Veljo Tormis (1930) Ta on sündinud Harjumaal Kuusalus. Tema isa oli köster. Tema isa tegeles ka muusikaga. Edasi läks kogu perekond Vigalasse. Veljo läks reaalkooli ja Tallinna Muusikakooli (Otsa) ning õppis seal koorijuhtimist. Sealt läks ta otse Moskvasse õppima. Moskva konservatooriumi lõpetas ta 1956.aastal. Siis hakkas ta õpetama. 1969.aastal sai ta vabakutseliseks heliloojaks. Loomingus pürgis ta eesti rahvalaulu algmaterjali poole. Tsüklid eesti kalendrilauludest: jaanilaulud, mardilaulud, kadrilaulud, vastlalaulud, kiigelaulud. Ta kirjutas laulud: ,,Vadja pulmalaulud", ,,Ingerlased", ,,Ingeri eepos", ,,Ingelaste õhtud" Arvo Pärt (1935) Ta on tuntud üle maailma. Kooli hariduse sai ta Rakverest. Muusikat õppis Rakveres. Õppis ka Tallinna Muusikakoolis (Otsa) 1963.aastal lõpetas Tallinna konservatooriumi. Ta oli uutele suundadele avatud. Teda ei lubatud koolides õpetama, sest arvati, et see muusika on liiga uudne. Ta oli endassetõm...
FERENC LISZTI (Ungari) MUUSIKA OMAPÄRA: Kirjutanud umbes 800 teost *tõi klaveri kontsertlavale. Oli suur klaverivirtuoos! * programmilise muusika suurkuju. * lõi uue žanri -sümfooniline poeem. Sümfooniline poeem on üheosaline tavaliselt sonaat-allegro vormis orkestriteos. *mustlasmuusikale omased viisid *mitmed teosed pühendanud sünnimaale Ungarile (Ungari rapsoodiad, sümf.poeem Ungari jt) TEOSED: Sümfooniline (ja vokaalsümfooniline) looming: * 13 sümfoonilist poeemi. Näiteks: ”Prelüüdid” (helilooja lemmik!) , “Ungari”, “Prometheus”, “Orpheos”,“Tasso” *2 sümfooniat “Faust” ja “Dante”. *oratoorium “Kristus” Klaverilooming: *klaveripalade kogumik “Rännuaastad”. * “Ungari rapsoodiad” (19)- esialgu klaverile, hiljem ka sümf.ork-le *2 klaverikontserti ja üks klaverisonaat *u 90 laulu ja romanssi
GOODID Teke ■ 1980. aastate alguses ■ Kasvas välja pungist ja glämmrokist ■ Muusikapõhine subkultuur ■ Suurbritannias Ühine maailmavaade ■ Ilu leidmine asjades, mis on teistele õudusttekitavad ■ Huvitumine elu tumedast poolest ja kõigest üleloomulikust ■ Usk romanssi ■ Kirg gootiliku muusika vastu Vastandlikkus ■ Hipid ■ Disko muusika Maitseeelistused ■ Filmid – Tumedad ja üleloomulikud elemendid ■ Raamatud – Romantika, üleloomulikkus, õudus ■ Muusika – Tekitab sürreaalse / jubeda tunde – Täis kirge, ilu, müsteeriat, armastust Välimus ■ Sünge, dramaatiline ■ Tumedad juuksed, enamasti must riietus ■ Materjalideks nahk, samet ja pits ■ Augustamine, tätoveerimine Tegevused ■ Kunst, luule, muusika
1845: "Alzira" Teosed koorile 1848: "Kõla, trompet" ("Suona la tromba") meeskoorile ja orkestrile 1862: "Rahvuste hümn" ("Inno delle nazioni") kantaat kõrgele häälele, koorile ja orkestrile 1874: "Reekviem" ("Messa da Requiem") neljale solistile, koorile ja orkestrile 1880: "Pater noster" viiehäälsele koorile 1880: "Ave Maria" sopranile ja keelpillidele 1898: "Neli vaimulikku laulu" Kammerteosed 1838: "Kuus romanssi" häälele ja klaverile: "Non t'accostare all'urna", "More, Elisa, lostanco poeta", "In solitaria stanza", "Nell' orror di notte oscura", "Perduta ho la pace" ja "Deh, pietoso, oh Addolorata" 1839: "Pagendatu" ("L'esule"), ballaad bassile ja klaverile 1839: "Ahvatlus" ("La seduzione"), ballaad bassile ja klaverile 1839: "Nokturn" ("Notturno") sopranile, tenorile ja bassile obligatoorse flöödi saatel
1861 kolis Ferenc Roomasse, kloostri. Ka oma loomingus pühendus ta palju vaimulikule temaatikale. 1875 asutas ta Muusikaakadeemia, Pestis, mis kannab veel tänapäevalgi Liszt'i nime. Elu viimased aastad elas ta oma tütre Cosima juures Bayreuthis, kus ta ka suri 1886. HELILOOMING 13 sümfoonilist poeemi. 19 ungari rapsoodiat. 2 kontserti klaverile ja sümfooniaorkestrile. 2 sümfooniat. 90 laulu ja romanssi. Kontsert etüüdid. Vaimulik muusika. PILDID
samasugune tähtsus kui tema ooperitel: sellega algab vene sümfoonilises muusikas küpsusaeg. Tähtsamad teosed 3 ooperit- Sümfoonilised teosed: "Ruslan ja Ludmilla" (1842) "Ivan Sussanin" (1836) sümfooniline teos "Vürst Holmski" (1840) "Kamaarinskaja" sümfooniline teos "Valss- Laulud ja romansid fantaasia" "Lahkumine Peterburist" avamäng "Aragoonia hota" (12 romanssi) jne. avamäng "Öö Madriidis" Kammerteosed ja instrumentaalteosed: Nokturn klaverile ja harfile, sonaat vioolale ja klaverile jne. Surm 1857 a. veebruaris Glinka Ta maeti Berliini surnuaiale. haigestus äkki ja suri Hauale asetati plaat, millele oli Smolenski kubermangis. kirjutatud: MIHHAIL VON GLINKAIMPERAATORLIK VENE KAPELLMEISTER. Click icon to add picture
Ta oli ülimalt virtuooslik, jõuline, rõhutas efekte, kasutas klaverit nagu orkestrit. Tema looming Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Tema looming Ta tegi: 13 sümfoonilist poeemi, 19 ungari rapsoodiat, 2 kontserti klaverile ja sümfooniaorkestrile, 2 sümfooniat, 90 laulu ja romanssi jne. Tuntumad on: `'Kihlus'' `'Mõtiskleja'' `'Pärast Dante lugemist'' Aitäh kuulamast!
lõu uue klaverimängustiili, klaveri kõla jõuliseks, värvikaks, jäädes poeetiliseks programmilise muusika pooldaja ja arendaja põhirõhm klaverimuusikal, sümf teostel. Ka improvisatsioonilisi teoseid uus zanr sümfooniline poeem (1osaline, tav sonaadi vormis, konkreetse sisuga) sümfoonia poeemid, ungari rapsoodid, konsertetüüdid, klaveripalad, 2sümfooniat klaveripalade tsüklid, 90 laulu ja romanssi reekviem, oratooriumid, kantaadid Franz Schubert (1797-1828) austria helilooja kooliõpetajaperes, elas sõprade juures, loomingu tähtsaim osa laulud helikeel-väga väjendusrikkad, meeldejäävad meloodiad, tähtis osa klaverisaatel toob esile tunnete ja meeleolude varjundeid sagedane mazoori ja minoori vaheldumine üle 1,5 tuhande erinevas znris teose sõbralik,heatahtlik,siiras,südamlik ka tema muusika loomingus esikohal isikulised läbielamised,mõtted,unistused
• 9. klass Tallinna konservatoorium Ema Anne ja isa Riho Tormis aastal 1960 Looming • 1949 Soolaul’’ • 1955 "Neli kildu" ("Aastaajad") häälele ja klaverile (Juhan Liiv) 1956 avamäng nr. 1 sümfooniaorkestrile "Kalevipoeg", kantaat sopranile, tenorile, segakoorile ja sümfooniaorkestrile 1958 Kolm prelüüdi ja fuugat klaverile "Mahtra sõda", kantaat segakoorile ja puhkpilliorkestrile (Paul-Eerik Rummo) "Nukrad viivud" neli romanssi häälele ja klaverile (Minni Nurme) 1959 avamäng nr. 2 sümfooniaorkestrile "Kihnu pulmalaulud", neli laulu segakoorile (rahvaluule) 1960 "Kolm laulu eeposest" segakoorile ("Kalevipoeg") "Kolm lille", kolm miniatuuri häälele ja klaverile (Juhan Liiv)
· Veetis 8 aastat Roomas kloostris · Viimased eluaastad elas Saksamaal, Richard Wagneri juures, kes oli tema väimees Looming · Suurem osa Liszti loomingust on kirjutatud klaverile, ligi 800 teost · On kirjutanud ka sümfooniaid, etüüde, prelüüde, kantaate · 13 sümfoonilist poeemi (esimesed muusikaajaloos) · 19 ungari rapsoodiat Looming · 2 kontserti klaverile ja sümfooniaorkestrile · 2 sümfooniat · u 90 laulu ja romanssi · Kontsertetüüdid · vaimulik muusika (reekviem, oratooriumid, kantaadid)
Suri 1886. a. Looming Programmiline muusika Mõtted kujutavast kunstist ja kirjandusest Kasutab palju dissonantse Monotemantism Klaver kõlab nagu orkester Uus zanr- sümfooniline poeem Helilooming Suurem osa klaverile, kuid ka sümfooniad, etüüdid, prelüüdid, kantaadid 13 sümfoonilist poeemi (esimesed muusikaajaloos) 19 ungari rapsoodiat 2 kontserti klaverile ja sümfooniaorkestrile 2 sümfooniat u 90 laulu ja romanssi Kontsertetüüdid Vaimulik muusika 6 etüüdi 11 transedentset etüüdi Klaverimuusika Transkriptsioonid, parafraasid või Orginaalteosed fantaasiad ,,Harmonies poétiques et transkriptsioonid religieuses" (1833) Schuberti laulest klaveri Sonaat b-moll fantaasiad ooperi (1853) meloodiatega ja klaveriga ettevalmistatud Berliozi ja
19 ungari rapsoodiat •ungari rapsoodia nr. 4 d-moll Teosed •ungari rapsoodia nr. 6 Des-duur •ungari rapsoodia nr. 2 cis-moll 2 kontserti klaverile ja sümfooniaorkestrile •klaverikontsert nr.1 Es-duur I osa Allegro maestoso II osa Adagio III osa Allegretto Vivace IV osa Allegro Marciale •Klaverikontsert nr. 2 A-duur I osa Adagio sostenuto assai II osa Allegro moderato III osa Allegro deciso IV osa Allegro animato 2 sümfooniat u 90 laulu ja romanssi kontsertetüüdid •kontsertetüüd nr. 2 "Gnoomide rongkäik" •kontsertetüüd nr. 1 "Metsateel" vaimulik muusika (reekviem, oratooriumid, kantaadid) 6 etüüdi Niccolo Paganini teemadele • Internetist kuulamiseks Hungarian Rhapsody No.2 (Orchestra version) https://www.youtube.com/watch?v=goeOUTRy2es The Best of Liszt https://www.youtube.com/watch?v=lvfHYFjmG8I Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Ferenc_Liszt https://en.wikipedia.org/wiki/Franz_Liszt http://www
Teda köitsid ilusad merevaated, kuid muusika huvitas teda rohkem kui merekool. Aktiivne muusik Ta õppis ise ning andis teistele tunde. Ta kogus rahvaviise. Dirigendi töö, andis välja harmoonia õpiku, kirjutas artikleid. Mere teemad tulevad välja tema loomingus ning rahvamuusika. Vene muinasjutud. Tähtsamad teosed 15 ooperit, ,,Lumivalgeke", ,,Tsaari mõrsja", ,,Sadko", ,,Muinasjutt tsaar Saltaanist", programmilised teosed ,,Seherezade", sümf. Avamängud, sümf., 80 romanssi. Sümf süit ,,Seherezade" Neljaosaline toes ,,1001 ööd" ainetel. 1. osa ,,Meri ja Surbadi laev" 1 teema ,,Sahriari" väljendas kurjust, julmust. ,,Seherezade" õrnust, malbust. 4.osa ,,Pidu Bagdadis ja laeva hukk". Ooperid ,,Lumivelgeke" külmataadi ja kevade tütar. Lumivalgeke unistab minekust inimeste juurde. Kevade ja külmataadi õnne kadestab päikesejumal Jarilo. Ema lubab Lumivelgekesel inimeste juurde minna. Lumivelgeke armub kaupmehe poega ning ta süda sulab
Materiaalne viletsus oli suur, hakkas kirjutama pühendusteoseid Stalinile ja nõuk.võimule, massilaule jms. Peagi rehabiliteeriti taas, pälvis isegi Stalini preemia. Esindas Venemaad kongressidel USAs ja Euroopas, muutus vähemalt väliselt partei tööriistaks. Neil aastail kujunes välja "kaks Sostakovitsit": tõeline ehk terav, kriitiline, moodsama helikeelega, ja ametlik ehk kangelasliku ja lüürilise helikeelega, ideoloogia mõju all. Kirjutas "Neli Puskini romanssi" ja "Kuus romanssi inglise poeetide tekstidele", kuid ei saa neid avaldada. Valmis Viiulikontsert (1948). Pöördus üha rohkem kammermuusika poole, sest see zanr huvitas võime kõige vähem, tsensuur oli palju väiksem. Keelp.kvartetid olid S.-ile kõige isiklikum, tõsisem, ausam zanr, muusikaliselt hästi kontsentreeritud (võib luua paralleeli Beethoveniga). Kümnes sümfoonia (1953) väljendab helilooja sõnul inimlikke emotsioone ja kannatusi, kasutas selles
2 cis-moll Helilooming · 2 kontserti klaverile ja sümfooniaorkestrile · klaverikontsert nr.1 Es-duur I osa Allegro maestoso II osa Adagio III osa Allegretto Vivace IV osa Allegro Marciale · Klaverikontsert nr. 2 A-duur I osa Adagio sostenuto assai II osa Allegro moderato III osa Allegro deciso IV osa Allegro animato Helilooming · 2 sümfooniat · u 90 laulu ja romanssi · kontsertetüüdid kontsertetüüd nr. 2 "Gnoomide rongkäik" kontsertetüüd nr. 1 "Metsateel" · vaimulik muusika (reekviem, oratooriumid, kantaadid) · 6 etüüdi Niccolo Paganini teemadele Nr. 3 " La Campanella" · 11 transendentset etüüdi "Mazeppa" "Virvatuled" " Metsik jaht"
sellega algab vene sümfoonilises muusikas küpsusaeg. Tema kõige silmapaistvam ning rahvuslikke traditsioone rajav sümf. teos on "Kamaarinskaja". Sellele järgnesid "Valssfantaasia" ning avamängud "Aragoonia hota" ja "Öö Madriidis". Need on temperamentsete tantsudega koloriitsed pildid Hispaania olustikust. TÄHTSAMAD TEOSED 3 ooperit"Ruslan ja Ludmilla",(1842) "Ivan Sussanin" (1836) "Vürst Holmski" (1840) Laulud ja romansid "Lahkumine Peterburist", (12 romanssi) jne. Kammerteosed ja instrumentaalteosed: Nokturn klaverile ja harfile, sonaat vioolale ja klaverile jne. Sümfoonilised teosed: Sümf. Teos "Kamaarinskaja", sümf. Teos "Valss fantaasia", avamäng "Aragoonia hota", avam. "Öö Madriidis"
"Öö Madriidis". Need on temperamentsete tantsudega koloriitsed pildid Hispaania olustikust. TÄHTSAMAD TEOSED 3 ooperit-"Ruslan ja Ludmilla",(1842) "Ivan Sussanin" (1836) "Vürst Holmski" (1840) Laulud ja romansid- "Lahkumine Peterburist", (12 romanssi) jne.. Sümfoonilised teosed: Sümf. Teos "Kamaarinskaja", sümf. Teos "Valss- fantaasia", avamäng "Aragoonia hota", avam. "Öö Madriidis" Täname kuulamast!!
muusikast. 1875.a.sai Liszt Budapesti Rahvusliku Muusikaakadeemia esimeseks presidendiks. Ferenc Liszt suri 1886, külmetushaiguse tagajärjel Saksamaal. Looming Suurem osa Liszti loomingust on kirjutatud klaverile, ligi 800 teost. Ta on kirjutanud ka sümfooniaid, etüüde, prelüüde, kantaate. · 13 sümfoonilist poeemi (esimesed muusikaajaloos) · 19 ungari rapsoodiat · 2 kontserti klaverile ja sümfooniaorkestrile · 2 sümfooniat · u 90 laulu ja romanssi · kontsertetüüdid · vaimulik muusika (reekviem, oratooriumid, kantaadid)
"Muinasjutt Tsaar Saltanist" Orkestriteos Hispaania Capriccio "Surematu Kastsei" Sümfooniline süit"Sehrezade" "Kuldkikas" "Ilja Muromets" Kammermuusika 5 keelpillikvartetti teosed flöödile, metsasarvele, klarnetile, viiulile Op.6. 3 pala klaverile: Valss, Romanss ja Fuuga (1875). Op.4. 4 pala klaverile: Eksprompt, Novellett, Skertso ja Etüüd 1878. Op.7. 6 fuugat klaverile (1875). Vokaalmuusika: Op.2. 4 romanssi häälele klaveri saatel Kasutatud kirjandus: 1. http://www.lgmuusika.anke.ee/index.php? option=com_content&view=article&id=69:nikolai-rimski- korsakov&catid=3:konspektid&Itemid=5 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Nikolai_Rimski-Korsakov
II osa Allegro moderato III osa Allegro deciso IV osa Allegro animato 2 sümfooniat u 90 laulu ja romanssi kontsertetüüdid kontsertetüüd nr. 2 "Gnoomide rongkäik" kontsertetüüd nr. 1 "Metsateel" vaimulik muusika(reekviem, oratooriumid, kantaadid) 6 etüüdi Niccolo Paganini teemadele Nr. 3 "La Campanella" 11 transendentset etüüdi Kuulsaimad on "Mazeppa", "Virvatuled" ja "Metsik jaht" . Internetist kuulamiseks: Hungarian Rhapsody Nr. 2 (Orchestra version) http://www.youtube.com/watch?v=goeOUTRy2es Kasutatud allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Ferenc_Liszt http://www.google
Sümfooniline (ja vokaalsümfooniline) looming: * 13 sümfoonilist poeemi. Näiteks: "Prelüüdid" (helilooja lemmik!) , "Ungari", "Prometheus", "Orpheos","Tasso" *2 sümfooniat "Faust" ja "Dante". *oratoorium "Kristus" Klaverilooming: *klaveripalade kogumik "Rännuaastad". * "Ungari rapsoodiad" (19)- esialgu klaverile, hiljem ka sümf.ork-le *2 klaverikontserti ja üks klaverisonaat *u 90 laulu ja romanssi 5.Nimeta Verdi oopereid (vähemalt 8)! "Traviata" "Rigoletto" "Trubaduur" "Othello" "Kuningas üheks tunniks" "Maskiball" "Don Carlos" "Röövlid" 1.Nimeta Wagneri oopereid (vähemalt 4)! "Lendav hollandlane" 1843 "Tristan ja Isolde" 1865 "Siegfried" "Lohengrin" 1850 "Tannhäuser" 1.Milles seisneb Wagneri ooperireform?
Sai inspiratsiooni loodusest, rahvaviisidest, ajaloost ja kirjanduslikest teostest. Teostes leidub suuri akorde, kiireid passaaze ja topeltoktaavide kaskaade, mis nõuavad suurt käeulatust ning väledaid sõrmi. Liszt pani klaveri kõlama nagu orkestri. Liszti looming 1. 2 kontserti klaverile ja sümfooniaorkestrile 2. 13 sümfoonilist poeemi 3. klaveripalade kogumikud (näiteks 19 Ungari rapsoodiat) 4. üheosalised sümfooniad 5. u 90 laulu ja romanssi 6. 6 etüüdi Paganini teemale 7. vaimulik muusika (reekviem, oratoorium, kantaadid) 8. klaveritsükkel Chopini loomingu üldiseloomustus Ainult klaverimuusika ja soololaulud. Poola rahvalikud meloodiad, üle klahvide libistamine(glissandro), tehniliselt täiuslik, meloodiline, keeruline mängida(rasked käeasendid). Chopini looming 1. 2 klaverikontserti 2. 26 prelüüdi (sissejuhatus) 3. 27 etüüdi (mänguvõtte harjutamiseks) 4. U 20 soololaulu 5
tundetooniga — nende materjal pärines ena masti prantsuse rüütlikirjandusest. Romanss oli 8- silbilistest värssidest koosnev luuletus, milles asso nantsriim ühendas paarisarvulisi värsse. Nagu araabia luuleski, ei olnud värsside arv luuletuses ette määratud: on väga Iühikesi ja ka üsna pikki romansse. Romansid kuulusid hispaania iidsesse muusikakultuuri: neid lauldi, nende saatel tantsiti rahvapidudel. Pea alati keskendub romanss mingile dramaatilisele olukorrale. Romanssi ilmestab metafooririkkus, egelaste napp ja vihjeline, kuid tabav kõne. Näiteks Iühike romanss "Mauritar Moraima“. Sellal kui mujal Euroopas renessansi ja klassitsismi antiigilembuse .mõjul rahvaluule pea kaheks sajandiks ununes, hakkasid Hispaanias romansse viljelema tuntumad "kuldse ajastu" (XVI—XVII saj) luuletajad. Romanss säilitas oma elulisuse ka tänu sellele, et hispaania klassikaline draama võttis romansi kasutusele ühe oma põhilise värsivormina. Erakordse
"Kuldkikas" "Ilja Muromets" Orkestriteosed: 3 Sümfooniat Sümfooniline teos "Sadko" Teosed sõjaväeorkestrile Orkestriteos Hispaania Capriccio Sümfooniline süit "Sehrezade", "Mlada", "Jõuluöö" Kammermuusika: 5 keelpillikvartetti teosed flöödile, metsasarvele, klarnetile, viiulile Op.6. 3 pala klaverile: Valss, Romanss ja Fuuga (1875). Op.4. 4 pala klaverile: Eksprompt, Novellett, Skertso ja Etüüd 1878. Op.7. 6 fuugat klaverile (1875). Vokaalmuusika: Op.2. 4 romanssi häälele klaveri saatel. (1866). 6 KASUTATUD KIRJANDUS Solovtsov, A., N.A. Rimski-Korsakov. Tallinn, 1956 http://www.lgmuusika.anke.ee/index.php?option=content&task=view&id=51&Itemid=38 7
5.sümfoonia e-moll 6. sümfoonia h-moll ,,Pateetiline" · Programmiline sümfoonia ,,Manfred" · Sümfoonilised avamängud, fantaasiad, süidid · Programmilised üheosalised teosed Instrumentaalkontserdid: · 3 kontserti klaverile ja orkestrile (Klaverikontsert nr.1 b-moll op.23) · 1 kontsert viiulile ja sümfooniaorkestrile Kammermuusika: · 3 keelpillikvartetti · üle 100 klaveripala · u. 100 romanssi Klaveripalade tsüklid: · ,,Laste album" · ,,Aastaajad" (Aprill ,,Lumikelluke", November ,,Troikal", Detsember ,,Jõulud", Märts ,,Lõokese laul") jpm. Edvard Hagerup Grieg (15. juuni 1843 Bergen 4. september 1907 Bergen) oli norra helilooja ja pianist. Norra rahvusliku koolkonna rajaja.Tema muusika on tihedas seaoses
II osa Allegro o nokturn-öömuusika nr.2 Es- moderato duur III osa Allegro deciso · 26 prelüüdi IV osa Allegro o Prelüüd nr 15 Des-duur animato "Vihmapiiskade prelüüd" · 2 sümfooniat · 27 etüüdi · u 90 laulu ja romanssi o Etüüd nr 10 c-moll · kontsertetüüdid "Revolutsiooniline etüüd" o kontsertetüüd nr. 2 (arvatavasti kirjutatud, "Gnoomide rongkäik" mõeldes ülestõusule o kontsertetüüd nr. 1 kodumaal; "etüüd vasakule "Metsateel" käele")
Kolis Moskva lähistele pedagoog Moskva konservatooriumis Vene muusikaühingu direktor Sai eluaegse pensioni esines Ameerikas Cambridge ülikooli muusikadoktor Ei pidanud hügieenist lugu ja suri koolerasse (arvatakse et meelega) 53 aastaselt LOOMING 10 ooperit, 3 balletti, 6 sümfooniat, 3 klaverikontserti, 1 viiulikontsert, 100 romanssi, klaveripalade tsüklid Muusika tundeküllane ja südamlik, meloodiline. sügavalt psühholoogilise sisuga. kasutas rahvuslikke viise palju kontraste pidas end ise sümfooniatega kõige lähedasemaks 9. Heliloojate sünnimaad. Schubert- Austria (viin) Chopin- Poola (Varssavi) Liszt- ungari Verdi- Itaalia Wagner- Saksamaa (leipzig) Tsaikovski- venemaa Sibelius- Soome Grieg- Norra 10. Mõisted:
Suurem osa Liszti loomingust on kirjutatud klaverile, ligi 800 teost. Ta on kirjutanud ka sümfooniaid, etüüde, prelüüde, kantaate. Kasutas oma muusikas Ungari mustlasmuusikat. *13 sümfoonilist poeemi (esimesed muusikaajaloos) *2 sümfooniat *19 ungari rapsoodiat *u 90 laulu ja romanssi *ungari rapsoodia nr. 4 dmoll *kontsertetüüdid *ungari rapsoodia nr. 6 Dduur *kontsertetüüd nr. 2 "Gnoomide rongkäik"
Võssotski laulis ja tundis õudusega, et teda ümbritseb sõrmusena üldrahvalik kuulsus, ent seal, kus kuulsus lauljale järgi jõuab, ei ole enam kunsti. Ja ta otsustas mitte mingil juhul hakata ametlikuks nõukogude poeediks. Tema viimane roll teatris oli Svidrigailov "Kuriteos ja karistuses". Võssotski ilmus lavale uhkes tupsulise vööga sametmantlis, vajus sametisse tugitooli, libistas sõrmed üle kitarrikeelte ning alustas kleepuva, kähiseva häälega romanssi. Ning oli sedavõrd veetlev, sedavõrd brutaal-fataalselt võidukas, et tema teoorias headuse mandumisest ja hävingust oli võimatu kahelda. Abielu Vladimir Võssotskiga oli aastail 19701980 abielus Marina Vlady. Abielu kestis kuni Võssotski surmani. Mõlemad olid varem abielus olnud ning Marinal oli enne abielu 3 last, Vladimiril 2. Nende abielu oli kirglik ja impulsiivne ning seda kütsid Marina eksootiline staatus välismaalasena ja Vladimiri võrreldamatu kuulsus NSV Liidus
4.2. Orkestriteosed 3 Sümfooniat Sümfooniline teos "Sadko" 4.3. Teosed sõjaväeorkestrile Orkestriteos Hispaania Capriccio Sümfooniline süit "Sehrezade", "Mlada", "Jõuluöö" 4.4. Kammermuusika 5 keelpillikvartetti teosed flöödile, metsasarvele, klarnetile, viiulile Op.6. 3 pala klaverile: Valss, Romanss ja Fuuga (1875). Op.4. 4 pala klaverile: Eksprompt, Novellett, Skertso ja Etüüd 1878. Op.7. 6 fuugat klaverile (1875). 4.5. Vokaalmuusika Op.2. 4 romanssi häälele klaveri saatel. (1866). KOKKUVÕTE 7 Nikolai Rimski-Korsakov oli mitmekülgne helilooja, kui ka dirigent. Ta on avaldanud suurt mõju kogu muusikaajaloole. Tema looming on poeetiliselt programmiline, samas realistlik ja rahvuslik. Ta valdas suurepäraselt orkestratsiooni. Temast on maha jäänud palju suuri teoseid, mis on eeskujuks tänapäeva heliloojatele ja kes võtavad nendest eeskuju
iseloomustavad ootamatud üleminekud, valguse ja varju mäng, julgus ja vastandlikkus. Suurimateks noorusajal loodud teosteks võib pidada kaht keisrikantaati", leinakantaat ja kroonimiskantaat. Kahtlemata kujutasid Beethoveni loomingu algusaastad endast tähelepanuväärset nähtust 18. sajandi lõpu saksa muusikas. 17931802 Aastail 17951802 kirjutas Beethoven 20 sonaati ja 13 klaverivariatsioonide tsüklit, 3 klaverikontserti, ühe rondo ja 2 romanssi, 2 sümfooniat, balleti "Prometheus", 43 tantsu, 40 erisugust ansamblit, umbes kakskümmend laulu ning oratooriumi "Kristus Õlimäel". Neis teostes heliseb südamliku tooni kõrval juba hingestatud toon. Tõsisema iseloomu loob instrumentaalmuusikale antud dramaatiline väljendusjõud, mis arendab huumori muusikas irooniani ja muusika seeläbi täiesti uue ilme omandab. Kurtuse traagika väljendub heroilises ja
F.Liszt ,,Tuisk'' 13 sümfoonilist poeemi 19 ungari rapsoodiat: ungari rapsoodia nr.4 d-moll , ungari rapsoodia nr.6 Des-duur , ungari rapsoodia nr.2 cis-moll 2 kontserti klaverile ja sümfooniaorkestrile: klaverikontsert nr.1 Es-duur , I osa Allegro maestoso , II osa Adagio III osa Allegretto Vivace IV osa Allegro Marcial Klaverikontsert nr.2 A-duur : I osa Adagio sostenuto assai, II osa Allegro moderato, III osa Allegro deciso , IV osa Allegro animato 2 sümfooniat Umbes 90 laulu ja romanssi Kontsertetüüdid:kontsertetüüd nr.2 ,,Gnoomide rongkäik'', kontsertetüüd nr.1 ,,Metsateel'' Vaimulik muusika (reekviem, oratooriumid, kantaadid) 6 etüüdi Niccolo Paganini teemadele: Nr.3 ,,La Campanella'' 11 transendentset etüüdi: ,,Mazeppa'' , ,,Virvatuled'', ,,Metsik jaht''. J.Brahms (1833-1897), Beethoveni vaimne mantlipärija, on loonud kokku neli instrumentaalkontserti: viiulikontsert, kontsert viiulile ja tsellole ning 2 klaverikontserti
Kasutas oma muusikas Ungari mustlasmuusikat. *13 sümfoonilist poeemi (esimesed muusikaajaloos) *19 ungari rapsoodiat *ungari rapsoodia nr. 4 dmoll *ungari rapsoodia nr. 6 Dduur *2 kontserti klaverile ja sümfooniaorkestrile *klaverikontsert nr.1 Esduur *I osa Allegro maestoso *II osa Adagio *III osa Allegretto Vivace *IV osa Allegro Marciale *2 sümfooniat *u 90 laulu ja romanssi *kontsertetüüdid *kontsertetüüd nr. 2 "Gnoomide rongkäik" *vaimulik muusika (reekviem, oratooriumid, kantaadid) 20. Liszti klaverilooming vs sümfooniline looming (sümf. poeemid) Liszt võttis käsitlusele uue muusika zanri. Klaverimuusika oli tunduvalt tugevam orkestrimuusika. Võrreldes suuremahulise klaveriloominguga on Liszti orkestriteoste arv tunduvalt tunduvalt tagasihoidlikum (kaks sümfooniat, 13 sümfoonilist poeemi, veel teatud
novembril 1932 Tallinna kinos Modern ning film pälvis Eesti ajakirjanduses nii leebet tähelepanu kui ka ägedat kriitikat. Film läks erinevatel andmetel maksma umbes 25 000 – 30 000 Eesti krooni, mida finantseerisid Päevaleht, Theodor Lutsu Filmiproduktisoon ja Suomi-Filmi. Filmi stsenaristideks olid Alfred Rüütli, Theodor Luts ja Aksella Luts. Linateos räägib maalikunstniku Arno ja tantsijanna Helja suveromansist Eesti pankranniku maalilise looduse taustal. Nende romanssi sekkub ootamatul rikas preili Margot, kes meelitab Arno Pärnusse lõbusat kuurordielu nautima. Helja jääb aga pankrannikule armsama järele igatsema. Pärast „Päikese laste“ edukat läbilööki töötas Luts Eesti Kultuurifilmis. 1928 – 1930 tulid ekraanile suured dokumentaal- ja õppefilmid „Noorsõduri esimesed päevad“, „Kas tunned maad…“, „Gaas! Gaas! Gaas!“, „Meie läänerannik ja saared“, „Kihnu“ ja „Ruhno“. Mõnesse neist
kauni ja targa tütre Margheritaga. Vana ärimees ja muusikaentusiast võttis vaese, ent andeka noormehe meelsasti oma majja ning filharmooniaühing tähistas noore maestro pulmapäeva väärilise pidulikkusega. Intensiivse kontserditegevuse ja pedagoogilise töö kõrval jätkus pingeline loominguline tegevus. Ajavahemikul 18351838 pani Verdi noodipaberile Napoleoni surmale pühendatud oodi "Viies mai", marsse, tantse, laule, romansse, koore ja muud. 1838. a. trükist ilmunud kuus romanssi (nendest kaks Goethe "Fausti" tekstile) olid esimesteks kirjastatud oopusteks Verdi heliloomingus. Ka Milaanos alustatud ooper polnud mõistagi unustatud. 1838. a. tõmbas Verdi partituuri viimase taktijoone. Barezzi vaikses majas veedetud aeg ning loomingust ja muusikaavalikkusest tagasitõmbumine ei suutnud Verdi rõhutust millegagi leevendada. Kõik tundus olevat sedavõrd troostitu ja mõttetu, et ta ka Milaanosse naasnult lihtsalt oleskles ning hukutavale apaatiale üha rohkem alla vandus
· 80.ndad samas vaimus Ivar Ivask · Loomingu Raamatukogu andis välja kirjandust · Books Abroad, sai selle peatoimetajaks · Jorge Guillén paelus Ivaskit, oli vaimseks isaks · Octavio Paz Ivaskiga suhelnud, pühendas luuletuse talle · suhtles ka Kaalepiga, saatis Kaalepile hispaaniakeelseid raamatuid 1990 (IV) · 1992-3 loodi hispaania fil · Talvet & Tiiu Põder Keskaja Hispaania kirjandus Keskaja Hisp luule · araabia luule mõjutas, eriti romanssi · Araabias polnud stroofi, oli kaksikvärss beit · assonantsriim hisp kangelaslauludes · Casida värisüksus, kus kindel riimiskeem, rohkem kui 2 värssi=stroof · araabiakeelse luule stroof tekkis Hispis 10. sajandi keskel · zéjel hisp keeles stroof aa bb a · 12. saj Provence suur luuleõitseng · Edasi hisp keelne kirjandus ja luule, kastiiluakeelne kirjandus
Hispaanias ei pööratud klassikalise draama teooriatele erilist tähelepanu, hispaania rahvuslik näidend oli vabam, värvikam ja romantilisem kui prantsuse näidend. Aines: 1) rahvajuttudest: 2)Hispaania ajaloost; 3)Hispaania kaasajast. Tähtsamad teemad: 1)au; 2)ustavus kuningale. 16.sajandi lõpus hakati rajama püsivaid teatriehitusi. Lope de Vega (1562-1635) . loomupärane luuletajaanne (u 3000 sonetti, romanssi, poeemi, eleegiat jne), romaanid, novellid, näidendid (kirj u 1800, säilinud u 470) Hispaania teatris ei eristatud traagilisi ega koomilisi näidendeid. L. de Vega näidendid on eelkõige intriigidraamad, intriig keskendub 1)auküsimusele; 2)armastusküsimusele. Tüüpiline situatsioon: suursugusest seisusest mees on tähelepannus madalamast seisusest pärit naisesse, peig, mees, vahel ka isa või vend satub naise au kaitstes konflikti võimuesindajatega,
2025 minutit kestvad esimesed osad. Viiulikontserdist tegi Beethoven Muzio Clementi soovitusel hiljem ka redaktsiooni klaverile ja orkestrile ning pärast väljaandmist hakkas see kandma oopusenumbrit 61a.[91] Orkestrile on Beethoven kirjutanud veel 11 avamängu, muusika kuuele näidendile, tantsusid, muusikat sõjaväeorkestrile. Teostest solistile ja orkestrile on lisaks seitsmele instrumentaalkontserdile veel Fantaasia klaverile, koorile ja orkestrile, Kaks romanssi viiulile ja orkestrile ning Rondo B-duur klaverile ja orkestrile.[92] KAMMERMUUSIKA: Beethoveni kammermuusika tähtsaima osa moodustavad tema 16 keelpillikvartetti. Eristatakse Beethoveni varaseid (kuus kvartetti, kirjutatud aastatel 17981800), keskmisi (viis kvartetti, kirjutatud aastatel 18061810) ja hiliseid keelpillikvartette (viis kvartetti ja "Suur fuuga", kirjutatud aastatel 18231826). Beethoveni keelpillikvartetid said populaarseks alles 19. sajandi teisel poolel
Olulisim on tema arvates, et laulja mõistaks teose sõnumit.13 2.5 Teosed 14 1955 "Neli kildu" ("Aastaajad") häälele ja klaverile (Juhan Liiv) 1956Avamäng nr. 1 sümfooniaorkestrile "Kalevipoeg", kantaat sopranile, tenorile, segakoorile ja sümfooniaorkestrile 1958 Kolm prelüüdi ja fuugat klaverile "Mahtra sõda", kantaat segakoorile ja puhkpilliorkestrile (Paul-Eerik Rummo) "Nukrad viivud" neli romanssi häälele ja klaverile (Minni Nurme) 1959 Avamäng nr. 2 sümfooniaorkestrile "Kihnu pulmalaulud", neli laulu segakoorile (rahvaluule, seadnud Olli Kõiva) 1960 "Kolm laulu eeposest" segakoorile ("Kalevipoeg") "Kolm lille", kolm miniatuuri häälele ja klaverile (Juhan Liiv) 1961 "Väike sümfoonia" isetegevuslikele sümfooniaorkestritele 1962 "Kolm mul oli kaunist sõna" meeskoorile ja flöödile (Paul-Eerik Rummo) 1963 13 http://www.koolielu.edu
Esimene kavatsus tekkis Zürichis 1857; libreto Bayreuthis 1877; instrumenteering on lõpetatud Palermos 1882.a. Esimesed etendused leidsid aset Bayreuthis Wagneri üleüldise, samuti H.Levise ja F.Mottli juhtimisel Muud Wagneri heliteosed * Kontsertavamäng d-moll * "Pulmad". Fragment, mis koosneb introduktsioonist, koorist ja septetist. * Sümfoonia C-duur. * Kolm romanssi ("Maga, armas laps" , "Roos" , "Ootus" ) * " Mõlemad grenaderid " * Ballaad "Kuusepuu" * " Apostlite pühaõhtusöömaaeg " - piiblistseen meeskoorile ja suurele orkestrile * "Tervitus kuningale" (Inglismaalt naasvale Freidrich Augustile) * "Leinamarss" puhkpillidele Weberi "Euryanthe" teemale. * "Weberi haua ääres" koorile ja orkestrile.
Kirjuta kolm lauset süüdistuseks ja kaitseks, poisid carmenist, süüdistuseks, tûdrukud kaitseks Merimee looming kannab nii romantismi ka realismi tunnusjooni: 1.romantiline "Carmenis" eksootika, tugevad karakterid, metsikud kired, röövlid, salakaubavedajad, mustlased, nôidus ja ebausk 2. realistlik "Carmenis" asjalik ja rahulik esitus, kommentaarid ajalukku, mustlaste päritolu andmed, autori erapooletu hoiak, palju kirjeldusi NÄITA HÄRJAVÔITLUSE PILTI LOE GARCIA LORCA ROMANSSI CARMENIST Romantiline luule ûlesanne: Loe Byroni, Shelley, Petöfi luuletusi, vali välja igast kaks luuletust, mis avaldavad môju, ava peamôte ja leia paar romantismile omast joont. 24 Autor luuletuse pealkiri peamôte romantilisi jooni HILJEM sentimentalism Ingl. lk.125 ôpik, Saksamaal/loe 8.kl. ôpik Jenoveva, Venemaal Karamzini "Vaene Liisa"
nad seotakse Kirikule tähtsate sündmustega, nagu ristimised ja pulmad. Võib tõmmata paralleeli lugude, mis räägivad haldjas-ristiemadest (fairy godmother), kes tulevad lapse ristsetele kingitusi jagama, ja Piiblilugudest tuttava Jeesus-last kummardama ning talle kingitusi üle andma tulnud kolme targa loo vahel. Muinasjuttude sügavaid juuri näitab Keightly “The Fairy Mythology”, kus kirjeldatakse “Okasroosikesele”9 väga sarnast Prantsuse romanssi “Le petit roy Oberon” ( eesti k väike kuningas Oberon), mis räägib Julius Caesari ja Peidetud Saare Leedi (Lady of the Hidden Island) pojast, haldjate (feede) kuningast Oberonist, kelle sündi olid kutsutud tunnistama mitmed haldjad. Nagu muinasjutule kohane, unustati kahjuks üks haldjas kutsumata. Karistuseks ei saanud Oberon kunagi pikemaks kui ta oli kasvanud kolmandaks eluaastaks. Hiljem siiski kahetsedes kinkis sama haldjas Oberonile ennenägematu ilu
kauni ja targa tütre Margheritaga. Vana ärimees ja muusikaentusiast võttis vaese, ent andeka noormehe meelsasti oma majja ning filharmooniaühing tähistas noore maestro pulmapäeva väärilise pidulikkusega. Intensiivse kontserditegevuse ja pedagoogilise töö kõrval jätkus pingeline loominguline tegevus. Ajavahemikul 18351838 pani Verdi noodipaberile Napoleoni surmale pühendatud oodi "Viies mai", marsse, tantse, laule, romansse, koore ja muud. 1838. a. trükist ilmunud kuus romanssi (nendest kaks Goethe "Fausti" tekstile) olid esimesteks kirjastatud oopusteks Verdi heliloomingus. Ka Milaanos alustatud ooper polnud mõistagi unustatud. 1838. a. tõmbas Verdi partituuri viimase taktijoone. Busseto filharmooniaühinguga sõlmitud lepinguaja lõpulejõudmine tõi kauaoodatud vabaduse, statsionaarse ooperiteatri puudumine Bussetos juhtis mõtted taas Milaanole ning juba pikemat aega meeles mõlkunud plaan viidi ellu. 1839. a. kolis Verdi koos perekonnaga Lombardia pealinna.
annaabi.ee 
