Matisse ei maalinud pildile täpselt seda, mida nägi, vaid ta püüdis väljendada seda, mida ta parasjagu tundis.Ta arvas, et kunstnikul pole vaja loodust "kopeerida", vaid tuleb lasta tegelikkusel ennast mõjutada ja püüda mõju tulemusel tekkinud meeleolu väljendada. Seega värvid ja jooned lõuendil ei sõltu otseselt loodusest, vaid kunstniku meeleolust ja teistest värvidest lõuendil.Neid kandis ta lõuendile suurte laikudena, sageli vastandvärve kasutades, nii et pildil tekkis ruumilisuse tunne paljalt värvide kõrvutamisest. Soojade ja külmade värvide kontrast loob samuti ruumilisuse tunde. Kogu kompositsioon on väljendav: modelli või esemete asend lõuendil, neid ümbritsevad tühjad alad, suhted jne.Ruumilisus pildi ülesehituses aga puudus. Matisse´i tööd on harmoonilised ja dekoratiivselt kaunid. Matisse arvas, et kunsti põhimeeleolu peab olema rahulik rõõm, et väsinud inimene suudaks seda vaadates
erinevad rüütlimoraal:oluline oli kuidas ja milliste vahenditega eesmärk saavutatakse. Renessansiinimese moraal:oluline oli saavutada eesmärk olenemata viisist ja vahenditest. Kui keskajal kuulusid kunstnikud käsitööliste tsunftidesse ja gildidesse, siis renessanss tõstis nad poeetide ja teadlaste hulka. Esimene suurmeister 15saj. Itaalia arhidektuuris oli F.Brunelleschi. Brunelleschi oli kullassepp, arhidekt ja skulptor,ehitas teatrimasinaid ja tegeles teooriaga,mis käsitles ruumilisuse tekitamist tasapinnal. Seda õpetust oli vaja isikutel, kes tegelesid arhidektuuri- või kunstiga. Plazzotüübi looja oli Leon Battista Alberti. 1401.a. Korraldati parima kunstniku leidmiseks võistlus,mille võitis Lorenzo Ghiberti. Järgmisel paarikümnel aastal tegi ta 28 kullatud pronksist reljeefi. Tema töödes on renessanslikult uudset: ruumi kujutamine, figuuride eemaldumine taustast. Pühakud on kiriku poolt pühaks kuulutatus ja relegiooselt austatud isik. Märter on isik kes oma
Fovidele oli kõige tähtsm meeleolu väljendamine. Rõhutati värvide ilu. Enamasti valitseb nende töödes rõõmus meeleolu. Henri Matisse- Matisse`i peetakse fovismi tähtfiguuriks. Matisse ei maalinud pildile täpselt seda, mida nägi, vaid ta püüdis väljendada seda, mida ta parasjagu tundis. Parimaks väljendusvahendiks olid värvid. Neid kandis ta lõuendile suurte laikudena, sageli vastandvärve kasutades, nii et pildil tekkis ruumilisuse tunne paljalt värvide kõrvutamisest. Soojade ja külmade värvide kontrast loob samuti ruumilisuse tunde. Ruumilisus pildi ülesehituses puudus. Seevastu inimkeha kujutas ta tihti lineaarselt - tumeda piirjoonega ümbritsetuna. Matisse`i maalidel on justkui omaette maailm, valitud värvid ja kujutatud inimesed ei ole tegelikkusega sugugi sarnased. "Tants" Matisse´i looming on helge, värvirõõmus, pidulik.
Maal algab jutustaja ja torupilli puhuva Surmaga. Seejärel tulevad ,,tantsijad". Maali põhimõte on, et kõik on surma ees võrdsed. MAALIKUNST: Suurte akendega gooti kirikutes jäi vähe ruumi seinamaalile. Ainult Itaalias jätkati freskode maalimist. Kujutati saledaid, pikkadesse riietesse rõivastatud figuure. Uuenduse maalikunsti tõi itaalia kunstnik GIOTTO DI BONDONE (1266/67-1337). Inimesi maalides andis neile valguse ja varju abil ümarust, tausta maalimisel püüdles ruumilisuse poole. Gootika tõi uuenduse ka miniatuurmaali. Munkadelt siirdus see ala ilmalikele kunstnikele. Tuntuimad raamatumaalijad olid vennad LIMBOURGID, kes töötasid Barry hertsogi teenistuses ja maalisid talle nn. Tundide raamatu, mis kujutab kalendrit. Maalidel püüdlesid perspektiivi kasutades ruumilisuse poole. Gooti ajal tekkis ka tahvelmaal, mida kasutati tiibaltari tiibade kaunistamiseks.
docstxt/.txt
*PERSPEKTIIV ruumilisuse kujutamine kahemõõtmelisel pinnal, nt. paberil *KOMPOSITSIOON pildi/ kunstiteose ülesehitus, üksikute osade paigutus *GRAAFIKA kunstiliik, mille olulisem tunnus on joon; trükikunst *ORNAMENT üksikkaunistus, nt. lill tapeedimustris *KARIKATUUR naljapilt või moonutatud kujutis kellegist või millegist *KUNSTILIIK erinevad kunstitegemise viisid, nt. maal, skulptuur ... *KUNSTISTIIL kindlal ajaperioodil, kindlate tunnustega kunst *KALLIGRAAFIA ilukiri, kaunilt kirjutamine *PROPORTSIOON üksikute osade suhe tervikusse, nt. inimese proportsioonid *SÜMMEETRIA kujutamise viis, kus peegelpidis on eseme üksikud osad identsed *ABSTRAKTSIONISM kunstistiil, mis ei kujuta nähtavat ja äratuntavat maailma *SÜRREALISM kunstistiil, mis kujutab maailma ebareaalselt ja kummaliselt *SÜMBOL kujutis, millel on lisatähendus *MUSTER kujundite korduv esitamine, nt. riidemuster *VISAND kiire, üldi...
ja keisrist ning lõpetades talupoja, narri või hällilapsega. Saksamaal valminud maalide temaatika oli religioosne (kõige tavalisemalt stseenid Kristuse kannatustest või pühakute elulugudest). Inimesi kujutati 15. sajandi rõivastuses, valitsevad olid lokaaltoonid, ruumikujutlus enamasti tinglik. Näod ja poosid olid enamasti ilmekad, kuid sageli kuidagi moonutatud.Inimeste kehakumeruste edasiandmiseks on kasutatud varje, ka ehitiste kujutamisel on püüeldud ruumilisuse poole. Itaalias viljeleti seinamaali (freskotehnikat). Selle suurmeistriks ja ühtlasi ka uue stiili rajajaks oli GIOTTO di BONDONE (1276-1337). Giotto loomingut ja üldse Firenze koolkonda iseloomustab haarav jutustamisoskus ja dramaatika. Inimeste kujutamises on Giotto küllalt looduslähedane, kuid ruumikujutlus ja maastikuline foon on tal keskaegselt tinglik. Siena koolkonna maalijaile on omasem intiimne ja lüüriline kallak, mida esinab näiteks SIMONE MARTINI (u 1283-1344).
tõuseb portree ja skulptuur on jälle eraldi kunstiharu. Püüd reaalsuse poole valitseb eelkõige Itaalias ning sealt edasi teistesse Lääne-E maadesse. Kohe alguses ilmneb antiikkunsti mõju ja siit ka kunstiajastu nimi renaissance (taassünd). Vararenessansi maalikunst 15. sajandil jätkus freskomaali õitseng. Masaccio (1410-1428) püüdis maalida elavaid inimesi. Ta kujutab Aadamat ja Eevat erinevatel tasapindadel, mis tekitab ruumilisuse tunde. Maalikunstis õpiti kõigepealt anatoomiliselt õigesti inimest kujutama, edasi andma keha vorme, kõikvõimalikke liigutusi ja näoilmeid. Seejärel tekkis kohe vajadus kujutada ka inimese ümbrust, nii õpiti kujutama ka kõike muud- ehitisi, linde, loomi, puid, ilmastikke jm. Töötati välja perspektiiviõpetus ja tihti maaliti loodud matemaatiliste reeglite järgi. Maalikunst oli 15. sajandil juhtiv kunstiliik
keraamik. JOAN MIRO (1893 – 1983) Hollandi interjöör. 1928 HARLEQUINS CARNIVAL - JOAN MIRO RENE MAGRITTE (1898 – 1967) Ta oli Belgia sürrealistlik maalikunstnik ja graafik. Varases loomingus ilmneb kubismi mõju, sürrealistidega liitus 1927, millest alates esindas verismi. Magritte'i maalidele on omased unenäolised ja isegi absurdsed seosed asjade vahel, suurt tähelepanu on pööratud ebahariliku illusiooni ja ruumilisuse efekti loomisele töödes. TEMA TÖÖD RENE MAGRITTE. THE LOVERS. 1928. RENE MAGRITTE.BLACK MAGIC. 1933/34. ALBERTO GIACOMETTI (1901 – 1966) Ta on itaalia päritolu Šveitsi skulptor ja maalikunstnik. Iseloomulikud ülipikad ja -kõhnad figuurid. TÄNAN TÄHELEPANU EEST!!!
Sandro Botticelli 1445-1510 Kunstniku õige nimi oli Alessandro di Mariano Filipepi. Botticelli oli Firenze peamisi kunstnikke. Ta hakkas rakendama perspektiivi ja oskas tasapinnalisel pildil jätta ruumilisuse muljet. Tema maalilaadi eripäraks on võluv graatsiline kontuur, omapärane detailirohkus, temperavärvide kasutamine. Botticelli maalis eelkõige Medicite perekonnale portreid, altarimaale, allegooriaid ja vimpleid. Aastatel 1481 - 1482 töötas ta Sixtuse kabelis. 1490. a valmistas ta rea illustratsioone Dante "Jumaliku komöödia" jaoks. Tema üheks kuulsaimaks teoseks on ,,Veenuse sünd" (1482), mille Lorenzo de Medici kunstnikult oma maamaja tarvis tellis. Maali suurus: 172.5 x 278.5 cm
taastada jõuvarusid, et panna vastu gravitatsioonijõule Aitab ajust tulevat informatsiooni muuta realiseeritavaks TheraSuiti abil info talletub, kuidas kehasised protsessid toimuvad Harjutused muutuvad kergemaks ja sujuvamaks Treenib närvisüsteem Normaliseerib lihastoonust, kõnnakut Tagab välimise stabiilsuse ja kompimise stimulatsiooni Parandab keha joondumist, luude tihedust, koordinatsiooni, tasakaalu ning keha ja ruumilisuse teadlikkust Ajuhalvatus Ajutraumad Arengulised mahajäämised Kõrge ja madal lihastoonus Seljakeeliku vigastused Ataksia Atetoos Tõsine skolioos (rohekm kui 25%) Sügav vaimnepue Puusa nihestus on suurem kui 50% Kõrge vererõhk Südameprobleemid Diabeet Kontrollimatud hood Vesipea 171 kliinikut üle maailma, Euroopas 24 Eestis puudub TheraSuit meetodi koolitusega füsioterapeuti Ühendriikides maksab nädalane teraapia
ja uhke mehega. Kunstnik on kõikidel portreedel pööranud erilist tähelepanu silmade väljendusrikkuse kujutlemisele, varjutused silmade ümber/all/peal loovad ruumilisuse, millele aitavad kaasa helendid. Samuti on kunstnik minu meelest väga hästi andnud edasi naha tekstuuri ja tooni, jättes riiete oma tahaplaanile. Väikese vaheldusena on tore jälgida erinevaid lipsumustreid.
(9 April 1906 – 15 March 1997) Oli Ungari-Prantsuse kunstnik Hakkas 1930.aastatel nägemistaju olemust uurima ning on op-kunsti tähtsaim esindaja Kinetismi rajaja Op- kunst Op-kunst põhineb optilistel efektidel, mis tuleneb inimese taju eripärast. Lihtsate kujundite ja värvuste kordusel maalipinnal on inimese silmale kas rahustav või ärritav mõju, mistõttu maalipind tundub olevat kas tõeliselt ruumiline või värelev. Op-kunstnike eesmärk oli ruumilisuse või liikuvuse tunde tekitamine maalipinnal. Elust Vasarely sündis Ukrainas 1925- 1927 õppis Eötvös Lorándi Ülikoolis meditsiini, kuid jättis selle pooleli. Kunstihariduse sai Budapesti Maaliakadeemias ja Mühley Akadeemias 1930.aastatel asus Vasarely Prantsusmaale elama. 1930.a abiellus Claire Spinner’iga, kellega tal on kaks poega Looming Peale Prantsusmaale kolimist arendas Vasarely välja täiesti
8.ITAALIA MAAIKUNST 15. SAJANDIL 1. Millised olid levinuimad teemad itaalia 15.saj maalikunstis? Usk, inimeste portreed, piibliained 2. Mis tehnikas olid seinamaalid? Millisele aluspõhjale ja milliste värvidega maaliti tahvelmaalid? Freskotehnikas, puutahvlitele, temperavärvidega 4. 15.saj hakkasi kunstnikud kujutama malidel illusoorset ruumi, samuti andsid kujutatud inimestele veenva ruumilisuse ja kehalisuse. Mille abil nad seda tegid? Rakendati järjekindlalt tsentraalperspektiivi. 5. Kes oli eelnimetatud ürituses esimene edukas, murrangulise tähendusega kunstnik? Nimeta ta teoseid. Kus need asuvad? MASACCIO. Teosed: ,,Püha Kolmainsus" - Fresko Santa Maria Novella kirikus Firenzes ; Freskod Brancacci kabelid kasutas valguse suunamist varjude tekitamist ; Püha Peetrus ravib oma varjuga Firenze Santa Maria del Carmine kirikus ; Aadama ja Eeva Paradiisist pagendamine 8
kõrvuti, nt. pilvelõhkuja ja väike puumaja) Koomiks - piltjutustus, nt. Garfieldi koomiks Natüürmort - vaikelu e. pilt eluta esemetest, nt. vaasid, puuviljad jms pildil Motiiv - üksik osa pildist, nt. lill tapeedimustris; või pidevalt korduv motiiv nt. sambad ehitise juures arvutimängu kujunduse juures. Ornament - kaunistus, võib koosneda mitmest üksikust kujundist, nt. rukkililleornament sülearvuti kujunduses Perspektiiv - ruumilisuse kujutamise viis tasapinnal e. paberil (õhuperspektiiv, värviperspektiiv, joonperspektiiv) Proportsioon - viis, kuidas üksikud osad suhtuvad tervikusse, nt. inimese proportsioonid (1/8 pea suurusest, riiete suurused ,,extrasmall kuni extralarge") Stencil ja Sabloon - papist abivahend kujutise kandmiseks mingile pinnale, kasutatakse nt. graffitikunstnike poolt Sümmeetria - ühetaoliste objektide tasakaalustatud asetsemine, nt. asetsemine peegelpidis (liblikas) (vt. näide)
Brunelleschi muutis Firenze arhitektuuri iseloomu ja vajutas linnale oma pitseri. 3.Kirjuta tööde autor ja nimi. Verrocchio-''Taavet'' Verrocchio-''Kondotjeer Colleoni'' Donatello''David''(Taavet) Donatello-''Gattamelata'' 4.15. sajandil hakkasid kunstnikud kujutama maalidel illusoorset ruumi, samuti andsid kujutatud inimestele veenva ruumilisuse ja kehastuse. Mille abil nad seda tegid? Kujutised kujutises, interjöör+eksterjöör samal maalil, foto pildis jne. Ülesanne seisneb illusoorse detailirikkuse loomises. Illusoorsust kujutati erinevate värvivarjunditega ja inimeste paigutusega ruumis, Tsentraalperspektiivi abil 5.Millise pärandi jättis järeltulevatele põlvedele Leonardo da Vinci, Tõeline renessasiinimene? Leonardo väärtuslik käsikirjakogu, mis oli kahtlemata kõige olulisem renessansiaja pärand,
1905 Pariisi Sügissalongis esimene ühisnäitus Enamik foovide rühmituse liimeid pärines Pariisist või selle ümbrusest. Põhituumik oli õppinud Gustave Moreau stuudios. Liidriks kujunes Henri Matisse. Henri Matisse (1869-1954) Maalikunstnik, graafik, skulptor Lühiajaliselt õppis juurat, alates 1890 Gustave Moreau õpilane Mõjutatud Cezanne`i töödest, neoimpressionismist Kujundas isikupärase, puhastel värvidel põhineva stiilini Loobus ruumilisuse illusioonist ja figuuride modelleerimisest, kujutades keha pinnaliselt lihtsustades Henri Matisse (1869-1954) "...kunstiteos peab mõjuma vaimselt väsinud inimesele nagu pehme tugitool mõjub füüsiliselt väsinud inimesele..." Henri Matisse, "Collioure`i maastik" (1905) Henri Matisse, "Toredus, vaikus ja iharus" (1905) Henri Matisse, "Elurõõm" (1905-1906) Henri Matisse, "Madam Matisse", 1905 Henri Matisse, "Tants" (1910) Maurice de Vlaminck (1876- 1958)
Egert Unga 8.B 1960.aastatel arenes abstraktsest kunstist välja Op-kunst (ingl.k.optical art) Op-kunst 1950-60. Op-kunst põhineb optilistel efektidel, mis tuleneb inimese taju eripärast. Lihtsate aastad kujundite ja värvuste kordusel maalipinnal on inimese silmale kas rahustav või ärritav mõju, mistõttu maalipind tundub olevat kas tõeliselt ruumiline või värelev. Võib öelda, et op-kunstnike eesmärk oli ruumilisuse või liikuvuse tunde tekitamine maalipinnal. Victor Vasarely Mõnda op-kunsti teost ei saa üle mõne (Sebrad 1938) sekundi vaadata, sest see on silmale niivõrd ärritav. Victor Vasarely 1908-1997,Ungari-Prantsuse maalikunstnik,op-kunsti rajaja. Op-kunsti tähtsaim esindaja Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimi Teine tase
Puudub kokkusulavus, sest piirjooned on aitavad eristada. Minu jaoks loovad rütmi värv ning varjundid, mis annavad edasi maali meeleolu ning selle omapära. Rütm ei ole reeglitepärane, sest Picasso on ühendanud pikliku ning hajutatud kehakuju konkreetsete objektidega nagu kann. Liikumise suunda on andnud kunstnik edasi teosel oleva mehe käte ning pea asetuse abil. Pingestatus on saavutatud jooni vastandades, vastandades varje konkreetsete piirjoontega. Ruumilisuse annab edasi värvidega varjuda loomine ning nende õhutamine õigetes kohtades. Teosel võib näha pimedat meest, kes sööb hommikust. See loob nukrameelse ning härda meeleolu. Ma arvan, et see kurb atmosfäär on mõjutatud Picasso sõbra enesetapust, millest sai alguse tema sinine periood. Kunstnik paneb mängu oma kurbuse ning annab edasi seda traagilist sündmust külma sinise läbi. Ma arvan, et ta on
,,Maalilise järgse maalikunsti" teosed erinesid abstraktsest ekspressionismit selle poolest, et seal rõhuti värviväljade terviklikkusele, taoteldi maali ühtsust ja korrapära, mida põhiliselt ei olnudki abstraktses ekspressionismis. 9. Mis iseloomustab kineetilist kunsti? Kineetiline tähendab liikumist, liikumisega seotust. Kui Op-kunstnikud soovisid eksitada inimese taju ja luua pildipinnal ruumilisuse või liikumise tunnet, siis kineetikud loovad teoseid, mis on reaalses liikumises. Kasutatakse mitmesuguseid uusi materjale nagu nt. pleksiklaasi, metalli, neoonlampe, mootoreid jm. ning luuakse nende abil esteetilist elamust pakkuv teos. 10. Missugust kunsti nimetatakse maakunstiks (land art), kirjelda mõnda tööd? 1960. aastate lõpus tekkinud kunstivorm, milles kunstilise kujundamise materjaliks on maastik
· Kunstnikud ühendasid hilisgootika Madalmaade ja itaalia kunsti saavutustega. Neid ei huvitanud ilu, vaid inimeste kordumatu omapära ja tundeelu. · MATTHIAS GRÜNEWALD hilisgootika ja renessanssi piirimail tegutsev kunstnik. Peateoseks on maalingud Isenheimi kloostri kiriku kahe tiivapaariga altaril. Suletud tiibadega altaril on näha sünge tühi maastik ja tumeda taeva foonil kujutatud Ristilöödu. Keskaegne meeleolu, kompositsioon on ühendatud uusaegse kehade ruumilisuse ja naturalismiga. On esitatud Jeesus Kristuse inimlik ja jumalik loomus. Vasakpoolsed ahastavad figuurid Maarja, apostel Johannes ja põlvitav Maarja Magdaleena leinavad Jeesust kui inimest, paremal aga seisab rahulikult Ristija Johannes ,viidates Kristusele kui lunastajale. Altari välimiste tiibadepaari avamisel ilmuvad nähtavale pildid , mille rõõmsalt pidulikud värvid vastanduvad väliskülje karmidele värvidele
Hiljem olid maalid täpsed, aga hajuvad. Mida aeg edasi, seda rohkem hakkas kunstnik kujutama ruumilisust. Piltidel on valdav rahulik meeleolu. Viimastel teostel on soojemad toonid. Objektide kontuurid on väljaarvatud esimese teose puhul mustad, täpsed ja äratuntavad. Autoportree korral kunstnik varju eriti ei kasutanud, hilisemates töödes tuleb vari ja valgus aina rohkem esile Hiljem hakkab kunstnik rohkem keskenduma ruumilisuse esile toomisega ja kujutab ruumi, kus tegelased on. Suurte värvipindade kujutamiseks on kasutatud palju erinevaid värve ja kujutamine pole korrektne. Meeleolu muutub süngemalt soojemaks. Autoportreede võrdlus Autor Paul Cezanne Paul Gauguin Vincent van Gogh Koloriit Tumedad Soojad/heledad Pigem toonid(palju toonid (palju tumedad(veidi
· arendas vasegravüüri iseseisvaks kunstiliigiks · trükkinud rahulikke madonnasid, fantastilisi pühakuid ja ka olustikupilte MATTHIAS GRÜNEWALD · peateos on maalingud Isenheimi kloostri kiriku kahe tiivapaariga altaril · sünge tühi maastik · tumeda taeva foonil kujutatud Ristilöödu käed on kui liigesest väljas kannatus rõvedalt edasi antud · sümboolne pilt inimkonna kannatustest, mille toob kaasa katk · meeleolu, kompositsioon on ühendatud kehade ruumilisuse ja naturalismiga · selgusega esitatud inimlik ja jumalik loomus leinavad kui inimest ja viidatakse kui lunastajale · altari välimise tiibadepaaril on pidulikud, rõõmsamad värvid Maarja kuulutus, Kristuse sünd, taevasseminek · vikerkaarevärvides Kristuse taevasse tõusmine · maalid on ekspressionistlikud maailma jäljendamine on allutatud tunnete väljendamisele · maaliti haigla seinale vaevlevatele patsientidele ALBRECHT DÜRER
sajandil ei osatud ette kujutadagi. Uue sajandi väljakutseks on kujunenud filminduse piiride lõhkumine. Üha enam näeme me reklaamides sõnumit ,,Just nagu filmis", mida on hakatud ka reaalses elus praktiseerima. 21. sajandi tehnoloogia abil on võimalik vaadata 3D ja 4D filme. Filmid, mis on 3D-na kinolinadele jõudnud on inimestel võimalik vaadata ruumiliselt, tundes, et on ise osa stseenist. 4D filmide puhul saab vaataja kogeda peale ruumilisuse ka liikumist. Inimeste teadmised filmikunsti põhiväärtuste kohta on palju arenenud ja täiustunud, mistõttu suudetakse luua adrenaliini tekitavaid filme. Meenutades aega , mil oli 18. sajand olid inimesed juba alustanud millegi uue loomisega, mis tänapäevalgi aset leiab filmindus. Ühiskond väärtustas ja väärtustab siiani filmikunsti olulisust ja paindlikust. Filmikunstiga saame jäädvustada olevikku, muuta minevikku ja tulevikku.
Fassaadid olid omaette kunstiteosed ning dekoratsioon kippus matma konstruktsiooni. Kaunistusteks kasutati voluute ja statuaid. 6.Caravaggio looming Kujutas lihtrahvaesindajaid ning igapäevast elu. Tema maalikunst oli selle tõttu naturalistlik. Tema maalide kompositsioon oli täiesti uudne-inimeste poosid ja asendid on juhuslikud,piltide tegelased ei esine vaataja suunas, vaid elavad oma elu. Kõik pildil olid selgete piirjoontega ning rõhutatud. Meeleolu muudab dramaatiliseks ning saavutab ruumilisuse- heletumedus. Valgusvihk vastandub ülejäänud pildi tumedusele ,,keldriluugivalgus" . Tema kunstil oli suur mõju kogu Euroopale. 7.Lorenzo Bernini Barokkskulptuuri kuulsaim meister. Bernini kasutas liikuvaid,rahutuid masse vastupidiselt täiuslikule siluetile. Liikumine ning muutumine olid tema huviobjektid. Skulptuurid on määratud vaatlemiseks igast küljest, poosid on efektsed ja ilmekad. Nt. Taaveti figuur-kujutab teda otseselt võitluses
meetodeid.Raffael on laiendanud sarnase täpsuse ja iga üksikfiguuri poosile. Tema teoste tavaline kompositsioon on Brancacci kabeli freskod olid samuti sümmeetriline ja sageli kolmnurkne. mõjurikkad.Neil kujutatud inimestele andis ,,Sixtuse Madonna" Masaccio veenva ruumilisuse ja kehalisuse,kasutades valguse suunamist ja sellega tugevate varjude tekitamist. ,,Pearaha stseen" VARARENESSANSSI JA KÕRGRENESSANSSI VÕRDLUS , Siret Upan 11.klass Sandro Botticelli(u.1445-1510) Sixtuse kabeli lagi kujutab Michelangelo saavutuste 15.saj teise poole kuulsaim kunstnik Firenzes. tippu.Selle tellis paavst Julius II.Michelangelo tegi lae
TEINE SLAID 1.5 Op kunst ehk optiline kunst on visuaalne kunst , mis Põhineb optilistel efektidel, mis tuleneb inimese taju eripärast. 1.6 Lihtsate kujundite ja värvuste kordusel maalipinnal on inimese silmale kas rahustav või ärritav mõju, mistõttu maalipind tundub olevat kas tõeliselt ruumiline või värelev. Mõnda op-kunsti teost ei saa üle mõne sekundi vaadata, sest see on silmale niivõrd ärritav. 1.7 Op-kunstnike eesmärk oli ruumilisuse või liikuvuse tunde tekitamine maalipinnal. 1.8 Otse loomulikult oli selliste teoste loomine plaanipärane ja eeldas põhjalikke teadmisi inimese silma töö põhimõtetest KOLMAS SLAID 1.9 Op kunst on tunnetusele vastav kogemus. See on dünaamiline näiline kunst, mis koosneb esiplaanist, tagapalaanist ning kõrvutab silmale pingelisuse ja vastuolulisuse. Kõige tuntumaks meetodiks on c 1.10 Op kunst on tunnetusele vastav kogemus. See on dünaamiline näiline kunst, mis
värvidest lõuendil. Kogu kompositsioon on väljendav: modelli või esemete asend lõuendil, neid ümbritsevad tühjad alad, suhted jne. Matisse´i tööd on harmoonilised ja dekoratiivselt kaunid. Matisse arvas, et kunsti põhimeeleolu peab olema rahulik rõõm, et väsinud inimene suudaks seda vaadates lõõgastuda. Värve kandis ta lõuendile suurte laikudena, sageli vastandvärve kasutades, nii et pildil tekkis ruumilisuse tunne paljalt värvide kõrvutamisest. Soojade ja külmade värvide kontrast loob samuti ruumilisuse tunde. Seevastu inimkeha kujutas ta tihti lineaarselt - tumeda piirjoonega ümbritsetuna. Matisse`i maalidel on justkui omaette maailm, valitud värvid ja kujutatud inimesed ei ole tegelikkusega sugugi sarnased. Maali "Tants" tellis Matisse`ilt vene tekstiilimagnaat. Esialgu valmis elusuuruses mustand, mis asub praegu New Yorgi moodsa kunsti muuseumis.
Barokk kiriku välisilmes kasutati väga sageli. Kasutati väga sageli valuute, kolmnurkseid viile, süvendeid seintes, poolsambaid, kujukesi. Kõik detailid allutati tervikule, kui samas oli üldmulje rahutu. Kasutatud sambad või poolsambad ei oma tegelikult toetavat ülesannet Rooma Peetri kiriku edasiehitamine (Maderna). Peetri kiriku väljak (Bernini). Püha Agnese kirik (Borromini) Itaalia maalikunst ja skulptuur Maalikunst Caravaggio- Maalidele iseloomulik ruumilisuse rõhutus, mis saavutatakse hele-tumeduse kaudu. Keldriluugivalgus. Itaalia maalikunstnikele on iseloomulik ka illusioone tekitav maalimine, eriti lagede puhul. Skulptuur Bernini- Rooma Peetri kiriku baldahhiin, Püha Teresa ekstaas. Apollon ja Daphne- liikuvus, rahutus, emotsionaalsus, voogavad riided. Barokk Itaalias Oli katoliikluse üks tugialasid, usuline fanatism, maalikunstnikud tegutsesid eelkõige kiriku vähem ka õukonna tellimuste alusel.
imetegudestseenid, Kristuse saabumine Jeruusalemma jne. *Kirikud: Esimestel sajanditel kristlikke kirikuid praktiliselt ei ehitatud. Kirikute ehitamine sai hoo sisse 4. Sajandil, nagu ka ülejäänud kristlik kunstiloome. Kirikuid hakati ehitama linnasüdamesse. Kristluse sümbolite paigutus kirikus oli väga oluline: Kristuse kujutis ja Maarja Kristusega paigutati kirikus kupli või võlvlae alla. Selline paigutus väljendas austust ja ülistamist. Reaalse ruumilisuse loomise asemel kujutas kirikus taevavõlvi näiteks kuldne lagi, mis oli jumaliku valguse sümbol. Konstantinoopolis ehitati pärast kristluse tunnustamist üles ning laiendati paljusid kritlaste tagakiusamise käigus hävitatud kirikuid. Eesmärk oli pühapaikade, palverännakute sihtpunktide loomine. See näitab, kuidas püüti ühtaegu juurutada Jumala- ja riigikuulekust. Kirikutes olid kaunistusteks portreed ja ikoonid. *Esimestel sajanditel kehtis kristlaste hulgas pildikeeld
T66 asub Niguliste kirikus ja on osaliselt s2ilinud, surmatantsul kujutati surma skeletina. Maalil on kujutatud tolleaegse hierarhia 24 seisust. Maali p6him6te on see, et k6ik on surma ees v6rdsed. Maalikunst Suurte akendega gooti kirikus j2i v2he ruumi maalile. Ainult ITA j2tkati seintele maalimist ja kasutati fresco tehnikat. Kujutati saledaid ja hapraid figure r6ivastatutena pikkadesse riietesse. Uuendused t6i maalikunsti Giotto di Bondoni (1266/67-1337). Tausta maalimisel pyydles ruumilisuse poole. Miniatuurmaali t6i gootika sammuti uuendusi. See ala siirdus munkadelt ilmalikele kunstnikutele. Nemad t66tasid Berri hertsogi juures ja maalisid talle niinimetatud tundide raamatu. On edasi antud taustperspektiivid. Gooti ajastul tekkis tahvelmaal ja esimesed tahvelmaalid tehti tiibaltarite jaoks.
mineviku kunstitraditsioone ja idealiseeris kaasaegset tööstuslikku progressi. OP-kunst ehk Optiline kunst - arenes välja 1950.-1960. a abstraktsest kunstist. Op-kunst põhineb optilistel efektidel, mis tuleneb inimese taju eripärast. Lihtsate kujundite ja värvuste kordusel maalipinnal on inimese silmale kas rahustav või ärritav mõju, mistõttu maalipind tundub olevat kas tõeliselt ruumiline või värelev. Op-kunstnike eesmärk oli ruumilisuse või liikuvuse tunde tekitamine maalipinnal (teinekord väga ärritav). POPkunst - tekkis 1950.-1960. a. Loomingus kasutatakse massikultuurile omaseid elemente nagu reklaam ja iidolid. Selliselt said konveierliinilt tulnud supipurkidest ja pesupulbripakkidest korraga kunsti lemmikmotiivid. Samuti hakati uusi teoseid seeriatena paljundama nö 15 minutit kuulsust. Selline kunst on kaasaegne ja väljaspool kunstimuuseume seisev nähtus.
Selle tulemusena saadakse esemest ruumiline pilt, mida nimetatakse hologrammiks ja mis põhimõtteliselt erineb nii tavalisest fotost kui ka 3D-kinos esitatavast ruumilisest elamusest. Fotol jäädvustatakse esemete tasapinnaline, mitteruumiline kujutis. Tähtis on tähele panna, et fotografeerimisel me salvestame valguse E-vektori ruudu keskväärtuse, aga kogu info valguslainete faasi kohta läheb paratamatult kaduma. Fotot vaadates tekib küll mingi ruumilisuse mulje, sest harilikult on fotol meile tuttavad asjad ja neid me oskame omale ette kujutada. Ruumilisuse muljet aitavad tekitada perspektiiv, samuti varjud fotol. Põhiline erinevus foto ja hologrammi vahel seisneb selles, et fotol pole võimalik näha mingi eseme taga olevat teist eset, aga hologrammil on. Selleks tuleb ainult pead liigutada, et vaadata hologrammi teisest suunast. 27.Mille poolest erineb polariseeritud valgus loomulikust valgusest ja kus seda kasutame?
,,Kalevipoeg allilmas" ,,Kalevipoeg kellukest helistamas" Nikolai Triik 1884-1940 ,,Irmgard Menningi portree" ,,Lennuk" ,,Soome maastik" Fovism 20 saj. · Ilmnes Prantsuse maalikunstis 1905.aastal · Paralleelne impressionismiga · Hääbus 1907.a. · Uuenduslik vool sai oma nime ajakirjanikult, kes ristis selle foovideks · Kriitikud suhtusid voolu vaenulikult · Tunnusjooned: -maastikud, - aktid, -portreed, -maal oli kaotanud oma ruumilisuse ( eiratakse perspektiivireegleid) . -joon on pannud vormid lainetama -väga hoogsa pintslitööga on edasi antud emotsioone- väljendatud meeleolu -segamata värvid on paisatud lõuendile -puhtad, selged värvid -domineerib dekoratiivsus, ekspressiivsus ja spontaansus Henri Matisse 1869-1954 Prantsusmaa -peaesindaja -tema töödes on näha säravat värvipinda -põhiteemadeks maastikud, naised , lilled, interjöör -teosed dekoratiivsed ja harmoonilised
Hollandis Belgi kunstnike ühingu liige, ,,Isa portree", ,,Ema portree", tontomaal ovaalsel lõuendil, reisib Grimmi vaadete ja inimeste pärast ,,Tatarlanna", mütoloogia teemad, näitus Viinis, ,,Herakles toob Kerberose põrguväravast" IMPRESSIONISM grupeerusid Courbet juures, 1874 I näitus Nadari ateljees, Claude Monet ,,Tõusev päike". uus süzee, kaob vahe valmis ja pooliku töö vahel, maasikumaal, natüürmort, pole psühholoogilist sügavust, vormide ähmasus, ruumilisuse vähenemine, juhuslik kompositsioon, meeldib maalida varje
Caravaggio vürtsitas ka maailma oma täiesti uudse kompositsiooniga. Tema maalides mõjuvad inimeste poosid ja asendid juhuslikena, piltide tegelased ei esine vaataja suunas, nagu oli tavaks varasemas kunstis, vaid elavad oma elu. Aga just seevastu ei vastandu pildi ruum vaataja ruumile, vaid need sulanduvad kokku. Vaataja tunneb end pildidl kujutatud sündmuse osalisena. Kõik pildi tegelased ja esemed on kujutatud selgete piirjoontega ja rõhutatult mahulised. Ruumilisuse saavutamise tähtsaim vahend on heletumedus, mis aitab ka teose meeleolu dramaatiliseks muuta. Eriline osa on valgusel, mis suundub pildi tähenduslikesse sõlmpunktidesse tavaliselt ülevalt. Valgusvihk vastandub ülejäänud pildi tumedusele, mistõttu hakati rääkima nn ,,keldriluugivalgusest." Kompositsiooniskeemi järgi moodustub maalil kaks ristuvat diagonaali, kuhu on suunatud valgusvihk ning uudne on Caravaggio maalidel heleda ja tumeda kärsitus. Analüüs:
Silmapiir on koondunud maali ülaossa, natuke madalamale Mona Lisa silmadest. Töö rütmi loovad värvid ja vorm. Rütm on pigem reeglipärane. Liikumise suund saavutatakse valguse ja varju vahendusel. Dünaamika on pigem ragulik, sujuv. Pingestatus on saavutatud vorme vastandades. Ruumilisus on saavutatud nii värvi- kui ka jooneperspektiiviga. Mida kaugemale, seda tumedamate värvidega on värvitud. Samuti on tumedamad ka varjulised kohad, mis annavad tööle ruumilisuse. Joonperspektiiviga on tagaplaanil näha kokku koonduvad mäed. Teos on maalitud õlivärvidega paplipuust alusele. Sisemine analüüs: Pildil on kujutatud rikka Firenze siidikaupmehe ja kunstimetseeni Francesco del Giocondo naist Lisa del Giocondot. Itaalias ongi maal tuntud "La Gioconda" nime all. Muidu väga lihtsa ja pretensioonitu pildi teeb eriliseks ning teistest selle aja portreedest erinevaks
Lisaks meisterlikule sammaste ja kassettlae ruumilisele kujutamisele on ka inimesed maalitud õiges mõõtkavas. Masaccio ja Rubensi kõige ühisem joon on anatoomiliselt õigesti inimeste kujutamine, edasi andmine keha vorme, kõikvõimalikke liigutusi ja näoilmeid. Esiplaanil asuv sarkofaag , kirjaga ,,Ma olin see, mis sina oled praegu, sina saad selleks, mis mina olen praegu" (http://slidegur.com/doc/246939/renessanss-maalikunst ), lisab ruumilisuse tunnet veelgi. Peter Paul Rubensi maalil ,, Kristus ristil. Odahoop'' on põhiteemadeks pühakute kannatused ja võituslikult pingelised piiblistseenid. Võrreldes Masaccioga on Rubentsi piltidel hästi vormikad ja täidlased inimesed. Kujutatud on pingelist hoogsat stseeni. Pilt on rahutu, rõhutatud on diagonaalsuunad. Ilmekust lisab pühakute teatraalsed zestid ja nõretavad taevasse tõstetud pilgud, kui ka kangelaste vägivaldselt väänlevad kehad võitlusstseenides.
Akademism: klassikalisi reegleid rangelt järgiv kunst Historitsism: mõne vana ajaloolise stiili jäljendamine ( nt : neoimpressionism ) Graafika: kunsti liik, kus trükitakse paberile joonistus Kompostsioon: kunstiteose ülesehitus ( / või kolmnurkne ) Initsiaal: suur kaunistatud esitäht Natüürmort: elutute esemete kujutis kunstis Disain: kujundus, tööstustoodete kujutuskunst Miniatuurmaal: keskaegse raamatu maal, väike pilt Perspektiiv: ruumilisuse kujutamine tasapinnal Esteetika: teadus, mis uurib ilu ja kunsti olemust Antiik: Vana- Kreeka ja Vana- Rooma Ikoon: pühapilt puidul, kus kujutatud pühakuid kuldsel taustal Keraamika: põletatud savist esemed Mosaiik: väikestest kivikestest või klaasitükikestest kokkupandud pilt Ornament: pinnakaunistus
põrgus on varjatud saladused, mis pole kõikidele avalik. Kuna pildil kujutatud peadele on sisse joonistatud omakorda erinevad esemed ja organismid, näitab see allmaailmas olevate deemonite mitmekülgsust ja pahatahtlikkust. 4) VALGUS JA RUUM Teosel puudub värvide mitmekülgsus, ning seepärast on ruumilisus kujutatud mustade, valgete ja hallikate toonidega. Valgus on nägudele otsevaates ja taust on tume. Rõhutatud näojooned toovad esile veelgi rohkem ruumilisuse. Pead on joonistatud erinevale kaugusele, et eespool olevad on suuremad ja tagapool väiksemad, mis muudab pildi dünaamilisemaks ja ruumilisemaks. 5) AJALOOLINE STIIL Viiralt lõi pildi 1930-1932, tegemist on klassikalise modernismiga, kuid samuti on ka eksepressionismi jälgi, sest teosega on tahetud selgelt väljendada oma tundeid ja mõtteid põrgu suhtes, kuigi ei saa mainimata jätta, et kunstnik polnud loomise ajal täiesti kaines olekus ning
tempervärvidega. Hakkasid levima ka õlivärvid. (2) Maailmakunsti uuenemise tähtsaimaks keskuseks oli Firenze. MASACCIO (1401-1428) Enamik kunstiajalugusid nimetab teda itaalia renessanssmaali isaks. (3) Üheks tema kuulsaimaks tööks on fresko "Püha Kolmainsus" Santa Maria Novella kirikus Firenzes. Samuti ka tema Brancacci kabeli freskod, nt. "Paradiisist väljaajamine" ja "Pearaha". Masaccio andis neil kujutatud inimestele veenva ruumilisuse ja kehalisuse, kasutades valguse suunamist ja sellega tugevate varjude tekitamist. Usutav ja haarav on ka dramaatiliste tunnete kujutamine. (4) FRA ANGELICO (5) (u. 1388-1455) Dominikaani munga Fra Angelico muinasjutuliselt kaunites ja õrnavärvilistes teostes on tähtsam siiras ja südamlik usutunde väljendus kui tsentraalperspektiivi rakendamine. Siiski on ka tema maalidesse ilmunud meeleline maailm. ("Noli me tangere", tõlkes " Ära puuduta mind") Alles peale 1440
pööningult (töötas koristajana). Rajangu sai tuntuks paari lööva teosega 1980. aastatel, samal ajal teenis ta leiba peamiselt hauakaevajana. Debüteerides täiesti puhta lehena, tundmatuna ning ametlikke koole põhimõtteliselt mitte läbinuna, mõjus ta tookordses kunstisituatsioonis kui sõõm puhast õhku. Esimesena tõi ta oma maalidesse sisse nihestatud nõukogudeaegsed / sotsrealistlikud kujundid. Rajangu alustas maalidega, kus ta ühendas assamblaazi ruumilisuse erinevate tasapinnaliste väljalõigete ja maaliga. Rajangu viibib oma varastes joonistustes - ja paradoksaalselt kogu oma loomingus hic et nunc - täiuslikus simulaakrumis - surnud ja (veel) elavad tegelased/sugulased/loomad asetuvad oma kohale/kohatusele kunstniku personaalses kosmoloogias. Kunstnikuna ei piira ta ennast kindlate tehnikatega, vaid valib teostuse ideest lähtuvalt. 2003. aastast on Rajangu tegelenud hoogsalt videokunstiga, ajendiks
Suurim uuendaja, kes juba püüdis itaalia maalikunsti vabastada selle senisest rangusest ja elukaugusest, oli Giotto di Bondone (1266/67- 1337). Inimesi maalides andis ta neile varjude abil ümarust. Tema freskodes võib juba näha loomulikke, reaalsest elust võetud liigutusi ja ilmeid. Kergesti jääb meelde Giotto kasutatud kõrgete põsesarnadega ja ja kitsaste pilukil silmadega karmiilmeline näotüüp. Isegi taustal asuvate puude, mägede ja ehitiste kujutamisel püüdles Giotto juba ruumilisuse poole. Ka miniatuurmaali tõi gootika uusi tuuli. See ala siirdus nüüd munkadelt ilmalike meistrite kätte. Raamatumaalijaid tõmbasid ligi kunsti toetajate Burgundia ja Berry hertsogite õukonnad Prantsusmaal. Pol de Limbourg'i ja ta kahe venna ühistööks, samas ka raamatumaali säravaks pärliks on Berry hertsogi Jeani tellimisel tehtud nn. tundideraamat. Selle raamatu piltidel olevaid eri aastaaegu ja nendele vastavaid
ülesannete kallal tööd jätkata. Kiirendi saab pikslite arvutamisega palju paremini hakkama, sest just selleks ta konstrueeritud ongi. Praktiliselt kõik praegu müügilolevad kuvaadapterid on kiirendiga varustatud. Kuvafunktsioonide delegeerimine on võtnud sellise ulatuse, et tegelikult oleks õigem rääkida kaasprotsessorist. Üha enam levivad 3D- kiirendid võtavad enda kanda väga töömahukad arvutused, mida läheb tarvis ruumilisuse illusiooni loomiseks näiteks mängudes ja joonestusprogrammides. Pildimälu Esimeste PC-de tekstireziimis ekraanikujutisi (paar kilobaiti) hoiti tavalise RAM-i selleks eraldatud osas. Nüüd on nõudmised teised: maht on kasvanud megabaitidesse, samuti on suurenenud nõudmised kiirusele. Tänapäevastes arvutites on ekraanipildi säilitamiseks videoadapteri koosseisus eraldi pildimälu, optimeeritud just nimelt selle ülesande jaoks
kindlat tähendust antud ajas KUNSTILINE LAHENDUS · Kompositsioon e. teose ülesehitus, üksikosade paigutus · Valguse ja varju käsitlemine · Ruumi ja detailide käsitlemine · Koloriit e. värvide kooslus · On kasutatud kindlat ajaloolist stiili sarnaste tunnustega · Kunstnikul on oma isiklik vaatenurk, samale teemale on lõputult palju erinevaid lähenemisvõimalusi MASACCIO (1401-1428) · Brancacci kabeli freskod · "Kolmainsus" · Ruumilisuse rõhutamine tugeva valguse- varju abil · Dramaatilised tunded MASACCIO "Aadama ja Eeva paradiisist väljaajamine" õp.lk.48 PARADIISIST VÄLJAAJAMINE · Tehnika fresko · Teema Ingel ajab Adam ja Eva paradiisist välja · Sümbolid värav ja ingel on taevavärav. Zestid näitavad piina, häbi, kannatamist. Inetud näod rõhutavad nende pahelisust.Näpuga näitav ingel on hukkamõistev. Arhitektuur antiikne.
Kouros Kore KLASSIKALINE PERIOOD Kaob tardunud poos, hakatakse kujutama keerukaid liigutusi. Kujude näod on tõsised ja rahulikud. Kontraposti rakendamine (vabalt seistes toetumine ühele jalale). Kujud olid väga looduselähedased ja veenvad. Odakandja Myroni kettaheitja EHITISEGA SEOTUD SKULPTUURID Eelistasid kõrgreljeefi. Figuurid katavad osaliselt üksteist, eespoolsed figuurid kivist rohkem välja raiutud kui tagumised (ruumilisuse efekt). Reljeefidel kujutatakse peamiselt võitlusstseene ja tegelased on mütoloogiast. Ateena Parthenoni tempel MAALIKUNST Maalikunst oli vana-kreekas väga populaarne kuid kahjuks pole mitte ühtki teost ei arhailisest ega klassikalisest ajast säilinud. Maalikunstist saame teateid vaid kirjalike allikate vahendusel või siis varasematest töödest inspireeritud koopiate vaatlemisel. Paremini tuntakse keraamikat ja sellele tehtud
tahtsin lihtsalt proovida, mis välja tuleb. Kõike, mis "Disponeeritud maastik", 1965. a kunstilist erutust pakkus, püüdsin maalida". "Mena" "Nokturn" 1965. aastal valmisid Marani parimatele guass-tempera tehnikas abstraktsioonidele on mitmed Marani parimad iseloomulik ruumilisuse abstraktsioonid. illusiooni säilimine. Marani abstraktset maalilomingut mõjutasid sel perioodil Tartu kunstnike kuuekünendate alguse looming. Nii on Marani ,,Ionard" nii koloriidilt kui vormilt sarnane Valve Janovi maalile ,,Üksik puri". Olav Maran. "Ionard", Valve Janov. "Üksik puri", 1963. 1965. Tolleaegsed tööd kannavad kunstniku enda välja mõeldud poeetilisi tähenduseta
Itaalia maalikunstis kujunes 2 eri suunda: realistlik(Caravaggio) ja idealistlik-akademistlik (Carracci) Realistlik naturalistlik: kujutas lihtrahvast ja igapäevast elu vahend usulise teema käsitluseks, idealiseerimise puudumine eristas kõrgrenessansist, uudne kompositsioon, inimeste poosid juhuslikud, tegelased elavad oma elu, pildi ruum ja vaataja ruum sulavad kokku, vaataja tunneb end kujutatu osana, tegelased ja esemed on selgete piirjoontega-rõhutatult mahulised, ruumilisuse saavutamine heletumedusega dramaatilisus, valgus suundub tavaliselt tähtsatesse sõlmpunktidesse ülalt. Idealistlik-naturalistlik: vastandus manerismile, vaatas elu poole, kõrgerenessansi pärand eriti idealiseerimine, inimeste idealiseerimine, laemaalidel kasutati vaataja ja illusionistliku ruumi ühendamist, valgus kehadele altpoolt, maaliti usulise sisuga paljufiguurilisi altarimaale ja freskosid, mütoloogilised stseenid kujutati maastiku foonil maastik olulisem kui figuurid.
dünastija büsantsi kunsti teine kõrgperiod, mis kestab kuni 13.saj-ani (Makedoonija renessanss). Arhitektuuris valitseb tollal ristkuppelkiriku tüüp. Kuulsamad selle perioodi mosaiigid paiknevad Veneetsia Santa Fosca kirikus. Kolmas büsatntsi kunsti kõrgaeg on aa.1261-1453. Ristkuppelkirikute kõrval ehitatakse nüüid väheldasi püstijad ümbriskäiguga tsentraalikirikud. Mosaiikude, ikoonide ja freskode käsituslaadis ilmneb suurem maalilisuse ja ruumilisuse taotlus; figuure kujutatakse plastisemalt ja realistlikumalt. Vabaplastikat büsantsi kunstis peaaegu ei esine. Kunskäsitöös saavutatkse silmapaistev tase elanvandiluunikerduses. Pärast Konstantinoopili valutamist arenevad bütsantsi kunstivormid edasi kreeka õigeusu maades. a. Hagia Sophia kuppelbasiilik b. Keisrinna Theodora mosaiik 2.
Delft, kes kujutas loomulikkuse; teosed enamasti interjööre tabas hästi (1 v 2 inimest); inimese iseloomu; tegevus vähetähtis, maalimislaad vaba meisterlik teostus, ja hoogne; karged külmad enamus pildid tegi toonid, üle pildi tegelikult valmis hajutatud valgus abikaasa (lõi ruumilisuse) Põhiesin ->Tüdruk pärliga ->Püha Georgi ->Puuviljavanik ->Metsavaade daja ->Piima kallav laskurite kompanii krutsifiksiga ->Middelharnise tööd teenijatüdruk bankett allee (Meindert ->Härrasmees ja ->Pieter van den Hobbema) veini oov daam Broecke portree ->Delfti vaade ->Kunstnik oma
annaabi.ee 
