Robinson Crusoe Robinson Crusoe armastas seiklusi. Tema suurimaks sooviks oli minna merele. Lõpuks õnnestus tal merele saada oma sõbra isa kaudu, kes oli meremees. Esimene öö merel oli Robinsonile hirmus, aga ta jätkas reisimist. Ta sattus orjaks ühele Aafrika kaupmehele, kellelt tal õnnestus pääseda. Siis jätkas Robinson mereretke iseseisvalt. Lõpuks jõudis ta Brasiiliasse, kuhu ta rajas suhkrurookasvanduse, mis tõi talle palju raha. Robinson ei jõudnud kogu tööd seal ise teha ning talle soovitati minna Aafrikasse orje ostma. Robinson hakkaski merereisiks valmistuma. Teel Aafrikasse aga sattus Robinson meeskonnaga tormi kätte. Kõik peale Robinsoni hukkusid. Vesi kandis Robinsoni saarele, mis paistis olevat inimtühi. Robinson ei saanud aru, miks Jumal teda karistas
Robinson Crusoe Lugemispäevik Autor: Daniel Defoe Pealkiri: Robinson Crusoe Robinson Crusoe tahtis juba väiksena minna merereisile, kuid tema vanemad ei lubanud. Tema esimene merereis ajas talle hirmu nahka, kuid see ei heidutanud teda. Mõningat aega oli ta orjaks ühele aafrika kaupmehele, aga tal õnnestus tema küüsist pääseda ning sa alustada ise mereretke. Ta rändas Brasiiliasse, kuhu ta rajas suhkruroo kasvanduse millega ta teenis palju raha, kuid ta ei suutnud seda üksinda üleval hoida. Tal soovitati minna Aarikasse orje ostma minna, ning seda ta ka tegi.
Raamatu vastamine. Pealkiri: ,,Robinson Crusoe" Autor: Daniel Defoe Ilmumisaasta: 1719 Ilmumiskoht: Inglismaa Lühike sisukokkuvõte raamatus toimunud tegevusest: Robinson Crusoe tahtis juba lapsena meremeheks saada, aga vanemad ei olnud nõus. Tal tuli võimalus minna merele oma sõbra isa abil, kes oli kapten. Reisil hakkas meri tormama ja ta jäi merehaigeks. Aga kui ta jõudis kuivale maale tagasi tahtis ta veel minna merele. Ta läks Londonisse ja sai tuttavaks ühe kapteniga, kelle abil ta hakkas käima Guinea rannikul asju maha müüma ja teenis niimoodi endale varandust. Aga ühel reisil nad sattusid mereröövlite
............. 4 Lõppsõna.....................................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................7 Sissejuhatus Ma teen referaadi D. Defoe romaanist ,,Robinson Grusoe". See on väga põnev raamat ja ma tõesti nautisin selle lugemist. Seda romaani lugedes sain teada midagi täiesti uut. Selgus, et Robinson Grusoel oli prototüüp Alexander Selkirk, kes on tõesti merehädas olnud. Vahe on vaid selles, et Defoe on oma kangelase Vaikselt ookeanilt Mas a Tierra saarelt viinud Atlandi ookeani Orinoco jõe suudme lähedale mingile saarele. Samuti muutis Defoe peategelase ametit: keevalisest mereröövlist on romaanis saanud lihtne arutlev kaupmees. Ka nihutas kirjanik tegevusaja 50 aastat ajaloos tahapoole, merehädalise vangistuses viibimise aega suurendas aga prototüübiga võrreldes mitu korda
Robinson Crusoe oli 3. laps perekonnast , ta isa ei tahtnud et ta tegeleks merel seilamisega , 1. kord kui see juhtus oli ta teel Londonisse jäi ta merehaigesks ja lõpuks tõusis torm , hiljem kui mindi paadiga tormi eest varju ühte sadamasse läks see laev seal katki , aga õnneks võttis ennem neid peale suurem ja tugevam laev. Pärast liiguti laevaga edasi ja kuna torm oli veel suur mindi järgmisesse sadamasse. Seejärel läks Robinson Crusoe laevale mis oli teed Gineasse, pärast tulid mereröövlid , kes olid Salest, kes hakkasid Robinson Crusoet taga ajama, lõpuks said mereröövlid Robinsoni kätte. Ta veeti Salesse, kus temast tehti kateni isiklik ori mitte ei viidud kuskile sisemaale. Ta käis kapteniga merereisidel , kuid üks kord otsustas et ta tahab põgeneda. Kapten visati laevast välja , ja kaptenil oli ka teine poiss nimega Xury , kes oli nõus Robinsonile truu olema.
Robinson Crusoe ,,Robinson Crusoe" on kirjutanud Inglise kirjanik Daniel Defoe. Raamat avaldati esmakordselt 1719. aastal, ning seda peetakse ka esimeseks inglisekeelseks romaaniks. Raamat on autobiograafiline, rääkides väljamõeldud peategelase elust, kes veetis 28 aastat üksikul saarel. Robinson Crusoe elas linnas nimega York ning ta oli peres kolmas poeg. Tema isal olid poisiga omad plaanid. Robinson sai parima hariduse, mille vanemad talle võimaldasid ning temast pidi saama seadusetundja. Kuid justkui isa kiuste ei tahtnud Crusoe sellest kuuldagi. Teda tõmbas meri. Nii ta läkski salaja ühele laevale, mis suundus Londonisse. Teel tõusis aga torm, mis hirmutas meest väga. Ta oli nii ehmunud, et hakkas palvetama. Ta lubas enda palvetes, et kui ta jääb ellu siis talitab isa soovi järgi. Robinson pääses, kuid ei
Robinson Crusoe ,,Robinson Crusoe" on kirjutanud Inglise kirjanik D. Defoe. Raamat avaldati esmakordselt 1719. aastal. Seda peetakse ka esimeseks inglisekeelseks romaaniks. Raamat on autobiograafiline, rääkides väljamõeldud peategelase elust, kes veetis 28 aastat üksikul saarel. Robinson Crusoe elas linnas nimega York ning ta oli peres kolmas poeg. Tema isal olid poisiga omad plaanid. Robinson sai parima hariduse, mille vanemad talle võimaldasid ning temast pidi saama seadusetundja. Kuid justkui isa kiuste ei tahtnud Crusoe sellest kuuldagi. Teda tõmbas meri. Nii ta läkski salaja ühele laevale, mis suundus Londonisse. Teel tõusis aga torm, mis hirmutas meest väga. Ta oli nii ehmunud, et hakkas palvetama. Ta lubas enda palvetes, et kui ta jääb ellu siis talitab isa soovi järgi. Robinson pääses, kuid ei pidanud enda sõna ta ajas need mõtted
Robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused Sisu Crusoe (nii kutsusid teda sõbrad) sündis 1632. aastal Yorgi linnas. Ta oli kolmas poeg peres ja tema isa oli andnud talle parima hariduse, mida nad lubada said. Crusoe isa tahtis temast teha seadusetundjat, kuid poiss ei tahtnud sellest kuuldagi. Teda tõmbas vaid meremehe-elu. Crusoe põgenes kodust ja astus laeva, mis suundus Londoni poole. Aga tee peal tõusis torm ning see suutis Crusoet nii palju hirmutada, et ta hakkas jumalat paluma. Ta palvetas, et ta elaks selle tormi üle ja kui ta peaks selle üle elama, siis läheb ta otsejoones isakoju tagasi. Kuid kui nad pääsesid, siis ajas Crusoe need mõtted peast ja sõitis laevaga edasi. Kuuendal päeval puhkes jälle suur torm ja seekord juba nii suur, et isegi vanad merekarud arvasid, et laev läheb põhja
Robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused. Sisu Crusoe (nii kutsusid teda sõbrad) sündis 1632. aastal Yorgi linnas. Ta oli kolmas poeg peres ja tema isa oli andnud talle parima hariduse, mida nad lubada said. Crusoe isa tahtis tast teha seadusetundjat, aga poiss ei tahtnud sellest kuuldagi. Teda tõmbas vaid meremehe-elu. Crusoe põgenes kodust ja astus laeva, mis suundus Londoni poole. Aga tee peal tõusis torm ning see suutis Crusoet nii palju hirmutada, et ta hakkas jumalat paluma. Ta palvetas, et ta elaks selle tormi üle ja kui ta peaks selle üle elama, siis läheb ta otsejoones isakoju tagasi. Kuid kui nad pääsesid, siis ajas Crusoe need mõtted peast ja sõitis laevaga edasi. Kuuendal päeval puhkes jälle suur torm ja seekord juba nii suur, et isegi vanad merekarud arvasid, et laev läheb põhja
Kuidas teha üksikul saarel leiba? Robinson Crusoe oli julge, enesekindel ning väga seiklushimuline noormeesmees. Tema suurimaks sooviks lapsepõlves oli minna merele ja otsida seiklusi, kuid vanemad ei olnud sellega päri. Vanemad arvasid, et ta ei tuleks ihuüksi maailmas toime ning sedaviisi ei jõuaks ta elus kaugele. Lõpuks õnnestus tal siiski merele saada oma sõbra isa kaudu, kes oli juba ammu meremees. Juba esimene öö merel ajas RC-le hirmu nahka, kuid tema suur soov merel olla ei lasknud tal oma võimalust käest anda
ja astronoomiks. Tol ajal kõneldi teadlaste keskel palju huvitavast nähtusest, mille aeg sai täis 1796. aastal. Nimelt pidi siis Veenus mööduma Päikesest, ja see asjaolu pidi andma võimaluse paremaks tutvumiseks niihästi Veenuse endaga kui ka Maakera vahemaaga Päikesest. Samuti oli teada, et seda loodusnähtust võis kõige paremini vaadelda vaikse ookeani lõunapoolses osas. Otsustati saata laev teadlastega mõnele Vaikse ookeani saarele Veenuse vaatlemiseks. Kuningas arvas, et kõige kohasem mees seda ekspeditsiooni juhtima on James Cook. James oli sellest ideest vaimustunud. Ta pidi küll oma perekonna jälle maha jätma, kuid meri kutsus teda niivõrd, et te ei saanud keelduda. Cookile jäeti vabadus valida välja laev ja varustada see. Laeva "Endeavouri" varustamine ja kordaseadmine toimus põhjaliku hoolega. Laeva meeskond koosnes kokku kaheksakümne neljast mehest. Pärast mitu nädalat
1. Piibli loomine. Piibli keel ja tõlkimine. Vana ja uus testament. Apokrüüfid Piibli loomine, tõlkimine, keel Tol ajal, 17.saj alguses, oli eesti keel habras. Sõnavara polnud lai ja grammatika oli ebamäärane, sest eestlased polnud siis veel haridust saanud ja ei osanud ise süstematiseerida ja kirja panna. Vaimulikud tegelesid eesti keele korraldamisega. Et piiblit tõlkida, sisu ja termineid edasi anda, arenes eesti keele kirjakeel, kuna selliseid sõnu, nagu „mürr“ ja „aaloe“ polnud. Piibel tõlgiti eesti keelde 1739.aastaks. Selle tõlkimiseks kulus ligi 100 aastat. Vahepeal oli palju sõdu ja katke, mis takistasid kirjutamast. Oli ka konflikt, kes saab kogu au endale, kui piibel lõpuks ilmub. Oli 2 Eestimaad ja 2 murret. Kõigepealt asuti tõlkima uut testamenti. Iga vaimulik tõlkis oma osa ja Reiner Brockmann juhtis osade sidumise tööd. Tegi põhjamurret. Johann Kutslav tegi liivimurdes piibli. Põhja-ja Lõuna-Eesti tõlkijate vahel olid konfliktid, proje
Inglise valgustuse üheks eripäraks on see, et tekib tugev valgustuslik proosa. See on suhteliselt ühtne. Paljude autorite loomingus leiame J. Locke'i vastupeegeldusi ja ühisvõtteid- see on näiteks eemaldumine, distantseerumine . Eri autoritel on siiski eri maneer. Kogu valgustuskirjandus Inglismaal 18. saj ajalgusel on suunatud ühiskonnakriitikale (ka Prantsusmaal). Inglise valgustusest võeti palju eeskuju. Üks valgustusromaani põhitüüp. Daniel Defoe 1660-1731. - ,,Robinson Crusoe seiklused." Eurooparomaani eelkäijaks nimetatakse. Daniel on ka piiripealne autor, ehkki loomingu poolest asub 18. sajandis. Eluea poolest on kahe sajandi piiril. On seotud puhtal kujul uute traditsioonide tekkimisega. Robinson Crusoe pole tema ainus romaan. Ta on rajanud ka teisi arhetüüpe, mis on hiljem kirjanduses leidnud tsitaatsust ja vastupeegeldust. Neid suundi on kasutanud ka teised autorid.
romaan. Populaarne zanr oli draama, see oli kõige dremokaatlikum, seda käisid kõik vaatamas. Milline oli 18.saj romaan? Esmalt hakkasid seda looma inglise kirjanikud. Mille pinnal see tekkis? Massilise lugemuse objektiks olid teosed, mis ei ole ilukirjandus. Massiliselt loeti reisikirju. Reisimine oli ju kallis, inimesed tahtsid teada kaugete maade kohta. ,,Robinson Crusoe" on võtnud eeskujuks selle sama zanri, võttis eeskujuks ühe reisikirja, kus üks mees sattus asustamata saarele. Selle pinnal tekkis kunstloome. Mõned ka valetasid, kirjeldasid seda, mida tglt ei näinud. Kirj, kuidas ta kohtas Ameerikasse reisides indiaaniprintsessi, kelle nimi oli Poccahontas. See zanr lõi aluse selleks, kuidas romaani. Henry Fielding. Ütles, et tal on vaba voli kirjutada, nii kuidas soovib, tema reegleid ei tea. Veel kasutati proosat autobiograafiates. Shakespeare kasutas oma teostes Brutaho(?) elulugusid. Inimesed kirjutasid kirju, tekkis terve romaanizanr. Üks jäljendatumaid
N ja nikeforose jutt läks Platoni peale kelle jürgrid olevat Antlantisele läinud ja hiljem kui Platon oli juba surnud saatnud talla sõnumi heast maast. Nad sõitsid kaua kuni hetkeni mil toitu jätkuks vaid kolmek peävaks sõiduks ja tagasiminekuks. sõidetigi ja laevameeskonna tuju aina langes ümberrringi oli ainutl udu. KUi lõpuks päike välja tuli tundus kõigile et ikka on kohutav ilm. Järgmisel päeval aga hakkas paistma saat mis oli ümmargune ja millel oli kaks vulkaani. Meeskond oli väga umbusklik ja ei näidanud välja vähimatki rõõmu selle suhtes ainutl vürst ja Nikeforos olid rõõmsad. edasi liiguti lõuna poole kus kirjade järgi pidavat kahe vulkaani vahel olema sadam . Kui linn paistma hakkas oli seal kolm astet millel olid erivärvi majad igal astmel. Kõik tundus väga uhke . Äkitsel kärgatas nedne ette nagu piksenool selgest taevast ja nad mõistsid et tegu oli olnud tulerohuga ja otsustasid heisata valge lipu heasoovlikuse märgiks
· jumalad eksperimenteerisid metallidega edasi (peale kulda võeti hõbe) · hõbedat tõugu inimesed olid halvad, nende hinged ei jäänud elama; olid halvad, võitlesid üksteisega · pronksi tõugu inimesed oid hirmuäratavad, tugevad, sõja ja vägivalla pooldajad · hävitasid üksteist · jumalasarnaste kangelaste hiilgav tõug: pidasid sõdu, seiklused · lõpuks asusid nad elama õndsate saarele · 5 tõug: raudne tõug: elavad kurjal ajal, loomuses on palju kurjust, mured, probleemid; mida rohkem aeg edasi, seda hullemaks läheb · juhul, kui asi väga hulluks läheb, hävitab Zeus raudse tõu · ------------------------------- · Need erinevad lood langevad kokku ühes punktis: pikka (kuldse tõu ajal) aega elasid maa peal ainult mehed · Zeus lõi naised hiljem kui ta vihastas Prometheusi peale, sest see oli varastanud
teda. Gigandid, neljandat tõugu koletised, kargasid välja Taeva verest. Samast verest sündisid ka erinnüsed, kelle ülesandeks oli patuseid jälitada ja karistada. Sellest ajast peale oli Kronos universumi isand koos oma õest kuninganna Rheaga. Viimaks tõstis üks nende poegadest Zeus isa vastu mässu. Kronos oli kuulnud, et üks tema lastest tõukab ta ühel päeval troonilt ja õgis oma järeltulijad ära kohe pärast nende sündi. Kui Rhea sünnitas Zeusi, toimetas ema ta salaja Kreeta saarele. Kronos neelas lapse asemel alla hoopis kivi. Kronose ja Zeusi vahel puhkes tohutu sõda, mis pidi peaaegu hävitama kogu maailma. Titaanid said lüüa. Zeus karistas vaenlasi hirmsal kombel. Isegi pärast titaanide võitmist ei saanud Zeus täielikku võidurõõmu nautida. Maa sünnitas oma viimase võsu, kes oli kõigist kõige hirmsam Typhon. Nüüd aga olid kõu ja välk Zeusi käsutuses ja ta lõi piksenoole Typhoni südamesse (Etna).
Foiniikia kirjatähtedest sai näiteks alguse tähtkiri Kreekas, mida oli palju lihtsam õppida kui hieroglüüfe. Foiniiklased olid esimesed meresõitjad, kes purjetasid Vahemerelt välja Atlandi ookeanile läbi Gibraltari väina. Arvatakse, et foiniiklased olid esimesed, kes avastasid Atlandi ookeanis olevad Kanaari ja Madeira saared. Kanaari saartel kasvasid draakonipuud ja sellised samblikud, millest sai keeta ihaldatud saadi värvainet. Foiniikia kaupmehed purjetasid ka Inglismaale, et tina hankida. Foiniiklased purjetasid ka Punasel merel ja India ookeanis. Vanad raamatud räägivad, et Foiniikia meremehed võtsid Egiptuse vaarao käsul ette merereisi ümber Aafrika. Reis kestis kolm aastat. Reisi kestel tehti 2 korda pikem peatus, külvati maha teravili ja sõideti edasi alles peale lõikust. Kõige üllatavam tundus meremeestele, et sõidu alguses asus päike taevas neist vasakul, kuid edasi purjetades nägid nad päikest taevavõlvil endast paremal pool liikuvat
Inimesed olid rikkad ja jumalad armastasid neid. Kui kuldne inimene suri, jäi temast järgi heategev hing, inimsoo ihukaitsja. Siis tuli hõbedane inimsugu, nad olid alguses halvad. Vähe arukust ja tegid üksteisel liiga. Ka nemad surid välja, aga hinged alles ei jäänud. Pronksinimesed olid tugevad, sõja ja vägivalla pooldajad, seega hävitasid oma tõu ise. Neile järgnes jumalasarnaste kangelaste tõug, kes pidasid kuulsusrikkaid sõdu jne. Asusid elama õndsate saarele, kuhu jäid igaveseks elama. Viies tõud ehk raudinimesed, elavad siiamaani. Nad elavad kurjal ajal, ja nende loomuses on palju kurjust, ei saa rahu murest ja vaevast. Põlvkondade viisi minnakse järjest kurjemaks. Lõpuks tuleb aeg, mil nad metsistuvad, ja kaob hea tahte austamine. Siis hävitab Z ka nemad. Pikka aega elasid maal ainult mehed. Z lõi naised siis, kui vihastas Promet peale. (tuli ja jumalate
Uranose verest ja sealt tulid ka fuuriad aka erinnüsed (neil olid maod juuste asemel & verest tilkuvad silmad. Nii kaua kui eksisteerib patt, ei saa neid maa pealt ära ajada). Kronos (roomlastele Saturnus) oli oma õe ja abikaasa Rheaga (Ops) universumi isand. Kronos teadis, et üks tema poegadest saab tema hukuks ning sõi oma vastsündinud lapsed, kelle Rhea talle sünnitas, ära. Rheal õnnestus Zeus päästa, pannes lapse asemel kivi. Rhea toimetas Zeusi Kreeta saarele, kus too üles kasvas. Zeus sundis Kronose hiljem oma vennad välja oksendama (elusad lapsed olid), kivi pandi aga Delfisse. Järgnes Zeusi ja Kronose vaheline sõda. Kronose abilised oli titaanid ja Zeusi toetasid tema 5 venda ja õde (Hera vist). Titaanid said lüüa, sest Z vabastas 100käelised koletised ja Prometheus (ühe titaani tark poeg) asus Z poolele. Titaanid pandi Tartarosse kinni, Prometheuse vend Atlas pandi maailma oma turjal kandma
suundusid oma hea geograafilise asendi tõttu itta. Peamiselt tungisid nad Läänemerd ületades ja edasi mööda suuri jõgikondi Venemaale. Võtnud üheksanda sajandi lõpupoole enda valdusse juba olemasoleva slaavlaste asunduse Novgorodis, muutsid nad selle tähtsaks kaubapunktiks, mis kontrollis kaht suuremat lõuna poole viivat marsruuti. Üks tee kulges piki Dneprit Kiievisse, kuhu asutati veel üks keskus ja sealt Mustale merele, avades seega ligipääsu Bütsantsi pealinnale Konstantinoopolile. Teine marsruut viis rootslased ligikaudu 4000 km mööda Volgat allavoolu Kaspia merele, kust algasid Bagdadi viivad karavaniteed. (Allan 2004:12-13). Kui rootsi aladel elanud normannid vaatasid itta, siis Taani omad pöörasid pilgud lõuna poole. Nende mõju oli kõige tugevamini tunda Inglismaal ja Karl Suure Frangi riigis, kuhu tollal kuulusid lisaks Prantsusmaale ka Madalmaad ja Saksamaa
Pelias annaks kogu rikkuse, mille ta omandanud on, rahumeelselt Iasonile. Phrixos oli nõus, kuid enne pidi Iason kuldvillaku Kreekasse tagasi toimetama. Ja nõnda pakkusid parimad ja üllamad end seiklusele kaasa pakkuma, sealhulgas ka Herakles, Orpheus, Achilleuse isa Peleus ja paljud teised ja purjetatigi laevaga „Argo“ kuldvillakut otsima. Esimene peatus tehti Lemnose saarel, kus elasid ainult naised, kes võtsid argonaudid lahkesti vastu ja kinkisid neile merele kaasa toidumoona, veini ja varustust. Pärast Lemnoselt lahkumist jättis Herakles argonaudid maha, sest ta noor relvakandja Hylas oli traagiliselt hukkunud ja kangelane lootis teda ikka leida ja unustas kõik muu. Järgmine seiklus oli neil harpüiadega, hirmuäratavate lendavate olenditega, kes jätsid alati maha jälgi haisu, mis kõik elavad olendid haigeks tegi. Argonaudid randusid saarel, kus elas tudike, kellel oli
21. - Hiie ja Leemet triivisid mööda merd sihitult, ootasid päikesetõusu, et aru saada, kus nad on, varahommikul jutustas Leemet Hiiele juhtunust ja Hiele pakkus see nalja, sest kujutas ette, kui pettunud vanemad olla võivad, Leemet polnud Hiiet varem sellisena näinud ja neiu paistis talle väga ilusana ja armsana - nad läksid ujuma, Hiie hüppas esimesena alasti vette ja talle järgnes Leemet, võtsid plaaniks jõuda kaugelt paistvale saarele, sest keset merd nad jääda ei saanud ja tagasi minna polnud ka võimalik, ühtäkki oli Leemet tüdrukusse armunud, nad ujusid ja suudlesid ning kaisutasid ja jutustasid kogu päev - neil tuli nälg ja Leemet sõudis saarele, nad unistasid sellel saarel ainsad elanikud olla, nägid jänest mööda kalpsamas, Leemet kutsus ta ussisõnadega enda juurde ja tappis ta toiduks, nad ehitasid endale onni ja tegid üles lõkke
eitades naturalismi ja realismi). Seejärel tekib loomingusse paus,sest kirjanik korraldab kirjanduselu. 3. 1935-lõpuni. Pöördub tagasi realistliku kirjutamislaadi poole. Romaan ,,Väike Illimar". Kirjutas edasi novelle, miniatuure, marginaale. Novellid võib jagada kaheks: 1. Uusromantiline novell, mida iseloomustavad sümboltegelased, detailirikkus ja süngetoonilisus, hukkumismeeleolud. Näiteks novellis ,,Popi ja Huhuu" sümboliseerib Popi rahulikku ja truud inimest, Huhuu on tigeduse, tooruse ja rumaluse sümbol. Isand sümboliseerib kainet mõtlemist. 2. Hilisnovellistika nendes novellides pole fantastikat ega tundelislüürilisi mõtisklusi, Tuglas kirjutab realistlikult. Näiteks ,,Ühe elu mõistatus", ,,Viimne tervitus". Novellide põhiteemad on 1. õuduselamused, katastroofitunne ja katastroof. Näiteks ,,Ühe elu mõistatus", ,,Hingemaa". 2. ohjeldamatu lõbujanu ja paheline priiskav nauding
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
A.MÄLK ’’HEA SADAM’’ Tegelased: Juuljus – minategelane, noor ja tark poiss. Luisi – Juuljuse õde. Taavi – viinalembeline, tark ja igati positiivne vanamees. Liisu – Taavi naine, kes tahab, et maailm tiirleks tema ümber. Aadi – Liisu ja Taavi poeg, kes oli memmekas. Kristiine – Taavi kunagine armastus, nüüd aga Jaaguõue perenaine. Sessi – Kristiine tütar, kelle tegelik isa oli Taavi. Jaaguõue Prits – meremees. Isa – Juuljuse ja Luisi isa, kelle Juuljus leidis Tallinnast. Orge Heino – Taavi naaber, Juuljuse klassivend. Sergei – väikese laeva kapten, millega Juulijus käis merel. Tegevuskoht: Põhiline tegevus toimub Saaremaal asuvas külas, rannavabadiku-paadimeistri majas. Kokkuvõte: Vallakantseleis jagati inimestele lapsi, kellel enam vanemaid polnud, nendele, kellel oli võimalus neile tööd ja elukohta pakkuda
Kui Polyphemos siis ei näinud ta midagi, kuid lasi lambad ikkagi karjamaale sööma. Lammaste kõhtude alla klammerdunult suut Odysseus koopast ära põgeneda. Daidalos ja Ikaros. Daidalos oli kreeka mütoloogias parim ehitusmeister, kujur ja leiutaja. Tema leiutatad olevat sirkel, puur ja veel üht-teist. Eriti hea oli ta arhitektina. Kuid mitte kõik ei läinud tal libedalt. Teda süüdistati õepoeg Talose tapmises. Seepeale Daidalos põgenes koos oma väikese poja Ikarosega Kreeta saarele. Seal ta ehitas kuningas Minose soovil labürindi, kus viimane hoidis koletis Minotaurost. Daidalos aga ei olnud rahul kuninga julmustega ja tahtis saarelt lahkuda. Laeval ära sõita ei olnud võimalik ja Daidalos otsustas kasutada õhuteed. Ta jälgis lindude lendu ning muretses erinevaid sulgi. Need sidus ta kokku ja kinnitas vahaga. Nii sai ta tiivad nii endale kui ka pojale. Järgmisel hommikul pani ta tiivad selga ja lendaski koos pojaga minema
käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Ta on viibinud kikonite maal, lotofaagide ehk lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke juures, allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybdise käest, mööda purjetanud sireenide saarest. Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale. Jumalanna Athena moondab Odysseuse kerjuseks
kära, auahnuse ja ambitsioonide vastu. Kirjutab tihti ka rahvaluule vormides. Hakkas oma pikeates luuletustes silma paistma eriliste väljenditega, loodusega. "Soledades" (Üksindused) (1611) oli tema kuulsaim luuletus. "Tühermaa" ("The wasteland", 1922) T.S.Eliot'i luuletus, millest on väga raske aru saada ja on äärmiselt keeruline tõlkida. Samuti on ka "Soledadest" keeruline tõlkida. Teoses on umbes 2000 värssi. Noorest merehädalisest, kes heidetakse laevahuku järel hüljatud saarele. Seal satub ta pulmapidustustele, palju müüte ja mütoloogiliso olendeid. Gongora üks vasteseid oli ka Lope de Vega, sest tema stiil oli väga testsugune ja paljud tuntud luuletajad üritasid Gongorat naeruvääristada. Sonett soneti tegemisest. Neiu Violanta palub tal soneti kirjutada. Sonetti on raske teha sest peab tegema neljakordseid ja kolmekordsei riime. 4-4-3-3. Lope de Vega ei olnud kõige hullem pilkaja, hullem oli Francisco de
Nende sõnade osaline seos viis uute sõnade viking (piraatide haarang) ja vikingr (piraat-rüüstaja) tekkimiseni. Sõna ,,viiking" oli esialgu mitte inimrühma, vaid elukutse nimetus. Rahutud hinged otsustasid ,,minna viikingiks" see tähendab minna rüüsteretkele. Viikingid, tuntud ka kui põhjalased ja varjaagid, olid Norra, Taani ja Rootsi päritolu sõdalased, kaupmehed ja asunikud, kes võtsid ette ulatuslikke ekspeditsioone, mis viisid neid isegi Kaspia merele ja Põhja-Ameerikasse. Viikingid koloniseerisid Islandi ja Gröönimaa, tõusid Normandia hertsogiks ja valitsesid Knudi ajal Inglismaad. Rahu, mille Lääne-Euroopas kindlustasid tugevad valitsejad nagu Karl Suur ja Offa, rikkusid viikingite kallaletungid. Paganatest sõdalased, keda ilmselt tugevamad Skandinaavia kuningad olid välja tõrjunud, lahkusid oma kodumaalt ja võtsid ette rea välkrünnakuid mandrile
tavaliselt palkidest, katuse tegid õlgedest ja roost. Lõuna pool aga kasutati savi ja kive ning katuseid laoti katusekividest. Tavaliselt oli majas suur voodi, puust söögilaud, kirst riiete ja uute asjade jaoks. Söödi leiba, putru, herneid, liha, joodi kalja ja õlut. 6) Feodaalide elu keskajal Kõik feodaalid, alates keisrist ja lõpetades väikerüütlitega, moodustasid rüütliseisuse ehk aadli. Feodaalid elasid linnustes. Need rajati kaljusele künkale, jõekääru või saarele. Suuremate linnuste ümber asus ringmüür. Kogu linnust piiras vallikraav, millest viis üle tõstesild. Pealinnuse ette rajati eeslinnus. Feodaal koos oma perekonnaga elas keskmisel korrusel. Rüütel sõitis ratsa. Ta kandis pikk ja rasket oda, sirget mõõka, vasakus käes oli tal kilp ning peas oli rauast kiiver. Keha kaitses soomusrüü. Raske relvastusega oli ta väga kohmakas. Rüütliväed olid suhtelised väikesed. Lahingus rivistusid nad pikka viirgu. Vaenlaseid
vanapagana pojale mehele minemisest, siis ahne talutütar oma rumalusega peab seda tegema. Imelik peegel Imemuinasjutus kutsub vana kuningas oma kolm poega enda juurde, et enne surma pärija määrata. Kes isale nooreks tegeva imepeegli koju toob, pärib kuningariigi. Noorem vend käis läbi kolm vana õekest, kes kõik talle teed juhatasid ja ta lõpuks kulli seljas saarele lendas ja küningatütre käest imepeegli ning kuldsõrmuse salaja võttis. Tagasiteel andsid eided talle kingitusteks kaasa võlu-vitsakimbu, võlu- käärid ja võlu- kotikese, mis kõik noorimale vennale kasu tõid.Kavalusega võtsidvanemad vennad noorimalt peegli ära ja käskisid isal venna hukata. Isa saatis poja paadiga merele. Kasutades oma võlu-asju, sai noormehest üksikul saarel kuningas ja ta vvõttis
Jootis küklopsi veini täis, seejärel torkasid põleva tukiga tal ainsama silma välla. Küklops määd. Mehad riputasid endid lammaste kõhu alla ja pääsesid sedapsi tulema. Poseidon vihastas, määdness saadab sest peale Ost. O pooldajaks tuultejumal Aiolos. Ta pakkis kõik tuuled nahkkotti ja andis Ole kaasa, kuid kotti ei tohtinud keegi avada. Mehad uudishimulised ning lasid tuuled välla. Nad olid juba peaaegu et kodo, kuid sis vastutuul ja puhus nad merele tagasi. Järgmisena sattusid nad laistrügoonide maale, koht, kus päeva ja öö teed lähenevad teineteisele. Laistrügoonid purustasid nende laevad, va ühe, millega jõuti nõid Kirke juurde, kes mehad sigadeks muutis, O muutis nad imerohu abil tagasi mehadeks. O leiab Kirkega vastastikust teineteisemõistmist ning jääb aastaks sinna. Kirke saadab O kindlate juhendite järgi surnuteriiki, kus kohtab Agamemnonit, Achilleust oma ema ja teisi sugulasi tuttavaid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
