ühiskonnas, kuid sõdalaste eliit kogus märkimisväärselt mõjukust ja autoriteeti sel määral, et nende huvid ja väärtushinnangud muutusid keskseks Jaapani ühiskondlikus korralduses. Kyotos asuvad aristokraadid säilitasid keskajal oma privilegeeritud staatuse ja sidemed keisri perekonnaga, kuid enamjaolt läks tegelik võim üle sõdalaste klassi kätte. Põlluharijad ja maarahvas: Keskajal võisid põlluharijad ja maarahvas vabalt maad harida nii riigimaadel kui eravaldustes. Mõlemal juhul tasusid nad maamaksu vastavalt kas valitsusele või maaomanikule. Ühiskondliku klassina asetsesid põlluharijad ja maarahvas sõdalaste ja aristokraatide ning madalamat sorti maaharijate klasside vahepeal. Põlluharijate ja maarahva elutingimused ja ühiskondlikud õigused erinesid sõltuvalt nende poolt haritavast maatükist või valdusest ning nende suhete kvaliteedist maaomanike või nende esindajatega
pöörati vastureformatsioonile, st püüetele taastada katoliku usu mõjuvõim. LõunaEesti Poola Koosseisus v Maa jagati kolmeks presidentkonnaks, mille etteotsa määras kuningas eluaegse presidendi. v Kõrgeim kohalik võim kuulus asehaldurile. v Aadli esindusorganiks jäi Võnnus peetav Maapäev, seal osalesid ka linnade esindajad. v Kohut talupoegade üle mõistis eramaal mõisnik, riigimaal staarost. v Üldiselt oli talurahva olukord riigimaadel kergem kui eramaal. v Poola võim mõjus soodsalt Tartu, Viljandi ja Pärnu arengule. Linnaõigused sai ka Valga. LõunaEesti Poola Koosseisus v Poola ajal pöörati tõsist tähelepanu hariduse edendamisele. v Sellega tegeles jesuiitide ordu, mis rajas Tartusse nii gümnaasiumi kui tõlkide seminari. v Jesuiitide koolides õppis ka eestlasi. Kuna jesuiidid õppisid ära
kooskõlastab ehitustegevuse taotlusi kaitstavatel aladel; väljastab hoiuala teatisi; otsustab ehituskeeluvööndi vähendamise kaitstaval alal; menetleb kaitsealuse maa riigile müügi taotlusi. 2. Keskkonnainspektsioon korraldab kaitsealadel järelvalvet. 3. Keskkonnaagentuur korraldab loodus- ja keskkonnaseiret, analüüsib andmeid ning säilitab neid. 4. Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) korraldab riigimaadel kaitsealade looduskaitsetöid ning tegeleb külastuskorraldusega. 5. Keskkonnaministeeriumile alluvad kõik ülaltoodud riigiasutused. Ministeerium kavandab ja suunab Eesti keskkonnapoliitikat. Kasutatud kirjandus: https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?id=589821640&state=1;-164545161;est;eelisand;; https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/kaitstavad-alad https://www.natparks.ee/est/ajaloost
Vakuraamatud- Raamat, kus olid kirjas talupoegade kohustused. Johan Skyttel- Aitas kaasa Tartu Ülikooli asutamisel. 423Kuidas alustati rahvahariduse andmist eestlastele? Õpetama hakati külakoolides ning 17.saj pandi alus Eesti kirjakeele uurimisele. 4325Nõiaprotsessid Rootsi ajal: keda süüdistati? Posijaid, rahvaarste, teisiti mõtlejaid. 4532Mis reforme tegi Karl XI Eestimaal? 1680-1681 Viidi läbi reduktsioon *Vähendas talupoegade koormisi viies sisse vakuraamatu *Riigimaadel kaotati pärisorjus Altmargi rahu – Mõlema rahva vabariik Brömsebro rahu – Saaremaa Rootsile
1684 tartu külje all piiskopi mõisas koolmeistrite ja köstrite seminari. © Siimo Lopsik 2013 Johann Skytte?liivimaa esimene kndalkuberner. Kuidas alustati rahvahariduse andmist eestlastele? forseliuse õpilased panid aluse. Keda Rootsi ajal süüdistati nõidumises? Enamasti naised.karistati neid kes olid teistest erinevad,teadsid palju rohkem. Mis reforme tegi Karl XI Eestimaal?vähendas talupoegade koormisi viies sisse vaksaraamatuid kuhu oli kirja pandud talupoja kohustused. Riigimaadel pärisorjus sisuliselt kaotati ja vabastati ette orjuse täielikku kaotamist. © Siimo Lopsik 2013
aadli esindus, reduktsioon maad, aadli omavalitsus, Eestimaa rüütelkond, maapäev Kohtupidamine Talupoegade üle vakusekohus Mõisnik mõistab kohut Foogt mõistab kohut, talupoja üle, riigimaadel haagikohtunik staarostid maakonnas Talupojad Suured õigused, head Sunnimaised, rõhuti Maksud, teotöö elutingimused, mõisakoorimsed, maksude ühtlustamine teokohustus Linnad Kuressaare Tartu, Viljandi, Pärnu, Tallinn, Rakvere, Narva,
docstxt/.txt
Liivi sõda lõppes Pljussa vaherahuga 1583.aastal. Liivi sõjaga lõppeb keskaeg Eestis. Eesti kolme kuninga valduses- TABEL!!! 1. Nimeta, mis kuningate vahel oli jaotatud Liivimaa pärast Liivi sõda. Poola kuningas Sigismund II, Rootsi kuningas Karl IX, Taani kuningas Frederik II 2. Kirjelda Poola võimu ala. Maa oli jaotatud presidentkondadeks. Konstitutsioonid asehaldur. Maapäev! kohaliku aadli esindus. Mõisnik mõistab kohut talupoja üle, riigimaadel staarostid. Poolale kuulusid Tartu, Viljandi ja Pärnu linnad. Usuks oli Katoliiklus. Gümnaasium oli, tõlkide seminar. 3. Kirjelda Rootsi võimu ala. 4 maakonda. Eestimaa hertsogkond, Tallinna kuberner.Eestimaa rüütelkond. Foogt mõistab kohut. Maksud, teotöö-maksude ühtlustamine. Endiselt sunnitöölised. Rootsi võimu alla kuulusid Tallinn, Rakvere, Narva, Haapsalu ja Koluvere. Usk oli luterlus. Kuningas Karl IX lubas talupojad kooli
40, ühtlasi kinnitati ka Soomaa kaitseala kaitse korraldamise eeskirjad. · Soomaa Rahvuspark moodustati 8. detsembril 1993. aastal Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega nr. 19. · 1994. aasta juunil kinnitati Eesti Vabariigi Keskkonnaministri määrusega nr.19 Soomaa Rahvuspargi põhimäärus Alates 01.01.2007 on Soomaa rahvuspargi kaitsekorraldaja Riiklik Looduskaitsekeskus · Alates 01.02.2009 on Soomaa rahvuspargi valitseja Keskkonnaamet. Kaitsekorralduslikke töid riigimaadel ja külastuskorralduslikku tegevust teostab RMK Rahvuspargi põhieesmärgid Soomaa Rahvuspargi põhieesmärgiks on säilitada kogu siinset loodusmaastikku ja klassikalist kultuurmaastikku. Soomaa Rahvuspark on erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku loodukasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks.
viinajoomise. Kõikjal kerkis kõrtse. Karl XI valitsusaeg *Karl XI reformid 1680. a. Surus kuningas läbi otsuse reduktsiooni läbiviimiseks kogu riigis. Baltisaksa aadlikelt võeti riigile kõik rootsi ajal läänistatud maad ja kõik varem saadud maad, mille valdusõigust nad dokumentaalselt tõestada ei suutnud. Liivimaal läks riigi kätte 5/6 ja eestimaal üle poole mõisatest. Kõik talupoegade kohustused mõisa ees kanti vakuraamatusse. Taluperemehed vabastati peksukaristusest. Riigimaadel pärisorjus sisuliselt kaotati. 1694. piiras kuningas Liivimaa rüütelkonna omavalitsust, maanõunike kolleegium kaotati. *Suur nälg 1695.1697. oli kõikjal PõhjaEuroopas ikaldus. Linnades oli nälga surnuid vähem kui maal, sest seal olid viljavarud. Nälga suri Eestis umbes 70 000 75 000 inimest. Rootsi vedas samal ajal Eestist vilja välja. 1697. sai Rootsi kuningaks 15aastane Karl XII. Põhjasõda *Sõja algus ja Narva lahing
Sigismund Augusti privileeg tagasi aadlile tema endised maavaldused ja kinnitas talupoegade pärisorjuse. 2) Kuidas jagunesid Poola alad Lõuna-Eestis? (3 vojevoodkonda, 9 staarostkonda). Maa jagati kolme ossa- Tartu, Pärnu, Võnnu presidentkondadeks. Presidentkonnad(hiljem vojevoodkonnad) jagunesid oma korda 9-ks staarostkonnaks. 3) Iseloomustage talurahva olukorda Poola võimu all. Talupojad loeti endistviisi sunnimaiseks. Nende üle mõistsid kohut mõisnikud, riigimaadel staarostid. Aadlimõisnikud pidid arvestama, et talupoegi ei tohi võrreldes riigimõisatega liialt koormata. Talupojad said hakata ka oma talusid pidama. 4) Iseloomustage linnade arengut Poola võimu all.(ühtne Pärnu, 1584.a. Valga, allakäik). Pärast sõda elustusid Tartu, Viljandi ja Pärnu kaubalinnadena. Pärnu oli soodne sadama linn, Pärnu eksisteeris ühtse tervikuna. Linnade arengut Liivimaal mõjutas püsiv kindlusetus. 1584. aastal linnaõigused Valga alevile
mõisniku suvast · kodukariõigus piirati kodukariõigust (sellest vabastati taluperemehed) · kohtunikuks mõisnikud võimalus pöörduda Rootsi kohtu poole mõisa omavoli korral - Tulemused: pärisorjus sisuliselt kaotati riigimaadel; mõisnike võim talupoegade üle vähenes, kellest said kuninga alamad. - Koormised: teotöö (igapäevaselt mõisasse talust töölisi härja ja töövahendiga), abitegu (kiireloomulised hooajatööd (heinategu, viljalõikus), mõisavooris käimine (talvine viljavedu linna), loonusadam (vili, loomad, puud, hein, mesi), osalemine ajujahis (karud, hundid) 4. Varauusaegsed Eesti linnad a) 16.saj. lõpul oli Eestis 10 linna:
kultuurrohumaadel, piiratud on väetiste ning pestitsiidide kasutamist, iseloomuliku liigikoosseisu säilitamiseks ei ole neile aladele lubatud kultuurliike külvata ega anda neil aladel karjatatavatele loomadele lisasööta. 2013. a on kaitstavatel aladel hoolduses ligikaudu 27 000 ha ja taastamises ligikaudu 3 000 ha poollooduslikke koosluseid. Suurem osa hooldatavatest poollooduslikest kooslustest asub eramaal (48%), riigimaadel asub hooldatavast alast 33% ning 19% alasid on jätkuvalt riigi omandis oleval maal. Pärandkoosluste hooldatavast pindalast enamuse ehk 72% hooldavad füüsilisest isikust ettevõtjad, osaühingud ja aktsiaseltsid, eraisikud hooldavad 22% ja mittetulundusühingud 6% hooldatavast pindalast. 4 Rannaniitude ja lamminiitude seisund on tänu viimaste aastate taastamis- ja hooldamistöödele paranemas
Kohaliku aadli esindusorgan oli maapäev. Püüti taastada majandust. Tühjaks jäänud taludesse suunati uusasunikke. Tõusule järgnes aga kiiresti langus. Linnaõigused anti Valgale. · Usuelu maad üritati viia katoliiklikuks. Algas vastureformatsioon ja seda alustati kasvatamisega. Tähtis oli jesuiitide ordu, kelle keskuseks kujunes Tartu. Nende eestvedamisel edenes usuelu ja ka kultuur. · Talupoegade olukord Talupoegade üle mõistsid kohut mõisnikud, riigimaadel staarostid. Talupojad oli pärisorjad. Kuna enamik maid oli riigi valduses, siis neil oli rõhumine väiksem. See sundis ka mõisnikke vähendama koormisi. Rootsi · Poliitika Rootsi valdusi nimetati Eestimaa hertsogkonnaks. Rootsi kuningad kinnitasid kõik aadli senised õigused. Riigimaid haldas kindralkuberner. Provints oli jagatud linnuseläänideks. Riigimõisaid valitsesid kohapeal foogtid. Korraldati maksude ühtlustamist
Reduktsioon- riigi poolt annetatud maade tagasivõtmine. Liiga palju maid oli antud mõisale, riigi enda sissetulek vähenes. Kuningas Karl XI- reduktsioon, et maid tagasi saada, võttis kingitud maad tagasi. Maapäevad polnud eriti nõus. Eriti suur oli vastuseis Liivimaa kubermangus. Reduktsioon siiski toimus Em: ½ maadest riigile ja ½ mõisnikule.Sm: ¼ riigile. Lm: 4/5 riigile ja 1/5 aadlikele. Mõisnikud muutusid rentnikeks. 2/3 tulust kuulus riigile, 1/3 jäi endale. Riigimaadel talupoegade elu paranes. Toimus maade hindamine ja koormised viidi vastavusse maa viljakusega. Koormised pandi kirja vakuraamatusse. Talupoeg sai mõisniku üle kaevata, sai pärandada talu kasutamisõigust. Linnad. Käsitöö ja kaubandus. Rootsi aja 10 linna: Valga, Kuressaare, Pärnu, Tartu, Narva, Tallinn, Viljandi, Paide, Haapsalu ja Rakvere. Mõned linnad sattusid mõisnikeperedele, kes kasutasid neid kui oma lääni.
vabatalupojad, maavabad Rootsi aja alguses: Eesti oli sõdadest kurnatud – rahvaarv ca 100 000, 17. sajandi lõpuks 400 000 (rahuaeg+ migratsioon) Rootsi ajal – suurenes teoorjus, 1671.a vormistati Liivimaal juriidiliselt pärisorjus (Karl IX parandas talupoegade olukorda), samas Gustav II Adolf reformis kohtukorraldust: talupoegadele jäi alles õigus mõisnike peale kaevata; 1672. a sai kuningaks Karl XI, kelle reformidega riigimaadel pärisorjus sisuliselt kaotati ja selle täielik kaotamine oli vaid lähemate aastate küsimus Rootsi aja lõpus: 1695-1697 Suur nälg – hukkus umbes 70-75000 inimest Vene ajal – kehtestati terveks sajandiks taas pärisorjus, talurahva heaolu oli alguses suhteliselt suur, hiljem see lõppes; õiguslik olukord oli väga halb. 18. saj lõpul, kui traditsiooniline mõisamajandus vajas uuendusi ning Euroopast jõudsid ka Eestimaale revolutsioonilised vabaduse ja võrdsuse ideed,
Kongressi korraldusel osariiki viivate teede ja kanalite ehitamise kulud. Neljandaks, neli 640 aakri suurust maatükki antakse käesolevaga osariigi valdusse, et viimane saaks muuta selle oma valitsuse asukohaks. Nimetatud maatükid peavad vastavalt osariigi seadusandliku kogu juhtnööridele asuma ühes tükis üksteisele võimalikult lähedal osariigi seadusandliku kogu poolt valitud haldusüksustes ja piirkondades ükskõik millistel Ameerika Ühendriikidele kuuluvatel riigimaadel. Käesolevaga sätestatakse, et sellised maatükid määratakse kindlaks enne neid ümbritsevate Ameerika Ühendriikidele kuuluvate maade avalikku müüki. Viiendaks, õppeasutuste kasutusse eraldatakse kolmkümmend kuus 640 aakri suurust maatükki või terve kohalik haldusüksus koos muude õppeotstarbeks määratud maadega, mille määrab kindlaks Ameerika Ühendriikide President, ning see maa kuulub selle osariigi seadusandlikule kogule ja antakse selle poolt üksnes õppeasutuste kasutusse
Õpetas õpetajaid välja. 18. Reduktsioon-maade riigistamine? Vakuraamatud-talude ja lasuvate koormiste nimekiri Eesti ja Läti aladel 19. Kuidas alustati rahvahariduse andmist eestlastele? Koolmeistrite seminar, kus õpetati välja külakoolide õpetajaid. 20. Keda Rootsi ajal süüdistati nõidumises? Ennustajad, ravitsejad, posijad, 21. Mis reforme tegi Karl XI Eestimaal? Reduktsioon ja vakuraamat. Riigimaadel kaotati pärisorjus. KT 4. VENE AEG EESTIS 1700-1855 Põhjasõda 1700-1721. Sõja põhjused. 1. Venemaa tahe pääseda jäävabade sadamateni (pääs merele- ´´AKEN EUROOPASSE´´) 2. Rootsi raske siseolukord (nälg, kuninga surm, kuningalossi hävi9mine). 3. Rootsi naaberriikide soov kätte maksta viimase vallutuste eest 1550-1660.
Kolonaat- Sõltuv maarahvastik nn koloonid. Koloonideks muutusid linnaelanikud, kes majandusliku kriisi ajal asusid maale. Edaspidi muutus kolonaat talupoegade sunduslikuks ja pärilikuks maa külge kinnistamiseks. Koloonid olid eelkäijaiks kesk- ja uuema aja sunnismaistele. 1 Juriidiliste isikute tekkimine- Vana- Rooma õigussüsteem tunnustas õiguse kadnjatena ainult üksikisikuid. Roomas oli riigimaadel suur osatähtsus. Riigikassa oli kogumispaik, kus hoiti varasid. Linnakogukondi (municipium) tunnistati iseseisvate õigussubjektidena. 1. saj eKr on teada, et kollegiumite loomiseks on vaja vähemalt kolm liiget. Pärastpoole ka normaalseks korraks kolleegiumi loa nõutamine senatilt. Vabariigi perioodi lõpul olid nii munitsiipiumid kui ka erakorporatsioonid juriidiliste isikutena olemas. Endise riigikassa kõrvale tekkis imperaatori kassa(fiscus), millel oli
keelemurre. 1640-1740 nn. nõiaprotsessid Eestis (naised, erakud ja maaravitsejad, endised paganausu targad) Karl XI (1660)-1672 – 1697) Üle tüki aja Rootsi kuningas, kes ei sõdinud kogu aeg. Teostas siseriiklike reforme Liivimaal: 1680-1681 viidi Eestis läbi reduktsioon (mõisamaade riigistamine) Vähendas talupoegade koormisi, viies sisse vakuraamatud kus kõik talupoja kohustused kirjas olid. Riigimaadel pärisorjuse kaotamine, valmistades ette pärisorjuse täielikku kaotamist. Riigistamise vastu on siinsed mõisnikud – Joh. Reinhold von Patkul (põgeneb ja aitab luua Rootsi- vastast sõjaliitu) Suur nälg 1695-1697 (Eesti ajaloo suurim) – sureb u. 75000 inimest e. iga 5 eestlane. Karl XII (1697 – 1718) – uus kuningas oli noor ja kogenematu (15a.), kelle ajal ka Rootsi suurriik hävis. (Põhjasõjas).
Tegelikkuses aga hakati aadli õigusi peagi kärpima ja Liivimaa haldus korraldati ümber Poola-Leedu eeskujul. Maa jagati kolmeks presidentkonnaks, mis hiljem nimetati ümber vojevoodkondadeks. Neist kahe keskused olid Eesti alal (Tartu ja Pärnu), kolmas -- Võnnu (Csis) -- Läti territooriumil. Presidentkondade (vojevoodkondade) eesotsas olid enamasti poolakad või leedulased. Enamik maast (palju mõisaid oli jäänud omanikuta) läks riigi valdusse. Riigimaadel moodustati halduspiirkondadena 20 staarostkonda, millest Lõuna-Eesti alale jäi 10. Staarostkondade alla jaotusid omakorda riigimõisad -- folvarkid. Algul olid pooled staarostitest poolakad, pooled leedulased. Hiljem sai kolmandiku neist ametikohtadest ka Liivimaa Poola-sõbralikum aadel. Osa omanikuta Lõuna-Eesti maid jagati eluaegseteks läänideks Poola ja Leedu aadlile, maavalduse kaotanud saksa aadel kaotas ühtlasi ka ainukontrolli maa omavalitsuses.
talupoegadega ning suurt tähelepanu pöörati vastureformatsioonile, st püüetele taastada katoliku usu mõjuvõim. Maa jagati kolmeks presidentkonnaks, mille etteotsa määras kuningas eluaegse presidendi. Kõrgeim kohalik võim kuulus asehaldurile. Aadli esindusorganiks jäi Võnnus peetav Maapäev, seal osalesid ka linnade esindajad. Kohut talupoegade üle mõistis eramaal mõisnik, riigimaal staarost. Üldiselt oli talurahva olukord riigimaadel kergem kui eramaal. Poola võim mõjus soodsalt Tartu, Viljandi ja Pärnu arengule. Linnaõigused sai ka Valga. Poola ajal pöörati tõsist tähelepanu hariduse edendamisele. Sellega tegeles jesuiitide ordu, mis rajas Tartusse nii gümnaasiumi kui tõlkide seminari. Jesuiitide koolides õppis ka eestlasi. Kuna jesuiidid õppisid ära eesti keele, olid nad eestlaste seas päris populaarsed. Neilt ilmus eestikeelseid trükiseid,
1771. aastal riigipäeva avamisel peetud kõnes teatas kuningas, et peab oma suurimaks eesõiguseks olla sündinud rootslasena ning suurimaks auks olla vaba rahva ,,esimene kodanik". Gustav III sätestas usuvabaduse ja keelas piinamised. Majanduspoliitikas järgiti füsiokraatlikke põhimõtteid: viljakaubandusele seatud tõkked tühistati, kergendati talurahva maksukoormat. Sunnismaisus kaotati ning riigimaadel asunud talupoegadele anti õigus talud päriseks osta. 1789. aastal surus kuningas riigipäeval talupoegade ja linlaste toel aadliopositsiooni maha ning saatis riiginõukogu laiali. Kuningavõimu väliseks tugevdamiseks seati õukonnas sisse Prantsuse etikett. Jesuiitide väljasaatmine Hispaaniast ja Portugalist- Hispaanias on kuningas Carlos III. Reforme teostab hoopiski Pedro Aranda
Projekti käigus valiti välja, inventeeriti ja piiritleti ligi 38 000 ha uusi metsakaitsealasid. 1999-2002 panustas Rootsi-Eesti koostööprojekt "Metsa vääriselupaikade inventuur" samuti väiksemate kõrge loodusväärtusega metsaosade valiku metoodika väljatöötamisse. Praeguseks on kokku ca 1,9% (23 000 ha) metsade kogupindalast registreeritud metsa vääriselupaikadena. ehk tugipunktidena metsakaitsealade võrgustikus. 17 390 ha vääriselupaikades on kaitstud riigimaadel. Vabatahtlikkuse alusel sõlmitakse lepingud vääriselupaikade kaitseks ka eramaadel. Suuremad vääriselupaigad sobivad ka kaitsealade moodustamiseks. Eesti Natura 2000 võrgustik arendati välja 2001- 2004 ning selle raames määratleti samuti täiendavaid metsakaitsealasid EL nõuete täitmiseks. Siiski võeti palju rohkem metsi kaitse alla seoses liikide püsielupaikade moodustamisega. Kuigi kaitsealuste metsade kogupindala on viimase kümnendi jooksul märkimisväärselt kasvanud ja
Pariisi saadik saatis Stockholmi iga uue ilmunud entsüklopeedia köite. 1771. aastal riigipäeva avamisel peetud kõnes teatas kuningas, et peab oma suurimaks eesõiguseks olla sündinud rootslasena ning suurimaks auks olla ,,vaba rahva esimene kodanik". Gustav III sätestas usuvabaduse ja keelas piinamised. Majanduspoliitikas järgiti füsiokraatlikke põhimõtteid: viljakaubandusele seatud tõkked tühistati, kergendati talurahva maksukoormat. Sunnismaisus kaotati ning riigimaadel asunud talupoegadele anti õigus talud päriseks osta. 1789. aastal surus kuningas riigipäevas esindatud talupoegade ja linlaste toel aadliopositsiooni maha ning saatis riiginõukogu laiali. Kuningavõimu väliseks tugevdamiseks seati õukonnas sisse Prantsuse etikett. Gustav III valitsusajale langes teine revansisõda Venemaaga (178890). Edus kindel kuningas jagas juba kutseid Peterhofis toimuvale ballile ning riiginõukogu arutas tõsimeeli, millised
annaabi.ee 
