PERIOOD ja PÕHISISU VÕITLUSE TÄHTSAMAD TÄHTSAMAD JÄRELDUSED ALAPERIOOD OSAPOOLED SÜNDMUSED(aeg,koht) ISIKUD I 1208 -1215 *Vaenlastel puudud vastastikused Ugandi ja Sakala 1208 Otepää ja Sakala rüüstamine süstemaatiline 1.1. 1208-1210 rüüsteretked 1210 vasturünnak Võnnusse Võnnu Berthold eestlaste alistamise Liivlased, latgalid, plaan Mõõgavendade ordu 1210 Ümera lahing *Ümera võidul
Jah 4. Nimeta XX sajandi vägivallaideoloogiaid. Too näiteid, kuidas need ideoloogiad rakendasid vägivalda. Fasism, natsionaalsotsialism, kommunism, mauism. Kõigis ilmneb juhikultus, indiviidi täielik allutamine kollektiivile ehk valitseva võimuorganisatsiooni tahtele, vabaduse piiramine või puudumine ja ühiskondlik sallimatus 5. Millist vägivalda võib nimetada inimsusevastseks kuriteoks? (Too välja tunnused) Mõrvamine, rüüstamine, küüditamine, hävitamine jne 6. Kas tänapäeval on olemas vägivaldseid ideoloogiaid ja riike, millised panevad toime inimsusevastaseid kuritegusid? Too näiteid. Jah, on küll selliseid riike ja ideoloogiaid. ISIS, Boko Haram, Süüria Vabariik, Põhja-Korea, Jugoslaavi lagunemine ja Bosnia ja Kosovo veresaunad, jne. 7. Miks sooritavad totalitaarsed reziimid korda inimsusevastaseid kuritegusid? Nad üritavad selle kaudu kättemaksta ehk õiglust jalule seada, soovivad
Holokaust Holokaust = juutide tagakiusamine ja hävitamine = täiesti + põlenud 1933-1945 Holokausti algus Juutide mõjukas positsioon 1932 - NSDAP (Adolf Hitler) võimuletulek Juutide alavääristamine ja vaenlaseks nimetamine 1933 massiline vallandamine, loomingu hävitamine 1935 Nünbergi seadused Juutide poliitliste ja kodanikuõiguste ära võtmine Keeld abielluda mittejuudiga Keeld heisata Saksa lippu Kutsealade kvoodid Kes täpselt on juut? 10.nov 1938 Kristalliöö Rüüstamine Tapmine Koonduslaagrid (30 000 juuti) Getod = erikorraga linnaosad juutidele Poolas Koonduslaagrid 1941 alustati hukkamist Poolas (Auschwitz jt) 1942 ,,Juudiküsimuse lõpplahendus" 5-6 mln juudi hävitamine Euroopas Küüditamine hävituslaaritesse Enamus: gaasikamber tuleriit ...
Muinasaja lõpul oli eestlane lihtne maainimene, kes ei teinud oma naabritega koostööd, vaid selle asemel käidi hoopis üksteise aladel rüüsteretki korraldamas. Eesti ala oli jagatud kildudeks, asustus üsna hõre ning ühtse riigi tekkimist ei peetud oluliseks . Tekkimas olid ka feodaalkorra alged. Samal ajal oli aga võõrvallutajatel soodne võimalus eestlaste erimeelsusi ära kasutada, vallutades igat maakonda eraldi. Alles siis, kui algas massiline rüüstamine ja sunniviisiline ristimine, hakkasid eestlased aru saama, et nad on üks rahvas ja peaksid koos selle nimel tegutsema, et oma maa vabaks võidelda. Balti ristisõda toimus aastatel 1180-1290 ning selle aja jooksul peetud Muistne vabadusvõitlus, mis oli üks sõja osadest, vahemikus 1208-1227. Liivimaa ja Eesti vallutamist seostatakse üldiselt saksa kaupmeeste aktiviseerunud tegevusega Läänemerel 12. sajandil. 1159
Narva lahing ja Peeter I · Rootslased jõuavad Narva alla · Narvalahing 19.novembril 1900 · Venelaste põgenemine Sõjategevus Eesti-ja Liivimaa mandriosas · Narva ümbruse vallutamine · Venelaste strateegia Rootsi laevastiku hävitamine Tartu lähedal · 1704. aastal Narva piiramine · Peipsi järv · 12 meeskonda · 7 laeva Tartu rüüstamine · Linna kaitsemine ida poolt · Linna kaitsemine põhja poolt · 13. juuli 1704.aasta Sõjategevus 1710.a. Eesti ühendamine Venemaaga · Narva piiramine · Peeter I plaan Narva linna vallutamiseks · Poltaava lahing Eestimaa ühendamine Venemaaga. · pärisorjuslik kord · uue sõjasadama rajamine · Manufaktuurid,
Elu keskaegses linnas Barbarid hävitasid Rooma riigi. Osa Rooma linnad purustati, osa hääbusid ise. IX sajandil hakkas Euroopa muutuma. Euroopas kasvas rahvaarv, täiustusid põlluharimisviisid ja tööriistad. Need uuendused soodustasid käsitöö eraldumist põlluharimisest. Linnade tekkimist soodustasid ka linnade pidev rüüstamine, käsitöö ja kaubanduse allakäik. Linnad tekkisid kaubateede ristumiskohtadesse, traditsiooniliste laadaplatside juurde, kirikuelu keskustesse, linnuste lähedusse, sest nendes kohtades oli võimalik oma toodangut edukamalt turustada või pakkusid suuremat turvalisust. Kaubanduses oli põhiline kaup tooraine, käsitöökaupu liikus kaubateedel vähe. Esimesel kohal oli riidekaup, teisel kohal oli metall ja kolmandal kohal oli sool ja heeringas
Konfliktid mõisnike ja talupoegade vahel Keskvalitsuse huvi puudumine rahva elujärje parandamiseks Kaotus Vene Jaapani sõjas, mis puudutas ka eestlasi mobiliseeriti 12 000 meest sõtta 1905.A revolutsioon Verine Pühapäev Peterburis Teade revolutsiooni puhkemisest jõuab Tallinna töölisteni ja hakkavad toimuma streigid, miitingud, konfliktid politseiga Levib kiiresti Tallinnast kaugemale ja haarab kaasa mõisamoonakad, sulaseid ja ka taluomanikke Maal toimub mõisate rüüstamine ja vara hävitamine Nõudmised valitsusele Esialgu proovitakse siiski ka palvekirjade kaudu nõudmisi esitada - kooli ja omavalitsuse reformi, eesti keele kasutusala laienemist Streikivad töölised rüüstasid relvakauplusi, viinapoode, poliitvangide vabastamine jne. 16. oktoobril Tln Uuel turul avab sõjavägi rahva pihta tule Keisri 17. oktoobri manifest Luba Riigiduuma kokkukutsumiseks (parlament) Lubatakse kodanikuõigusi, põhiseadust Eestis tekivad poliitilised parteid: Eesti
Inimteg. Rändkarja kasvatajad Põlluharimine, Künnipõllundus, beduiinid, kaubandus, karjakasvatus, kalandus, põllundus, karjakasvatus, niisutuspõllundus, kaubandus küttimine, kalapüük, hõimud, mitmenaise meresõit, kaubandus, pidamine rüüstamine, käsitöö Religioon Muhamed looja Algselt paganad , Hiljem tuli ristiusk (algas Allah peajumal kummardasid juba IX saj., töötas alles (algselt palju jumalaid, loodusjõude (esile tõusis sadakond aastat hiljem) puututi kokku judaismi pikse-ja sõjajumal Perun) Ristiusk tuli käsikäes ja kristlusega) 988 aastal ristiusk riikide tekkimisiga
kiriku- ja maareformis, Eesti alade ühtseks ühendamine rahvuskubermangus, baltisakslaste eesõiguste piiramine, riigi-, rüütelkonna- ja kirikumaade jagamist talurahvale, maksude tasumistest loobumine, valitsuste korralduste boikoteerimine, seniste omavalitsuste laiali saatmist, revolutsiooniliste komiteede loomist, sõjaväe ja politsei asendamist rahvamiilitsaga. jne. TULEMUSED: Paljude inimeste hukkumine/ riigist välja saatmine, Hoonete/Äride rüüstamine, Tekkisid uued poliitilised liikumised, Poliitiline ja majanduslik elu halvenes. MANIFEST - KÕIGILE EESTIMAA RAHVASTELE Missugused tingimused olid dokumendi autorite arvates sobivad iseseisvumiseks? - 1. Eestlaste usk ja tahe iseseisvumisse. 2. Venemaa nõrgendus ( kuna käsil oli 1. Maailmasõda) 3. Eesti maapäeva ühemeelsele otsusele jõudmine teistega ( Eesti poliitiliste parteidega ning organitatsioonidega) 4. Vabariigi piiride kindlaks määramine. 5.
maakondade kaupa. · eestlastel tuli võidelda mitme vaenlasega - sakslased (ja nende liitlased liivlased, latgalid), taanlased, rootslased, venelased. · vaenlaste sõjajõud said pidevalt täiendust. · vaenlased olid head diplomaadid, suutsid hankida endale liitlasi (latgalid, liivlased, taanlased) ja kasutasid ära kohalike rahvaste ja maakondade omavahelisi tülisid. · paarikümneaastane sõda ja rüüstamine kurnas eestlased majanduslikult välja. Ometigi ei alistunud eestlased tingimusteta, vaid lepingulisel teel. Eestlased jäid ilma eliidist, sest kaotused olid suurimad rahva energilisima osa, ülikkonna seas, mis kas hävitati, kaotas senise sotsiaalse positsiooni või sulandus läänimeestena uude valitsevasse kihti. Teisalt lülitati Eesti vallutuse ja ristiusustamise tulemusena Lääne-Euroopasse. Eestile laienes Õhtumaa kultuurimõju, selle õiguslikud normid ja ühiskonnastruktuur.
Rahvuslik ärkamine Eestis Rahvuslik liikumine- eestlaste rahvusliku ärkamise ja eneseteadvuse tõusu periood, mille käigus: hakati ennast tunnetama eesti rahvuse liikmetena, tõusis huvi oma maa, keele, kultuuri ja ajaloo vastu, hakati võitlema eestlaste kultuuriliste, majanduslike ja poliitiliste õiguste eest, nõuti võrdseid õiguseid baltisakslastega. Rahvusliku liikumise kujunemiseks Eestis oli loonud eeldused: eesti talupoegade vabastamine pärisorjusest (1816 / 1819), sunnismaisuse tühistamine, talupoegade majandusliku olukorra paranemine, talude päriseksostmine, koolivõrgu laienemine ja eestlaste haridustaseme kasv, talurahva omavalitsuste kujunemine, kus saadi poliitilise töö kogemusi. 1870- Tartus Eesti Üliõpilaste Selts 1866- Uus vallaseadus, vabastas talurahva mõisnike eestkostest Valla eesotsas: vallavanem-mõjukas taluperemees, vallas valitses kord, seaduste täitmine Volikogu- pidas eelarvet, valla kulutused ja maksud Eeldus- ra...
Valga Põhikool Peeter Suur Marion Puna 8 klass Valga 2008 Sisukord: 1) Sissejuhatus 2) Lapsepõlv 3) Olukord Moskvas 4) Tähtsamad iseloomujooned 5) Narva lahing 6) Sõjategevus Eestimaal 7) Tartu rüüstamine 1708.a 8) Sõjategevus 1710.a. Eesti ühendamine Venemaaga 9) Eestimaa ühendamine Venemaaga 1710.a. muudatused Eestimaal 10)Peeter Suur Tallinna ja Kadrioru arengus 11)Hinnang Peeter I tegevusele Eestis (majandus, poliitika, kultuur) Sissejuhatus Peale vana tsaari Fjodori Aleksejevitsi surma, tekkis Venemaal keeruline olukord. Tsaaril oli kaks poega erinevatest abieludest. Kummagi poisi emapoolsed sugulased tahtsid troonile panna oma sugulast
vallas Saare pindala on 4,69 km², pikkus 4,6 km, laius 1,3 km Piusa Koopad Piusa koopad tekkisid 1922. aastal, mil sealset klaasliivaks sobivat kvartsliiva hakati maaalustes käikudes kaevandama. Helme Linnus Rahvasuu kõneleb, et targa soovitusel müüritud Ordulossi seina Annenimeline tüdruk Paistu kirik Paistu Maarja kirik ehitati 13. sajandi lõpuveerandil Kroonikas on dokumenteeritud kiriku rüüstamine leedulaste poolt 1329. aastal. Praeguse kuju sai pühakoda 1876. aastal. Alatskivi loss Alatskivi loss on Alatskivi mõisa uusgooti stiilis peahoone, endises Kodavere kihelkonnas Tartumaal Loss on ehitatud mõisnik Arved von Nolckeni projekti järgi aastatel 18801885 Kiviõli tuhamäed Kiviõli tuhamäed ehk Kiviõli poolkoksimäed on KirdeEestile ainuomased põlevkivituha ladustamisest tekkinud pinnavormid. Tänan kuulamast
peatada. Manifesti toetuseks toimus Tartus eesti seltside meeleavaldus, mille ees lehvis esmakordselt avalikult sini-must-valge lipp. Manifestis lubatud õigusi ära kasutades moodustas Jaan Tõnisson esimese eesti erakonna Eesti Rahvameelse Eduerakonna. Siia kuulusid "Postimehe" ümber koondunud liberaalid. "Uudiste" toetajad moodustasid Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisuse (ESDTÜ). Süvenesid revolutsioonilised meeleolud ja mõisate rüüstamine jätkus täie hooga. Mässu lõpetamiseks saatis valitsus Balti kubermangudesse täiendavalt sõjaväge. Sõjaväekohtud mõistsid mitusada inimest surma, sadu saadeti sunnitööle ja asumisele ning karistati ihunuhtlusega. Ma arvan, et vaatamata rahva suurtele kannatustele oli 1905. aasta revolutsioon elu edasiviiv sündmus. Saadi aimu, mida kujutab endast vasakpoolne ideoloogia. Asutati esimene eesti erakond ja tehti läbi esimesed üldvalimised ning saadi parlamentaarse võitluse kogemused
Nõuti demokraatlike vabaduste kehtestamist ja talurahvale maa andmist. Peale üldstreiki lubas Nikolai II isikuvabadusi ja rahvaesinduse kokkukutsumist. See kutsuti kokku, kuid kokkutulnud ei olnud ühemeelsed. Mõned olid nõus konstitutsioonilise monarhia ja eesti keele kasutusõigusega, teised soovisid demokraatlikku vabariiki. Veel taheti boikoteerida tsaarivalitsuse korraldusi, keelduti maksude maksmisest ja väeteenistusse minekust. Detsebrikuus algas mõisate massiline rüüstamine ja põletamine, kuid selle lõpetasid karistussalgad. Eesti ajalehed suleti, avaliku elu tegelased põgenesid välismaale. Saavutused: hoogustus ühistegevuslik liikumine, loodi suurema tulu saamiseks piimaühistuid, asutati esimene rahvuslik pank,asutati eestikeelne gümnaasium, loodi Eesti Kirjanduse Selts, Rahva Muuseum, ühing Noor Eesti (kunst, keeleuuendus, teadus) Milles seisneb eestlaste rahvusliku ärkamisaja tähtsus? Rahvusliku tunde suurenemine, eeldus iseseisvumisele.
Nõuti demokraatlike vabaduste kehtestamist ja talurahvale maa andmist. Peale üldstreiki lubas Nikolai II isikuvabadusi ja rahvaesinduse kokkukutsumist. See kutsuti kokku, kuid kokkutulnud ei olnud ühemeelsed. Mõned olid nõus konstitutsioonilise monarhia ja eesti keele kasutusõigusega, teised soovisid demokraatlikku vabariiki. Veel taheti boikoteerida tsaarivalitsuse korraldusi, keelduti maksude maksmisest ja väeteenistusse minekust. Detsebrikuus algas mõisate massiline rüüstamine ja põletamine, kuid selle lõpetasid karistussalgad. Eesti ajalehed suleti, avaliku elu tegelased põgenesid välismaale. Saavutused: hoogustus ühistegevuslik liikumine, loodi suurema tulu saamiseks piimaühistuid, asutati esimene rahvuslik pank,asutati eestikeelne gümnaasium, loodi Eesti Kirjanduse Selts, Rahva Muuseum, ühing Noor Eesti (kunst, keeleuuendus, teadus) Milles seisneb eestlaste rahvusliku ärkamisaja tähtsus? Rahvusliku tunde suurenemine, eeldus iseseisvumisele.
Mõõgavendade ordu Saksa ordu Liivimaa haru 1238- Stensby leping Eestimaa hertsogkond (Põhja- Eesti) Läänimehed- rüütlid, kes linnuses elasid ja kaitsesid Viljakümnis- protsentuaalne andam; Hinnus- kindlas suurusega andam 1343- Jüriöö ülestõus. Taani kuningas tahtis oma Eesti osa Saksa ordule maha müüa, kuid tekkisid Taani vasallidega arusaamatused. Eestlaste 4 kuningat, Tallinna piiramine, abi palumine, Haapsalu piiramine, Paide linnuses kuningate tapmine, juulis oli Pöide linnuse piiramine. Saksa ordu sai Põhja-Eesti. Maaisanda domeen- kogu maa,talupojad harisid, mille tuludest kattis ta riigivalitsemise kulud ja isiklikud väljaminekud Läänivaldus- maa, mida said vasallid sõjateenistuse eest 1420- alustati maapäevadega- regulaarsed Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamine; välis- ja majanduspoliitilised küs. Adratalupojad- pidid maksma maaisandale või tema läänimeestele andameid aj kandma teokoo...
- Kaotus Vene Jaapani sõjas, mis puudutas ka eestlasi mobiliseeriti 12000 meest sõtta 1905. a revolutsioon: - Verine Pühapäev Peterburis Teade revolutsiooni puhkemisest jõuab Tallinna töölisteni ja hakkavad toimuma streigid, miitingud, konfliktid politseiga. Levib kiirelt Tallinnast kaugemale ja haarab kaasa mõisamoonakad, sulaseid ja ka taluomanikke. Maal toimub mõisate rüüstamine ja vara hävitamine. Nõudmised valitsusele: - Esialgu proovitakse ka siiski palvekirjade kaudu nõudmisi esitada- kooli ja omavalitsuse reformi, eesti keele kasutusala laienemine. - Streikivad töölised rüüstavad relvakauplusi, viinapoode, politseivangide vabastamine. - 16. oktoobril Tln Uuel turul avab sõjavägi rahva pihta tule. Keisri 17. oktoobri manifest: - Luba Riigituuma kokkukutsumiseks. - Lubatakse kodanikuõigusi, põhiseadust.
6. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227 Üldiseloomustus Tähtsamad sündmused a) Muistse vabadusvõitluse I periood Ugandi ja Sakala rüüstamine 1208: 1208-1212: süüdati Otepää linnus Algas sihipärane sõjategevus ugalaste ja sakalaste vasturetk eestlaste vastu. Toimusid ristisõdijate ja Ümera lahing 1210: alistatud liivlaste ja latgalite eestlased piiravad Võnnu linnust Lätis ning eestlaste vastastikused lahing Ümera jõeäärses metsas rüüsteretked. võit tugevdas eestlaste vastupanutahet
sõjaväeteenistusest ja maksude maksmisest ning loodi relvastatud salku. Üks negatiivsetest revolutsiooni tulemustest oli näiteks 12. detsembri mõisate põletamine. Sammuti ei jää häid mälestusi kuna karistussalgad hukkasid ligi 400 inimest. Kokkuvõttes revolutsioon aitas kaasa Eestile, kuna asjaajamine sai toimuda nüüd puhtas emakeeles ja eestlastel oli olemas oma esimene erakond. Verevalamine ja mõisate rüüstamine põhjustas eestlastele vaid hirmu ja häda, mis vähendas vastupanu ja edasipüüdlemist. Revolutsioon ei takistanud Eesti elu edasiminekut, kuid jättis negatiivseid mälestusi.
Keskaeg Eestis 13.saj algus-16.saj teine pool Muistne vabadusvõitlus Saksa piiskopid: Meinhord- Theodorichiga püüti Eestit ristiusustada Berthold-liivlastega tülid, langes Albert- 1201.a Riia linn, Maarjamaa( alistatud maa pühendati Neitsi Maarjale) 1202.a Mõõgavendade ordu- ordumeister, rüütelvennad, preestervennad jne. 1208.a Sissetung Eestisse Ugandi- põh.: röövisid saksa kaupmehi, Otepää linnus süüdati Ugalased võtsid appi sakalased ja tungisid latgalite maale( nii algas m. Vabadusvõitlus) 1210.a Võnnu piiramine Mõõgavendade tähtsaim tugipunkt piirasid linnuse, põgenensid Ümera lahing-võit 1211.a Viljandi piiramine kasutati sakslaste poolt kiviheitemasinat vaherahu, lubati ära ristida Eestlaste vastuplaan Toreida linnus-taandusid Hakkas leivma katk Toreida vaherahu-3 aastat 1212...
Muutused sõjaväes hiliskeskajal Koostajad: Kaisa Kängsep Hanna Allmann Sõda keskajal · Ühiskond soosis sõjamehe elukutset. · Sõjapidamise reeglid: - vangide tapmine ja ellujätmine, naiste ja vaimulike puutumatus. - sõda peeti materiaalse kasu saamise eesmärgil. · Sõjavägi paiknes tähtsamates keskustes (transport keeruline). Nii oli levinud rüüstamine ja röövretked, mitte vallutussõda. Sõjaväe areng · Peamiseks sõjaliseks üksuseks raskeratsavägi - kasutati äkkrünnakuteks ning jälitamiseks, mitte otseseks pealetungiks. · Peamiselt koosnes ratsavägi maavaldajatest, kes olid varakad, et endale kallist sõjavarustust lubada (kaitserüü, kiiver, ründerelvad, hobune). · Jalaväe osakaal muutus väiksemaks (suurem, kui ratsavägi). Kui jala- ja ratsavägi
süüdistasid Venemaad hukkunute arvu võltsimises ning liialdamises. 8. augustil alustas Venemaa pealetungi maavägedega ning pommitas erinevaid sihtmärke Gruusia territooriumil. Pingelise võitluse tõttu teatati hukkunutest mõlemal poolel. Pärast paari päeva intensiivset sõjategevust suruti Gruusia väed Lõuna-Osseetiast välja. Samal ajal alustas Abhaasias paiknenud Venemaa jalavägi pealetungi Lääne-Gruusiale. Seda pealetungi saatis laialdane rüüstamine, põletamine ja tsiviilisikute tapmine. Väidetavalt on Gruusia hinnanud sõjas saadud kahjusid ligi miljardi USA dollari suuruseks. Seetõttu on vajalik otsustada, kas Vladimir Putini ja Dmitri Medvedevi avaldused, et peamine põhjus Vene armee rünnakuks Gruusia vastu oli nn Lõuna-Osseetia inimeste kaitse, on tugeval alusel. 3 Konflikti taust ja sõjalised sammud:
küllaga. Suureks erinevuseks eestlaste ja orduväe vahel oli ka see, et orduvennad olid elukutselised ja oskasid paremini relva käsitleda ning nad kasutasid süstemaatilist vallutamismeetodit, mis andis neile suure eelise, sest eestlased polnud selleks valmis. Tulemusena õppisid küll eestlased uusi sõjapidamise meetodeid, kuid sõjaliselt jäid nad ikkagi alla. Samuti raskendas eestlaste olukorda see, et oli mitu vastast, kelle eest end kaitsta ning paarikümneaastane sõda ja rüüstamine kurnas eestlased majanduslikult ära. Eestlaste valdusi tahtsid veel peale sakslaste ka taanlased ja rootslased. Vastupanu suutsid eestlased osutada ainult rootslastele, kes said saarlaste käest lüüa, kuid lõpptulemusena jagati Eesti ikkagi mitme riigi vahel ära. Eestlaste maakondade omavaheline koostöö ja ühistegevus oli nõrk riikluse puudumise tõttu, mis andis vastastele võimaluse alistada eestlasi maakondade kaupa. Polnud ka ühtset
Vassiili III suur ühendaja. Muutis riiki tugevaks isehakanud troonil Boriss Godunov (1598-1605) Itaalia Itaalia sõjad ei toonud vallutajatele Itaalia sõjad 1494-1559. Habsburgide linnriigid edu- Itaalia säilis. Itaalial väga hea ja Prantsuse kuningate vahel. Itaalia kultuur ja peened kombed. Sai sai rängalt kannatada. Rooma tuntuks hiliskeskajal kui üks Euroopa rüüstamine Karl V palgasõdurite rikkamaid riike ja linnastunumaid poolt 1527.a mais. 1559.a sõlmiti piirkondi. Tekkisid käsitööettevõtted Hispaanlastega rahu, säilisid aga ja Itaalia pangad. hispaanlased oma alad Lõuna- ja Kirjanduses: Dante ,,Jumalik Põhja- Itaalias. Riiklikult killustatud. komöödia". Boccaccio ,,Dekameron" Õpetlaste saavutused: Lorenzo Vallale on kõige enam kuulsust toonud Constantinuse kinkeüriku nime all tuntud võltsdokumentide
Reiman, O.Kallas, K.A.Hindrey, P.Põld; prob eestis- venestamine ja saksastumine,eestlaste õiguslikku võrdsustamist, põhjalikke võrdsustamist, põhjalikke maa-ja haridusreforme, sotsiaalsed vastuolud; prob venemaal- osalemine suures poliitikas,Vene impeeriumi poliitiline korraldus on aegunud. 1905.a revol: põhjused:vastuolud keisri määratud ametnike ja rahva vahel, konfliktid mõisnikega, kodanike õiguste puudumine; ajend-Verine Pühapäev; revolutsioon-maal toimub mõisate rüüstamine ja vara hävitamine,levib kiiresti Tallinnast kaugemale ja haarab kaasa mõisamoonakad, sulaseid ja taluomanikke, teade revol puhkemisest jõuab Tlna töölisteni ja hakkavad toimuma streigid; Nõudmised valitsusele- esialgu proovitakse siiski palvekirjade kaudu nõudmisi esitada, kooli-ja omavalitsuse reformi, eesti keele kasutusala laienemist; tulemused eestile- eeldused poliitiliseks organiseerimiseks esimene partei, karistussalgad eestisse, kultuuriväärtuste hävitamine, koolid eesti k.
alistati maakondade kaupa. · eestlastel tuli võidelda mitme vaenlasega - sakslased (ja nende liitlased liivlased, latgalid), taanlased, rootslased, venelased. · vaenlaste sõjajõud said pidevalt täiendust. · vaenlased olid head diplomaadid, suutsid hankida endale liitlasi (latgalid, liivlased, taanlased) ja kasutasid ära kohalike rahvaste ja maakondade omavahelisi tülisid. · paarikümneaastane sõda ja rüüstamine kurnas eestlased majanduslikult välja. 2
10 klass ajalugu. Kordamine Muinasajast keskaja alguseni 1. Kas Eestis võis inimesi elada enne 9. aastatuhandet eKr? Põhjendage vastust. 2. Tooge 4 näidet, mil viisil mõjutas jääaeg Eesti maastiku kujunemist. 3. Miks puuduvad Eestis paleoliitilised leiud? 4. Mille poolest erinevad mesoliitikumi tööriistad neoliitilistest? 5. Iseloomustage Kunda kultuuri (elukoht, tööriistad, elatusalad). 6. Tooge 3 näidet, et kammkeraamika kultuur oli Kunda kultuurist kõrgemal arengutasemel. 7. Tooge 3 näidet, mis viitavad sellele, et nöörkeraamika kultuur oli mõlemast (Kunda ja kammkeraamika kultuurist) kõrgemal. 8. Miks on pronks tööriistade valmistamiseks parem materjal kui kivi? 9. Miks on Eestis leitud vähe pronksesemeid? 10.Milliseid muutused ühiskonnas võisid põhjustada vajaduse kindlustatud asulate järele? 11.Võrrelge pronksi- ja vanema rauaaja matmiskombeid. Mida võib kalmete põhjal väita ühiskondlike suhete kohta? 12.Miks on raud töörii...
Sarnasused Frangi ja Rooma riigi tekkel: Frangi riigi puhul tõrjusid frangid V saj lõpul kuningas Clodovechi juhtumisel läänegoodid Hispaaniasse, Rooma riigi puhul vallutasid 560.aastatel langobardid Itaalia. Võimu säilitamisel vallutatud aladel ja nõrgenemisel (2) Clodovech surus peale ristiusu, ühines katoliku kirikuga, Roomas langobardid olid ristiusu vastu võtnud, kuid muus osas olid Rooma tsivilisatsioonist vähe mõjutatud. Frangi riigis 6. Ja 7. Saj ühtsus kadus – vennatapusõjad, tegelik võim kuulus majordoomustele, Roomas langobardidel vaenulikud suhted Rooma põliselanikega, 7. Saj said paavstidest tegelikud valitsejad. Kes olid Frangi riigi välisvaenlased? Araablased Milliste riikide eelkäijaks on Frangi riik? Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, LääneEuroopa Germany(germaanlased), France(frangi riik), Saksamaa(saksid) Mis seos on Karl Suure ja sakside vahelisel s...
Jää- ja külmakõrbed Geograafiline asend : põhja- ja lõunapoolust ümbritseval alal. Kliimavööde : polaarvööde Mullad : mullad puuduvad, kuna maapinda katab jää Taimed : kasvavad vaid arktilistel saartel ja mererannikutel ; vetikad, samblikud Loomad : sinivaalad, morsad, rikkalikult kalu, jääkarud, pingviinid, hülged Inimtegevus : kalapüük, küttimine, polaaruurijad, maavarade kaevandamine Probleemid : liiga külm, liigelda ei saa, teid pole, osooniauk(Antarktikas) Tundrad ja metsatundrad Geograafiline asend : paikneb põhjapoolkeral Põhja-Jäämerd ümbritseval maismaal Kliimavööde : lähispolaarne Mullad : igikeltsa tõttu on maapind jäätunud ; mulla paksus väike Taimed : kidurad, madalad ja üldiselt vähe Loomad : põhiliselt põhjapõdrad Inimtegevus : mereloomade ja kalade küttimine, põhjapõtrade kasvatamine, maavarade kaevandamine Probleemid : kavanduste ja asulate alla on jäänud endised karjamaad ; torusid ei saa maasse paigaldada Parasvöötm...
Retreat taganema Estonian Liberation War Eesti vabadussõda Tartu Peace Treaty Tartu rahuleping disband laiali saatma, minema political unrest poliitiline rahutus subsequently järgnevalt give one's assent nõustuma establish military bases asustama sõjaväe baasid mutual vastastikune perceive tajuma, märkama pillage rüüstamine, rüüstama unleash valla päästma fierce metsik, raevukas flee pagema nothing short of mitte vähem kui coup riigipööre
Minu arvates aga perioodile iseloomulik võim vähendas rahva osatähtsust ning andis võimukandjatele liiga suured vabadused. Võimuterroriga tehti mitmeid veriseid laastamisretki ning ei halastatud ülikutele ega lihtrahvale reetmist. Valimatu kättemaks ei säästnud isegi kiriku inimesi. Murrganguliseks sündmuseks võib pidada ka Kolmekümneaastast sõda aastatel 1618-1648 , kus osalesid protestandid ja katoliiklased. Ennenägematu vägivald ja rüüstamine kujunes peamiselt usuvaenuste kulminatsiooniks. Seesugune karm võitlus jõudis aga kõige madalamale tasemele ,kus sõdurid pidid ellujäämiseks elatuma sõjasaagist .Selline põhimõte tuleneb aga Albrecht von Wallensteinilt ,kes nentis : ``Sõda toitku sõda``. Usun, et sõjameeste olukord oli mõistusepiirest väljas ja sõda lakkas täiesti olemast muutudes jubedaks vägivallaks. Tagajärjeks jäi aga keisri tegelik võim edaspidi piiratuks. See omakorda
Sõda,sõjavägi ja piinamine keskajal Essee Michael Howard'i "Rahu Leiutamine" põhjal See raamat ,hoolimata pealkirjast, keskendub peamiselt sõjapidamisele ja sõjaväe ülesehitusele keskajal.Samas on seal juureldud ja sõja tähtsuse,vajalikkuse ja tagajärgede üle.Sõjapidamise põhieesmärgiks on olnud läbi aegade uute maavalduste hõivamine. Keskaja ühiskond soosis sõjamehe elukutset,kuna ühiskonna kõrgkiht koosnes suures osas sõdalastest ning jõud oli aktsepteeritud ja mõjuv vahend enda tahtmise läbi viimiseks.Kuigi näiteks kirik taunis üldiselt verevalamist, nõustus ka tema, et on olemas "õiglased" sõjad, ehk siis sõjad, mida peeti seadusliku ülemvõimu nimel, õiglasel eesmärgil.Näiteks võetu tagasivõtmine oli õiglane.Võitlused kristlaskonna vahel olid halvad, kuid paganate vastu sõjapidamine oli lubatud ning isegi soositud.Üheks selle näiteks on Urbanus II kõne Clermontis 1095. a., kus ta kutsub rüütleid ü...
1208. aastal algas võitlus Eestimaa pärast. Juhuslikud kokkupõrked olid taanlastega ja sakslastega varem, aga õige sõda algas Ugandis sihipäraselt. Kroonikas mainitakse seda kui vahejuhtumit. Ugandlased olid varastanult Venemaale rännanud sakslastelt kaupa ja sellega nõuti tagasimaksmist. Latgalid õhutasid ja toetasid sakslasi. Nõudmisi ei võetud vastu. Läbirääkimised paraku üksteise vahel ei õnnestunud. 1208. aasta sügisel ründasid sakslased Ugandisse. Kohe algas rüüstamine, külade põletamine ja inimeste tapmine. Otepää linnus süüdati põlema. Ugandlased kutsusid appi sakalased ja tegid kiire vasturünnaku latgalitele. 15. Viljandi piiramine; Sõda muutus julmemaks. 1211 aasta kevadtalvel oli sakslaste suurimaks ürituseks Viljandi linnuse piiramine. Algselt ümbruskonda, rööviti toidumoona, tapeti ja vangistati. Osad vangid toodi linnuse juurde, kus nad tapeti hirmuks teistele. Esimesel kokkupõrkel
Sec Thir Fourth Fifth lev Maavärina tekitatud kahjud Palju hooneid kukkus kokku, purunesid telefonikaablid ja elektriliinid. Elekter kadus 93% Tsiili elanikest ja elektrikatkestus kestis mõnel pool mitu päeva. Maavärina tõttu süttis pealinna lähedal asuv keemiatehas Pärast maavärinat algas Concepcióni kaubanduskeskustes ulatuslik rüüstamine. Varastati mitte üksnes toitu ja teisi esmatarbekaupu, vaid ka elektroonikat ja kõike muud väärtuslikku Concepciónis olevast El Manzano vanglast põgenes 203 kinnipeetavat, kes otsekohe pärast põgenemist hakkasid uusi kuritegusid korda saatma. 1. märtsiks oli neist ainult 36 uuesti kinni nabitud. Sugugi kõigil vangidel põgenemine ei õnnestunud; need korraldasid vanglamässu ja panid vangla mitmest kohast põlema. Maavärina tekitatud kahjud [8] [9]
Andrei Hvostov “Mõtteline Eesti” Andrei Hvostov esseeistik kogu püüab läheneda Eesti ajaloole uuest vaatenurgast ning purustada C. R. Jakobsoni primitiivsest ajalookontseptsioonist, mille järgi olid muinaseestlased üdini head ja õilsad ning risisõdijad julmad kuradid. Raamtu esimeses osas käsitleb Hvostov Eesti muistset vabadusvõitlust. Hvostov toetub oma analüüsis Henriku Liivimaa kroonikale. Sealt leiab pikki kirjeldusi 13. sajandil valitsenud kaootilisest korrast Balti regioonis. Toimusid pidevad konfliktid ja rüüsteretked, kus eestlased olid kord ühel, kord teiel pool. “Kõikide sõjas kõikide vastu” toiumus justkui muuseas toimus ka kohalike rahvaste ristiusutamine,. Tsiteerides Hvostovi: “Rüüstamine kui elamis- ja olemisviis oli midagi igipõlist ning Väinal maabunud ristisõdijatest sõltumatu” (lk66) Ühalt nõuab autor kriitlist meelt ja allikakäistlust, kuid teisalt jääb tema kirjututisest mulje n...
1 1905. aasta revolutsioon Revolutsiooni põhjused ja puhkemine. Jaanuaristreik Tallinnas. Liikumise laienemine; nõudmised. Oktoobri üldstreik ja 16. oktoobri veretöö. Vabadusepäevad: õiguste laienemine, erakondade kujunemine, poliitilised erimeelsused. Rahvaasemike kongress: eesmärgid, lõhenemine, Bürgermusse ja Aulakoosoleku otsused, nende elluviimine. Detsembrimäss: Volta koosolek, mõisate rüüstamine, relvastatud kokkupõrked. Karistussalkade terror. 1905-1907 Revolutsiooni põhjused ja puhkemine Lüüasaamised Vene Jaapani (1904-1905) sõjas tekitavad rahulolematuse. Isevalitsuse vastu on nii vene liberaalne kodanlus kui ka töörahvas. Liberaalne kodanlus – ei poolda vägivalda, parlament, konstitutsionaalne monarhia. Rev. juht liberaalne kodanlus ise (vähemlased). Ei poolda relv. ülestõusu
ning kõigi vastu. Muidugi on aastasadade jooksul palju muutunud, kasvõi üleminek rüütlitest dzentelmenideks ning õuedaamidest ärinaisteks. Keskajal näiteks valitses aukultus ning oma armastatu nimel oldi valmis pea kõigeks. Teisest küljest oleks kõik niivõrd idoliseeritud rüütlid tänapäeval arvatavasti vangis oli ju parimaks armastuse avaldamise zestiks võimalikult paljude häbitute vastaste surmamine ning nende linnade rüüstamine. Ei peetud paljuks abielus naist üle lüüa, kui süda just teda ihkas. Praegu saadaks taolist tegu enamjaolt pikad protsessid kohtus või lausa isiklik kättemaks uuele paarile. 21.sajand on eriline just nimelt oma keerukuse poolest - hea vastandist eristamine muutub üha raskemaks ning piirid kahe vahel on muutunud üpriski häguseks. Kas mees, kes on tapnud sarimõrvari ja vägistaja, on ka ise halb, või on ta teinud maailmale hoopis teene
Sakslased rajasid alistatud lääneslaavlaste alale 1143. a astal Lübecki linna 1186. aastal pühitseti Meinhard Liivimaa piiskopiks Toreida linnuse vanem oli Kaupo Pärast Meinhardi surma nim uueks piiskopiks Berthold Berthold langes juba esimeses liivlaste vastu peetud lahingus Järgmiseks piiskopiks pühitseti Albert Albert rajas 1201. aastal liivlaste asula kohale Riia linna 1208. aastal tungisid sakslased koos abivägedega Ugandisse. Algas maa rüüstamine, külade põletamine ja inimeste tapmine. Otepää linnus süüdati põlema 1210. aastal asusid eestlased piirama Mõõgavendade ordu üht tähtsaimat tugipunkti- Võnnu linnust. Peale kolme päeva linnuse ründamist lahkusid eestlased neljandal päeval ootamatult. Nendeni oli jõudnud teade, et Riiast on suur vägi võnnulastele appi tulemas. Võnnulased asusid koos liivlaste ja latgalitega eestlasi jälitama
Demokraatliku riigi kehtestamine Parlament Mitte makse maksta Eesti ühendamist üheks kubermanguks Mitte sõjaväe teenistusse minna Eesti keel gümnaasiumitesse ja ülikoolidesse Kirikute ja rüütelkondade maa tuleb jagamisele Valitsus aitaks talude pärisostmisel Tuleb rahvast relvastada 1905. nov-dets väljus kogu asi kontrolli alt. Algas mõisade põletamine ning rüüstamine (umbes 150 mõisa hävis). Mõisnike suhtes ei olnud vägivalda. Mõisasid rüüstati 10 päeva. Karistussalgad tegid mõisades kohut. 300 talupoega lasti maha karistuseks. Paljud kartsid karistussalku. 1000 avaliku tegelast lahkus Eestist. Ajalehed suleti. 1905. a tekib Nooreesti rühmitus- Suits, Tuglas, Under 1909.a rajati Eesti Rahvamuuseum. 1910.a toimus üldlaulupidu. Lauldi ainult eestikeelseid ning Eesti heliloojate laule. EESTI I MAAILMASÕDA (1914-1918)
Enne, kui eestlased tollest hoobist jõudsid toibuda, tormas teine vaenuvägi Sakala seni veel rüüstamata põhjaossa, piirates sisse Lõhavere linnuse, mis kuulus Lembitule (silmapaistev vanem). Linnus alistus. Lembit ja kaitsjad ristiti. Sakslaste vastu korraldati ühendatud sõjakäik. Saarlased ründasid Riiat, läänlased Turaida liivlasi ja sakalased ühes ugalastega latgaleid. Riia all tabas eestlasi ebaõnn. Nad pidid põgenema, sest ristisõdijaid tuli kogedega juurde. Latgalite maa rüüstamine oli edukam, kuid tagajärjeks oli tasuretkede laviin Ugandisse. Ugalased ristiti. Eestlased leppisid liitluse kokku Polotski vürstiga, kes retkele minnes kokku kukkus ning suri. Polotsk jäi kõrvale, kuid see-eest aktiviseerusid Novgorod ja Pihkva. 1217. aasta kevadel ümbritsesid gorodlaste-pihkvalaste vägi Otepääd, mida kaitsesid sakslased . Venelastele tulid appi ka saarlased, harjulased ja sakalased. Piiramine oli raske, kuid lüüa said lõpuks siiski linnuse kaitsjad.
· Maakondade omavaheline koostöö oli nõrk riikluse puudumise tõttu ; eestlased alistati maakondade kaupa · Eestlastel tuli võidelda mitme vaenlasega- sakslased,taanlased,rootslased, venelased · Vaenlaste sõjajõud said pidevalt täiendust · Vaenlased olid head diplomaadis, suutsid hankida endaleliitlasi ja kasutasid ära kohalike rahvaste ja maakondade omavahelisi tülisid · Paarikümneaastane sõda ja rüüstamine kurnas eesltased majanduslikult välja 1227 a loetakse muistse vabadusevõitluse sümboolseks lõpuks, kuigi sõda kristlaste ja eestlaste vahel jätkus periooditi veel aastakümneid
Kuidas on selle lausega seotud selle raamatu tegelased? ,,On kujutlusi, millest tardub hing" tähendab midagi ilusat või uskumatut, mida pole võimalik panna sõnadesse ja mis võtab lausa nõrgaks. Indrek sai linnaservas kokku teistega, kes samuti sakslastega sõtta läksid. Nad pidi minema rüüstama, et saada kokku piisavalt raha ja varandust sõjariistade jaoks. Rünnati viinapoodi, külastati valitsejat. Purustamine ja rüüstamine ning raha kogumine aina jätkus. Lõpuks taipas Indrek, mida nad terve see aeg teinud olid. Nad olid hävitanud vara, mida inimesed olid võib-olla aastasadu kogunud ja ta tundis tõsiseid süümepiinu. Jõuti kokkutulekule, kus pidas Indrek oma esimese kõne. Ta rääkis sellest, et oma rüüstamistega ei tohiks siiski liiale minna ning kui vara koguda, siis tõesti ainult sel eesmärgil, et relvi osta. Teised
Et pühendada elu jumalale Tagada seisuskohane elu Sunniviisiliselt Lapsi 11.-12. Sajandil munkluse kriis Kloostrite rikastumine kloostrireegite rikkumine, loobuti tsõlibaadist.!!!!!! uute murgaordude tekkimine. Reliikviad Pühakutega seotud esemed ! Indulgents- Patulunastuskiri ! Ristisõjad: 8 ristisõda 1096-1270 Vabastada Püha maa moslemite käest!!!!!!!! NNNBBB! Eesmärki täitis vaid 1.ristisõda(ainuke edukas) ->Bütsantsi riigi allakäik 1204 Konstantinoopoli rüüstamine ->Euroopasse oskused,uuendused Idamaadest Püssirohi,araablaste teadusesaavutused numbrid,paber... ->Kaubanduse kasv Itaalia kaubalinnade õitseng ->Usuline vaimustus Euroopas Kristlaste ja mkoslemite vastuolude suurenemine juutide tagakiusamise suurenemine ->Rüütliordud- teutooni,templiordu, Johanniidid.!!!!!!!!!!!!!!! Katoliku kiriku võitlus ketseritega Peamisest katoliiklusest kõrvalekaldunud Seadsid kahtlsue alla kiriku dogmasid nõudsid kirku reformimist Jon Hus (kuulsaim ketser)
saksastumise vastu, nägid ette reformide elluviimist)Tallinna radikaalid(juht teataja toimetaja k.päts, kohalikud haritlased ja kirjanikud, pigem tööstuslik, majanduslik pool, rahva seas popid, võitsid 1904.a valimised ja päts sai tallinna linnapeaks)lisaks ka põrandaalused sotsid.1905.a revolutsiooni mõjud-suurlinnades streigid ja väljastumised, veriseim miiting Uuel turul, hukkus ligi 100 inimest, dets.mõisade põletamine ja rüüstamine, suruti maha tänu karistussalkadele,erakondade loomine(tartus eesti rahvameelne eduerakond, arvas, et venemaal tuleks sisse seada konst.monarhia. Tallinnas eesti sotsiaaldemokraatliktööliste ühisus-eesmärgiks kukutada tsaarivalitsus ja demokraatia asemele tuua)ebaõnnestunud rahvaasemike koosolek 27.11.05, läks nimetatud parteide pärast lõhki, peeti 2 eraldi koosolekut-sotsid ja liberaalid, rahvuslike liidrite põgenemine välismaale.Kahe revolutsiooni vahel-venestumise tinglik
Kodanike võrduse põhimõte. Katoliku kiriku majanduslik ja poliitiline nõrgendamine. Usuvabadus. Vaimulike allutamine riigile.Majandus Varapõhine maksustamine.Keelati talupoegade teotöö raharendisuhted.Riigistati ja müüdi maha kiriku- ja riigist lahkunud aadlike maad.Likvideeriti tsunftid vaba ettevõtlus. Sisetollide kaotamine.Meetermõõdustik.Kultuur:Kultuurivarade hävitamine: kirikute, losside, kloostrite rüüstamine, nt Notre Dame ja St Denis' katedraalid, Versailles' loss. Raamatukogude, arhiividokumentide hävitamine.Riikliku kaitse korraldamine: Louvre kunstimuuseumiks, avalike raamatukogude, rahvusarhiivi asutamine.Uute koolide ja kõrgkoolide asutamine.Tiitlite kaotamine. Kodanik, proua, härra. Puhvpükste asemel pikad püksid. Parukad moest, lihtne juus. Antiigi jäljendamine. 16. Millised olid Suure Prantsuse revolutsiooni positiivsed ja negatiivsed tagajärjed? Suur Prantsuse
Inimsusevastased kuriteod tänapäeval Inimsusevastased kuriteod on ükskõik missuguse tsiviilelanikkonna vastu suunatud mõrvamine, vägistamine, tagakiusamine, kehavigastuste tekitamine, inimõigustest ilmajätmine, genotsiid, sõjakuriteod. Sõjad ja massilised mõrvamised on inimsusevastased kuriteod. Tänapäeval toimuvad sõjad Iraagis ja Afganistanis. Möödunud aastal toimus sõda Venemaa ja Gruusia vahel. See konflikt sai alguse 28.juulil 2008. Gruusia konfliktis hukkus kokku 64 sõdurit, 283 sai haavata ja 3 jäi kadunuks. Gruusia sõnul hukkus 228 grusiinist tsiviilisikut ja 169 sõjaväelast. Venemaa peaprokuratuuri uurimiskomisjoni sõnul on seni dokumenteeritud 165 lõunaosseetlase surm, kuid kriisi ajal teatas Venemaa, et hukkunud lõunaosseetlasi oli 2000. 1.septembril 2008 ühendasid sajad tuhanded inimesed Gruusias ja paljudes teistes riikides käed ketiks, et protestida Venemaa püüde vastu see riik tükeldada ja...
Eesti muinasaeg mõisted: Arheoloogiline kultuur- samalaadsete leidudega muististe rühm, mis näitab selle ala elanike eluviiside ja tegevusalade sarnasust. Pulli asulakoht-kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis Kunda kultuur- Kõik Eesti mesoliitikumi alad, nt Pulli tulekivi-kivi , mille tükid annavad katki tegemisel teravaid servi lõikamistöödeks kvarts-sammuti lõikamiseks hea kivim, mida leidus rohkem kui tulekivi paleoliitikum-vanem kiviaeg,algas inimese kujunemisega mesoliitikum-keskmine kiviaeg,9000-5000 eKr. Neoliitikum-noorem kiviaeg , 5000-1800 eKr. kammkeraamika-savinõusid kaunistati kammitaolise templiga nöörkeraamika-savinõusid kaunistati nöörijäljendiga venekirveste kultuur- venet ehk paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveste põhjal nimetatakse seda kultuuri venekirveste kultuuriks. kivikirst kalme-suurematest kividest ring ja selle keskele laotatud kirst laevkalme-sarn...
teotöö-talupoegade kooris, kohustatud aastas kindel arv päevi mõisas oma riistade ja loomadega tasuta tööd tegema, hinnus-naturaalmaks, maomanikule maa kasutamise eest, gild-tsunftide ühendus, tsunft-käsitööliste ühendus, bürgermeister-rae juhatuse liikme nimetus, linnafoogt-esindas maahärrat rae juures, skraa-tsunfti põhikiri, missa-jumalateenistus, visitatsioon-kirikukatsumine/piiskoplik ül, pildirüüste-katoliku kirikute rüüstamine ning pühapiltide hävitamine, sündik-jurist, kes tundis seadusi hästi, agul-eeslinn, kus elas vaesem rahvas, liturgia-muusikalis-sõnaline osa missal, jungingeni armukiri-vasall andis õiguse pärandada oma valdused kuni 5nda põlveni, k.a naisliinis. M. Wilhelm- paavsti legaat, kes moodustasViru-, Järve- ja Läänemaast otse Rooma paavtile allutatud vaheriigi. W. von Plettenberg- Liivi ordumeister, kes suutis ajutiselt Vana-Liivimaa sõjajõudusid ühendada ja venelasi lüüa
Jämedamatest tüvedest valmistati vahel tugevaid pisiesemeid. Jugapuu kasutamisele vankrikodarate tegemiseks viitab tema üks rahvapäraseid nimetusi kodarapuu. Lääne-Eestist on eelmise sajandi algupoolelt teateid, et jugapuu okstest oli üldiseks kombeks punuda pärgi. Saaremaal lasknud mõisnikud suuremate pidude puhuks sellel otstarbel tuua metsast koormate kaupa jugapuuoksi. Lihtrahval oli traditsiooniks ehtida jugapuupärgadega kalmukünkaid. Selline rüüstamine mõjus jugapuudele nii, et paljudest paikadest kadusid nad jäädavalt. Seega on jugapuu Eestis looduskaitse all. Jugapuu Referaat
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
