3. apellatsioonikaebus-I astme kohtu otsuse edasikaebamine II astme kohtusse, et asi uuesti läbi arutataks 4. kassatsioonikaebus-II astme kohtu otsuse edasikaebamine Riigikohtusse, et asi seal läbi vaadataks 5. politsei-riigi täidesaatev organ, mis peab tagama avaliku korra ja võitlema kuritegevusega 6. kaitsepolitsei-riiklikku järelevalet teostav ja riiklikku sundi kohaldav valitsusasutus, kes tegeleb põhiseadusliku korra ja riigisaladuste kaitse ning terrorismi- ja korruptsioonivastase võitlusega 7. kohtuvõim-seadusandliku ja täidesaatva võimu kõrval kolmas võim, mille ülesanne on õigusemõistmine; selleks peab kohtuvõim olema teistest võimudest sõltumatu 8. mida reguleerib avalik õigus?reguleerib avalikest huvidest tulenevaid suhteid. 9. mida reguleerib eraõigus?reguleerib isikute erahuvidest lähtuvaid suhteid. 10. kellel on eesti vabariigis õigus armu anda süüdimõistetule?Vabariigi presidendile. 11
3. APELLATSIOONIKAEBUS - I astme kohtu otsuse edasikaebamine II astme kohtusse, et asi uuesti läbi arutataks 4. KASSATSIOONIKAEBUS- II astme kohtu otsuse edasikaebamine Riigikohtusse, et asi seal läbi vaadataks 5. POLITSEI riigi täidesaatev organ, mis peab tagama avaliku korra ja võitlema kuritegevusega 6. KAITSEPOLITSEI riiklikku järelevalet teostav ja riiklikku sundi kohaldav valitsusasutus, kes tegeleb põhiseadusliku korra ja riigisaladuste kaitse ning terrorismi- ja korruptsioonivastase võitlusega 7. KOHTUVÕIM seadusandliku ja täidesaatva võimu kõrval kolmas võim, mille ülesanne on õigusemõistmine; selleks peab kohtuvõim olema teistest võimudest sõltumatu 8. MIDA REGULEERIB AVALIK ÕIGUS? õigusvaldkond, mis reguleerib avalikest huvidest tulenevaid suhteid 9. MIDA REGULEERIB ERAÕIGUS? õigusvaldkond, mis reguleerib isikute erahuvidest lähtuvaid suhteid 10
Riigikaitse ja julgeoleku tagamisega tegelevad ka piirivalve, päästeteenistus ja politsei. Lisaks üldistele politseijõududele eksisteerib ka spetsiaalne julgeolekujõud -- kaitsepolitsei. Kaitsepolitseiamet on iseseisev eriteenistus ja korrakaitseorgan. Ta tegeleb spetsiifiliste ülesannetega näiteks kuriteod, mis ohustavad Eesti põhiseaduslikku korda või julgeolekut. Sellised kuriteod võivad olla näiteks organiseeritud kuritegevus, terrorism, korruptsioon, dokumentide võltsimine, riigisaladuste reetmine jms. Minu silmis on riigikaitse ja riiklik julgeolek meeletult tähtis osa meie elust, kuigi me ei pruugi sellest igapäev midagi kuulda. Samas võib olla on see ikka hea, et me midagi sellest ei kuule, kuna siis on teada, et kaitsejõud on oma tööga hakkama saanud.
kasutada jõudu sisemiste vajaduste jaoks. Seega politsei tagab avaliku korra, kaitseb inimeste ja organisatsioonide seaduslikke huvisid, tõkestab kuritegevust, teostab kuritegude kohtueelset uurimist, määrab ja viib täide karistusi oma pädevuse piires. Ilma poliseita valitseks riigis kaos ning seal ei oleks turvaline elada. Kaitsepolitseiameti ülesanneteks on põhiseadusliku korra kaitse, võitlus terrorismi ja korruptsiooniga, riigisaladuste kaitse ja vastuluure. Eesti kaitsepolitsei peamine tegevus ongi Eesti riigisaladuste kaitse Venemaa eest, sest meie idanaabri organisatsioonid on tegelenud ja ilmselt tegelevad ka praegugi eestlastest riigireeturite värbamisega. Lisaks tuleb kaitsepolitseil takistada riigireeturite astumist nendesse organisatsioonidesse ja seeläbi kaitsta riiki sise- ja välisvaenlas(t)e eest. Kui meil ei oleks kaitsepolitseid, siis ilmselt poleks meil varsti ka oma riiki, sest kui
Sisemised ohud on näiteks epideemiad. Nendega tegelevad justiits ja siseministeerium. Välimisteks ohtudeks on näiteks terrorism, kallaletungid ja kübersõda. Nendega tegeleva kaitseministeerium ja kaitsevägi. Kaitseväe alla kuuluvad maavägi, õhuvägi ja lennuvägi. Kaitsejõud on ka piirivalve, politsei ja päästeteenistus. Noorkotkad ja kodutütred. Need alluvad presidendile ja tema otseseks alluvaks ob kaitseväe ülemjuhataja. Kaitsepolitsei on eraldiseisev üksus, mis tegeleb riigisaladuste kaitse ja luurega. Erakonnad ehk parteid Need on kindla liikmeskonna, programmi, struktuuri ja ideoloogiaga organisatsioonid Kõik inimesed võivad kuuluda ja luua parteisid Erakondadesse kuulub 5% täiskasvanud EV kodanikest Vasakparteisid iseloomustab sotsiaalne õigus. Riigi ülesandeks on võimalikult suur toetus. Paremparteisid iseloomustab moto: inimene peab ise oma eluga toime tulema Reformierakond Isamaa ja Respublika Liit Kristlikud Demokraadid Keskerakond Rahvaliit
Abipolitseinikuks saamiseks tuleb esitada avaldus vastava politseiasutuse juhi nimele, kus piirkonnas soovija abipolitseinikuna tööle soovib hakata. Lisaks üldistele politseijõududele eksisteerib ka spetsiaalne julgeolekujõud-Kapo ehk kaitsepolitsei. See on iseseisev eriteenistus ja korrakaitseorgan. Kapo uurib niisuguseid kuritegusid, mis ohustavad Eesti põhiseaduslikku korda või julgeolekut. Selleks võib olla riigisaladuste reetmine, korruptsioon ja muud karmimad kuriteod. Kaitsepolitsei teine suurem töövaldkond on tavakodaniku ja meedia eest rohkem varjatud, ta peab seisma hea selle eest, et Eestis ei saaks tegutseda äärmuslikud ja terroristlikud rühmitused, mis õõnestavad riigikorda ja õhutavad vihkamist.
teadmisi ja oskusi. Ajateenistuse läbimine on eelduseks Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgemasse Sõjakooli astumisel, mille lõpetajad asuvad ohvitseridena teenima kaitseväes. Samuti on võimalus astuda teenistusse elukutselise kaitseväelasena Scoutspataljonis või teistes väeosades. Kaitsepolitsei Kaitsepolitsei ehk KAPO on iseseisev eriteenistus ja korrakaitseorgan. KAPO uurib kuritegusid, mis ohustavad Eesti põhiseaduslikku korda või julgeolekut. Näiteks: riigisaladuste reetmine, korruptsioon, dokumentide võltsimine, terrorism jm. Regeleb vastuluurega jälgib Eestis viibivaid võõrriikide kodanike, kelle suhtes on kahtlusi. Eesti Kaitseväe tehnika Soomustransportöör Pasi XA 180EST Staabi- ja toetuslaev Admiral Pitka A230 Kopter Robinson 44
TEABESUHTLUS RIIGI- JA OMAVALITSUSASUTUSTEGA Eesti peamised registrid: Maaregister ehk maakataster -andmed iga maavalduse, selle omaniku, asukoha ja suuruse kohta Äriregister - Eestis registreeritud ettevõtete ja organisatsioonide andmed Rahvastikuregister - andmed Eestis registreeritud mootorrataste, autode, busside ja järelhaagiste kuuluvuse ning tehniliste tunnuste kohta. Autoregister - Eesti kodanike ja elamisloa saanud välismaalaste isikuandmed Riigisaladuste hulka kuuluvad andmed, mis puudutavad riigi sõjalist potentsiaali, vägede paiknemist ja relvastust, samuti riigireservi ning raha ja väärtpaberite emissiooni. MÕISTED Integratsioon e. lõiming- rahvastikugruppide või riikide omavaheline lähenemine ühtsete väärtuste, arusaamade ja eesmärkide baasil, näiteks Euroopa, sotsiaalne rahvuslik integratsioon; integratsiooni tulemusel moodustub sidus tervik, mille osad( rahvastikugrupid, riigid) säilitavad oma eripära.
o Lõuna pref ( Tartu, jõgeva, viljandi, põlva, võru, valga maakond ) o Ida pref ( lääne- ja ida-virumaa maakond, Jõhvi ) o Lääne pref ( hiiu, saare, lääne, pärnu, järva, rapla maakond ) Politsei riigi täidesaatev organ, mis peab tagama avaliku korra ja võitlema kuritegevusega. Kaitsepolitsei riikliku järelvalvet teostav ja riikliku sundi kohaldav valitsusasutus, kes tegeleb põhiseadusliku korra ja riigisaladuste kaitse ning terrorismi- ja korruptsioonivastase võitlusega. Prefektuur politsei territoriaalne üksus, mida juhib prefektuur. Konstaabel võiksema piirkonna politseiametnik. Politsei ülesanded: · Avaliku korra tagamine · Süütegude ärahoidmine, tõkestamine ja avastamine. · Kuritegude kohtualune uurimine · Väärtegude kohtuväline menetlemine jne Riigikaitse · Riigikaitse kõrgeim juht on Vabariigi President.
samaaegselt toimib ennetava vahendina, mis peab ära hoidma süüteo toimepanemist tulevikus või vähemalt selle toimepanemist piirama. Põhikaristus füüsilisele isikule kuriteo eest: · rahaline karistus, · vangistus. Lisakaristus füüsilisele isikule kuriteo eest: · tegutsemiskeeld, · ettevõtluskeeld, · sõiduki juhtimise äravõtmine, · riigisaladuste ja salastatud välisteabe juurdepääsu õiguse äravõtmine, · relva ja laskemoona omamise õiguse äravõtmine, · jahipidamis- ja kalapüügiõiguse äravõtmine, · loomapidamisõiguse äravõtmine, · varaline karistus, · väljasaatmine. Põhikaristus füüsilisele isikule väärteo eest: · rahatrahv, · arest, · juhtimisõiguse äravõtmine. Põhikaristus juriidilisele isikule kuriteo eest: · rahaline karistus,
Inimõiguste ja kodanike õiguste piiramine kui sotsialistlik demokraatia. Ühe partei võim kui töölisklassi, töötava rahva või kogu rahva huvide parim esindamine. Käsumajandus kui sotsialistlik plaanimajandus. Uusi ilminguid Marksismi rakendamisel tekkis terve rida uusi ilmingud, mida ei põhjendatud, mis vaikiti maha või salastati. Bürokraatia, riigi ja valitsemisaparaadi vohamine Tsensuur riigisaladuste hoidmise ettekäändel. Orjandus (sunnitöö) -- vangilaagrite süsteem (GULAG), kus töötasid ilma igasuguste õigusteta miljonid inimesed. Kümnete miljonite sunnitööliste töö tulemuseks oli kogu maa kiire industrialiseerimine. Tuntumad rajatised: Belomorkanal, Moskva Riikliku Ülikooli peahoone, Moskva metroo, kümned linnad, sajad tehased, kaevandused jne. Nomenklatuur -- uus klass, privilegeeritud parteiladvik (muuhulgas oma haiglate ja hästivarustatud kauplustega).
62 Julgestuspolitsei Politseid aitavad tema töös vabatahtlikult: 63 abipolitseinikud 64 naabrivalve 65 turvafirmad Politseiteenistusse võetakse isikuid, kes: 66 on vähemalt 19-aastased 67 on vähemalt keskharidusega 68 on Eesti Vabariigi kodanikud 69 valdavad vastavalt nõuetele eesti keelt 70 on läbinud ajateenistuse 71 pole karistatud tahtliku kuritöö eest Eraldi üksuse moodustab Kaitsepolitsei (Kapo). Kapo ülesanded: 72 korra ja riigisaladuste kaitse 73 võitlus terrorismi, korruptsiooni, organiseeritud kuritegevusega 74 vastuluure Teiste sõnadega Kapo võitleb Eesti riigi vaenlastega. Tallinnas on ka munitsipaalpolitsei. Ülesandeks: 75 Tallinna linnavolikogu eeskirjade täitmise kontroll 76 Tallinna linna omandi valve 1) Mis eesmärgil on kehtestatud maksud? * majanduslikul eesmärgil maksud annavad riigile raha tema ülesannete täitmiseks
3) Sul on topeltkodakondsus (Eesti ei tunnista seda) 4) Tahad ise loobuda NB! Sünniga saadud kodakondsust ei saa ära võtta. Ühtki Eesti kodanikku ei saa Eesti riigist ära saata ja võid tulla igal ajal Eestisse elama. KORRAKAITSE Politsei – riigi täidesaatev organ, mis peab tagama avaliku korra ja võitlema kuritegevusega. Kaitsepolitsei (kapo) – riiklikku järelvalvet teostav valitsusasutus, mis tegeleb põhiseadusliku korra ja riigisaladuste kaitse, organiseeritud kuritegevusega ja terrorismi- ja korruptsioonivastase võitlusega ning vastuluurega. (kaitseb riiki teiste eest). Prefektuur – politsei territoriaalne üksus, mida juhib prefekt. Nt Lääne-Eesti prefektuur Pärnus. Konstaabel – väiksema piirkonna politseiametnik. Korda tagavad ka naabrivalve, turvafirmad jne. Politseiks saamise tingimused: (arvan, et pole vaja pähe õppida) a) Eesti kodanik b)19-aastane c) keskharidus vähemalt d) eesti keelt oskaja
3) Sul on topeltkodakondsus (Eesti ei tunnista seda) 4) Tahad ise loobuda NB! Sünniga saadud kodakondsust ei saa ära võtta. Ühtki Eesti kodanikku ei saa Eesti riigist ära saata ja võid tulla igal ajal Eestisse elama. KORRAKAITSE Politsei riigi täidesaatev organ, mis peab tagama avaliku korra ja võitlema kuritegevusega. Kaitsepolitsei (kapo) riiklikku järelvalvet teostav valitsusasutus, mis tegeleb põhiseadusliku korra ja riigisaladuste kaitse, organiseeritud kuritegevusega ja terrorismi- ja korruptsioonivastase võitlusega ning vastuluurega. (kaitseb riiki teiste eest). Prefektuur politsei territoriaalne üksus, mida juhib prefekt. Nt Lääne-Eesti prefektuur Pärnus. Konstaabel väiksema piirkonna politseiametnik. Korda tagavad ka naabrivalve, turvafirmad jne. Politseiks saamise tingimused: (arvan, et pole vaja pähe õppida) a) Eesti kodanik b)19-aastane c) keskharidus vähemalt d) eesti keelt oskaja
Politseiasutuste tegevust koordineerib Politseiamet, politsei on jagatud maakondlikeks üksusteks ehk prefektuurideks. Lisaks üldistele politseijõududele eksisteerib ka spetsiaalne julgeolekujõud kaitsepolitsei. Kaitsepolitseiamet (Kapo) on iseseisev eriteenistus ja korrakaitseorgan. Ta ei allu Politseiametile, kuna tegeleb spetsiifiliste ülesannetega. Kapo uurib niisuguseid kuritegusid, mis ohustavad Eesti põhiseaduslikku korda või julgeolekut. Selleks võib olla riigisaladuste reetmine, korruptsioon, organiseeritud kuritegevus, seadusevastane pealtkuulamine ja jälitamine, dokumentide võltsimine, terrorism. Samuti tegeleb Kapo vastuluurega jälgib Eestis viibivaid võõrriikide kodanikke, kelle suhtes on kahtlusi, et nad luuravad siin mõne teise riigi kasuks. Lühidalt öeldes hoolitseb kapo selle eest, et riigisaladused ei satuks juhuslike inimeste kätte. Vastavalt riigisaladuse
Võib ka ette tulla, et ametnik peab olema valmis ebapopulaarsete otsuste vastuvõtmiseks. Samuti tuleks tal otsustusprotsessi otseselt kaasata küsimusest huvitatuid isikuid. Ühiskondlikud huvid peavad üles kaaluma ametkondlikud. EK järgmised 10 punkti on konkreetsemad: Ametnik peab jääma neutraalseks ning objektiivseks ning vältima muljet, et see nii ei ole. Lisaks sellele peab ta riigivaraga heaperemehelikult ümber käima. Eriti oluline on riigisaladuste hoidmise kohustus. Tulevane ametnik peab olema erinevate sotsiaalsete isikuomadustega, nt asjatundlik, hea suhtleja, aus, muidugi peab ametnik olema arenemisvõimeline. Ametniku ülesandeks on levitada eetilist mõtteviisi eeskuju loomise kaudu. Enda tehtud vigade eest vastutab ametnik ise. Ametnik saab EK-d kasutada teejuhina oma tegudes. Paljud rikkumised ei tulene mitte konkreetsetest juhtumitest vaid üldisest arusaamatusest eetika suhtes.
· avaldus · CV · Kinnitanud vastavalt nõuetele · Haridust tõendav dokument · Isikut tõendav dokument (ID-kaart või pass) · Ametivanne kui ta esimest korda tööle asub · Osa kõrgemaid ametnike võib võtta tööle ilma konkursita. Teenistuja õigused: · lisatasu teenistusaastate eest · lisatasu akadeemilise kraadi eest. (10-20%) · Lisatasu võõrkeelte eest (10% keele eest) · Lisatasu riigisaladuste eest (50%) · Lisatasu teenistuslähetuste eest · Õppelaenu kustutamine · 5 aasta jooksul 3 kuuline tasuline õppepuhkus · Võimalusel tööandja eluruum · Kõrgem pension Piirangud: · kehtivad erakonda kuulumise piirangud · ametnike tegevus ettevõtlusega on piiratud Ergutused: · rahaline preemia · kirjalik tänuavaldus · hinnaline kingitus · kõrgemale palgaastmele viimine kuni üheks aastaks Karistused: · noomitus · rahatrahv
põhiülesanne miinitõrje. Õhuvägi kontrollib riigi õhuruumi, tagab strateegiliste objektide õhukaitse. Kaitseliit on Kaitseministeeriumi ala tegutsev vabatahtlikult. Erakondlik tegevus on keelatud. Ülesanne on vabale tahtele ja omaalgatusele toetudes suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda. KaPo-amet on Siseministeeriumisse kuuluv riigiamet, mille ülesanne on põhiseadusliku korra kaitse, võitlus terrorismi ja korruptsiooniga, riigisaladuste kaitse ja vastuluure. 6. Kohtussüsteem Eestis Kohtusüsteem koosneb: 1) maa- ning halduskohtutest; 2) ringkonnakohtutest; 3) Riigikohtust. Maakohtud on esimese astme kohtud ning nad on üldpädevusega kohtuteks ehk üldkohtuteks. Maakohtus arutataksetsiviil-, kuriteo- ja väärteoasju ning tehakse muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse. Eestis on 4 maakohut: Harju, Viru, Tartu ja Pärnu Maakohus. Avalik-õiguslike vaidluste lahendamiseks on Eestis loodud halduskohtud
võiks kõigi üksikasjade avaldamine tuua pöördumatut kahju. Näiteks USA-s ei saa senaatorid ja kongresmenid tutvuda kogu CIA infoga. Luureorganisatsioon on seisukohal, et lobisemistõbe põdevatele poliitikutele ei tohi usaldada riiklikke saladusi. CIA on nõus suhtlema vaid Senati ja Esindajatekoja erikomisjoniga, kuhu liikmeid väga hoolikalt valitakse. Ka Eestis pole kaugeltki kõigil Riigikogu saadikutel riigisaladuste luba. Selleks, et vähendada üksikisikust kaugele jääva esindusdemokraatia vahenditega tehtud otsuste negatiivset mõju üksikisikule, peab võimalikult palju kohalikke probleeme leidma lahenduse väikestes kogukondades. Kõrgematele tasanditele otsustada tuleb jätta ainult põhimõttelised küsimused. Tänapäeva demokraatlikud riigid kujutavad endast väga keerukaid süsteeme, kus on hulk üksteist tasakaalustavaid võime ning mitmeid vastukaalusid võimule. On aktiivne kodaniku-
rakendamiseks. (2) Ennetusmeetmed jaotatakse: 1) ettepanekud vajaliku kaitstuse taseme tagamiseks; 2) ettepanekud operatiivjõudude vajaliku efektiivsuse tagamiseks; 3) ettepanekud informatsiooni edastamiseks elanikkonnale; 4) ettepanekud planeerimise ja projekteerimise osas. §12. Riskianalüüsi vormistamine (1) Riskianalüüs vormistatakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele kehtestatud dokumentide vormistamise ja riigisaladuste tagamise nõuete järgi paberkandjal ning pealkirjastatakse «N piirkonna riskianalüüs»; (2) Riskianalüüsi dokumendi tiitellehele järgneb kooskõlastuste leht ja koostajate nimekiri. (3) Riskianalüüs koosneb järgmistest peatükkidest: 1) piirkonna iseloomustus; 2) piirkonda iseloomustavad kaardid ja skeemid; 3) õnnetuste statistika; 4) keskkonnamõjud; 5) olemasolevad riskianalüüside andmed; 6) õnnetuste riskianalüüs;
1) ettepanekud vajaliku kaitstuse taseme tagamiseks; 2) ettepanekud operatiivjõudude vajaliku efektiivsuse tagamiseks; 3) ettepanekud informatsiooni edastamiseks elanikkonnale; 4) ettepanekud planeerimise ja projekteerimise osas. (4) Meetmete tegemisel arvestatakse selle efektiivsuse ja majandusliku kulutuse suhet. § 12. Riskianalüüsi vormistamine (1) Riskianalüüs vormistatakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele kehtestatud dokumentide vormistamise ja riigisaladuste tagamise nõuete järgi paberkandjal ning pealkirjastatakse «N piirkonna riskianalüüs»; (2) Riskianalüüsi dokumendi tiitellehele järgneb kooskõlastuste leht ja koostajate nimekiri. (3) Riskianalüüs koosneb järgmistest peatükkidest: 1) piirkonna iseloomustus; 2) piirkonda iseloomustavad kaardid ja skeemid; 3) õnnetuste statistika; 4) keskkonnamõjud; 5) olemasolevad riskianalüüside andmed; 6) õnnetuste riskianalüüs;
1) ettepanekud vajaliku kaitstuse taseme tagamiseks; 2) ettepanekud operatiivjõudude vajaliku efektiivsuse tagamiseks; 3) ettepanekud informatsiooni edastamiseks elanikkonnale; 4) ettepanekud planeerimise ja projekteerimise osas. (4) Meetmete tegemisel arvestatakse selle efektiivsuse ja majandusliku kulutuse suhet. § 12. Riskianalüüsi vormistamine (1) Riskianalüüs vormistatakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele kehtestatud dokumentide vormistamise ja riigisaladuste tagamise nõuete järgi paberkandjal ning pealkirjastatakse «N piirkonna - riskianalüüs»; (2) Riskianalüüsi dokumendi tiitellehele järgneb kooskõlastuste leht ja koostajate nimekiri. (3) Riskianalüüs koosneb järgmistest peatükkidest: 1) piirkonna iseloomustus; 2) piirkonda iseloomustavad kaardid ja skeemid; 3) õnnetuste statistika; 4) keskkonnamõjud; 5) olemasolevad riskianalüüside andmed; 6) õnnetuste riskianalüüs;
sundlõpetamine ning väärteo eest rahatrahv. Sundlõpetamine on karistus, mida kohus võib kohaldada juriidilise isiku suhtes kuriteo eest juhul, kui isiku tegevuse osaks on saanud kuritegude toimepanemine. Füüsilisele isikule kuriteo eest kohaldatavad lisakaristused Füüsilisele isikule kuriteo eest kohaldatavad lisakaristused on tegutsemiskeeld, ettevõtluskeeld, sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine, riigisaladuste ja salastatud välisteabe juurdepääsu õiguse ning salastatud välisteabe töötlemise õiguse äravõtmine, relva ja laskemoona omamise õiguse äravõtmine, varaline karistus ning väljasaatmine. Lisakaristuse aeg laieneb aresti või vangistuse kandmise ajale ja lisaks sellele veel ka kohtu poolt määratud ajale. Tegutsemiskeeld Tegutsemiskeeld on karistus, mis seisneb süüdimõistetult kuni kolmeks aastaks õiguse äravõtmises
välisriikidega. Seni kui oli lootust välisriikidega, siis tegutseti mõlemas suunas suhteliselt ettevaatlikult, fundamentaalseid muudatusi kohe vastu ei võetud. Esialgselt mingit kollektiviseerimist Baltikumis päevakorral ei olnud, kui 1947. aastaks sai selgeks, et Külm sõda on otsese sõjategevuse asendanud, et suhted Läänega pole soojad, siis toimus ka selge kursimuutus Moskva poliitikas Ida-Euroopas. 1947-48. suruti peale unifitseeritud kommunismi mudel. Uude riigisaladuste seaduse vastuvõtmine, mis karmistas tsensuuri olusid, tõkendid igasugusele suhtlemisele läänega jne. Poliitilised olud Eesti NSV-s NSV Liit: poliitika ja võimuvõitluse põhijooned: · stalinism - Stalin (1922-1953) - sõjajärgse perioodi puhul otsuste vastuvõtmine koondub väga kitsa ringi inimeste kätte, mis tähendab praktilises riigi haldamises seda, et see formaalne partei ja
Karistus peab aitama tekitatud ebaõiglust heastada ja samaaegselt toimib preventiivse vahendina, mis peab ära hoidma süüteo toime panemist tulevikus või vähemalt selle toimeoanemist piirama. Nimetage põhi- ja lisakaristused. Põhi: rahaline karistus ja vangistus ning juhtimisõiguse äravõtmine. Lisa: tegutsemiskeeld, ettevõtluskeeld, sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine, riigisaladuste ja salastatud välisteabe juurdepääsuõiguse ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe töötlemise õiguse äravõtmine, relva ja laskemoona omamise õiguse äravõtmine, jahipidamis ja kalapüügiõiguse äravõtmine, loomapidamisõiguse äravõtmine, varaline karistus ning väljasaatmine. Milliseid mõjutusvahendeid saab ja võib kohaldada süüdlasele lisaks karistusele? Konfiskeerimine, psühhiaatriline sundravi või alaealistele kohaldatavad mõjutusvahendid. 315
otsustas ebaõigsuse kasuks, kuigi tal oli võimalus otsustada õigsuse kasuks. Karistus peab aitama tekitatud ebaõiglust heastada ja samaaegselt toimib preventiivse vahendina, mis peab ära hoidma süüteo toime panemist tulevikus või vähemalt selle toimeoanemist piirama. Nimetage põhi- ja lisakaristused. Põhi: rahaline karistus ja vangistus ning juhtimisõiguse äravõtmine. Lisa: tegutsemiskeeld, ettevõtluskeeld, sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine, riigisaladuste ja salastatud välisteabe juurdepääsuõiguse ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe töötlemise õiguse äravõtmine, relva ja laskemoona omamise õiguse äravõtmine, jahipidamis- ja kalapüügiõiguse äravõtmine, loomapidamisõiguse äravõtmine, varaline karistus ning väljasaatmine. Milliseid mõjutusvahendeid saab ja võib kohaldada süüdlasele lisaks karistusele? Konfiskeerimine, psühhiaatriline sundravi või alaealistele kohaldatavad mõjutusvahendid. 315
üksikasjade avaldamine tuua riigile pöördumatut kahju. Näiteks USA-s ei saa isegi senaatorid ja kongresmenid tutvuda kogu CIA infoga. Luureorganisatsioon on seisukohal, et lobisemistõbe põdevatele poliitikutele ei saa-tohi usaldada riiklikke saladusi. CIA on nõus suhtlema vaid Senati ja Esindajatekoja erikomisjoniga, kuhu liikmeid väga hoolikalt valitakse. Ka Eestis pole kaugeltki kõigil Riigikogu saadikutel riigisaladuste luba. Selleks, et vähendada üksikisikust kaugele jääva esindusdemokraatia vahenditega tehtud otsuste negatiivset mõju üksikisikule, peab võimalikult palju kohalikke probleeme leidma lahenduse väikestes kogukondades. Kõrgematele tasanditele otsustada tuleb jätta ainult põhimõttelised küsimused. Tänapäeva demokraatlikud riigid kujutavad endast väga keerukaid süsteeme, kus on hulk üksteist tasakaalustavaid võime ning mitmeid vastukaalusid võimule
Mida see tähendab?» «Kui Monseigneur tahaks mulle enne teatada need kuriteod, milles mind süüdistatakse, siis ma ütleksin, mida ma olen korda saatnud.» «Teid süüdistatakse kuritegudes, mis on põhjustanud palju suursugusemate peade mahavõtmist kui seda on teie pea, härra!» lausus kardinal. «Ja nimelt, Monseigneur?» küsis d'Artagnan rahuga, mis üllatas isegi kardinali. «Teid süüdistatakse kirjavahetuses kuningriigi vaenlastega, teid süüdistatakse riigisaladuste väljauurimises, teid süüdistatakse selles, et te püüdsite nurja ajada oma kindrali plaane.» «Ja kes süüdistab mind selles, Monseigneur?» küsis d'Artagnan, kes oletas, et süüdistused pärinevad mileedilt. «Naine, kes on riikliku õigusemõistmise korras häbimärgistatud, naine, kes abiellus ühe mehega Prantsusmaal, teisega Inglismaal, naine, kes mürgitas oma teise mehe ja püüdis mürgitada ka mind!»