Rudolf Tobias Rudolf Tobias (29. mai 1873 Käina, Hiiumaa 29. oktoober 1918 Berliin) oli eesti helilooja, organist ja koorijuht, kes omandas esimese eestlasena professionaalse muusikalise erihariduse nii helilooja kui organisti erialal. Tobias on kirjutanud Eesti esimesed instrumentaalsed helitööd. Elulugu Rudolf Tobias sündis köstri perekonnas. Esimesed muusikaalased teadmised omandas ta isalt. Komponeerimist katsetas ta juba varakult. Esimesed teadaolevad heliloomingu katsetused on säilinud 1885. aastast, mil Tobias oli üheksa-aastane. Aastal 1885 astus ta Haapsalu Kreiskooli, õppides kohaliku pianisti Catharina von Gerneti käe all klaverit. Peale õpinguid naasis ta vanemate juurde Kullamaale. Aastal 1889 suundus ta Tallinna Nikolai Gümnaasiumi (praegune Gustav Adolfi Gümnaasium), kus
Rudolf Tobias Rudolf Tobias on üks eesti varasematest sümfoonilise muusika loojatest, kelle tähtusus eesti professionaalse muusika rajajana on suur. Saanud esimese eestlasena kompositsioonialase kõrghariduse, olid tema teosed professionaalsel tasemel, paistes silma mitte ainult Eestis, vaid ka ülemaailmses mõõtmes. Rudolf Tobiase teoseid iseloomustab jõulisus ja monumentaalsus. Ta võtab eeskujuks klassikud (eelkõige Beethoveni) ning vastandub 19. sajandi Eestis valitsevale romantismivaimustusele. Samas oli Tobiase muusika helikeel Eesti oludes julgelt uudne, takerdumata vanadesse korduvalt kasutatud võtetesse. Rudolf Tobias sündis 29. mail 1873.a. Hiiumaal Käinas köstri perekonda. Esimesed muusikaalased teadmised omandas ta isalt Johannes Tobiaselt, kes oli teeninud
Rudolf Tobias (29. V 1873 Käina - 29. X 1918 Berliin) on üks eesti varasematest sümfoonilise muusika loojatest, kelle tähtusus eesti professionaalse muusika rajajana on suur. Saanud esimese eestlasena kompositsioonialase kõrghariduse, olid tema teosed professionaalsel tasemel, paistes silma mitte ainult Eestis, vaid ka ülemaailmses mõõtmes. Rudolf Tobiase teoseid iseloomustab jõulisus ja monumentaalsus. Ta võtab eeskujuks klassikud (eelkõige Beethoveni) ning vastandub 19. sajandi Eestis valitsevale romantismivaimustusele. Samas oli Tobiase muusika helikeel Eesti oludes julgelt uudne, takerdumata vanadesse korduvalt kasutatud võtetesse. Omades peale
Rudolf Tobias Eliisa Annusver TTP2 Rudolf Tobias sündis köstri perekonnas. Esimesed muusikaalased teadmised omandas ta isalt. Komponeerimist katsetas ta juba varakult. Esimesed teadaolevad heliloomingu katsetused on säilinud 1885. aastast, mil Tobias oli üheksa-aastane. Aastal 1885 astus ta Haapsalu Kreiskooli, õppides kohaliku pianisti Catharina von Gerneti käe all klaverit. Peale õpinguid naasis ta vanemate juurde Kullamaale. Aastal 1889 suundus ta Tallinna Nikolai Gümnaasiumi (praegune Gustav Adolfi Gümnaasium), kus sooritas koduõpetaja ameti eksami. Samaaegselt õppis ta Tallinna Toomkiriku organisti Ernst Reinicke juhendamisel orelit ja muusikateooriat.
RUDOLF TOBIAS 1873-1918 Rudolf Tobias sündis köstri perekonnas. Esimesed muusikaalased teadmised omandas ta isalt Johannes Tobiaselt, kes oli teeninud Käina koguduse ja Kullamaa koguduse köstrina. Tobiase noorpõlv möödus isa ehitatud majas Haapsalus Sadama tänav 23. Johannes Tobiase perekonnas oli 13 last, Rudolf oli teine laps. Komponeerimist katsetas ta juba varakult. Esimesed teadaolevad heliloomingu katsetused on säilinud 1882. aastast, mil Tobias oli üheksa-aastane. Aastal 1885 astus ta Haapsalu Kreiskooli, õppides kohaliku pianisti Catharina von Gerneti käe all klaverit. Peale õpinguid naasis ta vanemate juurde Kullamaale. Aastal 1889 suundus ta Tallinna Nikolai Gümnaasiumi (praegune Gustav Adolfi Gümnaasium), kus sooritas koduõpetaja ameti eksami. Samaaegselt õppis ta Tallinna Toomkiriku organisti Ernst Reinicke juhendamisel orelit ja muusikateooriat. Aastal 1893 astus Tobias Peterburi Konservatoorumi, õppides
Tartus,18-19 juuni. esitati 15 ilmalikku ja 12 vaimulikku laulu. Ilmalikud :Aleksander Kunilaid Sind surmani," "mu isamaa on minu arm". lauljaid üle 800. Hakati looma eestimaiseid laule. Jakobson-Vanemuise kandle hääled. Võtsid osa esimesed puhkpilliorkestrid (väägvere, torma) Puudusid eestl. heliloojad. Oli Cimze seminar, koolitati õpetajaid. 19. saj. lõpul tekkisid esimesed heliloojad,. Aleksander Kunileid 1845-1875. Kooliõpetaja, helilooja, organist. Heliloojana kirj. koorilaule "sind surmani", "Mu isamaa nad olid matnud"; "Mu isamaa on minu arm.", "Arg kosilane", "süda tuksub". Kaks laulupeo laulu tegi soome rahvaviisidele. Miina Härma: 1862-1941. Viisistas A. Haava tekste, pärit Kõrvekülast, kirjutas muusikat(koorilaule). Kasvas koolmeistrite perekonnas. Esimeseks pilliks orel, mida õppis Peterburi konservatooriumis. Oli andekas, andis kontserte Lääne-Euroopas,esimene
Rudolf Tobias 1873 1918 12.klass Elulugu Sündinud 29. mai 1873 Käina, Hiiumaa 29. oktoober 1918 Berliin. Eesti helilooja, organist ja koorijuht. Esimene Eesti helilooja, kes sai professionaalse muusikalise erihariduse nii heliloojana kui organistina. Andekas ja omanäoline muusik ning uuendusmeelne kunstnik, kes võitles rahvusliku professionaalse kultuuri eest. Rudolf Tobiast loetakse koos Artur Kapiga eesti sümfonismi rajajaks. Eesti süvamuusika rajaja. Eesti heliloojaist ehk kõige monumentaalsem, suursugusem ja massiivsem. Lapsepõlv Sündid köstri pojana Hiiumaal, Käinas. 1885 kolis pere Kullamaale. Esimesed teadmised pärinevad isalt. Peres oli 13 last, tema oli teine. 6 aastaselt mängis ta isaga neljal käel orelit. Esimesed teadaolevad heliloomingu katsetused tegi 9 aastaselt.
Rudolf Tobias Sündis 1873. a. Hiiumaal ja suri 1918. a. Berliinis. Oli eesti helilooja, organist ja koorijuht, kes omandas esimese eestlasena professionaalse muusikalise erihariduse nii helilooja kui ka organisti erialal. Tobias on kirjutanud Eesti esimesed instrumentaalsed helitööd, sealhulgas ka eesti muusikas esimese sümfoonilise avamängu ("Julius Caesar") ja esimese oratooriumi ("Joonase lähetamine"). Rudolf Tobiast loetakse koos Artur Kapiga eesti sümfonismi rajajaks. Rudolf Tobias sündis köstri perekonnas. Esimesed muusikaalased teadmised omandas ta isalt Johannes Tobiaselt. Johannes Tobiase perekonnas oli 13 last, Rudolf oli teine laps. Komponeerimist katsetas ta juba varakult
Rudolf Tobias Kristo Ktt AT 11 Elulugu Rudolf Tobias on esimene Eesti helilooja, kes sai professionaalse muusikalise erihariduse nii heliloojana kui organistina. Tobias kirjutas Eesti esimesed instrumentaalsed helitd: esimese smfoonilise helit avamngu Julius Caesar (189Rudolf Tobias sndis kstri perekonnas. Esimesed muusikaalased teadmised omandas ta isalt Johannes Tobiaselt, kes oli teeninud Kina koguduse ja Kullamaa koguduse kstrina. Tobiase noorplv mdus isa ehitatud majas Haapsalus Sadama tnav 23. Johannes Tobiase perekonnas oli 13 last, Rudolf oli teine laps.[2] Komponeerimist katsetas ta juba varakult. Esimesed teadaolevad heliloomingu katsetused on silinud 1882. aastast, mil Tobias oli heksa-aastane.
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Rudolf Tobias (1873-1918) Elina Saarejõe 10c Tartu 2014 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Elulugu 2.1 Lapsepõlv 2.2 Haridustee 2.3 Erialane töö 2.4 Elu välismaal 3. Looming 4. Teosed 5. Kokkuvõte 6. Kasutatud allikad 7. Lisa 1. Sissejuhatus: Rudolf Tobias on tuntud nimi
Eesti Muusika Ajalugu Johannes Kappel ( Rapla 1855 Wirttenberg 1907 ) Esimene kutseline muusik, organist, helilooja ja kooridirigent. 1872 a. sõitis Peterburi konservatooriumisse oreli klassi. Õpetajaks oli tal L. Homilius. Kompositsiooni õpetas J. Johannsen. 1881 ta lõpetas. Ta juhatas 3 ,5 ja 6 laulupidu. Tal on umbes 50 koorilaulu. Lisaks 3 koori kantaati oreli või klaveri saatel ja mõned soolo laulud. Kappel oli loome laadilt lüürik. Looming: koorilaulude kogumik " Järvamaa ööbik" 1881, "12 laulu segakoorile" 1885, "10 laulu meeskoorile" 1886
Rudolf Tobias Rudolf Tobias sündis 29. mail 1873 Hiiumaal Käinas. Isa Johannes oli väga musikaalne ja pidas Käinas köstriametit, tema käe all sai Rudolf Tobias oma esimesed klaveri- ja orelitunnid. Lapsepõlvest on pärit ka esimesed katsetused heliloomingu vallas. Hiljem Tallinnas Nikolai gümnaasiumis õppides võttis Rudolf Tobias oreli- ja teooriatunde Toomkiriku organisti Ernst Reinicke juures. Gümnaasiumis omandatud kodukooliõpetaja kutsega suundus Tobias Peterburi konservatooriumisse, kus sai hariduse enamik eesti heliloojatest. 1897. aastal lõpetas Rudolf Tobias Peterburi konservatooriumi. Pärast lõpetamist töötas Tobias kuni 1904. aastani Peterburis,
RUDOLF TOBIAS(1873-1918) · 1914 saab saksa kodakondsuse ning saab täieõiguslikuks kompositsiooni õppejõu professoriks. · R. Tobiase esinemised pianistina ja organistina ning improviseerimisoskus innustasid palju noori muusikamehi edasi õppima. Rudolf Tobiasel on suur · Berliinis kirjutas Kalevipoja teksti põhjal üksikuid muusikalisi episode, nagu tähtsus eesti professionaalse muusika rajajana - temalt pärinevad paljude zanride melodraama "Kalevipoeg põrgu väravas" ja ballaadi "Sest ilmaneitsist ilusast" esikteosed eesti muusikas.
Rudolf Tobias Rudolf Tobias sündis 29. mail 1873. aastal Käinas, Hiiumaal. Ta on esimene Eesti helilooja, kes sai professionaalse muusikalise erihariduse nii helilooja kui ka organistina. Rudolf Tobias on eesti professionaalse muusika rajaja ning esimeste Eesti instrumentaalsete helitööde autor. Rudolf Tobias õppis aastatel 1893-1897 Peterburi konservatooriumis. Seal õppis ta professor Nikolai Rimski-Korsakovi käe all. Konservatooriumi lõputööna kirjutas ta kantaadi ,,Johannes Damaskusest". 1904. aastal asus Rudolf Tobias elama Tartusse, kus tegutses muusika- ja eraõpetajana mitmetes koolides. Lisaks võttis ta aktiivselt osa kontsertide organiseerimisest. Kuid liiga kitsad majanduslikud olud ning piiratud muusikaelu sundisid Rudolf Tobiase Lääne- Euroopasse minema
Rudolf Tobias (1873-1918) referaat Juhendaja: 2008 Sissejuhatus Rudolf Tobias on tuntud vaid inimestele, kes huvituvad muusikast ja selle ajaloost, võime teda siiski näha rahatähel. Me ei kuule ju kedagi rääkimas temast kui legendist ega suurkujust, kuid siiski on ta oma panuse pannud eesti muusikasse ja selle arengusse. Referaadis seletan tema keerukat elu nii kodumaal kui ka välismaal. Võiks öelda, et paljulasetelistes peredes on isegi raskem toime tulla millegi saavutamisega, sest sageli ei jätku tähelepanu ja jaksu vanemate poolt. Sellegi poolest võib tema
Eesti ja 1 Maaülikool Põllumajandus- Referaat aines Sander Kamenik LU1 Hiiumaa Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatu ............................ ............................ ............................ ............................ ........
Rudolf Tobias 1873 -1918 1873 -1918 Esimene kompositsiooniharidusega helilooja Eestis Tegutses organisti, pianisti ja muusikakriitikuna Loomingul tugev isikupära, harukordne väljendusjõud Temalt pärinevad paljude zanride esikteosed Eesti muusikas Lapsepõlv Sündis köstri pojana Hiiumaal Käinas, 1885 kolis pere Kullamaale Peres 13 last Elamistingimused soodsad Esimesed teadmised isalt 6-aastaselt mängis ta isaga neljal käel orelit 9-aastaselt komponeeris oma esimese teose -12 koraalprelüüd http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/ http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/ http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/ Koolitee 1885 Haapsalu kreiskool, õppis Catharina von Gernetti juures 1889 Tallinna Nikolai gümnaasium, mille lõpetas koduõpetaja kutsega 1893 Peterburi konservatoorium, lõputööks kantaat "Johannes Damaskusest" Elukäik Aastatel 1898 - 1904 töötas Peterburi Jaani koguduse
1862. a avati Peterburi konservatoorium ning enamik rahvusliku ärkamise kutselistest muusikutest said oma hariduse Peterburis. Peterburi oli tollal Venemaa pealinn ning oma teatrite- ja kontserdisaalidega kujunenud Euroopa kultuurimetropoliks. Eesti sajandivahetuse professionaalse heliloomingu üheks oluliseks mõjutajaks oli tunnustatud kompositsiooniprofessor Nikolai-Rimski Korsakov, kelle juhendamisel lõpetasid Peterburi konservatooriumi heliloojatena Rudolf Tobias, Artur Kapp, Mihkel Lüdig, Mart Saar jt. Samal ajajärgul töötas Konservatooriumis õppejõuna üks autoritaarsem Saksa oreliprofessor Louis Homilius, keda võib nimetada Eesti orelikoolkonna rajajaks. Tema õpetamisel said organistidiplomi Johannes Kappel, Miina Härma, Konstantin Türnpu, Rudolf Tobias, Mihkel Lüding, Artur Kapp, Peeter Süda. Peterburi oli Eestile lähim silmapaistva kultuurieluga suurlinn, kus erinevatel aegadel
tegutsema mitmed ärkamisaegsed seltsid: Eesti Kirjameeste Selts ja Eesti Üliõpilasselts. Üha rohkem hakkasid eestlased omandama kõrgharidust. Mindi õppima Tartusse, Riiga, Peterburgi, Helsingisse ja Saksamaale. Sajandi alguses tegutses Tartus väga oluline rühmitus ,,Noor-Eesti", kuhu kuulusid ärksamad kirjanikud (Gustav Suits, Friedebert Tuglas jt), kunstnikud (Konrad Mägi, Kristjan Raud, Nikolai Triik), muusikud (Mart Saar, Rudolf Tobias, Aleksander Läte). Seltskonda ühendavad sarnased vaated kaasaegsele kunstile, nende ideed mõjutasid väga paljusid järgmiste põlvkondade kunstnikke. Rühmituse tegevus mõjutas suuresti eesti kultuurielu. Noore-Eesti juhtmõtteks on saanud üks G. Suitsu lause ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks". Nad arutlesid palju selle üle, et Eesti kunsti tuleb hakata võrdlema maailmakunstiga. See eeldas kunstnikult ka laiemat silmaringi ja pidevat enesetäiendamist
RUDOLF TOBIAS (1833-1918) Lapsepõlv ja Peterburi periood Tobias sündis 1873 aastal Hiiumaal Käinas. Ta sündis vaesesse perre, mis oli suhteliselt vaene ning kus räägiti saksa keelt. Tema isa oli köster ja väga musikaalne mees. 1885 kolis pere Kullamaale, kus Tobias hakkas õppima Haapsalu kreiskoolis. Õpingud jätkusid Tallinnas, kus ta õppis 4 aastat Toomkiriku organisti Reinice juures. Tobias omandas piisavalt teadmisi, et jätkata haridusteed Peterburi konservatooriumis, kus ta õppis orelimängu Homiliuse käe all ja kompositsiooni Rimski-Korsakovilt . Ta lõpetas konservatooriumi kuue aasta asemel neljaga. Tobias jäi siiski elama peterburi, mille Jaani kirikus teenis ta raha dirigendi ja koorijuhina kuni 1904 aastani. Tähtsamad teosed: Konservatooriumi lõputööna valminud Avamäng "Julius Caesar" ja kantaat Johannes Damaskusest.
· Mis on: Avamäng- Avamäng jaotub tempolt kui ka põhiplaanilt kolmeks.Tähendas algselt aind sissejuhatavat muusikapala ,mis eelnes suuremale teosele (nt:ooperile,balletile,oratooriumile) Reekviem-leinamissa Programmiline muusika- on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Prelüüd- on muusikaline eelmäng, sissejuhatus muusikalisele teosele.Alates 19. sajandist võib prelüüd olla ka iseseisev muusikateos. Nokturn- Muusika ööst ja armastusest. Aaria- On tegelase pikem saatega soolo laul. Milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. Libreto- on ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus.
· Mis on: Avamäng- Avamäng jaotub tempolt kui ka põhiplaanilt kolmeks.Tähendas algselt aind sissejuhatavat muusikapala ,mis eelnes suuremale teosele (nt:ooperile,balletile,oratooriumile) Reekviem-leinamissa Programmiline muusika- on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Prelüüd- on muusikaline eelmäng, sissejuhatus muusikalisele teosele.Alates 19. sajandist võib prelüüd olla ka iseseisev muusikateos. Nokturn- Muusika ööst ja armastusest. Aaria- On tegelase pikem saatega soolo laul. Milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. Libreto- on ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus.
phil. kraadi. Jakob Hurt koostas paljusid rahvaluule kogumikke ja muid teaduslikke raamatuid. Ta abistas Ferdinand Johann Wiedemanni Eesti-Saksa sõnaraamatu koostamisel ja andis selle 2. täiendatud trüki välja aastal 1893. Hurda kogumistööd pälvisid nii ulatuselt kui metoodikalt rahvusvahelist tähelepanu juba tema kaasajal. Aastast 1992 antakse Jakob Hurdi teaduskultuuriauhinda. Mälestussambad Jakob Hurdale asuvad Põlvas ja Tartust. Temast on kirjutatud ka kolm raamatut: Rudolf Põldmäe ,,Noor Jakob Hurt" (1988), Mart Laar, Rein Saukas, Ülo Tedre ,,Jakob Hurt 1839-1907" (album,1989) ja Mart Laar ,,Raamat Jakob Hurdast" (1995). Jakob Hurt suri aastal 1907 13. jaanuaril Peterburis. 25 krooni-Anton Hansen Tammsaare sündis aastal 1878 30. jaanuaril Albu vallas. Tammsaare alustas õpinguid Sääsküla koolis,ning hiljem õppis Väike-Maarja kihelkonnakoolis. Kui ta lõpetas kihelkonnakooli ei avanenud tal võimalust edasi õppida,tehes
Kantoril oli ka oma valikkoor e Kantorei. Johann Valentin Meder motetid jm teosed, vähe säilinud. Mederi 1680. ,,Kindlameelne Argenia" (,,Die beständige Argenia"), osalesid gümn.õpilased. Muusika 18saj Eestis Pietistlik õpetus seda esindanud vaimulikud tundsid huvi rahvale hariduse andmise vastu ja püüdsid edendada ka kirikulaulu. Hernhuutlased olid käsitlöölised-jutlustajad kes levitasid väga tundelist, müstikasse kalduvat usku. Üldlaulupeod 1869 I laulupidu. Zanr oratoorium pärit 17.saj E. De 'Cavalieri ,,Hinge ja keha etendus." Lavastamata ooper. Pärit Itaaliast. Passion oratooriumi erikuju, räägib Kristuse kannatustest (Bach ja Händel). Valga Cimze seminar. Ei öeldud orkestrid vaid pillikoorid. I üldlaulupidu seotud laulu- ja mänguseltsidega. 1865 esimesed laulu- ja mängu seltsid Estonia ja Vanemuine, Narvas Ilmarine, Pärnus Endla, Viljandis Koit. I üldlaulupidu toimub Tartus, korraldab Vanemuine. Algataja J. Voldemar Jannsen
4 kuuga pandi kokku repertuaar. Jannsen tegi saxa keelsest laulust eesti keelse. Esinesid ainult meeskoorid ja pasunakoorid. Kestis 3 päeva: 1-l vaimulikud laulud; 2-l ilmalikud; 3-l võistulaulmine kooride vahel. Aleksander Kunilaid kirjutas 2 Lydia Koidule luuletusele viisid: “Mu isamaa on minu arm” ja “ Sind surmani”. Esmakordselt kanti ette ka hümn (kuulut selleks 1918) – “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” Selle autoriks oli saksa soost soome helilooja, soõnad Jannsenilt. I Laulupidu toimud Tartus, u. 850 osav. 2. lp toimus 10 aasat hiljem Tartus, u. 1270 osavõtj. 3. lp 1880 Tallinnas, alla 800, kohal ei olnud lõuna ja kesk Eestit 4. lp 1891 Tartus, u. 2700, huvi oli kerkinud, sest vahe ju eelmisega 11 a., laulupeo presidendiks määrati esmakordselt eestlane Johann Köler. Lp korraldaja oli Eesti Kirjameeste Selts. Klassikute osatähtsus tõusis repertuaaris (Hayden, Mozart, Beethoven). Popid olid rahvalauluseaded.
Muusika arvestus 1. Impressionism Euroopa kultuuriloos. Stiili periodiseering . Stiili tunnused ja iseloomulikud jooned. Heliloojad! 19. sajandi lõpp kuni 20. sajandi algus. Sai alguse 19. sajandil 90-ndail. Helilooja justkui maalib helidega; harmoonia väljus klassikalistes piiridest; muusikat iseloomustas pidev voolavus; selles muusikas puuduvad tugevad elamused, võitlus pinged; värske ja värviküllane; kõla ilu; heterofoonia - häälte paralleelne liikumine (mitme kordistatud ühehäälsus); polütonaalsus - mitme helistiku üheaegne kõlamine. Heliloojad: Claude Debussy, Maurice Ravel, Ottorino Respighi. 2. Neoklassitsism Euroopa kultuuriloos. Stiili periodiseering. Stiili tunnused ja
Johannes Kappel (02.07.1855 Rapla - 01.06.1907 Württemberg) Eesti esimene kutseline muusik, organist ja helilooja. Johannes Kappel sai algteadmised muusikast oma isalt, kes oli Paide köster ja organist. Lapsena õppis Kappel nii oreli- kui klaverimängu. 1872. aastal sõitis ta Peterburi eesmärgiga tööd leida ja edasi õppida. Tööd sai ta esialgu õpetajana erapansionis. 1876. aastal astus Kappel Peterburi konservatooriumi prof. Louis Homiliuse oreliklassi. Kuna oreliklassi õpilastel oli võimalik sama õppemaksu eest õppida ka kompositsiooni, siis kasutas Kappel sedagi võimalust. Tema kompositsiooniõpetajaks sai prof. Johannsen. Konservatooriumi lõpetas Kappel 1881. aastal, kusjuures kompositsiooniklassi suure hõbeaurahaga. Seejärel töötas ta elu lõpuni Peterburis Hollandi saatkonna kiriku organistina. Palju aega pühendas ta aga ka Peterburis elavatele eestlastele, juhtides Peterburi eesti seltside koore
Lapsep õlv ja kooliaastad m ö ödusid Johannesel Paides. 1876. aastal astus Kappel Peterburi konservatooriumi, mille ta l õpetas hõbeaurahaga 1881. aastal . J.Kappeli panus m eie muusikale oli tagasihoidlik , ta dirigeeris laupupeol, vahel esines Eestis organistina v õi pianistina. Olulise m osa Johannes Kappeli heliloo minugs on koorilaulud, neid on umbes 50. Lisaks sellele on ta kirjutanud m õned soololaulud ja kol m kantaati, mis on esi mesed suurvor mid e esti muusikas. Ol m elaadilt oli Kappel lüürik. Te ma koorilauludest kuulub ena mik loodus ja ar mastusl üürika valdkonda. Need on kohati sentimentaalse tooniga, aga sageli v äga kaunite m eloodiatega ja lihtsama har mooniaga sal milaulud
vahel. Tartus käis esinemas Ferenc Liszt (TÜ aula, mis oli tol ajal populaarne koht esinemiseks). Kinnistus laulupidude traditsioon. Jätkus Eesti Üliõpilasseltsi tegevus. Koguti massiliselt rahvaviise (eesotsas J. Hurdaga, kes lõpuks kogus kokku 300 000 rahvaviisi, koguti kuni 13 tuhat viisikest). Neil aegadel oli juhtfiguuriks Oskar Kallas. Paljud eestlased käisid Peterburis õppimas. Seal õpetas neid Nikolai Rimski- Korsakov. Sigines palju uusi muusikuid: Rudolf Tobias, MH, A. Tamm, K. Türnpu, Theodor Lemba, Artur Lemba, kes sai ka Rubinsteini preemia. Tekkisid kutselised muusikaasutused ja teatrid: 1906 Vanemuine ja Estonia (kõik paremad kogunesid sinna). Aleksander Läte ja Rudolf Tobias kujundasid Tartu kontsertide elu (TÜ aula). Kutsuti esinejaid ja kanti ette suurimaid vene klassikuid. 1919.a avati Tartu esimene muusikakool ja Tln Konservatoorium (G. Otsa Gümn). Nüüd oli haritud muusikuile loodud ka ametikohti
Margit Järvsaar 11 k 1 MUUSIKAAJALUGU XI KLASS III kursus : Eesti muusika 1. Rahvalaul, runolaul ja selle liigid 2. Rahvusliku ärkamisaja muusikaelu, I laulupidu, esimesed eesti heliloojad. 3. XX sajandi alguse muusikaelu. 4. Karl August Hermann 5. Miina Härma 6. Rudolf Tobias 7. Artur Kapp 8. Rahvusliku suuna areng ja esindaja: Mart Saar, Heino Eller 9. Eduard Tubin 10. Gustav Ernesaks 11. XX sajandi II poole muusika, avangardism Eestis. Nimeta heliloojaid. 12. Arvo Pärt 13.Veljo Tormis 1. Eesti rahvalaul jaguneb vanemaks rahvalauluks ja uuemaks rahvalauluks. Vanemat rahvalaulu ehk regivärsilist ehk regilaulu iseloomustab algriim ja mõtet teisendav kordus ehk parallelism. Värsis sisaldub neli värsitõusu ja -langust, mistõttu on
Repertuaar koosnes liedertaffellikest lauludest, lauldi eesti keelseid saksa laule, lisaks neile vaid kaks originaallugu A. Kunileiu viisi ja L. Koidula sõnadega ,,Sind surmani" ja "Mu isamaa on minu arm". Esimesel päeval kõlasid ilmalikud, teisel vaimulikud laulud ning kolmas päev kuulus võistulaulmisele. Esindatud olid vaid meeskoorid, kokku oli lauljaid 822 ning puhkpillimängijaid 56. 7. Asjaarmastajad-heliloojad:esimesed : ALEKSANDER SAEBELMANN- KUNILEID: 1845 1875 Helilooja, organist, koolmeister. Üks eesti rahvusliku koorimuusika rajajatest Tema teadaolev looming "5 algupärast laulu ja 10 rahvaviisiseadet"-säilisid ainult tänu Jakobsoni laulikule Laulud " Mu isamaa on minu arm" ja " Sind surmani" on loodud L. Koidula tekstidele ja tuginevad soome rahvaviisidel. Laulud kõlasid esimesel üldlaulupeol 1869 a. ALEKSANDER EDUARD THOMSON- 1845 1917 Helilooja ja pedagoog
kordustrükke, viimane 1958, kasutusel oli kuni 1991. aastani 3. Millist lauluraamatut kasutatakse tänapäeval luterlikus kirikus? „Kiriku laulu-ja palveraamat“ 4.Mille poolest erineb lauluraamat koraaliraamatust? Lauluraamatus on laulusõnad, kuid mitte viisi. Koraaliraamatus on viis ning seade aga pole tekste. 5.Millist koraaliraamatut peetakse Eestis ja Baltimaades vanimaks? Helme organisti Gustav Swahni käsikirjaline koraaliraamat 1774. a 6. Mis on nn Punscheli-koraaliraamat? Mille poolest erineb see varasematest koraaliraamatutest? Oli ametlik ja üldkehtiv koraaliraamat, muusikaliselt ühtne. Seade pidi olema mängitav ka ilma pedaalklaviatuurita ja kasutatav segakooriseadena. 7. Kirjelda rahvalike koraalivariantide ehk rahvakoraalide arvatavat tekkimisprotsessi. Kes on eesti tuntum rahvakoraalide koguja? Kogudus laulis eeslaulja järgi peast ja varieeris vabalt meloodiat
Neist suurema osa moodustavad rahvaviiside seaded, kus ta püüdis meloodia lihtsa harmoniseerimise asemel kasutada juba keerulisemaid võtteid, näiteksimitatsiooni ("Ketra, Liisu"). Mõnes seades järgis ta ka vanu rahvalaulude esitamise traditsioone, nagu näiteks eeslaulja ja koori vaheldumist. · Karl August Hermann (23.09.1851 Võhma - 11.01.1909 Tartu). Hermann oli eesti keeleteadlane, ajakirjanik, helilooja ja muusikategelane. Töötas Tartu ülikooli eesti keele õppejõuna, toimetas ajalehte "Postimees", andis välja esimest eesti muusikakuukirja ning kirjastas hulga koorilaulukogumikke . Hermanni nimega seostub kõik 19. sajandi viimaste aastakümnete muusikaelus ettevõetu: laulupidude korraldamine, muusikakirjanduse kirjastamine, esimese eestikeelse muusikaajakirja väljaandmine, rahvaviiside kogumine, seadmine ja propageerimine, tegevus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
