Armastuse narrid (0)

Armastuse narrid
Ferdinand H. oli Eestimaa mõisniku poeg. Tal oli õrn, alalist armastust ihaldav süda. Juba lapsena oli ta kõiki oma koolipreilisid palavasti armastanud. Tartus pidi Ferdinand vanemate soovi mööda seadusetarkust õppima, aga ta ise oli endale kõrgemad sihid seadnud. Päeva ajal kirjutas ta armastuskirju. Ferdinand sai vanemate käest iga kuu alguses 200 rubla , aga ta ei tulnud selle rahaga toime, sest naisterahvad on kõige kallimad asjad siin ilmas. Õnneks oli tal hea südamega sõpru, kes talle raha laenasid. Ferdinandil oli juba palju võlgu ja tema lugu ähvardas kirjuks minna enne kui ta sai sõnumi, et vana parun H. on ära surnud ja varanduse pojale jätnud. Ferdinand tasus võlad ära ja lahkus ülikoolist.
Ferdinand armus tsirkuseartisti Ludmillasse, kelle peale ta kogu oma varanduse ära raiskas. Kui kogu varandus otsas oli, tüdines Ludmilla Ferdinandist ära ja leidis endale uue. Ludmilla pärast tuli Ferdinandil tüli Nanumjanziga, sest Ferdinandi süül jäi ta ilma Ludmillast. Nanumjanz tahtis Ferdinandile kätte maksta ja ta ära tappa, aga üks ohvitser sekkus ja nii Ferdinand pääses. Nanumjanz aga hüppas jõkke ja jäi kadunuks.
Pärast seda juhtumist otsis Ferdinand omale töö. Ta sai kohtukirjutaja koha. Ühel päeval kui ta läks oma sõbralt võlgu küsima , siis ta väitis, et ei ole enam nii suur naistekummardaja, kui varasemalt, aga nii kui ta üht tütarlast aknast nägi, küsis oma sõbralt kärmesti kümme rubla ja vaevalt oli ta raha pihku saanud, kui ta nagu tuul ukse taha kadus ning tõttas tüdrukule järele.