kodus ja kik need kaks aastat, mis ta seal veetis, mtles ta vaid pgenemisele. Lpuks nnestus tal koos mauripoisiga pgeneda. Nad hulpisid kaua oma vikese paadiga merel, kuni neid mrkas ks Ginea laev. Nad veti laeva ja laeva kapten oli nii lahke, et lasi Crusoel tasuta Brasiiliasse sita. Kapten ostis ra Crusoe kest mauripoisi. Ta ei tahtnud alguses poisi vabadust ma, aga poiss oli ise nus kapteniga minema. Brasiiliasse judes li Crusoe tubakaistanduse, mis hakkas vga hsti sisse tooma. Kuid ikka ei olnud ta rahul, sest ta ei saanud kia merel sitmas. Lpuks tuli sobiv vimalus ja Crusoe tegi kik lepingud ja testamendi oma istanduse kohta. 1. septembril astus ta laevale, mis pidi suunduma Aafrika rannikule. Kuid ka seekord tabas neid nnetus ja nad olid 12 peva orkaani meelevallas. Kik need 12 peva triivisid nad sihitult avamerel. Kui nad olid umbes selgeks teinud, kus nad on, veti suund Inglismaa poole. hel varahommikul karjus madrus le laeva: ?Maa?!?. Nii, kui juti vlja
See linn aga oli juba okupeeritud. Villasse tagasi judes ngid nad, et see oli samuti okupeeritud. Nii nad liikusid edasi Biarritzi, kus nad elasid pansionis. Kord kui Schwarts kis laevade vljumisi uurimas, leidis ta tagasi tulles Heleni toa prandalt pikali. Schwarts kutsus arsti, naine keelas viimasel oma mehele elda, et tal on vhk. Mees sai siiski teada, aga ei elnud Helenile, et ta teadis. Kord kohtasid nad hte ameeriklast, kes tegi neile vlja ja ksis, miks nad Ameerikasse ei tule. Kui mees tles, et neil pole viisat, lubas ameeriklane aidata. Schwarts tegi mnda aega juhutid, Helen aga kis vljas ja tuli alati hilja. hel peval vttis Gestapo Schwartsi kinni. Teda piinati, eesmrgiga teada saada kus on Helen. Lpuks ilmus Georg, kes hakkas ise Heleni asukohta vlja uurima. Schwarts andis Georgile Heleni aadressi. Teel Heleni juurde nnestus Schwartsil peidetud ileti abil oma kinniseotud ked vabastada. Ta tappis Georgi, vttis ta auto, passi ja raha ning lks Helenile jrele.
otsustas Oodo, et tema enam enda mraga sammugi ei sida. Vaid hoopiski Jaanuse tkuga. Kui nad olid natuke aega ratsutanud ja Prohveti- Prdi koobas hakkas paistma, kihutas Oodo Jaanuse ja Emmi eest ra. Teised pdsid talle jrele minna. Jaanus ja Emmi ngid, kuidas tkk teepeal olevast august le hppas ja edasi ilma koormata metsa jooksis. Kui Jaanus ja Emmi kohale judsid, lamas Oodo maas. Jaanus kkitas ta kohale ja rebis sdame lhedal olevad riided lahti ja kuulas krvaga sdant ja tles, et Oodo on vaid minestanud. Jaanus vttis Oodo endale selga ja hakkas teda Prohveti- Prdi koopa poole tassima. Kui Jaanus koopa juurde judis oli Oodo ikka veel uimane. Prohveti- Prt andis Oodole mingit lbipaistvat mrjukest juua. Lpuks rkas Oodo les ja vaatas uimaselt ringi. Oodo ksis, et mis temaga oli juhtunud ja kui ta seda teda sai, sai ta vihaseks. Siis vaatas ta Jaanusele otsa ja sai temagi peale vihaseks, et miks ta maamats temale kogu aeg otsa vahib.
vabatahtlikult stta. ainukesena oli selle vastu kmer. kes tahtis minna venelaste poolele. kmer lks tkeriga tlli ja tker viskas ta klassist vlja. jrgmisel hommikul kui ahas rkas oli terve tartu linn thi ja vaikne, mis tundus talle imelik. ta lks rongijaama kus ks mees kskis tal koolipoisi mtis ra vtta.. ahas vttis korra mtsi ra kuid hakkas siis mtlema et miks ta peab mtsi maha vtma.. tema kannab seda uhkusega edasi siis tuli talle uuesti see mees vastu ja tles uuesti et vta see mts juba maha.. ja rkis et venelased otsivad koolipoisse kes alustasid mssu. ahas otsustas minna oma vanemate juurde kes olid maal. alguses ta khkles sest tema ja tema vanemad olid vga vaesed ja ahas ei tahtnud nende kulul sma minna. kuid lpuks ta ikkagi lks. hiljem lks ahas oma vanu klassivendu vaatama. seal olid kik rmsad teda nhes. lpuks otustas ahas et ta ikkagi liitub oma klassivendadega ja lheb sdima. siis tuli sinna ahase isa.
mis seal toimub. Seal jtkati koosolekut. Jrsku ilmusid vlja soldatid ning toimus tulistamine. mberringi oli palju verd, paljud olid haavata saanud. Indrek vttis Kristi slle ning nad lksid koju. 14. peatkk Kogu linnas valitses lein, tnavad olid verised, ning inimesed otsisid oma omakseid. Peagi aga saabus ka ks rmusnum: vlja on kuulutatud nutud vabadused ja igused. Kristi lamas oma haavadega voodis, kuid ta oli rahul, et kes on vabadus. Nd ma tean, mis on revolutsioon!, tles ta. Vabad on need, kel suud juba mulda tis. Vabad on inglid taevas. tles emand Lohk (Kristi ema) vljakuulutatud vabaduse kohta. 15. peatkk Toimus koosolek koosoleku otsa ning kik seletasid aina vabadusest. Indrek otsustas aga minna hrra Bstri poole, nagu ta millalgi oli lubanud. Vanast sgikohast mda minnes ngi ta uksel silti: Leina prast suletud. Bstri korteri juurde judis tuli aga vlja, et hrra Bstri on surnud. Indrek suundus sgikohta, kus pidi olema Bstri surnukeha. Ta luges
tulla. Niisiis pab Johannes sisse saada Tallinna eliitkooli. Imekombel nnestubki tal ilma katseteta sisse saada, kuigi ta ppimine pole just kige parem. Esialgu suhtutakse temasse klassis normaaselt ning ta saab paljudega normaaselt lbi. Mne aja prast aga hakkavad kik teda klassist vihkama ning teda narritakse ja halvustatakse. Lisaks koolile on ka tema perekonna elu vga halb. Tal on ema, kelle skisofreenia on vtnud tugeva prde ning kes iga viksemagi asja peale hakkab nutma, sest ta arvab, et tema on kiges sdi. de, kes on vahetuspilane vlismaal ning isa, kes jttis kogu pere maha ja elab vanemate juures. Oma ega saab ta vga hsti lbi, kuigi Johannes pole teda vga ammu ninud. hel hetkel viskas Johannesel kogu tema elu le ning ta tahtis seda muutma hakata. Ta arvas, et on judnud nullpunkti. Johannes leidis omale uued sbrad, kes andsid talle lootus ja lohutust. Johannes otsustas, et ta hakkab jooksmas kima, tahtes letada oma isa rekordeid (tema isa on jooksus vga hea)
Jaan ei hakanud vastu vaidlema, vaid leppis sellega, mida Krhva valetanud oli. Juhataja kskis tal tund aega nurgas seista ning lahkus siis. Jaan lkski nurka ja seisis, kuid teised poisid tlesid talle, et ta vib sealt ra tulla, juhataja lks ra ju, kuid Jaan vastas, et ega see seismine tal tkki kljest ra ei vta. Nii siis noor poiss seisiski seal ning kik piilusid teda tekiservade alt. Lpuks, kui tund aega tis sai, lks ta oma voodisse, kus Vino talle tles, et oli teda koguaeg jlginud, kuidas ta seisis ning melnud, et ta on terasest mees, sest peale selle, et ta suutis Krhvaga vastamisi olla, oli ta alati kik td kige enne valmis saanud ning seisis oma karistuse aja ausalt ra. Sellest ajast alates hakatigi teda terasest poisiks vi teraspoisiks kutsuma. Jaan oli juba pris kaua lastekodus olnud. Suvi hakkas lbi saama ning teised lapsed, kes olid suveks kellegi juurde karjapoisiks vi muud td tegema linud, tulid tagasi
Aeg millal ma kohtusin Napoleoniga See juhtus 19. sajandi alguses kui ma kohtusin Napoleoniga. 21. sajandi keskel leiutati ajamasin, millega saab minna tagasi nii kaugele minevikku, kui vhegi vimalik, aga see tagasiminek ei muuda seda minevikku, mis juba kord toimunud on, kuna viksemgi muutus ajaloos vib muuta kik oleviku ja tuleviku, lhestades ajapiiri. Niisiis nagu ma juba tlesin juhtus see 19. sajandi alguses, kui mul tekkis erakordne vimalus kasutada hte nendest kallistest ajamasinatest. Ma rndasin lbi aja. See sit kestis kuskil 4 tundi ja mul hakkas tsiselt paha sellest. Ma ei astunud kohale judes ajamasinast vlja vaid see viskas mu alla, taevast. nneks olin ma langevarju selga pannud nagu eelnevalt oli soovitatud ning ma maandusin pehmelt keset Prantsusmaad hel ilusal l. Mul polnud rna aimugi, kus ma olin nii et ma vtsin vlja kaardi, mille olin kodus kaasa pakkinud lisaks paljudele muudele vidinatele. Napoleoni asukoht asus minust tpselt 11 kilomeetri kaugusel, nii et ma hakkasi
Tronje tapab X-koha pealt Siegfriedi. Nuhtleb Tronjet, aga ta ei sure. (lk87-89 - IIosa) Kriemhild abiellub uuesti hunnide kuninga Attilaga. Meelitab vennad oma klla ja Tronje tuleb ka kaasa ja Tronje heidab raneetud varanduse Reini jkke, et needusest lahti saada. Kriemhildil nnestub oma vgesid vitlema panna Tronje ja Gntheriga. Nad tapetakse. Hagen ei tle, kuhu ta varanduse heitis ja see jb saladuseks. Leidub ka ks asjalik mees, Attila vasall, Berni Dietrich. Berni tles, et see lugu on nii jube, et isegi see, kes selle loo kttemaksuks algatas, peaks ra tapma, jrelikult ka Kriemhildi tapma.
Ei naljata suurema ranki le Ei jaga infot vljaspool maffiat Ei tle mitte kellegile maffia liikmete nimesi Avalikus kohas ei aruta maffia asju Maffiast lahkud kastis Jlgid alati reelgeid Aitad alati oma liikmeid Ei suhtle politseiga Ei tee midagi uisapisa ja ilma ksuta Senikaua kui pole ksku antud, olete paigal Austad endast suuremaid auastmeid Austa maffia vrve ja nende jrgmisi Tegutse alati varjatult ra jta kuhugi asitendeid Kasutada vib kiki relvi mis ktte satub Masinaid ei tuuni Liikme naisi EI puutu, kasuta prostituuti!! *[b][u]Mnguvlised reeglid[/u][/b] [list] [*]Austa teisi mngijaid! [*]Ei RIKU htegi serveri reeglit! [*]Rollimng ENNEKIGE!! [*]OOC kanalites EI vingu ja ei Whine [*]Chuck EI mngi kunagi ! [*]Kui sind vetakse kinni,rvitakse vi midagi muud,siis ei hakka OOC kanalis vikeste asjade le vinguma ja vaenlaste vigu otsima,vaid TEED rollimngu kaasa!! [/list] [align=center]
Ta pingutas palju ,et mitte magama jda , aga lpuks ji ta ikkagi magama ja suust tulid viina aurud . Virgu Andres kasutas selle oma knes ra , et vaest saunikut veel rohkem hbistada . Kui jutlus lppes , kadus Jaan vlgu kiirusel kodu poole . Oldi teda ju avalikult hbistatud , milles ta ka ise mingil mral sdi oli . Kodus aitas ema ta riidest lahti . Jaan rkis ,et leidis teenistust ja sai kolm rubla ksiraha , aga keerutas , kust ta sekke teenistuse leidis , Ta rkis ja rkis ning hakkas lpuks lahinal nutma . Kui Jaan maga oli jnud , saabus Virgu Anni , ti sa ja andes selle Kai ktte . Jaan ei tohtinud sellest midagi teada , kuna talle ei meeldinud armuannid . Anni palus Kailt , et ta ei rgiks pojale , et ta seal oli kinud ja paluks Jaanilt , et ta enam krtsis prjutamas ei kiks . Kuuldused Jaani " vgitegudest " levisid ruttu . Eriti Virgu talus . Anni vanem de , pea abielluv Mari oli ka piiblitunnis olnud ega saanud Jaani kitumist kritiseerimata jtta . Pidi ta kik ju ele nina alla hruma ja
Ma suudan hpata le lompide on Austraalia kirjaniku Alan Marshalli autobiograafia. Raamat rgib Alani lapseplvest. Alan on kirjeldanud olusid ja sndmusi, mis aitasid temast teha selle, kes ta praegu on. Raamat algab Alani snniga ja lppeb sellega, et Alani perekond hakkab kolima Melbournei, kus Alan tahab hakata raamatuid kirjutama. Kohe raamatu alguses haigestus Alan, kes muidu oli tugev poiss, lastehalvatusse ja varsti peale seda hakkasid ta lihased kokku tmbuma ja jalad muutisid kverateks. Doktori ainus idee seisnes jalgade lihtsalt sirgeks vajutamisel. Alan pgenes oma kehast sellel ajal, kui emata jalgu sirgeks vajutas. Ta vaatas pliidisimsil olevaid hirmunud hobuste pilti. Kui Alan oma jalgade prast haiglasse sattus, sai ta sealt omale kohe spru. Mis sellest, et ta oli ainuke poiss palatis ja kik teised oli tiskasvanud mehed. Mehed imetlesid Alani julgust ja nimetasid teda vapraks, kuigi Alan ise nii ei arvanud. Haiglas sitis Alan ratastooliga, kuid kuna tema perekond oli suhteliselt
''mera jel'' M.Metsanurk Leini ja Kmbi lksid tlli ning Leini pgenes kodust koos lapsega. Ta lks lbi tuisu ja klma talve ning pimeda metsa kuhugi mahajtud majja. Jttis poja sinna, sulges hoolikalt ukse ja lks sa otsima. Tagasi tulles polnud poega enam majas ja ta lks teda maja mbert otsima, leides poja huntide poolt ra sduna, vttis ta poja kolba ning lks sealt minema, koju tagasi. Kui Kmbi sai teada, mis pojaga juhtunud olid, peksis ta Leini lbi. Leini lahkus sealt. Teel leiti ta Vello kla meeste poolt ja viidi ta Vello ette. Vello, kes oli Leini vend, lks juhtunut kuuldes vga vihaseks ja otsustas Kmbile ktte maksta
Ainult nemad kahekesi vivad.Nad elavad kui krboja ksualused,tema teenijad ja orjad jb ainult ks vabadus,nad saavad kahekesi sealt plehku pista. Ei tohi plaanitseda ega kavatseda. 4.Ta tahtis Kivimel td teha ja ei tahtnud minna seeprast,et keegi ei oodanud teda sinna. 5.Siis kui nad Annaga lksid paadiga jrvele rakette laskma.Paadis rkisid. 6.Seal oleks saanud hea pllumaa. 7.Anna kutsus teda lahkelt oma tuppa,neil hakkas jutt jooksma,rkisid Eevi lapsest Villust.Sellest,et Eevi ema on suremas. 8.Ta tles talle,et Krbojale oleks vaja meest,mitte tema sugust santi,ta vib ainult sulaseks minna.Ja seeprast,et ta ngi vga vhe terve silmaga ja ksi oli ka katki. 9.Tal oli raske,kik see,et ta pidi otsustama,kas ta lheb Krboja peremeheks vi ei.Kas vtta Eevi naiseks.Tal oli raske elada,kuna ta oli praktiliselt pime ,ja ta poleks saanud ldse td teha,kuna ksi oli ka katki. Krboja Anna ti talle ainult nnetusi kaela. 10.Krboja perenaine sai siis aru,kui Anna tahtis linna ra minna,ei tahtnud
ajal, 1815. aasta kevadel, Elba saarel pagenduses. Dants heidetakse kohtupidamiseta Ifi kindluse vangikongi. Korrumpeerunud prokurr mtsib skandaali kinni, toimikud kaovad, Dants jetakse saatuse hooleks. Dants leiab saatusekaaslase ja liitlase kongikaaslase abee Faria nol, kellega veedab koos aastaid. Vana tark mees avab naiivsele noormehele komploti telised tagamaad ja prandab talle muinasjutulise varanduse, mis on peidetud vikesele Monte Cristo saarele Vahemeres. Kui abee sureb, poeb Dants tema asemel koolnukotti ja ta visatakse merre. Salakaubavedajad ngitsevad pgeneja veest vlja ja Dants asub teele Monte Cristo saarele. Ta leiab aarde ja astub prast 14 aastat taas Prantsusmaa pinnale, peas vasardamas ainult ks mte: nd saabub tasumise tund Krahv Monte Cristo originaalvljaanne on peaaegu 1500 leheklge pikk. Alexandre Dumasl kulus romaani kirjutamiseks vhem kui aasta, samal ajal oli tal ksil teine maailmakuulsaks saanud romaan Kolm musketri
pinevalt minult teateid. Alguses ei suutnud ma midagi nha, sest kambrist vljuv soe hk pani knla hubisema. Kui mu silmad aga valgusega harjusid, kerkisid nagu udust esile kambri sisemuse ksikasjad, kummalised loomad, kujud ja kuld kikjal srav ja sdelev kuld. Teistele, kes mu krval seisid, vis see tunduda igavikuna olin imetlusest keeletu (H. Carter, lk 176) Lord Carnarvon oli esimene, kes seda pinget enam taluda ei suutnud. Kas te nete midagi, Carter? sosistas ta erutatult. Jah, tles Carter, imepraseid asju. Seda, mida nitas siin vilkuv knlaleek, polnud kski inimsilm ninud enam kolm tuhat kolmsada aastat. See oli kauneim, hinnalisim, mida arheoloogid iial olid maapuest pevavalgele toonud. Seal seisis lootoseiekujuline lbipaistev alabasterkarikas, sellest vasakul mitu kulla ja klaasintarsiaga kaunistatud mberpaisatud vankrit. Nende taga prani silmi vaatav kuningakuju, kullast voodid, mustad kirstud, kuldne troon. Kuid polnud jlgegi sargast vi muumiast
USA 1920.-1930.aastail Usa sisepoliitline elu. 1. toimis kaheparteissteem. 2. valitses vabariiklik kord 3. seadusi vttis vastu kongress 4. riiki juhtis neljaks aastaks valitav president. 5. juhtivad erakonnad: Demokraatlik(arvasid et majandusse vib vajadusel sekkuda) ja Vabariiklik(sekkumine lubamatu) Partei ( parempoolsed, pooldasid vabaturumajandust ) 6. majanduslik liberalism - seisukoht, mille jrgi riigi kontroll majanduse le tuleb viia miinimumini. Vabaturu vidukik. 1. 1920.vidutses vabaturg 2. kuulutati phiseaduse vastaseks mned ettevtjate vabadusi piiravad seadused 3. veti kasutusele uut tehnikat ja uusi tootmisviisi, algas hulgitootmine 4. hakati ehitama pilvelhkujaid 5. sai alguse reisilennundus " Al Capone on ndsest boss ... " 1. 1920. aastatel kasvas ka kuridegevus seoses keeluseadusega (alkohooli seadus) 2. sdistati Kongressi ja valitsust vimu kuritarvitamises 3. tekkisid maffia rhmitused millega ei kaasnenud ainult alkoho
Onegin ja Tatjana (Puðkin Jevgeni Onegin)Onegin ja Tatjana (Pukin Jevgeni Onegin) Armastuses ja sjas on kik lubatud. Kunagi ei tasu milleski tiesti kindel olla. Siin maailmas on kord juba nii seatud, et miski ei ole igavene, kik on muutuv ja pidevas liikumises. Sdameasjad kui elu ks thtsamaid osasid ning kirjanduses philiselt kajastatavaid teemasid omas keskset kohta ka romaanis Jevgeni Onegin. hepoolne armastus oma nnetu saatusega on arvatavasti igale inimesele vhemalt korra elus piina ja sdamevalu tekitanud. On vhe snapaare, millest paari sajandi vltel htemoodi aru saadakse. Vib ju lputult vaielda selle le, et kes on sdi. Niikuinii mtlevad mehed htmoodi ja naised teisiti. Jevgeni Oneginis on autori kujul eriline roll. Ajuti ilmub Pukin romaani kui tegelane: ta on Onegini sber, nad jalutavad koos Neeva kaldal, arutavad maailmaasjade ja luule le. Mu meelest see on thtis faktor, vi teravkeelne lugeja saab hakkama ehk vitega, et minagi siin kogu aja nii nagu Byr
rvimisest(varas oli mees Meung`ist). Bonacieux ja d`Artagnan ngi tnaval meest Meung`ist ja jooksis talle jrele. 9.D`Artagnan rkis oma kolmele sbrale Bonacieuxi kest raha teenimisest, kuni Bonacieux tuppa tormas ja rkis, et teda olevat tahetud kaardivelaste poolt, et ta olevat rvinud ise oma naise. Bonacieux`i jrel tulid tuppa kaardivelased, kes Bonacieux`i kinni vtsid(d`Artagnan ei tahtnud ennast tema kaitsmisega pagandusse sisse mssida). D`Artagnan tles toosti: "Kik he ja ks kigi eest!" 10.D`Artagnan kuulas alltoas olevaid hli(sinna oli hiirelks lesse seatud-kik kes sisse lksid, kuulati le), kuni proua Bonacieux hiirelksu pti. D`Artagnan lks preilit pstma, sest teda taheti juga ra viia. Ta viis proua Athose majja redutama. Siis lks d`Artagnan Treville`i juurde alibit looma(keeras Treville`i kella edasi ja hiljem tagasi). 11.Bonacieux lks Aramise akna juurde(sel) ja vahetas teise naisega taskurtte(Aramise majas sees)
talle mitte sugugi vimatu lesanne. Fiona pani iga kuu raha krvale ja lpuks saatis talle le 40 tuhande naela. Fiona ei teadnud ikka veel, et Thomas on petis. Kik ta saadetud aadressid ja pildid olid vltsingud. Lpuks kui asi juba vga imelikuks muutus hakkas naine meest kahtlustama. Phjuseks oli see, et mees helistas naisele kogu aeg salastatud numbri pealt, saatis kigest ainult he pildi endast, selle aja sees oli Fiona terve albumi saatnud. Thomas tles ikka veel,et on suhteliselt vaene ja vajab raha. Fional hakkas temast hale ja saatiski mehele raha. Lpuks ei lasknud naine ennast enam alandada ja andis Thomase politseisse. Asja hakati lhemalt uurima. Petis saadi ndala prast ktte ja avastati, et see polnud tema esimene pettus. Thomase tegelik nimi oli Federico. Naine ngi enda armastatud esimest korda alles kohtusaalis. Suur oli ka tema shokk, kui mees ei sarnanenud karvavrtki pildil olnud mehele
gmnaasiumisse sisse saanud. Poiss pidi Stjrnsbergi koolis kima kaks aastat. Vahepeal korraldati ka haaranguid, st. seda, et gmnasistid tulid niisama tubadesse sisse, prasid need pahupidi ja lksid siis minema. Erik osales ujumisvistlustel, kus ta vitis pris mitmetel aladel nagu ta oli lubanud Tosse Bergile. Vahepeal hakkasid Pierre ja mned teised reaalkoolipoisid naksakutele vastu. Erik tahtis kokku koguda vimalikult palju poisse, et hakata vastu naksakutele. ks poiss - Johan S - tles, et seda tuleb kindlasti teha Laeka kaudu, ent see ei nnestunud. Johan S ise kutsuti jrgmisel peval Silverhielmi ja Dahleni poolt ruutu ning ta klobiti lbi. Siis lubas Johan S ei ei keelud edaspidi naksakutest. Nukogusse valiti uued liikmed ja nd valiti sinna ka Silverhielm ja Dahlen. Seejrel jrgnes Kloostri. See oli alati jrgmine peale valimistulemuste selgumist. Siis korraldati midagi eriti hullu just nimelt "uutele ja ninakatele". See oli teada, et Erik saab kaela kige hullema, sest
vi siis nidata vlja oma tundeid ning kirjaldada neid teise inimese lbi. 6.) Lolita. Lolita oli pitsakas, kaval , ilus , noor ja naiivne vike tdruk. Lolita oli mitme noga. Samas ta pirtsutas nagu vike laps ning samas osaks tiskasvanud mehe enda srme mber keerata. Ta oli kaval , ta teadis kuidas ja millal milliseid nuppe vajutada , et mees teeks nagu tema tahab. Samas ta oli vike tdruk kes ji varakult oma emast ilma ja ji oma kasuisa meelevalda, tal ei olnud ju kedagi teist. Nagu tles tema kohta Humbert Humbert:"Naiivne ja valelik, vluv ja vulgaarne Lolita, kord pahuralt mossitav, lemeelikult rmus tdrukunhvits muutus ajuti lausa talumatuks." Humbert Humbert. Humbert oli kena, meeldejv, hurmav, natuke imelik, armikas, kindlasti kaval ja tark. Talle meeldis vikesed tdrukud, neid ta kustsus nmfettideks. Eriti meeldis talle Dolores Haze , ta lausa jumaldas teda. Ta abiellus isegi Doleorese ehk Lolita ehk Lo emaga,proua Hazega,
Timm Thaler ehk Mdud Naer James Krss Lars Trunin Tegelased: Timm Thaler, parun Taruk, trimees Johnny ja palju muid tegelasi. Sisu kokkuvte: Timm Thaler on vike 12aastane poiss, kes on kaotanud oma ema ja ta isa on vtnud endale naiseks vrasema. Vrasema on aga kuri ja arvestab enamasti ainult oma enda poja Erviniga. Kuid kui saabus phapev, siis kisid Timm ja ta isa hipodroomil hobustele kihla vedamas. Ja vahel, kui nad vikese summa vitsid, siis sitsid nad trammiga koju. Kuid siis juhtus ks pev selline nnetus, et Timmi isa suri ra. Timm oli vga nnetu, sest nd oli talle jnud ainult kuri vrasema ja tobe vend Ervin, kes segas Timmi kogu aeg, kui ta tahtis ppida. Ainus asi, mis Timm tahtis, oli isale marmorist hauakivi osta, kuid tal ei olnud piisavalt raha ja vrasema poleks ammugi andnud. Seeprast hakkas ta salaja phapeviti hipodroomil kima hobuseid vaatamas. Hipodroomil juhtus aga selline asi, et Timm kohtus he mehega. Tema nimi oli parun Taruk. Ta oli jlginud vahepeal Timmi ja pa
Ilmselt ainult hvardavad- tenoliselt thendaks see eelkige tema kui peatoimetaja vljavahetamist.Vevalt nad julgevad kergekeliselt eesti rahvakultuurile nii olulist ajakirja kinni panna. Igal juhul on mul vaja see asi valmis kirjutada. Palju siis tnaseks on laekunud?uuris Peeter Vaid nii kolmkmmend lugu.Neil on peaaegu romaanid.lejnu ei kvalifitseeru.Ja nende hulgas,mis formaalselt kvalifitseeruvad,on enamik samuti pask. Mlemad tdrukud tstsid pea ning Lidia tles tsise hle ja piduliku ilmega:Kik,kes praegu veel eesti keeles kirjutavad,on alaarenenud. Peeter noogutas lbustatult.Ma ei saa aru,miks me peame ldse kirjandusest eraldi levaateid kirjutama.Kogu keelekood on ju xxl sajandi alguse tasemel,sellega pole suurt midagi peale hakata. Lk 370-371 Lauanurgale ilmus hbedane kandik ja sellel pakk vrvilisi mbrikke,mis olid ilusasti paelaga kinni seotud,kige peale oli kollasele sedelikesele kena kekirjaga kirjutatud Vikerkaar
sajandi Indias. Kaitstes alguses Punjabis islamit kristluse eest, lisas ta hiljem oma petustesse kristlastelt levetud mtteid. Phiteesideks oli, et Jeesus suri tavalisse surma ja ei linud taevasse. Samuti, et jihad ei pea olema vitlus mgaga, piisab, kui seda teostatakse vaimselt. Samuti tiendati usku nn teise advendiga, hindude krina usuga ja muude materjalidega. Kuigi ahmadiidide vool on tnaseni silinud, saadi 1984. aastal tagasilk Pakistani valitsuselt, kes tles, et sellisel usul ei ole islamiga midagi hist. 7.2 Mustad moslemid Peale Teist maailmasda tekkis USA-s sellenimeline rhmitus. Kuigi nad kasutavad peamiselt islami phialuseid, on neid eraldavaks tunnuseks must natsionalism ja protestiliikumine. Nende liider, Elijah Muhammad, kes oli saanud innustust prohvetlusest ja vimest surnud hingedega kontakti saada, koondas enda mber palju jrgijaid. 8. Islami usukombed 8.1 Palvetamine Moee on islami phakoda, kus moslemid kivad palvetamas ning jutlusi
Robinson Crusoe Lugemispäevik Autor: Daniel Defoe Pealkiri: Robinson Crusoe Robinson Crusoe tahtis juba väiksena minna merereisile, kuid tema vanemad ei lubanud. Tema esimene merereis ajas talle hirmu nahka, kuid see ei heidutanud teda. Mõningat aega oli ta orjaks ühele aafrika kaupmehele, aga tal õnnestus tema küüsist pääseda ning sa alustada ise mereretke. Ta rändas Brasiiliasse, kuhu ta rajas suhkruroo kasvanduse millega ta teenis palju raha, kuid ta ei suutnud seda üksinda üleval hoida. Tal soovitati minna Aarikasse orje ostma minna,
Joonas teda ei kuulnud, kuid teda kuulsid Klinker ja Kang. Kui Joonas mne tunni prast metsast tagasi tuli, oli laohoone leekides. Joonas lks sinna sisse ja tmbas he keha sealt vlja. Uudishimulikud klaelanikud olid juba pleva maja juurde tulnud, keegi oli ka tuletrje, politsei ja kiirabi kutsunud. See, kelle Joonas vlja tmbas, oligi Marko. Kiirabi viis Marko kohe haiglasse. Politsei tahtis Joonast endaga kaasa vtta, kuid oli ks tunnistaja, kes tles, et Joonas tuli hiljem, kui maja juba ples. Jrgmisel peval oli lehe esikaanel see tulekahju ja all on kirjas KOOLIPOISS PSTIS KAASLASE TULESURMAST. Joonase vanemad olid vihased, et Joonas ldse oma nina sellistesse asjadesse topib. Joonase arust peaksid nad nnelikud olema, sest tema nimi on seal ju ka kirjas. Joonas uurib suure huviga lehte ja on vga nnelik, et tema seal kirjas on. kki mrkab ta, et surmakuulutuste seas on ka Gunnar Saagi nimi. Joonas tunneb end ta surmas sdi. Ta arvab, et
" "vaikust, jnesed!" snas petaja liisa. "kaspar, vta parukas peast ja pane ilusti ra. on hommikusgi aeg." vikesed jneselapsed vtsid laua mber istet ja petaja liisa jagas igahele piimapudeli ning kpsiseid. klass muutus ruttu rahulikuks. kuuldus ainult, kuidas jneselapsed vaikselt jooki luristasid ja kpsiseid kitsesid. petaja liisa uuris korrapidajate nimekirja. "kati, tna on sinu kord laud lapiga le phkida. janno, sina korjad pudelid kokku. kaspar polnud veel smist lpetanud "sellest pole midagi," tles petaja liisa. "s rahulikult lpuni ning korista prast ise oma pudel ja kpsisepuru. siis tule meie juurde." aga mida tegi kaspar,kui ta oli smise lpetanud? ta phkis salvrti ja kpsisepuru prandale ning jttis pudeli lihtsalt laua peale. kik jnesed istusid petaja liisa mber, kes oli valmis neile muinasjuttu jutustama. "aga mida mina nen?" hatas ta range noga. Alvin ahvike vis saabuda! "tere hommikust, jneselapsed. ma nen ,et te olete tna hommikul vahvasti mnginud.
1. Selgita muistse vabadusvitluse eellugu. 2. mera ja Madisepeva lahing. Millal toimusid? Kelle vahel? Lahingute kik ja tulemus. 3. Kirjelda muistse vabadusvitluse lppjrku. Too vlja thtsamad sndmused. 4. Nimeta eestlaste kaotuse phjused (vhemalt 5). 5. Millised olid muistse vabadusvitluse tagajrjed? 6. Milline on thtsaim kirjalik allikas muistse vabadusvitluse kohta? Kas selle autor oli hinnangutes iglane vi mitte? Miks? Phjendage oma arvamust. 7. Kas muistse vabadusvitluse puhul oli tegemist agressiooni vi misjoniga? Phjendage oma arvamust. 8. Kas ristisda Balti rahvaste vastu vib pidada ajalooliseks seadusprasuseks vi juhuseks? Phjendage oma arvamust. 1) 12.saj algas sakslaste tung itta, mis veidi hiljem hakkas oluliselt mjutama eestlaste edasist saatust. Lnemaale hakkasid selle tttu ka liikuma kaupmehed. Nende vahendusel tuli 1184. aasta paiku Meinhard Vina je juurde ristiusku levitama. 1186. aasta phitseti ta Liivimaa piiskopiks. Meinhardi abiliseks sai Theoderich. ksklla rajati k
Eesotsas seisid monarhid, kes valiti ukondlaste seast. Kombed kreekaprased, kuid veti eeskuju Idamaadest. Sjavgi ei koosnenud enam kodanikest, vaid palgasduritest. 15.Millised muutused toimusid hellenismiajal kultuurielus: a) filosoofias, b) teaduses, c) kirjanduses, d) teatris. v: Filosoofia - filosoofid hakkasid rohkem arutlema inimese kui ksikisiku kohta ja proovisid leida viisi, kuidas saavutada nn ja hingerahu. Samuti tles niteks Epikuros, et jumalaid pole vaja karta. Teaduses - valdkondade tekkimine, snastati geomeetria phialused, usuti kindlalt, et Maa on kerakujuline, joonestati mitmeid Maakaarte. Kirjanduses - thtsaim zanr luule, ainet otsiti tihtipeale mtoloogiast. Teatris - eelistati komdiaid, argieluteemasid. 16.Kes nad olid ja millega said tuntuks? Tooge ka ks nide tegevusest. a) Sokrates, b) Homeros, c) Platon , d) Herodotos, e) Aristoteles.
Ovaalne portree Lksin koos kammerteenriga hte ajutiselt ja hiljuti mahajetud lossi, et mitte veeta d lageda taeva alla.Seadsime end sisse hte viksemasse ja vhem luksuslikumasse tuppa sisse. See asus hes krvalises tornis.Selle sisustus oli kallihinnaline, kuid vanamoodne. Seinu katsid hulgalised maalid, mille vastu ma ka kohe huvi tundsin.Oli juba ja lasin kammerteenril sulgeda kik rasked luugid ning lasin sdada knnlad. Seda kike selleks, et vaadata maale.Leidsin pisikese kite vdipeatsist, milles kritiseeriti ja kirjeldati seinal rippuvaid maale. Lugesin kaua, umbes keskni kuni mulle knalde asukoht ei meeldinud ja ma olin sunnitud seda muutma. Sellel teol oli aga hoopis ootamatu tagajrg, sest arvukad knaladvalgustasid nd toa seda osa, mida ma enne polnud ninud. Seal rippus maal hest sja naiseikka judnud tdrukust. Sulgesin silmad, et saada aega natuke jrele melda. Natukese hetkeprast kinnitasin pilgu taas maalile. Kunstitoesena oli maal letamatu. Selle maali raam oli kullatud ja ovaalne
Koolivgivald on vga populaarne teema ja hiljuti on sellest aina rohkem rkima hakatud. Vgivalda esineb igas koolis. Kui tiskasvanutele thendab vgivaldne kitumine tavaliselt seda, et kahjustatakse teist inimest fsiliselt, siis koolipilastele thendab vgivald midagi muud. Esiteks, vgivald on midagi halba, millega kaasnevad negatiivsed emotsioonid. Teiseks, vgivald on teisele inimesele fsiline kallalekippumine ja haigettegemine. Kolmandaks, vgivald thendab vaimse kannatuse tekitamist. Koolivgivalda saab klassifitseerida vaimseks ja fsiliseks vgivallaks. Fsiline vgivald seisneb selles, et lapsed kaklevad omavahel, lihtsalt pannakse teisele jalg taha vi lakse nrgemaid. Vaimne vgivald see-eest nii hsti vlja ei paista. Philiselt seisneb vaimne vgivald narrimises vi lihtsalt selles, et lapsel ei ole spru ja ta on trjutud. Nagu me aru saame, siis vaimset vgivalda ei saa me kuidagi seadusega piirata ja nii ei saa ka seda kuriteoks nimetada. Selline lastevaheline vgivald ei pruugi ldse vljagi paist
1.)Erich Maria Remarque (kodanikunimi Erich Paul Remark; 22. juuni 1898 Saksamaa Osnabrck 25. september 1970) oli saksa kirjanik. Remarque on saanud kuulsaks philiselt romaanikirjanikuna, ehkki ta kirjutas nooruses ka esseid ja lhijutte ning 1956. aastal nidendi "Lpp-peatus" (eesti keeles 1962). Erich Maria Remarque sndis Osnabrckis raamatukitja pojana. Prast phikooli lpetamist ppis Osnabrcki katolikus petajate seminaris. Aastal 1916 lks sdurina rindele. Sai mitmeid kordi haavata. Prast Esimest maailmasda jtkas pinguid ning tegi juhutid raamatupidaja, mgiagendi, hauaplaatide mja, klaveripetaja ja organistina. Samuti kirjutas ta teatrikriitikat Osnabrcki ajalehtedele. Hiljem elas ta Hannoveris ja Berliinis. Berliinis elades ttas Erich Maria Remarque Sport im Bild spordiuudiste toimetajana. Aastal 1931 lahkus Erich Maria Remarque Saksamaalt ning lks elama Lago Maggiore jrve rde Tessinisse. Aastal 1938 veti temalt Saksa kodakondsus. Aastal 1939 emigreerus ta USAsse, kus esialgu elas Los
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
