Mees, kes teadis ussisõnu – märkmed *minategelane = mt. = Leemet 1. - mets on vaikseks jäänud, vaevu kohtab kedagi, kui minna allikale vett tooma - minategelane oskab ussisõnu ehk loomadekeelt, uued loomad on kartlikud ja pelgavad teda tema oskuse pärast, eelistaksid põgeneda, kuid ussisõnad ei luba - mt. sisistas neid nimme korduvalt, et loomi enda juurde kutsuda ja nendega vanadele kommetele vastavalt rääkida, ussisõnu aga uued loomad ei teadnud ning see vihastas mt.-d nii, et ta sõnu veelgi tugevamini sisistas ja loomad pingest lõhki läksid, ta polnud oma teo üle uhke - ühel korral oli aga teisiti, kui allikalt tulles mt. põtra nägi ja teda ussisõnadega kutsus, reageeriski loom sellele ja tuli aupaklikult mt. juurde nagu vanadel headel aegadel, mil niiviisi perele toitu hangiti – kutsudes sõnadega looma alistunult enda juurde ja lõigates tal kõri läbi - mt.-le tundus naeruväärne, kuidas külainimesed jahti pidasid, vahel kogu...
Mees, kes teadis ussisõnu Andrus Kivirähk Lollus on alandav, mitte tarkus - lk7 Lollus on tugevam, kui tarkus - lk142 Sööge leiba, mitte ussikuningaid, ja leppige oma mageda eluga. - lk301 1. lk5 - Kutsus ussisõnadega põdra omale söögiks kuid pakkus hoopis vett talle, Manivaldi matused, Põhja Konn, Meeme annab punase kiviga sõrmuse poisile. 2. lk14 - leivasöömine on eputamine, kuidas nad külla kolisid ja isa ajaga kaasas soovis kâia, ussisõnad unustanud isa leidis voodist karu kes tal pea otsast hammustas, kolisid tagasi metsa, öökullimunad 3. lk21 - Leemet&Pärtel läksid küla uurima, läksid mingile tüdrukule külla vokki jne vaatama, tüdruku isa meelitab poisse külla, Onu Vootele laidab Leemeti imestuse külast maha ja lubab hakata ussisõnu õpetama 4. lk28 - onu Vootele annab endast paeima et Leemetile kõik ussisõnad korralikult õpetada, ...
Jaan Kruusvall ,,Pilvede värvid" Tegevustik: 1944. aastal, väikeses külas. Esimene vaatus Ants saadetakse sõtta, kõik on selle üle kurvad, pime tädu kudus talle kindad. Toimub suur pommitamine, tädi peitis end suurest hirmust keldri, kõik muretsevad Irma pärast. Tahavad tädi tütrele ja tütretütrele süüa viia Tallinna. Ema ja isa on väga vanad, tervis pole eriti hea, ainuke abikäsi on Ants. Ants saatis neile kirja, kuidas õpetab Suure-Jaanis noorsõdureid. Irma poeg Väino on surnud ja otsustab seetõttu mehega Saksamaale sõita. Irma küsis vanematelt selleks raha, isa ostis päranduseks renditalu ja Irma jätab perega hüvasti. Kogu öö jälle pommitas, Ants saadeti rindele. Ema ja isa jutustavad normidest, tööst, inimestest jne. Soomest käivad paadid millega põgenetakse, Magda ja Helin teatavad, et tahavad ka põgeneda Soome ja sealt edasi Rootsi. Küsisid jälle raha selleks. Tädi lootis peale sõda välismaale h...
Isa Goriot Balzac Tegelased: Tööpoiss Cristophe paks köögitädi Sylvie vanapreili Michonneau (nuhk) isa Goriot Eugene de Rastinac (vaene üliõpilane) vanahärra Poiret hr. Voitrin (surmanarritaja) Vauquer pansioni omanik I Pansion Vauquer ei sallinud vana tüli pärast eriti Gorioti, ta oli pigem pansioni naerualune Goriot oli rikas, aga tütarde ülalpidamine laostas teda Eugene hakkab ihaldama kallist ja uhket eluviisi, kasutab ära kuulsat sugulast Algne umbusaldus Gorioti vastu kaob peale Beauseantiga vestlemist, kes paljastas Gorioti elu Eugene külastab ühte Gorioti tütardest (Anastasie), Goriot on seal hell teema II Seltskonda (lk 77) Eugene palus emalt ja õdedelt raha Voutrin räägib Eugenele minevikust, määrib talle Victorinet pähe, neil tekib omamoodi sõprus Goriot sõbrustab Euge...
Keisri hull Jaan Kross Tegelased: Timotheus von Bock (Timo) peategelane Eeva (Katharina von Bock) Timo naine (Kitty) Jakob Eeva vend Anna Jakobi naine, Lamingu tütar Laming mõisavalitseja Eeva Anna ja Jakobi tütar Karl & Georg Timo vennad Jette, toaneitsi Liiso, teener Käsper, kutsar Juhan, poeg Jüri Tegevustik algab 1827, Timo saab vanglast välja, sp hakkas Jakob päevikut pidama Räägib segamini olevikust & minevikust (Timo vanglas jne) Timo võtab Eeva naiseks (lk22) Timo, Jakob & Eeva sõitsid Riiga (lk38) Jette & Jakob (lk44) Miks & kuidas Jakob vahistati (lk56) Georgi külastus, Timo võlad (lk77) Peeter teatab väljakolimisest (lk80) Jakob leiab Timo kirjad (lk83) La Trobe tunnistab, et on uus nuhk (lk97) Jakob loeb jälle kirju (lk103) Timo räägib vanglaelust (keisri palvetamine) (lk1...
Tartuffe ehk petis Moliere Tegelased: Proua Pernelle ema Orgon Elmire mees Elmire Orgoni naine Damis poeg Mariane tütar Valere Mariane peika Cleante Elmire vend Tartuffe vagatseja Dorine Toaneitsi Härra Loyal kohtuteener Politseiametnik Filipote Pernelle'i teenijanna Tegevustik: Pariis; Orgoni maja I VAATUS Proua Pernelle soovib kiirelt majast lahkuda ja teised takistavad. Kellelegi ei meeldi, et ta Tartuffe kuulab (petis). Pernelle ei usu neid ja lahkub. (I stseen) Cleante ja Dorine vestlus, arutavad kuidas Orgon & Pernelle petis Tartuffe müju all on (II stseen) Elmire teatab, et Orgon jõudis (III stseen) Damis määrib oma üde Valere'le pähe, tahab ise valere'i õde (IV stseen) Orgon saabus ja uuris, mis majas toimub; tegelikult huvitus ainult Tartuffe tegemistest (V stseen) ...
Sügisball Mati Unt Tegelased: Eero luuletaja; nukker & üksik (lk12) August Kask meestejuuksur; vana & kibestunud (lk16) Maurer arhidekt; uudne & modernne, unustab naise (lk20) Laura üksikema; Peeter Laura poeg (lk25) Theo töötab restos (lk31) Tegevustik: Mustamäel ,,Kui ei näegi üldse elu jooksul sõdu, ega siis tea, mis maik on rahuajal." Endine ooperilaulja Marino Marini kadus 3 päevaks, oli end Lätti joonud (lk11) Eero soolaleivapidu,naine jätab maha sõbra pärast (lk39) Augusti soov mitte lapsi saada (lk46) Maurerilt küsis miilits dokumenti, Maureril olid vaid pildid (lk51) Maurer kardab klaasuksi (lk56) Laura vaatab seebikat; talle meeldis koguaeg korraga lugeda, vaadata seebikaid, juua ja süüa komme (lk58) Theole meeldivad loomulikud inimesed; mitte näitlejad; soovis kaitsekihti vei...
Nukumaja – märkmed Tegelased: Advokaat Helmer tema naine, Nora doktor Rank proua Linde juriskonsult Krogstad Helmeri kolm väikest last – Ivar, Bob, Emmy Anne-Marie, Helmeri lapsehoidja toatüdruk Helene ekspress Tegevuspaik: Helmeri korter ESIMENE VAATUS - Nora saabub koju virna pakkidega - Ekspress annab jõulukuuse ja korvi toatüdrukule - Nora käsib puu ära peita, et lapsed seda veel ei näeks - Nora kutsub Helmeri pakke vaatama, näitas mida kellelgi ostis jõuluks v
Õpetaja vaatlus Kell 9.00-10-00 Neljapäev 25.10.2012 Õpetaja: Pille Sandström Keel ja kõne Jutu ettelugemine I. Lember Hambaarsti juures M. lk 103 Kunst Maalimine Sööbik ja Pisik Laste arv rühmas:13 Õpetaja palub lapsed vaiba peale istuma. Ta räägib lastele heast ja halvast hundist. Kui sa toidad head hunti siis saab sinust hea , vastupidiselt saab sinust halb hunt. Lapsed teavad, et paha teha ei tohi. Õpetaja küsib, mida hea hunt veel teeb? Lapsed ütlevad, et rumalusi ei tohi teha. Õpetaja palub lastel kasvatada endas head hunti. Seejärel pöördub ta laste poole ja küsib: Mis päev täna on? Lapsed loendavad kõik nädalapäevad ette. Seejärel hakkab õpetaja lugema ette juttu. Lapsed kuulavad, mida õpetaja loeb. Õpetaja loeb lastele juttu ette väga ilmekalt. Lapsed kuulavad teda huviga. Õpetaja küsib kas see oli tõsine jutt? Lapsed arvavad, et see oli tõsine jutt. Kelle ...
Tõde ja Õigus I osa A.H.Tammsaare 1. (6) Krõõt kolib Andrese juurde, sõidavad hobuse vankris Vargamâele. Kohale jõudes lâhevad Amdres, sauna Madis ja karjapoiss sohu kinni jäänud lehma pàastma 2. (12) Kroot, andres ja madis lahevad ostetud krunti uurima. Andres arutab Madisega kuidas maid paremaks teha. Madis ja Andres katsusid omavahel jõudu kive tõstes 3. (17) tammsaarelik tootegemine, Krõõt tutvub kohaliku vanaperenaisega kõrtsi ees, Andrws tutvub kortsis pearuga, 4. (25) Pearu joudis kortsist alles teisip tgsi maani tais ja kisas, pearu vs villem, naine vs pearu, pearu tahab voimu naitamiseks kaevu sittuda, teised paluvad 5. (31) tammsaarelik tootegemine jalle, andres peab pearuga labiraakimisi kaevu osas, sai pearu nousse 6. (38) Esimene nelipüha, noored lahevad kiriku, Eedi ei saa kiriku sest tal on rabalad riided, te...
1. (5) Indrek tuleb tagasi koju, kolib sauna isa juurde. Maret elab Sassi ja lastega majas. 2. (15) Indrek kohtub taas Maretiga, tutvub taas Vargamäega, tunneb valu muutuste üle, 3. (25) Indrek teeb palju tööd ja kohtub Karla lapse Eediga kes teda luurab, veendub et ta on rumal. Suurest töötegemisest vigastas Indrek end, kuid tegi edasi tööd. 4. (37) Indrek räägib Sassile jõesüvendamisest, tahab täita isa unistust. Sass oli algul tugevalt vastu, aga Indrek suutis ta panna teistmoodi mõtlema. 5. (47) Indrek haigestub. Külla tuleb Tiina, Indrekule see ei meeldi ja Tiina lõpuks lahkub. Räägib isale mis Sassiga jutustas. 6. (58) Lumi tuleb maha aga Indrek jätkab ikka kraavi kaevamisega. Räägib inimestele oma kraavi süvendamises, keegi vastu pole kuid kedagi väga ei huvita ja Indek loobub. Käib vahepeal veel suusatamas ja uisutamas. Arutab isaga Vargamäest, naabritest ja maajagamisest. 7. (68) Tehti koosolek jõe süvendamise arutamiseks...
Pilvede värvid märkmed Tegelased: ISA (JAKOB) EMA (ANNA) ELL (LAPS) LEIDA (LAPS) KRÕÕT (LAPS) ANTS (LAPS) IRMA (LAPS) TÄDI (ELFRIEDE) MAGDA (TÄDITÜTAR) HELIN (TÄDI TÜTRETÜTAR) HUBERT, INDREK (NOORMEHED SÕJAPÕGENIKUD) Tegevusaeg ja koht: 1944, talu küla Eesti põhjarannik I vaatus 4. veebruar - poeg Ants läheb sõtta, ema mures, sest see ta ainus poeg ja talupärija, 2 last on juba kaotanud - isa tahab poja ise viia Kadrinasse ja temaga teepeal veel juttu rääkida ja viina juua
Keisri hull – märkmed - Jakob hakkas päevaraamatut pidama, sest sattus asjadesse, mis olid ebaharilikud - Õde Eeva värvis juuksed mustaks, et näidata kõigile mis temaga tehtud on, uhkuseks, leinaks, demonstratsiooniks, nö leinalipp, peale 8 aastat pesi värvi äädika abil maha - Pidas päeva raamatut ja soovis seda teha salaja, seega otsis sellele peiduka, kuhu see kiirel panna vajadusel, milleks sai laeluugi taga olev laudkast - Sündis koos oma õe Eeva, ja väiksema õe ja vennaga, kes surid peale sündi kurgutaudi tõttu, Tömbi külas, isa Peetri Kannuka talus - Eevale pakuti toateenija ametit mõisas, kuhu ta ka minna otsustas, kuigi vanemad seda just heaks ei kiitnud, kus kohtus ohvitser Timotheusiga - Timotheus von Bock (keisri sõber) ratsutas Kannuka tallu koos Eevaga, soovides paluda isalt luba tütrega abielluda, vandudes, et tahab teda tõeliseks naiseks mitte litsiks...
Isa Goriot – märkmed - Pansion, mis asub Pariisis Neuve – Sainte - Genevieve’i tänava lõpus - Mõeldud mõlemast soost isikutele - Kuulub proua Vauquer’ile, kes on 50. aastane - Pariisi hirmsam ja tundmatum kvartal (välimuselt), vanad majad, viletsus ja igavus - Pansion on vana, mööbel vana, pragunenud, vilets - Pansionis elas 7 pansionäri - Kolmandal korrusel ühes toas elas endine nuudli-, makaroni- ja tärklisevabrikant nimega isa Goriot, kes ei suutnud maksta üle 45 frangi kuus, vanim pansionär - Sealsed elanikud kandsid vanu, pleekinud ja kulunud riideid - Ent kõigil hea kehaehitus ja tervis - Isa goriot kui pilkelaud, isik kelle pihta kõik naljad sadasid - Oli kunagi rikkam ja ihatud mees, pansioni omanik tahtis taga algselt abielluda - Isa goriot oli ihne, kokkuhoidlik, kinnine inimene - Gorioti peale valati välja oma hea või halb tuju - Isa goriotil olid nö...
Märkmed (sündmused, kirjeldused, olulised laused, tsitaadid jne) Vanamehe kirjeldus: Vanamees oli kõhn ja kuivetu ja tal olid kukla all kaelal sügavad kurrud. Healoomulise nahakasvaja pruunid laigud, mida tekitab troopikamerelt tagasipeegelduv päike, katsid põski. Laigud ulatusid kaelani välja ja käed olid sügavaid arme täis, lõhutud nööridest, mille otsas olid olnud rasked kalad. Aga ükski arm ei olnud värske. Need olid vanad nagu lõhed kaladeta kõrbes. Kõik tema juures oli vana, kõik peale silmade, ja silmad olid merevärvi ja. nende pilk oli rõõmus ning alistamatu. Ta oli liiga lihtne inimene, et endalt küsida, millal ta oli alandlikuks muutunud. Aga alandlikuks oli ta muutunud, ja ta teadis, et alandlikkus ei ole häbiks ega riisu temalt tõelist uhkust. «Ma olen üks imelik vana mees.» Need olid imelikud õlad, endiselt vägevad, kuigi väga vanad, ja ka kael oli endiselt tugev, ja kuna vanameh...
Pilvede värvid – märkmed Tegelased: ISA (JAKOB) EMA (ANNA) ELL (LAPS) LEIDA (LAPS) KRÕÕT (LAPS) ANTS (LAPS) IRMA (LAPS) TÄDI (ELFRIEDE) MAGDA (TÄDITÜTAR) HELIN (TÄDI TÜTRETÜTAR) HUBERT, INDREK (NOORMEHED – SÕJAPÕGENIKUD) Tegevusaeg ja koht: 1944, talu küla Eesti põhjarannik I vaatus 4. veebruar - poeg Ants läheb sõtta, ema mures, sest see ta ainus poeg ja talupärija, 2 last on juba kaotanud - isa tahab poja ise viia Kadrinasse ja temaga teepeal veel juttu rääkida ja viina juua
Demokraatlik maailm Külm sõda Euroopa ja Ameerika Ühendriigid Lk. 6-12 India vabanemine 1)Riigipiiride muutumine Lk. 13-18 2) Rahvastiku ümberasumine 3) Kahe vastasleeri kujunemine Demokraatia laienemine II Uus jõudude vahekord maailmasõja järel · Demokraatliku riigikorra omaksvõtmine. Raudne eesriie · Valimisõiguse laienemine. · 1946 · Demokraatia stabiliseerumine. · W. Churchill · Fulton, USA · Mass...
* Ühiskond inimeste kooselu vorm * Ühiskonna struktuur ehk ülesehitus, mis koosneb sektoritest ja valdkondadest, mis on omavahel põimunud * Riik organiseeritud kogukond oma territooriumi, valitseja, seaduste, kirjakeele ja rahvaga * Avalik sektor ühiskonna osa, mille moodustavad riigi- ja omavalitsusasutused, ressursid ja tegevus; avaliku sektori tegevuse põhieesmärgiks on tagada riigi tõhus toimimine * Erasektor ühiskonna osa, mille moodustab eraomanduses olev majandus, kus tegevuse eesmärgiks on tulu saamine * Mittetulundussektor ehk kolmas sektor ühiskonna osa, mis eristub era- ehk tulundussektorist ja avalikust sektorist; mittetulundussektori asutused (mittetulundusühingud, sihtasutused, seltsingud) ei tegutse tulu teenimise eesmärgil, vaid aitavad kaasa mitmesuguste ühiskonnaprobleemide lahendamisele, toetudes kodanikualgatusele * poliitika riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus * majandus tootmise, kauplemi...
Karl Ernst von Baer ülevaatlik kokkuvõte Karl Ernst von Baer sündis 1792. aastal Rakke lähedal Piibe mõisas. Oma esimesed teadmised sai ta Tallinna koolis. Lapsepõlve veetis ta Rakvere lähedal Lasilas. Ta õppis Tartu ülikoolis, kus omandas ka meditsiinidoktori kraadi. Hiilgavate bioloogiliste uurimuste eest valiti ta Venemaa Teaduste Akadeemia liikmeks. Ta on embrüoloogia rajaja, kellena on ta läinud kogu maailma teaduse ajalukku. Baer unistas ammu reisist polaaraladele. Just seal, kaugel põhjas, karmi looduse rüpes, lootis ta välja selgitada orgaanilise elu levikuvorme. 1820. aasta maikuus asus Baer koos Tartu ülikooli loodusteadlase Lehmanni, Peterburi rahapaja kunstniku Rederi, zooloogiamuuseumi preparaatori Filippovi ja teenistuja Dronoviga Novaja Zemlja poole teele ning juulikuus atsus Karl Baer Novaja Zemlja pinnale, mida polnud veel ükskiloodusteadlane uur...
Raamatud 1. Anglisaksi eepos ,,Beowulf" "Beowulf" on vanim germaani sangarieepos. Selle loojaks on oletatud 8. sajandil elanud anglosaksi munka, kes Vergiliuse eeskujul liitis kaks sakside ja anglite poolt mandrilt kaasa toodud skandinaavia kangelaslugu. Praegu peetakse usutavamaks, et lugulaul on sündinud siiski suulises rahvatraditsioonis, kuna sellele leidub vasteid nii skandinaavia saagades kui kui ka Euraasia rahvapärimustes. Lugulaulu ajalooline taust on aastad 512-520. "Beowulfi" vanim tuntud versioon ja säilinud käsikiri pärineb 10. sajandist ning on muinas-ingliskeelne. See arvatakse olevat koopia 8. sajandil kirjutatud algupärandist. Lugulaul sisaldab 3182 värssi, jaotub kahte ossa ja räägib götalaste kuninga Beowulfi seiklustest. Esimeses osas surmab Beowulf taanlaste kuningat Hrothgari kiusanud koletis Grendeli ja selle ema. Teises osas aga hukkub kang...
Tõde ja õigus II osa – märkmed I - Indrek oli teel linna kooli, tundis end üksikuna, kõik ümber oli võõras ja igatses turvalist ja tuttavat Vargamäed - tema ainukeseks nö kodutunde tekitajaks oli tema asjadega kast pingi all, tekitas Indrekus kodusema ja kindlama tunde, kui seda jalaga katsus - pärale jõudes ja vagunist väljudes oli palju trügimist, peatus jaamahoone seina ääres ja pidas aru kuhu edasi minna - Indreku juurde tuli vana habemega mees, kes pakkus talle koha leidmisel abi, viis ta ära
Sügisball Mati Unt - Eero, luuletaja, ei teadnud kelle jaoks seda tegi, tema luulet väga ei loetud ja see tegi mehe kurvaks, kartis inimeste arvamust oma luule kohta, pelgas trepikojas olekut, kartis et keegi jälitab teda seal (majavaimud, kes ei pruugi pahatahtlikud olla kuid kavalad) - August Kask, Eero naaber, armastas täpsust, tegi statistikat (uuris vastasmaja), oli meestejuuksur, jälgis teisi inimesi - Seoses Augusti tööga: kunagi peeti juuste lõikamist halvaks, tähendas kastreerimist, olevat tinglik inimohver, sest hing asub peas, August seda ei teadnud, oli realistliku elukäsitlusega, 60ndatel oli tal tööd vähem, sest vähe oli noori, kes kasimist vajaks, teostati avalikke juukselõikusi (nagu häbipost), juuste pikkus määras inimese saatuse, selle pärast isegi tapeti, inimesed olid siis kiilakad, ei saanud aru kas tegu naise või mehega - Viimastel aast...
Eesti teatri ajalugu 1940. aastast tänapäevani Tiina Saluvere Näitlejate kohta tuleb seminaris ettekanded. Eksami võib kohe pärast loenguid teha. Näidendid kõik läbi lugeda, tuleb test või KT. Lugeda J. Rähesoo ,,Eesti teater" 2011 (see uus raamat!) Teatriajaloo allikad: · Trükiallikad (arvustused, kavalehed, intervjuu, jne) · Käsikirjalised allikad (lavastaja märkmed, kirjavahetused, koosolekute protokollid) neid võib leida teatri- ja muusikamuuseumist/kirjandusmuuseumist + teatrite enda arhiivid · Suulised allikad (küsitletakse kedagi) · Auvised e audiovisuaalsed allikad (videosalvestused) · Isiklik vaatajakogemus + teooria - - süntees, tõlgendus T. Postlewait ,,Ajalookirjutus ja teatrisündmus"; E. Fischer-Lichte ,,Teatrihistorigraafia."; - L. Epner ,,Valitud artikleid teatriuurimisest" M
Riigi tunnused Avalik võim Territoorium Rahvas Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu (Kiris jt. 2012: 10). Riigivõimu tunnused: Ainuõigus kehtestada seadusi Ainuõigus koguda makse Ainuõigus kasutada vägivalda Otsused on kohustuslikud Omab õigust ja kohustust korraldada riigi igapäevaelu ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises Riigivõimul on selge võimuasutuste hierarhia Kodakondsus näitab isiku suhet riigiga. Võimude lahususe printsiip - Vältimaks korruptsiooni. (Seadusandlik, täitevvõim, kohtuvõim) Horisontaalne - Seadusandlik võim - Täidesaatev võim - Kohtuvõim maakohus e haldususkohus, ringkonnakohus, riigikohus (tartu) Märt Rask. Vertikaalne Parlamentaalne võim parlamendi ülemuslikkus, presidendil esindusfunktsioon. Riigikoguvalimised 2011, uu...
II pool Sissejuhatav näide kolmest pojast ja hekipügamisest. VÕIM - VÕIMALUS MÕJUTADA (VASTUSEISUST HOOLIMATA) TEISTE INIMESTE TOIMIMIST, MUUTA SOTSIAALSEID SUHTEID JA SÜNDMUSTE KULGU OMA HUVIDEST LÄHTUVALT. Inimesel on võim ka siis kui tal on võimalus teisi inimesi mõjutada. Võim on alati kahepoolne (kõrgem ja alluv pool). Riigi võimuorganite tüübid (rahvas, Riigikogu, ministrid jne). Seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim ja meedia. /A: 132- 134 /, / AU: 225-226/, / HMS: 114, 174-175/ AUTORITEET - INDIVIIDI "A" VÕIME PANNA INDIVIIDI "a" TEGEMA MIDAGI SELLIST, MIDA TA MUIDU EI TEEKS, KUSJUURES "a" ON VEENDUNUD "A" ÕIGUSES SELLISEL VIISIL TOIMIDA. "a" PEAB "A" TOIMIMIST LEGITIIMSEKS. LEGITIIMSUS - INIMESTEVAHELINE KOKKULEPE SELLE KOHTA, ET VÕIMU RAKENDAMINE ANTUD OLUKORRAS JA TEATUD INIMESTE POOLT ON SOTSIAALSELT PÕHJENDATUD. Lubatakse enda peal võimu rakendada. Võim antakse teatud grupi või üksikisiku kätte, et ta/nad saaks toimida üh...
,,Piiririik" Emil Tode Mt=minategelane 1. - minategelane kirjutan Angelole kirja, vabandab oma kehva prantsuse keele oskuse pärast, kuid samas leiab, et sellest pole hullu, kuna Angelo pole ka prantslane, õigupoolest pole ta keegi ega miski - mt ei teadnud, millest kirjutamist alustada, alustas rääkimist päikesest ja päikesepaistest, millest Angelo mt ellu ilmunud oli 2. - mt on maalt, kus päike on haruldane, sügisel kaob päike ära, kevadel tuleb taas välja - õue tagant algab mets, kui inimene tunneb, et hakkab surema, siis minnakse metsa ja heidetakse juurikatele pikali, sest inimese hing muutuvat seal pisikeseks linnuks, kelle nimi on pöialpoiss, mis kehast saab, seda ei tea, ilmselt metsloomad tassivad kondid laiali - need, kes elust veel kinni hoiavad, metsa ei lähe, vaid harivad maad, et sügisel mõnd andi saada päikese tagasitulekuni - kahest küljest piirab maad madal meri, mis talvel jäätub, kolmandast küljest piirneb maa...
Tõde ja õigus - märkmed I - Naine Krõõt ja mees Andres Paas sõitsid hobusevankriga Vargamäe suunas, kuhu elama pidid minema - Pidid minema läbi soo, mille ületamine oli raske, plaanisid sinna tulevikus sügavamad kraavid ja kõrgema tee teha, et ületamine nii keeruline poleks - Teel jäi nende lehm Maasik sohu kinni, koduhoidjad (sauna-Madis, karjane, eit) tulid appi, tegid lõkke, et sohu kinni jäänud lehma jalgu soojendada, et too edasi liiguks, lõpuks saadi lehm välja ja jõuti uude koju
Tapamaja korpus viis ehk laste ristisõda märkmed 1 - peategelane Yon Yonson oli sõjavang, tahtis kirjutada Dresdeni hävingust raamatu, mõtles, et see lihtne ja toob talle palju rikkust, aga tegelikult oli raske leida sõnu sündmuste kohta - kirjutas sõjavastast raamatut, kuid Harrison Starr ütles, et pigem võiks ta juba kirjutada jääliustikuvastast raamatut, sest tegelikult sõjad ju ei kao ja neid on raske peatada nagu jääliustikke, lk 11 - Yonsoni vana sõjasemu V
objektiivsemaks, kuna vestluse vastused ei sõltu inimese tujust, tutvustest jne. 9. Milliseid keeleainestikke sõnavara uurijad oma töös kasutavad? Nimeta vähemalt kolm ning iseloomusta neid. Mis on Sinu arvates ühe või teise ainestiku eelised? Küsib hüpoteetilise olukorra järgi: mis meetodiga ma „seda“ koguksin? Keelekasutuse uuringutes tuntakse erinevaid ainestikutüüpe, nagu intervjuu, argivestlused, osalusvaatlustel põhinevad ainestikud, päevikumärkmed, ankeetküsitlused, eksperimendid, kirjalikud tekstid, autobiograafiad, helimaterjalid, raadio- ja telesaated, e-kirjad jne. Tõenäoliselt nõustub iga empiirilise ainestikuga töötav uurija väitega, et ideaalset keeleandmete kogumise meetodit ei ole olemas. Artiklis käsitletakse intervjueerimise ja intervjuuainestike spetsiifikat keeleuuringute eesmärkidest ja vajadustest lähtuvalt. Vaadeldakse selliseid empiiriliste uuringute põhiprobleeme nagu vaatleja paradoks,
Anton Hansen Tammsaare (1878-1940) Elulugu: Sündinud Järvamaal, Tammsaare talus. Tammsaare pole tegelt tema isnikunimi, vaid talu, kus ta sündinud on. Elas suhteliselt vaestes oludes. · Haridustee lünklik (väikemaarja kihelkonnakoolis) aastad jäid pidevalt vahele sõltus isa viljasaagist. Õppimistee venib väga pikaks. · Läheb Tartusse Hugo Treffneri gümnaasiumisse (eragümn.) - tuli maksta, seega ei käind seal väga kaua pidi selleks töötama. Tartu ÜK õppis juurat. ÜK jäi ka pooleli haigestus tuberkoloosi (leidis raha ja veetis aasta Kaukaasias tervist parandamas) sai sellest üle tänu reisile. · Veetis järgnevad aastad venna juures Koitjärvel (pärast Kaukaasiast tulekut) Haigusega käib kaasas see, et ei tohi väga pikalt istuda (vend tegi spetsiaalse kirjutamise puldi) · Pärast tuli elama Tallinna ja abiellus Käthega. · Tõmbus avalikust elust kõrvale peale seda -ei ...
Delaware Pirjo Mononen IVÕ Geography Bordered by Maryland, Pennsylvania and New Jersey Second smallest state (5,161 sq km) Three counties – New Castle, Kent and Sussex Biggest city – Wilmington Capital – Dover History Discovered in 1609 by Henry Hudson First permanent colony: New Sweden 1638 First of the 13 original states to ratify the Constitution - December 7, 1787 During the Civil War, Delaware was one of five border states – a slave state but remained in the Union Chemical industry Facts The abbreviation for Delaware is DE Named after Thomas West, Baron De La Warr Nicknames - Diamond State, First State Motto - liberty and independence Symbols State flower – peach blossom State tree – American holly State bird – blue hen chicken Flag American Indians in Delaware Two tribes – The Lenni Lenape tribe and the Nanticoke tribe The Delaware Indians were one of t...
Vene aeg (õ. lk. 125-144) Mõisnikud toetasid pigem Vene võimu, kuna venelased lubasid aadlikele nende maad tagasi anda. Rootsi ajal oli toimunud reduktsioon ehk mõisamaade riigistamine. Talupojad toetasid pigem Rootsit, kuna nad ei teadnud, mida Vene võim võib endaga kaasa tuua. Rootsi võim ei olnud olnud neile nii ränkraske ning talupoegadele ei meeldinud muutused. Sõja ajal olid Rootsi väed talurahvasõbralikumad. Balti erikord Peeter I poolne lubadus siinsetele aadlikele säilitada kõik eelnev korraldus. Esimene olulisim punkt oli restitutsioon, mis oli mõisamaade tagastamine. Teine oluline punkt oli usuküsimus, millega Peeter I lubas säilitada luteri usu, mingit venestamist ega ristiusustamist ei toimunud. Balti aadlikele lubati suhtluskeeleks ka saksa keel. Kehtis tollipiir Venemaaga, mis tähendas, et kaup oli kallim. Kaubandus edenes pigem Rootsiga, kuna aadlid eelistasid Rootsiga kauplemist. Balti er...
Kahjuks ei tõusnud tema õhukruvi kunagi päriselt õhku ja osutus ebapraktiliseks nagu mitmed teised tema leiutatud lennumasinad. Teadlased on hiljem arvanud, et sellisel kujul poleks lennumasin kunagi suutnud õhku tõusta. Nad arvasid ka, et sellist masinat pidanuks juhtima neljaliikmeline meeskond. Ometi oli Leonardo üks esimesi inimesi, kes tegi lendamise võimalikkuse kohta teaduslikke uuringuid olles sellega kaugelt oma ajast ees. Tema märkmed ja katsetused olid teadlastele eeskujuks, mistõttu võime tänapäeval kindlalt väita, et just Leonardo da Vinci õhukruvi põhjal valmisid hiljem mitmed lennumasinad ja kõige tuntum neist on helikopter. Materjalid: Vikipeedia, 7. klassi ajaloo õpik, J. Phillips „Leonardo da Vinci mees, kes oli oma ajast ees“, kogumik „Da Vinci märkmed“, www.google.ee , www.tallinn.ee , www.ap3.ee , Martiina Põder
Florida Pirjo Mononen I VÕ GEOGRAPHY Bordered by Georgia, Alabama, the Atlantic Ocean and the Gulf of Mexico. 151,670 sq km Capital – Tallahassee Biggest city – Jacksonville Population - 15,982,378 HISTORY Discovered in 1513 by Juan Ponce de León. South of Mason-Dixon line. Entered the Union - March 3, 1845 (27th) Every NASA human space flight since December 1968 has been launched from J.F Kennedy Space Center in Florida. FACTS The state abbreviation for Florida is FL Nickname - the Sunshine State Motto - In God we trust STATE SYMBOLS Flower – orange blossom Bird – mockingbird Animal – Florida panther Tree – Sabal (cabbage) palmetto FLAG indians in florida The Seminoles Two federally recognized tribes in Florida today DISNEY WORLD Opened - October 1, 1971 52.5 million visitors annually UNIVERSAL ORLANDO Two theme parks - Universal Studios Florida and Islands of Adventure Night-time entertainmen...
"Alandatud ja solvatud" 1861, Dostojevski alutab sellega ühte oma loomingu peateemat nn. alandatute ja solvatute kujutamist. Teos on kirj. epistolaarses vormis (kirjavormis). Ptkl on Makar Devuskin- lausa neiulikult puhta hingeeluga Peterburi ametnik kelle põhiprobleem on kuidas säilitada väljapääsmatus vaesuses inimväärikus. "Teisik" D. oli nö ajast ees kirjanik kes käsitles oma teostes palju alateadvuse probleeme. Nimijutustus kujutab kahestunud psüühikaga inimest "Märkmed surnud majast" 1861, D. vanglakogemused Venemaa vanglast. D. uurib kurjategijate olemust. Nn lõpetatud inimesi e. sadiste on tegelikult vähe, enamus on sooritanud kuriteo olude sunnil. Tema tähelepanekute järgi oli vanglas koguni venemaa paremik, nt kirjaoskuse protsent oli seal kõrgem kui vabaduses. "Ülestähendusi põranda alt" 1864, Ka see teos on uuenduslik, kuna on kirj. peategel. sisemonoloogi vormis. Peategel. on nn
tsitaadid on leitud. Parem teha märkmeid oluliste tsitaatide kohta. Märkmiku koht. Panna varjamata kohta. sülle, et ei segaseks kontakti allikaga. Sümbolite kasutamine. Et kirjutada kiiresti ja lühidalt ülesse allika juttu. Märkmete hulk. Teha palju märkmeid ja mitte loota mälule. Loo seisukohast oluline info. Tsitaadi kordamine. Küsida üle mõnda tsitaati. Kui allikas väidab, et ta mõtles muud, siis peab lootma märkmetele ja lindile. Allikas ja märkmed. Märkmete tegemine võib mõjutada allikat. Kirjutama ühtlases ja rahulikus tempos. Põhilised probleemid märkmetega: Märkmed alguses tihedad, lõpus hõredad. Ei jagata energiat kogu intervjuule. Fakte on vähe ja osalt moonutatud. Ei oska eristada fakte, arvamusi ja seisukohti. Pole märgitud seda, mida kõneleja rõhutas. Kirjapandu on juhuslik. Pole mõeldud uudisväärtusele, mis on lugeja jaoks oluline-väärtuslik. Pole tegevusi käitumise jm kohta. INTERVJUU LÕPP
Juhan Liiv (1864-1913) Luule ja elulugu Juhan Liivi luuletusi „Sina ja mina“ „Mets kohas...“ „Eile nägin ma Eestimaad“ „Rändaja“ „Ta lendab lillest lillesse“ „Mine, mine, lumekene“ „Küll on lainte hiilgus ilus“ Teemad Kõige enam saab Juhan Liivi luules eristada: Loodusluulet Isamaaluulet Armastusluulet Mõtteluulet Luuletuste meeleolu Juhan Liivi luule oli erineva meeleoluga. Enamus luuletusi olid negatiivsed, sügavamõttelised, üksildased, masendavad ja kurvad. Osad oli jällegi vaimukamad ja rõõmsamad. Haigusaastatel oli Liiv kodutu ja Liiv luuletas ulualuse ja hingerahu otsinguil ning läbielatu ja – tunnetatu põhjal. Paljudes luuletustes oli Juhan Liiv kirjutanud oma muredest ja igapäevasest kurbusest. Kodus, pere ja sugulaste juures elades ning haiguse käes vaeveldes kirjutas Juhan Liiv oma elu parimad luuletused. Juhan Liiv kasutas oma luuletustes palju kordusi ning rahvaluulepärast algriimi ning tema sõnavara ol...
22.09.2013 Kui pilgud oleks tapvad, oleksin ma praeguseks hetkeks juba surnud. Kurb mõelda, mida peab Tema läbi elama. Ta erineb vaid nahavärvi tõttu sellest ühiskonnast ja Teda koheldakse nagu oleks ta masside viisi inimesi tapnud. Tänavatel kõndides kuuldub igast ilmakaarest vaid sosinaid ja mõnitavaid lauseid. Üpris tundetud inimesed. Ta võib ju väita, et sellega harjub ära. Aga ei, sellega ei harju. See jätab inimese hinge suured haavad, mis ei unune iial. Nii vabastav on unustada enda mured ja probleemid paariks tunniks ja sõpradega kvaliteetaega veeta. Sõbrad on minu elus väga tähtsal kohal. Mida ma ilma Nendeta küll teeks. Kas mõni päev ei võiks mööduda nii, et kõik oleks positiivne. Ma igatsen aega, kus olin 5-ne ja ei saanud asjadest veel täpselt aru. Kogu see hetkeseisund on lihtsalt nii uskumatu. Ajab lausa nutma. 23.09.2013 Sada üks erinevat mõtet tiirlemas peas. Mida õigupoolest tahta, täpselt ei teagi. Alles üleeil...
Arrays 1. Delete certain integer from array int[] massiv={}; int b = 5; int count = 0; for (int i : massiv) { if (i == b) count++; } int[] temp = new int[massiv.length - count]; int x = 0; for (int j = 0; j < massiv.length; j++) { if (massiv[j] != 5) temp[x++] = massiv[j]; 2. Find the longest numbers sequence (for example out of array [1111223344] -> sequence of number 1) int[] massiv = {}; int count = 1; int result = 0; int number = -1; for (int i = 1; i < massiv.length; i++) { if (massiv[i] == (massiv[i-1])) { count++; } else { count = 1;}обновляем, если цифра поменялась if (result <= count) { ...
.Kirjanduse KT 1. Esimesed märkmed Eesti ja eestlaste kohta? Esimene säilinud eestikeelne raamat Wanradi ja Koelli katekismus. 2. 1525a esimene Eesti k. raamat Wanradi ja Koelli katekismus3 3. Ametilt olid inimesed, kellelt tuli algatus eesti keeles kirjutada Kr. J. Peterson oli kirjanik, Fr. R. Faehlmann ja F.R. Kreutzwald olid ametilt arstid. 4. Põhjaeesti keel pääses võidule Sest Piibel ilmus täielikul kujul 1739 a. Selle tõlkis Jüri pastor Anton Thor Helle, mis on kirjutatud põhja eesti keeles. 5
Globaalne soojenemine Nimi Klass 30. detsember 2009 NIMI 1 Mis on ja miks tekib globaalne soojenemine? · Kogu maad haarav õhu- ja ookeanitemperatuuri soojenemine · Põhjustavad kasvuhoonegaasid Inimtekkelised Looduslikud · Toimib tasakaalus 30. detsember 2009 NIMI 2 Inimtekkelisel moel tekkinud kasvuhoonegaasid · Fossiilkütuste põletamine · Transport · Metsade hävitamine · Hooned, ehitised 30. detsember 2009 NIMI 3 Kasvuhoonegaaside kasv tööstusrevulutsiooni eelsest ajast Tähis Nimetus Kasv %-des CO2 Süsinikdioksiid 38% CH4 Metaan 230% NO lämmastikoksiid 14% 30. detsember 2009 NIMI 4 Igaastased kasvuhoonegaaside õhkupaiskamised sektorite k...
................................................................29 KASUTATUD ALLIKATE LOETELU.......................................................................31 2 Lisa 1. Ankeetküsitlus..................................................................................................33 Lisa 2. Inglise keelne ankeetküsitlus............................................................................36 Lisa 3. J. Kruglovi märkmed........................................................................................39 SISSEJUHATUS............................................................................................................4 1. HÜPNOOSI ALUSED...............................................................................................6 1.1. Teadvus ja alateadvus..........................................................................................6 1.2. Hüpnoosi definitsioon.................
TSS0004 Majandus.Linn.Ühiskond. TTÜ, kevad 2019 Olulisemad mõisted/teemad kirjalikuks arvestustööks valmistumisel (põhimõistete test, 25 p). Testi kestus: 45 min. Toimumisajad ja registreerumine on avalikustatud ÕISis Õppematerjalid: loengumärkmed, õpik A.Giddens, P.Sutton ”Sociology”, vt ka soovitusi loengumärkmete lõpus. Mõisted on grupeeritud vastavalt loengutele/loengumärkmetele Moodle’s, kuid tasub meeles pidada, et suurt osa mõisteid on kasutatud ka teistes loengutes ja kindlasti seminarides! 1. Sotsioloogiline kujutlusvõime (C.W.Mills) Ühiskond Sotsiaalne struktuur - sotsiaalset tervikut moodustavate elementide vahelised
annaabi.ee 
