Erasmus Rotterdamist Allikas: Vikipeedia Desiderius Erasmus 1523. aastal Desiderius Erasmus Roterodamist või lihtsalt Erasmus Rotterdamist (sündis oletatavalt 1466 ning suri 1536) oli varauusaja tähtsaim humanist ja õpetlane. Ta ise jäi katoliiklikuks, kuid toetas kohati ka Martin Lutherit. Erasmus Rotterdamist (1469-1536) propageerib vaba ja selget vaimu, mõõdukust, kainet mõistust, haritust ja lihtsust kui tõelisi kõlbelisi omadusi. Ta astub välja hilisele skolastikale (keskaja usufilosoofia) omase liigse intellektuaalsuse, fanatismi, harimatuse, vägivalla ja silmakirjalikkuse vastu. Teosed eesti keeles · "Narruse kiitus" (kombesatiir)
,,Eesmärk pühitseb abinõu" kaitsja. Sellele teesile tuginedes võib poliitikategelane õigustada mistahes kuritegusid eesmärgi nimel. Võimalus tegutseda ja väärkus läksid lahku. · Mujal maades alles hakati unistama: Thomas More (1478-1535) ,,Utoopia" õiglane kodanikeühiskond. Tommaso Campanella ,,Päikeselinn" looduslähedus. ! 1600. a märts põletati kristluse juubeli auks Roomas ketser Giordano Bruno (1548-1600). Unistus ühtsest Euroopast. Itaaliast levis humanism Alpidest põhja poole. 1348.a Euroopat tavas katkuepideemia, elanike arvu vähenemine ligi kolm korda. Majanduslik langus. Idas ähvardasid moslemite vallutussõjad. ,,...uue Euroopa rajajoonteks tuleb pidada nende kahe suure kompleksi tugevnemist: Põhi ja Lõuna, Madalmaad ja Itaalia, Põhjameri koos Balti merega ja kogu Vahemere-äärne piirkond." 1453. a Konstantinoopoli langemine. Osmanite impeeriumi laienemise oht. * 15
REFORMATSIOON JA MARTIN LUTHERI PANUS KOOLI AJALUKKU SISSEJUHATUS Töö eesmärgiks seadsin endale tutvuda Martin Lutheri reformatsiooni panusega kooli ajalukku ja süveneda selle tagajärgedesse Baltimaades. Vaatlen reformatsiooni põhiseisukohti , reformieelset ja -järgset perioodi Baltimaades ja kuidas toimus õpetamine sada aastat hiljem Eesti aladel. Sada aastat hilisemat perioodi püüan kirjeldada usutegelase Paulus Lempeliuse, kes oli Eesti aladel kirikuõpetaja, näite varal. Oli ju õpetamine tol ajal usaldatud kirikuõpetajate kätte. Peamiste allikatena kasutan H. Piirimäe koostatud ,,Tartu
armastusest oma muusa Beatrice'i vastu. - ''Pidusöök'' - enstüklopeedia - tema arvates on inimmõistus piiratud ning ülimaid printsiipe saab tunnetada ainult usu kaudu - ''Jumalik komöödia'' kokkuvõte keskaja kultuurist; oma filosoofilise isikupära tõttu on see itaalia kirjanduse tippsaavutus (''komöödia'' oli kurva alguse ning õnneliku lõpuga teos; ''jumalik'' lisati alles 16. sajand ülima luulemeisterlikkuse rõhutamiseks) Francesco Petrarca (1304-1374) - humanismi suurkuju Itaalias; silmapaistev poeet, mõtleja ning teadlane - uuris antiikkrijandust - mahukaim värsstoos: ''Africa'' (Romma ja Kartaago võitlus, kus Rooma tuleb võitjaks) - hinnatumad loomingud on koondatud ''Laulude raamatusse'' Giovanni Boccaccio (1313-1375) - kirjutas novelle - huivtus antiigist - kohtus suursuguse daami Maria d'Aguinoga, kellest sai inspiratsiooniallikas (loomingus kutsus ta teda Fiametta nime all) - arendas erilist jutlustajasoont
n-ö ideaalinimene, näiteks Da Vinci, kes oli pädev nii kunstis kui ka teaduses. Arenesid loodusteadused, eriti astronoomia ja arstiteadus. Laialdaselt levis empriiline teadus, toimusid murrangulised avastused teadlaste poolt: Mikolaj Kopernik lükkas ümber arusaama, et maailmapilt on geotsentriline ning väitis, et see on hoopis heliotsentriline. Bruno toetas eelnevat ning väitis, et elame süsteemis, milletaolisi on universumis lõputult. Samal ajal võidutses ka humanism, revolutsiooniline maailmavaade, kus tõsteti esile inimest ning inimlikkust. Mitmete humanistide nagu näiteks Campanella ning More'i ideaalühiskonna käsitlused ning Rotterdami Erasmuse kriitika kiriku vastu olid tolle aja kontekstis uudsed nähtused. Kirjanduses tegutsesid sellised suurkujud nagu Dante, Petrarca, Boccaccio, Cervantes ja Shakespeare. Kuna kirjutati üha enam rahvuskeeltes suurenes ka lugejate arv. Uusaja inimene on tunduvalt individualistlikum ja julgem kui kesskaja inimene.
Reformatsiooni algus Liivimaal Katri Aaslav-Tepandi 2013 Vaatluse all on luterliku reformatsiooni algus ja esimeste luterlike jutlustajate tegevus Liivimaal 1521-1525. Luterliku reformatsiooniliikumise areng Liivimaal toimus pea samaaegselt kui Saksamaal, oli tihedalt seotud Lutheri ja tema kaastööliste tegevusega, mõtlemistega, kirjutistega. Küsimuse all on, millal, miks, kellega, kuidas esimesed reformatsiooni ideed siia jõudsid, kuis kajastusid toonases Liivimaa kirikuelus, nii baltisakslaste kui ka maarahva ehk siis eesti soost inimeste igapäevaelus ning kuidas mõjutasid usuvaateid. Ülevaade reformatsiooni sündmustest on üles ehitatud kronoloogiliselt. See tähendab, et ülesandeks on võetud taastada ajalises järgnevuses Liivimaa
kirikutest kõrvaldadakogu luksus ja tõelisus · ägedamad ideoloogid nõudsid isegi kõigi kirikute lammutamist · täiesti erinevalt suhtuti kloostritesse ja munkadesse · nende vaimulikud pidasid jumalateenistusi tavalises talupojarõivas · põhikeskuseks kujunes · Tabor · Plzén Ptk.28 Humanism ja renessanss · Eeldused uue kultuuri ja maailmavaate tekkimiseks kujunesid kõigepealt Itaalias · Sealsete linnriikide majanduslikule tõusule pani aluse eelkõige kaubandus, selle kõige kõrval aga ka pangandus ja liigkasuvõtmine · Kujunesid varakapitalistlikud suhted · Nende alustel kujunes ka noor kodanlus 5
Habsburgide pärusvaldustele, mis jäid eurooplased tundma seninägematuid põhiliselt tänapäeva Austria taimi ja loomi. Ameerikast toodi territooriumile. Oma valdustes oli Euroopasse kartul, tomat, mais ja keisril piiramatu võim, seetõttu hakati tubakas, koduloomadest kalkun. Kõige keisririiki üha enam nimetama esimesena ilmnesid muutused Austriaks. kaubanduses, seejärel töönduses ning Võrrelge Rotterdami erasmuse ja edaspidi põllumajanduses. Keskaja Thomas More'i ühiskonnakriitikat ja olulisemad kaubateed minetasid oma suhtumist katoliku kirikusse. Mida tähtsuse ja asendusid uutega. sarnast märkate? Mis olid reformatsiooni sügavamad Suhtuti kriitilisemalt inimlike ja põhjused? Mis sai ühiskondlike pahede suhtes. Katoliku usupuhastusliikumise ajendiks?
1. Humanism (ld humanus "inimlik") 1 1.1. Sissejuhatuseks See on 14. sajandil alguse saanud maailmavaade, mis rõhutab inimese erilist rolli universumis. Tegu pole filosoofilise koolkonnaga, vaid pigem maailma nägemise viisiga või koguni http://www.uucg.org/ss_2003/humanism.jpg elufilosoofiaga. 2 Humanism vastandub: a) arusaamale, et ekisteerib kõrgem jõud (nt jumal, suur energiaallikas), millest inimkond sõltub; b) seisukohale, et inimene on üksnes osake loodusest ning uuritav loodusteaduse meetoditega nagu kõik muugi looduses eksisteeriv. Humanism rõhutab inimese väärtust just inimesena. Teisisõnu võikski kõlada humanismi lihtsaim definitsioon nõnda: see on inimese ja inimlikkuse väärtustamine. 3 1.2. Tekkelugu
Sellised olud lõidki aluse mitmesuguste kirikureformi taotlevate liikumiste tekkele ja levikule. Ulrich Zwingli Ulrich Zwingli sündis 1. jaanuaril 1484. aastal paljulapselisse perekonda, kuid võimaldamaks Ulrichile haridust, võttis Zwingli onu ta enda hoole alla. Viinis ja Baselis sai ta humanistliku hariduse. Vahepeal astus ta munkade keelitusel kloostrisse, kust ta aga oma isa ja lelle mõjutusel siiski lahkus. Zwinglile avaldasid suurt mõju antiikkirjandus ja Rotterdami Erasmus. Mõnda aega töötas ta preestrina Claruses ning peale seda Zürichis, kuid enne Zürichisse asumist, 1516. aastal, osales ta sveitslaste välipreestrina lahingus Prantsuse vägedega ning see, sveitslastele suure kaotuse toonud lahing, mõjutas teda välja astuma palgasõdurluse ja üleüldse sõja vastu. 1522. aastal avaldas Zwingli oma esimese reformaatorliku kirjutise ,,Toitude valimisest ja vabadusest", mis oli suunatud paastumise vastu, sest paastude pidamine olevat
Kui Praha ümber piirati jõudsid kohale taboriitide väed Jan Zizka juhtimisel. Jan Zizka võttis kasutusele vankerkatsi- e. Talupojavankritest kiiresti kokkupandava kaitsekilbi, mille vastu ratsavägi abituks osutus. 1433.aastal toimus Baseli kirikukogu kus kariklased sõlmisid Praha kompaktaatide kokkulepe katoliku kirikuga. (kariklased ühinesid katoliku kirikuga, rahvale jagati leiba ja veini). Hussiilide liikumine aitas kaasa tsehhi rahva koondumisele. Vähenes saksa mõju. 28 Humanism ja renessanss. Itaalia riikide majanduslikule tõusule pani aluse kaubandus, pangandus ja liigkasuvõtmine. Itaalia linnriikide käes oli kaubandus Vahemerel( head kasu andis kaubandus Idamaadega). Kujunesid varakapitalistlikud suhted ja nende alusel noor kodanlus. Võim koondus pärandatavalt ja seda nimetati türanniaks. Tuntuim oli Firenze Medicite perekond. 14-15 sajandil tekkis uus maailmavaade ja kultuur. Renessanss- antiikkultuuri juurde naasmine. Tagapõhjaks olid edusammud
Brasiilia avastamine ja ameerika nime saamine, esimene ümbermaailma reis, maadeavastuste jätkumine, Suurte maadeavastuste tulemused. 27. Ameerika põlisrahvad: Indiaanlaste päritolu, Asteegid, maajade linnriigid, Lõuna ameerika kõrgkultuurid, Inkade riik, Konkidastooride tulek, Eurooplaste tuleku hukutav mõju 28. Humanism ja renessanss: Uus kultuur, humanism kirjanduses, leonardo bruni, Leonardo valla, Rotterdami Erasmus, Johannes Reuchlin, Ulrich von hutten, Machiavelli ja campanella 29.Renessansskunst: arhitektuur, maalikunst, leonardo da vinci, Raffael, Michelangelo, Tizian, Skultuuris 30
Renessansi ajaga tuleb mulle meelde kohe kirjandus ja loomulikult ka kuulsamad kirjanikud ja nende teosed. Nüüd ma räägingi kuulsamatest kirjanikest ja nende teostest sellel ajal: · Dante Alighieri(1265-1321)- oli üleminekuaja luuletaja, kes kirjutas järgmised teosed:,,Uus elu"- Dante esimene autobiograafiline teos, ,,Pidusöök"- iselaadne keskaja entsüklopeedia, ,,Jumalik komöödia"-Dante peateos. · Francesco Petrarca(1304-1374)- Itaalia humanismi üks suurkujusid, silmapaistev poeet, mõtleja ja teadlane. Francesco teosteks olid: ,,Aadressita kirjades"-mille ta hukka mõistis, ,,Aafrika"- Francesco kõige mahukam värssteos ja see teos oli ladinakeelne poeem, ,,Laulude raamatusse"- sisaldas rohkem kui 300 itaaliakeelset sonetti, lisaks kantsoone, ballaade, madrigale jm. Ning koosnes kahest osast: 1. ,,Madonna Laura eluajal" 2. ,,Pärast madonna Laura surma"
Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas, mille põhjuseka oli euroopat tabanud katkuepideemia. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca loomingust. Jagunes perioodideks: 13. ja 14. sajand: eelrenessanss 15. sajand: vararenessanss 16. sajand: kõrgrenessanss ajastut iseloomustas antiikkultuuri taaselustamine eeskujuks sai humanism. renessanssi ajal kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus, mistõttu kiriku mõjuvõim vähenes ja ei omandanud enam ühiskonnas tähtsust. Toimus ilmalikustumine ja Inimesed muutusid optimistlikumaks. arenes kodanlus ja rahvuslus ning tekkisid linna- ja õukonnakultuur. arenes arusaam, et filosoofia on teaduste teadus. renessanssiajal viidi läbi ka arvukaid avastusretki läände-itta-põhja-lõunasse; ajastul avardusid inimeste teadmised [Coppernicus, Bruno, Galilei].
..................6 2 Protestantlus ehk Protestantism Usundi olemus Protestantlus on roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste üldnimetus. Neid kogudusi nimetatakse protestantlikeks kogudusteks ning nende pooldajaid protestantideks. Protestantlus on üldisemas tähenduses kõik kristlikud ühendused, mis ei kuulu katoliku ega õigeusu kirikusse. Sõna "protestant" tuleneb ladina sõnast protestans 'avalikult tunnistav. Tavaliselt mõeldakse protestantide all luterluse rajaja Martin Lutheri ja kalvinismi rajaja Johann Calvini mõjul katoliku kirikust eraldunud kristlikke rühmitusi. Reformatsiooni kolmandat haru, mis oli konfliktis nii katoliku kiriku kui ka luterlaste ja kalvinistidega, nimetatakse mõnikord radikaalseks reformatsiooniks ehk anabaptistideks. Protestantismi alla arvatakse ka mõningaid kristlikke rühmitusi (sekte), mis ei tunnista ajaloolist seost ei Lutheri, Calvini ega anabaptistidega. Protestantlikel kogudustel puudub vaimuliku pühitsuse kaudu
Pildil tsaar Ivan IV Julm Viies tase (1533-1584) Itaalia jäi killustatuks, pälvis Prantsuse kuningate ja Habsburgide huvi. Itaalia sõjad Habsburgide ja Prantsuse kuningate vahel (1494-1559) 1527. aasta mais Rooma rüüstamine Karl V palgasõdurite poolt. Tapeti üle 30 000 inimese. Prantsusmaa kuningate ja Habsburgide vaheline rivaalitsemine ei kadunud. Itaalia oli laastatud. Renessanss ja humanism Itaalias kujunes uus maailmavaade, Jumala asemel keskmes inimene. Renessanss (pr renaissance - taassünd) Humanism (ld humanus inimlik) Tähtsaim keskus Itaalias Firenze. Hakati hindama inimese keha ja hinge, inimene on Jumala tippsaavutus. Trükikunsti kasutusele võtmine 1440. Saksa trükimeister Johann Gutenberg. Itaaliast jõudis humanism mujale Euroopasse uusaja algul. Erasmus Rotterdamist (1466-1536) oli oma aja silmapaistvaim mõtleja. Mõjukaim töö "Narruse kiitus".
Iseloomulikud joones: -ilmalikkus; antiikkultuuri väärtustamine; humanism(väärtustama hakati inimest) Inimesest endast oleneb tema tulevik- Individualism. Ideaalinimene, kelle poole pürgiti- igal alal asjatundja nt. Leonardo da Vinci Humanistid: inimene ja inimlikkus on tähtsaim väärtus; hakati põhjalikult uurima algdokumente; klassikaline ladina keel; kreeka keel ja kreeka kultuur tähtsustus; trükikunsti kasutuselevõtt aitas kaasa humanistide ideede levitamsiele (Johann Gutenberg). Rotterdami Erasmus- kuulsaim humanist. Tema tuntuim teos "Narruse kiitus". Veel humaniste: Johannes Reuchlin; Ulrich von Hutten; Niccolo Machiavelli ja Tommaso Campanella. 3. Poliitilise mõtte muutumine ja v-uusaja filosoofia: Toimus muutus pol. M mõtte alal, varem käsitleti poliitikat moraalireeglite põhitõdede järgi, aga v-uusajal hakati praktiseerima tegelikkuse uurimist. Macchiavelli tähtsaim teos ``Valitseja`` kirjeldab, kuidas valitsejad on võimule saanud ja kuidas võimu teostanud
Ukrainast Rootsi oli hiliskeskajal olud Taani võimu all 1521. aastal toimunud rahvaülestõusu tagajärel sai kuningaks Gustav I Vasa Vene riik kujunes kunagise Kiievi riigi äärealal Ivan IV Julm (1533-1584) vallutas naabruses asuvad tatari riigid ja võttis endale keisri tiitli Itaalia jäi varauusajal samuti killustatuks Henry Tudor Francois I Maximilian I Fernando II Katoliiklane Gustav I Vasa Renessanss ja humanism Varauusaja algul, XVI saj, levisid renessanssi ja humanismi ideed üle kogu Euroopa Tähtsaima renessansskultuuri keskusena tõusis esile Firenze Francesco Petrarca (1304-1374) oli pärast antiikaega esimene poeet, keda loomingu eest avalikult pärjati Lorenzo Valla (1407-1457) oli üks neid Itaalia humanistlikke õpetlasi, kes ilmutas järjekindlat kriitilist suhtumist muistsetesse autoriteetidesse Niccolo Marchiavelli (1469-1527) on uusaegsele poliitfilosoofiale alusepanija
Põhja-Itaalia oli juba ammu olnud Idamaadega peetava kaubanduse sõlmpunktiks. Samuti arenes seal välja kõrgetasemeline käsitöö, mis peaaegu tööstusliku tootmise mõõtmed omandas. Itaalia pankuritele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Majanduslik võim sünnitas iseteadvuse ja enesekindluse. Tõusis huvi "maiste asjade" vastu, tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai see, et inimene on kõikide asjade mõõt. Renessansiajastul tekkis murrang usklike inimeste teadvuses. Seni jagamatult valitsenud katoliku kirik jäi oma kivinenud tõekspidamistega, dogmadega jalgu uutele tuultele. Mitmel pool Euroopas sündisid liikumised, mis taotlesid usu taaslähendamist inimesele, mida ühiselt nimetatakse reformatsiooniks. Selle tulemusena puhkesid 16.sajandil verised ususõjad, milles eriti rängalt said kannatada Saksamaa ja Prantsusmaa
losside, luksusliku sisustuse ja kalli rõivastuse poolest, kuid tähtis oli ka toetada arhitekte, maalikunstnikke, skulptoreid, juveliire, luuletajaid ja lauljaid ning pidada oma teenistuses advokaate, arste, notareid ja publitsiste. · Kujunes arvukas intelligents --> vastuvõtlik kultuuriuuendustele. · 14.-15. sajandil tekkis kõigepealt Itaalias ja seejärel paljudes Lääne- ja Kesk-Euroopa maades uus maailmavaade ja kultuur. · Renessanss ja humanism. · Renessansi all mõisteti eelkõige antiikkultuuri juurde naasmist ja selle taassündi. · Seda vastandati valitsevale kiriklik-skolastilisele teadusele. · Peale majanduslike ja ühiskondlike muutuste oli tagapõhjaks veel sammud loodusteaduse vallas. · Renessansiaja teadlaste arvates põhines looduseuurimine vaatlustel, katsetel ja nendest tehtavatel järeldustel. · Rõhutati ja matemaatika tähtsust.
Renessanss ja humanism : Francesco Petrarca-poeet. ,,Africa" Giovanni Boccaccio- ,,Decameron", mõjub inimliku elurõõmuna ränga masenduse ajal. Lorenzo Valla-paljastas Constantinuse kinkeüriku nime all tuntud võltsdokumendi Niccolo Machiavelli-uusaegsele poliitfilosoofiale alusepanija ,,Valitseja" Valitseja peab olema piiramatu võimuga, tark. Kindlameelne,kaval, vajadusel kasutama ka pettust. Valitseja ei saa kasutada ainult ausaid ja õiglaseid meetoteid. Erasmus Rotterdam- mõtleja. ,,Narruse kiitus"- naeruvääristas paljusi ühiskonnas lugupeetud ameteid ja inimtüüpe. ( Thomas More-inglise humanist. ,,Utoopia"-terav ühiskonnakriitika. William shakespear-,,Suveöö unenägu", ,,Romeo ja Julia", ,,Hamlet". Mikolaj Kopernik- taevakehad tiirlevad ümber päikese ja pöörlevad ümber oma telje. Giordano Bruno- Itaalia õpetl
võimu üle terve Lääne-Rooma riigi üle. Ühesõnaga tõestas, et see ürik on võltsing 8.sajandist, tänu millele võeti paavstilt õigustamatu võim.Ütles, et teoloogia ja filosoofia ei tohigi olla seotud. pooldas vaimulike abielu, sest armukesed on veel hullemad. Eitas piibli üleloomulikku päritolu. Nimetas Moosest lihtsalt ajaloolaseks. Ta pidi astuma kohtu ette, aga siis üks paavst päästis ta. · Rotterdami Erasmus andis välja antiikautorite töid ja kommenteeris neid. Tegeles vanakreeka ja ladina keelefiloloogiaga. Tõlkis uuesti kreeka keelest ladina keelde Vana Testamendi. Pani aluse piiblikriitikale. Ta läks Lutheriga tülli tahtevabaduse suhtes. Luther ütles, et jumal juhib meid, aga Erasmus ütles, et juhime ennast ise. Kirjutas ,,Narruse kiituse" · Johannes Reuchin saksa humanist. Ta ei lasknud hävitada juudi pühasid raamatuid,
Pilet 1 1.Reformatsiooni põhjused ja algus.Martin Luther ja tema õpetus 1)Suur Maadeavastus laiendas inimeste silmaringi, põhjustas olulisi maailmavaatelisi muutusi(piiblis polnud kõike mainitud). 2) Kujunes humanism, mis muutis oluliselt senist Jumala-inimese suhet. 3) Oma osa oli ka katoliku kiriku siseprobleemidel 4) Majandusliku ebavõrdsuse suurenemine (Suure Maadeavastuse toimel). Euroopasse suurtes kogustes odavaid väärismetalle, mille tulemusel raha väärtus langes. Martin Luther-oli saksa kristlik teoloog ja munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon,31. oktoobril 1517 naelutas ta Wittenbergi linnakiriku uksele 95 teesi, kus mõistis hukka patukustutuse sedelite müütamise. Ta
Habsburgide ja Prantsuse kuningate vahel. · Edu polnud kummalgi poolel. · Itaalia sai rängalt kannatada (nt Rooma rüüstamine Karl V palgasõdurite poolt). b. Sõdade tagajärjed: · Kiirenes Itaalia kultuurimõju levik Prantsusmaale (nn peened kombed võeti üle Itaaliast). · Kahanes veelgi laastatud Itaalia majanduslik ja poliitiline mõju Euroopale. Renessanss ja humanism 1. Itaalia renessanss a. Itaalia linnade jõukus ja kultuursus: · Itaalia oli Euroopa rikkamaid ja linnastunumaid piirkondi tänu käsitööndusele ja pangandusele. · Rikkad perekonnad olid helded uhkete paleede ja kunsti tellimisel. b. Humanism uus ellusuhtumine, mis tõi Jumala asemel tähelepanu keskmesse inimese: · Edukaid inimesi ei rahuldanud keskaegne seisukoht, et kõik materiaalne on patune ja takistab õndsaks saamast.
Martin Luther (1469-1536) reformatsiooni algust arvestatakse saksa usutlase ja kirikuõpetaja Martin Lutheri väljaastumisest 1517.a Wittenbergis.kõigi pühakute päeval naelutas ta Wittenbergi peakiriku usule 95 teesi, milles paljastas paavstikiriku kuritarvitusi-eesmärgiks rahvale kättesaadava rahvusliku kiriku loomine. Tema haamrilöögid kuulutasid uue ajastu algust. Lutheri peaidee seisnes inimese individuaalse usu rõhutamises: igaüks peaks pühakirja kaudu ise jõudma Jumalani.Lutheri demostratiivne lahkulöömine ametlikusr kirikusr viis selleni, et ta tunnistati ketseriks ja kuulutati lindpriiks. Ta varjas end Saksi kuurvürsti juures Warlburgi lossis, kus tõlkis UT saksa keelde. 1534a ilmus saksa keeles kogu Piibel. Reformatsiooni tähtsaimaks kultuurisündmuseks oligi Piibli rahvuskeeltesse tõlkimine,
1. Renessanss Renessanss antiikkultuuri taassünd, mis vastandus keskaegsele kultuurile. Ajaliselt määratud 14- 16 saj. (Itaalia) Eeldused: 1. jõukad Itaalia linnriigid, kuhu kogunes rikkud ja arenes pangandus 2. kaubandusele tugineva majanduse kasv 3. varakapitalistlike kujunemine Iseloomulikud jooned: 1. ilmalikkus 2. humanism 3. antiikkultuuri taassünd 2. Humanism Humanism 14-16. saj. Hakati humanismi mõistma inimese ja inimlikuse väärtustamist. Rahvuskeelte esile tõus. Seotud rahvusriikide kujunemisega. Ideaaliks kujunes universaalinimene. Poliitilise mõtte areng saab alguse tegelikus praktiseeruva poliitika uurimine. Täiuslik valitseja pidi tundma rahva hingeelu ja kirge. Võime nimel võis valitseja kasutada vägivalda, petta ja uskuda jõupoliitikasse. Analüüsis poliitilist võimu. Loodusteadus jumal on looduse kehastus. Oluliseks peeti looduse uurimist. Kujunes uus külg
Tähtsaimaks maadeavastuseks oli kindlasti C. Columbuse avastatud “Uus Maailm”, mis seadis kahtluse alla vana klassikalise maailmavaate. Leiutistest olulisemad on näiteks trükipress, kompass, mikroskoop, äratuskell, ning valtsmasin, millega oli võimalik metalli lehtmaterjaliks pressida. Ajastu tähtsaimaid leiutajaid oli kindlasti L. da Vinci, kes visandas ja uuris inimanatoomiat. Renessanssiperioodi seostatakse tihti sekulariseerimisperioodiga. Humanismi uued ideaalid arenesid vastukäiguks kristlusele. Enamik renessansskunstist osteti kirikute poolt. Renessanssi jooksul pakkusid suured kirikumehed nagu Erasmus ja Luther välja kirikureforme, mis põhinesid humanistlikul kriitikal Uue Testamendi kohta. Olulisimaks sündmuseks võib lugeda M.Lutheri oktoobris 1517 avaldatud 95 teesi, mis seadus paavsti autoriteedi suure kahtluse alla ning taunis sügavalt indulgentside müümist. Nimetatud 95 teesi viisidki suure
Hindade revulutsioon(tõus) Avardub maailmapilt(geograafia, botaanika, zooloogia,entoloogia Laevaehitus ja navigatsioon täiustub Uus maailm sai: Hobune Varblane Gripp Rõuged Tüüfus Vana Maailm sai: Mais Maapähkel Kakao Kartul(näljahäda euroopas lõppeb Tomat Tubakas Uba Kalkun Süüfilis Renessanss ja humanism Renesanss(taassünd)- Vanakeeka iluideaalide uuestisünd? Eeldused: Uute maailmavaate tekkeks kujunesid esmalt itaalia linnriikides kaubandusele tuginev majanduslik tõus Rikkuste kogunemine ja panganduse teke Uute , varakapitalistlike suhete kujunemine Renensanssi ajal oli oluline inimese ainulaadsus Humanism- Maailmavaade, mille keskpunktis ei olnud enam jumalus, vaid inimene Niccolo Machiavelli- “Valitseja” Makjavellism- salakaval poliitika
enne kristust. Iga ring allapoole viib dante üha suuremare kurjategijate/patuste juurede, kuni põrgu põhja, kus asub Lucifer? (saatan, kellel on 3 näppu, 3 lõugade vahel olid 3 kõige suuremat patust.) 63-74 õpikust lugeda Renessanss Renessanssi alguseks peetakse 8.ndat aprilli 1341. Aasta, sel päeval pärgas rooma senaator Kapitooliumi mäel luuletaja Francesco Petrarca. Mis iseloomustab renesanssi? 1. Humanism, pühendusid teadmistele maiste asjade ja inimeste kohta. Neid uuringuid nimetati Studia Humanitaatiseks (inimese uurimine). Humanistide arvates esteek? Kõrgus inimese sotsaal seisundist sõltumata. Taasavati Platoni akadeemia. Renessanssi aeg idaliseeris antiik aega. Seda näitas ka platoni akadeemia taasavamine. Niccolo Machiavelli oli õpetlane, filosoof, kirjanik, kes on avaldanud hilisemale tohutut mõju, tema
Kordamine renessansi kontrolltööks 1. Renessanss. - Sõna ,,renessanss" tähendab taassündi, antiikkultuuri taaselustamist. Sai alguse Lääne-Euroopas XIV-XVII sajandil. See murranguline pööre looduse, loomulikkuse, ratsionaalsete teadmiste ning vabamate inimsuhete poole tähistab ühtlasi uusaja algust. Humanism tähendab antiikkultuuri uurimist ja tutvustamist, ent alates Petrarcast hakkas humanism tähendama inimese ja inimlikkuse kaitset, inimese vabastamist kiriku, seisuslike normide, maise võimu orjusest. Humanistid: Petrarca, Boccaccio, Erasmus, Rabelais, Montaigne, Shakespeare ja Cervantes. Maadeavastused XV sajandi lõpus ja XVI sajandi alguses võimaldasid luua kujutlust maailmast kui tervikust, hakati idealiseerima pärisrahvaid ning Ameerika avastamisele ja vallutamisele järgnesid sõjad mõjusfääride pärast. 2. Dante Alighieri
See oli tegelikult pärit 754.aastast. · Astus vastu Aristotelese austamisele. Vabastas filosoofia ja teoloogia omavahelt ja kriki võimu alt. · Vaimulik olgu parem ühe naise abikaasa, kui paljude armuke. Piibli üleoomuliku võimu eitamine astus Napolis inkvisitatsioonikohtu ette. · Paavst Nicolaus V kutsus ta enda teenistusse Roomas sai sekretäriks. · Sarkofaag asub Roomas Lateraani kirikus. ROTTERDAMI ERASMUS 1466-1536 · Tegelik nimi Greet Geerts. Sündinud vaimuliku isa ja kod. Ema abieluvälise lapsena. Elas kloostris ja hakkas mungaks. Astus Pariisi Sorbonne'i ülikooli. · Antiikautorite tööde väljaandia ja kommenteerija. Ta tegi kindaks vanakreeka keele õige häälduse, käsitles ladina keele stilistikat. Uue Testamendi tekstikriitiline väljaanne, parandatud tõlge ladina keelde kreeka keelest, mida kasutas Martin Luther.
Portugal säilitas iseseisvuse. Hispaaniale kuulusid ka Lõuna-Itaalia, Sitsiilia ja suured valdused Ameerikas. Ida- ja Põhja-Euroopat iseloomustab suurte ja paljurahvuseliste riikide kujunemine nt: Venemaa, Poola, Taani, Rootsi, Türgi impeerium(Võimsam riik Lähis-Idas ja Vahemere piirkonnas). 1521. a. Sai Rootsi kuningax Gustav 1. Vasa ja riik sai iseseisvax. 1558-1583 Liivi sõda. Vene riigi tsaarix sai Ivan 4. Julm. Itaalia oli poliitiliselt killustatud. Renessanss ja humanism kui uus maailma käsitlus. Jumala asemel oli tähelepanu keskmes inimene. Väärtustati antiikkultuuri. Ausse tõsteti inimlik, sp kutsuti seda ka humanismix. Maine elu pidi olema nauditav. Hakati hindama inimese keha ja hinge kui harmoonilist tervikut. Hinnati inimese isikupära ja ja usuti inimvõimetesse. Inimeses hakati nägema loojat. Tõusis austus loominguliste isiksuste vastu(poeedid, kunstnikud). Eeskuju võeti antiikkultuurist ja antiikkunstist.Vaba ja kriitiline mõte
1. Millal oli uusaeg? Millega see algas ja millega lõppes? Millal olid Bütsantsi kokkuvarisemine, reformatsioon ja Ameerika avastamine? Uusaja jaotumine varauusajaks ja uusajaks. Uusaeg oli aastatel 1500 1914. Algas suurte maadeavastustega ja lõppes I maailmasõjaga. Bütsantsi kokkuvarisemine Lääne Rooma kokkuvarisemine aastal 1453 Reformatsioon 1517. Martin Lutheri algatusega Ameerika avastmine 1492. Columbuse avastus Varauusaeg aeg hilisest keskajast kuni revolutsioonide ajastu alguseni 2. Seleta lahti, millised muutused tõid kaasa uusaja tekke? · Majanduses algas koloniseerimine · Tööstuslik areng ehk industriaal · Ülemaailmsed kaubateed · Vaimuelus algas valgustus · Hariduse levik · Teaduse areng
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
