Põlluharimine ja talupojad. Keskajal jagunes ühiskond 3 peamiseks seisuseks: 1) vaimulikud, 2) feodaalid ja 3) talupojad. Vaimulikud pidid hoolitsema kõigi usuelu eest ning kogu ristirahva eest palvetama. Feodaalide ülesandeks peeti kõigi kaitsmist. Talupoegade kohustuseks oli aga nii vaimulikke kui ka feodaale oma tööga ülal pidada. Varasel keskajal valitses Lääne-Euroopas naturaalmajandus, mis tähendas seda, et pea kõik eluks vajalik valmistati ise. Keskajal kuulus kogu maa kirikule või feodaalidele, mida harisid talupojad. Enamik talupoegi olid sunnismaised pärisorjad. Sunnismaisus tähendab talupoegadele kehtivat keeldu isanda loata oma elukohta vahetada
5. Kuidas tekkisid keskajal pangad? 6. Iseloomusta paastuaega keskajal. 7. Miks võib öelda, et Innocentius III valitsusaeg tähistas keskaegse paavstivõimu kõrghetke? 8. Kuidas suhtuti keskajal reliikviatesse? 9. Kuidas aadlikud kasvatasid keskajal oma tütreid? 10. Kuidas aadlikud kasvatasid keskajal oma poegi? 1.Sõdade ajandiks sai Bütsantsi keisri palve Rooma paavstile tulla appi moslemite vastu. Sõjakäigud andsid võimaluse näidata paavstidel end kogu ristirahva juhina püha ürituse nimel. Ristisõjad õhutasid Euroopas usulist vaimustust. Kirik soovis maad saada 2.Jagunes kolmeks põhimõtteks: ustavus, heldekäelisus, vahvus. Tõeline rüütel võitles vastavalt reeglitele, sangarlikult ja ausalt. 3.Ühiskonna suhtumine turniiridesse oli mõneti vastakas. Ühelt poolt äratasid need suurt tähelepanu ja meelitasid kokku hulgaliselt pealtvaatajaid. Rüütlitele andis see võimaluse võita aadlineiude tähelepanu
püüti vastast sadulast paisata. Ristisõdade perioodil asendus nahast soomusrüü rõngassärgiga. Näo kaitseks oli kiiver, mis ka täiustus aja jooksul. Samuti kuulus rüütlite relvastuse juurde kilp, millel oli perekonna vapp. Kaitserüü täiustudes oli kilpi aina vähem tarvis ning lõpuks loobuti sellest üldse. Ristisõjad tekkisid soovist vabastada Kristuse haud Jeruusalemmas. Paavstid soovisid end näidata ristirahva juhtidena. Itaalia kaubalinnad püüdsid seeläbi tugevdada oma kaubanduslikke positsioone Vahemerel. Paavast Urbanus II kuulutas 1095. aastal Kristuse haua vabastamiseks välja püha sõja. Ristisõdu oli kokku kaheks, millest esimene toimus Jeruusalemmas aastatel 1096- 1099. Teises ristisõjas, mis kaotati, osalesid prantsuse ja saksa rüütlid. Kolmas toimus 1189- 1192. aastatel, kus silmapaistvamateks olid Friedrich Barbarossa, Richard I Lõvisüda ja Phelippe II Augustus
Ül. 1. Kontrollida piiskopkonna vaimulike tegevust. 2. Pühitseda ametisse preestreid. 3. Kloostrite, kirikute ja kabelite sisseõnnistamine. IV Preester -usuelu korraldaja koguduses. Ül. 1.Jagada sakramente 2.Korraldada jumalateenistusi. 4.Idamaade ristisõjad: üldised põhjused ja tagajärjed, I ja IV ristisõda Üldised põhjused: 1.Soov vabastada Jeesuse pühahaud Jeruusalemmas moslemite käest. 2.Paavstidele andsid sõjakäigud võimaluse end kogu ristirahva juhina näidata. 3.Retkesid toetasid Itaalia suured kaubalinnad. 4.Bütsantsi keisri palve tulla appi võitlema moslemite vastu, et türklastele kaotatud alad tagasi saada. 5.Euroopa valitsejate soov vaigistada rüütlite omavahelisi tülisid suunates nad itta. + üldine rikastumise soov. I ristisõda (1096-1099) IV ristisõda (1202-1304) Algatajad juhid, osalejad Algatas paavst Urbanus I Paavst Innocentius III
- talupoja lapsest sai talupoeg, kaupmehe pojast sai kaupmees 2. Hansa Liit - Põhja-Euroopa linnu ühendav kaubaliit 12-17. saj. - hansat liitsid kaupmeeste ühised privileegid ja ühised huvid, kaupmeeste ulatuslikud isiklikud ja perekondlikud sidemed, ühine keel ja sarnane kultuur. - selle kaudu jagati omavahel ideid, käsitööoskuseid ja haridust. 3. Liivimaa ristisõjad - keskaja katoliiklike rüütlite ja teiste sõjameeste võitlusi, mille väljakuulutatud eesmärgiks oli ristirahva kaitsmine ja pühapaikade vabastamine teiseusuliste võimu alt. - esimene ristisõda: 1096-1099.a. (vallutati Jeruusalemma ja Lühis-Idasse rajati katoliiklikud riigid) 4. Riia kiriku rajamine - 1201. aastal rajas piiskop Albert Riia linna, mis sai Liivimaa kiriklikuks ja majanduslikuks keskuseks. - 1202. aastal rajati Mõõgavendade Ordu 5. Eesti vallutamine - 1208.aastal alustasid Riia piiskop ja Mõõgavendade ordu koos ristisõdijatega Eesti alistamist.
võimatu, et Russow sellise seiga ise välja mõtles. Kroonika linnaelu oli tollal Russowi lugejaskonnale hästi teada. Eestlane Russow esineb ka väga rahvuskriitiliselt: "Kuna aga valitsejad, piiskopid, toomhärrad ja teised, saksa inimesed, kel ju rohkem tarkust peas, selle nimetatud patuorjusega räpastanud olid, siis ei olnud see mõistmatute mittesaksa talumeeste juures mingi häbi, kes säärast soodoma ja liiderlikku hooraelu elasid, nagu seda ühegi teise rahva juures kogu ristirahva seas hullemini ei tehtud." Veel kõneles Russow kombest põletada raekoja platsil jõulukuusk ja sellega kaasnes hirmus joomine ja laaberdamine sealsamas kuuse lõkkeaseme ümber. Tubli luterlasena seostab ta alamrahva moraalitust eeskätt katoliikluse halva mõjuga. Balthasar Russow oli omal ajal mõjukas kirjamees. Suureks on Russowi kirjutanud just too meie aja Euroopa mõõtu kirjamees Jaan Kross. Neljas köites
Liikmete määramine ordusse Nii Preisi- kui ka Liivimaal ei olnud orduvennad kohaliku päritolu. Orduvendade järelkasvu eest hoolitsesid Saksamaal asuvad komtuurkonnad. 15.-16. Sajandil saavutasid Liivimaa ordurüütlite hulgas ülekaalu Vestfaalis sündinud mehed. Paljudest perekondadest ühinesid noormehed orduga mitme põlvkonna vältel. Sotsiaalse pärisolu osas domineeris ordu liikmeskonnas alamaadel. Keskaja lõpul kujunes aedselt ristirahva sõjalist teenimist oma sihiks seadnud koroporatsioonist omamoodi hoolekandeasutus, mis pakkus seisusekohast äraelamist ja võimete ning õnne korral ka poliitilise karjääri võimalust Saksamaa mõisnike noorematele, kodusest pärandusest ilma jäänud poegadele. Saksa ordu langus kuni tänapäev 14. sajandi algul süüdistati ordut ketserluses, jumalateotamises, vastristituile kirikute ehitamise takistamises, koostöös venelaste ja paganatega, kuritegudes vastristitute ja
tapetakse. Samal ajal kasvas Madalmaades suureks kuningapoeg Siegfried, kelle isa oli Siegmund ja ema oli Sieglind ja nende kants seisis Xantenis Alam Reini ääres. Siegfried oli kuulus oma vägitegude poolest juba ennem rüütliks löömist. Tema rüütlikslöömise auks korraldati Xantenis suured pidustused. Ühel päeval kuulis Siegfried, et Burgundias elavat neitsi, kauneim kõigist tütarlastest ristirahva seas. Kohe otsustas ta minna Burgundiasse, et Kriemhildi südant võita ja ta omale naiseks võtta. Kui ta Wormsi jõudis, otsustas ta kohe kurjaga ja väevõimuga Kriemhildi omale saada, kuid kuningas Guntheril õnnestus ta maha rahustada. Varsti said nad väga headeks sõpradeks, kuna Gunther ei tahtnud omale Siegfriedi sugust vastast. Siis rääkis Siegfried oma vägitegudest ja Nibelungide aardest.
Innocentius 3-as:tema ajal jõudis kätte paavstivõimu kõrgaeg.Kujunes välja kogu Lääne-ja Põhja-Euroopat hõlmava katoliku kiriku tsentraliseeritud korraldus.Ristisõjad:Paavstivõimu tõusuga kasvas usuline vaimustus.See avaldus ka soovis vabastada Kristuse püha haud Jeruusalemmas uskumatute moslemite käest. Sõdade ajendiks sai Bütsantsi keisri palve Rooma paavstile tulla appi moslemite vastu võitlema. Paavstidele andsid sõjak äigud idamaadesse võimalusena näidata end kogu ristirahva juhina püha ürituse nimel. Püüti tugevdada oma kaubanduslikke positsioone vahemere idaosas. Kristuse haua vabastamine. Kokku oli ristisõdu 8 kuid edu sellega ei saavutatud.Sunnimaisus ja pärisorjus- Lääne-Euroopa talupojad sõltusid kõrgkeskajal oma isandatest-feodaalidest. Maa mida talupojad harisid kuulus tavaliselt isandale, enamik talupoegi olid sunnismaised ja kohustatud isanda heaks tööd tegema: nad harisid põlde või maksid andamit
Oli ka liikumisi, millest kujunes välja hoopis uus õpetus, mis lahknes suuresti katoliku kiriku seisukohtadest. Kiriku juhid ei saanud arvamuste paljususega leppida. Nende meelest sai olla vaid üks õige õpetus- see, mida katoliku kirik on postlite kaudu otse Kristuselt pärinud ja läbi sajandite piiskopilt piiskopile edasi andnud. Kõik võimalikke teisitimõtlejad ning kiriku kritiseerijaid peeti valeõpetajateks ja saatana käsilasteks, kes on saadetud ristirahva hulgas segadust külvama. Seesuguseid saatana poolt eksiteele viidud kristlasi hakati nimetama ketseriteks. Religiooni tähtsusest keskajal ja kirikupühad Keskaja inimese elus oli usul väga tähtis koht. Keskaega on nimetatud lausa usu ajaks. Kiriku ettekirjutused mõjutasid kõigi inimeste tööd ja puhkust, toitumist, abielu ja üldse kogu elukorraldust. Samas aitas usk inimesel oma hirmude ja elu probleemidega toime tulla. See
Ristisõdade põhjused ja tulemused. Jutustamine: Ristisõjad Paastivõimu suurenemisega suurenes ka usuline vaimustus. Sooviti vabastada Kristuse püha haud Jeruusalemmas moslemite ehk uskumatute käest. Sõdade ajendiks sai Bütsantsi keisri palve Rooma paavstile appi tulla, võitlemaks moslemite vastu. Bütsantsi väed olid 1071. aastal islamiusulistelt hävitavalt lüüa saanud. Paavstide sõjakäigud idamaadesse andsid neile võimaluse näidata end kogu ristirahva juhina. Sõjakäike toetasid ka Itaalia kaubalinnad, kes püüdsid nii tugevdada oma positsioone Vahemere idaosas. 1096. aastal kuulutas paavst Urbanus II Kristuse haua vabastamiseks välja esimese sõja. 1099 rüütliväed tormijooksuga Jeruusalemma ja tapsid seal palju inimesi. Peale esimest sõda rajati Jeruusalemma kuningriik ja mõned ristisõdijate riigid, mis pidid vallutatud alasid moslemte eest kaitsma. 7. sajandil asusid moslemid vastupealetungile, 1187
4. Mis on kõver, õigeks saagu, mis on künklik, tasaseks, Viis: "Jumal, vägev valitseja" ülekohus maha jäägu, (Unser Herrscher, unser König) muutugu ta õigluseks. Joachim Neander, 1650-1680. Lootus, usk ja armastus, Sõnad: Johann Franck, 1618-1677. kannatus ja alandus Tõlge: Adalbert Hugo Willigerode, olgu ristirahva ilu, 1816-1893. kaunistagu nende elu. Viis: "Minu hing, oh ole rõõmus" (Freu' dich sehr, o meine Seele/ Ainsi que la biche ree) Louis Bourgeois, arvatavasti 1500- 1561. "Trente Quatre Pseaumes de David",
kloostrielu ja üksinduses mediteerimist. Kloostritele kuulus ulatuslik maavaldus. Tsistertslaste kloostrid, mis asuid Tallinnas, Tartus ja Lihulas olid ka lesestundu aadlidaamide hoolekandeasutused. Kerjusordude ülesandeks oli läbida palju inimestega ja teha kuulutustööd, see tõttu olid need kloostrid tihti linnades. Keskaegset kloostrisüsteemi murendas reformatsioon. Usk ja haridus: Kiriklikud toimingud saatsid inimest kõigil tema eluetappidel. Ristirahva liikmeks saadi ristimisega. Täiskasvanu lähenemiseks oli konfirmatsiooni sacrament. Nõuti ka kiriklikku abielu laulatamist. Surma lähenedes võeti vastu viimne võrdlemine. Kristluse osadust väljendas armulaua sacrament. Keskaegses katoliikluses olid eriti olulisel kohal pühakud, märtrisurma või imede kaudu oma erilist usku demonstreerinud isikud. Neile pühendati altareid, kirikuid ja kabeleid. Kohtades kus hoiti pühakute säilmeid käidi palverännakutel. Reformatsioon: 1522
KESKAEGSE LIIVIMAA VÕIMUSUHTED • Saksa ordu Liivimaa haru ja Riia peapiiskopi võitlus esivõimu ja Riia kontrolli pärast • Kohalike tülide vahekohtunik paavst • Saksa ordu eesmärk - piiskoppide ilmalik võim piiratuks • Ordul rohkem raha, kogenumad diplomaadid • Päriliku võimu puudumine • Saksa ordu võim nõrgenema • Liivimaa maapäevad - maksude kokkulepped, kogu maad puudutav • 14. Saj Saksa ordu muutumine - kõik maad ristiusustatud - ristirahva kaitse venelaste eest JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS • 1343 - 1345 • 23. APRILL - ALGUS HARJUMAAL • 1345 ALGUS - SAAREMAA VALLUTUS • 1346 - HARJU- JA VIRUMAA MÜÜDI SAKSA ORDULE • Sõlmiti diplomaatilisi kontakte Rootsi ja Pihkva võimukandjatega, ühendus Taani kuningaga PÕHJUSED • Eestlased tahtsid olla oma maa peremehed • Võõrvõimude all oli raske TULEMUSED • Eestlaste saadikute tapmine • 1346 Harju- ja Virumaa müüdi Saksa ordule • Orduvõimu kehtestamine
vapper, pagan-nurjatu, rüütel-õilis jne. Kirjutamine oli vaimulike amet ning nemad lõid traditsiooni, kuidas peab kirjutama. 13-14. Sajandi tekstid on põhiliselt vaimulike poolest kirja pandud. Rahvakeelsele kirjandusele üleminek tuli esimesena kõrgkeskajal Itaalias. Rüütlilood olid rahvakeelsed. Ürikute probleem on see, et nad kajastavad kuidas minevik pidi olema ,aga küsimus on, kas see päriselt ka nii oli? 1 12. sajandil kasvas kirja kasutamine ’Ristirahva vaenlased’Keeled, murded ja rahvastevaheline kommunikatsioon. Kaasaja ja ajaloo mõistmine, ideed maailmariikidest ja maailmaajastutest. Rahvust nagu me seda tänapäeval mõistame, keskajal ei olnud. Pigem oli tegemist õiguskogukondadega, mis ei tähendanud tingimata etnilist kogukonda. Eurooplasi mõisteti kui ühtset ristirahvast, ühine osa oli kristlus, ladina keel ja sarnased
oks katoliikluse tüve küljes, mida võib tõlgendada erinevalt. Feodaalajastu Euroopas võidi seda tõlgenda nö. ,,noa selgalöömisena" või reetmisena. Selle seisukoha järgi tekkis hereesia Kristuse ihus, aga kui närbunud oks ära lõigata on õigeusklikkuse puu taas terve ja elujõuline. Hereesia oleks justkui haigus, mis on õigeusku tabanud. Teine seisukoht kirjeldabki hereesiat kui nakkust - katku, millest tuleb vabaneda. Sedasorti vaenlane tuleb ristirahva seest välja juurida, et taei nakataks ka teisi oma eksiõpetustega.4 1 A.Riistan. Hereesia. Karisma. Piibli väljendid eesti keeles. Teekäija, 2009 - http://www.eps.ee/Piibli_valjendid_vale.pdf , 3.november.2011 2 J.Edwars. Inkvisitsioon. Olion, 2006, lk. 10-11 3 A.Riistan. Op.cit. 4 J.Edwars. Op.cit. lk.12-13 4 1.2 Inkvisitsiooni teooriad 1.2.1 Aadama ja Eeva teooria
Kahtlemata, kui mitte oma voorustes, siis vigades ometi. Nii nagu tänapäeva traagilised eksimused tärkavad natsionalisimihullustest ja kultuurikõrkusest, pärinesid keskaja eksimused rohkem kui korra rüütlimõttest. (100) 1 suur poliitiline püüdlus oli rüütliideaaliga lahutamatult seotud: ristisõda, Jeruusalemm! Sest J nime kandis ikka veel mõte, mis kõrgeima poliitilise ideena seisis kõigil Euroopa valitsejatel silme ees ja neid endistviisi tegutsema pani. ..... 14 ja 15 saj ristirahva jaoks oli ülimalt tungiv 1 Idamaade küsimus : tagasi tõrjuda türklasi, kes olid juba vallutanud Adrianopoli(1378) ja hävitanud Serbia riigi (1389). Oht asus Balkanil. Kuid Euroopa pailisimi ja vajalikem poliitiline probleem ei suutnud end veel vabaks teha ristiretke ideest. Ta suutis näha Türgi küsimust üksnes alama tähtsusega osana suurest pühast ül-st, mille esivanemad olid alla jäänud: J vabastamisest. (101)
kalmistuid, mis enamjaolt pärinevad 19. sajandi keskpaigast. Kalmistute paiknemist on mõjutanud seadusandlus, haldusjaotus, religioon, looduslikest oludest tulenev erinev majanduslik tase, rahvastiku liikumine ja moevoolud. Seoses suhtumise muutumisega religiooni hakkasid kirikuaiad peale keskaega oma usulist tähendust kaotama. Suhtumine matmisesse ja kalmistutesse muutus praktilisemaks. (R. Kalle, ... 2005). Kuigi ristirahva jaoks oli matmine pühitsetud mulda kohustuslik, ei olnud võimalik sellest nõudest kinni pidada. Põhjuseks oli see, et matmisega kirikuaeda kaasnesid suured lisakulutused, mis aga vaesemale elanikkonnale üle jõu käisid. Samuti mängis suurt rolli vanadest traditsioonidest kinni pidamine mattes oma ligimesi vanadesse kalmetesse mis asusid külale ka palju lähemal. Paljudes kohtades kus oli liikumine mitmetel asjaoludel raskendatud, maeti surnuid ajutiselt, ning teeolude paranemisel
1543), kes oli Liivimaa reformatsiooni kahtlemata kõige markantsem tegelane. Teda on nimetatud ka ,,Liivimaa prohvetiks" ja ka ,,Hollandi anabaptismi isaks." Ilmelt 1522. aastal, kuuldes Lutheri õpetust, innustus sellest jäägitult ja võttes kaasa oma käsitöökohvri, asus rändjutlustajana teele, eeskujuna apostel Paulus. Jõudis 1524. aastal Tartusse, olles eelnevalt jutlustajarännakutel sunnitud lahkuma Volmarist, süüdistuseks ristirahva märatsema õhutamine. Hofmanni juures saavad kokku reformatsiooni usulised ideed ja sotsiaalsed liikumised. Erinevalt teistest Liivimaa jutlustajatest oli Hofmanni käsitööline, st ilmalik inimene ega omanud jutlustaja väljaõpet. Aga tema karismaatilisus rääkijana, jutluste maagilised eshatoloogilised nägemused, sisenduslikud üleskutsed meeleparandusele ja vagadusele mõjusid kuulajaile erakordse väega. ,,Tema kuulutuse sisu ei olnud teoloogiliste
Väga ebateaduslik ja üliemotsionaalne. Mees näinud ise Jüriööd enda sõnul. A ilmselt peast natuke imelik ta. Ülestõusu tulemus: P-Eesti läks ordu valdusesse. Taanis oli 1330 aastail kuningavõim katkenud ja riik pandis. Selleks oligi hea Eesti ala maha müüa. Üks ostjakandidaat oli ordu. Aga 1343 ordu juba okupeeris P-Eesti ja taanlastel ei jäänud midagi üle kui neile müüa (1346). Seda õigustati avalikkusele ülestõusu läbi: ülestõus seadis ohtu kogu ristirahva. Taanlaste müügiplaan olemas muidu enne ülestõusu juba. Masing: orduvastane ülestõus. Siit edaspidi tehtud konspiratsioon, et saada Rootsi alla vms. Loll jutt üs. Kes sündmuste taga? Eesti soost vasallid, mitte talupojad. (Vallutus-eelne eliit). See samuti rahvusromantiline idee. Kuna tollases ühiskonnas sotsiaalne staatus olulisem kui etniline päritolu. Tol ajal hakkab mööda saama Liivimaa rajamise faas – tekivad talupoja sõltuvused. Endine eliit oli nüüd
märgib 1974. aastal, et ,,Alles mõne aasta eest sattusid töölised endise linnuse aseme juurest betoonaiapostide paigaldamisel maapinnas tühemikule, milles oletati maaalust käiku. Ka olevat samas läheduses vajunud maapind auto raskuse all mingisse tühemikku". Rahvaluuleuurija J.M.Eisen tunneb samuti pärimist Ediselt Jõhvi kirikusse viivast maaalusest käigust. Kahe venna legend Varjunime -na all esineva autori poolt ümberjutustatuna ja täiendatuna esitab legendi l 1881. aastal "Ristirahva pühapäeva lehes" (mille kordustrüki avaldas 40 aastat hiljem ajaleht "Põhja Kodu"). Samas mainitakse, et lugu "õpetaja Babrikult kuuldud jutu järel on kirja pannud": "Kord elasid seal maal kaks venda, suurtsugu ja rikkad ning jõukad mehed. Teine oli uhke sõjamees, teine tasane põllumees. Kui nüüd vanem vend sõtta pidi minema, andis tema noorema vennale, kes kodu jäi, käsku, ausat ja uhket maja, kantsi moodi ehitada. Seda tegi
puhastustuli. Seal tuli kannatada, kuni patud said lunastatud. Siis pääseti paradiisi. Keskajal oldi sügavalt usklikud. Vähesed kahtlesid surmajärgses elus. Ristiusu õpetuse järgi lasub kogu inimkonnal pärispatt, mis sai alguse sellest, et Aadam ja Eeva astusid paradiisiaias üle Jumala käsust. Jeesus küll lunastas patud ristil, kuid Jumala armust sai osa ainult katoliku kiriku kaudu. Kristliku kiriku liikmeks saadi ristimise kaudu. Vaimulkud laulatasid abielusid ja palvetasid ristirahva eest. Inimene, kes polnud ristitud või kes ei saanud surres viimset võidimist ei pääsenud paradiisi. Lisaks sellele tuli õigesti uskuda. Kirik oli peamine kultuuri kaitsja ja säilitaja. Vaimulikud olid pea ainukesed haritud inimesed. Kogu haridus jäeti kirku hooleks. Inimesed usaldasid kirikut ja pidasid vaimulikest lugu. Kirik oli keskajal ainus jõud, mis ühendas kõiki ristiusulisi Lääne-Euroopas. Kõik Lääne-Euroopa ristirahvad pidasid Rooma paavsti oma vaimulikuks peaks.
- 17.saj. II Poolel hakkas Austria keskvalitsus sunniviisiliselt pöörama Ungari protestante kat. usku. - Prot. Ungari kõrgaadel on rahulolematu. -l-Unagri aadel alustab mässu (1683): Nad kutsuvad appi võõrausulised türklased, kuna Türgile alluvatel Ida-Ungari aladel on usuvabadus. - Ungarlasi toetab Habsburgide peavaenlane Prantsusmaa. - 1683 algab Türklaste edukas pealetung: Austria pealinna Viini piiramine 1683 - Habsburg-keiser ja Rooma paavst pöörduvad abipalvega Euroopa ristirahva poole, kuna muhameedlased on tungimas ristitud euroopa sdamesse. - Euroopa ,,päästab" Poola kuningas Jan sobieski koos oma abivägedega. - Seejärel Austerlased ,,vabastavad" kõik Ungari alad Türgi alluvusest (1687) - 1699 rahuleping Autria ja Türgi vahel: Austria sai endale kõik Ungari alad (ka Transilvaania) PUUDUV OSA !!! - Tugeva riikluse ideoloogia: - FWI ,, Preisi riigirahvuse õpetaja", kes nõudis alamatelt täielikku kuulelikust (Taust Luteri usus)
teades, missugune vägi ja võim ajakirjanikkudel on..." (Eesti Postimees 18.3.1895). Umbkaudu sellest ajast nimetatakse ajalehetegijaid sagedamini ajakirjanikeks. Eestikeelse rahvusliku ajakirjanduse tekkimise perioodil (1857-1877) tegutses väljaannete juures 8 ajalehe kirjutajat: F.N. Russow (Tallinna Koddaniko Ramat), J. Diesfeld (Missioni Leht), J. Hurt (EP lisaleht), J.V. Jannsen ja L. Koidula (PP ja EP), C. Körber (Tallorahwa Postimees), C.F. Lorenzonn (PP) ning A.H. Haller (Ristirahva Pühapäevaleht). Püsima jäid eelkõige Jannseni rahvapäraselt kirjutatud PP ja EP, mis pöördusid lugeja kui võrdse poole. Nii PP kui EP ilmusid üks kord nädalas. Jannsenit eraldas ülejäänutest alates 1864 tema täishõivelisus. Varakult asus Lydia Jannsen e Koidula oma isa toimetamistöös abistama. Perekondlikus ettevõtmises lubati enesele palgalist alles 1871 (Jakob Hurt), sedagi lühikest aega. Koidula osa PP ja EP numbrites välja ei paista. "Te ju teate, et mu
kunagi tapetakse.Samal ajal kasvas Madalmaades suureks kuningapoeg Siegfried, kelle isa oli Siegmund ja ema oli Sieglind ja nende kants seisis Xantenis Alam Reini ääres. Siegfried oli kuulus oma vägitegude poolest juba ennem rüütliks löömist. Tema rüütlikslöömise auks korraldati Xantenis suured pidustused. Ühel päeval kuulis Siegfried, et Burgundias elavat neitsi, kauneim kõigist tütarlastest ristirahva seas. Kohe otsustas ta minna Burgundiasse, et Kriemhildi südant võita ja ta omale naiseks võtta. Kui ta Wormsi jõudis, otsustas ta kohe kurjaga ja väevõimuga Kriemhildi omale saada, kuid kuningas Guntheril õnnestus ta maha rahustada. Varsti said nad väga headeks sõpradeks, kuna Gunther ei tahtnud omale Siegfriedi sugust vastast. Siis rääkis Siegfried oma vägitegudest ja Nibelungide aardest. Ühel heal päeval saatsid saksilaste ja taanlaste kuningad,
tähenduseks oli ema talle öelnud, et Kriemhildi mees kunagi tapetakse.Samal ajal kasvas Madalmaades suureks kuningapoeg Siegfried, kelle isa oli Siegmund ja ema oli Sieglind ja nende kants seisis Xantenis Alam Reini ääres. Siegfried oli kuulus oma vägitegude poolest juba ennem rüütliks löömist. Tema rüütlikslöömise auks korraldati Xantenis suured pidustused. Ühel päeval kuulis Siegfried, et Burgundias elavat neitsi, kauneim kõigist tütarlastest ristirahva seas. Kohe otsustas ta minna Burgundiasse, et Kriemhildi südant võita ja ta omale naiseks võtta. Kui ta Wormsi jõudis, otsustas ta kohe kurjaga ja väevõimuga Kriemhildi omale saada, kuid kuningas Guntheril õnnestus ta maha rahustada. Varsti said nad väga headeks sõpradeks, kuna Gunther ei tahtnud omale Siegfriedi sugust vastast. Siis rääkis Siegfried oma vägitegudest ja Nibelungide aardest. Ühel heal päeval saatsid saksilaste ja taanlaste
annaabi.ee 
