tööaja kujundamine, meeskonnatöö, osaluse kujundamine, koostöö, organisatsiooni kultuur, virtuaalsed organisatsioonid ja kaugtöö. Ergonoomia on vajalik luu- ja lihaskonnavaevuste ennetamiseks. Ergonoomiliste töövõtete kasutamine ning tööülesannete ja -vahendite täiustamine aitab vähendada vaevuste levikut ning tõsidust. Töökoha ergonoomiliseks kujundamist tuleks käsitleda ka riskianalüüsis, pöörates tähelepanu töövahenditele ja töökeskkonnale.
RISKIANALÜÜS Õppejõud: 2015 SISSEJUHATUS Käesoleva riskianalüüsi eesmärgiks on selgitada välja ........................ ametikohal esineda võivad terviseohtlikud ohuolukorrad ja neid põhjustavad faktorid ning hinnata ohuolukorra tagajärgi ja toimumise tõenäosust. Riskianalüüsis on arvesse võetud töökohtade ja töövahendite kasutamisega seotud tervisriske. Analüüsi põhjal koostatakse tegevuskava riskide vähendamiseks töökeskkonnas. Lähtutud Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest ja sellest tulenevatest määrustest. Käesolevas riskianalüüsis kasutatakse BS 8800 viie astme riskihindamise maatriksit (vt Tabel 1, 3 lk). 3 1 OHUTEGURITE KIRJELDUS
.................................................................................................. 6 Lisa ........................................................................................................................ 7 Kasutatud materjalid: ............................................................................................ 8 2 Sissejuhatus Selles riskianalüüsis vaadeldav on jahedalao vahetuse vanema ametikohal töötav naisterahvas. Töö ülesanded täidetakse enamasti arvutit kasutades ja istudes, kuid samas on vaja vahepeal siseneda lattu, mille õhutemperatuur on ligikaudu 4oC. Töö eesmärgiks on juhtida ja juhendada jahedalao töötajaid tööperioodil kell 14.00-2.00 ning hoida korras laoseis ning lahendada vahetuse ajal klientidega tekkinud probleeme.
Mõõtetehnik, keemik ja mikrobioloog teostavad vajalikud mõõtmised ja annavad omapoolse hinnangu töökeskkonnale, lähtudes töökeskkonna ülevaatusest ja mõõtmistulemustest. Töötervishoiuarst vormistab riskianalüüsi kirjalikult tulenevalt mõõtmistulemustest, küsimustike vastustest ja vestlustest töötajatega ning hindab töökeskkonna olukorda lähtudes kehtivast seadusandlusest. Riskianalüüs antakse üle koos selgitava vestlusega. 3.RISKIANALÜÜSILE JÄRGNEVAD TEGEVUSED: Riskianalüüsis välja toodud ohtude ja terviseriskide vähendamiseks koostatakse asutuse siseselt tegevuskava, milles nähakse ette tegevused töökeskkonna parandamiseks. Vaid osadel juhtudel on töökeskkonnas esinevaid ohtusid võimalik kõrvaldada või vähendada, sageli jäävadki ohutegurid töötajaid mõjutama. Peale riskianalüüsi teostamist saadetakse töötajad tervisekontrolli töötervishoiuarsti juurde. 4. RISKI SUURUSE HINDAMINE:
on juhtunud tööõnnetus. *Riskianalüüs on kohustuslik läbi viia kõikvõimalike töösuhete puhul, mida reguleerib töötervishoiu ja tööohutuse seadus. *Madalama riskiastmega ettevõtetes on lubatud tööandjal riskianalüüs ise teha. *Suuremate riskide puhul on vajalik vähemalt osaliselt töötervishoiuspetsialistide(kas registreeritud töötervishoiuarst, -õde, tööhügieenik, ergonoom või tööpsühholoog) kaasamine teenuse sisseostmise teel. *Töökeskkonna riskianalüüsis tuleb arvestada riske, mis on seotud ametikohaga, seadmega ja keskkonnaga. *Tegevusanalüüsis analüüsitakse iga ametikoha esindajale tema igapäevastes töötegevustes esinevaid riske. *Seadme puhul analüüsitakse seadmete ehituslikust või kasutuspõhiselt esinevaid riske ning keskkonnas vaadatakse erinevate keskkonnatingimuste mõju töötaja tervisele. Riskianalüüsi etapid (6): 1. Teabe kogumine 2. Ohutegurite ja ohustatute kindlakstegemine 3
muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis. Mõnevõrra ebakorrektselt on määruses Töötajate tervisekontrolli kord veel üks ohutegurite sõnastus, milleks on töölaad ja mis sisaldab järgnevat: öötöö; kuvariga töötamine vastavalt määrusele Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. Nimetatud ohutegurid peavad olema kajastatud töökeskkonna riskianalüüsis ja tervisekontrolli tegijal peab olema võimalus hinnata nende mõju tervisele sobivate protseduuride ja uuringutega. Märgid Sinised kohustuslikud Rohelised suunavad Kollased hoiatavad Punased keelavad
füüsikalised tegurid - sisekliima, valgustatus, ventilatsioon, müra keemilised tegurid - fenool, formaldehüüd, ammoniaak, tolm füsioloogilised (ergonoomilised) tegurid sundtööasend, töö kuvariga, silmanägemise pingulolek psühholoogilised tegurid - stressid, väsimus bioloogilised tegurid viirused, mikroorganismid, inimese endoparasiidid, hallitused 3. Riskianalüüsi metoodika ja riskitasemete kindlaksmääramine Käesolevas riskianalüüsis kasutatakse BS8800 viie astme riskihindamise maatriksit, mille järgi määratakse kindlaks riski tekkimise võimalust ja tagajärgede tõsidust. Riskid liigitatakse tasemete järgi: 1 kuni 5. Tase 1 vähim risk, mille puhul ei ole vajalikud kõrvaldamise abinõud, kuid arvestada neid tuleb. Tasemed 2 ja 3 on vajalikud vähendamise abinõud, töötaja on kohustatud arvestama ohutegureid ning täitma ohutustehnika eeskirju.
· osaleb tööga seotud esindusüritusel või koolitusel, mis toimub tööandja poolt määratud päeval. · teeb muud eespoolnimetamata tööd või osaleb muudel üritustel, millest tööandja saab kasu või hüve. 4. Tööõnnetuse analüüsi eesmärgiks on leida töökeskkonnas kõik võimalikud ohud ja seejärel leida viise kuidas nende juhtumist ära hoida. 5. Õnnetusjuhtumi analüüsi pannakse kirja kõik võimalikud ohud ning riskianalüüsis kasutatakse neid eesmärgil leida mooduseid nende vältimiseks. 7. Õnnetusjuhtumi analüüs on tehtud korrektselt. Õnnetuse toimumise järgne reaalne Õnnetuse toimumise järgne EV toimingute järjestus seadusandlusega kooskõlas olev toimingute järjestus 1) Hommikul kell 09:00 toimus 1) Hommikul kell 09:00 toimus
tõhustatud tehnilist ja operatiivabi ning annab liikmesriikidele vajalikku abi ühiste tagasisaatmisoperatsioonide korraldamiseks. Agentuur teeb tihedat koostööd ühenduse ja Euroopa Liidu muude partneritega, kes vastutavad julgeoleku eest välispiiridel, nagu EUROPOL, CEPOL, OLAF ja tolliasutused, ning teeb koostööd fütosanitaarse ja veterinaarse kontrolli alal, et edendada üldist sidusust. (Euroopa Liidu.. 2014) Frontex kirjutas oma 2014. aasta riskianalüüsis, et kui aastal 2013 tabati 107 000 ebaseaduslikult Euroopa Liitu sisse üritanud inimimest, siis aastal 2012 oli neid 72 500. Seega on illegaalsete sisserändajate hulk hüppeliselt kasvanud. (Frontex 2014) Kuigi illegaalsete immigrantide hulk kasvas 48%, oli saabujate arv siiski palju väiksem kui 2011. aastal, mil araabia kevad tõstis nende hulga 141 tuhandeni. Enamik 2013. aastal Euroopa Liitu pääseda püüdnutest tulid üle Vahemere ning maabusid Lõuna-Itaalias. (Frontex 2014)
tervist või põhjustab suure varalise kahju või suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus. 6) Algsündmus on Algsündmus esimene samm sündmuste ahelas, mis viib õnnetuseni. 7) Milliseid hädaolukordi peab regionaalne riskianalüüs kajastama (2) Hädaolukorrad, mille riskianalüüsis peab kajastuma regionaalne tasand, on: 1) ulatuslik metsa- ja maastiku tulekahju; 2) ulatuslik tulekahju või plahvatus tööstus- või laohoonetes; 3) tulekahju, plahvatus ja varing, mille tagajärjel saab vigastada palju inimesi; 4) torm; 5) üleujutus tiheasutusalas; 6) ulatuslik merereostus; 7) ulatuslik rannikureostus; 8) ulatuslik maapinna, siseveekogu või põhjavee reostus sisemaal; 9) paljude kannatanutega õnnetus maanteel;
Riskianalüüs on teostatud raamatupidaja kabinetis pearaamatupidaja ja raamatupidaja töökohtadele. Riksianalüüsi teostusel on võetud arvesse töökohtade ja töövahendite kasitamisega ning töökorraldusega seotud terviseriske. Aluseks on võetud Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse nõuded ning Euroopa Liidu Töötervishoiu ja Tööohutuse agentuuri riskihindamise juhendit. Töötaja kaasamiseks vesteldi raamatupidajaga riskianalüüsi teostamise käigus. Käesoleva riskianalüüsis kasutati viie astme riskihindamise maatriksit.(Tabel 1) Tabel 1. Riskihindamise maatriks Mõõdukalt kahjulik Keskmiselt Väga kahjulik Tagajärjed õnnetused ja haigused, kahjulik õnnetused ja õnnetused ja haigused, mis ei põhjusta haigused, mis mis põhjustavad raskeid
.................................................. 20 0.4 Ennetamise osaks olev analüüs ......................................................................... 23 0.5 Ennetamise osaks olev ettevalmistus..................................................................29 0.6 Kriisireguleerimisplaani vajadus hädaolukorra lahendamisel............................31 0.7 Kriisireguleerimismeeskond...............................................................................32 0.8 Riskianalüüsis hinnatud suuremad tekkida võivad hädaolukorrad Eestis.........34 0.9 Rahvusvaheline kriisireguleerimine................................................................... 36 2. VALITSUSASUTUSTE DOKUMENDI- JA ARHIIVIHALDUSE KRIISIREGULEERIMISE HETKEOLUKORRA ANALÜÜS............................38 2.1 Ankeetküsitluse metoodika ja valimi kirjeldus................................................. 38 2.2 Uurimistulemused ja nende analüüs...............................................
teostamise kohas on ning vajadusel tööd edasi lükata või tööst loobuda. Kontorihoones vastutab tuleohutuse eest hoone valdaja. Ettevõttes kasutatavad töövahendid: kuvar, arvuti, sõiduauto. Page 4 of 25 Remo Jõeorg Riskianalüüs 2014 METOODIKA Riskianalüüsis käsitletakse õigusaktides kehtestatud ohutegureid. Riskianalüüsi käigus on: - teostatud töökeskkonna vaatlused; - töökeskkonna pildistamine; - töötajatega viidud läbi vestlusi. Mõisted: Riskianalüüs - protsess, mis hõlmab piirväärtuste ja piirnormide määramist, ohtude väljaselgitamist ja riski suuruse hindamist. Riski suurust hinnatakse tagajärje raskuse ja kahju tekkimise tõenäosuse suhtes
Psühholoogilised ohutegurid: monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis. Riskihindamise metoodika ja alused Riskianalüüsi koostamisel on arvesse võetud töötajate seas läbi viidud küsitluse tulemusi. Käesolevas riskianalüüsis kasutatakse BS 8800 viie astme riskihindamise maatriksit. Riski suurus (tase) = tõenäosus x tagajärg Riskihindamise metoodika ja alused Tagajärjed Mõõdukalt kahjulik Keskmiselt kahjulik Väga kahjulik Tõenäosus Väga ebatõenäoline Madal (I) Madal (II) Keskmine (III)
Ohutegurite võimalikku mõju on käsitletud terviseriskina. Töökeskkonna riskitegurite hindamisel on kasutatud Euroopa Töötervishoiu ja Tööohutuse Agentuuri maatriksit (vt. tabel 1). Töökeskkonna riskianalüüs kujutab endast võimaliku tõenäosuse ja võimalike tagajärgede hindamist ja seda ei ole kunagi võimalik täpselt teha. Töötajate tervisekontrolli käigus on võimalik hinnata ohutegurite tegelikku mõju, mistõttu püüd anda täpne ja adekvaatne hinnang riskianalüüsis ei peaks olema omaette eesmärk. Tervisekontrolli tulemused ja töökeskkonna riskianalüüs on omavahel tihedalt seotud (Töötervishoiu ja tööohutuse seadus) Riskitaseme määramiseks on kasutatud maatriksmeetodit. Ohuteguri mõjule pääsemise tõenäosuse hindamisel on arvesse võetud tarkvara kvaliteedi inseneri reaalset kokkupuudet keskkonna ohuteguritega, tööandja suhtumist tööohutusse ja töötajapoolset suhtumist tööga seotud terviseriskidesse. Võimaliku tervisekahjustuse
tehakse ka paberkandjal dokumentidega- loetakse või kirjutatakse sinna käsitsi ning sel ajal ei ole vaja arvutit kasutada. Kuna sahtlid/kapp, kus on vajalikud dokumendid ja konspektid, ei ole arvuti lähedal on vaja aeg-ajalt liikuda, et minna võtta või viia paberkandjal dokumente. 3 2 RISKIMAATRIKS Riskianalüüsie koostamisel on lähtuti töötervishoiu ja tööohutuse seadusest ja sellest tulenevatest määrustest. Käesolevas riskianalüüsis kasutatakse viie astme riskihindamise maatriksit. Tabel 1. Riskitasemete määramine Tagajärjed Väheohtlik Ohtlik Eriti ohtlik Tõenäosus Väga ebatõenäoline I II III Vähene risk Vastuvõetav risk Keskmine risk Tõenäoline II III IV
Väga väike (1) Ras Vähetähtis Katastroofiline Kerge (B) ke Väga raske (D) (A) (E) (C) Lisa Võrreldes Tallinna hädaolukorra riskianalüüsis 2011 tooduga, on Põhja-Tallinna linnaosas ohtlike ettevõtete arv vähenenud. Näiteks ei loeta ohtlikeks ettevõteteks enam linnaosas asuvaid tanklaid (asuvad Sõle tn, Paljassaare teel ja Põhja pst). Ohtlike ettevõtete arvu vähenemise tingis asjaolu, et 1. oktoobril 2011 jõustus majandus- ja kommunikatsiooniministri 8. juuni 2011 määruse nr 40 Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskogus ning suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohtlikkuse kategooria ja
6) hädaolukorda ennetavate ja selle tagajärgi leevendavate meetmete kirjeldusest; 7) riskimaatriksist; 8) riskianalüüsi ankeedist ehk riskianalüüsi kokkuvõttest. (2) Iga hädaolukorra kohta koostatakse üks riskianalüüs. (3) Riskianalüüsi koostab «Hädaolukorra seaduse» § 6 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse poolt määratud pädev täidesaatev riigivõimu asutus (edaspidipädev asutus). § 2. Riskianalüüsi regionaalne ja kohaliku omavalitsuse tasand (1) Kui riskianalüüsis kirjeldatakse hädaolukorra regionaalset tasandit, koostatakse regionaalse kriisikomisjoni tegevuspiirkonnas hädaolukorra riskianalüüsi regionaalne osa vastavalt käesoleva määruse lisale 5. (2) Hädaolukorrad, mille riskianalüüsis peab kajastuma regionaalne tasand, on: 1) ulatuslik metsa- ja maastiku tulekahju; 2) ulatuslik tulekahju või plahvatus tööstus- või laohoonetes; 3) tulekahju, plahvatus ja varing, mille tagajärjel saab vigastada palju inimesi; 4) torm;
Nad on läbinud 24 tunnise tööohutuse ja töötervishoiualase koolituse. Tervisekontroll Töötataje tervisekontroll toimub 2009a detsembri kuus. 4. Töötajate küsitluslehtede analüüs Ohutegurite tuvastamiseks viidi läbi töötajate anonüümne ankeetküsitlus. Ankeete täitsid 5 töötajat. Töötajate ankeetide tulemusi on kasutatud käesolevas riskianalüüsis terviseriskide hindamisel. Põhilised töökeskkonna ohutegurid ankeetküsitluslehtedele põhjal: - tuleoht: töötajatel puudub väljaõpe avariiolukorras tegutsemiseks; Tervislik seisund, mis on tingitud tööspetsiifikast ja töökeskkonnast: - kaela-, selja- ja jalalihaste valud. Õnnetusjuhtumite riski võimaliku põhjusena on nimetatud järgmist: ei ole tehtud väljaõpet avariiolukorras tegutsemiseks. 5. Töökeskkonna ohutegurite hindamine Tabel 5.1
Tavaliselt tööandja sellele suurt tähelepanu ei pööra. Kui riskianalüüs ongi tehtud antakse see korraks tööle asudes lugeda ja allkirjastada ja sellega asi piirdubki. Osad asutused täidavad punkt-punktilt aga osad kehiselt. 4. Kuidas saab töökohas tervisekahjustusi ära hoida ja vähendada? Esita nii tööandja- kui ka töötajapoolsed abinõud. V: Tööandja peab informeerima ja kontrollima kas täidetakse riskianalüüsis olevaid punkte. Andma isikukaitsevahendeid. Korraldama esmajuhendamist, väljaõpet ja täiendjuhendamist. Töötaja peab tegema tööd nii nagu tööjuhendis kirjas. Järgima tööandja poolt tehtud ettekirjutusi. Kasutama isikukaitsevahendeid ja jälgima ohutusjuhendeid. 5. Kui õnnetuse või haigestumise ohtu töökeskkonnas ei saa vältida ega piirata tehniliste ühiskaitsevahenditega või töökorralduslike abinõudega, siis kuidas sinu
Töökeskkonnavolini Nad on läbinud 24 tunnise k tööohutuse ja töötervishoiualase koolituse. Tervisekontroll Töötataje tervisekontroll toimub 7 2009a detsembri kuus. 8 4. Töötajate küsitluslehtede analüüs Ohutegurite tuvastamiseks viidi läbi töötajate anonüümne ankeetküsitlus. Ankeete täitsid 5 töötajat. Töötajate ankeetide tulemusi on kasutatud käesolevas riskianalüüsis terviseriskide hindamisel. Põhilised töökeskkonna ohutegurid ankeetküsitluslehtedele põhjal: - tuleoht: töötajatel puudub väljaõpe avariiolukorras tegutsemiseks; Tervislik seisund, mis on tingitud tööspetsiifikast ja töökeskkonnast: - kaela-, selja- ja jalalihaste valud. Õnnetusjuhtumite riski võimaliku põhjusena on nimetatud järgmist: ei ole tehtud väljaõpet avariiolukorras tegutsemiseks. 5. Töökeskkonna ohutegurite hindamine Tabel 5.1
5) tervishoiusündmus – Terviseamet; 6) loomataud – Veterinaar- ja Toiduamet. 11. Hädaolukordi põhjustada võivad päästesündmused. Päästesündmus – tulekahjust, plahvatusest, varingust, transpordiõnnetusest, keskkonnareostusest, looduslikest põhjustest või muust sarnasest sündmusest tekkinud olukord maismaal ja siseveekogul, mis ohustab inimese elu, tervist, vara või keskkonda; 12. Tõenäosuse ja tagajärgede hindamise kriteeriumid hädaolukorra riskianalüüsis. 13. Võimeanalüüsi olemus ja põhimõtted. Võimeanalüüs koostatakse igale stsenaariumile, kus kirjeldatakse hädaolukorra ennetamiseks, valmistumiseks ja lahendamiseks vajalikke tegevusi, lahendavate asutuste ja seotud osapoolte valmisolekut ja olemasolevaid võimekusi; selgitatakse välja võimelüngad, esitatakse võimelünkade kaotamise meetmed, nende hinnanguline maksumus ning tuuakse esile meetmete täitmise eest vastutavad asutused.
Nullrisk olukord, kus kahjustust ei saa tekkida. Täieliku ohutuse korral. Tegelikkuses on nullrisk saavutamatu. Oht potentsiaalne hädaoht, mis võib esile kutsuda õnnetuse. Ohustatud objekt inimesed, keskkonna objektid või vara, mis läheduses asuva riskiobjekti tõttu õnnetuse korral ohus. Rike süsteemi kõrvalekandumine määratud tööreziimis. Risk võimalik oht, toimimine hea õnne peale Risk (riskianalüüsis) tähendab siin tõenäosust, et õnnetus juhtub teatud aja vältel koos tagajärgedega, mis tabavad inimesi, vara, keskkonda. Riskantne ohtlik, hädaohuga seotud Riskianalüüs so ühiskonnas erinevate riskiobjektide ja ohtude süstemaatiline kindlaksmääramine ja hindamine lähtudes tõenäosusest ja võimalikest tagajärgedest. Riskide haldamine tähendab abinõusid, millega mõjutatakse võimalikke kahjulikke sündmusi ja neutraliseeritakse kahjulikke tagajärgi
10. Hädaolukorra riskianalüüsi koostamist juhtivad asutused. Riskianalüüsi koostamist juhtivad asutused on kindlaks määratud sündmuste ja juhtivate asutuste määruse § 2 punktidega 1–6. Iga riigiasutus juhib just oma pädevusse kuuluva sündmuse osas riskianalüüsi koostamist11. Hädaolukordi põhjustada võivad päästesündmused. Politseisündmus- PPA Hädaolukord- päästeamet 12. Tõenäosuse ja tagajärgede hindamise kriteeriumid hädaolukorra riskianalüüsis. Tõenäosust saab liigitada: 5. Suur- peaaegu kindel, et sündmus juhtub 6. Tõenäoline- võimalus korduvateks sündmusteks 7. Vähetõenäoline- võimalus üksikuteks intsidentideks 8. Ebatõenäoline- toimumine ei ole tõenäoline Tagajärgi saab liigitada; Katastroofilised- surnud, täielik töövõimetus, suured kahjud Suured- osaline töövõimetus, märkimisväärsed kahjud Väiksed- väiksemad vigastused, mõningad kahjud
7 Teabelehele lisatakse käitise lähiümbruse plaan ja asendiplaan, millele märgitakse kemikaali käitamise kohad ning ohtliku kemikaali käitlemiskoha juurde- ja läbipääsuteed. 2.2 Riskianalüüs Iga ettevõte peab omama riskianalüüsi. Selles käsitletakse erinevaid võimalikke musti stsenaariumeid, et ohtlikke olukordi paremini lahendada ja ennetada. Ohtliku kemikaali käitleja riskianalüüs sisaldab järgmisi andmeid: 1) riskianalüüsis kasutatud metoodika kirjeldus, valitud metoodika põhjendus ning viited riskianalüüsiga seotud lisadokumentidele 2) ohtude määratlemine, mille juures arvestab käitaja ka käitise tegevusega kaasnevate ohtlike veostega, veetava ohtliku kemikaaliga, veose massiga tonnides, vedude sagedusega ning transpordi liigiga; 3) võimaliku õnnetuse stsenaariumi kirjeldus ja selle tõenäosus, või tingimused, mille korral on õnnetuse toimumine võimalik
organismidega suletud keskkonnas või looduses? 1) Geneetiliselt muundatud loomaga loomkatse läbiviimise loa taotlemisel peab loataotleja koos taotlusega esitama loomkatse riskianalüüsi 2) Loomkatse riskianalüüs peab sisaldama geneetiliselt muundatud loomaga loomkatse läbiviimisel tekkida võivaid ohte, nende tagajärgi ja riski vähendamise tegevuskava 3) Nõuded loomkatse riskianalüüsi koostamise kohta ja riskianalüüsis nõutavad andmed kehtestab EV valitsus või tema volitatud minister määrusega. 222 ESMAABI (prof. R.Sepper) + kordamiseks vt ka ohutuseeskirjad GTI koduleheküljelt
Nad on läbinud 24 tunnise tööohutuse ja töötervishoiualase koolituse. Tervisekontroll Töötataje tervisekontroll toimub 2009a oktoobri- novembri kuus. 4. Töötajate küsitluslehtede analüüs Ohutegurite tuvastamiseks viidi läbi töötajate anonüümne ankeetküsitlus. Ankeete täitsid 7 töötajat. Töötajate ankeetide tulemusi on kasutatud käesolevas riskianalüüsis terviseriskide hindamisel. Põhilised töökeskkonna ohutegurid ankeetküsitluslehtedele põhjal: - tuleoht: töötajatel puudub väljaõpe avariiolukorras tegutsemiseks; - müra (allikas: mänguautomaadid); - staatiline elekter (allikas: mänguautomaadid). Tervislik seisund, mis on tingitud tööspetsiifikast ja töökeskkonnast: - silmade väsimine; kaela-, selja- ja jalalihaste valud, surin kätes/sõrmedes (tingitud pidevast arvutiga tööst).
Risk on hüpoteetiline suurus, tagajärgede teostumine on ebakindel. Riskihindamine koosneb riskianalüüsist ja riskitaseme määramisest. Tehakse otsus riski vastuvõetavuse kohta, mis on seotud nii arstiteadusliku kui majandusliku hinnanguga Riskianalüüs osa riski hindamisest. Koosneb analüüsitava objekti piiride määramisest ja riskide suuruse ja tagajärgede raskuse hindamisest. Ohtude kindlaksmääramine samm riskianalüüsis, milles kvalitatiivselt sedastatakse ohu eksisteerimine ja iseloomustatakse ohtu Tööõnnetus - töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga. kergeks, raskeks või
töökorraldus, tahtlikud õnnetuste tekitamised); 3) inimese emotsionaalne ja tervislik seisund; 4) tehnilised rikked (vead ja häired seadmetes, seadmete kulumine, praakseadmete teadmatu kasutamine jne); 5) välised tegurid (piirkonna looduslikud ja geograafilised iseärasused, ilmastikunähtused, asustustihedus jne); 6) sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid (nt elektriliinide vargused). §9. Võimalike õnnetuste tagajärgede hindamine (1) Riskianalüüsis kirjeldatakse õnnetuse kõiki võimalikke tagajärgi. (2) Tagajärgede hindamiseks on tarvis analüüsida õnnetuse mõju ja sellest tulenevalt selgitada, kas õnnetuse tagajärjed on lokaalsed või ohustavad need laiemat ümbruskonda. (4) Riskianalüüsi käigus kaardistatakse riskiallikad ja nende poolt ohustatud alad. (5) Õnnetuse tagajärjed liigitatakse ohustatud objekti alusel nelja valdkonda, sõltuvalt sellest, kas õnnetusest tingitud kahju on tekitatud: 1) elule ja tervisele;
kasutamine jne); 5) välised tegurid (piirkonna looduslikud ja geograafilised iseärasused, ilmastikunähtused, asustustihedus jne); 6) sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid (nt elektriliinide vargused). (3) Õnnetuse toimumise tõenäosuse hindamisel võetakse aluseks viieastmeline süsteem (lisa 1). (4) Riskianalüüs peab sisaldama tõenäosuse klassi määramise aluseid koos argumenteeritud põhjendustega. § 9. Võimalike õnnetuste tagajärgede hindamine (1) Riskianalüüsis kirjeldatakse õnnetuse kõiki võimalikke tagajärgi. (2) Õnnetuse tagajärgede kirjeldused tuleb esitada selgelt ja üksikasjaliselt. (3) Tagajärgede hindamiseks on tarvis analüüsida õnnetuse mõju ja sellest tulenevalt selgitada, kas õnnetuse tagajärjed on lokaalsed või ohustavad need laiemat ümbruskonda. (4) Riskianalüüsi käigus kaardistatakse riskiallikad ja nende poolt ohustatud alad.
Tegelikkuses tasub riskianalüüs ikkagi ette võtta ning lisaks riskide üles loetlemisele, tuleb mõelda ka sellele, millise tõenäosusega nad võivad esineda ning kui suur võib olla nende mõju ettevõtte majandustegevusele. Samuti tuleb ka välja pakkuda võimalikud vastutegevused selleks, et riske maandada. 8. Riskianalüüs Iga ettevõtmine, mis põhineb oletustel ja ennustustel, on riskantne. Äriplaani riskianalüüsis tuleks määratleda võimalikud riskid ning kavandada nendega toimetuleku (nn riskide maandamise) viisid. Niiviisi on võimalik ebamäärasust vähendada, olla riskidest teadlik ning riskide maandamist juhtida. Riskide maandamiseks tuleb kindlaks teha ootamatute olukordade või ebamääraste arengute põhjused, tekkekohad, esinemise tõenäosused ja ohu suurus. Riskide hindamine ja analüüs aitab ettevõttel otsustada, milliseid abinõusid tuleks
1) A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte puhul teabeleht, riskianalüüs, ohutusaruanne ja ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaan; 2) B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte puhul teabeleht, riskianalüüs, ohutuse tagamise süsteemi kirjeldus ja ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaan; 3) ohtliku ettevõtte puhul teabeleht, riskianalüüs ja ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaan. (3) Ohtlikus ettevõttes ja suurõnnetuse ohuga ettevõttes tuleb rakendada riskianalüüsis, ohutusaruandes, ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaanis ja ohutuse tagamise süsteemi kirjelduses kajastatud õnnetuste ennetamise ja õnnetuse korral kahjude kontrollimise meetmeid. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumendid tuleb hoida ajakohasena. Neid dokumente tuleb läbi vaadata ja vajaduse korral uuendada: 1) vähemalt iga viie aasta järel, sealhulgas ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaani vähemalt iga kolme aasta järel;
kasutamine jne); 5) välised tegurid (piirkonna looduslikud ja geograafilised iseärasused, ilmastikunähtused, asustustihedus jne); 6) sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid (nt elektriliinide vargused). (3) Õnnetuse toimumise tõenäosuse hindamisel võetakse aluseks viieastmeline süsteem (lisa 1). (4) Riskianalüüs peab sisaldama tõenäosuse klassi määramise aluseid koos argumenteeritud põhjendustega. § 9. Võimalike õnnetuste tagajärgede hindamine (1) Riskianalüüsis kirjeldatakse õnnetuse kõiki võimalikke tagajärgi. (2) Õnnetuse tagajärgede kirjeldused tuleb esitada selgelt ja üksikasjaliselt. (3) Tagajärgede hindamiseks on tarvis analüüsida õnnetuse mõju ja sellest tulenevalt selgitada, kas õnnetuse tagajärjed on lokaalsed või ohustavad need laiemat ümbruskonda. (4) Riskianalüüsi käigus kaardistatakse riskiallikad ja nende poolt ohustatud alad. (5) Ohustatud ala määramisel võetakse aluseks riskiallika klassifikatsioon ja spetsiifika
1) A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte puhul teabeleht, riskianalüüs, ohutusaruanne ja ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaan; 2) B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte puhul teabeleht, riskianalüüs, ohutuse tagamise süsteemi kirjeldus ja ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaan; 3) ohtliku ettevõtte puhul teabeleht, riskianalüüs ja ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaan. (3) Ohtlikus ettevõttes ja suurõnnetuse ohuga ettevõttes tuleb rakendada riskianalüüsis, ohutusaruandes, ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaanis ja ohutuse tagamise süsteemi kirjelduses kajastatud õnnetuste ennetamise ja õnnetuse korral kahjude kontrollimise meetmeid. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumendid tuleb hoida ajakohasena. Neid dokumente tuleb läbi vaadata ja vajaduse korral uuendada: 1) vähemalt iga viie aasta järel, sealhulgas ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaani vähemalt iga kolme aasta järel;
annaabi.ee 
