Kordamisküsimused 1.Millistest osadest koosneb närvirakk jam is on nende osade ülesanded? Ole valmis leidma pildilt. Närvirakk e. neuron jaguneb: sensoorne, motoorne, interneuron, koosneb: · dendriidid, mis hargnevad välja rakukehast · rakukeha (tuum ja mud organellid) · aksonid e. närvilõpmed (aksoni küngastik, mueliinikiht, kollateraalharud, presunaptiline aksonilõpe) Närviimpulss tekib aksonikungastikul ja kulgeb mööda aksonit presunaptilisse aksonilõpmesse Info ulekanne uhelt närvirakult teisele toimub virgatsainete keeles läbi sunapsi 2
KUIDAS AJU KASUTADA FAKTE AJUST Täiskasvanu aju kaalub u. 1300g, moodustab 2% keha massist ning kasutab 25% kogu metaboolsest energiast ja 40% glükoosist. ⅓ meie geenidest on seotud aju arenguga. Inimajus on umbes 100 miljardit närvirakku ja iga närvirakk on jätkete abil ühenduses keskmiselt 10 000 närvirakuga. AJU PLASTILISUS Mida rohkem aju stimuleeritakse, seda rohkem loovad närvirakud omavahel ühendusi ja seda paremini edeneb õppimine. Aju plastilisuse suurendamiseks tuleb hakata tihedamini kasutama neid aju osasid, mis on seni jäänud tahaplaanile. Uued neuronitevahelised ühendused saavad tugevneda vaid läbi kordamise ning harjutamise, mis võib lõpuks muuta uue tegevuse igapäevaseks
Küsimused lk 71 + lisaküsimused 8-10 1. Missuguse koe hulka kuulub rasvkude? Rasvkude kuulub sidekoe hulka. Koosneb rasvarakkudest ning mille ülesanneteks on varuainete kogumine, temperatuuri hoidmine ning siseorganite kaitsmine. 2.Selgitage keemilise sünapsi tööpõhimõtet Keemilise sünapsi tööpõhimõte on informatsiooni edasiandmine ja töötlemine ning vahendada selgroogsetel närvisüsteemist tulevaid signaale lihastega (neuromuskulaarne liides e. motoorne terminal) Närvirakk võib teistega ühendatud olla tuhandete sünapside kaudu. Kui neuronisse saabub rohkem erutavaid signaale, tekib seal närviimpulss, aga kui on rohkem pidurdavaid signaale, siis seda ei teki. 3.Kui palju rakke on inimese peaajus? Inimese ajus on umbes 14 miljardit (14 000 000 000) närvirakku ja 140 miljardit nn. gliiarakku, mis moodustavad närvirakkude "laoruumi" (nende kaudu saavad närvirakud toitu ja muud vajalikku). Inimese vananedes närvirakkude arv väheneb
puhul hakkab keha tarbima suuremal kogusel energiat, mis keha kurnab. Miks on uimastite tarbimist raske lõpetada? Enamiku uimastite tarbimisel võib tekkida sõltuvus, mille juhul meie keha annab meile teada, et ta tahab seda veel ning seega on raske ilma selleta elada. Millistest uimastitest võib tekkida sõltuvus? Amfetamiin, ecstasy, fentanüül ehk valge hiinlane, heroiin, kanep, kokaiin, LSD. Kirjelda närviimpulsi liikumist mööda refleksikaart? erutust vastuvõttev närvirakk närvikiud juhivad erutuse kesknärvisüsteemi selle piirkonnad analüüsivad erutust närvikiud juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või elundisse organ või elund reageerib erutusele Milline närvisüsteem juhib skeletilihaste, milline siseelundite talitlust? Skeletilihaseid juhib somaatiline närvisüsteem ja siseelundeid vegetatiivne. Kuidas mõjutab alkohol meeleelundeid? Organismi reageerimiskiirus, enesekontroll ja otsustusvõime väheneb, tekib
1. Mida on vaja organismi normaalseks toimimiseks? Rakkude pidevat koostööd. 2. Mis tähtsus on tüvirakkudel? Kiire paljunemine, diferentseeruvad erinevate kudede rakkudeks. 3. Mis on kude? Ühesuguse ehituse, talitluse ja päritoluga rakkude rühm koos vaheainega. 4. Paiguta antud mõisted õigesse kohta. Tõrvirakud, silelihaskude, magu, näärmeepiteel, silelihase rakk, närvikude, epiteelrakk, närvirakk. Rakk- tüvirakud, silelihase rakk, epiteelrakk, närvirakk Kude- näärmeepiteel, silelihaskude, närvikude Elund- magu Elundkond- seedeelundkond 5. Mis on homöostaas, kuidas toimub regulatsioon? Homöostaas on organismi sisekeskkonna püsiv tasakaal. Hormoonide ja ainevahetuse abil. 6. Kuidas tagab organismi tasakaalu, kui sõidad rattaga? (lk 92) 7. Mis on apoptoos? Programmeeritud või kontrollitud rakusurm. 8. Millised võimalused on rakkudel omavaheliseks suhtlemiseks? Piluliidused ehk poorid, signaalained, hormoonid. 9
...................................................................................... 6 Renessanss............................................................................................................................ 6 18.-19. Sajand......................................................................................................................... 8 Psühholoogia koolkonnad..................................................................................................... 10 Närvirakk ehk neuron............................................................................................................ 12 Peaaju................................................................................................................................... 13 Aistingud............................................................................................................................... 14 Tähelepanu..................................................................................
Vasak aju poolkera 2) Patsient ei tunne oma vasakut kehapoolt Parem ajupoolkera 3) Patsient ei suuda muutuda agressiivseks olukordades, kui teda rünnatakse Parem ajupoolkera 4) Inimene on kaotanud võime iseseisvalt hingata Vasak ajupoolkera 5) Joobes inimese mõtlemises on toimunud muutused Vasak ajupoolkera 5. Sünapsi kaudu saabub impulss närvirakku ja sünaptiliseks ülekandeks kaudu antakse see edasi teisele närvirakule 6. Joonista närvirakk ja märgi nimetused KT-s juba joonistasin ja arvutis ei saa joonistada!
Aju on ju evolutsiooni tulemus ning loomade ajus on palju inimajuga homoloogilist, sama funktsiooni täitvat. 13 - Arengudüsleksia - pärilik närvirakkude rände (миграция нервных клеток) häire peaaju arenemise ajal. Peeneotsaliste mikroelektroodidega saab kirjeldada üksikute närvirakkude aktiivsusmustrit ja näha, missuguste ärritajate peake üks või teine neuron erutub. Iga närvirakk integreerib kogu dendriitide kaudu saadava teabe ühemõtteliseks otsustuseks_ tekitada tegevus- ehk aktsioonipotentsiaal või mitte. - Psühhofarmakoloogia - teadvus ravimitest, mis muudavad haiget ja tervet psüühikat. Stressil on 2 poolt: eustress ehk hea ja distress ehk kahjustav stress. Ecstasy (MDMA) toimemehhanism - hävib osa serotiinineuronite närvilõpmetest - see muudab inimese implusiivsemaks ja depressioonile vastuvõtlikumaks.
TUNNETUSPSÜHHOLOOGIA JA KÄITUMISE REGULATSIOON KÄITUMISE BIOLOOGILISED ALUSED JA ÕPPIMINE I Käitumise bioloogilised alused 1. NEURONID. · Millistest osadest koosneb närvirakk ja mis on nende osade ülesanded? Neuron koosneb : a)dendriitidest, mis hargnevad välja rakukehast kannavad närvierutust rakukeha poole b)rakukehast (tuum ja muud organellid) võtta vastu ja edasi anda närvierutust c)aksonist ehk närvilõpmest (aksoni kungastik, mueliinikiht, kollateraalharud, presunaptiline
1. Millistest osadest koosneb närvirakk ja mis on nende osade ülesanded? Ole valmis leidma pildilt. Närvirakk koosneb rakukehast, dendriitidest ja aksonitest. Dendriite pidi liigub erutus rakukeha suunas. Aksonid juhivad erutuse impulsse rakukehast eemale. 2. Mis on müeliin, kus teda leidub ja mis on tema funktsioon? Müeliin on närvikiude kattev valge rasvaine. Muudab närvikiude sisaldavad kesknärvisüsteemi osad valgeks ja palja silmaga nähtavaks. 3. Millised on põhilised virgatsained ja mis on nende funktsioonid?
kaasa närvisüsteem. Tähtis osakaal on ka sellel, mis toimub rakkude ja molekulide tasandil. 1 Sisukord Sissejuhatus..................................................................... .....................1 Sisukord........................................................................... .....................2 Närvisüsteem................................................................... .....................3 Närvirakk ehk neuron...........................................................................3 Närviimpulss.................................................................... .....................4 Kokkuvõte........................................................................ .....................5 Kasutatud kirjandus.......................................................................... ....6 2 Närvisüsteem (NS)
Närvisüsteemi praktikum (sissejuhatus) Õpi põhimõisted ja oska neid joonistada. Põhimõisted: 1. Närvikude (neuron, gliiarakud, neuronite liigid: akson, dentriit): Neuron ehk närvirakk on närvisüsteemi funktsionaalne üksus , mis koosneb kehast ja jätketest. Gliiarakud on tugirakud, mis eraldavad ja grupeerivad neuroneid Neuronil eristatakse kahte liiki jätkeid- aksoneid ja dentriite. Dendriitide kaudu tuleb erutus närvirakku, aksonite kaudu kandub edasi teistele neuronitele või lõppelundile, näiteks lihasele. Igal neuronil on üks akson, dendriitide arv varieerub. 2
NEUROBIOLOGY AUXILLARY GLOSSARY ACETYLCHOLINE – A neurotransmitter in both the brain and peripheral nervous system* (PNS). In the brain it helps regulate memory, whilst it controls the actions of skeletal and smooth muscle within the PNS. ACTION POTENTIAL – An electrical phenomenon which occurs when a neurone is activated and temporarily reverses the electrical state of its interior membrane from negative to positive. An electrical charge travels along the axon to the neurone’s ending (terminal) where it triggers the release of a neurotransmitter* and then disappears. ADRENALINE (U.S. - Epinephrine) – A hormone released by the adrenal medulla* and a neurotransmitter acting at the level of the autonomic nervous system and the brain. ADRENAL CORTEX – The outer layer of the adrenal, a small endocrine gland located near the kidney. It produces and secretes several horm...
Tunnetuspsühholoogia. Küsimused ja vastused. I Käitumise bioloogilised alused 1. NEURONID. Millistest osadest koosneb närvirakk ja mis on nende osade ülesanded? Dendiitideks kutsutavad lühikesed järked rakukeha otsas kannavad elektrilisi signaale rakukehasuunas edasi. Neuriit ehk akson pikk jätke juhib signaale neuronist välja. Ravieri' kitsend aitab signaalidel kiiremini kesknärvisüsteemist lihasteni jõuda
OSTEOBLAST – LUURAKKUDE NOORVORME nim. OSTEOBLASTIDEKS NEFRON- NEERU STRUKTUURILIS-FUNKTSIONAALNE ÜHIK, MILLES TOIMUB URIINI VALMISTAMINE (KUS TEKIB UURIA) OVULATSIOON- KÜPSE MUNARAKU VÄLJUMINE MUNASARJAST (14 MENSTRUAALTSÜKLI PÄEVAL). SÜGOOT- VILJASTATUD MUNARAKK DEFEKATSIOON- ROOJAMINE FLAATUS- SOOLESTIKU KAUDU VÄLJUV GAAS („PUUKS“:) SÜNAPS- NÄRVIIMPULSI ÜLEKANDEKOHT NÄRVIRAKULT NÄRVIKULE VÕI LIHASELE VÕI NÄÄRMELE. NEURON- NÄRVIRAKK LIIKVOR- ehk AJUVEDELIK. TÄISKASVANUL INIMESEL ON LIIKVORI KOGUMAHT um. 150-200 ml. FUNKTS: AINEVAHETUS REFLEKS- VASTUSREAKTSIOON ÄRRITUSELE, MIS TEKIB KNS-i VAHENDUSEL 1 EFERENTNE- ehk MOTOORNE (VIIMA)NÄRV APNOE- HINGAMISSEISKUS EKSPIIRIUM- VÄLJAHINGAMINE MINUTIVENTILATSIOON- ON ÜHE MINUTI JOOKSUL SISSE-VÄLJA HINGATAVA ÕHU HULK ANUURIA- URIINI PUUDUMINE KONDROTSÜÜT- KÕHRERAKK
ja käitumisele sedavõrd suurt mõju, et sõprade sõnul „ei olnud ta enam tema ise“. Frenoloogia- On pseudoteadus, mis põhineb ideel, et psüühika erinevad moodulid ja funktsioonid asuvad erinevates aju osades. F.J. Gall (1758-1828)- Teda võib nimetada neuropsühholoogia rajajaks. Ta väitis, et hing asub ajus. Tema lähenemist on hiljem hakatud nimetama frenoloogiaks. Aju ehituskiviks on närvirakk ehk neuron Aju koosneb miljarditest närvirakkudest ja neuronitest. Neuronid on nii eferentsed, kui aferentsed. Eferentsed neuronid kannavad infot ajust väljapoole. Aferentsed neuronid toovad infot ajusse. Jan E. Purkinje 1837- (Rakkudeahel). Aju ehituskiviks on närvirakk, ehk neuron. • Motoorne- Viivad närviimpulsse peaajust lihastesse. Kannavad edasi efferentseid signaale, mis võimaldavad ajul lihaseid juhtida. • Sensoorne- 11
seljaaju närvide peaaju tüves III, VII, IX, X koosseisus ja seljaajus ristluu närvid närvide koosseisus 137. Närvikoe jagunemine: Närvikude koosneb närvirakkudest ehk neuronitest ja neurogliirakkudest. 138. Närviraku ehitus, jätkete ülesanded: Neuron ehk närvirakk koosneb kehast ja jätketest. Keha keskel paikneb üks tuum, milles on omakorda 2-3 tuumakest. Jätkeid on kahte liiki: dendriidid - nende kaudu tuleb erutus närvirakku. Neuriidid e. aksonid - nende kaudu kandub erutus edasi teisele neuronile või lõppelundile. Närvirakkudele iseloomulikud struktuurid on tigroidsubstants ja neurofibrillid. Tigroidsubstants on näha närviraku kehas ja kõikides jätketes. Nad on neuronite spetsiifilised neuronite erutust juhtivad struktuurid
· Tunnelühendus plasmamembraanide vahel juhib ainete ja elektri voolu ühest rakust teise, organiseerides loote arengut ja hiljem südame, emaka, seedekulgla töökorraldust. Närvirakud ja lihasrakud on erutustundlikud rakud, sest need reageerivad elektrilisele ärritamisele tegevuspotentsiaalide genereerimisega. Kui närviimpulss või tegevuspotentsiaal tekib närvirakus, siis vabastab see keemilisi virgatsaineid, mille kaudu närvirakk saab teiste närvirakkude, lihaskiudude ja näärmetega suhelda. Kui tegevuspotentsiaal tekib lihasrakus, tõmbub see kokku, pannes liikuma jäseme, toidu peensooles või vere südame-veresoonkonnas. Koe paranemine seisneb ära kurnatud, kahjustatud või surnud rakkude asendamises. NÄRVIKUDE Närvikoe erutustundlikkus võimaldab genereerida närviimpulsse e tegevuspotentsiaale, mis hoiavad kontaktis ning reguleerivad enamuse keha kudede ühist tegutsemist.
Munasari( naisel) Munand( mehel) 50.Närvisüsteemi jagunemine ja ülesanded: Närvisüsteem reguleerib kõikide elundite tööd ja koordineerib erinevate elundkondade talitlust, kohandades seda pidevalt muutuvatele tingimustele, milles inimene viibib. 51. Närviraku ehitus(joonis), jätkete ülesanded: Neuron ehk närvirakk koosneb kehast ja jätketest. Keha keskel paikneb üks tuum, milles on omakorda 2-3 tuumakest. Jätkeid on kahte liiki: dendriidid- nende kaudu tuleb erutus närvirakku. Neuriidid e. aksonid - nende kaudu kandub erutus edasi teisele neuronile või lõppelundile. 52.Närviraku liigid, ehituse ja talitluse alusel, lühiiselmoomustus( mida teeb): Ehituse (jätkete arvu järgi): a) Unipolaarne e. ainujätkeline neuron (silma võrkkestas) - kehast lähtub ainult 1 neuriit.
Piirdenärvi süsteem- närvid,ühendavad pea-ja seljaaju kõigi keha piirkondadega 1)Sensoorne ns- retseptoritest kesknärvisüsteemi sinaale toovad tundenävid. 2)Somaatiline-kesknärvisüs-st skeletilihastele signaale viivad motoorsed närvid.. 3)Autonoomne- näärmetesse,elunditesse ja silelihastesse signaale viivad närvid (sümpaatiline “Põgene ja võitle“, parasümpaatiline-talitleb efektiivselt pukeolekus „Puhka ja seedi“). Närvirakk- närvisüsteemi funktsionaalne üksus, neurohormoonid võtavad vastu, muundavad ja kannavad edasi närviimpulsse. Närv- närvikiudude kimbud koos neid ümbritseva sidekoega. Impulss-elektrilise laengu edasi kandmine rakust teisele rakule. Humoraalne regilatsioon-Organismi töö reguleerimine hormoonide abil.Hormoonid moodustatakse sisenõrenäärmetes. Neuraalne reg.- Organismi talitluse reguleerimine närvisüsteemi abil. Peaaju osad- Suuraju: paiknevad keskused-
Iseloomulik on aeglane kokkutõmbumine ja võime olla pikemat aega kokkutõmbunult. Ülesandeks on naha toestamine. Vöötlihaskude on lihaskude, mis koosneb lihaskiududest ja mis moodustab põhilise massi inimese lihastest, kindlustab keha liikumise. Südamelihaskude on lihaskude, mille lihasrakud on ristipidi vöödilised, nad on harunenud ning liitunud võrgustikuks. Ülesandeks on südametöö. Närvikude koosneb närvirakkudest ja ülesandeks on erutuse juhtimine ja analüüsimine. Närvirakk e. neuron on tähe või värtnakujuline ning koosneb tuumaga rakukehast ja jätketest. Igal närvirakul on tavaliselt mitu lühikest, puuokste sarnaselt harunevat jätket dendriiti (toovad erutuse närviraku kehasse) ja üks pikk neuriit (mööda seda kandub erutusnärvirakust välja). Närvirakke juurde ei teki, sest küpsetel närvirakkudel pole pooldumisvõimet. That's the time. That's the time. We'we got time. We'we got time to wate, while we wate, till it's too late
46. Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus. RM jagunevad: Humoraalne ja neuraalne. Humoraalne mõjutajaks on hormoonid, aeglasem toime, pikemaajalisem mõju, möödub pikemaajalisemalt. Neuraalne neuronisõnast tulenev(neuron on närvirakk), põhimõjutaja on närviimpulss, kiirem toime, lühiajaline mõju. Hormoonisüsteem mõjutab närvisüsteemi ja vastupidi. Kaks süsteemi on omavahel tihedalt seotud(nt kilpnäärme tootmine stimuleerib närviimpulsse). 47. Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste. Sisesekretoorsetel näärmetel(endokriinnäärmetel) puuduvad viimajuhad, produtseeritavad hormoonid saadetakse otse elundit ümbritsevatesse rohketesse verekapillaaridesse
enesekindlust. Juhendaja sekkub suhteliselt vähe, ootab otsustavust. Kognitiivne koolkond Tekib 20. saj. keskel seoses küberneetika arvutiteaduse tormilise arenguga. Praegu valdav Ps. maailmas. Praegu väga populaarne. Läheneb inimesele kuidas ta töötleb informatsiooni: kuidas võtab seda vastu, mis edasi saab jne. Mis lõpuks infost saab, kuidas salvestatakse mälus. Praegu on populaarne evolutsiooniline psüh. Närvirakk, selle ehitus ja tööpõhimõte Kogu organismi juhib närvisüsteem, mis koosneb närvirakkudest Dendriidid, mille ül on vastu võtta ärritusi e infot. Närvirakk e neuron. Teatud närvirakud meie ajus uuenevad. 1 pikk närvirakk (akson) 30100cm pikk. Selle üll on ärritusi edasi anda. Infot antakse edasi elektriimpulsside abil raku sees. Info liigub elektriliselt. Rakul on kas töö või puhkeseisund. Puhkeseisus on negatiivne laeng
1. Aju poolkerade erinevus. • Vasak ajupoolkera-paremakäelisus, loogika, kõnelemine, kirjutamine, arvutamine, teadus, analüütiline infotöötlus. • Parem ajupoolkera-vasakukäelisus, emotsioonid, musikaalsus, kunstimeel, kujutlusvõime, 3-mõõtmelised kujundid, sünteetiline infotöötlus. 2. Olulisemad aju osad – kõrgem närvitegevus a)Piklikaju - seljaaju jätk koljuõõnes, vastutab elutähtsate- ja kaitsereflekside eest. Väikeaju – reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu b)Tagaaju - toimub reflektoorne tegevus, närviimpulsside ülekanne, liigutuste koordinatsioon ja tasakaalu hoidmine. c)Keskaju- asuvad automaatsete liigutuste ja optiliste ning akustiliste orienteerumisreflekside keskused. d)Vaheaju- paiknevad koorealune tundlikkuskeskus ning sisenõresüsteemi, autonoomset närvisüsteemi ja emotsioone kontrolliv hüpotalamus, reguleerib emotsionaalset käitumist, mälu, õppimine, motivatsioon. e)Otsaju-koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühenda...
Suuraju koores paiknevad keskused: Suuraju välispinda nimetatakse ajukooreks. Liigutuskeskus Mõtlemiskeskus Kõnelemiskeskus Maitsmiskeskus Haistmiskeskus Naha- ja lihastundlikkuse keskus Mäluvormid Ajukoores kujuneb mälu. Mälu on võime Piirdenärvisüsteem: 12 paari peaajunärve ja 31 paari seljaajunärve. Somaatiline ehk kehaline- moodustub meeleelunditest ja liikuminärvidest Vegetatiivne moodustub sieelundite, silelihaste ja näärmete närvidest. NÄRVIRAKK EHK NEURON Sünaps- on kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriidiga ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule. Signaal liigub neuronis ühes kindlas suunas. Sünapsid võimaldavad neuronil ärrituda või hoopis siis pidurdub. Sünapsid on elektrilised või keemilised. · Refleksid: Tingimatud refleksid- mis on kaasa sündinud, nt. Neelamisrefleks, Tingitud refleks- omandatud elu jooksul
enesehinnangut tõsta ja et inimene saaks ise hiljem elus hakkama. C.Rogers julgustas ja toetas klienti, lubab ja usaldab klienti. 5) Kogitiivne koolkond - ajaliselt kõige uuem ja maailmas hetkel valdavaim ja populaarseim. Tekkis 20.saj 50-60ndatel aastatel. Seotud küberneetika ja informaatika kiire arenguga. Inimest vaadeldakse kui infotöötlemissüsteemi kuidas inimene info vastu võtab, mis sellest saab, kuidas see väljub-> terviklik lähenemine. 6. Närvirakk ja selle tööpõhimõte. Aju koosneb miljarditest närvirakkudest ehk neuronitest. Närvisüsteemis leidub neid mitmesuguse kuju ja suurusega. Närvirakud koosnevad rakukehast, dendriitidest, aksonist (neuriidist) ja närvilõpmetest. Dendriitide ülesanne on võtta vastu teateid teistelt närvirakkudelt. Akson, mille lõpus asuvad terminaalplaadikesed keemiliseks ülekandeks, annab edasi saadud informatsiooni.
Kehapinda kattev epiteelkude kaitseb organismi väliskeskkonna kahjulike mõjutuste, ainete ja bakterite eest. Peale kehapinna vooderdab epiteelkude ka organismi sisekeskkonnas olevaid õõsi. Lihaskude - Lihaskude koosneb lihaskiududest ja kuulub lihaste koosseisu. Eristatakse kolme tüüpi lihaskude: silelihas-, vöötlihas- ja südamelihaskude Lihaskoe ülesandeks on tagada organismi enda liikumine ja ka organismi sees toimuvad liikumised. Närvikude -närvikude koosneb närvirakkudest. Närvirakk koosneb rakukehast, mitmest lühikesest jätkest ehk dendriidist ja ühest pikast jätkest ehk neuriidist. Närviraku kehad asuvad peaajus või seljaajus. Dendriidid toovad erutusi närviraku kehasse ja neuriidid juhivad erutuse närvirakust välja, näiteks lihasesse. Nimeta inimese elundkonnad Inimese keha koosneb mitmetest elundkondadest, millest igaüks täidab mingit kindlat ülesannet: Närvisüsteem
Loote arengut mõjutavad haigused. Tallinn 2010 Sisukord: Loote areng................................................................................... 1 Rasedus ja kaasnevad haigused.................................................... 3 · Südamehaigused............................................................... 3 · Tuulerõuged...................................................................... 3 · Hüpertensioon................................................................... 4 · Kuseteede põletikud.......................................................... 4 Kroonilised neeruhaigused............................................... 4 · Diabeet.............................................................................. 5 Allergilised haigused.................................................................... 6 HIV..........................................................
annaabi.ee 
