Eesti Vabariigi taasiseseisvumisel kujunes põhiprobleemiks a. mida ning millisele turule toota b. enda konstrueerimis- ja tehnoloogiabüroode loomine c. Moskva ametkondade poolt sõlmitud lepingute ümbervormistamine 21. Rahareformi mõju oli tunda ammu enne selle toimumist, sest a. rublatsooni riikide ettevõtted venitasid tarnetega, et saada rublade asemel kroone b. rahareformi otsuses ei tahtnud paljud Eesti ettevõtted oma toodangut enam rublade eest müüa ja tootsid suures osas lattu c. EV valitsus keelas ettevõtetel toodangu müügi rublade eest 22. Krooni üledevalveerimine a. raskendas arveldusi Lääneriikidega b. muutis imporditava tooraine ja materjalid odavaks c. muutis imporditava tooraine ja materjalid kalliks 23. Eesti tööstustoodang vähenes a. kolm aastat järjest (1991- 1993) b. neli aastat järjest (1990-1993) c. viis aastat järjest (1990-1994) 24
need toimusid okupatsioonitingimustes ja üks kandidaat sai 90% häältest, mis ei ole eriti reaalne, sest hääli võltsiti. Minu arvates ei oleks rahvas soovinud selliseid elutingimusi, nagu saadi Nõukogude Liiduga, sest rahvas ikka mingil määral teadis mis elu seal on. Majanduses toimus natsionaliseerimine, mis tõi endaga kaasa riigistamise, riigistati ettevõtted, elumajad, pangad, maa, mets, maavarad. Krooni väärtus langes, sügisel tehti rahareform rublade vastu, mis oli väga kahjulik, sest rubla oli odavam. Tekkis puudus toidu-ja tarbekaupadest. Terror algas kohe, kõigepealt kõrvaldati Eesti Vabariigi aegsed minstrid, ohvitserid, ametnikud. Muudatused toimusid ka kultuuris, hakati hävitama raamatuid ja inimeste mälust sooviti ära kustudada kõik, mida teatakse Eesti Vabariigist. Minu arvates ei olnud see kohekindlati rahva soov, sest rahval ei olnud tollel ajal mingi õigust midagi otsutada. Vaadati kurvalt pealt igat
5) Füüsiklised omadused ja Keemilised omadused 6) Elemendi ja tema ühendite biotoime 7) Kasutamine tänapäeval 8) Huvitavad faktid 9) Pildid 10) Info allikad 1)Keemilise elemendi nimetuse päritolu 1844 näitas Tartus sündinud Kaasani ülikooli õppejõud ja hilisem Tartu ülikooli õppejõud Carl Claus rublade tootmisjääkidest Kaasanis uue metalli. Samal aastal näitas ta, et segu, mida uuris Osann, sisaldab sedasama metalli. Klaus eraldas kõigepealt ruteeniumoksiidi ja sai sellest 6 g puhast ruteeniumi. Claus andis elemendile nime ladinakeelse kohanime Ruthenia järgi, mis tähendab Vene. See on ajalooline piirkond, mis hõlmab Lääne-Venemaa, Valgevene, põhiosa Ukrainast ning osalt Slovakkia ja Poola. Claus kasutas Osanni pakutud nime oma
2004 3,0 2005 4,1 2006 4,4 b. Inflatsiooni üheks klassikaliseks põhjuseks on üleliigne rahahulk ehk rahapakkumise mittevastavus selle nõudlusele. Enne rahareformi oli liigne rahahulk põhjustatud rublade liigsest emiteerimisest, mis ei vastanud majanduse reaalsetele vajadustele. Hindade liberaliseerimisel toimus hüpe hindades tasakaalustamaks kogunõudlust ja kogupakkumist. Seejärel toimus hindade tõus vastavalt rahahulga suurenemisele ringluses. Hindade tõusu enne rahareformi võib lugeda tingituks üleliigsest rahahulgast ringluses. Järsk hindade tõus novembrist 1991 kuni märtsini 1992 oli suures osas tingitud imporditud toorme ja energia hindade järsust tõusust. c
21.juuli, 1940 (ENSV). Üles seati ainult 1 kandidaat, valijaid hirmutati ja tulemusi võltsiti. 10)Millal sai Eestist ENSV ja millal Eesti võeti Nõukogude Liidu koosseisu? 21.juuli, 1940-ENSV 6.august, 1940-võeti Eesti Nõukogude Liidu koosseisu 11)Millised ümberkorraldused toimusid esimesel NSVL a-l? (Majanduses, sisepoliitikas ja kultuurielus) Majandus · Natsionaliseerimine e. riigistamine (ettevõtted, elumajad, pangad, maa ja maavarad) · Sügisel, 1940, rahareform-kroonid rublade vastu · Tõsteti hindu, defitsiit (puudus tarbekaupadest) · Maareform-uusmaasaajad, kõikidele anti maad Haridus · Esimeseks võõrkeeleks vene keel Kultuur · Puhastus raamatukogudes · Purustati vabadussõjasambaid Terror, algasid arreteerimised. 12)Miks esimene Nõukogude aasta muutis eestlaste suhtumist sakslastesse? Sest juba üks aasta seda kommunistlikku terrorit muutis eestlaste suhtumist sakslastesse, lausa
novembril 1918 neile kindla väärtussuhte. Kõige kallimaks hinnati sakslaste idarubla – 2 marka. Narvas samal ajal välja kuulutatud Töörahva Kommuun pani oma territooriumil kehtima Vene NFSVs käibiva rubla, kõik erinevate võimude rublad hinnati üheväärseks. Saksa mark võrdsustati 50 kopikaga. Nendele rahasortidele lisaks tulid detsembris 1919 Eestis käibele Soomest laenuks saadud 10 miljonit Soome marka, mis pidid oma kursilt vastama idamargale. Vene rublade kurss Eestis aegamööda langes, kuid lõplikult kadusid nad ringlusest alles 1921. aastal. Kuna vabariigi algusaastatel rahamärke nappis, võtsid mitmed ettevõtted oma tarbeks käibele kohalikud maksevahendid. Rahana võidi kasutada ka Saaremaa Maakonna Valitsuse viieprotsendilisi võlakohustusi, kuigi ametlikult olid need mõeldud ainult võlapaberiks. Riigikassa peavalitsuse sekkumine lõpetas nn kodurahade käibele laskmise augustis 1919.
varustusprobleeme, siis Eesti Vabariigi taasiseseisvumisel kujunes ettevõtete juhtkondade põhiprobleemiks a mida ning millisele turule toota b enda konstrueerimis- ja tehnoloogiabüroode loomine c Moskva ametkondade poolt sõlmitud lepingute ümbervormistamine 19 Rahareformi mõju oli tunda ammu enne selle toimumist, sest a rublatsooni riikide ettevõtted venitasid tarnetega, et saada rublade asemel kroone b rahareformi otsuses ei tahtnud paljud Eesti ettevõtted oma toodangut enam rublade eest müüa ja tootsid suures osas lattu c EV valitsus keelas ettevõtetel toodangu müügi rublade eest 20 Krooni üledevalveerimine a raskendas arveldusi Lääneriikidega b muutis imporditava tooraine ja materjalid odavaks c muutis imporditava tooraine ja materjalid kalliks 21 Eesti tööstustoodang vähenes
varustusprobleeme, siis Eesti Vabariigi taasiseseisvumisel kujunes ettevõtete juhtkondade põhiprobleemiks a mida ning millisele turule toota b enda konstrueerimis- ja tehnoloogiabüroode loomine c Moskva ametkondade poolt sõlmitud lepingute ümbervormistamine 19 Rahareformi mõju oli tunda ammu enne selle toimumist, sest a rublatsooni riikide ettevõtted venitasid tarnetega, et saada rublade asemel kroone b rahareformi otsuses ei tahtnud paljud Eesti ettevõtted oma toodangut enam rublade eest müüa ja tootsid suures osas lattu c EV valitsus keelas ettevõtetel toodangu müügi rublade eest 20 Krooni üledevalveerimine a raskendas arveldusi Lääneriikidega b muutis imporditava tooraine ja materjalid odavaks c muutis imporditava tooraine ja materjalid kalliks 21 Eesti tööstustoodang vähenes
Majandus 1.Panganduse alused. Raha ja panganduse ajalugu. Raha roll majanduses. Rahale esitatavad nõuded. Bartertehing. Kliiringtehing. Raha ajalugu: 1265. vermiti Eestis esimesed rahad; 1681. vermiti viimased mündid Eestis; 1918. tuli kasutusele I Eesti raha, mark; 1928. võeti esmakordselt kasutusele Eesti kroon; 1933. krooni väärtust suurendati; 1940. võeti kasutusele vene rubla; 1947. viidi läbi rahareform, rublad vahetati uute rublade vastu; 1961. rahareform, vana rubla vahetati vene rubla vastu 1:10; 1989. IME ehk Ise Majandav Eesti, tekkis sularaha kriis, võeti kasutusele talongid; 1992. kehtib Eestis kroon Panganduse ajalugu: Inimesed hoidsid kulda kullassepa "riipulis" ja kulla asemel kasutati veksleid. See vähendas kulla kaotsimineku riski. Kulda sai ka kullassepa käest vekslite vastu vahetada. Hiljem avastas kullassepp, et ta võib kulda ka teistele laenata, kelle vaja oli, nii tekkis pangalaen
Talupoegade Miilitsaga. Eesti sõjavägi reorganiseeriti Punaarmee 22. territoriaalseks laskurkorpuseks. Teostati maareform, natsionaliseeriti tööstus- ja transpordiettevõtted, kaubandusfirmad ja rahaasutused, samuti suuremad elumajad. Et saaks teostada kolhoseerimist, oli vaja läbi viia talurahva vaesustamine kohustusliku riikliku kokkuostu naeruväärselt madalate hindade abil. Rahva elatustasemele mõjus halvavalt novembris 1940 teostatud rahareform, mille käigus vahetati kroonid rublade vastu 8 korda väiksemate kursside põhjal, kui oleks pidanud. Loomulikult algasid ka arreteerimised (esimese 17. juunil 1940), tõelise hoo said need sisse aga Eesti inkorporeerimisega NSV Liitu. Repressiivpoliitika kulmineerus 14. juunil 1941, kui pandi toime massiküüditamine kõigis kolmes Balti riigis. Eestist deponeeriti üle 10 000 inimese, keda peeti potentsiaalselt ohtlikuks. 22. juunil 1941 puhkenud Nõukogude-Saksa sõja algperioodil taandus suuri kaotusi kandnud
novembril 1918 neile kindla väärtussuhte. Kõige kallimaks hinnati sakslaste idarubla – 2 marka. Narvas samal ajal välja kuulutatud Töörahva Kommuun pani oma territooriumil kehtima Vene NFSVs käibiva rubla, kusjuures kõik erinevate võimude rublad hinnati üheväärseks. Saksa mark võrdsustati 50 kopikaga. Nendele rahasortidele lisaks tulid detsembris 1919 Eestis käibele Soomest laenuks saadud 10 miljonit Soome marka, mis pidid oma kursilt vastama idamargale. Vene rublade kurss Eestis aegamööda langes, kuid lõplikult kadusid nad ringlusest alles 1921. aastal. Kuna vabariigi algusaastatel rahamärke nappis, võtsid mitmed ettevõtted oma tarbeks käibele kohalikud maksevahendid, mida kasutati vabrikupoes ja palga maksmisel töötajatele. Sellega tegid 1918. aastal algust Port-Kunda tsemendivabrik ja Narva kalevivabrik. Tallinna Arvekoja maksutähed - Esimesed iseseisvusaegsed omad ametlikud maksevahendid
novembril 1918 neile kindla väärtussuhte. Kõige kallimaks hinnati sakslaste idarubla – 2 marka. Narvas samal ajal välja kuulutatud Töörahva Kommuun pani oma territooriumil kehtima Vene NFSVs käibiva rubla, kusjuures kõik erinevate võimude rublad hinnati üheväärseks. Saksa mark võrdsustati 50 kopikaga. Nendele rahasortidele lisaks tulid detsembris 1919 Eestis käibele Soomest laenuks saadud 10 miljonit Soome marka, mis pidid oma kursilt vastama idamargale. Vene rublade kurss Eestis aegamööda langes, kuid lõplikult kadusid nad ringlusest alles 1921. aastal. Kuna vabariigi algusaastatel rahamärke nappis, võtsid mitmed ettevõtted oma tarbeks käibele kohalikud maksevahendid, mida kasutati vabrikupoes ja palga maksmisel töötajatele. Sellega tegid 1918. aastal algust Port-Kunda tsemendivabrik ja Narva kalevivabrik. 1919. aastal järgisid nende eeskuju Sindi kalevivabrik ja Narva linavabrik. Pole välistatud, et rahana võidi
Kroon jääb kehtima veel neljaks kuuks. Ametlik kurss on 1 kroon = 1 rubla ja 25 kopikat. Kroon oli hinnatud alla, et esile kutsuda inflatsiooni ja sellega vähendada suurt rubla ja krooni väärtuse erinevust. 1947 16. detsembril kuulutati Nõukogude Liidus välja rahareform. Rahvast sellest ette ei hoiatatud. 18. detsembri Õhtulehes ilmus teade, mille järgi tuli kogu raha vahetada 1947. aasta kupüüride vastu 22. detsembriks. Hoiukassas saab üksikisik vahetada kuni 3000 rubla uute rublade vastu vahekorras 1:1, kuni 10 000 rubla vahekorras 3:2, veel suurema summa puhul on vahekord 2:1. Sukasääres hoitud raha saab nädala jooksul vahetada vahekorras üks uus rubla kümne vana vastu. 1961 7 1. jaanuaril viiakse Nõukogude Liidus läbi teine sõjajärgne rahareform. 1947. aasta rahatähed vahetatakse uute vastu vahekorras 10:1. Sellest teatati rahvale ette. Igaüks võib vahetada nii palju, kui tahab. 3
a. septembris algas teine Nõukogude okupatsioon. Saksa idamargad kaotasid oma kehtivuse päevapealt. Neid anti poodidesse ja mõnikord tuldi neile koguni koju järele. Ainsaks kehtivaks maksevahendiks jäi 1944-1992 Nõukogude raha. Rahareformid andsid rubladele uue ja uhkema kujunduse. Sõjast tingitud inflatsioonist jagusaamiseks kuulutati 16. detsembril 1947.a. Nõukogude Liidus välja rahareform. Rahvast sellest ette ei hoiatatud. Hoiukassas sai üksikisik vahetada kuni 3000 rubla uute rublade vastu vahekorras 1:1, kuni 10 000 rubla vahekorras 3:2, veel suurema summa puhul on vahekord 2:1. 1961.a. 1. jaanuaril viidi Nõukogude Liidus läbi teine ulatuslik sõjajärgne rahareform, mis jäi enne krooni taastulekut ka viimaseks. 1947. aasta rahatähed vahetati uute vastu vahekorras 10:1, kuna majanduslikult osutus otstarbekaks vahepeal odavnenud rublad vahetada uute, taas kümme korda kallimate vastu. Sellest teatati rahvale ette. Igaüks võis vahetada nii palju, kui parasjagu tahtis
1992 septembris esimesed taasiseseisvumise riigikogu ja presidendi valimised. Võitis Isamaa. Moodustus esimene põhiseaduslik valitsus, eesotsas Mart Laariga. Valitsus oli 3 valdkonna baasil (Isamaa, RSP, Mõõdukad). Presidendiks sai Lennart Meri. Laari valitsus 1992-1994. Selles perioodis reformide pakett, mida iseloomustati väga radikaalsena. Samal ajal skandaalid ja väga kriitilised momendid (1993 vangla mäss, Iisraeli relvatehing, rublaskandaal). Siim Kallas allkirjastas lepingu rublade ülekandmisest Venemaale, aga tegu oli organiseerimata. Müüdi tsetseenidele, maksid ette raha üle lugemata ning muretsesid trantspordi. Maksti dollarites, üleandmise toimus Soomes. Süüdistati Laari, et vahendajad said liiga palju ja valetamises tehingu toimumise kohta. Tegemist oli riigimeheliku valega. Isamaa lõhestub (eraldasid Kaido Kama, Indrek ) 1994 avaldab Laarile umbusaldust. 1994-95 valitses Andres Tarandi ,,jõulurahuvalitsus``.
(Importkauba kultusest omatoodangu väärtustamiseni, 2003) Valuuta eest kauplemine hoogustus 1980. ja 90. aastate vahetusel, kui Soome reisiti eesmärgiga seal valdavalt mitteametlikult lihttööd teha. Seejuures oli üheks populaarsemaks ametiks suvine maasikakorjamine, mille tasuks saadud markade eest tõid usinamad koju pruugitud sõiduauto. Kaasatoodud valuuta eest osteti ja müüdi kaupu ka ajalehekuulutuste vahendusel, objektiks enamasti jällegi rublade eest kättesaamatu defitsiit. (Importkauba kultusest omatoodangu väärtustamiseni, 2003) Järjest devalveeruva Nõukogude rubla asemel olid konverteeritava valuuta teenimise allikaks esimesed soomlaste või rootslaste osalusel tekkinud ühisfirmad, kus palka maksti osaliselt valuutas. Üheks esimeseks ühisfirmaks (Finest Hotel Group) oli ka Tallinna Vabaduse väljakul avatud esimene Eesti neljatärnihotell Palace. Esimesed ühisettevõtted hakkasid ka
Kahekümne aastaga iseseisvaks kujunenud majandus pidid taas saama suurriigi majanduse osaks. Maal viidi läbi kiire maareform. Talu maksimaalsuuruseks kuulutati 30 hektarit ja kõik mis üle selle võeti ära ning jagati nn. uusmaasaajatele. Taludele pandi peale röövellikud maksud, mis pidid valmistama ette kolhoosi- korra sisseseadmist Eestis. Mõned kolhoosid juba asutatigi. Rahareform – millega kroonid ebaõiglase kursiga rublade vastu vahetati. Laiali aeti kõik seltsid, klubid, ühendused, ühisused jne. – oli teadlik ja süstemaatiline ühiskonna lammutamine. © Siimo Lopsik 2014 4 Enamik trükiväljaandeid suleti, allesjäänud allutati rangele tsensuurile. Toimusid iseseisvusajal ilmunud raamatute massihävitamised – hävitati kõik mis meenutas iseseisvusaega.
samuti segadus esimees Prohhor Petrovits oli kadunud, üksnes tema ülikond tegi laua taga tööd. Kurja juureks paistis jällegi kord olevat Peemot. Ka komisjoni teises filiaalis ei olnud olukord palju parem seal oli käinud Fagott, mille tagajärjel laulsid nüüd kõik töötajad vahetpidamata. Õige pea saabuvad autod ning sõit Stravinski kliiniku poole läheb jällegi kord lahti. Viimaks jõuab Stepanovits ka rahandussektorisse ja on valmis raha üle andma, kui selgub, et rublade asemel on tema käes hoopis dollarid ning vaene mees arreteeritakse. Kiievist saabub veidra telegrammi peale ja lootuses pärida korter Berliozi tädimees Maksimilian Andrejevits Poplavski, ökonomist-planeerija. Korteriühistus ei ole keegi võimeline temaga rääkima ja suundub siis korterisse 50. Ukse avab kass, Korovjev annab liigutava etenduse, kui murtud ta Berliozi surmast on, kass omakorda vaatab külalise passi ja käsib tal kiiresti tagasi Kiievisse sõita
võrdus 100/248 g kulla väärtusega. Krooni kurssi hoiti stabiilsena 1933.a. kui kurssi devalveeriti 35%. - 1940.a. nõukogude võimu kehtestamine ja rubla kasutuselevõtt. - 1941.a. sügisel, pärast sakslaste sissetungi sai Eestis rubla asemel seaduslikuks maksevahendiks Saksa margaga seotud idamark. Kasutusel oli ka nn punkt, mis kujutas endast riigile müüdud villa vastu saadud väärtpaberit. - 1944.a. tuli Eestisse taas nõukogude võim ja Nõukogude rubla. Toimus mitu rublade vahetamist suhtega 1:10. - 1992.a. tuli käibele Eesti kroon. - 01.01.2011 tuli Eestis käibele euro. 7. Rahapoliitika Rahapoliitikat viib ellu keskpank, mis olenevalt riigist on kas valitsusest sõltumatu või siis valitsusele suuremal või vähemal määral alluv riigiasutus. Rahapoliitika ehk monetaarpoliitika on üks osa riigi majanduspoliitikast. Tema eesmärk on majanduse ühtlane kasv, hindade stabiilsus, kõrge tööhõive, maksebilansi tasakaal jne. Et need eesmärgid on
Sotsalistlikuks Vabariigiks. Järgmisel päeval otsustati pöörduda Moskva poole ja paluta ENSV vastuvõttu NSVL 6 august 1940- Eesti inkorkoreeridi NSVL kooseisu. Aastail 1940-1941 viidi Eetsist läbi majandus reformed, realiseeriti tööstus, transpordi ettevõtte, kaubandus firmad a pangad ning suuremad elumajad. Toimus ka akraal reform ralude maksimaalseks suuruseks määrati 30hektarid. Nov 1940 viidi läbi raharefrom, mill käigus Eesti kroonid vahetati rublade vastu 1kr=1.25 rubla( tegelik suhe on 1kr=10rubla). 14 juuni 1941 toimus esimene massküüditamine, kõgis 3 balti riigis. Eestist depoteeriti üle 10 000inimest. Täisealised mehed kuulutati areteerituiks ja paigutati vangi laagritesse, kus enamik neist hukkus. Nende perekonnad saadeti aga asumisele. Seejuures ei esitatud kellegile süüdistust ega langetatud kohtu otsust. 1941 aastal Eesti okupeeriti Saksamaa poolt. Vägapaljud eestlased mobliseeriti Saksa sõjaväkke
olnud nõukogude võim veel suuteline. Esimene kolhoos moodustati 25. sept. 1940 .a. Narva lähedal (Krasnaja Niva). Mõned kolhoosid moodustati ka Tartu-, Harju- ja Petserimaal. 1941. aasta suveks oli moodustatud kümmekond kolhoosi. 18. aprillil 1941. aastal kuulutati välja põllumajandussaaduste müügikohustus (madalate hindadega). 14. juunil 1941. aastal algas Eestis küüditamine. Siberisse viidi kokku 10 154 inimest. 25. nov. 1940.a. toimus rahareform. Eesti kroonid vahetati rublade vastu kursiga 1 kroon = 1,25 rubla (tegelik kurss oleks pidanud olema 1 kroon = 8-10 rubla). Seoses Teise maailmasõjaga korraldati majandus ümber sõjaaja vajadustele lähtuvalt. Sõjaväe varustamiseks rakendati tööle ka kerge- ja toiduainetööstuse ettevõtted. Kehtestati kõikvõimalikud maksud: isikumaks, maja- ja kõrvalhoonemaks, tulumaks, nn. palgatulumaks, maamaks jms. Sõja puhkedes katkes liiklus õhuliinidel. Aktsiaselts Ago võeti 1940
"Glavneftsbõt" ja Kohaliku Tööstuse Rahvakomissariaadi Toidu- ja Maitseainete Varustuse Komitee. Samal ajal likvideeriti kõik kaubanduslikud aktsiaseltsid ja hindade noteerimise börs. Kaubandus- Tööstuskoda oli oma tegevuse lõpetanud juba 1940. aasta juulis. EKP Keskkomitees moodustati kaubandusosakond eesotsas Dmitri Kuzminiga. Rahva elatustasemele mõjus halvavalt 1940. aasta novembris teostatud rahareform, mille käigus Eesti kroonid vahetati rublade vastu kursiga 1 kroon võrdub 1.25 rubla (tegelik kursivahe pidanuks olema 1 kroon 10 rubla vastu). Ühtlane valuuta soodustab kaubavahetust (Lisa 2), väärtuste takistamatut vahetamist, isemajandamist, loob stabiilsuse majanduses. Sellele järgnes tööstuskaupade ja toiduainete hindade järsk tõus. Kehtestati piirangud kaupade ostmiseks. Nii ei võinud ühele isikule müüa korraga üle 500 g võid, 2 kg nisujshu, 1 kg tangu või kruupe, 200g kohvi, 50 g ted.
alust, terviklikku elukeskkonda." 8 3.1 Koru või oma raha Rahaküsimuse probleemid, milles just kaks konseptsiooni oluliselt erinesid. TAMI töörühma seisukohalt (Rahva Hääl, 30.09.1988): ,,Isemajandav Eesti NSV kompententsi kuulub panganduse ja raharingluse korraldamine, kaasa arvatud omaenese valuuta sisseseadmine ning selle teiste valuutade, sealhulgas rublade kui NSV Liidu üldvaluuta vastu vahetamise korra ja kursi kindlaksmääramine. Eesti NSV siseturul käibib ainult Eestu NSV valuuta." IME Probleemnõukogu seisukohalt oli (IME kontseptsiooniprojekti referaat, Noorte Hääl, 02.11.1988): ,,Tehakse ettepanek minna üle uuele rahale (korule), mis hakkab kehtima N Liidu rahalistes välistehingutes ja samaaegselt ka kõigis Eestis tehtavais tehinguis. Koru kehtestab N Liidu Ministrite Nõukogu ja tagab N Liidu Riigipanga. Koru kursi
Meister räägib, kuidas ta Margaritaga kohtus, kuidas tema romaani kritiseeriti ning kuidas ta lõpuks haiglasse tuli. 12. Rimski tahab seljast kadunud Pariisi riiete tõttu puhkenud kaosest miilitsale teatada, aga teda keelatakse. Ilmub ilma varjuta Varenuhha. Surnu püüab aknast sisse ronida. Rimski põgeneb Leningradi. 13. Teatris valitseb segadus: Rimski, Stjopa ja Varenuhha on kadunud. Teatri raamatupidaja läheb taksoga raha üle andma, kuid ta arreteeritakse, sest rublade asemel on dollarid. 14. Berliozi tädimees tuleb Kiievist, lootuses pärida Berliozi korter. Fagott teeskleb, kui kurb tal Berliozi kaotuse pärast on, kass käsib passi tõttu koju tagasi sõita. Azazello viskab tädimehe korterist välja. 15. Tädimees kohtub trepil teatri söökla juhatajaga, kes läheb Wolandi juurde, uurimaks võltsraha kohta. 16. Margarita ärkab aimdusega, et midagi juhtub, sest nägi Meistrit unes. Margarita kohtab Azazellot, kes kutsub ta
Meister räägib, kuidas ta Margaritaga kohtus, kuidas tema romaani kritiseeriti ning kuidas ta lõpuks haiglasse tuli. 12. Rimski tahab seljast kadunud Pariisi riiete tõttu puhkenud kaosest miilitsale teatada, aga teda keelatakse. Ilmub ilma varjuta Varenuhha. Surnu püüab aknast sisse ronida. Rimski põgeneb Leningradi. 13. Teatris valitseb segadus: Rimski, Stjopa ja Varenuhha on kadunud. Teatri raamatupidaja läheb taksoga raha üle andma, kuid ta arreteeritakse, sest rublade asemel on dollarid. 14. Berliozi tädimees tuleb Kiievist, lootuses pärida Berliozi korter. Fagott teeskleb, kui kurb tal Berliozi kaotuse pärast on, kass käsib passi tõttu koju tagasi sõita. Azazello viskab tädimehe korterist välja. 15. Tädimees kohtub trepil teatri söökla juhatajaga, kes läheb Wolandi juurde, uurimaks võltsraha kohta. 16. Margarita ärkab aimdusega, et midagi juhtub, sest nägi Meistrit unes. Margarita kohtab Azazellot, kes kutsub ta
esimees Prohhor Petrovits oli kadunud, üksnes tema ülikond tegi laua taga tööd. Kurja juureks paistis jällegi kord olevat Peemot. Ka komisjoni teises filiaalis ei olnud olukord palju parem seal oli käinud Fagott, mille tagajärjel laulsid nüüd kõik töötajad vahetpidamata. Õige pea saabuvad autod ning sõit Stravinski kliiniku poole läheb jällegi kord lahti. Viimaks jõuab Stepanovits ka rahandussektorisse ja on valmis raha üle andma, kui selgub, et rublade asemel on tema käes hoopis dollarid ning vaene mees arreteeritakse. Kiievist saabub veidra telegrammi peale ja lootuses pärida korter Berliozi tädimees Maksimilian Andrejevits Poplavski, ökonomist- planeerija. Korteriühistus ei ole keegi võimeline temaga rääkima ja suundub siis korterisse 50. Ukse avab kass, Korovjev annab liigutava etenduse, kui murtud ta Berliozi surmast on, kass omakorda vaatab külalise passi ja käsib tal kiiresti tagasi Kiievisse sõita. Azazello
draakonit. 1-, 2- , 3- ja 5-kopilkalised olid ühesuguse kujundusega, millede aversil on lühendatud kujul riigi nimetus ,,CCCP" ja riigivapp 11 lindiga, tähistamaks liiduvabariikide arvu ning reversil vastavad nimiväärtused ja vermimisaasta. Samasuguse aversi kujundusega on ka 10-, 15- ja 20-kopikalised mündid, mille reversid on eelnenud müntidest erineva üldkujundusega (E.Olviste, 2010, lk.15). Kunstiakadeemia õppejõud Ivar Sakk on öelnud rublade kohta oma arvamuse: rublasid põlati ja halvustati, kuid ilma nendeta igapäevaelu ei toiminud. Nad olid võidunud ja haisesid ning sedelite peal oli vääringust hoolimata üks ja sama portree-Lenin. Alles tagantjärele oli ta aru saanud selle süsteemi totalitaarsest olemusest, sest isegi natsionaalsotsialistliku Saksamaa kõikidel pangatähtedel ei olnud kujutatud Hitlerit. Aga Lenin ilutses igal viimasel kui rublal, ja isegi mitte elus, vaid nn ,,kivist külaline".
annaabi.ee 
