LEELISED JA LEELISMULDMETALLID Leelismetallid on IA rühma metallid. Väliskihi elektronvalem ns1-s-metallid. Füüsikalised omadused: · Kerged · Pehmed · Kergsulavad Keemilised omadused: · Reag. veega (leelis + H2) 2Na + 2H2O = 2NaOH + H2 · Reag. hapnikuga 4Li + O2 = 2Li2O (oksiid) 2Na + O2 = Na2O2 (peroksiid) K + O2 = KO2 (hüperoskiid) · Leekreaktsioon muudavad leegi värvust. Na-kollane; K-helelilla Leelismetallide saamine ja kasutamine: Na+ ja K+ reguleerivad rakkude veesisaldust, südametegevust. Taimedele vajalikud kaaliumväetised (KCl, puutuhk). Leelismetallide ühendid: NaOH Seebikivi Seebivalmistamisel
1. HAPNIKUGA Reageerivad väga energiliselt, Pinnale tekib tihe oksiidikiht Reageerivad O2-ga ja annavad oksiide Ei reageeri peroksiidid hoitakse petrooleumi all Fe + O2 = Fe2O3 hüperoksiidid K + O2 = KO2 (O2-1 - hüperoksiid) Al + O2 = Al2O3 Zn + O2 = ZnO Fe + O2 =Fe3O4 (tagi) Cu + O2 = CuO oksiidid Na + O2 = Na2O2 (O2-2 - peroksiid) Ca + O2 = CaO 2. VÄÄVLIGA Leelismetallid juba Kuumutamisel sulfiidid hõõrdumisel (v.a Ca, Ba) Ei (kõik metallid v
kivid". 3.Füüsikalised omadused Baarium on pehme ja painduv metall. Selle lihtsad ühendid on erilised nendele omase kindla erikaalu tõttu. See on tõsi ka enamiku tavaliste baariumi sisaldavate metallide kohta, selle sulfiidi on kutsutud ka raskeks paguks (metall) oma kõrge tiheduse tõttu (4.5g/cm3) 4.Keemilised omadused Baarium reageerib hapnikuga eksotermiliselt toatemperatuuril, et moodustada baariumoksiid ja peroksiid. Reaktsioon on tormiline kui baarium on peenestatud. See reageerib tormiliselt ka lahjendatud hapete, alkoholi ja veega. Suurematel temperatuuridel reageerib baarium kloori, lämmastiku ja vesinikuga. 5.Kasutusalad Baariumi kasutatakse peamiselt sulamite valmistamiseks ning getterina, kuid teda lisatakse ka materjaldele, millest tehakse radioaktiiv- ja röntgenikiirguse vastaseid kaitsevahendeid.
Küsimus 1 Polüestrite sünteesil järgmised põhimõtted on õiged: Vali üks või enam: a. hape peab olema küllastatud b. kõvendi on stüreen c. initsiaator on peroksiid d. isolaator on parafiin Küsimus 2 PP kasutusvaldkonnad... Vali üks või enam: a. mööbel b. pakkelindid c. vaibad d. lennuki välispinnad Küsimus 3 Epoksüvaike iseloomustab: Vali üks või enam: a. suur tugevus b. madal veekindlus c. kõrged sisepinged d. hea adhesioon teiste materjalidega Küsimus 4 Millised nendest väidetest on õiged PVAC puhul? Vali üks või enam: a. külmumiskindel b. biolagundatav c. madal adhesioon paberiga d
GOD katalüüsib glükoosi oksüdeerumist lahuses sisalduva hapniku toimel. See ensüüm sisaldab endas prosteetilise grupina flaviinadeniindinukleotiidi (FAD), mis toimib kui koeensüüm. Selle kaasabil kantakse glükoosi molekulilt kaks vesiniku aatomit hapnikule. Toimub glükoosi oksüdeerumine glükoonhappeks ja tekib vesinikperoksiid. Seejärel osaleb POD, katalüüsides spetsiifiliste substraatide oksüdeerumist. Peroksiid redutseerub, tekib vesi. Kasutades substraati, mis oksüdeerudes annab värvilise produkti, saab seda jälgida spektrofotomeetriliselt. Antud töös kasutatakse värvilise substraadina kaaliumheksatsüanoferraati(II) ehk kollast veresoolt. 2+ 3+ Reaktsiooni käigus Fe oksüdeerub Fe -ks, sellega kaasneb H2O2 redutseerumine. Tekib punane veresool, mis annab lahusele kollase värvi ja on detekteeritav lainepikkusel 410nm. TÖÖ KÄIK:
väga püsivateks leelismetallide katioonideks laenguga 1+. Väikese elektronegatiivsusega, ühendites on valdavalt iooniline side. Looduses vabalt ei leidu, eelkõige kloriididena. Kõige parem on kindlaks teha kuumutamisel, leegil on iseloomulik värvus. Kerged, pehmed, suhteliselt madala sulamistemperatuuriga. Keemiliselt väga aktiivsed, oksüdeeruvad kiiresti kokkupuutel hapniku (tekib peroksiid, hüperoksiid; need on tugevad oksüdeerijad, süsinikdioksiidiga reageerides eraldavad hapnikku) või veega (moodustavad leelise, tõrjuvad välja vesiniku). Seetõttu hoitakse suletud anumas petrooleumi- või õlikihi all. Nahale tekitavad sügavaid põletushaavu. Naatriumit kasutatakse redutseerijana ning välisvalgustites, liitiumit sulamite koostises ning keemilistes vooluallikates. Leelismetallide oksiidid on valged tahked ained, millel on väga tugevad aluselised omadused
..). · Kõige levinumad on naatrium ja kaalium. · Ühendid annavad leegis kuumutamisel iseloomuliku värvuse. 2. Leelismetallid lihtainena · Kerged, pehmed, plastilised, madala sulamistemperatuuriga. · Keemiliselt väga aktiivsed (hoitakse petrooleumi või õlikihi all). · Reageerimisel veega moodustavad leelis ja eraldub vesinik (Na + H2O NaOH + H2). · Kõik leelismetallid reageerivad hapnikuga. Liitiumiga tekib oksiid (Li2O), naatriumiga peroksiid (Na2O2) ning kaalium ja teised annavad hüperoksiidi (KO2). · Naatriumi keemilised omadused (NB! Joonisel olevad võrrandid ei ole tasakaalus): 3. Tähtsamaid ühendeid · Leelismetallide oksiidid tahked valged ained, tugevad aluselised omadused. Reageerimisel veega tekib leelis (Na2O + H2O 2NaOH). Naatriumperoksiidi reageerimisel veega tekib lisaks hüdroksiidile ka veel vesinikperoksiid (H2O2).
elemendid) 8) P-elemendid – elemendid, millel viimasena täitub p-kiht (A-rühma elemedid) 9) D-elemendid – elemendid, millel viimasena täitub d-kiht (B-rühma elemedid) 2. Nimetused, valemid, kasutamine 1) Kustutamata lubi – CaO ; niiskuse imamiseks 2) Kustutatud lubi – Ca(OH)2 ; + liiv ja vesi - lubimört 3) Lubjavesi - Ca(OH)2 lahus ; muldade lupjamisel, taimekaitsevahend 4) Peroksiid – oksiid, milles hapniku o-a on -1 ; kasutatakse kosmoses 2Na 2O2 + CO2 -> 2Na2CO3 + O2 5) Seebikivi – NaOH ; 6) Keedusool – NaCl ; maitsestamiseks, talvel teedel 7) Pesusooda – Na2CO3 * 10H2O ; pesupulber, klaasi tootmine 8) Söögisooda – NaHCO3 ; kergitusaine 9) Kips – CaSO4 * 2H2O ; meditsiinis, ehituses 10) Lubjakivi – CaCO3 ; ehituses 11) Katlakivi – CaCO3↓ ; 12) Boksiit – Al2o3 ; alumiiniumi tootmine
14. Ohutunnus, koosneb mitmest numbrist 15. Konkreetse aine nr ÜRO ohtlike ainete kataloogis 33 1203 16. Ülemise numbri kohta: 19. 4 – kergesti süttiv 17. 2 – gaas pulbriline aine 18. 3 – põlev vedelik 20. 5 – oksüdeeruv või orgaaniline peroksiid 21. 6 – mürgine aine 24. Numbrite kaudu 22. 8 – söövitava toimega annab tähenduse „eriti“ aine (sarnaste numbrite 23. X – aine reageerib korral) tormiliselt veega, mis 25. 0 on teise numbrina kätkeb enda oht kui oht ei ole eriti suur 26
elektronkihilt ainsa elektroni, muutudes väga püsivateks leelismetallide katioonideks laenguga 1+. Väikese elektronegatiivsusega, ühendites on valdavalt iooniline side. Looduses vabalt ei leidu, eelkõige kloriididena. Kõige parem on kindlaks teha kuumutamisel, leegil on iseloomulik värvus. Kerged, pehmed, suhteliselt madala sulamistemperatuuriga. Keemiliselt väga aktiivsed, oksüdeeruvad kiiresti kokkupuutel hapniku (tekib peroksiid, hüperoksiid; need on tugevad oksüdeerijad, süsinikdioksiidiga reageerides eraldavad hapnikku) või veega (moodustavad leelise, tõrjuvad välja vesiniku). Seetõttu hoitakse suletud anumas petrooleumi- või õlikihi all. Nahale tekitavad sügavaid põletushaavu. Naatriumit kasutatakse redutseerijana ning välisvalgustites, liitiumit sulamite koostises ning keemilistes vooluallikates. Leelismetallide oksiidid on valged tahked ained, millel on väga tugevad aluselised omadused
Nendel kõigil on enamasti 2 elektroni väliskihil ja nad võtavad elektrone juurde eelviimasele kihile . Keemilistes reaktsioonides loovutavad nad elektrone kõigepealt viimaselt kihilt ja tugevate oksüdeerijate puhul ka eelviimaselt kihilt . 12. Miks on delemendid omadustelt sarnased ? Kõigil on väliskihil ühepalju elektrone, eelviimase kihi elektronid mõjutavad omadusi vähem . 13. Milliste mittemetallidega reageerivad metallid ja mis saadakse ? · hapnik oksiid / peroksiid / hüperoksiid · halogeen halogeenid ( F2 , O2 , Br2 , I2 ) · väävel sulfiidid ( persulfiid ) 14. Mis on nendes reaktsioonides redutseerijaks / oksüdeerijaks ja mis nendega juhtub reaktsiooni käigus ? Redutseerijaks metalliaatomid Oksüdeerijaks mittemetalli aatomid Reaktsiooni käigus loovutavad ja võtavad juurde elektrone . 15. Mis on redoksreaktsioon ja millel põhineb selle tasakaalustamine ? Redoksreaktsioon ühinemisreaktsioon
7.oksüdeerivad ained 8.orgaanilised perodoksiidid 9.mürgised ained 10. nakkusohtlikud ained 11.radioaktiivsed ained 12.sööbivad ained 13.ÜRO ohtlike ainete tunnusnumber Ohutunnus, koosneb mitmest numbrist 33 1203 Konkreetse aine nr ÜRO ohtlike ainete kataloogis Ülemise numbri kohta: 2 – gaas 3 – põlev vedelik 4 – kergesti süttiv pulbriline aine 5 – oksüdeeruv või orgaaniline peroksiid 6 – mürgine aine 8 – söövitava toimega aine X – aine reageerib tormiliselt veega, mis kätkeb enda oht Numbrite kaudu annab tähenduse „eriti“ (sarnaste numbrite korral) 0 on teise numbrina kui oht ei ole eriti suur 14.Missuguse teabe kemikaali kohta leiab ohutuskaardilt? (või 16 kohustuslikku põhipunkti teabelehel) 1) kemikaali ja kemikaali turustamise eest vastutava isiku identifitseerimine; 2) teave koostisainete kohta; 3) ohtlikkus; 4) esmaabimeetmed;
Kasutatud kirjandus ● Lembi Tamm „Üldine anograaniline keemia” lk 210- 212 ● Kalle Truus „Leiutised ja avastused keemias” lk 285- 286 ● P. Voskressenski, A. Kaverina, K. Parmenov, L. Tsvetkov, D. Epštein „Keemia käsiraamat keskkoolile” lk 8, 58, 169, 20 / 24 Kasutatud allikad http://entsyklopeedia.ee/artikkel/peroksiid (14.05.2019) ● https://et.m.wikipedia.org/wiki/Vesinik (14.05.2019) ● https://miksike.ee/docs/elehed/9klass/metallid_mittemetallid/9- 1-1-1.htm (14.05.2019) ● https://juuksuriteuhendus.ee/artiklid/ponevaid-fakte-juuste-koht a/ (14.05.2019) ● https://www.taskutark.ee/m/1-h-vesinik/ (14.05.2019) ● https://miksike.ee/documents/main/lisa/8klass/4teema/loodus/k loor2.html (14.05.2019)
Tugeva oksüdeerijana kasutatakse teda peamiselt pleegitina tekstiilitööstuses. Naatriumperoksiid reageerib hästi süsinikdioksiidiga, mille tagajärjel ühe saadusena eraldub hapnik. Seetõttu kasutatakse antud reaktsiooni õhu ümbertöötamisseadmetes CO2 sidumiseks ja O2 osaliseks taastamiseks. 2Na2O2 + 2CO2 2Na2CO3 + O2 Naatriumperoksiid reageerib veega kergesti andes leelise ja vesinikperoksiidi: Na2O2 + 2H2O 2NaOH + H2O2 2) KO2 kaaliumhüperoksiid ehk kaaliumsuperoksiid Kaaliumhüperoksiid on kollakasoranzi värvusega kristalne aine, mis tekib kaaliumi põlemisel õhus või hapnikus K + O2 KO2 Ta on tugev oksüdeerija nagu naatriumperoksiidki. Ka hüperoksiidid reageerivad hästi süsinikdioksiidiga. Seetõttu kasutatakse kaaliumhüperoksiidi sarnaselt naatriumperoksiidi ja tseesiumhüperoksiidiga õhu regenereerimisseadmetes allveelaevades, lennukikabiinides ja muudes
Seda ainet leidub ka paljudes teistes igapäevastes hooldusvahendites, nagu näiteks sampoonides. Naatriumlaurüülsulfaadil on sampoonide puhul kohevust tekitav efekt, hambapastade puhul aga antibakteriaalne toime. Mõnedel inimestel võib see aine aga põhjustada suuhaavandeid, kuna võib liigselt kuivatada suu limaskesti. Koostisosi, nagu söögisooda, ensüümid, vitamiinid, ravimtaimed, kaltsium, suuvesi või hüdrogeenitud peroksiid, kasutatakse sageli kombineeritult ja nimetatakse kui kasulikke ja tervislikke. Mõned tootjad lisavad selliseid antibakteriaalseid koostisosi, nagu tsinikkloriid või triklosaan, et ennetada igemepõletikke. Naatriumhüdroksiid on sageli kasutusel, et neutraliseerida happeid. Hambapastasid leidub polettidel erinevates toonides ja maitsetega. Kõige enam levinud maitsed on variatsioonid mündist (piparmünt jt). Rohkem eksootilised maitsed on aniis, aprikoos,
Põlevvedelikd 4. Põlevad tahked kehad 5. Oksüdeerivad ained ja orgaanilised peroksiidid 6. Mürgised ained ja nakkusohtlikud ained 7. Radioaktiivsed ained 8. Sööbivad ained 9. Muud ohtlikud ained või matrejalid 12. 33 1 203 <------- ohutunnus,koosneb mitmest numbrist <-------Konkreetse aine nr ÜRO ohtlike ainete kataloogis Ülemise numbri kohta: 2- gaas 3- põlv vedelik 4- kergesti süttis pulbriline aine 5- oksüdeeruv või orgaaniline peroksiid 6- mürgine aine 8- söövitava toimega aine X- aine reageerib tormiliselt veega, mis kätkeb endas ohtu Numbrite kaudu annab tähenduse ,,eriti" (sarnaste numbrite korral) 0 on teise numbrina kui oht ei ole eriti suur. 13. Seal on kindlasti kirjas aine füüsikalised omadused, mürgisus, keemiline valem , ÜRO klass, kustutusvahendid, saneerimine (kahjustatamine),kaitsevahendid, esmaabi. 14. R-fraas- nimetatud keemilise ainega kaasnev risk NT: R1-kuivalt plahvatusohtlik
2 orgaanilised peroksiidid 6.1mürgised ained 6.2nakkusohtlikud ained 7.radioaktiivsed ained 8.sööbivad ained 9.muud ohtlikud ained või materjalid 12. ÜRO ohtlike ainete tunnusnumber (alumine ja ülemine nr eraldusmärgil) ja mida see iseloomustab? Ohutunnus, koosneb mitmest numbrist 33 1203 Konkreetse aine nr ÜRO ohtlike ainete kataloogis Ülemise numbri kohta: 2 gaas 3 põlev vedelik 4 kergesti süttiv pulbriline aine 5 oksüdeeruv või orgaaniline peroksiid 6 mürgine aine 8 söövitava toimega aine X aine reageerib tormiliselt veega, mis kätkeb enda oht Numbrite kaudu annab tähenduse ,,eriti" (sarnaste numbrite korral) 0 on teise numbrina kui oht ei ole eriti suur 13. Milliseid andmeid sisaldab ÜRO keemilise aine ohukaart? Seal on kindlasti kirjas aine füüsikalised omadused, mürgisus, keemiline valem, ÜRO klass, kustutusvahendid, saneerimine (kahjustatamine), kaitsevahendid, esmaabi 14. Mida tähendab R- fraas ja S- fraas?
5.1 oksüdeerivad ained 5.2 orgaanilised peroksiidid 6.1 mürgised ained 6.2 nakkusohtlikud ained 7. radioaktiivsed ained 8. sööbivad ained 9. muud ohtlikud ained või materjalid 13)ÜRO ohtlike ainete tunnusnumber 33 Ohutunnus, koosneb mitmest numbrist 1203 Konkreetse aine nr ÜRO ohtlike ainete kataloogis Ülemise numbri kohta: 2 gaas 3 põlev vedelik 4 kergesti süttiv pulbriline aine 5 oksüdeeruv või orgaaniline peroksiid 6 mürgine aine 8 söövitava toimega aine X aine reageerib tormiliselt veega, mis kätkeb enda oht Numbrite kaudu annab tähenduse ,,eriti" (sarnaste numbrite korral) 0 on teise numbrina kui oht ei ole eriti suur 14) Milliseid andmeid sisaldab üro keemilise aine ohukaart Seal on kindlasti kirjas aine füüsikalised omadused, mürgisus, keemiline valem, ÜRO klass, kustutusvahendid, saneerimine (kahjustatamine), kaitsevahendid, esmaabi
6.1mürgised ained 6.2nakkusohtlikud ained 7.radioaktiivsed ained 8.sööbivad ained 9.muud ohtlikud ained või materjalid 12. ÜRO ohtlike ainete tunnusnumber (alumine ja ülemine nr eraldusmärgil) ja mida see iseloomustab? Ohutunnus, koosneb mitmest numbrist 33 1203 Konkreetse aine nr ÜRO ohtlike ainete kataloogis Ülemise numbri kohta: 2 gaas 3 põlev vedelik 4 kergesti süttiv pulbriline aine 5 oksüdeeruv või orgaaniline peroksiid 6 mürgine aine 8 söövitava toimega aine X aine reageerib tormiliselt veega, mis kätkeb enda oht Numbrite kaudu annab tähenduse ,,eriti" (sarnaste numbrite korral) 0 on teise numbrina kui oht ei ole eriti suur 13. Milliseid andmeid sisaldab ÜRO keemilise aine ohukaart? Seal on kindlasti kirjas aine füüsikalised omadused, mürgisus, keemiline valem, ÜRO klass, kustutusvahendid, saneerimine (kahjustatamine), kaitsevahendid, esmaabi 14. Mida tähendab R- fraas ja S- fraas?
Töö käik : TAP pessa pipeteerida 4 5 tilka 0,5 M KI lahust, lisada 1 2 tilka 1%-list tärklise lahust, 2 tilka 0,1 M HCl lahust ja 3 tilka 3%-list H 2O2 lahust. Mida võib tähele panna? Koostada reaktsioonivõrrand, näidates elektronüleminekuid. tärklis HCl + KI + (C6H10O5)n + H2O2 2 K+ I - + (H2 2+ O2 2-) I2 0 + 2 K+ (OH)- 2 I- - 2 e- Io O1- + e- O2- Kõrvalreaktsioon : HCl + KOH KCl + H2O Järeldused : Lahuses reageerivad peamiselt ainult peroksiid ja kaaliumjodiid (vähemalt peareaktsioonis). Tärklist lisatakse lahusele, et näha kas reaktsioon toimub (värvis lahuse üna tumemustaks). Kõrvalreaktsioon võimaldas peareaktsioonil toimuda. Töö nr 15 : Galvaanielement. Elektrokeemiline pingerida. Katse 1 : Metallidse pingerida Töö eesmärk : Uurida metallide pingerea seaduspärasusi Reaktiivid: 0,5 M vask(II)sulfaat [CuSO4] ; Raudnael [Fe] ; 0,5 M pliietanaat
109.lisateave 110.terviserisk 111.keskkonnarisk 112.jäätmekäitluse viis 113.veonõuded (nr. 1203 on bensiin) 114.teave kemikaali kohta 115.muu teave (kasutuseesmärk) 10.10. Kersti Koppeli materjal Ohutunnus, koosneb mitmest numbrist Konkreetse aine nr ÜRO ohtlike ainete kataloogis Ülemise numbri kohta: 2 gaas 3 põlev vedelik 4 kergesti süttiv pulbriline aine 5 oksüdeeruv või orgaaniline peroksiid 6 mürgine aine 8 söövitava toimega aine X aine reageerib tormiliselt veega, mis kätkeb enda oht Numbrite kaudu annab tähenduse ,,eriti" (sarnaste numbrite korral) 0 on teise numbrina kui oht ei ole eriti suur R-fraas nimetatud keemilise ainega kaasnev risk Näiteks: R1 kuivalt plahvatusohtlik RTL 372/373; 1998 R45 võib põhjustada vähki R46 võib põhjustada geneetilisi haigusi R49 võib põhjustada sissehingamisel vähki
lainepikkusel) 10. Oletagem, et teil tuleb valmistada tahkest ensüümipreparaadist 10 ml lahust kontsentratsiooniga 4,5 mg /ml. Kuidas toimite? 1.Millisesse ensüümide klassi kuuluvad GOx ja POx? Kuuluvad oksüdaaside rühma ehk katalüseerivad oksüdatsioonireaktsioone. 2.Kirjeldage GOx-i ja POx-i poolt katalüüsitavaid reaktsioone. GOx katalüüsib glükoosi oksüdatsiooni hapniku juuresolekul ning produktideks on glükoonhape ja peroksiid. POx katalüseerib raud(II) oksüdatsiooni peroksiidi abil raud(III)'ks, mis on värvline ühend ning mida on võimalik optiliselt määrata. 3. Millist koensüümi vajab GOx ja milles seisneb koesüümi roll? Sisaldab koensüümi FAD, mis aitab glükoosi molekulilt oksüdeerumise käigus eralduvad vesiniku aatomid kanda üle molekulaarsele hapnikule, et saaks tekkida vesinikperoksiid. 4. Kuidas avaldub ensüümi substraadispetsiifilisus antud töö puhul?
Available: http://www.allcargogroup.com/images/IMO_classification_of_dangerous_goods.pdf. [Kasutatud 29. oktoober, 2017]. [7] A. Talvari, ,,Sisekaitseakadeemia ohtlike ainete õppevahend," [Võrgumaterjal]. Available: http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/16027/9789985671436.pdf. [Kasutatud 30. oktoober, 2017]. [8] Eesti Keele Instituut, ,,Eesti keele seletav sõnaraamat," [Võrgumaterjal]. Available: http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=peroksiid&F=M. [Kasutatud 3. november, 2017]. [9] Ü. Loks, M. Olbrei, V. Teor ja T. Laane, ,,TÜ LO valminud veebipõhised õpikeskkonnad," [Võrgumaterjal]. Available: http://bio.edu.ee/envir/tuumajaam/lisa_kiirguse_moju_tervisele.htm. [Kasutatud 4. november, 2017]. [10] K. Karner, ,,Logistikauudised.ee," [Võrgumaterjal]. Available: Kiirituse saanuna võime kogeda väga mitmeid tervisehädasid. Kilpnääre on kõige vastuvõtlikum organ. Kindlasti võib peale
Autofagosoom lüsosoomi poolt raku enda poolt vanade osade lagundamis/lammutamist. Termin fagosoom tähendab siis raku sisestatud struktuuride lammutamist(pinotsütoos, fagotsütoos). 22. 7. Peroksüümid membrannoosne organell. Kehakesed mis on oma nime saanud peroksiidi järgi mida nad sisaldavad. Peroksiidi haaratud ained lagundataks(50 erinevad ensüümi), lagundatakse nende ensüümide toimel, vaheetapina tekib see vesiniku peroksiid ja need ühendid lahustatakse edasi veeks ja veemolekulideks. Selliste protesside abil vabaneb rakk talle kahjulikest ühenditest, kuid samast peroksüoomis toimub sapphapete moodustamine. 23. 8. Tsütoskelett moodustub mittememmbrannoosetest organellidest, siia kuuluvad mikrotuubulid ehk mikrofilamendid. Leida võib tsütoplasmas, tuumas, koosneb filamentidest või mikrotuubulisest. Vajalikud on nad raku väliskuju
ligandid/modulaatorid, - Looduslike ühendite skriining: ammendamatu allikas. Beyond the wildest wet dreams of an organic chemist. Liigne keerukus, liiga madal sisaldus looduslikes objektides. Tõeline nuss on eraldada neid aineid arvestatavas koguses. - Artemisiniin – tänapäeval üks tugevama mõjuga anti-malaaria ravimeid. Poolsünteetiline. (2015.a Nobeli preemia meditsiinis). Olles sekviterpeen- laktoon ning sisaldades ebaharilikku peroksiid-silda, millest viimane võib osaleda aine toimemehhanismis. WHO ei soovita ained üksinda kasutada, kuna malaaria parasiititel tekib resistentsus. - Taksool – vähiravim; inhibeerib mikrotuubulite lagundamist ja seega rakujagunemist. - Taimed – lõputu ühendirikkus, leidmistõenäosus on suur. Toksilisi ühendeid sisaldavatel taimedel on suurem tõenäosus ellu jääda – loodusepoolne skriining.
oksüdeerumisega kaasneb teise elemendi redutseerumine. 51. Mis on oksüdatsiooniaste? Määra oksüdatsiooniaste etteantud ühendites. Oksüdatsiooniaste – on formaalne suurus, mis näitab elemendi laengut ühendis eeldusel, et ühend koosneb üheaatomilistest ioonidest. 52. Tuntumad tugevad oksüdeerijad ja redutseerijad. Redoksreaktsioonide tasakaalustamine, osavõrrandid (poolreaktsioonide võrrandid). Oksü: Lämmastikhape, Peroksiid ja hüperoksiid, hapnik, kloor Redut: Naatrium, kaalium, alumiinium, magneesium, metallid, vesinik , sulfiidid, sulfitid, jodiidid aldehüüdid, oblikhape Redoksreaktsioonide tasakaalustamise põhimõte: • liidetud ja loovutatud elektronide arvud on võrdsed. • oksüdeerija ja redutseerija määratakse oksüdatsiooniastme muutuse järgi. Näiteks II VII II III Fe SO4 + K Mn O4 + H2SO4 =2 Mn SO4 +5 Fe2 (SO4)3 + K2SO4 + H2O
9 minutit kulub, et antud temperatuuril oleks kogu populatsioon surmatud. Pärast 9 minuti möödumist on populatsioon hävinud. 12. Leia DRT mikroobile, kui alginokulumi 5 x 10 6 spoori töötlus 10 min 121 kraadi juures annab 30 elusrakku? No = 5x106. Nt= 3x101. t=10 min. t=DRT x (logNo-logNt). DRT=t/logNo-logNt). DRT=10/5,22=1,9 minutit. 13. Miks on osale mikroobidele hapnik toksiline? Neil puuduvad ensüümid, mis neutraliseerivad hapniku mürgiseid kõrvalprodukte (superoksiid, peroksiid). 14. Millised ensüümid vastutavad hapniku toksiliste produktide lagundamise eest? Superoksiidi dismutaas lagundab superoksiidi radikaale. Katalaas lagundab vesinikperoksiidi. Peroksidaas lagundab ka vesinikperoksiidi (ei teki O2). 15. Kuidas jaotatakse mikroobid hapnikunõudluse alusel? obligatoorne aeroob – vajab O2. Olemas katalaas ja SOD. Aeroobne hingaja fakultatiivne aeroob – saab kasvada ka seal, kus hapniku pole. Eelistab hapnikukeskkonda. Olemas katalaas ja SOD
Loputa auku soolaveega mõned korrad nädalas, infektsiooni ravimiseks paar korda päevas. ÄRA KASUTA JÄRGMISI TOOTEID: Alkohol - ärritab ja kuivatab nahka ning võib paranemisaega pikendada. Samuti ka põletab ja paneb kipitama ning ei pruugi olla nii tõhus bakterite vastu kui arvatakse. 32 Vesinikrepoksiid - peroksiid tapab küll bakterid, aga samuti tapab ka terve naha augu ümber. Pikaajalisel kasutamisel söövitab nahka ja ei lase augul paraneda. Seda ära kindlasti kasuta! Cutasept(ja muud meditsiinilised vahendid) - on liiga kanged. Esmaabiks ja kirurgilise haava puhul väga hea, kuid kui liiga tihti kasutada, võib see hakata elavaid naharakke tapma. Samuti võivad kanged puhastusvahendid rikkuda kulla värvi. 2.12. Valu roll
kasvu tõttu) väliselt elektronkihilt ainsa elektroni, muutudes väga püsivateks leelismetallide katioonideks laenguga 1+. Väikese elektronegatiivsusega, ühendites on valdavalt iooniline side. Looduses vabalt ei leidu, eelkõige kloriididena. Kõige parem on kindlaks teha kuumutamisel, leegil on iseloomulik värvus. Kerged, pehmed, suhteliselt madala sulamistemperatuuriga. Keemiliselt väga aktiivsed, oksüdeeruvad kiiresti kokkupuutel hapniku (tekib peroksiid, hüperoksiid; need on tugevad oksüdeerijad, süsinikdioksiidiga reageerides eraldavad hapnikku) või veega (moodustavad leelise, tõrjuvad välja vesiniku). Seetõttu hoitakse suletud anumas petrooleumi- või õlikihi all. Nahale tekitavad sügavaid põletushaavu. Naatriumit kasutatakse redutseerijana ning välisvalgustites, liitiumit sulamite koostises ning keemilistes vooluallikates. Leelismetallide oksiidid on valged tahked ained, millel on väga tugevad aluselised omadused
laserkristalli, mis koosneb ütriumist, skandiumist, galliumist, erbiumist jt haruldastest elementidest. Laserravi korral puudub veritsus peaaegu täielikult ning ka lokaalanesteesiat võib rakendada vähemal määral. Laserkiirgus aurustab haige koe, kuid säilitab terve hambanärvi, mistõttu selline ravimeetod on praktiliselt valutu. Hammaste valgendamisel pannakse hamba peale vesinikperoksiidi sisaldavat geeli, aktiveeritakse see laseriga, mille toimel hakkab peroksiid mullitama ning tungib läbi emaili hamba oma pigmendini. Protseduuri võib tõhususe huvides korrata kahe nädala pärast uuesti. Kuigi protsess iseenesest on valutu, võivad hambad pärast kahe ööpäeva vältel tundlikud olla. Valgendamine pole siiski päris ohutu, kuna valgendava geeli puhul on siiski tegemist keemiaga. Samuti tasub hoolikalt enne järele mõelda neil, kel plommid hamba värvuse muutudes tuleb vahetada ka plommid välja. Emaili läbides
ainete ruumalas teineteisesse nagu täisarvud. Ruumalade suhe on määratud koefitsiendiga keemilise reaktsiooni võrrandis. Avogadro hüpotees samal rõhul ja temperatuuril sisaldavad erinevate gaaside võrdsed ruumala ühesuguse arvu molekule. Katioon ühe- või mitmeaatomiline osake, millel on positiivne laeng. Anioon ühe- või mitmeaatomiline osake, millel on negatiivne laeng. Peroksiid rühma O-O sisaldav oksiid (HO vesinikperoksiid) HCl* Vesinikkloriidhape -kloriid HBr Vesinikbromiidhape -bromiid HF Vesinikfluoriidhape -fluoriid HI Vesinikjodiidhape -jodiid HS Divesiniksulfiidhape -sulfiid
35. Kirjutage fotosünteesi valgusstaadiumi produktid ja selgitage, milleks neid kasutatakse fotosünteesi biokeemilises faasis 2NADPH: 1,3-bisfosfoglütseraat + NADPH glütseeraldehüüd-3-fosfaat 3ATP 3-fosfoglütseraadist 1,3-bisfosfoglütseraadi moodustamine ribuloos-5-fosfaat ribuloos 1,5-bisfosfaat 36. Tooge mõni näide hapniku aktiivühendite kahjulikust toimest ROS võib reageerida membraani lipiididega ja kahjustab nende struktuure. Lipiidide peroksiid. Põhjustavad üldiselt oksüdatiivset stressi ja seetõttu rakule kahjustusi. 37. Defineerige prootonite liikumapanev jõud (pmf) Millistes ühikutes avaldatakse? Prootonite elektrokeemilise potensiaali erinevus mõlemal pool membraani.V. 38. Kirjutage prootonite liikumapaneva jõu arvutamise valem kloroplastides ja leidke väärtus pmf = Em+ 0,06deltapH. pmf= 0,01V + 0,06*3=0,17 39. Mitu ATP molekuli on võimalik sünteesida ja miks, kahe vee molekuli
Dehüdrogenaas reduktaas kui vaadata reaktsiooni teistpidi (aldehüüdi reduktaas on teistpidi suuna järgi nimetatud alkoholi oksüdeerimise reaktsiooni kohta) Oksüdaas ainult juhul kui elektronide aktseptoriks on O 2, võetakse elektronid ära ja antakse hapnikule, tekib peroksiid ntx Oksügenaas kasutusel juhul, kui O aatom inkorporeeritakse substraadimolekuli koosseisu. Peroksüdaas ainult juhul kui aktseptoriks on vesinikperoksiid H-O-O-H (H2O2) või mõni puu peroksiid R-O-O-R ´(peroskiid hapnik-hapnik side). Näited: Glütserool-3-fosfaadi dehüdrogenaas OH HO O
4+ 5+ 3+ neist HNO2 laguneb kergesti: 3HNO2 → HNO3 + 2NO + H2O N2O3 (dilämmastiktrioksiid) esineb tasakaalulises süsteemis NO2 + NO → N2O3 ΔH = - 41,86 kJ N2O3 – punakaspruun gaas, jahutamisel kondenseerub → sinine vedelik – lämmastikushappe HNO2 anhüdriid N2O5 (dilämmastikpentaoksiid) kristallil., kergesti lagunev ühend: 2N2O5 → 4NO2 + O2 NO3 (lämmastiktrioksiid) peroksiid (esineb side ― O ― O ― ), kergplahvatav ühend tekib N2O5 või N2O4 reageerimisel vedela osooniga 3.14.3.4. Metallidega (jm. mittemetallidega) - nitriidid – ammoniaagi NH3 derivaadid Nitriidid: 3 tüüpi 1) kergmetallide nitriidid ioonil. side, ioonvõre reageerivad veega ja hapetega: Ca3N2 + 6H2O ―→ 2NH3 + 3Ca(OH)2 2) 13. - 16. rühma elementide nitriidides – kovalentne side BN, AlN, Si3N4, P3N5, S4N4
enamasti vesinikperoksiidi. Tema eelised on: · suhteliselt odav, · tagab kiire ja kvaliteetse pleegituse, · pleegitus on püsiv, · kahjustab vähem kiudu, · laguproduktid ei saasta keskkonda. Puudused: põhiline puudus on vähene keemiline püsivus, mistõttu tuleb vesinikperoksiidi lahuseid stabiliseerida. Vesinikperoksiid on nõrk hape, mis vesilahuses dissotsieerub ioonideks H2O2 H+ + HO2- ; Tekkinud peroksiidioon on väiksema püsivusega kui peroksiid ise ja laguneb oksüdeeritava aine juuresolekul kergesti: HO2- -HO + [O]; Naatriumhüpklorit NaOCl, Naatriumhüpoklorit (NaOCl) on üks esimesi pleegitusvahendeid, mida kasutati puuvillaste materjalide pleegitamisel. Kaasajal on tema kasutamine vähenenud , kuna tema lahuste valmistamine on küllaltki keerukas, nende stabiilsus jätab soovida ning hüpokloritid lagundavad pleegitusprotsessi käigus teataval määral
20 Keemia ja materjaliõpetus 14)veonõuded 15)reguleerivad õiguaktid 16)muu teave. 57. Oksiidide leidumine looduses, nende iseloomulikud füüsikalised ja keemilised omadused Oksiide on 2 tüüpi: 1)liht (hapnik vahetult seotud teise elemendi aatomiga) ja 2)peroksiid, milles on side -O-O (H2O2). Leidumine looduses: SiO2 puhta mineraalina kivimite koostises (graniit); nn boksiidid Al2O3*nH2O; CO2 atm-s 0.03%. Samine: 1)hapnikku sisald ühendite kuumut CaSO3=CaO+ C+O2; 2)sulfiidide kuumut. õhus ZnS+3/2O2ZnO+SO3; 3)oksiidide reag reduts.ga Fe2O3+C 2FeO+CO; 4)hüdroksiidid kuumut. 2Al2O3Al2O3 +3/nH2O; 5)elementide reag O2-ga 2Fe+O22FeO; Keemil omadused: 1)üks osa reag veega, mood aluse või happe
3 põlevvedelik + + + + + + 4.1 tahke põlevaine + + + + + 4.2 isesüttiv tahke aine + + + + + + + + + 4.3 vee toimel põlevaid gaase + + + + + eraldav tahke aine 5.1 oksüdeeriv aine + + + + + + + + 5.2 orgaaniline peroksiid + + + + + + + + + 6.1 mürgine aine + + + 8 sööbiv aine + + + + + + Tingmärgid: ei ole vaja eraldada; + on vaja eraldada. Märkus. Ohtlike ainete klassifikatsioon on antud rahvusvahelise klassifitseerimis- süsteemi alusel. Lisa 3
annaabi.ee 
