pikk kääbas ) alla e ring ja selle küngastele keskel laotud kirst. Laevkalmed Millised olid Arvati , et Elati ritvadest Kindlustatu Palkelamud , elamud elati ritvadest püstitatud d asulad talud. püstitatud koonusekujuli koonusjates sed püstkodades , püstkodades mis oli kaetud okste, nahkade ja talvel ka mätastega Uued oskused puuduvad võrreldes varasema kultuuriga
keeta. Kiviaja lõpu poole hakati ka põllutööd tegema ja loomi pidama. Kiviajal oli raske, sest nälga pidi palju tundma ja haiguseid oli palju. Sellepärast oli kivialjal inimesi vähe ja eluiga lühike. Inimesed valisid oma elupaikka, nad ehitasid oma majakesed kuskile järve või jõe äärde, et seal oleks hea kala püüda ja samas oli seal ka turvaline. Inimesed kandsid loomanahast rõivaid ja elamuks ehitasid nad ritvadest püstkojad, mis kaeti mätasete ja nahkadega, telgid ja muldonnid. Toitu valmistati tulel. Tulease tehti algul välja, hiljem aga püstkodadesse sisse, sest tuli andis ka sooja. Metsad, kust loomi jahtida, jõed, järved, kust kalapüüda, ja majake olid kiviajal kõige tähtsamad. Kui jahiloomi või kala enam ei olnud, pidid inimesed oma asjad kokku pakkima ja teise kohta kolima. Algul saadeti üks inimestest otsima kohta kuhu minna. Nad
oli sel ajal väike saareke madalaveelises Kunda järves. Arheoloogiliseks kultuuriks nimetatakse ühelaadsete muististe rühma, mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad nn. Kunda kultuuri, mis oli levinud Läänemere idaranniku maades. Kunda kultuuri elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse. Kuna selgeid jäänuseid elamutest pole leitud, arvatakse, et elati ritvadest püstitatud koonusekujulistes püstkodades, mille sõrestik oli pealt kaetud okste, nahkade ja puukoortega ning koja keskel asus kividega ümbritsetud kolle. Tööriistad ja tegevusalad. Need olid valmistatud kivist, luust ja sarvest ning ka puust. Eelkõige kasutati tulekivi. Tähtsal kohal oli jaht metsloomadele. Vanimate asukate päritolu. Praegu oletatakse nende tulekut lõuna poolt Euroopast. Neoliitikumi algus. Algas kammkeraamika kasutuselevõtuga V aastatuhande algul eKr.
Tuntumad asulakohad Pulli (8800. eKr), Sindi-Lodja Tamula, akali (Peipsi järve ääres), Narva Joaoru (8600. eKr), Kunda Lammasmäe asula (8500.- 5000. eKr) Asulad Veekogude läheduses. Elati Asulad paiknesid jõgede, järvede ja Asulad paiknesid kaugemal suurtest ritvadest püstitatud merede ääres. Majad olid veekogudest. Majad olid koonusekujulistes püstkodades, neljakandilised ja tuginesid neljakandilised ja tuginesid mille sõrestik oli kaetud okste, postidele. Elamud asestsesid postidele. nahkade, puukoorte ja talvel ka tavaliselt ridastikku ukseavaga mätastega. veekogu poole.
Kunda kultuur- kõik eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad nn. Kundak. On levinud kõigi Läänemere idaranniku maades. Kundak. elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse, kus oli võimalik kala püüda ja küttida vee äärde tulnud loomi. Veekogud pakkusid paremaid liiklemisvõimalusi kui tihedad metsad. Elati arvatavasti ritvadest püstitatud koonusekujulistes püstkodades.Talb-väiksemad kivikirved, mida varretati vahel isegi eriliste sarvedest kirve peade abil. Jämeda sarveisa ühte otsa õõnestati auk, mille sisse käis talvapära, teise otsa puuriti silm varre jaox. Muinasaeg-ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni. Animism-uskumus, mis käsitleb kogu meid ümbritsevat elus ja eluta loodust ning nende hingestamist. Kivikirstkalmed-maapealsed kalmeehitused. Kalme
koosnesid 3-4 perest. Pärnu jõgikond,Emajõgi . Eluviis rändav Eluase ritvadest koonusekujulised püstkoja laadsed nn kodaelamu NEOLIITIKUM Alguseks 5000-1800 eKr savinõude või keraamika kasutuselevõtt. Savinõud valmistati savist.
jooma tulevaid loomi. Ka pakkusid jõed ja järved metsadest paremaid liiklemisvõimalusi. Kunda kultuur oli küttijate ja kalastajate kultuur, koduloomadest tunti vaid koera. Luuleiud näitavad, et kõige tihemini tabati jahikäigul põtru (nt Kundas 2/3 kõikidest luudest) ja kopraid. Hilismesoliitikumi ajast on leitud Kunda kultuuri asulaid ka Lääne-Eesti saartelt (Kõnnu asula, Kõpu asula). Seal tegeldi ka hülgepüügiga. Elamute jäänusid leitud ei ole. Arvatakse, et elati ritvadest püstitatud koonusjates püstkodades, mis olid kaetud okste, nahkade ja talvel ka mätastega. Keset püstkoda asus kividega piiratud kolle, mille kohal valmistati toitu ja mis andis valgust ning soojust. Keel Eesti keeles on mõningaid sõnu, mis ei ole omased ei soome-ugri ega indoeuroopa keeltele. Paul Ariste arvamuse kohaselt pärinevad sõnad "meri", "mägi", "haug", "eile", "sugu", "must" ja paljud
Kunda kultuur ( 9000-5000eKr ) Vanimad asulad on Pulli asula Sindi lähedal ja Kunda asula. Kõik Eesti mesoliitikumi alad kuuluvad Kunda kultuuri. Kunda kultuur on levinud kõigis Läänemere idaranniku maades(Lõuna-Soomest kuni Leedini). Kunda kultuuri elanikud rajasid asulad veekogude äärde, kus oli võimalik kala püüda ja küttida veekogu äärde jooma tulnud loomi. Samuti oli mööda jõgesid liikumine kergem kui raskestiläbitavates metsades. Arvatavasti elati ritvadest püstitatud koonusekujulistes püstkodades, mis olid pealt kaetud okste, nahkade, puukoorte ja talvel ka mätastega. Püstkoja keskel asus kividega ümbritsetud kolle. Töö- ja tarberiistad olid: jäätuurad,harpuun,kivikirved,sarved,ahing,nooled,pistoda, talb,naast. Kivimitest kasutati kõige enam tulekivi ja kvartsitükke. Kivikirved ja talvad olid ebakorrapärased ja lihvitud ainult teraosalt. Tähtsal kohal oli jaht metsloomadele ning kalastamine
eluviisile. Kõik see tõi kaasa elanikonna arvukuse kasvu. Pikenes inimeste eluiga. Toitu oli varasema ajaga võrreldes märksa enam ja kui enne paljud vastsündinud lapsed surid toidunappuse tõttu, siis nüüd laste suremus vähenes. Asulad rajati peamiselt veekogu lähedusse, kus oli võimalik kala püüda ja küttida vee äärde jooma tulnud loomi. Järved ja jõed pakkusid paremaid liiklemisvõimalusi kui tihedad raskestiläbitavad metsad. Arvatavasti elati ritvadest püstitatud koonuskujulistes püstkodades. Nende sõrestik oli pealt kaetud okste, nahkade, puukoorte ja talvel ka mätastega. Püstkoja keskel asus kividega ümbritsetud kolle, mille kohal valmistati toitu ja mis andis pimedal ajal valgust ning soojust ja kaitseb röövloomade eest. Öösel lõkke ümber istudes tundsid nad vähem hirmu tigedate kiskjate eest, kes saaki otsides ringi hulkusid. Öösel ei lastud lõkkel kustuda, ikka oli keegi lõkke juures valves, kes viskas aeg ajalt
(Kõnnu asula, Kõpu asula), kus lisaks kalapüügile ja metskoolade küttimisele tegeleti ka hülge püügiga. Eestis on leitud teisigi Kunda kultuuri asulaid (näiteks Pulli, Siimusaare, Reiu, Narva Joaoru asulad). Asula kohtadelt leitud luude põhjal on väidetud, et põhilisteks saakloomadeks olid põdrad ja koprad [2.] Leiukohtadelt elamute jäänuseid leitud ei ole, millest järeldatakse, et sel ajal elati püstkodades. Püstkojad olid tõenäoliselt ritvadest püstitatud koonusja kujuga, mis olid kaetud okste, nahkade ning talvel ka mätastega. Püstkoja keskel asus tõenäoliselt kividega piiratud tulease, mille kohal valmistati toitu ning mis andis külmal ja pimedal ajal ka soojust ja valgust. [2.] Oletatavasti elati asulates hooajaliselt, vastavalterinevate looma- ja taimeliikide püügi- ja korjeargade vaheldumisele vahetati ka elukohta. Oletatavasti elas Eestis Kunda kultuuri perioodil kuni 1500 inimest.
MÕISTED Kiviaeg 8.aastatuhat-2.a.t.e.Kr o Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg (8.a.t.-4.a.t e.Kr). Töö-ja tarberiistu valmistati kivist (tulekivi ja kvarts), sarvest, puust, nahast ja luust. Elati ritvadest püstitatud koonusekujulistes püstkodades. Tegeldi küttimise ja kalastamisega. o Neoliitikum e. noorem kiviaeg (4.a.t.-2.a.t. e.Kr). Kasutati edasi kivist, luust, puust ja sarvest esemeid. Need olid nüüd paremini töödeldud, samuti ilmusid uued täiustatumad töö-ja tarberiistad. Võeti kasutusele savinõud. Tegeldi küttimise, kalapüügi, algelise loomakasvatuse ja maaviljelusega. Pronksiaeg (2.a.t.- 6
aladel · Merevaiku esineb kõikjal nii Läänemere kagurannikul kui Põhja-Soome kammkeraamika kultuuri asulates(tihedad sidemed) · Kiltkivist ja tulekivist valmistatud tööriistu kohtab ka kultuuri lõunapiiri muististes · Kammkeraamika kultuuri asulad paiknesid jõgede ja järvede ääres · Asulaid leidus isegi mererannal ja väikesaartel · Elamud asetsesid ridastikku ukseavaga veekogu poole · Sageli arvatakse, et kiviajal elati peamiselt vaid ritvadest püstitatud püstkodades · Kaevamised on näidanud, et on püstitatud neljal postil tuginevaid hooneid · Jahi- ja tööriistade valmistamisoskused olid tublisti arenenumad · Nooleots oli teritatud ja töödeldud ühtlaselt üle pinna · Laialt levinud olid moondekivimist valmistatud kirved ja talvad · Tunti elanike matmiskombeid(tähtsamad sängitati asula territooriumile, vahel isegi elamu põranda alla) · Lahkunutele pandi kaasa noake, kõõvits ja
peatuspaik Eestis. Kunda kultuur- Kõik Eesti mesoliitikumi ehk kiviaja asulad kuuluvad sellesse kult. Kunda kult. oli levinud kõigis Läänemere idaranniku maades, alates Lõuna- Soomest kuni Visla jõe suudmeni. Kunda kultuuri elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse, kus oli võimalik kalapüük ja vee äärde jooma tulnud loomade küttimine ning pakkusid järved ja jõed paremaid liiklemisvõimalusi kui tihedad raskestiläbitavad metsad. Arvatavasti elati ritvadest püstitatud koonusekujulistes püstkodades. Kunda kult. elanikud kasutasid sageli luid ja sarvi, millest valmistati mitmesuguseid töö- ja tarbeesemeid. Suuremate tööriistade valm. kasut. kristalseid kivimeid, mida töödeldi lihvimise teel. Selleagsed kivikirved olid ebakorrapärase kuju ja konarliste pindadega ning lihvitud üksnes teraosalt. Väiksemaid kirveid, mida nimet. ka talbadeks, varretati vahel isegi eriliste sarvest kirvepeade abil. Praegu oletatakse nende tulekut
Arheoloogiline kultuur – Ühelaadsete leidudega muististe rühm,mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust,mõningate arvamuste järgi ka nende asukate etnilist ühtekuuluvust. Kunda kultuur – levinud kõigis Läänemere idaranniku maades, alates Lõuna-Soomest kuni Visla jõe suudmeni. Elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse,kus oli võimalik kalastada,küttida vee äärde jooma tulnud loomi. (Nt. Hülge küttimine ) Arvatavasti elati ritvadest püstitatud koonusekujulistes püstkodades – sõrestik pealt kaetud okste,nahkade,puukoorte ja talvel ka mätastega. Narva kultuur – tuleasemed, matused, jahi ja töötarbed, ripatsid ; koprad, hülged, kalad (söök) Tarberiistad olid valmistatud kivist,luust,sarvest ja puust. Kasutati tulekivi,mille tükid annavad lõhestamisel lõikamistöödeks hästi teravaid servi. Kuna tulekivi leidus Eestis vähe,kasutati arvukalt kvartsitükke.
2.Neoliitiline oli töödeldud üle pinna ja puuriti ka silmaauk. 4. Loetle kiviaja arheoloogilised kultuurid ajalises järjekorras. 1. Kunda kultuur 2.Kammkeraamika kultuur 3.Venekirveste kultuur e Nöörkermaaika kultuur 5. Loetle kolm Kunda kultuuri iseloomustavat fakti: seoses asukohtadega, tööriistadega ja elatusaladega. Asulad rajati veekogude äärde, kus oli võimalik kalapüüda ja vee äärde tulevaid loomi küttida.Elati ritvadest püstitatud püstkodadest, toitu valmistati tulekolde kohal, liigeldi järve mööda.Tööriistad olid luudest ja sarvedest esemed. 6. Mille põhjal võib järeldada, et kammkeraamika kultuur oli Kunda kultuurist kõrgemal arengutasemel? Kamkeraamika kultuuri ajal sängitati surnuid.Lisaks olid tööriistad lihvitud, savinõud paremad vastupidavamad.Ka kunstioskus oli kõrgem(merevaigu kujund) 7. Too kolm näidet, mis viitavad sellele, et nöörkeraamika kultuur oli mõlemast
2.Neoliitiline oli töödeldud üle pinna ja puuriti ka silmaauk. 4. Loetle kiviaja arheoloogilised kultuurid ajalises järjekorras. 1. Kunda kultuur 2.Kammkeraamika kultuur 3.Venekirveste kultuur e Nöörkermaaika kultuur 5. Loetle kolm Kunda kultuuri iseloomustavat fakti: seoses asukohtadega, tööriistadega ja elatusaladega. Asulad rajati veekogude äärde, kus oli võimalik kalapüüda ja vee äärde tulevaid loomi küttida.Elati ritvadest püstitatud püstkodadest, toitu valmistati tulekolde kohal, liigeldi järve mööda.Tööriistad olid luudest ja sarvedest esemed. 6. Mille põhjal võib järeldada, et kammkeraamika kultuur oli Kunda kultuurist kõrgemal arengutasemel? Kamkeraamika kultuuri ajal sängitati surnuid.Lisaks olid tööriistad lihvitud, savinõud paremad vastupidavamad.Ka kunstioskus oli kõrgem(merevaigu kujund) 7. Too kolm näidet, mis viitavad sellele, et nöörkeraamika kultuur oli mõlemast
Esimesed elanikud saabusid Eestisse väga ammu. Vanim teadaolev muistsete küttide ja kalastajate asule leiti Pärnu jõe äärest Sindi lähedale Pullist. Selle vanus on üheksa ja pool tuhat aastat tagasi. Muinasasulate elanikud valisid oma peatuskohtadeks kalarikaste jõgede ja järvede kaldad, ümberringi olid raskesti läbipääsetavad ürgmetsad, milledes elasid metsloomad. Lihtsam oli küttida loomi kes tulid veekogudeäärde jooma. Muistsed inimesed elasid külades, eluasemeteks ritvadest sõrestikega ehitatud püstkojad, mida suvel katsid kasetoht ja puukoor, talvel loomanahad ja mättad. Igas püstkojas oli keskel tulease, seinte ääres mätastest, samblast ja okstest magamisasemed, mis kaeti loomanahkadega. Sõnast ,,koda" ongi tulnud eesti keelde sõna ,,kodu" Koduloomadest oli tol ajal ainult koer. Koerad olid abiks jahil ja valvasid küla metsloomade ootamatute kallaletungide eest. Muistse aja mehed käisid jahil ja kalal ning põhiline toit oligi liha ja kala
taimi ja kivipurdu. Suured teravneva põhjaga padad. Tehti ka liuataolisi savinõusid taldrikud. Kammkeraamika 4000a eKr levis uus arheoloogiline kultuur. Paremini valmistatud savinõud, mis olid kaunistatud lohukeste ja väiksemate täkete ridadega, mis tehti kammi meenutava hambulise templiga. Kammkeraamika kultuur Lõuna-Lätist Põhja-Soomeni ja Loode-Venemaal. ASULAKOHAD Asulad jõgede ja järvede ääres. Elamud ridastikku, ukseava veekogu poole. Ritvadest püstitatud koonusekujulised püstkojad. Neoliitikumis püstitati ühtlasi suhteliselt suuri neljakandilisi, postidele tuginevaid hooneid. JAHI- JA TÖÖRIISTAD Varasemaga võrreldes tublisti arenenud. Tulekivist nooleotsad töödaldud ühtlaselt üle pinna, mitte ainult servast. Moondekivimist hoolikalt lihvitud mitut tüüpi kirved ja talvad. MATMISKOMBED Tähtsamad surnud sängitati asula territooriumile. Elamu põranda alla. Lahkunule kaasa noake, kõõvits ja ehteid. KUNSTITASE
Vanimad selle kultuuri asulad on Pulli asula Sindi lähedal (VIII at keskpaik e.Kr.) ja Kunda asula (VII at e.Kr.). Kõik Eesti mesoliitikumi alad kuuluvad Kunda kultuuri. Kunda kultuur on levinud kõigis Läänemere idaranniku maades. Kunda kultuuri elanikud rajasid asulad veekogude äärde, kus oli võimalik kala püüda ja küttida veekogu äärde jooma tulnud loomi. Samuti oli mööda jõgesid liikumine kergem kui raskestiläbitavates metsades. Arvatavasti elati ritvadest püstitatud koonusekujulistes püstkodades, mis olid pealt kaetud okste, nahkade, puukoorte ja talvel ka mätastega. Püstkoja keskel asus kividega ümbritsetud kolle. Töö- ja tarberiistu valmistati luust, sarvest ja kivist. Kivimitest kasutati kõige enam tulekivi ja kvartsitükke. Kivikirved ja talvad olid ebakorrapärased ja lihvitud ainult teraosalt. Tähtsal kohal oli jaht metsloomadele. Kunda kultuuri asukate algkodu pole seni veel lõplikult teada. Praegu oletatakse nende
14KLASSITSISM....................................................................................................................14 15ARHITEKTUUR 19. SAJANDIL.......................................................................................15 16ARHITEKTUUR 20. SAJANDIL.......................................................................................16 1 ÜRGAEG Ürgaja esimesteks elupaikadeks koobaste kõrval oli püstkoopadm ,mis olid ümarapõhjalised (6-7m läbimõõduga), ritvadest laotud koonuselise kujuga hooned, mille sõrestik oli pealt kaetud nahkade, puukoorte, okste või mätastega. Püstkodade kõrval ehitati ka puust või vahel ka kivis vaielamuid. Palkidest ehitatud vaielamud toetusid maasse või veekogude põhja rammitud vaiadele ning olid jaotatud kaheks (harva ka enamaks) ruumiks. Kiviajal püstitati ka suuri kiviehitisi ehk megaliitehitis (menhi ja dolmen), mis moodustasid kromlehhe
Ühelaadsete leidude ja muististe rühma, mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, (ka etnilist ühtekuuluvust) nim arheoloogiliseks kultuuriks.Kõik Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad nn.Kunda kultuuri.Levinud on see kultuur Läänemere idaranniku maades,alates Lõuna-Soomest kuni Visla jõe suudmeni.Nad rajasid asulad veekogude lähedusse (kalapüük, küttimine), paremad liiklemisvõimalused (järved, jõed) kui tihedad metsad, elati ritvadest püstitatud püstkodades, püstkoja keskel tulekolle, rahvas pärit lõunast, Euroopast, soome-ugri hõimude esindajad, protoeurooplased (sõnad meri, mägi, haug, rääbis, eile, häbi, must, sugu, jt), europiidne päritolu; rändav eluviis - Tööriistad ja tegevusalad.Valmistati tööriistad kivist,luust ja sarvest,aga kindlasti ka puust.Kivimitest kasutati eelkõige tulekivi,mille tükid annavad lõhestamisel lõikamistöödeks hästi teravaid servi
Need olid nüüd paremini töödeldud, samuti ilmusid uued täiustatumad töö- ja tarberiistad 3. Mesoliitikumi asulad Kunda kultuur sinna kuuluvad kõik asulad, mis on Kunda Lammasmäega samavanad, ja mille leiud sarnanevad Lammasmäelt avastatudega.Vanim praegu teadaolev inimeste peatuspaik Kunda kultuuri elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse, kus oli võialik kala püüda ja jooma tulnud loomi küttida; järved-jõed olid ka parem liiklemisteed. Elati ritvadest püstitatud koonusekujulistes püstkodades. Nende sõrestik oli pealt kaetud okste, nahkade, puukoorte ja talvel ka mätastega. Püstkoja keskel asus kividega ümbritsetud kolle. Eestis on Pulli asula (asub Pärnumaal) , mis on pärit 9.at eKr. Kunda asula oli enne Pulli asula avastamist vanim teadaolev asula. Lammasmägi oli siis olnud väike saareke madalaveelises Kunda järves. Arheoloogiline kultuur on ühelaadsete leidudega muististe rühm, mis peegeldab selle ala
Pulli asula: 8. aastatuhat e.Kr. Kõige vanem teadaolev inimeste asupaik Eestis. See avastati Pärnu külje all Pulli külas 1967. Kunda asula - Kunda Lammasmägi: Enne Pulli asula avastamist tunti seda vanima asulana Eestis. Nüüd teatakse veel mitut Kundaga sama vana või veidi nooremat asulat. Kunda kultuur: Selle elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse, kus oli võimalik kala püüda ja küttida jooma tulnud loomi. Need pakkusid ka paremaid liikumisvõimalusi. Arvatavasti elati ritvadest püsti pandud püstkodades, mille aktus oli kaetud okste, nahkade, mätaste ja puukoorega. Püstkoja keskel aus tulekolle, mis andis soojust ja valgust. Elanike päritolu: See küsimus pole veel täielikul lahendatud. Oletatavasti tulid Kunda kultuuri esindajad lõuna poolt Euroopast (tänu tulekivile, mida Eestis ei leidu). NT: Lõuna-Leedust ja Valgevenest. Tegevusalad ja tööriistad: Töö- ja tarberiistad olid tehtud kivist, lust, savist või puust. Tähtsal kohal oli jaht ja kalapüük
1. KIVIAEG EESTIS · MESOLIITIKUM E KESKMINE KIVIAEG (IX at e.Kr. V at e.Kr.) Kunda kultuur sai alguse u IX at eKr. Vanimad selle kultuuri asulad on Pulli asula Sindi lähedal (VIII at keskpaik e.Kr.) ja Kunda asula (VII at e.Kr.). Asulad rajati veekogude äärde, kus oli võimalik kala püüda ja küttida veekogu äärde jooma tulnud loomi. Samuti oli mööda jõgesid liikumine kergem kui raskestiläbitavates metsades. Arvatavasti elati ritvadest püstitatud koonusekujulistes püstkodades, mis olid pealt kaetud okste, nahkade, puukoorte ja talvel ka mätastega. Püstkoja keskel asus kividega ümbritsetud kolle. Töö- ja tarberiistu valmistati luust, sarvest ja kivist. Kivimitest kasutati kõige enam tulekivi ja kvartsitükke. Kivikirved ja talvad olid ebakorrapärased ja lihvitud ainult teraosalt. Tähtsal kohal oli jaht metsloomadele.
madalaveelises Kunda järves. Arheoloogilistel kaevamistel on on asulast ja eriti omaaegse järve põhjast leitud väga palju esemeid. *Kunda kultuur- kõik eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad nn kunda kultuuri. See on levinud kõigis Läänemere idaranniku maades, alates Lõuna-Soomest kuni Visla jõe suudmeni. Kunda kultuuri elanikud rajasid asula veekogude lähedusse, kus oli võimalik käia kala püüdmas ja küttida vee äärde jooma tulnud loomi. Elati ritvadest püstitatud koonusekujulistes püstkodades. Püstkoja keskel asus kividega ümbritsetud kolle,mille kohal valmistati toitu ja mis andis valgust ja soojust. Elanikud kasutasid sageli luid ja sarvi, millesti valmitati mitmesuguseid töö-ja tarbeesemeid. *Elanike päritolu- Kunda kultuuri elanike algkodu küsimus pole veel lõplikult lahendatud, kui nende tulekut oletatakse esmajoones lõuna poolt Euroopast. Seda tõestavad hea
Nimi Kreeka keskosa Dimini tell-asulast. Praegu merest 3 km kaugusel. Uuritud: 19011903, 19741977, 1987. Suhteliselt väike kindlustatud asula, hõlmas 8000 m², pool läbi kaevatud. Dimini asulas elati 5 at algusest kuni u 45003000 eKr. Asula keskosas kultuse ja/või valitsushoone. Asula piiratud müüriga. Eluhooneid oli 3040, u 200300 inimest. Majadel kivist vundament, savitellistest müürid. Katus oli kaldus, toetus postidele. Katusesõrestik ritvadest ja okstest, kaetud savi ja õlgedega. Majad olid nelinurksed, neis oli vaid üks ruum. Hakati viljelema oliive. Tüüpiline keraamika maalitud. Harilikult kollasele v värvimata taustale musta v valgega maalitud spiraale ja meandreid. Diminist on leitud pottsepaahi. Diminis juveliirikunstile spetsialiseerunud käsitöölised, tegid ka merikarpidest ehteid. Neoliitikumi lõpul ja varasel pronksiajal käis Dimini alla.
eluviisi sarnasust, mõningate arvamuste järgi ka nende asukate etnilist ühtekuuluvust. o Kõik eesti meesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri- see on levinud alates Lõuna-Soomest kuni Visla jõe suudmeni. o Kunda kultuuri elanikud rajasid asulaid veekogude lähedusse, kus oli võimalik kala püüda ja küttida vee äärde jooma tulnud loomi. o Elati arvatavasti ritvadest püstitatud koonusekujulistes püstkodades. Püstkoja keskel asus kividega ümbritsetud kolle. o Kiviaja inimeste töö- ja tarberiistad olid valmistatud kivist, luust ja sarvest, aga kindlasti ka puust. o Kivimitest kasutati kõige rohkem tulekivi, kuna seda leidus eestis vähe siis kasutati kvartsitükke. o Kõõvits- terava servaga, pikerguse või ümara kujuga tööriist, mida kasutati loomanahkadelt rasvakihi
Inimesed elasid juba paiksemates asulates viljakate maade lähedal. Asustuse ja viljelusmajanduse areng Tehuacanis polnud ainulaadne, ka teised põhjapoolse Kesk- Ameerika asukad katsetasid põllundusega. Ka Peruus sai viljelusmajandus alguse u 5500 eKr. Varem ka seal kütid, korilased ja kalurid. Paloma asulakoht (Peruu ranniku keskosas, Chilka jõeoru põhjaservas) oli kasutusel 57002800 eKr. Inimesed elasid lihtsates ümmarguse põhiplaaniga ritvadest ja rohust majades. Samas ka säilitusaugud. Lisaks kalapüügile ja korilusele kasvatati mingil määral ka kõrvitsaid, pipart ja võib olla maapähkleid. Kodus võidi pidada laamasid. Palomas maahaudadega kalmistu. U 2000 eKr tuli Peruusse mais just maisipõllundus viis rannikuasukad väga komplekssete ühiskondade tekkimiseni. U 4000 eKr sai Peruu rannikupiirkonnas alguse Chilca asulakoht. Väike asula, inimesed elasid pisut maasse süvendatud majades
äärde jooma tulevaid loomi. Ka pakkusid jõed ja järved metsadest paremaid liiklemisvõimalusi. Kunda kultuur oli küttijate ja kalastajate kultuur, koduloomadest tunti vaid koera. Luuleiud näitavad, et kõige tihemini tabati jahikäigul põtru (nt Kundas 2/3 kõikidest luudest) ja kopraid. Hilismesoliitikumi ajast on leitud Kunda kultuuri asulaid ka Lääne-Eesti saartelt (Kõnnu asula, Kõpu asula). Seal tegeldi ka hülgepüügiga.Elamute jäänuseid leitud ei ole. Arvatakse, et elati ritvadest püstitatud koonusjates püstkodades, mis olid kaetud okste, nahkade ja talvel ka mätastega. Keset püstkoda asus kividega piiratud kolle, mille kohal valmistati toitu ja mis andis valgust ning soojust. Tööriistadest on leitud palju luust ja sarvest esemeid (ahingu-, oda- ja nooleotsi, talbu, kirveid ja naaskleid), samuti kvartsist ja tulekivist väikeesemeid. Suuremate tööriistade valmistamiseks
annaabi.ee 
