Autoritaarne Eesti Kalle Pärt • 1924. a 1. detsembri riigipöördekatse • 1934. a 12. märtsi riigipööre Kes korraldasid? 1924. a 1. 1934. a 12. märtsi detsembri riigipööre riigipöördekatse • Komiterni poolt •Riigivanem Moskvas välja Konstantin Päts õpetatud, relvastatud ja Eestisse saadetud • sõjavägede spetsiaalsed ülemjuhataja Johan riigipöörajad Laidoner • kohapealsed kommunistid Mis oli eesmärk? 1924
Tallinnas enda kätte. Järjest üritati vallutada sõjakool, kaitseväe kasarmud, sõjaministeerium, Lasnamäe sõjalennuväli ja lennuväedivisjon, Auto-Tanki divisjon, kitsarööpmelise raudtee Tallinn- Väikse peajaam, peapostkontor, politsei ratsareserv, eeluurimisvangla, Toompea võimuasutused ning Balti jaam. Vallutuste ajal tapeti suurel hulgal nii kommuniste kui ka eestlasi, kuid enamus vallutuskatseid ei läinud korda. Et Tallinna aktsioon oli kogu riigipöördekatse seisukohalt keskse tähtsusega, siis jätsid kommunistid selle läbikukkumise järel ära planeeritud väljaastumised Tartus ja mujal Eestis. Pärnus toimus eraldi kooliõpetaja Jaan Rea organiseeritud mäss. 1. detsembri hommikul kella 10-ks oli mäss maha surutud, kuid mässajate jälitamine kestis veel mitu päeva. Jaan Anveltil õnnestus põgeneda Venemaale, kuid 11. detsember 1937 ta hukati ülekuulamisel. Karl Rimm hukati terroriorganisatsioonis osalemise eest 22. augustil 1938. aastal.
Nõukogude Liidu lagunemine Reino Toop 12. Kl Keila-Joa SIK Perestroika algus 1985. aasta märtsis sai NLKP uueks peasekretäriks Mihhail Gorbatsov. Tuli võimule keerulisel ajal. Sise ja välispoliitiline ummik. Ka kõige tagurlikumad jõud mõistsid muudatuse vajadust ja toetasid Gorbatsovi. Ta pidi riigi kriisist välja viima, säilitades sotsialistliku ühiskonnakorra. Esimesena pidi ta kiirendama riigi majandusliku arengut. Pidi toimuma perestroika teel. Mihhail Gorbatsov Avalikustamine Majandusuuenduste kõrval tõusis päevakorrale uus märksõna glasnost (avalikustamine) Sõnavabaduse avardumine. Tsensuurireeglid pehmenesid. Ajalugu räägiti tõepärasemalt (massimõrvad jne.) Kontaktide tihenemine muu maailmaga. Üheks avalikustamise eestvedajaks oli Aleksander Jakovlev proovis demokraatiat sobitada nõukogude ühiskonda. Aleksandr Jakovlev Uutmoodi mõtlemine välisp...
Ajalugu Eesti omariikluse taastamine ja NSV Liidu kokkuvarisemine: Gorbatsovi kavad NSV Liitu koos hoida, riigipöördekatse Moskvas, ,,Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest", NSV Liidu ametlik laialisaatmine, põhiseadusliku riigikorra ülesehitamine Eestis. Gorbatsovi kavad nSV Liitu koos hoida: Gorbatsovi eestvedamisel hakati koostama uut liidulepingut. Kavas oli sõlmitud Suveräänsete Riikide Liidu leping, mis kujutas endast konföderatsiooni. Uuel liidul pidi olema ühtne majandus, sõjavägi, rahasüsteem ning välispiir. Nimetatud lepingukavand oli katse impeeriumi uuendatud kujul säilitada.
Eesti Vabariigi taasiseseisvumine Auli Vaino ja Greete Karl Taasiseseisvumise eeldused • NSVL kriis • Perestroika • NSV Liidus toimunud riigipöördekatse • Fosforiidikampaania 1987./88. aasta sündmused/olulisemad inimesed • Fosforiidikampaania • MRP Avalikustamine • Eesti Muinsuskaitse Selts • Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei • Loominguliste liitude ühispleenium • Eestimaa Laul • Vaino Väljas Eestimaa Laul • 11. september 1988 • Kokku tuli 300 000 inimest • Üleskutse taastada omariiklus • Esitati poliitilisi nõudmisi ja kuulati isamaalisi laule • Püüti rahvas ajaloomälu taastada Fosforiidikampaania
Film „Detsembrikuumus” räägib loo Eesti Kommunistliku Partei ja Nõukogude Liidu ühisest riigipöördekatsest, mis leidis aset 1.detsembril 1924. aastal Tallinnas. Mässu eesmärgiks oli haarata võim Eestis ning seejärel liita Eesti Vabariik Nõukogude Venemaaga. Paraku see aga ei õnnestunud nii, nagu kommunistid olid lootnud. Filmi peategelane Tanel, kes teenis armees, ei lahkunud koduriigist vaatamata suurele lahkumissoovile ning tal oli oluline osa riigipöördekatse läbikukkumises. Kui üldiselt ajaloolised filmid ei tundu nii huvitavad ja on pigem keeruka sisuga, siis „Detsembrikuumus” on lihtsasti arusaadav ja huvitav jälgida ka selle konkreetse sündmuse kohta vähe teades. Olenemata filmi lihtsusest saab sellest uusi teadmisi ning teeb mõnegi asja selgemaks, kui seda oli varasemalt. Näiteks eelnevalt olid minu arvates punased vaid venelased, kuid tänu filmile sain teada, et nende alla kuuluvad ka muud rahvused, kes samu väljavaateid pooldavad
N. Liidu keskvõimu ja liiduvabariigi omavaheliste suhete aluseks pidi saama liiduleping. Sellega oli esimest korda NL ajaloos tõstatatud üles küsimus Eesti riikluse kohta. Peale 1990. aasta esimesi demokraatlikke valimisi ENSV-s, kuulutati Ülemnõukogu poolt välja üleminekuperiood, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega. Varsti peale seda muudeti ENSV nimi Eesti Vabariigiks ja lõpetati ENSV sümbolite kasutamine. 1991. aastal toimus Moskvas riigipöördekatse, mille käigus püüdis Nõukogude Liidus tulla võimule Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee. Katse ebaõnnestus aga andis okupeeritud riikidele nagu Eesti, Läti, Leedu võimaluse iseseisvuda. Põhilised NL jõud ja poliitilised ühendused olid ametis riigipöördekatse ärahoidmisega ja see oli parim võimalus okupeeritutele ning seda kasutati. Nagu aeg on näidanud, tehti seda õigel hetkel ja õige valemiga.
EESTI TAASISESEISVUMINE. 1990.aasta 8.mail tunnistas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu kehtetuks riigi nimetusega Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik ning taaskehtestas Eesti Vabariigi. Selleks ajaks oli ka Mihhail Gorbatsovi perestroikapoliitika ammendatud, millega kaasnes Nõukogude impeeriumi lagunemine. 1991.aasta augustis Moskvas läbikukkunud riigipöördekatse aga andis impeeriumi väikerahvastele võimaluse omariikluse taastamiseks. Eesti taastas ühesõnaga oma iseseisvuse Nõukogude Liidus toime pandud riigipöörde ajal 20. augustil 1991.aastal pärast neli aastat kestnud laulvat revolutsiooni. Perestroikapoliitika tulekuga ei olnud Eestis esialgu ulatuslikke vastukajasid. Olukord hakkas muutuma alles 1986.aasta lõpul seoses nii nimetatud fosforiidikampaaniaga
EESTI VABARIIK 1919-1939 23.04.1919 - Asutava Kogu avaistung Estonia teatrimajas ( tänapäeval tähistab riigikogu oma sünnipäeva sel päeval) 1.12.1924 kommunistide riigipöördekatse (detsembrimässu all tuntakse ka) Moska toetas seda (relvad, rahad) 1.01.1928 rahareform (uus raha eesti kroon) 12.03.1934 sõjaväeline riigipööre (rahulikult toimus). *Viisid läbi K.Päts ja J.Laidoner. *Kaitseseisukorra kehtestamine. *Riigikogu ja riigivanema valimiste edasilükkamine. *Vabadussõjalaste tegevuse keelustamine. *Peaministri asetäitjaks ja siseministriks saab Karl Einbund(tuntakse rohkem Kaarel Eenpalu all). 1923
Vilniusse (600 km, 2 milj inimest) 24. detsember NSV Liidu rahvasaadikute kongress tunnistas MRP salaprotokolli olemasolu, mõistis tehingu hukka ja tunnistas protokolli tühiseks ja kehtetuks algusest peale 1990 24. veebruar 1. märts Eesti Kongressi delegaatide valimised 8. mai ENSV ÜN tunnistas kehtetuks nimetuse Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, ametlikuks nimeks sai taas Eesti Vabariik 15. mai interliikumise ebaõnnestunud riigipöördekatse Toompeal 7. august sini-must-valge sai taas ametlikuks riigilipuks 21. oktoober K. Päts maeti Tallinna Metsakalmistule kodumulda 1991 13. jaanuar seoses NSV Liidu juhtkonna vägivallaaktidega Balti riikides (verised sündmused Leedus) kirjutati Tallinnas alla Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Vene NFSV ja Eesti Vabariigi ühisavaldusele ning saadeti läkitus ÜRO peasekretärile 1. märts miilitsa asemele loodi politsei 19
millega tunnustati üksteise riiklikku suveräänsust. M. Gorbatšov üritas ka pärast jaanuarikriisi hoida Baltimaid NSV Liidu koosseisus. Moskvas kavandati rahvahääletust NSV Liidu säilitamise küsimuses. Eestis välistati taolises referendumis osalemine. Samal ajal Eestis korraldatud iseseisvusreferendumil hääletas 77,8% osalenuist Eesti iseseisvuse taastamise poolt. Eesti taasiseseivumisele de facto andis tõuke riigipöördekatse (nn augustiputš) Moskvas 1991. aasta augustis. 20. augustil 1991 võttis Eesti ülemnõukogu Eesti Kongressi täidesaatva organi Eesti Komiteega kooskõlastatult vastu otsuse Eesti iseseisvusest, mille järgi taastati juriidiliselt 1918. aastal asutatud ja 1940. aastal NSV Liidu poolt okupeeritud Eesti Vabariik. 20. augusti otsusele järgnes kiiresti diplomaatiliste suhete taastamine mitmete riikidega või Eesti Vabariigi tunnustamine paljude maailma riikide poolt
sõnavabadus, milleni tegelikult tema poliitika viis. Järk-järgult kaotas ta kontrolli sündmuste üle, mille ta ise oli algatanud ning need viisid 1990-ndate alguseks NSV Liidu ja kommunismi kokkuvarisemiseni Idablokis. Riigi kooshoidmiseks üritas Gorbatsov sõlmida liidu- vabariikidega liidulepingu, millega nähti ette nende õiguste laiendamine. Hoidmaks ära liidulepingu sõlmimist, tegid NSV Liidu senisel kujul säilimist toetavad vanameelsed jõud 1991.a. augustis riigipöördekatse (nn. augustiputs), mis kukkus läbi. Gorbatsovi maine langus: Tema rahvusvahelist mainet kahjustas rahvuslaste meeleavalduste jõhker mahasurumine Taga- Kaukaasias, Tagurlaste augustiputs, Balti riikide iseseisvumine ja sammud iseseisvumise suunas teisteski liiduvabariikides nõrgendasid Gorbatsovi võimu. 1991.a.detsembris kuulutasid alles jäänud liiduvabariigid NSV Liidu laialiläinuks ja Gorbatsov pani presidendi ametikoha maha. Fakte:
Hakati looma kutsekodasid, mis pidid koondama kõik 1 eluala esindajad ja vahendama nende soove- mõtteid valitsusele. Panid kehtima trükikodade tsensuur (tähendas opositsiooni suu lõplikku sulgemist). Valitsusele sobilikku infot jagas ajakirjandus. Riiklik Propaganda Talitus, mis tegeles ka nn. Rahvusterviklikkuse õhutamisega. Kehtestus riigi kontroll kõikvõimalike elualade üle. 1935.a. lõpuks oli demokraatlik kord EV-s asendunud autoritaarse diktatuuriga. 3) Okupatsioon ja vapside riigipöördekatse Opositsioon sai uut elujõudu 1935.a. suvel, kui vabanesid arreteeritud vapsid. Nad asusid kohe aktiivselt tegutsema, kritiseerides avalikult valitsuse ebaseaduslikku tegevust ja tagasipöördumist demokraatliku riigikorra juurde. Vapside liikumise likvideerimise lavastas poliitline politsei riigipöördekatse. Ööl vastu 8. dets. 1935.a. arreteeriti juhtivad vapsid koosolekul, kus väidetavalt olevat arutatud järgmiseks päevaks kavandatud relvastatud väljaastumise plaani
1991 kuulutas oma iseseisvuse taastatuks Eesti, 21. aug. Läti. 21. aug. suundusid Tallinna peale Pihkvast toodud dessantväelased, et vallutada Tallinna teletorni. 21. aug. hommikuks oli aga jõudude vahekord muutunud Jeltsini kasuks, RESK lagunes. Võim Venemaal läks B. Jeltsini kätte. Riigipööre kukkus läbi, kuna see oli halvasti ette valmistatud ja rahvas seda ei toetanud. Eesti, Läti, Ukraina ja Valgevene kuulutavad augustisündmuste taustal välja iseseisvuse. Riigipöördekatse läbikukkumisega oli otsustatud ka NSV Liidu saatus. 24. aug. kuulutas end iseseisvaks Ukraina, 27. aug. Valgevene ja Moldaavia. 11. märts 1990 Leedu Seim kuulutas Leedu iseseisvuse taastatuks. 6. Kuidas taasiseseisvusid Balti riigid, eriti Eesti? 7. Sündmused Eestis 1987- nõudsid Balti riigid M-R pakti salaprotokollide avalikustamist ja tühistamist. fosforiidikampaania 1988- loominguliste liitude pleenud, kus kritiseeriti olukorda eestis
• Eesti – parlamentaarne demokraatia – Riigikogu 100 liiget 3 aastaks, hääleõiguslikud 20.-eluaastast nii mehed kui naised • Presidendi ametikoht puudus, oli riigivanem, kel ka peaministri ülesanded • Erakondade paljususega kaasnesid sagedased valitsuste vahetused 1919-1933 • 1925.a. Kultuurautonoomia vähemusrahvastele • 1919.a. Maaseadus – asundustalud, riigi kätte võeti aadlikele kuulunud maad, mõisad ka kroonumaad • 1.dets.1924.a. riigipöördekatse, kus kommunistid üritasid võimu enda kätte haarata, ei õnnestunud, V. Kingissepa tegevus – hukati kohtu otsusel • Kaitseliidu tähenduse ja tähtsuse tõus • 1929.a. tekkis Eesti Vabadussõjalaste Keskliit ehk vapsid, kes tulid välja oma põhiseaduse projektiga, mis rahvale meelepärane • 1932.a. keerukas aasta Eesti poliitikas – majanduskriis, sisepoliitiline ja põhiseaduslik kriis, lõppes 1934.a. riigipöördega
Breznevi doktriin NSV Liidu välispoliitiline doktriin Dissidendid Teisitimõtlejad, ühiskonnaelu karmistamise ja tagurluse tulemuse vastased. "Solidaarsus" Ida-Euroopa esimene sõltumatu ametiühinguliikumine, juhiks Walesa Perestroika sotsialistliku ühiskonna täiustamine ja ümberkorraldamine. Glasnost avalikustamine ja saladuste vähendamine ühiskonnas. SRÜ uus sõltumatute riikide ühendus endistest liiduvabariikidest Augustiputs riigipöördekatse, vanameelsed püüdsid takistada liidulepingu sõlmimist, korraldades päev enne selle allakirjutamist võimuhaaramise. Privatiseerimine erastamine ja riikliku sektori vähendamine Sametrevolutsioon vägivallatu võimuvahetus Tsehhoslovakkias, kus sai presidendiks Vaclav Havel. Sametlahutus - endine Tsehhoslovakkia asemele tekib 2 iseseisvat riiki Tsehhi ja Slovakkia. 3. Millal toimus?: JFK mõrv 22. nov 1963 Watergate'i afäär 1974 SLV loomine 1949
Eesti juhid riigipöörajate käskudele ja korraldustele ei allunud. Elanikkonda kutsuti üles riigipöörajatele vastu töötama. Samas pöörduti maailma parlamentide ja valitsuste poole. ISESEISVUSE TAASTAMINE Võimuvaakum Moskvas võimaldas iseseisvuse välja kuulutada. Mitme poliitilise jõu kokkuleppe alusel võttis ülemnõukogu 20. augustil 1991. aastal vastu “Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest”. Eesti riiklik iseseisvus oli taastatud. Selleks ajaks oli riigipöördekatse Moskvas läbi kukkunud ning võimuvahekorrad olid otsustavalt muutunud. Balti riikide taasiseseisvumine leidis lühikese ajaga rahvusvahelise tunnustuse. 6. septembril 1991. aastal tunnustas kolme Balti riigi iseseisvust ka Nõukogude Liidu Riiginõukogu. Septembri keskel võeti Eesti Vabariik koos teiste Balti riikidega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO). Balti riikide jaoks algas uus etapp – edasine integreerumine Euroopa majanduslike, poliitiliste ja sõjaliste struktuuridega.
Glasnost avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine NSV Liidus 1980.aastate teisel poolel Uut moodi mõtlemine välispoliitikas Poliitilise elu liberaliseerimine ja kontaktide tihendamine muu maailmaga. Peamiseks eesmärgiks sai suhete parandamine läänega. Poliitilise elu reformimine vähenes kommunistliku partei võim. Paljud tagurlikud poliitikud sunniti ametist lahkuma, otsustati kehtestada presidentaalne valitsemissüsteem Augustiputs 19.-21. august Moskvas toimunud riigipöördekatse, mille käigus vanameelsed jõud üritasid võimult kõrvaldada Gorbatsovi, see aga ebaõnnestus ning liiduvabariigid said võimaluse iseseisvumiseks Eesti Vabariigi taasiseseisvumine: Fosforiidikampaania 1986.aasta lõpus selgus, et Moskva kavatseb rajada Eestisse uusi fosforiidikaevandusi. Rahvas oli aga selle vastu, ning tunnetades ühtekuuluvust sundis protestiga (nn fosforiidikampaaniaga) poliitikuid ideest loobuma Laulev revolutsioon
Soome kahe maailmasõja vahelisel ajal ISESEISVUMINE · 6.detsembril 1917 · Nõukogude valitsusest olenes, kas välisriigid tunnustavad Soome iseseisvust. · 31. detsembril 1917 Lenin tunnustas Soome iseseisvust. · Sellele aga ei järgnenud Vene vägede väljaviimist, kuigi Soome senat seda taotles. KODUSÕDA · 27. jaanuar 15. mai 1918 · Enamikul värsketel riikidel tuli oma iseseisvust relvaga kaitsta · Kohalikud kommunistid kukutasid Venemaa toetusel 1918. aasta algul seadusliku valitsuse. · Kindral Carl Gustav Mannerheim-pani punaväe edasitungi seisma KODUSÕDA · Aprillis saabusid keiserliku Saksamaa väed · Lõppes mais kommunistide lüüasaamisega. · Lahingute jätkumine Karjala rindel veel mitu aastat. PÄRAST KODUSÕDA · Carl Gustav Mannerheim - riigihoidja · Soome hakkas uuesti otsima poliitilisi kontakte lääneriikidega. · 1919.aastal - vabariik · 17. juulil 1919...
47. NSV Liidu lagunemine Gorbatsov püüab NSV Liitu koos hoida 13. jaanuar 1991, ründasi NSV Liidu sõjaväeüksused Vilniuse teletorni kaitsnud rahvamassi. Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid ähvardasi NSV Liitu sõjaliste aktsioonide jätkamise korral lõpetada neile majandusabi andmise. Ettevalmistused uue liidulepingu slmimiseks Uus poliitiline surve-üleliiduline referendum. Gorbatsovi populaarsus NSVL Liidus langes, kui üritas tagandada Boriss Jeltsinit. Jeltsini mõjuvõim selle tulemusena suurenes ja sai Venemaa presidendiks. Nurjus ka Gorbatsovi uus katse NSVL koos hoida, sõlmides liidulepingu. Balti riigid keeldusid alla kirjutamast. Sõjaväelise riigipöörde katse19.-21. august 1991 Erakorralise seisukorra kehtestamine, et üritada vältida NSV Liidu lagunemist. Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee (RESK) loomine, samal ajal kui Gorbatsov Krimmis puhkas. Eesotsas NSV Liidupresident Gennaadi Janjev. Riigipööre oli halvasti korral...
Mihhail Gorbatsov Elulugu v Mihhail Sergejevits Gorbatsov sündis 2. märtsil 1931 v Sündis Privolnoje külas talupoja peres v Isa - Sergei Gorbatsov v Ema - Maria Gopkalo v 13-aastaselt õppis koolis, töötas kolhoosis ja masina- ja traktorijaamas v 1948 autasustati teda Tööpunalipu ordeniga kui tuntud kombainerit 19-aastasena kandideeris NLKP-sse, 1952 võeti vastu Õppis Moskva Riiklikus Ülikoolis õigusteadust 1953. aastal abiellus Raissa Titarenkoga Tal on tütar Irina, kaks lapse- last ja üks lapselapselaps 1990. aastal austati teda Nobeli rahupreemiaga Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Karjäär 1952. aastal astus NLKP-sse 1955-1962 töötas Savropoli krai komsomoliorganeis 1970-1978 oli Stavropoli krai parteiliider, seal jättis ta hea mulje Juri Andropovile, kes tõi ta 1978 üle NLKP KK sekretariaa...
Vanameelsed aga püüdsid seda takistada. Päev enne liidulepingu allakirjutamist, 19. augustil 1991. aastal, püüdis võimule tulla Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee (RESK). President Gorbatšov suleti Krimmis koduaresti. Rahvale aga teatati, et ta on haigestunud ega suuda oma ametiülesandeid täita. Teda pidi asendama RESK-i esimees, senine Nõukogude Liidu asepresident Janajev. Venemaa demokraatlikud jõud eesotsas Jeltsiniga astusid aga otsustavalt riigipöördekatse – augustiputši – vastu välja ja mõne päevaga poliitiline segadus riigis likvideeriti. Riigipöördekatse läbikukkumine kiirendas oluliselt Nõukogude Liidu lagunemist. Lisaks Eestile ja Lätile kuulutasid 1991. aasta augustis iseseisvuse välja ka Ukraina ja Valgevene, keeldudes Gorbatšovi pakutud liidulepingust. 1991. aasta septembris tunnustas NSV Liidu Riiginõukogu Balti riikide iseseisvust. Nüüd tõusis jõuliselt esile Vene Föderatsiooni president Boriss Jeltsin
Pärast seda kadus Eestis igasugune poolehoid enamlaste ideede ja poliitika vastu. Oktoober 1933 rahvahääletus kiitis heaks põhiseaduse parandused (need olid koostanud vapsid). 12.märts 1934 K. Pätsi riigipööre, vaikiva ajastu algus. sügis 1934 kehtestati autoritaarne diktatuur (Pärast Pätsi ja Laidoneri 12 märtsi riigipööret) 1.jaanuar 1938 Päts sai presidendiks Kommunistide mäss. 1924. aasta 1. detsembril korraldas umbes 300 kohalikku enamlast Tallinnas relvastatud riigipöördekatse, rünnates valitsusasutusi, sidekeskusi ja sõjaväeosi. Enamlased lootsid majanduslanguse käes vaevleva töörahva toetusele, kuid see jäi saamata ja mäss suruti maha. Pärast seda kadus Eestis igasugune poolehoid enamlaste ideede ja poliitika vastu. 8. Mõisted TV lk. 40. Lisaks ASUNDUSTALU mõisamaast moodustatud talu(?). KULTUURAUTONOOMIA- seadusega kehtestatav õigus autonoomseks kultuuritegevuseks, eriti rahvusriigi vähemusrahvustel oma rahvuskultuuri alal.
rahvademonstratsioonid. Tuhanded relvastamata kodanikud kaitsesid Valget maja. Üks Tamani diviisi tankiüksus tuli Jeltsini poolele üle. Jeltsin pidas mälestusväärse kõne tankilt nr 110. Ka Tula diviisi dessantväelased olid valmis Valget maja kaitsma. Nende komandör kindral Aleksandr Lebed andis Vene NFSV asepresidendile Aleksandr Rutskoile ja kindral Kobetsile, kes oli Vene NFSV Ülemnõukogu sõjaväereformikomitee esimees, nõu, kuidas soomusmasinaid paigutada. Riigipöördekatse ajal andis Jeltsin välja mitmeid seadlusi, mis laiendasid Vene NFSV presidendi volitusi relvajõudude ja korrakaitseorganite üle ning tõid Vene NFSV alluvusse üle mitmed üleliidulised ministeeriumid ja ametkonnad. Riigipöördekatse ebaõnnestus tänu rahva vastupanule ja Jeltsini kiire tegutsemisele. Jeltsin saatis Gorbatsovile järele päästemeeskonna, mida juhtis Aleksandr Rutskoi. Enamik riigipöörde organiseerijatest arreteeriti riigireetmise süüdistusega. 22
a märts-korraldati üleliiduline rahvahäälestus, kus 3/4 hääletanutest pooldas endise suurriigi säilitamist. Eesti, Läti, Leedu, Armeenia, Gruusia ja Moldoovia boikoteerisid seda rahvahääletust. • 17. märts 1991-Üleliiduline referendum NSVL-i säilitamise küsimuses. • 19.08.1991.-püüdis võimule tulla Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee (RESK). Gorbatšov suleti Krimmis koduaresti. • Augustiputš-19.–21. augustil 1991 Nõukogude Liidus toimunud riigipöördekatse, mis kukkus läbi ja see kiirendas NSV Liidu lagunemist oluliselt. • 1991 august-peale Eesti ja Läti iseseisvuse väljakuulutamist keeldusid Ukraina ja Valgevene Gorbatšovi pakutud liidulepingust. • 8. dets 1991-Vene Föderatsioon (presidendi Jeltsini eestvedamisel ja Gorbatšovi kui tollase NL presidendi teadmata) sõlmisid Venemaa, Valgevene, Ukraina Minskis omavahelise liidu, moodutades Sõltumatu Riikide Ühenduse (SRÜ).
Eestis kuulutati välja referendum iseseisvuse küsimustes ja 1991. aasta 3 märtsi referendumil osales 948 000 inimest, kellest 77,8% hääletasid iseseisvuse poolt. Arvudest oli selge, et Eesti Vabariigi poolt andsid oma hääle ka paljud muulased. Hääletustulemustest sai mõjus vahend Läänes tehtavas selgitustöös Balti riikide iseseisvuse kaitseks. (Eesti ajalugu gümnaasiumile 2004) 19 augustil korraldati sõjaväeline riigipöördekatse niinimetatud augustiputs. Plaan nägi ette paralleelselt võimuvõtmisega Moskvas allutada uuesti ka Baltimaad. See aga ebaõnnestus ja hädaohu palge ees said Ülemnõukogu ja Eesti Komitee omavahelistest vastuoludest üle. 20. augustil 1991 kuulutati Eesti Vabariigi iseseisvus taastatuks ja otsustati selle põhiseaduse koostamiseks luau pariteetsetel alustel Põhiseaduse Assamblee. Eesti valmistus avaldama sissetungijaile üldrahvalikku vastupanu. Päev hiljem kukus
23. august 1989- Balti kett 1990 Jaanuar 1990- taasavati Eesti Pank Veebruar 1990- Eesti Kongressi valimised. 30 märts 1990-kuulutatakse välja üleminekuperiood. 8. mai 1990- taastati Eesti Vabariigi nimetus, lõpetati Eesti NSV sümbolite ( hümn, lipp, vapp) kasutamine 1991 3.märts 1991- Referendum Eesti riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamise küsimuses. 17. märts 1991- Balti riigid boikoteerivad üleliidulist referendumit. 19- 21. august 1991- Riigipöördekatse Moskvas. 20 august 1991- taastatakse Eesti Vabariigi iseseisvus. Tunne Kelam- Eesti Komitee esimees Arnold Rüütel- Ülemnõukogu esimees Edgar Savisaar- Valitsusjuht Lennart Meri- Välisminister Lagle Parek- Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei asutajaliige
Eesti vabariigi taasiseseisvumine - 1986 fosforiidisõda - August 1987 MRP-AEG o 23 august = Hirvepargi meeleavaldus - Detsember 1987 loodi EMS - 1988 loodi ERSP Pilistveres Jüri Vilms - 1. 2.aprill 1988 loomeliitude preemium - 12 aprill 1988 Rahvarinde loomine Kas oli mängus KGB käsi? - Aprill 1988 muinsuskaitsepäevad Tartus avalikuse ette toodi rahvusvärvid - Oktoober 1987 toodi rahvuslipp rahva ette Otepäl Võru Noortekolonn - 1988 sai EKP juhiks Hiiumaalt pärit mees Vaino Väljas - 17 juuni 1988 massimeeleavaldused lauluväljakul - Sept 1988 Eestimaa Laul - Svui 1988 interliikumise teke - Loodi vastajõud eestlaste iseseisvumisele - 1988 oli kujunenud Eestis kolm poliitilist jõudu o Rahvuslikud jõud o Impeeriumimeelsed jõud o RR + rahvuskommunistid EKP-st EKPs 110000 inimest neist 50% eestlased - 16 november 1988 Ülemnõukogu võttis vastu suveräänsusdeklaratsiooni o Ükski Moskva sead...
1924-2007 Võrreldes filmi ,,Detsembrikuumus" ja 2007 aasta aprillirahutust Tallinnas, siis leidub seal nii ühiseid kui ka erinevaid jooni. Suur sarnasus on see, see nö. rõhutud rahvas tuli tänavale. On teada ka, et aprillirahutust ei planeerinud ainult Eestis elavad vene rahvusest elanikud, vaid sellele aidati ka piiri tagant, Venemaalt kaasa. Suureks erinevuseks võib lugeda seda, et 1924 riigipöördekatse oli läbi viidud tulirelvadega ning seal sai palju inimesi surma. Õnneks aprillirahutuste ajal seda ei juhtunud, hukkus ainult üks inimene. Erinevuseks saab arvata ka seda, et 1924 üritati korraldada korralik riigipööre, aga 2007 aastal kutsuti vene noori lihtsalt tänavatele märatsema, aga jumal tänatud, et asi kaugemale ei arenenud, kuna suur rahvamass on tavaliselt rumal ja kui mingisugune loll oleks karja etteotsa
tänapäevaga? Eesti kõrgeim seadusandlik organ oli riigikogu. Hetkel on 101 liiget. Välissuhtlemis esindas riiki peaminister, keda nim. riigivanemaks. Olulisemaid küsimusi sai lahendada rahvahääletuse korras. Praegu see nii ei ole. Riigi igapäevaelu juhtis Vabariigi valitsus, mis koosnes erinevatel aegadel 7-10 ministrist. Praegu 14 Valimisõiguslikud vähemalt 20 aastased, praegu 18. 2. Kirjelda mis toimus 1.detsembril 1924?(eesmärgid, käik, tagajärjed) · Toimus riigipöördekatse. Algatajad: kommunistlik internatsionaal, juhiti Moskvast. Eesmärgid: ette valmistada kommunistlikku maailmarevolutsiooni, liita Eesti NSV liiduga. Käik: 350 mässulist hõivasid Toompea lossi, sõjaväelennuvälja, raudteejaamad ning peapostkontoriTagajärjed: taastati kaitseliit ja populaarsus kommunistidel kadus. 3.Iseloomusta vabadussõdalaste liikumist Eestis1930ndatel (eesmärgid tegevus)Nõudma tugevamat korda eestis. Vapsid hakkasid kritiseerima kehtivat korda 4
Landeswehri sõda 1919. Relvakonflikt Lätis Eesti Rahvaväe ja Landeswehri vahel. Eestlased võitsid Võnnu lahingu 23 juuni. Rahulepingule kirjutati alla 2.02.1920. · Venemaa tunnustas tingimusteta Eesti iseseisvust · Loobus kõigist varasematest õigustest Eesti suhtes · Tagas Eestile soodsa idapiiri. Sisepoliitika 1920-1934 Erakondi oli rohkelt ja valitsus vahetus sageli. Maareformi teostamine · Riigistati mõisnike maavaldused · Asendus mõisad taludega 1924. aasta 1.detsembril riigipöördekatse. Eestimaa kommunistlik partei hõivas venemaa korraldusel mitmed valitsusasutused ja sidekeskused. Suudeti maha suruda. 1929 loodi uus poliitiline liikumine Eesti Vabadussõjalaste Keskliit e vapsid. Nõudis põhiseaduse muutmist. 1934 jaanuaris hakkas kehtima vapside põhiseaduse projekt. 1934 märts sõjaväeline riigipööre. 1) J. Laidoner määrati sõjaväe ülemjuhatajaks. 2) suleti vabadussõjalaste organisatsioonid, väljaanded ja aktiivsemad liikmed arreteeriti
välja Ajutine Valitsus. Kuid see rõõm ei jäänud pikalt püsima, sest juba varsti tuli uuel riigil oma vastupidavust tõestada ja seda juba väga võimsate vastasega nagu olid Saksamaa ja Nõukogude Venemaa. Nii jõudiski iseseisev Eesti rahulikult olla ainult üks päev ja juba 25. veebruaril marssisid siia sisse Saksa sõdurid ja okupeerisid Eesti. Iseseisvumine toimus pikaajalise võitluse käigus, taasiseseisvumine aga vägivallata. 1991. aasta augustis Moskvas läbikukkunud riigipöördekatse andis impeeriumi väikerahvastele võimaluse omariikluse taastamiseks. Erinevate poliitiliste jõudude kokkuleppe alusel võttis Ülemnõukogu 20. augustil 1991. aastal vastu "Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest". Iseseisvumise ajal olid Eestil olemas rahvuslikud väeosad, mis väljakuulutatud riiki kaitsma asusid, taasiseseisvumise ajal rahvuslikud väeosad puudusid. . 1918. veebruaril tungisid Saksa väed saartelt edasi mandrile. Selles olukorras moodustati Eesti
EESTI TAASISESEISVUMINE 1985.aasta märtsis sai uueks Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei peasekretäriks Mihhail Gorbatsov. Ta tuli võimule Nõukogude Liidu jaoks keerulisel ajal. Gorbatsov hakkas läbi viima mitmesuguseid muudatusi ja ümberkorraldusi. Majandusuuenduste kõrval tekkis ka sõnavabanduse avardumine. Tsensuurireeglid pehmenesid. Riigipöördekatse läbikukkumine kiirendas oluliselt Nõukogude Liidu lagunemist. Boriss Jeltsini eestvedamisel ja Gorbatsovi teadmata sõlmiti Venemaa, Valgevene ja Ukraina 8. detsembril 1991. aastal Minskis omavaheline liiduleping, moodustades Sõltumatute Riikide Ühenduse. Pärast liitus sellega veel 8 riiki. Nõukogude liit lagunes lõplikult. 1987. aasta lõpul loodi esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon nagu Eesti Muinsuskaitse Selts. Perestroika toetuseks
Eesti lipp Pika Hermanni tippu Eesti NSV lipu asemele 1990 märts Eesti kongress (esimees T. Kelam) Kongressi tegevorgan 78-liikkmeline Eesti Komitee märts - ENSV ÜN valimised (presiidiumi esimeheks A. Rüütel, valitsusjuht E. Savisaar) 30. märts üleminekuperioodi väljakuulutamine 15. mai IL ,'Toompead rünnatakse! ,'- tõsine meeleavaldus 1991 jaan. Moskva demonstratsioonid Riias ja Vilniuses Märts iseseisvusreferendum 19-21 aug. riigipöördekatse Moskvas (M. Gorbatsov, B. Jeltsin) 20 aug. otsus Eesti riiklikust iseseisvusest (Ü. Nugis) 6.sept. NSVL tunnustas EV 1992 juuni rahareform 28 JUUNI uus põhiseadus Sept Riigikogu valimised (peam. M. Laar pres. L. Meri) 1994 31. Aug lahkusid Eestist viimased NSV Liidu sõjaväed
Kordamine ptk. 9, 9a, 9b, 10b 1. Olulisemad aastaarvud 1. Eesti Vabariigi välja kuulutamine 24. veebruar 1918 2. Eesti Vabadussõda - 28. november 1918 2. veebruar 1920 (Tartu rahu) 3. ametisse kinnitati esimene Eesti Vabariigi president - 1937 4. kommunistide mäss ehk riigipöördekatse Tallinnas 1. detsember 1924 5. võeti vastu Eesti Vabariigi esimene põhiseadus 15. juuni 1920 6. Maareform ehk mõisamaade riigistamine 1919 8. Kultuurautonoomia seadus - 1925 7. Eesti Vabariik võeti Rahvasteliidu liikmeks - 1922 13. Sõjaväeline riigipööre 12. märts 1934 14. Võnnu lahing- 23. juuni 1919 2. Mõisted Mõiste Selgitus Vapsid - Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu liikmed, keda rahvasuus kutsusti vapsideks. Kujunesid 1930
presidendiks. Ent majandusreform ei suutnud 1990.1991. aasta talvel ära hoida toiduainekriisi ning liiduvabariigid hakkasid taotlema järjest suuremat iseseisvust. 1991 nimetas Gorbatsov partei vanameelse tiiva lepitamiseks võimupositsioonidele mõned konservatiivid. Kevadel tuli Gorbatsov välja uue liidulepingu plaaniga, mis pidi rahuldama reformimeelseid. See plaan ärritas jäiga joone pooldajaid, kes ta augustis 1991 ajutiselt võimult kõrvaldasid. Riigipöördekatse nurjasid peamiselt Boriss Jeltsini jõupingutused ja vandenõulaste tölplus. Tema rahvusvahelist mainet kahjustas rahvuslaste meeleavalduste jõhker mahasurumine Taga-Kaukaasias. Tagurlaste augustiputs, Balti riikide iseseisvumine ja sammud iseseisvumise suunas teisteski liiduvabariikides nõrgendasid Gorbatsovi võimu. Varsti pärast võimule ennistamist oli ta sunnitud ohje veelgi lõdvendama, NLKP keelustama ja loovutama paljud oma volitused liiduvabariikidele. Ta jätkas oma liidulepingu
jõu kasutamist siseprobleemide lahendamisel. 1991 18. jaanuar Interrindlased üritasid korraldada streiki Eestis ja nõudsid presidendivõimu sisseseadmist. 1991 20. jaanuar verevalamine Riias, kus Nõukogude Liidu konstitutsiooni kaitseks tapeti 5 inimest. 1991 18. märts üleliiduline rahvahääletus uue liidulepingu loomiseks. 1991 juuni Vene NFSV presidendiks valiti ülekaalukalt Boriss Jeltsin. 1991 august Moskvas kukkus läbi riigipöördekatse ja see andis impeeriumi väikerahvastele võimaluse omariikluse taastamiseks. 1991 19. august Allkirjastati liiduleping. Balti Sõjaväeringkonna ülem teatas Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee eest, et nüüdsest teostab tema võimu kolmes Balti liiduvabariigis. 1991 20. august Ülemnõukogu võttis vastu ,,Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest". 1991 6. september NSVL'i Riiginõukogu tunnustas kolme Balti riigi iseseisvust. 1991 september Balti riigid võeti vastu ÜRO'sse.
1924. aasta riigipöörde katse Eestis Tallinn 2008 1. detsembri riigipöördekatse oli 1924. aasta 1. detsembril Eestis toimunud ebaõnnestunud kommunistide riigipöördekatse. Umbes 350 mässajast sai tulevahetustes 125 surma, kuid hiljem vahistati veel üle 500 inimese. Valitsusele ustavate sõjaväelaste ja tsiviilisikute seas oli 26 ohvrit. Riigipöörde plaani koostajateks olid Jaan Anvelt ja Vene kodusõja veteran Karl Rimm. Plaan nägi ette pealöögi andmise Tallinnas ning seejärel võimuhaaramised Tartus, Narvas, Pärnus, Viljandis, Rakveres, Kundas ja Kohilas. Relvastatud ülestõus pidi algama 1. detsembri hommikul kell 5.15. Ülestõusnud olid
Detsembrikuumus "Detsembrikuumus" jutustab 1924. aasta 1. detsembril Tallinna haaranud mässust ja kommunistlikust riigipöördekatsest ning noore armastuse katsumustest keset märulit. Seni Eesti ajaloos üsna vähe tutvustamist leidnud kommunistide riigipöördekatse näitab, kui lähedal oli Eesti tol saatuslikul ööl oma noore iseseisvuse kaotusele. 29. november, 1924.Tundub et kommunism enam Eesti Vabariiki ei ohusta. Noor abielupaar Tanel ja Anna üritavad toime tulla Eesti sõjaväelase ning sidekeskuse töötaja kasina sissetulekuga, kuid otsustavad sõita Pariisi paremat elu otsima. Samal ajal aga kogutakse piiri taga mehi, Tallinnas varjavad end mässulised, rahva hulgas töötavad agitaatorid. 1
Igaüks nägi tulevast Venemaad ette omamoodi, kuid võimu haarasid enamlased, kes tahtsid vägivaldsete meetoditega üles ehitada sotsialistlik Venemaa. Kuid kas see oli tõesti tol ajal ainuke variant? Ajutine Valitsus püüdis riiki kriisist välja tuua, aga sõja jätkamine liitlasriikidega ärritas rahvast veel rohkem. Enamlased teadsid, kuidas rahvas enda poolele meelitada- nad lubasid neile rahu, leiba ja maad, seda mida inimesed kuulda tahtsid. Kornilovi riigipöördekatse läbikukkumine tugevdas enamlaste mõju ka tööliste ja soldatite nõukogudes. Ajutise Valitsuse maine oli nii madalale langenud, et enamlased ei näinud mingit takistust võimu üle võtmisega ning võimu üleminek enamlastele vormistati 26. Oktoobril 1917. Kongress võttis vastu maa- ja rahudekreedi, kus otsustati alustada läbirääkimistega rahu sõlmimiseks ja likvideeriti mõisnike surmaomandus.
● Sulaaeg – ühiskonna liberaliseerumine ● Stagnatsioon – ühiskonna seisakuaeg kõigis eluvaldkondades ● Dissidentlus - teisitimõtlemine ● Metsavendlus – aktiivne relvavõitlus NSVL-i vastu ● Suurküüditamine – ööl vastu 26. märtsi alanud operatsioon, kus küüditati 2,5% eestlastest ● Perestroika – sotsialistliku ühiskonna täiustamine ja ümberkorraldamine ● Augustiputš – Nõukogude Liidus toimunud riigipöördekatse ● Glasnost – avalikustamis ja sõnavabaduse suurendamine ● Sametrevolutsioon – rahumeelne revolutsioon Tšehhoslovakkias ● Sametlahutus – sellega loodi Tšehhoslovakkia asemel Tšehhi ja Slovakkia Millal toimus? ● Loodi VMN 1949 ● Loodi VLO 1955 ● Algas sula 1956 ● Algas stagnatsioon 1970 ● Algas perestroika 1985 ● Toimus augustiputš 1991 ● Lagunes NSVL 1991 ● Langes Berliini müür 1989 ● Taasühines Saksamaa 1990
Hitleri võimuletulek Terje Vaher 12B NSDAP loomine · 1919 sattus Hitler juhusikult Saksa Tööliste Partei koosolekule · 1921 sai Hitlerist partei juht · Vägivalla kasutamine. · 1922 halvenes riigi majanduslik seisund · 1923. aasta novembris `'Õllekeldri riigipöördekatse'' · Hitler ja tema liitlased arreteeriti. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/3/3f/ParteiabzeichenGold_small.png/220px-ParteiabzeichenGold_small.png http://channel.nationalgeographic.com/exposure/content/photo/photo/electing-hitler_45696_0_0_610x457.jpg · Vangis olles valmis raamat `'Mein Kampf'' · 1929 USA majanduskriis, mis jõudis ka Saksamaale · Hitleri partei populaarsus lubas tööd ja turvalist elu · Sõnavõttudes ründas juute, kes olevat süüdi halva majandusolukorra tõttu. · ''Heil Hitler'` · Peale II maailmas...
Perestroika-NSV liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine Glasnost- avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine fosforiidikampaania-1986. Aasta lõpp taheti rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus MRP-AEG- 1987. aasta augustis loodi esimene poliitiline ühendus Eesti Muinsuskaitse Selts- EMS 1987. aasta lõpul loodud esimene demokraatlikel põhimõtetel tuginev massiorganisatsioon Eestimaa laul- 1988 septembri massiüritus lauluväljakul, kus oli kohal 300 tuhat inimest Rahvarinne- 1988 aprill rahva liikumine perestroika toetamiseks ERSP- 1988 aastal esimene poliitiline erakond, Eesti Rahvuslik Sõltumatuse Partei interliikumine- 1988 aasta suvel mille moodustas liikumine eesotsas tehaste töölised (venelased) Suveräänsusdeklaratsioon- 1988. 16. nov millega sätestati eestlaste ülemuslikkus Balti kett- 23.august 1989 inimkett Tallinnast Vilniusesse Eesti, Läti, Leedu rahvad Eesti kongress- Eesti vabariigi kodanike vali...
ja Soomes tegutsemine Rahvasteliidus. Samas andis rahvusvaheline majanduskriis, mis algas 1920. aastate lõpul, end tunda ka Soomes nii majanduslikult kui poliitiliselt. CARL GUSTAV MANNERHEIM LAPUA- LIIKUMINE 1920. aastate lõpul tekkis Lapua-liikumine. 1930. aastal sooritasid lapualased marsi Helsingisse, sellest võttis osa üle 10 000 inimese. Lapua-liikumise mõjul suruti kommunistid Soome poliitikaelust kõrvale. Samas aga ei õnnestunud lapualaste endi riigipöördekatse ja ka see liikumine keelustati. On väidetud, et just püsima jäänud demokraatia oli see, mis hoidis ära 1939. aastal Soome alistumise NSV Liidule ja tagas iseseisvuse säilimise.
Retsensioon ,,Detsembrikuumus" Lähteandmed · Filmi nimi : ,,Detsembrikuumus" · Valmimise põhjus : EV 90. juubeli puhul · Rezissöör : Asko Kase · Stsenaarium : M. Ulman, L.Vahtre · Operaator : K. Lagerroos · Peaprodutsent : A. Talvik · Peaosalejad : S.Vares, T. Kork, L. Koikson, M. Malmsten · Valmimisaasta : 2008 · Zanr : draama · Põhiteema : 1.dets. riigipöördekatse Sisu Hoiti ära riigiköörde katse Venemaa poolt, mis toimus kõik ühe öö jooksul. Kindral Põdder oli see, kes sai esimesena haisu ninna mässust, kuid paraku ei tahtnud keegi teda uskuda ning kindral Unt lausa keelas tal olukorda sekkumast. Rünnakust ei teadnud keegi, see justkui tuli taevast nagu välk. Rüüstati nii Riigikogu hoone Toompeal, sõjakool Tondil kui ka Kaitseministeerium. Selgusele jõutakse siis, kui mäss on pea terves linnas juba maha surutud
Eesti taasiseseisvumine 1985. aasta märtsis sai uueks NLKP peasekretäriks Mihhail Gorbatsov. Venemaal olid keerulised ajad. Gorbatsovi kandidatuuri tooetati ning tema pidi riigi kriisist välja tooma. Ta hakkas riigis tegema ümberkorraldusi ehk perestroikasid. Eestis tekkisid perestroika ajal omad organisatsioonid. Massiorganisatsioon- Eesti Muinsuskaitse Selts, poliitiline erakond- Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei ning perestroika teotuseks Eestimaa Rahvarinne. Üheks suurimaks rahvarohkeks ürituseks oli massimeeleavaldus 150 000 inimesega, kus rahvas tähistas Vaino Väljase nimetamist uueks parteijuhiks. Kõige suuremaks ürituseks võib nimetada aga massiüritust " Eestimaa laul ". Seal oli kohal 300 000 inimest. Sellel üritusel kõlas laia avalikkuse ees ka üleskutse omariikluse taastamiseks. 16. novembril 1988. aastal võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suvenäärsusdeklaratsiooni, ...
Relvakonflikt Lätis Eesti Rahvaväe ja Landeswehri vahel. Eestlased võitsid Võnnu lahingu 23 juuni. Rahulepingule kirjutati alla 2.02.1920. · Venemaa tunnustas tingimusteta Eesti iseseisvust · Loobus kõigist varasematest õigustest Eesti suhtes · Tagas Eestile soodsa idapiiri. Sisepoliitika 1920-1934 Erakondi oli rohkelt ja valitsus vahetus sageli. Maareformi teostamine · Riigistati mõisnike maavaldused · Asendus mõisad taludega 1924. aasta 1.detsembril riigipöördekatse. Eestimaa kommunistlik partei hõivas venemaa korraldusel mitmed valitsusasutused ja sidekeskused. Suudeti maha suruda. 1929 loodi uus poliitiline liikumine Eesti Vabadussõjalaste Keskliit e vapsid. Nõudis põhiseaduse muutmist. 1934 jaanuaris hakkas kehtima vapside põhiseaduse projekt. 1934 märts sõjaväeline riigipööre. 1) J. Laidoner määrati sõjaväe ülemjuhatajaks. 2) suleti vabadussõjalaste organisatsioonid, väljaanded ja aktiivsemad liikmed arreteeriti
majanduskompleksist, üleminek turumajandusele ning oma eelarve ja rahasüsteem. Leidis ühiskonnas laialdase heakskiidu ning pani aluse ulatuslikule majandusreformide kava koostamisele. Iseseisvuse taastamine 1991. aastaks end ammendanud Perestroikapoliitika ei täitnud oma eesmärki ega uuendanud mõõdukate ümberkorraldustega sotsialistlikku ühiskonnakorda Nõukogude Liidus, vaid viis hoopis impeeriumi lagunemiseni. 1991. aasta augustis Moskvas läbikukkunud riigipöördekatse andis impeeriumi väikerahvastele võimaluse omariikluse taastamiseks. Erinevate poliitiliste jõudude kokkuleppe alusel võttis Ülemnõukogu 20. augustil 1991. aastal vastu "Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest". Peagi tunnistasid Eesti iseseisvust teised riigid. Eesti Vabariik oli taas maailma poliitilisel kaardil kui iseseisev ja suveräänne riik.
Eesti Kongressi Komitee esimees Tunne Kelam. 30. märts 1990 - ülemnõukogu kuulutas välja üleminekuperioodi, mis pidi lõppema Eesti Vabariigi taastamisega koostöös Eesti Kongressiga. Ülemnõukogu pani ametisse uue valitsuse eesotsas Edgar Savisaarega. 8. mai 1990 - taastati EV nimetus. Lõpetati ENSV sümbolite kasutamine. 15. mai 1990 - interliikumise vastutegevus. Meeleavaldus Toompea Lossi platsil. ! 1991 19. august 1991 - korraldati sõjaväeline riigipöördekatse Moskvas nn augustiputs 20. august 1991 - EV taasiseseisvumine. Ülemnõukogu võttis vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest. ! ! Tunne Kelam- Eesti Komitee esimees Arnold Rüütel- Ülemnõukogu esimees Edgar Savisaar- Valitsusjuht Lennart Meri- Välisminister Lagle Parek- Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei asutajaliige
soldatite nõukogud eesotsas Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukoguga. • IV Riigiduuma koosseisu kuulunud kodanlike parteide baasil loodud Ajutine Valitsus. Ajutise Valitsuse juhid Georgi Lvov Aleksandr Kerenski Kaksikvõimu aeg II • AV kehtestas riikliku vilja- ja kütusemonopoli. • Progressiivne tulumaks. • Ei väljutud sõjast. • Ei jagatud maad. • 4. juuli – tuli meeleavaldajate pihta. • August – kindral L. Kornilovi riigipöördekatse. Lavr Kornilov Kaksikvõimu aeg III • Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu. • Juulis suund relvastatud ülestõusule. • Septembris ülekaal nõukogudes bolševikele. • Enamlaste arv 350 000. Kaksikvõimu aeg IV • Vene poliitiline elu muutus väga kirevaks. Kõige olulisemad neli parteid: • Rahva Vabaduse Partei (kadetid) Kodanlik partei, kes nägi tulevast Venemaad demokraatliku vabariigina. • Sotsialistide-revolutsionääride Partei
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
