sätestatu peale. Tsiviilasjad on peamiselt vaidlused isikute vahel tsiviilõiguse valdkonnas, nt isik pöördub maakohtusse kindlustuselt õiglase kahjuhüvitise väljamõistmiseks. Kriminaal- ja väärteoasjad puudutavad süütegudega seonduvat Riigikohus vaatab nii kriminaal-, tsiviil- kui haldusasju läbi vastavas vähemalt kolmeliikmelises kohtukoosseisus (kolleegiumid). Riigikohtu üldkogu (kuuluvad kõik riigikohtunikud): 1). vaatab läbi kohtulahendeid; 2). teeb Vabariigi Presidendile ettepaneku kohtuniku ametisse nimetamiseks ja kohtuniku ametist vabastamiseks jms. Kohtualluvus - Isikule peab olema seadusega tagatud see, millisesse kohtusse ta võib pöörduda. Kohtualluvus võib olla 1).üldine (määratakse kohus, kuhu isiku vastu võib esitada hagisid, kui seaduses ei ole sätestatud, et hagi võib
muutmine põhiseadusega kooskõlastatuks. Seda paragrahvi käsitlenud kohtulahendi nr 3-4-1- 16-10 (selle otsusega tagas Riigikohus Eestis vabadusõigustele tugevama kaitse kui Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika) tulemusena anti Harju Maakohtu 28.oktoobri 2010. aasta taotlus lahendamiseks Riigikohtu üldkogule, millele on omakorda arvamuse esitanud ka õiguskantsler, justiitsminister, riigikogu, riigiprokuratuur, põhiseaduslikkuse järelvalve kolleegium ja mitmed riigikohtunikud. 2 Valmar Koemetsale oli esitatud süüdistus selles, et ta püüdis 20.jaanuaril 2010 astuda vaatamata varem toime pandud seksuaalse enesemääramise vastastele süütegudele seksuaalvahekorda alaealisega viimase tahte vastaselt. Seda sorti süütegu käsitleb Karistusseadustiku 9.peatüki 7-es jagu ,,Seksuaalse enesemääramise vastased süüteod", mille § 141 lg 1 järgi karistatakse teo toimepannud isikut ühe- kuni viieaastase vangistusega. Sama
Kriminaalkohus, mis tegeleb kriminaalaasjadega. Tsiviilkohus kodanike vahelised vaidlused. Tsiviil- ja kriminaalasju lahendatakse maa-ja ringkonnakohtus. Riigikohus on seadusandliku järelevalve kohus ning tavalisi kohtuasju seal ei arutata, kui seal arutatakse mõnda tsiviil või kriminaalasja siis peab see lugu olema erakorraline, sellest tekitatakse nn. pretsedent mille baasil riigkohtunikud koolitavad teisi kohtunikke. Riigikohtunikud nim parlamendi poolt. Ringkonna- ja maakohtunikud nim. riigikohtu poolt. Kohtunike elukutse on eluaegne, sellega püütakse tagada nende ausus. Kohtus toimub vaidlus, osapoolteks on süüdistaja(prokurör) ja kaitsja(advokaat). Tavaliselt on kohtuistungid avalikud. Eestis teevad otsuse kohtunik ja kaks kaasistujat. Notar on jurist kelle ülesandeks on koostada ja kinnitada ametlikke dokumente nt. testamendid, ost-müük jm.
Riigikohtusse kuulub 19 riigkohtunikku, kes vaatavad läbi kohtulahendeid kassatsiooni korras, samuti kohtulahendeid teistmise ja kohtuvigade parandamise menetluses. Riigikohus on tsiviil-, kriminaal- ja halduskolleegium ning põhiseaduslikkuse järelvalve kolleegium. Riigikohtu põhiseadustiku järelvalve kolleegiumisse kuulub 9 riigkohtunikku. Seda juhib Riigikohtu esimees Riigikohtus on Riigikohtu üldkogu, millesse kuuluvad kõik riigikohtunikud. (Kiris 2009) Riigikohtu üldkogu: vaatab läbi kohtulahendeid teeb ettepaneku Vabariigi Presidendile kohtuniku ametisse nimetamiseks ja kohtuniku ametist vabastamiseks lahendab kohtuniku eksamikomisjoni ja distsiplinaarkolleegiumi otsuse peale esitatud kaebusi otsustab distsiplinaarasja algatamise Riigkohtu esimehe suhtes täidab muid seadusest ja Riigikohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid 1
Riigikohtusse võib kassatsioonkaebuse esitada iga menetlusosaline, kes ei ole rahul madalama astme kohtu otsusega. Riigikohus võtab kassatsioonkaebuse menetlusse, kui kaebuses esitatud väited võimaldavad arvata, et madalama astme kohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse normi või on oluliselt rikkunud protsessiõiguse normi, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Riigikohtu esimees Riigikohtu esimehe nimetab Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul üheksaks aastaks. Kõik riigikohtunikud nimetab ametisse VP riigikohtu esimehe ettepanekul. Riigikohtu koosseis: Riigikohtus on 19 kohtunikku. Kohtu tegevust juhib Riigikohtu esimees. Riigikohtunikud töötavad neljas kolleegiumis: tsiviil-, kriminaal- või halduskolleegiumis ja põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumis. 9- liikmelise põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi esimees on Riigikohtu
kriminaal-, tsiviil- ja halduskolleegium). Eesti kohtusüsteem Riigikohus vaatab nii kriminaal-, tsiviil- kui haldusasju läbi vastavas vähemalt kolmeliikmelises kohtukoosseisus (kolleegiumid). Riigikohtus on 19 kohtunikku, kes kõik kuuluvad kas tsiviil-, kriminaalvõi halduskolleegiumisse. Lisaks on Riigikohtus põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, kuhu kuulub 9 riigikohtunikku, esimees on Riigikohtu esimees. Riigikohtus on ka üldkogu, kuhu kuuluvad kõik riigikohtunikud. Riigikohtu üldkogu: vaatab läbi kohtulahendeid, teeb Vabariigi Presidendile ettepaneku kohtuniku ametisse nimetamiseks ja kohtuniku ametist vabastamiseks jms. Riigikohtu üldkogust on õigus sõnaõigusega osa võtta justiitsministril, v.a juhul, kui vaadatakse läbi kohtulahendeid. Kohtumenetlus ja asjaajamine kohtus toimub eesti keeles ning kohtumenetluse seaduses sätestatud juhtudel muus keeles. Eesti kohtusüsteem Kui esimese astme kohus (maa- või halduskohus) on
kohtukolleegium, kuhu kuulub kolm kohtunikku. Eestis on kaks ringkonnakohut, Riigikohus on Eesti kõrgeim kohus. Põhiseaduse järgi on Riigikohus kassatsioonikohus ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Esimese ja teise astme kohtutest eraldatud, tal on eraldiseisev eelarve ja struktuur. Lisaks on riigikohtu pädevuses ka mõningad kogu kohtusüsteemi puudutavad ülesanded, sealhulgas kohtunike valik ja kohtunike koolituse korraldamine. Riigikohtunikud töötavad neljas kolleegiumis: tsiviil-, kriminaal- või halduskolleegiumis ja põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumis. Riigikohtu kohtunikud nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul ja Riigikohtu esimehe nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul Muud kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu ettepanekul. Kohtuniku saab ametisoleku ajal kriminaalvastutusele võtta ainult Riigikohtu ettepanekul ja Vabariigi Presidendi nõusolekul
1.3. Riigikohtu seisukoht Olles analüüsinud õiguskantsleri taotlust ning asjast huvitatud isikute, Riigikogu põhiseaduskomisjoni, justiitsministri ja Vabariigi Valimikomisjoni, seisukohti, asus Riigikohus seisukohale, et õiguskantsleri taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna selles nimetatud sätted ei ole põhiseadusega vastuolus. 9 Otsuse juures tuleb panna tähele, et otsus ei kaugeltki mitte üksmeelselt, mis on nähtav sellest, et riigikohtunikud Jüri Põld, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu ning Julia Laffranque esitasid otsusega seoses ka oma eriarvamuse. Riigikohtu menetluse käigus tõusetus lisaks sisulisele taotluse lahendamisele küsimus ka selle osas, et kas Riigikohtul on üldsegi õigust hinnata Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seadusest tulenevate piirangute põhiseaduspärasust. Küsimust analüüsides andis üldkogu hinnangu, et Riigikohus jääb üldkogu 19. aprilli 2005. aasta seisukoha juurde, milles
on oluliselt rikkunud protsessiõiguse normi, mis võis kaasa Kohtunikuks ei või nimetada isikut: teenistusest lahkumist või pärast tuua ebaõige kohtulahendi. Riigikohtus on 19 kohtunikku. Kohtu tegevust juhib Riigikohtu 1) kes on süüdi mõistetud kuriteo naasmist rahvusvaheliselt esimees. Riigikohtunikud töötavad neljas kolleegiumis: tsiviil-, toimepanemise eest; tsiviilmissioonilt puudub kriminaal- või halduskolleegiumis ja põhiseaduslikkuse 2) kes on kohtuniku-, notari-, võimalus tagasi pöörduda järelevalve kolleegiumis. vandetõlgi või kohtutäituri ametist samasse kohtusse vabale
Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus. Riigikohtu pädevuses on: põhiseaduslikkuse järelevalve teostamine; kohtulahendite kassatsiooni korras läbivaatamine; kohtuvigade parandamine; teistmisavalduste läbivaatamine; muude seadusest tulenevate ülesannete täitmine. Riigikohtu esimehe nimetab ametisse parlament presidendi ettepanekul. Riigikohtunikud nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul. Kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsetena. Maa-ja linnakohud arutavad esimese astme kohtuna tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Halduskohus arutab esimese astme kohtuna tema pädevusse antud haldusasju. Maa-, linna- ja halduskohtu lahendeid vaatab apellatsiooni korras läbi teise astme kohtus ehk ringkonnakohus. Riigikohtusse saab edasi kaevata ringkonnakohtu lahendeid kassatsiooni korras.
219. review judgements vaatavad üle kohtuotsused 220. by way of appeal proceedings apellatsioonimenetluse teel 221. divided into chambers jagatud kambritesse 222. respectively vastavalt 223. handling criminal offence matters käsitleb kriminaalkuritegusid 224. in panels of at least three judges vähemalt kolmest kohtunikust koosnevas paneelis 225. en banc - (kohtunikekogu) täies koosseisus 226. the justices of the Supreme Court riigikohtunikud 227. a leave to appeal luba apelleerida 228. to grant andma 229. Appeals Selection Committee apellatsioonide valimiskomisjon 230. to compose/ of koosnema 231. the highest body kõrgeim organ 232. competent to act kompetentne tegutsema 233. court of constitutional review põhiseaduslikkuse järelevalve kohus 234. rare in legal tradition õigustraditsioonis haruldane 235. independent in their activities oma tegevuses sõltumatu 236
tagatised - ametipalk, kohtuniku lisatasusid (reguleeritud kohtute seaduse), kohtuniku pensioni, kohtuniku puhkust jm tagatisi, mis kaasnevad tema ametiseisundiga. Kohtuniku ametist vabastamine - tema soovil; vanuse tõttu 68 a vanuseks saamisel; ametisse sobimatuse tõttu (3 a jooksul peale ametisse nimetamist); kohtu likvideerimisel; kohtunike arvu vähendamisel; jm seaduses loetletud põhjustel. I ja II astme kohtuniku vabastab ametist Vabariigi President Riigikohtu esimehe ettepanekul. Riigikohtunikud vabastab ametist Riigikogu. Riigikohtu esimehe võib Riigikogu ametist vabastada esimehe enda soovil Vabariigi Presidendi ettepanekul, kui ta haiguse tõttu või muul põhjusel kuus kuud järjest on kestvalt võimetu täitma oma ametiülesandeid. Kohtuniku ametist tagamine ainult kohtuotsusega. Kohtute juures asuvad üksused - Maakohtutes on kinnistusosakonnad, kus peetakse: kinnistusraamatut;
kohtunikust koosnevas kohtukoosseisus Riigikohus vaatab nii kriminaal-, tsiviil- kui haldusasju läbi vastavas vähemalt kolmeliikmelises kohtukoosseisus (kolleegiumid). Riigikohtus on 19 kohtunikku, kes kõik kuuluvad kas tsiviil-, kriminaal- või halduskolleegiumisse. Lisaks on Riigikohtus põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, kuhu kuulub 9 riigikohtunikku. Riigikohtus on ka üldkogu, kuhu kuuluvad kõik riigikohtunikud. Riigikohtu üldkogu: vaatab läbi kohtulahendeid, teeb Vabariigi Presidendile ettepaneku kohtuniku ametisse nimetamiseks ja kohtuniku ametist vabastamiseks jms. Riigikohtu üldkogust on õigus sõnaõigusega osa võtta justiitsministril, v.a juhul, kui vaadatakse läbi kohtulahendeid. Kohtumenetlus ja asjaajamine kohtus toimub eesti keeles ning kohtumenetluse seaduses sätestatud juhtudel muus keeles.
Riigikohtule põhjendatud taotluse tunnistada seda oma otsusega. Riigikohtu üldkogu otsus vabastab Riigikohtu esimehe ametist. Kui Riigikohtu esimees vabastatakse kohtunikuametist, vabastatakse ta ka kohtu esimehe ülesannetest. Kohtu esimehe ülesannetest vabastatud Riigikohtu esimehel säilivad riigikohtuniku volitused. Kedagi ei tohi nimetada kohtu esimeheks kaheks ametiajaks järjestikku. Riigikohtus on üldkogu, kuhu kuuluvad kõik riigikohtunikud. Riigikohtu üldkogu: 1) vaatab seaduses sätestatud alustel läbi kohtulahendeid; 2) teeb Vabariigi Presidendile ettepaneku kohtuniku ametisse nimetamiseks ja kohtuniku ametist vabastamiseks; 3) lahendab kohtuniku eksamikomisjoni otsuste peale esitatud kaebused; 4) lahendab distsiplinaarkolleegiumi otsuste peale esitatud kaebused; 5)otsustab distsiplinaarasja algatamise Riigikohtu esimehe suhtes ja teavitab sellest Riigikogu
põhjendatud taotluse tunnistada seda oma otsusega. Riigikohtu üldkogu otsus vabastab Riigikohtu esimehe ametist. Kui Riigikohtu esimees vabastatakse kohtunikuametist, vabastatakse ta ka kohtu esimehe ülesannetest. Kohtu esimehe ülesannetest vabastatud Riigikohtu esimehel säilivad riigikohtuniku volitused. Kedagi ei tohi nimetada kohtu esimeheks kaheks ametiajaks järjestikku. Riigikohtus on üldkogu, kuhu kuuluvad kõik riigikohtunikud. Riigikohtu üldkogu: 1) vaatab seaduses sätestatud alustel läbi kohtulahendeid; 2) teeb Vabariigi Presidendile ettepaneku kohtuniku ametisse nimetamiseks ja kohtuniku ametist vabastamiseks; 3) lahendab kohtuniku eksamikomisjoni otsuste peale esitatud kaebused; 4) lahendab distsiplinaarkolleegiumi otsuste peale esitatud kaebused; 5)otsustab distsiplinaarasja algatamise Riigikohtu esimehe suhtes ja teavitab sellest Riigikogu
4. kui see tuleneb välislepingust 5. esimese astme kuritegu, mis kahjustab eesti elanikkonna elu ja tervet, riigivõimu teostamisel ja kaitset keskkonda. Süüteo toimepannud: 1. eesti kodanikud 2. välisriigi kodanikud 3. kodakondsusetud isikud (nii FI, kui ka JUR). Aga on isikud, kellele laienev diplomaatiliine immuniteet, menetluslik immuniteet või indemniteet. Seega PS ja RVL on ettenähtud (nt. RK liikmed, VP, Riigikohtunikud, kohtunikud jne) menetluslik immuniteet, nende kohta ei või menetlustoiminguid algatada, kuni selleks ei ole luba (ei ole võetud nendest immuniteedi). Kaasaja KriM järgi ei ole vaja kriminaalmenetluse algatamist (vanasti oli vajalik määrus; algatati). Praegu esimene menetlustoiming tähendabki algatamist. Esimese astme kohtuniku immuniteet ja indomniteet (maakohtunikud) on seotud Riigikohtu üldkogu otsusega (teeb ettepaneku VP-le nimetamiseks ja tema ka, kui on põhjus, annab luba
ringkonnakohtu kriminaal-, tsiviil- ja halduskolleegium). Riigikohus - vaatab nii kriminaal-, tsiviil- kui haldusasju läbi vastavas vähemalt kolmeliikmelises kohtukoosseisus (kolleegiumid). Riigikohtus on 19 kohtunikku, kes kõik kuuluvad kas tsiviil-, kriminaal- või halduskolleegiumisse. Lisaks on Riigikohtus põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, kuhu kuulub 9 riigikohtunikku, esimees on Riigikohtu esimees .Riigikohtus on ka üldkogu, kuhu kuuluvad kõik riigikohtunikud. Riigikohtu üldkogu: vaatab läbi kohtulahendeid, teeb Vabariigi Presidendile ettepaneku kohtuniku ametisse nimetamiseks ja kohtuniku ametist vabastamiseks jms. Riigikohtu üldkogust on õigus sõnaõigusega osa võtta justiitsministril, v.a juhul, kui vaadatakse läbi kohtulahendeid. Kohtumenetlus ja asjaajamine kohtus toimub eesti keeles ning kohtumenetluse seaduses sätestatud juhtudel muus keeles. Kolmanda astme kohus, Riigikohus, vaatab asju läbi kassatsiooni korras, kusjuures
a. läbinud ettevalmistusteenistuse või sellest vabastatud b. läbinud kohtunikueksami Kohtute seadus §§ 66 jj 2. teise astme kohtunik (ringkonnakohtunik) KS § 51 a. kogenud ja tunnustatud jurist b. sooritanud kohtunike eksami 3. kolmanda astme kohtunik (riigikohus) KS § 52 a. kogenud ja tunnustatud jurist II Kohtuvõimu legitimatsioon 1. Riigikohtu esimees PS § 65 p.7, § 150 lg 1 2. Riigikohtunikud PS § 65 p.8; § 150 lg 2 3. muud kohtunikud PS § 78 p.13, § 150 lg 3 KS § 55 III Vanne KS § 56 § 39 Kohtusüsteem I Sätestus PS §§ 148, 149 KS 2., 3., 4. ptk Maa- ja linnakohtud on üldasjade kohtud. Arutavad tsiviil- ja kriminaalasju. II Esimese astma kohus 1. maakohus KS § 9 lg 2 · Harju maakohus · Viru maakohus · Pärnu maakohus · Tartu maakohus
kohtunikust koosnevas kohtukoosseisus Riigikohus vaatab nii kriminaal-, tsiviil- kui haldusasju läbi vastavas vähemalt kolmeliikmelises kohtukoosseisus (kolleegiumid). Riigikohtus on 19 kohtunikku, kes kõik kuuluvad kas tsiviil-, kriminaal- või halduskolleegiumisse. Lisaks on Riigikohtus põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, kuhu kuulub 9 riigikohtunikku. Riigikohtus on ka üldkogu, kuhu kuuluvad kõik riigikohtunikud. Riigikohtu üldkogu: vaatab läbi kohtulahendeid, teeb Vabariigi Presidendile ettepaneku kohtuniku ametisse nimetamiseks ja kohtuniku ametist vabastamiseks jms. Riigikohtu üldkogust on õigus sõnaõigusega osa võtta justiitsministril, v.a juhul, kui vaadatakse läbi kohtulahendeid. Kohtumenetlus ja asjaajamine kohtus toimub eesti keeles ning kohtumenetluse seaduses sätestatud juhtudel muus keeles.
a. läbinud ettevalmistusteenistuse või sellest vabastatud b. läbinud kohtunikueksami Kohtute seadus §§ 66 jj 2. teise astme kohtunik (ringkonnakohtunik) KS § 51 a. kogenud ja tunnustatud jurist b. sooritanud kohtunike eksami 3. kolmanda astme kohtunik (riigikohus) KS § 52 a. kogenud ja tunnustatud jurist II Kohtuvõimu legitimatsioon 1. Riigikohtu esimees PS § 65 p.7, § 150 lg 1 2. Riigikohtunikud PS § 65 p.8; § 150 lg 2 3. muud kohtunikud PS § 78 p.13, § 150 lg 3 KS § 55 III Vanne KS § 56 § 39 Kohtusüsteem I Sätestus PS §§ 148, 149 KS 2., 3., 4. ptk Maa- ja linnakohtud on üldasjade kohtud. Arutavad tsiviil- ja kriminaalasju. II Esimese astma kohus 1. maakohus KS § 9 lg 2 · Harju maakohus · Viru maakohus · Pärnu maakohus · Tartu maakohus
(PS § 149 lg 3 teine lause). Riigikohtu otsused on madalamalseisvatele kohtutele kohustuslikud. 9.5. Kohtuniku staatus ning sotsiaalsed garantiid Kohtuniku ametisse nimetamine PS § 147,150 Avaliku konkursi alusel. Kordamisküsimused 2012 Riigiõigus NB! Abistav materjal, mitte "piletid" Eluaegsena, I ja II astme kohtunikud Vabariigi President Riigikohtu üldkogu ettepanekul, riigikohtunikud Vabariigi President Riigikohtu esimehe ettepanekul. Riigikohtu esimehe Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul. EV kodanik, magistrikraad õiguse õppesuunal, eesti keel C1, kõrgete kõlbeliste omadustega, kohtuniku tööks vajalike võimete ja isikuomadustega. Läbinud ettevalmistusteenistuse (konkurss, kestus 2 aastat) või Vabastatud ettevalmistusteenistusest (kogenud ja tunnustatud jurist) ja Sooritanud kohtunikueksami.
b. läbinud kohtunikueksami Kohtute seadus §§ 66 jj 2. teise astme kohtunik (ringkonnakohtunik) KS § 51 50 a. kogenud ja tunnustatud jurist b. sooritanud kohtunike eksami 3. kolmanda astme kohtunik (riigikohus) KS § 52 a. kogenud ja tunnustatud jurist II Kohtuvõimu legitimatsioon 1. Riigikohtu esimees PS § 65 p.7, § 150 lg 1 2. Riigikohtunikud PS § 65 p.8; § 150 lg 2 3. muud kohtunikud PS § 78 p.13, § 150 lg 3 KS § 55 III Vanne KS § 56 § 39 Kohtusüsteem I Sätestus PS §§ 148, 149 KS 2., 3., 4. ptk Maa- ja linnakohtud on üldasjade kohtud. Arutavad tsiviil- ja kriminaalasju. II Esimese astma kohus 1. maakohus KS § 9 lg 2 Harju maakohus Viru maakohus Pärnu maakohus Tartu maakohus
b. sooritanud kohtunike eksami 3. kolmanda astme kohtunik (riigikohus) KS § 52 a. kogenud ja tunnustatud jurist 51 II Kohtuvõimu legitimatsioon 1. Riigikohtu esimees PS § 65 p.7, § 150 lg 1 2. Riigikohtunikud PS § 65 p.8; § 150 lg 2 3. muud kohtunikud PS § 78 p.13, § 150 lg 3 KS § 55 III Vanne KS § 56 § 39 Kohtusüsteem I Sätestus PS §§ 148, 149 KS 2., 3., 4. ptk Maa- ja linnakohtud on üldasjade kohtud. Arutavad tsiviil- ja kriminaalasju. II Esimese astma kohus 1. maakohus KS § 9 lg 2
liige ega välismaa äriühingu filiaali juhataja, pankrotihaldur jms. Kohtunik vabastatakse ametist: tema soovil; vanuse tõttu 68 a vanuseks saamisel; ametisse sobimatuse tõttu (3 a jooksul peale ametisse nimetamist); kohtu likvideerimisel; kohtunike arvu vähendamisel jm seaduses loetletud põhjustel. I ja II astme kohtuniku vabastab ametist Vabariigi President Riigikohtu esimehe ettepanekul. Riigikohtunikud vabastab ametist Riigikogu. Riigikohtu esimehe võib Riigikogu ametist vabastada esimehe enda soovil Vabariigi Presidendi ettepanekul, kui ta haiguse tõttu või muul põhjusel kuus kuud järjest on kestvalt võimetu täitma oma ametiülesandeid. 10 Lisaks apellatsioonile ja kassatsioonile on kohtumenetlusseadustikes ette nähtud võimalus kohtulahendite teistmiseks.
Riigikohtusse võib kassatsioonkaebuse esitada iga menetlusosaline, kes ei ole rahul madalama astme kohtu otsusega. Riigikohus võtab kassatsioonkaebuse menetlusse, kui kaebuses esitatud väited võimaldavad arvata, et madalama astme kohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse normi või on oluliselt rikkunud protsessiõiguse normi, mis võis kaasa tuua ebaõiglase kohtulahendi. Riigikohtus on 19 kohtunikku. Kohtu tegevust juhib riigikohtu esimees. Riigikohtunikud töötavad neljas kolleegiumis: tsiviil-, kriminaal- või halduskolleegiumis ja põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumis. 135. Millised on kohtunike kohustused? Kohtunike kohustused on sätestatud kohtute seaduse (KS, RT I 2002, 64, 390; 04.03.2011, 1) 9. peatükis. Kohtunikul on üldkohustused, vaikimiskohustus, nõupidamissaladuse hoidmise kohustus, juhendamiskohustus ja enesetäiendamise kohustus. 136. Millised on kohtunike sotsiaaltagatised?
annaabi.ee 
