· Riigikogu juhatus: * Juhib istungeid * 3-liikmeline * Ene Ergmaa - esispiiker (IRL) * Keit Pentus 1. aseesimees (Reform) * Jüri Ratas 2. aseesimees(Kesk) 3 peamist ülesannet: · Seaduseelnõu algatamine · Seaduseelnõu arutamine ja vastuvõtmine · Seaduseelnõu väljakuulutamine Ülesanded: * Põhiseadus IV ptk §65 Riigikogu valimine: Riik jaotub ringkondadeks: 2007 12 ringkonda Kandidaatide nimekirja saavad esitada ainult parteid. Kasutusel avatud nimekiri: Riiklik- ja ringkonnanimekiri. Iga partei nimekiri max 125. Ringkonna peale ~10. Kandideerida saab ka üksikisik. Kandideerimine lõpeb 40 päeva enne valimisi. Kehtib valimiskünnis 5% (kui alla 5% parteihäältest ei osale valimistel) Valida ei saa vangid ja sõjaväelased. Riigikogusse valituks on võimalik saada 3 juhul: 1
Erik Talts 10.A 12.11.19 Kanada linnastumine Riigi jagunemine administratiivselt Kanada jagub administratiivselt kümneks osaks. Need osad omakorda jagunevad kas "riikideks", piirkondlikeks ringkondadeks, regioonideks, piirkondlikeks omavalitsusteks või territooriumiteks vastavalt piirkondade eripäradele ja ajaloolistele teguritele. Linnastumise aste ehk tase on üle keskmine. (70%) Linnastumise tempo on aeglane. 10 suurimat linna 1. Toronto 2. Montreal 3. Calgary 4. Ottawa 5. Edmonton 6. Mississauga 7. Winnipeg 8. Vancouver 9. Brampton 10. Hamilton Pealinn: Ottawa Pealinna asend ja kujunemine, vaatamisväärsused
· otsesus-valimistulemusel on võimalikult suur kaal Valijatüübid: 1. parteiaktiivne-kindla erakonna või ideoloogia toetaja 2. rutiinne-valib alati sama erakonda, sõltumata programmist 3. jooksik-valib erakonna, mis kõige paremaid asju lubab 4. passiivne valija- satub valimistele juhuslikult ja hääletab suvalise kandidaadi Valimissüsteemid: 1. Majoritaarne e. enamusvalimised · Riik on jagatud ühemandaadilisteks ringkondadeks-ringkonnas osutub valituks kandidaat, kes kogus kõige rohkem hääli; ülejäänud hääled lähevad kaotsi · Eelisteks on lihtsus ja selgus · Tavaliselt domineerivad 2-3 suuremat erakonda · Kasutusel Suurbritannias 2. Proportsionaalne · Riik on vastavalt hääletajate arvule jagatud mitmemandaadilisteks ringkondadeks · Erakond ei saa kunagi absoluutset enamust
Majoritaarse valimissüsteemi eeliseks on tema lihtsus ja inimesele arusaadavus ning see, et valituks osutumiseks on harilikult vaja saada oluliselt rohkem hääli kui proportsionaalse valimissüsteemi rakendamise puhul. Majoritaarse valimissüsteemi puuduseks on see, et kõik hääled, mida ei antud võitnud kandidaadile, lähevad kaotsi, mistttu nende valijate tahe pole esindatud parlamendis. 2. Proportsionaalsed e võrdelised valimised: Riik on jagatud mitmemandaadilisteks ringkondadeks, kuid kogu riik võib moodustada ka ühe mitmemandaadilise ringkonna. Sellise süsteemi puhul omandavad kandidaadid vastavast ringkonnast mandaate võrdeliselt kogutud häälte arvule. Erakonna nimekirja koostamisel on kaks varianti: avatud nimekiri ja suletud nimekiri. Avatud nimekirja puhul reastatakse kandidaadid pärast häälte lugemist ümber, rohkem hääli saanud inimene tõuseb ettepoole ja seega sõltub parlamenti pääsemine valijate toetusest.
( Viide : http://et.wikipedia.org/wiki/Peruu ) Tartust Peruu pealinna Limasse on 11 815 kilomeetrit. ( Viide : http://maps.google.com/maps?hl=en&tab=wl ) 2. ÜLDANDMED RIIGI KOHTA Pindala : 1 285 220 km2 Rahvaarv : 29 496 000 (2010 aasta seis) Rahvastiku tihedus : 23 in/km2 Pealinn : Lima Riigi keel : hispaania Rahaühik : Nuevo Sol e. Uus sol (PEN) President : Ollanta Humala Ajavöönd : maailmaaeg -5 Haldusjaotus : 25 piirkonda, mis jagunevad provintsideks ja mis omakorda jagunevad ringkondadeks ( Viide : http://et.wikipedia.org/wiki/Peruu , http://en.wikipedia.org/wiki/Peru ) Peruu on pindala arvu järgi maailmas 19. riik. Temast ülespoole jääb Mongoolia, mille pindala on 1 564 116 km², ja allapoole jääb Tsaad, mille pindala on 1 284 000 km². Esimesele kohale jääb Venemaa, mille pindala on 17 075 200 km², mis on Peruust pea 11 korda suurem, seega arvan, et Peruu jääb kuskile sinna keskmiste riikide hulka, ta ei ole liiga suur ega ka liiga väike
(Mandaat koht esinduskogus) Vastavas ringkonnas saab võita ainult üks kanditaat. See kes on kogunud teistest rohkem hääli. Teiste kanditaatide poolt antud hääled lähevad lihtsalt kaotsi. Selle süsteemi juures/tingimustel domineerivad kaks-kolm suurt erakonda. Harilikult tagab see suurimale erakonnale parlamendis absoluutse enamuse, mille abil nad saavad moodustada stabiilse üheparteilise valitsuse. Proportsionaalne süsteem Riik on jagatud mitmemandaadilisteks ringkondadeks. Nt Eestis moodustatakse riigikogu valimisteks 12 ringkonda, milles vastavalt valijate arvule jaotatakse 4-12 mandaati. Mandaate kogutakse vastavalt saadud häälte arvule. Proportsionaalne jaguneb kaheks: 1)nimekirjavalimised 2) üksiku ülekantava häälte meetod Nimekirja valimised jagunevad : 1)suletud nimekiri hääli saab anda kõigile nimekirjas olevatele kandidaatidele aga kogutud mandaadid jagatakse nende vahel kes on partei poolt paigutatud nimekirjas ettepoole.
Valimistüübid Aktiivsed – toetavad järjepidevalt partei poliitilist jooni Rutiinsed – toetavad ainult ühte kindlat parteid Jooksikud – toetab hetkel seda parteid, kellega on kõige parem huvide kooskõla Passiivsed – ei tunne oliitika vastu huvi Erinevad valimissüsteemid Võrdelised valimised (proportsionaalne süsteem) – riik on jagatud mitmemandaadilisteks ringkondadeks o Suletud nimekiri – hääli saab anda kõigile olevas nimekirjas, kuid üle jäävad hääled lähvad mandaatidele, kes on eespool o Avatud nimekiri – suuremat toetust kogunud mandaat läheb nimekirja eesotsa ja tal on suurem võimalus esinduskogusse pääseda Enamusvalimised (majoritaarne süsteem) – riik jaotatakse ühemandaadilisteks valimisringkondadeks. Mandaadti saab see kes saab kõigerohkem hääli, teisesd
· Koolikohustus · Laiendas maksunduspoliitikat · Riigikeel asendus Saksa keelega · Jagas Austria ringkondadeks Click to edit Master text styles Second level Maria Theresia plats Viinis Third level Fourth level Fifth level · Platsil asuvad Austria kunstimuuseum ja loodusmuuseum · Platsi keskel suur Maria Theresia monument(kõrgus 19m) · Ümbritsemas mitmed uhked
Riigikeel: hispaania, ketsua Riigikord: konstitutsiooniline vabariik President: Alan Garcia Perez Peaminister: Javier Velasquez Pealinn: Lima Ajavöönd: -5 Rahaühik: (PEN) Haldusjaotus: Peruu jaguneb 25 piirkonnaks (Amazonas, Ancash, Apurimac, Arequipa, Ayacucho, Cajamarca, Callao, Cusco, Huancavelica, Huanuco, Ica, Junin, La Libertad, Lambayeque, Lima, Loreto, Madre de Dios, Moquegua, Pasco, Piura, Puno, San Martin, Tacna, Tumbes, Ucayali ) Piirkonnad jagunevad provintsideks, need omakorda ringkondadeks. Lima provints ei kuulu ühtegi piirkonda. Looduslikud tingimused Kliima: varieerub troopilisest idas kuni kuiva kõrbeni lääneosas, Andides mõõdukalt jäine Maastik: läänes rannikutasandik, Andides kõrge ja järsk ebaühtlane pinnas, idaosas Amazonase nõo madalik Madalaim punkt: Vaikne ookean 0 m Kõrgeim punkt: Nevado Huascaran 6,768 m Rannikujoon: 2,414 km Looduslikud ressursid: vask, hõbe, kuld, nafta, puit, kala, rauamaak, kivisüsi, fosfaat,
proportsionaalselt, mitmemandaadilised valimisringkonnad, valimiskünnis. Plussid hääled ei lähe kaduma, parteidel võrdsemad sansid, tagab pluralismi valitsuses paremini. Miinused häältelugemise keerukus, erakondade mõju valimistulemustele, vähem hääli saanud erakonnad võivad mõjutada ebaproportsionaalselt parlamendi tööd, võivad tekkida valitsuskriisid. Sarnasused: vastavad demokraatlikele tunnustele, valitakse saadikud, riik jagatakse ringkondadeks. Erinevused: ringkondade ja mandaatide arv, mandaadi saamise tingimus, kandidaatide ülesseadmise vorm, parteide arv parlamendi, väikeparteide sansid parlamenti pääsemiseks, valimiskünnise olemasolu. Eesti valimissüsteemi üldised põhmõtted: *kasutatakse proportsionaalset valimissüsteemi *kandideerida saab erakonnana või üksikisikuna *häälte arv peab ületama lihtkvooti (häälte arv jagatakse selle ringkonna mandaatide arvuga)
erandjuhtudel saab koosolekut juhtida ka Hispaania kuningas.5 Valitsus teostab kõik sise- ja välispoliitika, tsiviil- ja sõjalise juhtimise. Lisaks teostab valitsus täitevvõimu ja seaduskuulekust. Kohtusüsteem Hispaanias on kaheastmeline kohus. Kõrgeim kohtuorgan on Riigikohus. Riigikohtu president on ametisse valitud 20 Kohtu Üldnõukogu kohtuniku poolt ning ametisse kinnitatud kuninga poolt. Hispaania on kohtute osas territoriaalselt jagatud linnadeks, ringkondadeks, provintsideks ja autonoomseteks piirkondadeks, kus kohtuvõimu teostavad rahukohtud, esimese astmeja eeluurimise kohtud, halduskohtud, sotsiaalasjade kohtud, kohtuotsuse täitmise kohtud ja noorsookohtud, provintsikohtud ja kõrgema astme kohtud. Kogu riigi territooriumil teostavad kohtuvõimu riigikohus ja ülemkohus ning eeluurimise keskkriminaalkohtud ja halduskohtud. Lisaks territoriaalsele aspektile on kohtutel erinev pädevus vastavalt
5) korraldada õhurünnakute tagajärjel tekkinud kahjutulede kustutamist, gaasistatud kohtade degaseerimist, rikutud veevärgi, valgustus- ja sidevõrgu kordaseadmist, liiklemisummistuste ja teiste üldiste kahjude kõrvaldamist; 6) valmistada ette ja korraldada kodanikkude evakuatsiooni paigus, kus see õhuohu tõttu tarvilik. Kodanliku õhukaitse ja tuletõrje juhataja oli Rudolf Vaharo. Eesti territoorium jagunes KÕ ringkondadeks, mis vastasid samanimeliste prefektuuride piirkondadele; ringkonna juhiks oli prefekt. Valga ringkond koosnes ainult Valgamaast ja seda juhtis Valga politseijaoskonna komissar. KÕ ringkonnad jagunesid jaoskondadeks, mida juhtis kohaliku politseijaoskonna komissar. Jaoskonnad jagunesid rajoonideks. KÕ teenistus jagunes kohustuslikuks ja vabatahtlikuks. Kodanliku õhukaitse kohustus kestis 15.60. eluaastani. Vabatahtlik KÕ toimus Vabatahtliku Kodanliku Õhukaitse Liidu (VKÕL) kaudu, mis
Meelega rikutud sedelid E-valimine võib olla ebaturvaline 21.Iseloomusta majoritaarset valimissüsteemi Riik jaotatakse ühemantaadiliseks valimisringkonnaks. Valimised saab võita ainult üks kandidaat – see, kes saab teistest rohkem hääli ning teiste kandidaatide hääled lähevad kaduma. Harilikult tagab see üheparteilise enamusvalitsuse (Suurbritannia) 22.Iseloomusta proportsionaalset valimissüsteemi Riik on jaotatud mitmemandaadilisteks ringkondadeks. Sellise süsteemi puhul omandavad kandideerijad mandaate vastavalt häälte arvule. Nimekirjapõhiline hääletus saab olla kas suletud või avatud nimekirjaga. Avatud nimekirjas liiguvad enam hääli kogunud inimesed ettepoole (Eesti, Läti, Türgi) 23.Pane kirja demokraatlike valimiste tunnused Vaba konkurents – Kõik hääleõiguslikud kodanikud võivad hääletada ning kõik kandideerimisõigusega kodanikud saavad kandideerida.
Utopistid on siiani Hiinas oleva mõjuvõimsa ideoloogia (sotsialismi) eelkäijad. THOMAS MORUS või MORE (1480-1535) Põhiteos on "Utoopia" (1516). Ta kritiseeris 16. sajandi Inglismaa sotsiaalset ja poliitilist korda. Thomas More nägi rahva viletsuse põhjusena eraomandit ja raha üleminekul kapitalistlikele suhetele. Thomas More lõi oma mudeli, mis vastandus tegelikule olukorrale. Selle aluseks oli ühiskondlik omand ning isiklike erahuvide ühtsus. Mudel: maa on jaotatud ringkondadeks, mille keskusteks on linnad. Linnaelanikud saadetakse rotatsiooni käigus kaheks aastaks maale tööle, põllumajandusega tegelema. Saadud produktid koondatakse ühisladudesse, kust igaüks saab omale vajaliku. More oli veendunud selle süsteemi võimalikkuses. Thomas More tegeles poliitika kõrvalt ka humaansete ideede propageerimisega. Tema mõtteid ja ideid jagas ja arendas edasi TOMASO CAMPANELLA (1568-1639) Põhiteos on "Päikeselinn" (1623)
1. ÜLDANDMED Peruu on riik Lõuna-Ameerikas Vaikse ookeani rannikul. Põhjas ulatub territoorium peaaegu ekvaatorini ning piirneb Ecuadori ja Colombiaga. Idas on naabermaaks Brasiilia, kagus Boliivia ning äärmises lõunatipus Tšiili. Kogu maad läbivad selgroona Andid. Peruu jaguneb 25 piirkonnaks. Need omakorda jagunevad provintsideks ja ringkondadeks. Suuremad linnad on Lima, Arequipa, Callao, Trujillo, Chiclayo ja Iquitos. Kagupiiril asuvat La Rinconada linna peetakse maailma kõrgeimaks (5100 m). • Pealinn: Lima • Valimiskood: +51 • President: Ollanta Humala • Elanike arv: 30,38 miljonit (2013) Maailmapank • Riigikeeled: Hispaania keel, Aimara keel • Ajavöönd: GMT -5 • Pindala: 1 285 216 km2 • Rahaühik: Uus Sol (PEN)
aeti pagulusse või vigastati. o Võim ei olnud verega päritav, keiser määras endale asemiku, kes oli eluajal tema kaasvalitseja. Uue keisri kroonis kirikupea Konstantinoopoli patriarh. Võimu hakati vere läbi pärandama 11 sajandil, riigi languse ajal. o Riiki korraldas keisri valitud aristokraatlik ametkond. Bütsants 'i sõjavägi oli alates 7 sajandist jaotatud strateegide juhitud teemadeks ehk ringkondadeks. Sõjaväe põhiline osa oli maakaitsevägi ehk stratioodid, kellele anti maatükk millega end elatada ja relvastada. TALUOPOJAD o Maaharijad moodustasid enamiku elanikkonnast, nad olid vabad ja maksukohustusega, mis oli riigi üks peamiseid sissetulekuallikaid. Talupojad omasid maad, ent maksujõuetuse korral võeti neilt maa ära. Hiljem tekkis probleem suurmaaomanike kokkuostmisest, ehkki riik püüdis
6,26 (hinnanguline 2011). Kuni üheaastaste laste suremus 1000 elaniku kohta on 28 (riikide arvestuses 72. kohal). Poisse ja tüdrukuid sünnib Indoneesias üsna ühe palju, kuid poisse siiski mõne võrra rohkem. Indoneesia on demograafilise plahvatuse ülemineku etapis. LINNASTUMINE Indoneesia koosneb 34 provintsist, millest viiel on eristaatus. Igal provintsil on oma seadusandlik võim ja kuberner. Provintsid jagunevad regentkondadeks ja linnadeks, mis jagunevad omakorda ringkondadeks ning edasi küladeks. Rahvastikust 44% (2010) elab linnades. Suurimad linnad, rahvaarvu järgi on Jakarta, Surabaya, Medan, Bandung, Bekasi, Palembang, Tangerang, Makassar, Semarang, Depok. Kõige rohkem asuvad inimesed riigi lõuna poolsetel saartel, sest seal pole nii mägine kui riigi põhjaosas ja seal asuvad suuremad saared. Ülerahvastatus on probleemiks eriti Jaava ja Bali saarel. Hollandi koloniaalperioodi ajal hakati probleemi lahendama (20.
a)Uus-Meremaa elanike lugemisel tuleb, käesoleva akti eesmärkide tagamiseks, maaelanike hulgale, tema arvust, lisada kakskümmend kaheksa protsenti; b)Uus-Meremaa elanike üldarv (välja arvatud maoorid) koos mainitud lisaga, tuleb jaotada Esindajatekoja liikmete arvuga (välja arvatud neli maoorist liiget), ja sellise jagamise teel saadud osa moodustab kvoodi; c)Uus-Meremaa tuleb jaotada selliseks hulgaks ringkondadeks, kui palju on Esindajatekojas liikmeid (välja arvatud maoorist liikmed); d)selliste ringkondade suurused peavad olema vastavalt sellised, et igale ringkonnale tuleks üks liige, kusjuures kuni ringkondadeks jaotamise hetkeni on ringkonna elanikkond koos ülalpool mainitud lisaga peab olema võrdne saadud kvoodiga, arvestades edaspidi paranduste suhtes kehtivaid määrusi; e)üksikute ringkondade moodustamisel tuleb pöörata nõutavat tähelepanu
Valimistüübid Aktiivsed – toetavad järjepidevalt partei poliitilist jooni Rutiinsed – toetavad ainult ühte kindlat parteid Jooksikud – toetab hetkel seda parteid, kellega on kõige parem huvide kooskõla Passiivsed – ei tunne poliitika vastu huvi Erinevad valimissüsteemid Võrdelised valimised (proportsionaalne süsteem) – riik on jagatud mitmemandaadilisteks ringkondadeks o Suletud nimekiri – hääli saab anda kõigile olevas nimekirjas, kuid üle jäävad hääled lähvad mandaatidele, kes on eespool o Avatud nimekiri – suuremat toetust kogunud mandaat läheb nimekirja eesotsa ja tal on suurem võimalus esinduskogusse pääseda Enamusvalimised (majoritaarne süsteem) – riik jaotatakse ühemandaadilisteks valimisringkondadeks. Mandaadti saab see kes
a. 11:07 Keiser (basileus)- piiramatu võim. Keiser kristuse asemik maa peal, sõjaväe kõrgem juhe, riigi plem kohtunik ja ülim seadusandja. Armee senat ja rahvas nim keisri ametisse. Rahvas jagunes hipodrooomiparteidesse vastavalt toetatud meeskonnale. Keiser valis järeltulija. Kirikupea kroonis. Allusid ametkonnad. Ametnikud aristrokraatiast. Petriarh allus keisrile. Aristrokraatlik nõuandev senat. Elanikud maaharijad ja maksukohuslased. Sõjaväe tuumiku moodustas palgaarmee. Jagati ringkondadeks. Juhtivad väepealikud olid strateegid. Neil oli sõjaline ja tsiviilvõim. Põhiosa stratioodid, maakaitseväelased. Olulisim oli ratsavägi. Kirik keisri võimu all. Konstantinoopoli patriarhi vlaisid ametlikult vaimiulikud rahvas ja metropoliidid. Viimane sõna keisril. Suurenesid ida ja lääne erinevused. 1054 vande alla. Idas ikoonid. Antiikkreeka eeskuju. Õppeained: grammatika, retoorika, õigusteadus ja filosoofia. Enamik talupoegi kirjaooskamatud
(vaja koguda mingi hulk hääli a la 10000). Referendumid on eriti olulised otsedemokraatiate puhul. Nt Šveits, mis on poolotsene demokraatia, seal on rahval õigus referendumil hääletada iga otsuse üle, mille parlament ehk Liidukogu on vastu võtnud. Teised süsteemid Suurbritannia (ka India, Kanada, Pakistan, Uus-Meremaa) – kõige vanem kasutatav süsteem majoritaarne ehk enamusvalimine. Riik on jaotatud ühemandaadilisteks ringkondadeks (single-member districts). Kandideerida võib piiramatu arv kandidaate ja see, kes võidab ringkonnas kõige rohkem hääli, osutub valituks (first-past the post või ka winner-takes-it-all). Sellise süsteemi „ohvrid“ on väikesed parteid (nt 1983.a. Alliance sai kõigest 23 kohta ehk 3,5% kogu hulgast, kuigi uuringud näitasid nende toetuseks 26%). Teoreetiliselt võimalik, et valimised võidab häälte üldarvu järgi vähemusse jäänud partei. Plussiks, et tagab enamasti
Bütsants palus abi Rooma paavstilt ristisõjad! Bütsants nõrgenes veelgi. 1453. a. vallutati Konstatinoopol türklaste poolt. Riiklik korraldus: Keiser e. Basileus oli piiramatu võimuga. Keisrit nõustas aristokraatlik Senat. Hipodroomi parteid ja sõjaväejuhtkond ohustasid aeg-ajalt keisri võimu. Alles 11. saj. kinnitus traditsioon, et keiser ise määras oma järglase. Konstantinoopoli patriarh tema võim pärines Kristuselt. Sõjavägi: Maa jaotati sõjaväe ringkondadeks teemadeks, mida juhtis strateeg. Sõjaväe põhiosa kujunes maaväest stradiootidest, kes said maatüki teenistuse eest ja pidi ise end ülal pidama. See tagas armee usaldusväärsuse. Talupojad, käsitöölised, kaupmehed: Algselt olid talupojad vabad. Makse maksti riigile. maksu laekumise eest vastutas terve küla. Võlgu jäänud talupojad müüsid maa maga ja läksid linna. Keiser püüdis seda protsessi peatada, kuid talupoegade laostumine mõjutas ka sõjaväe nõrgenemist
piir Iirimaaga. Suurbritanniale kuuluvad 14 erineva autonoomsusastmega valdust. Pindala 243 073 km2 (2007), pealinn 7,5 miljoni elanikuga London. Rahvaarv on 60 636 600. Suurbritannia on jagatud 4 ajaloolis-geograafilisse piirkonda: Inglismaa, Wales, Sotimaa ja Põhja-Iirimaa e. Ulster. Mis omakorda jagunevad krahvkondadeks (Inglismaa), tervik omavalitsusteks (Wales), regioonideks (Sotimaa) ning omavalitsuslikeks ringkondadeks (P- Iirimaa). Riigikeel on inglise keel ja Walesis kõmri, Sotimaal gaeli ja P-Iirimaal iiri keel, Rahaühikuks Inglise nael (GBP). Suurbritannia on konstitutsioonilise monarhiaga riik, riigipea on päritava võimuga kuningas või kuninganna, kelle osa on tseremoniaalne. Seadusandlik organ on kahekojaline parlament, mis koosneb ülemkojast e. Lordidekojast (751 kohta) ja 646-kohalisest alamkojast e. Kogukondadekojast
6 ühemandaadilistest ringkondadest suhtelise enamuse põhjal (nagu USAs ja Suurbritannias), teine pool valitakse liidumaade kaupa ülesseatud kinniste parteinimekirjade põhjal (second ballot) võrdelisuse alusel. Ülemkoda koosneb oma suurusest sõltuvalt 3-6 liidumaa valitsuse liikmest, kelle määrab liidumaa valitsus. Prantsusmaa- riik on jagatud ühemandaadilisteks ringkondadeks, kus kandideerida võib piiramatu hulk kandidaate ja kasutatakse süsteemi, mille kohaselt valituks osutub kandidaat, kes kogub absoluutse enamuse. Kui kellelgi ei õnnestu saavutada 50% + 1hääl, siis toimub nädal hiljem teine hääletusvoor (osaleda saavad ainult need, kes kogusid esimeses voorus vähemalt 12,5% häältest), mille võitjaks osutub suhtelise häälteenamuse saavutaja. Samal põhimõttel valitakse ka nt. Leedu presidenti ja poolt parlamenti.
tegevusvaldkonna täpsustamist ja sõjaväljakohtute määruse muutmist. Ajutine Asutav Kogu esitas tagasiastumisavalduse. Toimus usaldushääletus, millega saavutas valitsus enamuse ja sai õiguse jätkata. Asutava kogu valimised, muutused erakondlikul maastikul (Eesti maarahva liit, Eesti rahvaerakond, Kristlik rahvaerakond, Saksa partei Eestimaal), valimistulemused: Moodustati valimise peakomitee. Jagati Eesti ringkondadeks, igas maakonnas ja linnas 1 valimispunkt. Pandi kirja valimise nimekirjad. Valimisõigus kuulub kõigile Eesti kodanikele, kes on 21-aastased või vanemad. Eesti Vabariigi kodanik pidi vastama 3 tunnusele: 1) Elama Eesti Vabariigi territooriumil. 2) Peab, olema kuulunud vene kodakondsusesse enne 24. veebruarit. 3) Peab olema pärit Eesti Vabariigist. Valimisõigust võis piirata vaimuhaigetel ja teatul kriminaalkaristuste sooritanud isikutel
si, laagreid, matku ja teisi ühisüritusi, väärikaid Eesti kodanikke, arenda- kust nad saavad teadmisi ja oskusi jär- da tööoskusi ja valmisolekut kaitsta gukatsete sooritamiseks. Kodutütreid Eesti iseseisvust. Praegu tegutsevad juhib kodutütarde peavanem. Orga- noorkotkaste malevad kõigis Eesti nisatsioon jaguneb maakondade järgi maakondades Kaitseliidu juures, kus ringkondadeks, mida juhib ringkon- nende tegevust juhivad noorkotkaste 58 EESTI KAITSEJÕUDUDE STRUKTUUR JA ÜLESANDED malevate juhatused. Noorkotkaste demete tõttu Kaitseliiduga saab õppi- salga koondustel õpitakse tundma da ka riigikaitsega seotut ning kõike kodumaad ja meie riigi ajalugu ning muud, mis selles eas poisse huvitab. omandatakse skaudioskusi. Otsesi- Küsimused ? 1
annaabi.ee 
