,Kirjaklambritest vöö’’ lõpuni kõigest 15- aastaselt. Seetõttu tundub romaan mulle kohati kohmakas, võiks isegi öelda, et rutakalt kirjutatud. Lugu on iseenesest lihtne ning selle võiks liigitada tavapäraste noorteromaanide hulka. Seni tavalist teismeliseelu elanud 16-aastane Kati avastab ühtäkki, et kõik ei...
H. IBSEN „ Nora e NUKUMAJA“ (1879) RETROSPEKTIIVNE NÄIDEND: oleviku sündmused toovad tagasiulatuvalt välja minevikus juhtunu. Vaatluse all 19. sajandi viktoriaanliku ühiskonna abielu. Eesriide avanedes tundub Nora ja Torvaldi abielu plekitu, ideaalsena. Pikkamööda selgub Nora alavääristatud olek. 1. Teose pealkiri , teose žanr. „Nukumaja“ on näidend. See on lugu tahtekindlast naisest Norast, kes pärast 8-aastast abielu taipab, et tema perekonnaõnn on vaid illusioon ning tema ise egoistliku mehe mängukann. Sellest ka teose pealkiri: Nora on elanud nukuna nukumajas. 2. Teose tegevusaeg, sündmuskohad, peategelased Teose tegevusaeg on talv. Põhiliseks sündmuskohaks on Nora ja advokaat Helmeri kodu. Peategelateks advokaat Helmer (Torvald), tema naine Nora, doktor Rank, proua Linde ja juristkonsult Krogstad. 3. Milliseid probleeme teoses käsitletakse? Milline on autori sõnum? Teoses käsitletavateks proble...
Lohetätoveeringuga tüdruk Stieg Larsson. Autorist Lähemalt natuke Larssonist. Ta täispikk nimi on Karl Stig-Erland Larsson. Ta sündis aastal 1954 kuid nüüdseks kahjuks on ta elu tee juba lõppenud. Juba lapsepõlves sai tema lemmiktegevuseks raamatute lugemine. Ta lemmiksraamat oli pippi pikksukk. Samuti meeldis talle väga kirjutada, juba 12 aastaselt sai ta omale oma esimese enda on kirjutusmasina, ning ta kirjutas sellega päevad ja ööd. Larsson oli Rootsis üsnagi tuntud igasuguse rassilise ja religioosse sallimatuse vastu võitleja ning see tõi kaasa temale ka palju ähvardusi. Larsson oli maksimalist, kes ei hoolinud oma tervisest ega võtnud teiste nõuandeid kuulda, ta suitses 60 sigaretti päevas ja oli täielik töönarkomaan, ainult töötas. Stieg Larsson oli peatoimetaja ja uuriv ajakirjanik ajakirjas Expo, enne tema surma. Ta oli vabaabielus naisega Eva Gabri...
HEITI TALVIK Kristiina Niimeister Kristina Koppel ELULUGU Sündis 9.novembril 1904 Tartus. Suri 18.juulil 1947 Tjumeni oblastis. Heiti Talviku isa oli leeprauurija Siegfried Talvik. Tema ema Elfriede Talvik oli pianist. 1937. aastal abiellus Heiti Talvik Betti Alveriga. KOOLIAASTAD Heiti Talvik õppis Treffneri gümnaasiumis - katkestas õpingud 1921. aastal. 1926.a jätkas õpinguid ja lõpetas Pärnu Õhtugümnaasiumi reaalharu. Samal aastas astus õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda. Oli üliõpilaste nimekirjas kuni 1934.a novembrini. VARAJANE LOOMING Heiti Talvik debüteeris poeedina 1924. aastal avaldades tugeva isikupäraga luuletusi väljaandes „Looming”. ‘’Loomingu’’ luuletusi iseloomustab väljenduslik omapära, sõnasäästlik ilmekus ja klassikaliselt täpne vorm. Talvik ise on vihjanud, et talle on rohkem rahuldust pakkunud loomine kui loodu laiale avalikkusele ilmutamine. EESTI KIRJANIKE LIIT 1934 aastast...
Võrdlus "Beowulf" ja "Tristan ja Isolde" Mõlemas teoses leidub vapper sõdalane, kes surma ei karda. Beowulfis on sõjad ja jõhkrad tapmised, aga Tristanis ja Isoldes on samuti võitlust, aga seal leiavad kaks noort inimest armastuse. Tristan tappis Iirimaad kurnanud lohe, aga Beowulf suri võideldes draakoniga. Sarnanevad need teosed nii, et mõlema teose lõpus surevad peategelased ja maetakse hauda. Suurim erinevus on see, et need teosed on tehtud erinevatel ajastutel. Nende sõdalaste julgus võidelda endast suuremate ja surmavate olenditega haarab järeltulevaid põlve. Neljanda päeva viies novell ümberjutustus Selles novellis on kolm venda, kes on kaupmehed. Nende õde Lisabetta ja vendade kaupluses töötas noor Lorenzo, kes juhtis kõiki nende asju. Lisabetta ja Lorenzo armusid, sest nende vahel tekkis tugev side. Nad tahtsid ...
,,Olla või mitte olla ’’ Igal inimesel tuleb elus ette olukord, kui ta peab omale esitama küsimuse : „Olla või mitte olla?” Selles oli ja on probleem, vähemalt prints Hamleti jaoks , kes püüdis jõuda selgusele paljudes küsimustes, eriti aga selles , mis puudutas tema isa tapjat. Hamletil oli raske taluda seda ,et tema isa mõrtsukas on troonil ja kavatseb abielluda tema emaga. Hamlet teadis aga , et ta peab midagi ette võtma. Ta süda ei annaks talle rahu enne , kui tõeline mõrtsukas on paljastatud. Mina saingi aru nii , et Hamlet ei janunenud mitte niivõrd trooni , kuivõrd õigluse järelel. Seega ei saanud Hamlet Claudiust lihtsalt maha lüüa , tehes seeläbi endast lihtlabase mõrtsuka. Hamlet pidi Taanimaale näitama tõelist mõrtsukat. Lihtsam oleks olnud kindlasti käega lüüa ning kättemaksuiha maha suruda , ent ma kaldun arvama , et sellega poleks Hamlet toime tulnud. Teadmine , et õiglus pole jalule seatud , oleks painanud teda kogu te...
Tööülesanne Abimaterjalid: A. Merilai, A. Saro, E. Annus „Poeetika“, lk 39–88 (ÕIS), loengukonspekt. Vali lisatud tekstide seast üks luuletus. Iseloomusta allpool toodud punktide kaupa selle luuletuse värsitehnikat ja sõnastust, kasutades täpseid poeetikaalaseid termineid. Põhjenda oma määratlusi ning too vajadusel näiteid. PENELOPE (Armuaeg, 1991, lk 159) Doris Kareva Öö kisub üles päeva kullast kootu (11) k-algriim -v/ -v/ -v/ -v/ -v/ -v/ ning üha koomamale tõmbub ling – (10) -v/ -v/v -v/ -v/ oh et ei lõpeks otsa trots ja lootus, (11) o-algriim, e-algriim, l- algriim -v/ -v/ -v/ -v/ -v/ -v/ oh et ei lõhkeks ootuspingest hing! (10) o-algriim, e-algriim -v/ -v/v –v/ Mu süda sulgub, tulvil tumma põlgust, (11) s-algriim, t-algriim nii abitu ja habisev kui lind (10) ees sed...
Doris Kareva Marta-Marleen Tamm Anette-Celine Peri TMKK 9.klass 2015 Elulugu Eesti luuletaja ja tõlkija Sündinud 28.novembril 1958 Õppis Tallinna 7.keskkoolis ja Tallinnas inglise keele filoloogiat (teadus, mis uurib keelt ja kirjandust). Töötas kultuurilehe Sirp ja Vasar (hiljem lihtsalt Sirp) toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. 1992–2008 töötas Doris Kareva UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina . Ta oli kirjandusrühmituse Wellesto liige ning üks selle asutajaid. Looming "Päevapildid" (1978) "Ööpildid" (1980) "Puudutus" (1981) "Salateadvus" (1983) "Vari ja viiv" (1986) "Armuaeg" (valikkogu, 1991) "Kuuhobune" (1992) "Maailma asemel" (1992) "Hingring" (1997) "Mandragora" (2002) "Aja kuju" (2005) "Tähendused" (2007) "Lõige" (2007) "Deka" (2008) "Sa...
Paide Ühisgümnaasium Marie Underi elu ja looming referaat Sander-Siim Pihelgas, 8.b klassi õpilane Juhendaja õpetaja Anne Kivimäe Paide, 2015 Sissejuhatus Marie Under on kuulus eesti luuletaja, kes elas aastatel 1883-1980. Pärast õpingute lõpetamist läbis ta lasteaednike kursused ja töötas Risti mõisas lastepreilina. Peale seda töötas ta natuke aega Viru tänava paberikaupade poes kassapreilina. Vabal ajal kirjutas Under saksa keeles luuletusi. Marie käis Luise tävanas prl. Schmidti juures klaverit õppimas, hiljem olid tal need tunnid organist Tederi juures. 1. Marie Underi kohta Selles peatükis räägin Marie Underi elust, mis sai alguse aastal 1883, 27. märtsis Tallinas, kus ta sündis Allmanni tänava kodus ning suri 25. septembril 1980 Stockholmis, Varbergi haiglas. 1.1 Marie Underi elu Under sündis Tallinnas, Allmanni tänava ko...
Timm Thaler ehk Müüdud naer Selle raamatu autor on James Krüss ja pealkiri Timm Thaler ehk Müüdud naer. Raamatu peategelased on Timm Thaler, Härra ruudulises ehk parun Taruk, Härra Rickert, Kreschimir ja Jonny. Teose põhiiintriig on kuidas Timm müüb oma nakatava naeru võime eest võita kõik kihlveod, aga ta mõistab, et võime naerda on palju rohkem väärt kui kõik maailma rikkused. Nüüd proovib ta selle tagasi saada. Raamatu moto Uskuge mis tõprast eristeb meid- naer on see tähendab, et tegelikult on naer kõige tähtsam. Ilma selleta ei saaks inimese oma rõõmu emotsiooone näidata ja sellepärast näebki ta välja nagu tõpras. Minu arust rikkas ei ole üldse hea olla, sest siis ei oleks unistusi, kuna mul on kõik olemas ja ilma unistuseta on ikka väga jube olla. Timm oli väike vaene poiss, kelle ema oli surnud ja ta isa pidi abielluma võõrasemaga kuna muidu oleks pidanud Timm kodus üksi olema...
Punane ja Must Versioon 1 Kirjanik jagab inimesed kahte rühma. Ühel pool on need, keda ta nimetab kelmideks : silmakirjalikud, vagatsejad, rojalistid, klassikaaustajad. Teised pool on üllad : patsioodid, revolutsiooni ja Napoleoni pooldajad. Üllastel on kõik voorused, mis kelmidel puuduvad. Inimesed on punased ja mustad. Stendhali romaan on kirjutatud toetatuna paljuski temale endale ning teatud kohtuprotsessile. Peategelasel Julienil ning Stendhalil on palju ühiseid jooni. Stendhal soovis väga lahkuda oma kodust Grenoble'is ja liituda uue ühiskonnaga, kus peab võimalikuks elada hispaanialikult ja saada üllaks. Stendhal jumaldas Pariisi, sealset õhkkonda , huvitavaid ning haritud naisi. Oma mälestustest Pariisis loob ta osa ,,Punasest ja mustast", loob paralleele enda ja Julieni vahel. Stendhal mängib oma tegelastega kui marionettidega. Kirjaniku romaane võib kujutada kui mänge, mida ta endale korraldab ning milles idealiseeritud Stendh...
Dramaatika Põhiomadused a)Dialoogivorm b)Olevikus kulgev tegevus c)Tegevuse pingeline areng Teater jaguneb :a)Vaatused b)pildid c)Stseenid Euroopa draamakirjandus kasvas valja Vanas-Kreekas, veini ja viljajumala dionyssuse pidudel Konflikti liigid: a) saatusega, jumalatega b) teise inmeseg c) ühiskonnaga d) ise endaga Dramaatika kolm põhizanrit:a)Tragoodia b)komoodia c)Draama Draamat iseloomustavad:a)Traagiline voi koomiline eluvaatus b)Tosine sisu c)Keerulised konfliktid d)Toetruu Tragoodiat iseloomustavad:a)Lahendamata konfliktid b)Loppeb kangelase surmaga voi mone muu katastroofiga c)Pinge tekkimine d)Tegelased on kindla eesmärgiga Dramatiseering: algse teose muutmine näidendiks Ülesehitus:1. kspositsioon – teose sissejuhatav osa, kus tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja – kohta;2.sõlmitus – sündmus, mis toob esile tegelastevahelise vastuolu, käivitab tegevustiku;3. dispositsioon – teema arendus, kus avanevad tegelastevahelised suh...
Moskva tasand: Berlioz ajakirja toimetaja, suursugune tegelane oma kõrgi ja ennasteksponeerivahoiakuga. Massolit'i nimelise esinduse esimees.(kirjanduslik rühmitus) keskealine,pisut matsakas esimehele omaselt väga intelligentne. Lihhojedov varietee teatri direktor.Ärkab ühel hommikul üles ja avastab et on allakirjutanud nädalasele lepingule Wolandiga et too saaks seal oma etendusi korraldada. Bossoil korteriühistu esimees, on selle maja hoidja kus peatuvad niiBerlioz,Lihhjedov, kui ka Woland oma kaaskonnaga.Ta võtab Wolandilt vastu 400rubla altkäemaks,aga Woland laseb Fagotil temast politseile ette kanda ja Bossoilviiakse vangi. Varenuhha varietee administraator.Kui Stjopa saadab Jaltast teatrissetelegramme,siis Rimski käsib Varenuhhal need politseisse viia,et saaks asjauurida.Varenuhhat aga ähvardatakse seda mitte tegama,kuid mees teeb sedasiiski.Varenuhha on truu alam,kes teeb alati seda mis talt palutakse, on väga lojaalne ja he...
Sõnad ja teod Igal sõnal ja teol on kindel tagajärg. Ühel sõnal võib olla väga suur mõju. Mõju võib olla nii positiivne, kui ka negatiivne. See tuleneb sellest, kellele ning mis põhjusega on sõnad suunatud. Vastavalt mõjule järgnevad tihtipeale ka teod, mille eest iga kord keegi vastutada ei soovi. Me kogeme elus asju, mida ei pruugi tahta. Kahjuks ei ole probleemide eest põgenemine alati kõige parem variant, mis aga võib tunduda lihtsaim. Samuti ei saa me põgeneda sõnade või tegude eest, mida oleme öelnud, või toime pannud. Me saame neid eirata, mitte nendest rääkides, aga mitte kauaks. Ei ole võimalik aega tagasi keerata, et muuta mõtlematult öeldud lauseid. Ei saa panna kellegile kellegi teise sõnu suhu. Saame aga mõelda enne, kui ütleme, et ennetada võimalikke probleeme. Probleem võib algada sõnadega ning lõppeda tegudega, kuid mitte alati. Õiglane ei oleks hukule määrata kedagi sõnade eest. In...
Peet Vallak Tegelased: Peategelane Villem Kõo Kõrvaltegelased Villemi naine Villemi poeg Majaperemehe poeg Eedi Sündmustik Peet Vallaku novell „Elu nullpunkt” (1955) jutustab loo punapäisest poepidajast Villem Kõost, kes murrab pead selle üle miks tema elu, võrreldes tema isa ja eriti vanaisaga omaga, nii halb on. Villem Kõo on aus mees, kellele kuulub pesu-, pitsi- ja nööbiäri, kuid kahjuks see eriti midagi sisse ei too. Tihti annab Villem ostjatele võlgu ja on suisa paaril korral ka niisamagi kraami heast südamest ära andnud. Ühel päeval tühja müügiraamatut vaadates, hakkab ta mõtlema, et miks tema ära nii põhja on käinud, ometigi ta sai selle oma isalt päranduseks, kui too veel väga populaarne pood oli. Veel külastatavam oli see äri siis, kui seda juhtis tema vanaisa Jürri K...
Väike tüdruk, kaks libahunti ja kuri nõid Elas kord kaks libahunti, kes elasid koos. Ühel ööl nõidus kuri nõid ühe libahundi puuks. Libahunt oli väga nukker ja käis igal öö selle libapuu juures. Kord kõndis väike metsas seeni otsidesning nägi kuidas libahunt selle libapuu juurest kõndis. Tüdruk ehmus väga libahunti ning pistis jooksu kodupoole. Tütarlaps rääkis isale libahundistning isa vastas sellele ainult: ’’Ahh, ma ei taha mingit möla kuulata’’. Tüdruk sai väga pahaseks, sest keegi ei uskund ning lõpuks läks enda tuppa. Järgmisel ööl põgenes kodust akna kaudu ning läks libahunti otsima, sest ta tahtis nii kangesti libahunti veelkord näha. Ta jooksis metsa poole. Ta otsis ja otsis kunini lõpuks leidis. tüdruk nägi kuidas libahunt libapuu poole kõndis ja teadis, et tal on midagi juhtunud. Tüdruk hakkas libahundile lähemale ning nägi kuidas libahunt jäi libapuu juurde seisma ja ulgus. Tüdruk ronis vaikselt uu ...
Atlantis - Kadunud Maailm "Katlyn, hoia eemale," karjus pruunide juuste ja karmi häälega mees. Viieteist aastane tüdruk komberdas reelingust eemale ja jäi sündmust eemalt jälgima. See oli väga huvitav. Thomas, tuuker oli just uuesti üles tõstetud. Katy oli seda varem tuhandeid korda näinud, kuid seekord oli see eriline. Thomasel oligi kaasas see, mida nad olid nii mitu aastat otsinud. Isa oli otsinud seda juba enne, kui Katy oli sündinud ja ka nüüd. Paljud olid alla andnud ja arvanud lõpuks, et Katy isa on hull. Katy ise seda ei arvanud ja just see sama paber võis siin seda tõestada. Tüdruk vähemalt lootis, et see on Thomasel just see paber, mille nimel tema isa oli nii mitu aastat vaeva näinud. Peaagu terve enda elu. Nüüd kui Thomas seisis jälle laeva pardal, sammus Katy lähemale. Tema isa sammus samuti. Katy vend, Carl oli samuti välja tulnud. Ka tema lähenes nüüd Thomasele, kes seisis suure rauast kasti juures. See meenutas seifi. "...
Kool. Nimi Jeesuse imeteod XXI sajandil. Kas tulemus oleks sama? Arutlus 2015 Jeesuse imeteod XXI sajandil. Kas tulemus oleks sama? Jeesuse imeteod XXI sajandil. Kas tulemus oleks sama? Ma ei arva, et tagajärg oleks sama, sest meie selja taga on juba paartuhat aastat ning meie ühiskond on kõvasti muutunud. Paljude inimeste jaoks on usu teema konservatiivseks muutunud ja suur hulk inimesi tugineb ainult faktidele. Kui jeesus oleks sooritanud taas ülestõusu ja alustanud jälle levitama jumala usku, tõestades inimestele oma imetegudega, siis milline oleks inimeste reaktsioon, mida inimesed võiksid arvata sellest? Kas Jeesus on mustkunstnik või tõesti kõik, mis ta teeb on tõsi - Arvan, et sel teemal võib päris palju inimestega vaielda ning otsida küsimustele vastuseid ning tõestusi. See teema on mi...
Betti Alver 1906-1989 Elisabet Alver sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval. 1914 1917 õppis ta Tartu Puskini tütarlaste gümnaasiumis ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumis, mille lõpetas 1924. 1924 1927 õppis ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust. Alveri esimene olulisem teos oli romaan"Tuulearmuke" (1927), mille ta kirjutas gümnaasiumi lõpuklassis. Sellest sai tõeline bestseller, edu ajendas noort tütarlast kirjanikuks pürgima. Betti Alver debüteeris 1927- aastal novelliga "Liivi Deevidiivi", teosega "Tuulearmuke" sai ta II auhinna ''Looduse'' romaanivõistlusel. Samuti kirjutas ta teosed "Invaliid", "Viletsuse komöödia" ja "Kõmpa", mis toetub tema lapsepõlve mälestustele. Alveri tõeline anne avaldub aga luules, millele ta pühendus 1930. aastate algusest, avaldades kirjanduslikes ajakir...
Ainult südamega näeb hästi. Mõnikord annab süda palju rohkem vastuseid, kui mõtlemine. Tegelikult põhineb kõik siin maailmas inimese mõtteviisil. Raamatus "Väike Prints" arutleb prints : inimesed kasvatavad oma aias viis tuhat roosi, ometi ei leia nad seda, mida nad otsivad. Nad ei tea, et see, mida nad otsivad, võib olla ühes roosiõies või tilgas vees. Nad ei leia seda, kuna nad ei otsi südamega. See ei pruugi olla kõige ilusam ja uhkem roosiõis või kõige sillerdavam kastetilk. Tuleb leida see õige, tuleb otsida südamega.Kunagi ei tule teha midagi kasusaamise eesmärgil, vaid südamest. Mõnikord ei olegi vaja selleks palju teha, et sulle kallis inimene rõõmus oleks. Peaasi, et see mis sa teed tuleks südamest.On tähtis, et meil kõigil oleks inimene, kes mõistaks meid ka ilma rääkimiseta ja oskaks kuulata kui on vaja. Meenutage väikese printsi ja rebase kohtumist raamatus „Väike prints“. Kõigepealt palub ta end...
annaabi.ee 
