Hinduism Ajalugu 1) Varajane faas: Veedade usund Umbes aastal 1500 eKr tungisid Indiasse indoeuroopa päritoluga karjakasvatajatest sõjakad aarjalased. 2) Teine faas: Brahmanism Preestriekeskne ohverdamisreligioon. Eesmärgiks säilitada korrastatus riitustel tekkiva imeväe abil. Jumalate roll oli väike. 3) Kolmas faas: Hinduism Tekkis 1. aastatuhande keskel eKr brahmanismi reformimise tulemusena. Mõiste Hinduism on Indias ja Indiast levinud usund. Hinduism on maailma vanim järjepidav religioon. Hinduismi võib ka pidada usundite kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid jumala- ja lunastuskäsitlusi. Hinduismi järgijaid kutsutakse hinduistideks või ka hindudeks. Järgijate arvult peetakse kolmandaks usundiks maailmas. Hinduism on väga salliv.
kanepiputru ehk kanepitempi. Ajalugu ja milleks kasutatakse Juba aastatuhandeid on inimene kanepit kasutanud kiu ja seemnete (neist toodetakse näiteks õli) saamiseks ning selles sisalduvaid kannabinoidide rühma kuuluvaid aineid mitmesuguste tervisehädade leevendamiseks. Kõige varasem teadaolev kanepikasutamine leidis aset Hiinas umbes 8000 aastat tagasi: kanepiseemneid kasutati toiduna. Pisut hilisemast ajast on teada ka kanepi tarvitamine religioossetel riitustel . Kanepi rahvapärased nimetused mari, ganja, savu, joint, roheline, õis, õisik, travka, šmal, kurevo, anaša. Dokumentaal kanepi kohta http://www.youtube.com/watch?v=oeC8y19UBt4 Kanepi suitsetamine Kanepijoobe saamiseks suitsetatakse peamiselt kanepipuru sigaretina, piibu või vesipiibu(bong)abil. Vesipiibus kasutatakse vett suitsu jahutamiseks ja filtreerimiseks. Alternatiivina kasutatakse aurustit. Aurusti on seade, mis kuumutab kanepit täpselt sellisele
ainult Kanadas, vaid kogu maailmas ning inuittide kunstnikud on laialt teada. Kuigi inuittide elu on oluliselt muutunud viimase sajandi jooksul, jätkavad nad oma traditsioone. Traditsioonilised teadmised nagu lugude jutustamised, mütoloogia, muusika ja tants on nende traditsioonide oluline osa. Perekond ja kogukond on neile väga olulised. Inuiti muusika on valdavalt vokaalmuusika. Traditsiooniliselt lauldakse paatide vettelaskmisel, jahil, kingituste vahetamisel ja samanistlikel riitustel. Kasutatakse eeslauljat. Muusika on inuittide igapäevaelu pärisosa. Inuittidel on tähtsal kohal tants, laul ja rütmisaade. Üheks levinumaks saatepilliks on trumm. Traditsiooniline inuiti kurgulaulmine on mäng kahe naise vahel, mille käigus tehakse järgi maa helisid ning helivõimendusena kasutatakse teineteise suukoobast. Inuiti kurgulaulmisele iseloomulik on see, et lauldakse ka sissehingamise ajal ning mängu eesmärk on vastane naerma ajada
tseremooniata. Jõukatel ja mõjukatel meestel võis olla mitu naist. Meeste vahel võis tekkida naiste pärast konflikte. Millega tegelesid? Mehed püüdsid suuri loomi, valmistasid tööriistu ning ehitasid maju ja paate. Naised tegid süüa, tegid nahatöid ning tegelesid korilusega. Eskimote muusika: Valdav on vokaalmuusika. Traditsiooniliselt lauldakse paatide vettelaskmisel, jahil, kingituste vahetamisel ja samanistlikel riitustel. Kasutatakse eeslauljat. Levinuim rahvapill on ühe nahaga raamtrumm qilaat, millega laulu saadetakse. Trummi lüüakse viltu altpoolt. Uuemal ajal on linnas kasutusele võetud lõõtspill ja kitarr. Tänapäeval on üle võetud ka popmuusika. Eskimote tants: Sageli kaasneb lauluga ka tants. Tants on mitmekesine. Eriti nõtke on IdaGröönimaa naiste tants. Gröönimaal eeslaulja mängib trummi ja ka tantsib. Seda nimetatakse
Taimestik ja loomastik: Jaapanis leidub rikkalikult erinevaid taimi ja loomi. Neid kasutati toiduks, meditsiinis ja igapäevaelu teiste eriliste tarvete rahudalmiseks. Näiteks bambust kasutati ehitusmaterjalina ning noori bambusevõrseid ka toiduks. Taimi ja loomi seostati ka aastaaegadega ja teiste sümboolsete tähendustega. Taime ja loomamotiive kasutati traditsioonilistel rõivastel ja perekonnavappidel ning teatud taimi Jaapani religioossetel ja sesoonsetel riitustel. Näiteks mändi kasutati uusaasta kaunistustes ja see sümboliseerib pikaealisust. Linnad ja maaasulad: Linnade tekkimine keskaja Jaapanis toimus iseäranis koos kindluste ja kauplemiskeskuste välja kujunemisega, ehkki templid ja sadamalinnad mängisid samuti linnakeskkonna arengus teatavat rolli. Linnastumise protsess toimus peamiselt Edo ajajärgul,ehkki selle algus ulatub keskaega. Taolise
austamine üks riigi olulisemaid ülesandeid. Tähtsad pühamud olid riigi kaitse all. Preestrid olid riigiametnikud, kui erinevalt teistest riigiametnikest valiti nemad eluks ajaks. Nad jagunesid oma tähtsuse järgi mitmetesse kolleegiumitesse. Augustuse ajal hakati keisrit jumalana austama. Kristus erines peamiselt sellest, et seal austati ainult ühte jumalat. Inimesed on jumala silmis võrdsed ja peale surma saavad head inimesed paradiisi ja halvad lähevad põrgu. Riitustel said osaleda ainult pühendatud. Kristlasi kiustai taga Rooma riigis mitmetel põhjustel: Kristlased tunnistasid ainult ühte jumalat. Ei tunnistanud Rooma usku ning ei jumalikustanud keisrit. Ristiusk levis väga laialt kuna oli suur misjonitöö, inimesed olid võrdsed jumala silmis ning kristlased ei kartnud surma. 9. Kultuur 9.1. Võrdle teatrit Kreekas ja Roomas Kreeka Omas äärmiselt tähtsat rolli Kreeklaste elus. Teatrietendus pidi olema
Pani kirja palju värvikaid legende roomlaste vaprusest, mis kajastavad roomlaste endi ettekujutust minevikust. Peatükk 26 Idamaised ja hellenistlikud usundid Roomas Mitmed religioonid olid omavahel läbipõimunud, seda soodustas alade allutamine Rooma võimule. Paljudele jumalatele toodi ohvreid kitsas ringis lootes saada emotsionaalsemaid sidemeid jumalatega, et peale surma parem saatus saada. Neile, kes ei olnud piisavalt pühendunud, oli keelatud rääkida mis toimus nendel riitustel. Siiski ei unustatud Rooma põhijumalaid ja toodi ohvreid, kuigi need ei tekitanud nii suuri tundeid, pigem tehti seda lihtsalt selleks et näidata, et inimesed on endiselt truud Rooma riigile. Kristluse tekkimine Rooma võimule allutatud Palestiinas elasid juudid ja nende usk oli ammu olnud monoteistlik, seega nemad Rooma jumalaid ei austanud ja sellesse suhtuti mõistvalt. Ka Juudamaa valitsejale jäeti ulatuslikud volitused siseasjade korraldamisel. Juudid ootasid siiski Taaveti
Pani kirja palju värvikaid legende roomlaste vaprusest, mis kajastavad roomlaste endi ettekujutust minevikust. Peatükk 26 Idamaised ja hellenistlikud usundid Roomas Mitmed religioonid olid omavahel läbipõimunud, seda soodustas alade allutamine Rooma võimule. Paljudele jumalatele toodi ohvreid kitsas ringis lootes saada emotsionaalsemaid sidemeid jumalatega, et peale surma parem saatus saada. Neile, kes ei olnud piisavalt pühendunud, oli keelatud rääkida mis toimus nendel riitustel. Siiski ei unustatud Rooma põhijumalaid ja toodi ohvreid, kuigi need ei tekitanud nii suuri tundeid, pigem tehti seda lihtsalt selleks et näidata, et inimesed on endiselt truud Rooma riigile. Kristluse tekkimine Rooma võimule allutatud Palestiinas elasid juudid ja nende usk oli ammu olnud monoteistlik, seega nemad Rooma jumalaid ei austanud ja sellesse suhtuti mõistvalt. Ka Juudamaa valitsejale jäeti ulatuslikud volitused siseasjade korraldamisel
Paljud olid kaasatud riigiasjadesse, sest nii linnas kui ka külades olid omavalitsused ja kasitölistel ning kaupmeestel olid oma organisatsioonid. Kuningas Asoka tegi suure riigi pealinnaga Pataliputra, mis hõlmas nii Indust kui Gangest ja pidas veriseid vallutussõdu, kuid tema järglaste ajal suurriik lagunes. Brahmanism e. aarjalaste usk Veedade järgi oli aarjalstel palju jumalaid, nad viisid läbi ohverdusi ja brahmanitel oli tähtis osa riitustel. Brahmanismist arenes hinduism. Hinduismi sümbol on palvesilp aum, mis tähendab kõiksust. Brahmanistliku usu järgi hoiavad ja kaitsevad jumalad maailmakorda maa peal, õhus ja taevas. Selleks tuleb neil võidelda deemonitega. Et jumalatel võitluses jõudu oleks, tuleb neile ohvreid tuua. Braahmanitel olid keerukad ohvrirituaalid. Oluline roll oli rituaalsel tulel, mida kujutati jumal Agnina. Usuti, et rituaal aitab inimesel oma eesmärke saavutada ja pärast surma taevasse pääseda.
vabariike, lõpuks suuremad monarhistlikud riigid. esimene riik, mis hõlmas peaaegu kogu India, oli oma tipul III saj. kuningas Asoka ajal. ta pidas veriseid vallutussõdu, pärast tegeles rohkem sisekorraldusega. poliitiline killustatus oli tavaline, kuningas valitses Indiat alamate toel. linnades olid omavalitsused. kõik erinevate kastide liikmed olid kaasatud riigiasjade korraldamisse. aarjalased uskusid paljudesse jumalatesse, tähtis oli ohverdamine ja braahmanite osa riitustel. varane usk oli tuntud brahmanismina. veedad on usu aluseks. Hinduism kujunes 500 ekr- 500 pkr, tänases Indias kõige levinum religioon. jumalad kaitsevad maailmakorda kõikjal looduses, nad võitlevad pimedust kehastavate deemonitega. rituaalne tuli - usuti, et jumalad alluvad tulerituaalile. rituaalide aseme hakati uskuma, et oleneb sellest elust, kellena sa taassünnid järgmises. võid sündida, inimese, loomana või jumalana. peab olema hea karma. võis ka pääseda taevasse õnnistusse
Täiesti iseseisev ei tugine teiste kirjanduste kogemusele. Vana-Kreeka kirjandusloo võib jagada 4 põhiliseks ajajärguks: Arhailine (kuni 5. saj algus eKr) Hõlmab varase Kreeka kirjandust sugukondliku korra lagunemise ja orjanduslikule korrale ülemineku perioodi. Sel ajal eristatakse veel 3 perioodi: 1) Kirjanduseelne (,,Homerose-eelne") periood. Suuline looming, folkloor müüdid, muinasjutud, vanasõnad, loitsud jne. Sellest perioodist mitmed laululiigid; esitati riitustel ja muudel töödel. Esitati kooris. Kõige levinum eepiline laul jumalatest ja heerostest. Oli eelduseks suurtele poeemidele. Kultuslaulud jumalatele; värsivormis perekonnalood. 2) Vanimad kirjanduslikud mälestusmärgid (nt Homerose eeposed) Esimesed säilinud eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" autoriks peetakse pimedat laulikut Homerost. Temaatika Trooja sõjast. Luuletaja Hesiodose looming; õpetlik eepos didaktiline.
Umbes aastal 1500 eKr tungisid Indiasse indoeuroopa päritoluga karjakasvatajatest sõjakad aarjalased, kelle usundit nimetatakse Veedade usundiks ehk Veeda usundiks. Veedade usund oli polüteistlik ohverdamisreligioon, mille järgijad püüdsid saavutada õnne eelkõige maapealses elus. Teine faas: brahmanism Brahmanism oli preestritekeskne ohverdamisreligioon. Braahmanitest preestrid sooritasid ohverdamistseremooniaid puja'sid, mille eesmärgiks oli säilitada maailma korrastatus riitustel tekkiva imeväe abil. Jumalate roll oli väike. Kolmas faas: hinduism Hinduism tekkis 1. aastatuhande keskel eKr brahmanismi reformimise tulemusena. PÜHA TEKSTID Veedad Hinduismi varajaisemad pühakirjad Veedad jagunevad: Rigveda, Samaveda, Yajurveda, Atharvaveda. Kõige varasem teos on Rigveda (värsitarkus). Hümnide kogumine algas 1200 eKr. Rigveda on kokkuvõte India mütoloogiast, sisaldades 1028 hümni paljudele erinevatele jumalatele.
uskumused olid omavahel lahutamatult põimunud. Religioonide ühtesulamine Vahemere maades sai alguse hellenismiperioodil ja kogu selle piirkonna alistamine Room poolt soodustas seda veelgi. Väga laialt austati Egiptuse Isist, kes oli Vahemere maade kõige populaarsem jumalanna, teda samastati loodusega ja paljude Kreeka jumalannadega ning teda peeti kogu maailma valitsejaks. Paljude jumalate auks peeti riitusi kitsas ringis, kus osalesid vaid pühendatud. Pühendamatutele nendel riitustel toimunuvast rääkida oli pühaduseteotus. Sellistel salajastel riitustel osalejad lootsid enamasti lähemat sidet jumalaga, kui see oli tavaks avalikel usupidustustel ja uskusid et see toob neile parema saatuse pärast surma. Kristluse tekkimine Rooma võimule allus ka Palestiina Vahemere idarannikul, selle elanike juutide usk oli juba sajandeid olnud monoteistlik, seega ei saanud nad Jahvele truudust murdmata teisi jumalaid austada
3 1. SOKOLAADI AJALUGU 1.1. Maiade ja asteekide toit jumalatele Sokolaadi saamiseks vajalikke kakaoube kasvatasid Kesk- ja Lõuna-Mehhiko aladel elavad maiade ja asteekide hõimud juba 6. sajandil. Sokolaadi ei tuntud küll selle tänapäevasel kujul - maiad oskasid kakaoube röstida ning valmistasid neist jooki nimega xocolatl. Seda jooki ohverdasid nad traditsioonilistel riitustel oma jumalatele. Kakaooad olid kasutusel ka rahana ning asteekide valitsejate aardekambrites olid tohutud kakaoubade laod. (Trisberg, 2007) 1.2. Sokolaad Euroopas Euroopas sai sokolaad tuntuks Kolumbuse Ameerika avastamise aegu ning hispaanlase Cortez` Mehhiko vallutamise päevil. Christoph Kolumbus naasis Uuest Maailmast 1502. aastal, tuues Hispaania kuningale külakostiks muu hulgas kakaoube, kuid siis ei äratanud need kelleski suurt huvi. 20 aastat
Põhiline materjal töö koostamiseks on saadud Maire Suitsu „Kalevi šokolaadiraamatust“. 1. ŠOKOLAADI AJALUGU 1.1. Maiade ja asteekide toit jumalatele Šokolaadi saamiseks vajalikke kakaoube kasvatasid Kesk- ja Lõuna-Mehhiko aladel elavad maiade ja asteekide hõimud juba 6. sajandil. Šokolaadi ei tuntud küll selle tänapäevasel kujul - maiad oskasid kakaoube röstida ning valmistasid neist jooki nimega xocolatl. Seda jooki ohverdasid nad traditsioonilistel riitustel oma jumalatele. Kakaooad olid kasutusel ka rahana ning asteekide valitsejate aardekambrites olid tohutud kakaoubade laod. (Trisberg, 2007) 1.2. Šokolaad Euroopas Euroopas sai šokolaad tuntuks Kolumbuse Ameerika avastamise aegu ning hispaanlase Cortez` Mehhiko vallutamise päevil. Christoph Kolumbus naasis Uuest Maailmast 1502. aastal, tuues Hispaania kuningale külakostiks muu hulgas kakaoube, kuid siis ei äratanud need kelleski suurt huvi. 20 aastat
psühhiaatrite ja sotsioloogide abi, just nagu oleks kristlik maailmavaade ainus ja õigeim tee inimeste "õigele teele " suunamisel. Eestis on kristlus mõõga ja verega saavutanud positsiooni, millest kuidagi lahti ei taha öelda. Tekib mulje, et Eestis on oma riigikirik. Luterlikud vaimulikud õnnistavad lippe ja asutusi, vabariigi aastapäeval peab palvlust luterlane, poliitikud näitavad end meeleldi luterlikel riitustel. Kui Eesti Vabariigi kodanikust õigeusklik ateist, pagan või juut peab alla neelama põhiseadusevastased luterlikud rituaalid riiklike sümbolite kallal, siis tähendab see rangelt võttes nende õiguste rikkumist. Ka massimeedias on näha, et avalik õiguslik ringhääling on hakanud mõne usu häälekandjaks. Eesti rahvale on kristlaste põhiliseks väljundiks Eesti Raadio ja Eesti Televisioon, kus kristlikel pühadel ja vabariigi tähtpäevadel toimuvad jumalateenistuste ülekanded
asevalitsejad, kellele maksti teenistuse eest palka või anti maavaldusi. Kuninga ametnike kõrval mängisid riigis olulist rolli ka linnade käsitööliste ning kaupmeeste organisatsioonid. Nii olid erinevate kastid liimed kaasatud riigiasjade korraldamisse. 2. Religioon ja kultuur Brahmanism ja hinduism Veedad kajastavad aarjalaste usku arvukatesse jumalatesse, näitavad ohverdamise tähtsust toonases religioonis ja rõhutavad braahmanite osa riitustel. Viimasest tingituna on aarjalaste vaane usk tuntud brahmanismi nime all. Hindud peavad tänapäevani veedasid oma usu alusteks. Kuid aja jooksul on lisandunud teisi usualaseid kirjutisi, mis on veedade õpetust edasi arendanud. Osa neist uskumustest pärineb tõenäoliselt juba aarjalaste sissetungile eelnenud ajast. Kogu selles kirjavaras kajastuv maailmavaade moodustab kokku hinduismi, mis kujunes järk-järgult aastatel 500 eKr 500 pKr ja o tänases Indias kõige levinum religioon.
kuivatatakse ja pressitakse kokku. Eriti tugeva toimega on kanepiõli,kanepitaimede osadest koosnev viskoosne alkoholiekstrakt. Kui marihuaanat on tarvitatud aastatuhandeid, siis hasis näib olevat kaasaja leiutis: selle iidse päritolu kohta usaldusväärseid andmeid ei ole. ...KANEPI AJALUGU Kõige varasem teadaolev kanepikasutamine leidis aset Hiinas umbes 8000 aastat tagasi: kanepiseemneid kasutati toiduna. Pisut hilisemast ajast on teada ka kanepi tarvitamine religioossetel riitustel. Läbi ajaloo on kanepit kasutatud praktilistel ja mõistlikel eesmärkidel. Kuni sünteetiliste materjalide tulekuni tiris karvane tätoveeritud meremehekäsi ainult kanepikiududest punutud köit: ilma kanepita oleks Ameerika ehk siiani avastamata. Lisaks köitele toodeti kanepikiududest ka riiet ja paberit. Kanepiseemnetest omakorda pressiti õli, mida kasutab ka tänapäevane keemia- ja kosmeetikatööstus. Aegade algusest on kanepil olnud koht ka meditsiinis: meie ajaarvamise
Rama) seisusega seotud kohustusi (ema usutakse kirjapandud sansaara kohustus laste ees jne) karmasse tekstid; hümnide Vinu lõputute perekond peab osalema sünni, abielu kogumik, maailma ümbersündide ja surmaga seotud riitustel; ei sööda kastisüstee kirjutatud hoidja ahel liha; püha lehm, samskara - algab m sanskriti keeles) , (kehastused: enne sündi ja lõppeb surnukeha (Bhagavadi Samaveda, Buddha, joogad tuhastamisega ta) Jadurveda, Krina, vaimse elu 4 sünd nimeandmise tseremooni 12. preestrid, Atharvaveda
sajandi alguseni eKr ning hõlmab varase Kreeka kirjanduse sugukondliku korra lagunemise ja orjanduslikule korrale ülemineku perioodi. Arhailine ajajärk jaguneb omakorda aga veel kolmeks väiksemaks perioodiks, millest esimeseks peetakse kirjanduseelset ehk Homerose-eelset perioodi, millele oli iseloomulik eelkõige suuline looming ja folkloor (müüdid, muinasjutud, vanasõnad, loitsud jne). Sellest perioodist on pärit ka mitmed laululiigid, mida esitati kooris ning kanti ette erinevatel riitustel ja töödel, näiteks viljalõikusel, viinamarjade pressimisel, ketramisel jne. Kõige levinum oli mütoloogilise sisuga eepiline laul jumalatest ja heerostest, mis andsid ainest ja olid aluseks ka suurtele poeemidele. Kirjanduseelsesse perioodi kuulub ka mitmesuguste jumalatele pühendatud kultuslaulude tekkimine, mida nimetati vastavalt jumalale, kelle poole pöörduti (näiteks paiaan Apolloni ehk
Leevika Vilja Mirle Jants KK10-PE Kursuse töö Vürtsid Juhendaja:Küllike Varik Vürtsid Leevika Vilja, Mirle Jants Sisukord Vürtsi kaubanduse ajalugu Arvatakse, et inimene hakkas maitsetaimi kasutama märksa varem kui soola, sest need olid palju kättesaadavamad. Esialgu kasutati maitsetaimi toidu maitsestamiseks, hiljem aga hakati neid tarvitama ka suitsutamisrohtudena mitmesugustel riitustel, surnute balsameerimisel ning lõpuks ka meditsiinis. (,,Vürtsid ja Maitsetaimed"-autor Renate Kissell Avita kirjandus 2011a.) Hiinas, Indias ja Egiptuses tarvitati maitseaineid umbes 5000 aastat tagasi. Nii tunti Egiptuses kalmust juba aastal 3000 enne meie aega ., Hiinas kaneeli aastal 2700 enne meie aega Assüürias, Babüloonias, Egiptuses ja Foiniikias kasutati maitseaineid väga mitmekülgselt ja erakordselt palju. Egiptuses, Kreeka ja Rooma said vürtse peamiselt Indiast ja Tseilonilt
Kultus keskendus Peko kujule, mida hoiti viljasalves ning mida viidi külvi ajal põldudele.Pidustuste ajal paigutati Peko kuju tare või rehe keskele;kuju peale või ümbes asetati küündlai.Ringis,ümber kuju liikumine ning Pekole suunatud palved, tema ees palvete lugemine.Uue Peko-papi valimine vereliisuga.Peko kuju on valmistatud kasepuust ning on 48cm kõrge.Kuju on kaetud küünlavahaga ja nõega.Mõnda kuju kasutati küünlajalana.Peko kultuses osalejad moodustasid suletud vennaskonna-riitustel osalesid ainult jõukamad peremehed.Suuline pärimus, mis rõhutab Peko kultuse tõsiseltvõetavust.Väljaspoolsete kirjeldajate järgi oli tegemist paganliku viljakultusega;Pekot on peetud viljakusjumaluseks, kes on seotud rahe ja põuaga, vilja- ja karjaõnnega.Kultuses osalejate kirjeldustes tuleb esile sünkretistlikkus, seostamine kristliku traditsiooniga. Paralleelid:Kogukonna küünal vene talupoegadel,mordvalastel ning bessermanidel
äiksejumalalt Avastati 19. Saj lõpus Setomaa lääneosas. Kõik varased teated rõhuvad kultuse salajasusele. Peko pidustused toimusid kaks korda aastas, kevadel ja sügisel. Kogukonna poolt varjatud tegevus. Kultus keskendus Peko kujule mida hoiti viljasalves ja viidi külvi ajaks põllule. Peko kuju asetati tare keskele ja selle ümber pandi küünlad. Liiguti ringis ümber kuju ja loeti kujule palveid. Peko kultuses osalejad moodustasid suletud vennaskonna – riitustel osalesid ainult jõukamad (st mitte kõik) peremehed. Lisandus suuline pärimus mis rõhus Peko tähtsusele. Väljaspoolt vaadates oli tegemist paganliku viljakuskultusega, osalejate kirjeldustes tuleb aga seile seos kristliku traditsiooniga. Harva 1924: kogukonna küünal Mogiljovi ja Kaluga kubermangu vene talupoegadel, mordvalastel ning bessermanidel Ränk 1934: pühaku või kaitsehaldja auks süüdatav küünal > küünla ja pühaku kujutluse sulandumine
Kõige levinuim nendest kultustest on pocomania. Selle usundi järgijad peavad riitusi, kus palvetatakse, tantsitakse, taotakse trumme. Sageli minnakse transsi, kas siis rummi ja ganja abil või ilma. Mõnikord saadakse kontakt teispoolsusega ning saadakse endale kaitsevaim. Kumina on levinud eelkõige St Thomase maakonnas. Tegemist on tugevaid Aafrika mõjutusi omava usundiga. Keskendutakse surnud inimeste rändavate hingede lepitamisele. Mõnikord ohverdatakse neile kitsi. Riitustel mängitakse trumme ja kõneldakse bantu keeles. Kumina'le iseloomulikus trummimängust kujunes välja rastafari trummimäng . Rastasid arvatakse olevat umbes 100 000. Mõned rastad ei kanna dreadlocke ( rastapatse) ja mõned ei suitseta kanepit. Guinessi rekorditeraamatu andmeil on Jamical kõige suurem arv kirikuid ruutkilomeetri kohta maailmas - 10 kirikut ruutmiili kohta. Pühapäeva hommikuti on kirikud tulvil inimestest, kes on pannud selga parimad riided ning veedavad päeva puhates ning
Pannakse spetsiaalsele lauakesele. Kõige tüüpilisem on svastika. bhAva on selle sisu. Kõige tüüpilisemalt on selle kujul kolm tähtsat punkti. Austada kõiki neid, kes jInale lähedamale jõudnud kui sina. Dzainistlikud tekstid kirjeldavad umbes 1000 pUjA varianti. Dzainism ütleb, et eksimine inimlik. Kahetsetakse järjest kummardusi tehes ja loetakse vastavaid tekste. Stotra- juhivad tähelepanu suhteliselt loomelisel kombel inimese puudustele. digaMbara riitustel pisut teistsugune iseloom. Askees on rangem. Hindusmi mõju tajutavamalt tugevam. Sümbolism sügavam. Tavaline dzainist käib templites tavaliste riietega, digaMbaradel spetsiaalsed templiriided. Ohvriandide puhul on sümbolism väga sügav. digaMbaradel on ka igasuguste vannete andmisel tähtsam roll. Oluline riitus, kus mungad ja nunnad munkadeks ja nunnadeks pühitsetakse. Noviitsid loobivad rongkäigus raha. Vahest loobitakse vanu kuld ja hõbemünte. Sümboliseerib maailmast loobumist.
• Naistele ei jagatud haridust • Kõige tähtsam on mehe perekond ja selle nime edasi kandmine • Tüdrukuid hinnati vähem, sest ei kanna perekonnanime edasi • Usklikkus on tihedamini seotud argise ja kodusega. • Oluline koht sünimise, abiellumisega seonduvates ning ravitsemisriitustes, samuti suremisega seotud riitustes (surnukeha pesemisel, itkude laumisel) • nt. rangetes islamimaades ei osale naine väljaspool kodu usulistel riitustel sama tihti kui mees, samuti ei saa ta töötada usulistes ametites; juudi abielunaise usuline kohustus on küpseada sabatileiba, nõuda rituaalset puhtust ja süüdata kodused sabatiküünlad hetk enne päikeseloojangut (küünla süütamine on sama tähtis kui jumalateenistus); põlistes kaaviljelejate ühiskondades seonduvad naise usulised kohustused viljakusriitustega (elu kestmine) • Mitmetes põlisrahvaste kultuuris on naisšamaane, -tervendajaid, -ennustajaid
Kõik varased teated rõhuvad kultuse salajasusele (vaikimisvanne). Peko pidustused toimusid kaks korda aastas, kevadel ja sügisel. Kogukonna poolt varjatud tegevus. Kultus keskendus Peko kujule, mida hoiti viljasalves ja viidi külvi ajaks põllule. Peko kuju asetati tare keskele ja selle ümber pandi küünlad. Liiguti ringis ümber kuju ja loeti kujule palveid. Peko kultuses osalejad moodustasid suletud vennaskonna, riitustel osalesid ainult jõu kamad (st mitte kõik) peremehed. Lisandus suuline pärimus mis rõhus Peko tähtsusele. Väljaspoolt vaadates oli tegemist paganliku viljakuskultusega, osalejate kirjeldustes tuleb aga seile seos kristliku traditsiooniga. Kogukonnaküünal Mogiljovi ja Kaluga kubermangu vene talupoegadel, mord valastel ning bessermanidel Pühakuvõi kaitsehaldja auks süüdatav küünal > küünla ja pühaku kujutluse sul andumine
**Näki avaldumiskujud mitmesugused, tekkimine uppunust ***Veekogud intiimse ohvrikohana ***Vesi kui pühitsetav-puhastav ning samas ka negatiivset potentsiaali kandev element Veega seotud uskumused on eesti rahvausus esindatud mitmekihiliselt. Kaluriühiskonnas prevaleerib majanduslikust huvist ajendatud respekt; muudel juhtudel elavad paralleelselt avalik suhtumine veesse kui negatiivsesse elementi ning sealsamas vee (ja veekogude) kasutamine ravimisel ja riitustel 8. Talukompleksi ja kultuurimaa osa talupoeglikus maailmapildis (I.Paulson) Talu ja haritav maa on talupojale „sisemine” ring, tegemist on kultuurmaaga, mida inimene oma vaevaga harib ja korras hoiab, et elada. Talu ja pere on olnud peaaegu samatähenduslikud ning pere all peetakse silmas nii veresugulasi kui ka teenijaid, kes talus elasid. Nn Kodukultus koos vastava maagiaga on seepärast tihedalt kokku kuulunud perekondlike
**Näki avaldumiskujud mitmesugused, tekkimine uppunust ***Veekogud intiimse ohvrikohana ***Vesi kui pühitsetav-puhastav ning samas ka negatiivset potentsiaali kandev element Veega seotud uskumused on eesti rahvausus esindatud mitmekihiliselt. Kaluriühiskonnas prevaleerib majanduslikust huvist ajendatud respekt; muudel juhtudel elavad paralleelselt avalik suhtumine veesse kui negatiivsesse elementi ning sealsamas vee (ja veekogude) kasutamine ravimisel ja riitustel 8. Talukompleksi ja kultuurimaa osa talupoeglikus maailmapildis (I.Paulson) Talu ja haritav maa on talupojale ,,sisemine" ring, tegemist on kultuurmaaga, mida inimene oma vaevaga harib ja korras hoiab, et elada. Talu ja pere on olnud peaaegu samatähenduslikud ning pere all peetakse silmas nii veresugulasi kui ka teenijaid, kes talus elasid. Nn Kodukultus koos vastava maagiaga on seepärast tihedalt kokku
· ,,Hindu" = hinduismi järgijad · Hindud nimetavad usku sanatana dharmaks (lõplik tõde või iidne usund) · ,,dharma" = loomulik, muutumatu seadus - toetavad maailma ja hoiavad seda tasakaalus · ,,dharma" = seadmus · ,,dharma" = ühiskondlik kohustus · Hindud peavad täitma elu erinevate etappide, perekonna ja oma seisusega seotud kohustusi - Ema kohustus oma laste ees jne · Perekond peab osalema sünni, abielu ja surmaga seotud riitustel KARMA: · Karma seadus = igal teol on mõju tulevikule · Uuestisünd tasuks neile, kes täidavas usukohustusi ustavalt - Kes seda ei tee saavad karistada surmajärgses elus (sattumine madalamasse seisusesse, vaesusesse vms) BRAHMAN: · Brahman = ,,vaim" · Energia, mis hoiab maailma ja mis on kõiges · Tõlgitud sõnadega ,,maailmahing", ,,maailmavaim"
Täiesti iseseisev ei tugine teiste kirjanduste kogemusele. Kirjandusloo võib jagada 4 põhiliseks ajajärguks: 1. Arhailine (kuni 5. saj algus eKr) Hõlmab varase Kreeka kirjandust sugukondliku korra lagunemise ja orjanduslikule korrale ülemineku perioodi. Sel ajal eristatakse veel 3 perioodi: 1) Kirjanduseelne (,,Homerose-eelne") periood. Suuline looming, folkloor müüdid, muinasjutud, vanasõnad, loitsud jne. Sellest perioodist mitmed laululiigid; esitati riitustel ja muudel töödel. Esitati kooris. Kõige levinum eepiline laul jumalatest ja heerostest. Oli eelduseks suurtele poeemidele. Kultuslaulud jumalatele; värsivormis perekonnalood. 2) Vanimad kirjanduslikud mälestusmärgid (nt Homerose eeposed) Esimesed säilinud eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" autoriks peetakse pimedat laulikut Homerost. Temaatika Trooja sõjast. Luuletaja Hesiodose looming; õpetlik eepos didaktiline.
annaabi.ee 
