Robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused. Sisu Crusoe (nii kutsusid teda sõbrad) sündis 1632. aastal Yorgi linnas. Ta oli kolmas poeg peres ja tema isa oli andnud talle parima hariduse, mida nad lubada said. Crusoe isa tahtis tast teha seadusetundjat, aga poiss ei tahtnud sellest kuuldagi. Teda tõmbas vaid meremehe-elu. Crusoe põgenes kodust ja astus laeva, mis suundus Londoni poole. Aga tee peal tõusis torm ning see suutis Crusoet nii palju hirmutada, et ta hakkas jumalat paluma. Ta palvetas, et ta elaks selle tormi üle ja kui ta peaks selle üle elama, siis läheb ta otsejoones isakoju tagasi. Kuid kui nad pääsesid, siis ajas Crusoe need mõtted peast ja sõitis laevaga edasi. Kuuendal päeval puhkes jälle suur torm ja seekord juba nii suur, et isegi vanad merekarud arvasid, et laev läheb põhja. Õnneks tuli üks väike söepaat
Robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused Sisu Crusoe (nii kutsusid teda sõbrad) sündis 1632. aastal Yorgi linnas. Ta oli kolmas poeg peres ja tema isa oli andnud talle parima hariduse, mida nad lubada said. Crusoe isa tahtis temast teha seadusetundjat, kuid poiss ei tahtnud sellest kuuldagi. Teda tõmbas vaid meremehe-elu. Crusoe põgenes kodust ja astus laeva, mis suundus Londoni poole. Aga tee peal tõusis torm ning see suutis Crusoet nii palju hirmutada, et ta hakkas jumalat paluma. Ta palvetas, et ta elaks selle tormi üle ja kui ta peaks selle üle elama, siis läheb ta otsejoones isakoju tagasi. Kuid kui nad pääsesid, siis ajas Crusoe need mõtted peast ja sõitis laevaga edasi. Kuuendal päeval puhkes jälle suur torm ja seekord juba nii suur, et isegi vanad merekarud arvasid, et laev läheb põhja. Õnneks tuli üks väike söepaat neile appi ja nad
Robinson Crusoe ,,Robinson Crusoe" on kirjutanud Inglise kirjanik D. Defoe. Raamat avaldati esmakordselt 1719. aastal. Seda peetakse ka esimeseks inglisekeelseks romaaniks. Raamat on autobiograafiline, rääkides väljamõeldud peategelase elust, kes veetis 28 aastat üksikul saarel. Robinson Crusoe elas linnas nimega York ning ta oli peres kolmas poeg. Tema isal olid poisiga omad plaanid. Robinson sai parima hariduse, mille vanemad talle võimaldasid ning temast pidi saama seadusetundja. Kuid justkui isa kiuste ei tahtnud Crusoe sellest kuuldagi. Teda tõmbas meri. Nii ta läkski salaja ühele laevale, mis suundus Londonisse. Teel tõusis aga torm, mis hirmutas meest väga. Ta oli nii ehmunud, et hakkas palvetama. Ta lubas enda palvetes, et kui ta jääb ellu siis talitab isa soovi järgi
Robinson Crusoe ,,Robinson Crusoe" on kirjutanud Inglise kirjanik Daniel Defoe. Raamat avaldati esmakordselt 1719. aastal, ning seda peetakse ka esimeseks inglisekeelseks romaaniks. Raamat on autobiograafiline, rääkides väljamõeldud peategelase elust, kes veetis 28 aastat üksikul saarel. Robinson Crusoe elas linnas nimega York ning ta oli peres kolmas poeg. Tema isal olid poisiga omad plaanid. Robinson sai parima hariduse, mille vanemad talle võimaldasid ning temast pidi saama seadusetundja. Kuid justkui isa kiuste ei tahtnud Crusoe sellest kuuldagi. Teda tõmbas meri. Nii ta läkski salaja ühele laevale, mis suundus Londonisse. Teel tõusis aga torm, mis hirmutas meest väga. Ta oli nii ehmunud, et hakkas palvetama. Ta lubas enda palvetes, et kui ta jääb ellu siis talitab isa soovi järgi
Edasi sitis ta jrgmise ri ette, kus kordus seesama ikka ja jlle. Ainult viimane rimees keeldus kategooriliselt maksmast. Edasi Indrek koos Krsusega ei sitnud. Indrek hakkas koju Vargamele saatma Rahva Spra ning Viljasoo kirjutisi. ldse hakkas ta kodustele rohkem kirjutama. Isa kodus polnud sellest kigest aga huvitatud, ksis vaid Indreku venna Andrese jrele. Kristi on uuesti otsustanud, et tahab siiski Ameerikasse minna, peale vestlust Indrekuga. Viimane tles et tema arm on ilus ning Kristi arvas, et Indrek naerab ta le. 18. peatkk Kristi isa hoiatab teda Indrekuga suhtlemise eest. Aga isa hoiatusel oli otse vastupidine mju. Indrek ja Kristi vestlevad nuhkidest ning Kristi arvates on need kige jubedamad olevused maa peal. Indrek ritab teda mber veenda, kuid asjatult. 19. peatkk Indrek sattus klla Viljasoole ning selle uuele naisele Mariele, keda ta lubas leval pidada. Nad kll ei teadnud, kas nad ka kokku jvad, kuid Viljasoo lubas igati abiks olla.
Robinson Crusoe oli 3. laps perekonnast , ta isa ei tahtnud et ta tegeleks merel seilamisega , 1. kord kui see juhtus oli ta teel Londonisse jäi ta merehaigesks ja lõpuks tõusis torm , hiljem kui mindi paadiga tormi eest varju ühte sadamasse läks see laev seal katki , aga õnneks võttis ennem neid peale suurem ja tugevam laev. Pärast liiguti laevaga edasi ja kuna torm oli veel suur mindi järgmisesse sadamasse. Seejärel läks Robinson Crusoe laevale mis oli teed Gineasse, pärast tulid mereröövlid , kes olid Salest, kes hakkasid Robinson Crusoet taga ajama, lõpuks said mereröövlid Robinsoni kätte. Ta veeti Salesse, kus temast tehti kateni isiklik ori mitte ei viidud kuskile sisemaale. Ta käis kapteniga merereisidel , kuid üks kord otsustas et ta tahab põgeneda. Kapten visati laevast välja , ja kaptenil oli ka teine poiss nimega Xury , kes oli nõus Robinsonile truu olema.
pistis selle plema. Jrsku li igalt poolt plema ja siis jlle kustus ra. Varsti ples juba ks mis. Peale seda plesid igal pool mned majad. Iga hoone, kus elas taanlane vi sakslane. Prast, kui talupojad olid lpetanud vaatas ks noormees Lodijrve lossi poole ja tundis oma isale kaasa. Nad kavatsesid rnnata Lodijrve lossi ja ksisid Tasuja (Tasuja- Jaanus) kest abi, sest tema tundis lossi mbrust kige paremini. Siis aga kostis laagri hest servast kisa. Seal oli ks vaene inimene ja tema mber suur salk mehi. Nad said teada rtlite tulekust. Tasuja vaigistas rahva maha, sest rtleid polnud lhedal. Nad hakkasid aru pidama. Nende phieesmrk oli, et orjus kaoks. Otsustati videlda. Jrgmisel peval tusis Lodijrve lossis kra. Loss oli sisse piiratud. Tasuja lasi hel mehel valge lipuga lheneda. Siis algas snavitlus Oodo ja kskjala vahel. Kskjalg hvardas, et kui nad ta nudmisega ei rahuldu siis vetakse loss tormijooksuga. sel kui Tasuja oli
Robinson Crusoe Lugemispäevik Autor: Daniel Defoe Pealkiri: Robinson Crusoe Robinson Crusoe tahtis juba väiksena minna merereisile, kuid tema vanemad ei lubanud. Tema esimene merereis ajas talle hirmu nahka, kuid see ei heidutanud teda. Mõningat aega oli ta orjaks ühele aafrika kaupmehele, aga tal õnnestus tema küüsist pääseda ning sa alustada ise mereretke. Ta rändas Brasiiliasse, kuhu ta rajas suhkruroo kasvanduse millega ta teenis palju raha, kuid ta ei suutnud seda üksinda üleval hoida. Tal soovitati minna Aarikasse orje ostma minna, ning seda ta ka tegi.
reisile minna. Vahepeal juhtusid temaga suured seiklused, kus teda võeti vangi, kuid ta põgenes ja kohtus merel ühe Portugali laevaga, mille kapten aitas teda. Lõpuks pääses ta ta Brasiiliasse, kus ostis endale isikliku suhkrurooistanduse.Kuna sinna oli vaja lisatööjõudu, siis paluti Robinsonil Aafrikast orje ostma minna. Sellel reisil hävitas tugev torm Robinson Crusoe laeva. Tema oli ainus, kes jäi ellu. Lained paiskasid ta üksinda asustamata saarele. Seal tuli tal kõigepealt säilitada rahu ja mõelda selgelt, millest alustada. Crusoe toob laevavrakist endale vajalikud esemed ja vähesed mittehävinud varud. Crusoe saab laevavrakist ka paar eluseltsilist laevale kaasa võetud kassi ja koera. Crusoe ehitas endale kõigepealt telgi, kuid leidis siis, seal paar päeva elades, et telk on ebasobivas kohas. Ta ehitas endale uue koha koopa sisepääsu, kuhu valmistas isegi tara, et oleks turvalisem
suhkrurookasvanduse ja see kasvandus tõi palju raha sisse. Kuid Robinson ei suutnud ise kogu tööd kasvanduses ära teha. Tal soovitati minna Aafrikasse orje ostma minna, ning peale mõneajalist järelemõtlemist hakkas ta tegema ettevalmistusi pika merereisi jaoks. Robinson asus oma meeskonna ja laevaga teele Aafrika suunas, kuid nad polnud veel väga kaugelegi jõudnud, kui laev jäi suure tormi kätte ning kõik peale Robinsoni ära uppusid. Vesi kandis Robinsoni ühele saarele, kus ta leidis end olevat ainsa elaniku. Alguses ei mõistnud Robinson, miks just teda on sel moel jumala poolt karistatud, kuid kui vesi tõi saare lähedale Robinsoni laeva, muutus ta õnnelikumaks. Laeval oli endiselt päris palju kasutuskõlblikke asju, mille Robinson saarele enda ehitatud onni tassis. Töö oli ränk ja ta pidi tassimiseks ehitama ka parve, et asju paremini mandrile tassida, kuid töö tasus end ära.
JRI PARIJGI TERASPOISS SISUKOKKUVTE Jaani ema peb rasket haigust ning kahjuks sureb. Noore poisi isa on juba varem surnud. Kui on ema matused, ei tunne poiss ennast hsti, ta nagu ei saaks arugi, mis toimub vi lihtsalt ei tahagi aru saada. Kui matused on lbi saanud, jb ta ema haua juurde liikumatult seisma, kuid ta ei ole seal ksinda, ta on seal koos lipilase hrra Prnaga. lipilane oli alati tema ja tema ema vast vga hea olnud ning ta erines teistest. Kik haletsesid Jaani, kuid tema oli teistsugune, tema vttis Jaani kui endavanust pris meest. Koos sammusid nad lipilase tuppa ning veetsid seal veidi vaikselt htupooliku ning Jaan veetis esimese seal, kuid jrgmistel del lks ta kojanaise ja mehe juurde. Ta aitas neil mitmeid tid teha, raius puid ning ti puid tuppa, viis pesu vlja ja aitas igasugustes teistes tdes meelsasti. Kui ta td valmis sai, jooksis ta linna ajalehti mma ning teenis nii raha. Mnel peval judis ta isegi poistega koos mne mngu mngida. hel tiesti tavalisel peval, kui
Isa ja ema olid sellele mõttele vastu. Aga kuigi ema keeldus minu eest kostmast, kuulsin ma hiljem siiski, et ta oli isale kogu meie jutustamise edasi andnud ja et isa oli seda murelikult kuulanud ja ohates lausunud:,,See poiss võiks õnnelikult elada, kui ta koju jääks, läheb ta aga laia maailma, saab temast kõige haletsusväärsem olevus, kes eales ilma sündinud ja selleks ma talle oma nõusolekut anda ei saa." Aasta möödus asusin laevale ja minu õnnetused ja hädad algasid. Tugev torm hävitas laeva ja ma olin ainus kes ellu jäi. Ma jõutsin asustamata saarele. Asusin oma seisukorda rahulikult kaaluma, jõudsin järeldusele, et see saar on ahvatlev ja viljakas. Kui viljakas ta on ja kui mõnusas kohas, tormide eest kaitstud, vesi ja mets sealsamas;ja ma jõutsin järeldusele, et olin oma eluaseme valikul sattunud kohale, mis oli üks halvemaid tervel saarel;ma hakkasin kaaluma koguni oma eluaseme üleviimist ja otsima kohta, mis oleks niisama turvaline nagu see paik, kus ma
Oli Lissabonis, mis oli tidetud pgenikega, kik tahtsid seniks Ameerikasse, kuni Euroopa eluolu rahuneb. Jlgiti laevu, mis sitsid Ameerika poole. Kuid kigil ei olnud viisat ning ka laeavapiletid olid tihtipeale vlja mdud. Tnaval kndis pgenik, kes murdis pead, kuidas oma naise Ruthiga Ameerikasse juda, sest neil polnud pileteid ja elamisluba Portugalis pidi paari peva prast lppema. Ilma elamisloata olid lood kehvad. Tnav oli suhteliselt thi, siiski mrkas pgenik ht meest tnaval edasi-tagasi kivat. Esimese hooga kartis pgenik, et tegu on politseiga ning ta vetakse vahi alla. Mees aga knetas teda ning pakkus talle kahte piletit New Yorki. Tingimuseks oli, et pgenik on temaga hommikuni koos. Pgenik vttis pakkumise vastu. Pgenik oli siiski umbusklik selle vra mehe suhtes. Lpuks mees tutvustas ennast, ta nimi oli Schwarts, ning hakkas oma elust pajatama. Ta oli aastaid paguluses elanud, kuna tema naise Heleni vend Georg andis ta les, ja hest kohast teise pgenenud. Seejrel oli ta otsustanud
ajal, 1815. aasta kevadel, Elba saarel pagenduses. Dants heidetakse kohtupidamiseta Ifi kindluse vangikongi. Korrumpeerunud prokurr mtsib skandaali kinni, toimikud kaovad, Dants jetakse saatuse hooleks. Dants leiab saatusekaaslase ja liitlase kongikaaslase abee Faria nol, kellega veedab koos aastaid. Vana tark mees avab naiivsele noormehele komploti telised tagamaad ja prandab talle muinasjutulise varanduse, mis on peidetud vikesele Monte Cristo saarele Vahemeres. Kui abee sureb, poeb Dants tema asemel koolnukotti ja ta visatakse merre. Salakaubavedajad ngitsevad pgeneja veest vlja ja Dants asub teele Monte Cristo saarele. Ta leiab aarde ja astub prast 14 aastat taas Prantsusmaa pinnale, peas vasardamas ainult ks mte: nd saabub tasumise tund Krahv Monte Cristo originaalvljaanne on peaaegu 1500 leheklge pikk. Alexandre Dumasl kulus romaani kirjutamiseks vhem kui aasta, samal ajal oli tal ksil teine maailmakuulsaks saanud romaan Kolm musketri
Elas kord poiss,ta oli 14 aastane ta soovis saada meresitjaks,aga tema vanemad ei lubanud.Kuid ta sai vimaluse minna merereisile,ta lks he kapteniga,seal oli kapteni poeg,nad said spradeks,neil olid suured probleemid reisiga.Robinson seikles siis paljudes kohtades:Brasiilias,Itaalias,Prantsusmaal ja mnedel ksiksaartel.Brasiilias ta sai omale spra nimega Xury,nad olid t kaaslated(Siis oli Robinson 16 aastane) nad tegelesid pllundusega.Robinson Alati mtles oma vanematest.Prast nad said uue vimaluse minna merereisile .Nad reisisid kuhugi saarele,seal olid mustanahaga inimesed,Nad peatusid seal(kik jid laevale)Neid rndas saarel suur
rubla maksta . Kirikupetaja pidas epsli maha ja tundis end solvatuna . Samuti tundis ka Jaan ennast halvasti . Peagi ilmus Kohi - Kaarel vlja ja andis Jaanile lesande viia laadale ks hobune ja maha ma . Jaan lkski sel teele , kartusest le la vahtides . Laadal ms ta edukalt 80 rubla eest hobuse maha . Ta kohtas Hansu , kellega mindi koos krtsi . Peagi ootas Jaani ees kodutee , kuid siis tuli julgus ja suur rahahimu , et kui raha oleks tema oma , sellest rahast kuulub talle vaid vike osa . repealt oleks ta teepealt hobuse varastanud , aga teda segati ja asi ji katki . Selle eest varastas ta hest saanist saapad . Ta judis peaaegu koju ja ngi ,et Virgu Anni kambris pleb tuli . Ta ngi teda palvetamas ja nukrana oma toas . Jaan pani sauna poole jooksu ja viskas saapad minema , oleks rahagi visanud , kui tuli meelde , et see pole tema oma . Siis vapustas ldsust suur rv . Piivame vallas murti sisse elumajja ja kauplusesse . viidi ra le 500 rubla ja kaupa le 300 rubla vrtuses .
taga ajama. Ta pab pgeneda, aga see ei nnesetu. Lpuks viib karu ta he osmiku ukse taha metsa sees. Seal majas olid igasugused peletised ja Onegin, Olga ja Lenski. Onegin pussitas Lenskit ja siis rkas Tatjana les. Mingi kokkuvte 3 Pukini "Jevgeni Onegin" rgib sellest, kuidas suure viivitamisega vib armastus eest lipsata. Onegin oli inimene, kelle elu seisnes ainult pidudel, ballidel, teatrites kimisest. Ta ei tahtnud abielluda, vaid olla vaba, sest arvas, et see oleks tielik nn. Lpuks ta mistis, et nn on just see, kui oled seotud ja sul on oma kaasa. Kord kutsus Lenski, Onegini ja Tatjana sber, Oneginit Tatjana poole ja Tatjana armus Oneginisse. Tatjana tegi Oneginile kirja, milles tunnistas, et armastab teda, kuid Onegin ainult salvas teda. Onegin kiusas Lenskit ja tantsis hel peol Olgaga, Lenski tdrukuga. See solvas Lenskit ja ta kutsus Onegini duellile, kus Onegin Lenski pssiga maha lasi-vitis duelli. Onegin oli
kaks d Ma unustasin karjatada,kuigi vib-olla siiski karjatasin,rgatasin looma kombel kurgu phjast,kuid ise ei kuulnud seda,sest hiljem nis,et ma lihsalt seisin seal,vahtides suu ja silmad prani meest,kelle siluett vast esimest nrka hommikuvalgust llatavalt selgesti taeva taustale joonistus.Ma olin peo haripunktil laevatekile meretuult ahmima koperdanud,ma olin just niipalju purjus,et mind kik hirmsasti naerma ajas,ja ma pdsin vaigistada oma peasisest karuselli,mis kik mu mber ikka kiiremini keerlema pani,ning ega ma seeprast kohe taibanutki,mida ta teha kavatseb.Ma arvasin,et keegi teeb nalja,siis aga oli juba hilja,sest mees,kes oli roninud reelingurele,seisis seal mingi mtmatu ajahetke,pras lpuks pead,just nagu tajuks ta kellegi vaatamist,just nagu oodanukski ta,et keegi ikka vaatab,sest mina ngin otsekui kusagilt tuttavat profiili,sel ajal kui mehe parem ksi tegi midagi,mis mind veelgi rohkem kohustas kui seismine seal rel:tumedast varrukast valgena
Ta lhtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tttu peab laev judma Euroopast Kaug-Itta ka lne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad judsid Phja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal psiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tnu Kolumbuse avastusele. Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse. Kolm aastat hiljem sngitati silmed mber Sevillasse. Lpuks lubati Kolumbuse poja Diego lesel Maria de Rojas y Toledol transportida koos mehe prmuga i mbermatmiseks Santo Domingo katedraali, kuhu silmed judsid 1541. aastaks. Sinna jid mlemad kuni 1795. aastani, mil Hispaania loovutas Haiti saare prantslastele ja Kolumbuse jnused kaevati taas les ja veeti seekord Havannasse, kuhu need jid kuni Hispaania-USA sjani. Siis toodi need 1898 uuesti Sevillasse. htekokku maeti Kolumbuse luid videtavalt mber heksal korral
Ta aitas raskolnikovi palju. Perega rohkem sai ta seotuks, kui ta kohtus Dunja ja ta emaga. Talle hakkas Dunja meeldima ja ta aitas ja lohutas neid kui raskolnikov nendega jmedalt kitus. Nad hakkasid teda usaldama ka selleprast kui raskolnikov jlle haigeks ji, siis ti arsti kohale ja titis oma lubadust tulla kohale just eldud ajal. 4. Miks pidas Luin Dunjat enda jaoks geks naiseks? - Luzin tahtis naist, kelle tema psta saaks. Tahtis naist, kes oleks viletsuses juba olnud, ausat tdrukut. Arvas, et lihtsam on nii, kui naine teda enda pstjaks peaks. Seda kike seostas ta Dunjaga. tahtis tema le valitseda 5.nimeta vhemalt kolm phjust ,mille alusel Profiri Peterovit hakkas raskolnikovi kuriteo toimepanemises kahtlustama. - ta kuulis, et raskolnikovil hakkas halb kui jaoskonnas lizaveta ja ta e surma rgiti. samuti raskolnikovi huvitav artikkel, mis rkis teooriat sellest kuidas mnel inimesel on igust kedagi tappa. Veel jlgis ta raskolnikovi kitumist. kuuleb
mehe(kuninga) kingitus. 13.Bonacieux kuulati le ja siis toodi Athos(kaardivelaste arvates d`Artagnan) ning mlemad pisteti siiski kongi. Hiljem viidi mlemad vankriga Groix-du- Trahoiri`sse. Kui vanker peatus, kaotas Bonacieux teadvuse. 14..Bonacieux kuulati jlle le. Kardinal andis Vitray`le 200 pistoolise maksupaberi ja kirja mileedile15.Kuningas rkis de Treville`iga ja Tema Eminentsiga Athose vabastamisest vanglast. 16.Kuna kuningas arvas, et kuninganna petab teda, lasi ta kuninganna lbi otsida, kuna aga kirjas(mis talt leiti) ei olnud midagi kirjas armastusest, tahtis kuningas kuninganna lepituseks balli korraldada ja kuninganna pidi kindlasti kuninga poolt kingitud kaelaehet(mis oli kuninga poolt kingitud laekas). 17.Kuninganna andis palve proua Bonacieuxile, et ta leiaks kellegi, kes lheb ja toob Buckinghami kest roosipuust laega ra. Bonacieux(ta sai vanglast vabaks koos Athosega) keeldus sellest lesandest. 18
vaenu, hariduse vajalikkust, päriskohaotsimist, sõjaväest kõrvalehoidmist, sundabielu. Defoe ,,Robinson Crusoe" Robinson Crusoe põgenes vastu vanemate tahtmist kodust ja hakkas meremeheks. Ühel merereisil sattus tema laev piraatide kätte, kes müüsid Crusoe orjusesse. Ta suutis peale 2 a põgeneda ja leidis laeva, kes ta päästis. Tänu laeva kaptenile sai ta istanduse omanikuks. Minnes otsima istanduse jaoks orje, sattus laev orkaani kätte; kõik hukkusid peale Crusoe. Robinson sattus üksikule saarele, kus ta õppis kõike ise valmistama. Pärast sagedast piibli uurimist muutus ta küllaltki religioosseks ja täna jumalat pääsemise eest. Aastaid hiljem avastas Robinson, et saart külastavad indiaanlased, kes tapavad seal oma vange. Ühel vangil
Crusoe" hakkas meremeheks, kuid ühel meresõidul langes tema laev iseseisvust ning usku piraatide ohvriks ning Crusoe müüdi orjusesse. Crusoe Jumalasse. õnnestus 2 aasta pärast põgeneda, kuid laev millega ta Saarel ta õppis tundma põgenes sattus orkaani kätte, kus kõik hukkusid peale tema. enda olemust. Robinson sattus üksikule saarele, kus ta õppis kõike ise valmistama. Pärast sagedast piibli uurimist muutus ta religioosseks ja tänas jumalat pääsemise eest. Crusoe pääses saarelt tänu sellele, et ta aitas ühe randuva laeva kaptenil laev oma kontrolli alla taas saada. Crusoe veetis saarel 28 aastat
nneks Sir Henry lahkub Merripit House praegu , kndides kiiresti ja nrviliselt oma peidupaika . Siishagijas ilmub koos hguv silmad ja suu , otsin nagulegend tles. Lestrade kardab kaugemale tegevus jakoer on sooritanud neidaeg Watson ja Holmes taastuda piisavalt tulekahju see . Kuulmiseulguma , et thendab, et nad on haavatud , nad juhivad prast metsalist ja Holmes kohalejudmist esimene , laseb ta surnuks. Sir Henry oli koputasin maapinnale , kuid ei silitada fsilist vigastusi. Ta tuleb mber abiga veidi brndit , kuid on hiljem aega veeta reisib koos dr Mortimer taastada oma tieliku tugevuse . Praegu kll, nad jtavad teda taastada rock ja minna otsima maja. Holmes ei saa oodata, et leida Stapleton seal ja ta on ige, aga nad ei leia Mrs Stapleton . Ta on pekstud , andmast ja laskis kesetlukus ( Holmes peksab seda ) ruum tisloodusteadlane kollektsioonide liblikad ja koid . Kui nad vabastada teda, ta ksib Sir Henry jahagijas . Teades nd , et ta on
teda narritakse ja halvustatakse. Lisaks koolile on ka tema perekonna elu vga halb. Tal on ema, kelle skisofreenia on vtnud tugeva prde ning kes iga viksemagi asja peale hakkab nutma, sest ta arvab, et tema on kiges sdi. de, kes on vahetuspilane vlismaal ning isa, kes jttis kogu pere maha ja elab vanemate juures. Oma ega saab ta vga hsti lbi, kuigi Johannes pole teda vga ammu ninud. hel hetkel viskas Johannesel kogu tema elu le ning ta tahtis seda muutma hakata. Ta arvas, et on judnud nullpunkti. Johannes leidis omale uued sbrad, kes andsid talle lootus ja lohutust. Johannes otsustas, et ta hakkab jooksmas kima, tahtes letada oma isa rekordeid (tema isa on jooksus vga hea). Johannes hakkas iga pev peale kooli kima jooksmas ning tnu sellele hakkas ta ka vormi minema. Johannes arvas, et parem vlimus aitab tal koolis populaarsust koguda. Vahepeal kis Johannes ka palju pidudel, kus ta sai omale palju uusi spru, ainult koolis vihkasid kik pilased teda.
Algas nii et ahas lks kooli.. sai seal kokku oma parima sbra kmeriga. kes oli kommunist prast said nad veel ksperiga kokku, kes on rahvuslane. siis need kmer ja ksper tlitsesid seal teepeal niikaua kui nad kooli judsid. kooli judes peeti koosolekuid ja ksper hakkas hutama teisi et nad lheksid vabatahtlikult stta. ainukesena oli selle vastu kmer. kes tahtis minna venelaste poolele. kmer lks tkeriga tlli ja tker viskas ta klassist vlja. jrgmisel hommikul kui ahas rkas oli terve tartu linn thi ja vaikne, mis tundus talle imelik. ta lks rongijaama kus ks mees kskis tal koolipoisi mtis ra vtta.. ahas vttis korra mtsi ra kuid hakkas siis mtlema et miks ta peab mtsi maha vtma.. tema kannab seda uhkusega edasi siis tuli talle uuesti see mees vastu ja tles uuesti et vta see mts juba maha.. ja rkis et venelased otsivad koolipoisse kes alustasid mssu. ahas otsustas minna oma vanemate juurde kes olid maal. alguses ta khkles sest tema ja tema vanemad olid vga vaesed ja ahas ei tahtnud nende kulul s
viiendal laternasstaja koos laternaga. Kuuendal planeedil elab ja tegutseb geograaf, kes palub printsil kirjeldada oma planeeti. Kui too mainib roosi, teatab geograaf, et lilli ta les ei mrgi. "Lilled on rikesed," tleb ta. Siinkohal tabab printsi esimene kahetsushoog, et jttis oma rikese nelja okkaga roosi ksinda koju. Geograaf soovitab klastada planeeti Maa, millel on hea maine. Seitsmendal planeedil, geograafi poolt soovitatud Maal, kohtab vike prints esimesena hbedakarva vru liiva sees liigutamas. Maoga vesteldes sai vike prints teada, et on kukkunud Aafrikasse - Sahara krbesse. Vikest printsi hmmastas mao haprus, madu oli peenike kui srm ja ilma jalgadeta. Madu see aga ei hirinud, enesekindlalt lausus madu: "Selle, keda ma puudutan, annan ma tagasi mullale, kust ta on vetud.". Maol on vikesest puhtast the pealt tulnud printsist kahju, mispeale pakub ta oma teenuseid, vites enesel olevat
GILGAME Vanim eepos, sumeritelt. Gilgame oli valitseja. Tema oli liinimene, pooleldi jumal, pooleldi inimene. Hakkas oma judu kuritarvitama. Ehitas Uruki mrid. Alamatega karm. Jahtis alamate naisi ja ttreid, ei meeldinud alamatele. Prduti jumalate poole, Gilgamei vastu. Enkidu oli Gilgamei vastu loodud jumal, Gilgame saatis hetri Enkidut vrgutama. Gilgame ei tapnud oma vastast ra, vaid sbrunes, sest ta leidis endale vrdse partneri, varem tal polnud seda olnud. Itar oli taevajumala ttar. Nad saatsid talle hrja kintsu solvanguks. Itar otsustas Enkidu lbi G-le halba teha. Enkidu suri. Gilgame leinas teda, aga samal ajal pani see teda mtlema, et ta on ka ise surelik ning tahtis ise hoopis surematuks saada. Otsustas minna he targa juurde. Pidi lbima ohtlikuid kohti : Nei vrav, skorpioninimesed, kaheteisttunnine tee. Tark andis talle intsiatsioonikatse. Pidi leval psima 7d, 7 peva. Ta oli teekonnast vsinud, aga ta ji magama kohe. Targa naine tahtis anda uue vimaluse, mille tark andiski. Ta
Alanile meeldis eriti, kui Maggie tema kru, kus poiss ise sees istus, lkkas. Joe Carmichael oli Alani parim sber. Joe elas pris Alani lhedal ja peale kooli olid nad alati koos. Joe ootas alati Alanit jrgi, kui Alani ked ra vsisid ja kui ta puhata tahtis. Koos Joega tegi Alan palju. Nad ronisid Turalla me kraatrisse, mis sest et Alani plved olid prast sinikaid tis ja kriimustatud. Alan kis koos Joega ka kalal, kus Joe lbi nnetuse oma pksid ra pletas. Joe arvas, et tiigis, kuhu ta oma ema pardid ja haned peale kooli ajas, vis leiduda kike, kuid Alan nii ei arvanud. Vahel peale kooli, kui oli tuulisem pev panid Alan ja Joe sipelgatest meeskondi thjadesse kalakonservidesse ja lasid nad tiigile. Poisid proovisid koos ka psta hte pua ajal kukkunud hobust. Nad vedasid talle kll vett, kuid Alan vsis ra ning hobune pidi siiski surema. Alani maja juurest mdusid tihti kotimehed, kellega Alanile meeldis vga rkida
Jrgneval aastal liitus ta Petrie vljakaevajate trupiga Amarnas. 1893 -1899 ttas Carter Navillei ke all joonistajana Deir el-Bahari ekspeditsioonil, mil ta kopeeris kik nhtavad stseenid ja raidkirjad Hatshepsuti templis; tema td avaldati kuues kites. 1899. aastal mrati ta lem-Egiptuse muististe peainspektoriks Egiptuse valitsuse muististe ametkonna poolt. Sir William Garstini ja sir Gaston Maspero abil korraldas ta ametkonna juhtimise mber. 1902. Aastal alustas Carter td Kuningate orus Theodore Davise vljakaevamiste jrelevalvajana ja kaks aastat hiljem sai ta jrelevalvajaks Alam-Egiptuses. Ta ttas Alam-Egiptuse peainspektorina ainult he aasta, sest prast vikest juhtumit huligaanitsevate turistidega Saqqaras viidi ta le Tantasse. Kuid peagi Carter lahkus sellelt tkohalt ja otsustas end phendada maalimisele, mis sisustaski tema aega aastatel 1905-1907. 1907. aastal kohtusid Howard Carter ja Lord Carnarvon omavahel. Alguse sai
Timm Thaler ehk Mdud Naer James Krss Lars Trunin Tegelased: Timm Thaler, parun Taruk, trimees Johnny ja palju muid tegelasi. Sisu kokkuvte: Timm Thaler on vike 12aastane poiss, kes on kaotanud oma ema ja ta isa on vtnud endale naiseks vrasema. Vrasema on aga kuri ja arvestab enamasti ainult oma enda poja Erviniga. Kuid kui saabus phapev, siis kisid Timm ja ta isa hipodroomil hobustele kihla vedamas. Ja vahel, kui nad vikese summa vitsid, siis sitsid nad trammiga koju. Kuid siis juhtus ks pev selline nnetus, et Timmi isa suri ra. Timm oli vga nnetu, sest nd oli talle jnud ainult kuri vrasema ja tobe vend
Tema suurimaks sooviks lapsepõlves oli minna merele ja otsida seiklusi, kuid vanemad ei olnud sellega päri. Vanemad arvasid, et ta ei tuleks ihuüksi maailmas toime ning sedaviisi ei jõuaks ta elus kaugele. Lõpuks õnnestus tal siiski merele saada oma sõbra isa kaudu, kes oli juba ammu meremees. Juba esimene öö merel ajas RC-le hirmu nahka, kuid tema suur soov merel olla ei lasknud tal oma võimalust käest anda. Nad võtsid suuna Aafrika poole. Sinna sõites ootas neid ees veel suurem torm, kui eelnevalt olid olnud. Torm on ränk, ning kõik peale RC surid. Vesi oli kandnud RC ühele üksikule saarele, kus pidi ta ise hakkama saama olemasolevate asjadega. Ta ei suutnud seda uskuda, et ta on jõudnud üksikule saarele, kuid ajapikku harjus ta sellega ära ning õppis isegi ehitama tarbeesemeid, kodustama loomi, küttima ja valmistama tööriistu. Seal olles tekkis talle iga päev mõni idee, kuidas toime tulla sealse eluga. Ühel päeval tekkis tal mõte hakata leiba küpsetama.
TMBA UTTU Joonas ja ta sbrad/klassikaaslased elavad hes Eesti vikelinnas ja kivad kaheksandas klassis. Nende klass on teinud he nidendi, millega nad lhevad Rootsi esinema. Nimelt on nende klassil sprusklass hes Rootsi vikelinna koolis. Joonas on nii vaimustuses sellest, et ta saab vlismaale minna. Ta mtleb, et ta pgeneb Rootsis ra, lheb he panga direktori juurde elama, kellel peab olema muidugi ilus ttar ja saab nii Rootsis rikkaks. hel peval tuleb petaja Piilman Joonase juurde ning tleb, et Joonas ei saagi situ minna, kuna Joonas ei osale muusikalis nitlejana, tuleb tema asemel kaasa hoopis ks poiss. Selle poisi nimi on Gunnar ja kuna ta pidi rootsi keelt oskama, on ta teistele nagu tlgi eest. Joonas sai muidugi selle peale livihaseks. Ta karjus petaja peale, et see on pettus, lpuks jooksis Joonas klassist minema. Vljas rkis ta Markole sellest. Lpuks tuli vlja, et see Gunnar oli Piilmani poeg. Poisid otsustasid, et maksavad Piilmanile ja Gunnarile ktte. Marko lubas Joonasele, et hool
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
