struktuuriüksuseks sai riigiarhiiviosakond · 2000. a Augustis kinnitatud Rahvusarhiivi põhimäärus taastas Riigiarhiivi iseseisva arhiivina · 2001. a Ilmus Riigiarhiivi fondide teatmiku II osa (kokku on ilmunud 13 väljaannet) 2. AJALUGU Riigiarhiiv moodustab olulise osa meie rahvuslikust mälust. Arhiividokumendid alates Eesti Vabariigi väljakuulutamisest kuni taasiseseisvumiseni. Võib öelda, et Eesti taasiseseisvumise protsess on tuginenud suures osas just Riigiarhiivis säilitatavatele dokumentidele, mida on kasutatud nii nõukogude okupatsiooni aegsete "valgete laikude" ja "mustade aukude" kõrvaldamiseks meie ajaloos. Vabariigi Valitsus kinnitas 9. detsembril 1921. aastal Tartu Ülikooli professor A.R. Cederbergi juhitud Arhiivikomisjoni otsuse asutada Riigiarhiiv Tallinnasse ja ajalooline Riigi Keskarhiiv Tartusse. Riigiarhiiv alustas tegevust Riigikantselei alluvuses endise kubermangu-valitsuse arhiivi ruumides Toompeal
aastast), enam kui 11 miljonit digitaalkujutist veebis (ca 1,5% kogudest, ca 125 000 arhivaali), 9,5 miljonit meetrit filmijäädvustusi (vanimad 1908. aastast), enam kui pool miljonit fotot (vanimad 19. sajandist), ligi 100 000 kaarti (vanim 17. sajandi esimesest poolest), teadaolevalt 2200 pitserit, ca 1500 pärgamentdokumenti. Kaartide infosüsteem. Kaartide infosüsteem sisaldab peamiselt Eesti kahes suuremas arhiivis -- ajalooarhiivis ja riigiarhiivis -- hoiul olevate kaartide kirjeldusi ja digikujutisi. Ajalooarhiivi kaardikogu puhul on tegemist riigi suurima ja hinnalisima ajalooliste kaartide kollektsiooniga -- dokumentide koguarvuks on pakutud 80 000100 000. Kaardikogu on äärmiselt kirev. Üldgeograafiliste, topograafiliste, hüdrograafiliste, melioratsiooni, teede jm erikaartide üle on arvuliselt domineerivaks rühmaks piiri ja maakasutusplaanid. Riigiarhiivi vanimad kaardid pärinevad alles 19. sajandi teisest poolest
kinnitab vanaduse vahekord vana ja uue peremehe vahel. Tolleaegse riikliku arhiivi nõukogu liige, tuntud suguvõsade uurija, kadunud Tiido Laur viis Laidoneride sugupuu Põhjasõjani. Ta püstitas ka hüpoteesi, et Laidoneride suguvõsa on pärit Saaremaalt. Nimelt näitab ta uurimuses "Laidoneride kõrgeauline suguvõsa LõunaEesti vaku ja revisjoniraamatute valgustusel", et arvas esialgu Laidoneride esiisa Sarrema Jurri olevat tulnud Viiratsi valda Põhjasõja ajal. Riias Läti riigiarhiivis alalhoitavast Viiratsi mõisa 1713.a. vakuraamatust luges ta välja, et Kurika küla peremeeste hulgas oli "Sarrema Jurri", kelle peres 4 tööjõulist hinge. 1717.a. kohta on samas kirjas, et "Laido oder Sarrema Jurri", kelle peres 4 tööjõulist hinge. 1717.a. kohta on samas kirjas, et "Laido oder Sarrema Jurri" peres on juba 6 liiget. Uurija oletab, et see esiisa "Laido Jüri" tõi saartelt hüüdnime "laid". Tema talu Kurikal hakati hüüdma "Laidu" taluks 1713. ja 1717
roodiumi ning plaatina ja iriidiumi sulameist valmistatakse keemiatööstuse aparatuuri. Väga puhast plaatinat kasutatakse takistustermomeetrites, termopaarides, elektrikontaktides ja elektrikuumutites. Plaatina on ka kõige kasutatavamaid katalüsaatoreid, eriti oksüdatsioonireaktsioonide puhul. Umbes 10% plaatinatoodangust tarbib juveelitööstus. -- Plaatinast on valmistatud esimesed kilogrammi ja meetri etalonid (arhiivikilogramm ja arhiivimeeter), neid säilitatakse Prantsuse Riigiarhiivis. Arhiivietalonide koopiad on tehtud plaatina (90%) ja iriidiumi (10%) sulamist. Plaatina kohta: H. Karik ja A. Tõldsepp, «Kallimad kui uued» (1974). Lisaks veel, et plaatina avastati 1735 a.-l Julius Scaliger-i poolt ja et nimi plaatina tuleneb hispaaniakeelsest sõnast "platina" e. väike hõbe. Nimi: Platina Sümbol: Pt Aatomi number: 78 Aatomi mass: 195.078 amu Sulamistemperatuur: 1772.0 °C (2045.15 °K, 3221.6 °F) Keemistemperatuur.: 3827.0 °C (4100.15 °K, 6920.6 °F)
sajandil, usupuhastus. KATEKISMUS lühike kristliku usuõpetuse tähtsamaid seisukohti esitav käsiraamat. MAARJAMAA oli Liivimaa ja Eestimaa alade üldine nimetus, mille 1201. aastal laskis käibele piiskop Albert. KROONIKA ajaloosündmusi nende toimumise järjestuses esitav teos, ajaraamat. FOLKLOOR rahvaluule, laiemalt ka rahvamuusika, -tants jm vaimne looming. TAANI HINDAMISRAAMAT on 13. sajandist pärinev mitmekesise sisuga pärgamentköide, mida alates 1929. aastast hoitakse Taani Riigiarhiivis Kopenhaagenis. Taani hindamisraamatu lasi koostada Valdemar II Võitja PIIBEL ristiusu õpetuste aluseks olev pühade tekstide kogu. Kes? (elulugu + tähtsus meie kirjandusloos) O. W. MASING (17631832) Äksi pastor, eestlasest köstri poeg, eesti aimekirjandusele aluse panija, esimese järjepidevama eesti ajalehe välja andmine, aabitsate, aritmeetikaraamatu, kooliraamatute kirjutaja, eesti kirjakeele uuendaja, tõi Õ tähe eesti keelde, H
vabalt kirikule annetada https://www.tallinn.ee/est/arhiivindus/Eesti-vanim-urik Vanuselt järgmised Eestis säilinud ürikud on · Tartu Ülikooli raamatukogu käsikirjade osakonnas olev maavalduse kinkekiri 1239. aastast · Eesti Ajalooarhiivis olev Taani kuninga Erik IV poolt välja antud ürik kirikukümnise kohta, dateeritud 1240. aasta 24. juuniga. Suur Eestimaa nimistu hoiul Taani Riigiarhiivis Kopenhaagenis Suur Eestimaa nimistu on Taani hindamisraamatu üks osa. See on koostatud munkade poolt aastatel 1219-1220, kes Eestimaal ringi liikusid ja rahvast ristisid. Munkade koostatud nimistus on üle 500 kohanime Harju ja Virumaalt. 421 neist on kasutusel tänapäevani. Ära toodud on ka maavaldussuhted. https://et.wikipedia.org/wiki/Taani_hindamisraamat 3. Saagad, letopissid, kroonikad Saagad Enamik Baltimaadega seotud saagateateist on seotud lahingute ja röövretkedega.
Järgnenud talve hakul osales Riipalu pataljon ainsa eestlaste väeosana Stalingradi lahingus-õnneks küll mitte piiramisrõngas vaid välisrindel,võideldes Punaarmee piiramisvägede vastu.Riipalu üöendati hauptmanniks (kapteniks) Ja 18. jaanuaril 1943 jõudis ta oma väeosa riismetega Eestisse tagasi.Riipalule endale ja veel 41 mehele jäi sellest sõjaseiklusest mälestuseks II klassi Raudrist.Sama aasta mais koostas Riipalu neist võitlustest põhjaliku ülevaate,mida säilitatakse Eesti Riigiarhiivis Tallinnas. 2.augustil 1943 astus Riipalu Eesti Leegioni, sai oma senisele auastmele vastava Hauptsturmführeri auastme ja määrati 45.rügemendi I pataljoni ülemaks.Tugeva ohvitserina ja ka välimuselt tõupuhta aarialase mõõdu välja andnud Riipalu karjäär läks nüüd sirgelt tõusujoones-30. jaanuaril 1994 ülendati ta Sturmbannführeriks (majoriks),sama aasta aprillis määrati ta 20.Eesti relva-SS-diviisi 45.rügamendi ülemaks ja 1. augustil ülendati ta
suveresidentsi. Suurejoonelise barokkaiaga ümbritsetud hoonetekompleks, kus teid otsekui märkamata jalutavad purskkaevude vahel muruplatsidel paabulinnud, on üle 300 aasta teeninud Hollandi kuninglikku perekonda. Kompleks valmis 1686. aastal ja oli 1975. aastani, mil suri eelmine kuninganna Wilhelmina, ametlikult ainult kuningapere kasutuses. Just kuninganna Wilhelmina oli see, kes läkitas oma volikirjaga Eestisse esimese Hollandi diplomaadi ning kelle allkirjaga dokumendid on praegugi meie Riigiarhiivis hoiul. Purskaevud töös 17. sajandist peale Uhke barokkaed, mis on loodud 17. sajandi Hollandi eesrindlikumaid aia- arhitektuurireegleid jälgides, on põhiolemuselt muutumatult säilinud tänaseni. Aiad asetsevad tavakohaselt erinevatel tasapindadel, moodustades kaunite peenramustrite, purskkaevude ja kaskaadiga suurepärase terviku Giethoorn: Hollandi Veneetsia Ärge ehmuge, kui peate Hollandi Veneetsiasse jõudmiseks sõitma maha pika ja tüütu tee ning
sündmustele tuliselt. Tema sümpaatia oli täielikult rahva poolel. 3 Ta kirjutas võitluse kutsuva ,,Revolutsioonimarsi" , mis kujunes peatselt ülestõusnute seas kõuge populaarsemaks marsiks. Nad nimetasid seda ,,Viini marseljeesiks". Paraku suruti Viini ülestõus maha. Võimud jätsid Johann Straussi käitumise revolutsioonipäevadel meelde. Pikka aega ei kutsutud teda õukonda ega mängitud ka tema valsse keserlikel ballidel. Riigiarhiivis on säilinud politsei ettekanded noore Straussi ,,jakobiinlikest" meeleoludest. Johann Strauss vanem oli sattunud teisele poole barrikaade. Ta elas rängalt üle oma populaarsuse kaotust. Varsti haigestus ta sarlakitesse ja lahkus siitilmast 1849.aasta 25.septebril. Isa Strauss suri üksinduses, suures tühjas korteris. Ent tema matused kujunesid grandioosseks. Kui isa orkestris kerkis küsimus uuest orkestrijuhist, soovitas perekonnasõber Amon kutsuda isa asemel poeg
Suurejoonelise barokkaiaga ümbritsetud hoonetekompleks, kus teid otsekui märkamata jalutavad purskkaevude vahel muruplatsidel paabulinnud, on üle 300 aasta teeninud Hollandi kuninglikku perekonda. Kompleks valmis 1686. aastal ja oli 1975. aastani, mil suri eelmine kuninganna Wilhelmina, ametlikult ainult kuningapere kasutuses. Just kuninganna Wilhelmina oli see, kes läkitas oma volikirjaga Eestisse esimese Hollandi diplomaadi ning kelle allkirjaga dokumendid on praegugi meie Riigiarhiivis hoiul. Purskaevud töös 17. sajandist peale Uhke barokkaed, mis on loodud 17. sajandi Hollandi eesrindlikumaid aia-arhitektuurireegleid jälgides, on põhiolemuselt muutumatult säilinud tänaseni. Aiad asetsevad tavakohaselt erinevatel tasapindadel, moodustades kaunite peenramustrite, purskkaevude ja kaskaadiga suurepärase terviku Giethoorn: Hollandi Veneetsia Ärge ehmuge, kui peate Hollandi Veneetsiasse jõudmiseks sõitma
kasutatavusega dokumentidest. Loomulikult oli kõige enam kasutuspiiranguga arhivaale 1940. 1950. aastatel, ent tuleb tõdeda, et ka järgnevalt ei toimunud juurdepääsu avardamise suunas arengut. Põhimõtteline muudatus arhivaalide kasutustingimustes leidis aset 1987. aastal nõukogude süsteemi üldise lagunemise ja ärkamisaja mõjul. See seisnes järk-järgulises erifondide avamises ja üldfondi arhivaalidelt piirangute eemaldamises. Enne nn lahtisalastamist oli Riigiarhiivis 664 salajast fondi ehk tervelt 16% arhiivi mahust. Lisaks evis 8% üldfondi arhivaalidest erinevaid kasutuspiiranguid. 39 Eesti arhiivinduse üldpildis tuleb kindlasti mainida ka EKP arhiivi, kuhu juurdepääs oli tervikuna äärmiselt piiratud ja kus 1991. aasta seisuga leidus 508 780 säilikut ehk ligi 8% Eesti arhiivide kogumahust. (Kibal jt 2005) Eelpooltoodule tuginedes võib järeldada, et Eesti NSV kontekstis ei saa rääkida avalikust
Vabandan kui selles on mälu või kirjavigu: Inemese jagava puid ja maid Üle ilma kostab kära Ja siis kõrrage seisad Sia kääpaveeren ja Ennäe imet kik mahuve ära Äi mingit kära Iis ja perenimi Sünni ja surma aig (h)avvakirä omma kige ausampe kirä. Vabandan, olen vaid üks kaheksandik verd mulk. (Heldur Petersoni kirjalikud mälestused, veebruar 2013) 5. Uno Antonist ajakirjanduses Ajaleht "Sakala" 10. märtsil 1990. Eesti Riigiarhiivis asuvad Maaelukomisjoni koosolekute protokollid, kus on kindlasti ka Uno ettepanekuid ja seisukohti kirja pandud, kuid need protokollid asuvad Tallinnas Madara tänaval Riigiarhiivis ja nendega saab kohapeal tutvuda. Uno Anton Olen sündinud 1942.a. Suislepas talupidajate perekonnas viienda pojana. Pärast sõda vanemad represseeriti ja talu võõrandati. Isa suri 1949.aastal. Pärast alghariduse omandamist ja kutsekooli lõpetamist töötasin aastail 1961 1963
Juba 1966. avalikult: Tartu ülikooli asutas Gustav aastal olid Kirovi-nimelise II Adolf ja mitte Aleksander I, nagu kalurikolhoosi juhid võidelnud väideti Stalini ajal. Umbusklikele Moskvas välja loa asuda tootma Moskva võimumeestele tuli selleks kalakonserve, millega loodi esitada kinnitatud ärakiri Rootsi pretsedent. Järgnevalt suutsid paljud Riigiarhiivis säilitatavast Eesti tugevamad kolhoosid ja asutamisürikust. Teisest küljest läks sovhoosid käivitada omaenda siiski luhta lootus taastada ülikooli abitootmise (vein, karusnahad, asutaja mälestussammas, mis oli aiasaadused, suveniirid, Stalini ajal kõrvaldatud. Enne juubelit mitmesugused tarbekaubad), mis kõneldi isegi võimalusest, et üritust 1970
kujutatud. ,,Antwort..." loeti palju ja sellest lähtuti palju. Liivimaa rüütelkonna stipendium alguses, et jätkata arhiiviuuringuid. Schirreni materjalid järjest enam Põhjasõjaga seotud. Patkul Liivi rüütelkonnas mängis suuresti rolli Põhjasõja puhkemises. Näib, et Patkulist algselt teatu ei vasta tegelikkusele, Schirren pettub asjades, mida varem kaitses. Kokku aetud materjalid (ärakirjad jne) on suured hulgad, Stockholmis Rootsi Riigiarhiivis Schirreni portfell. Suurt teist Põhjasõja ajaloost ei sündinud nagu varem loodeti, põhjus Schirreni kui ajaloolase pettumine, ka lahusolek kodumaast olevat loomejõudu mõjutanud. Ka pakutud, et suur materjal kasvas üle pea ja lisaks Schirren ülikriitiline ka enda suhtes. Kielis keskaja ja varauusaja professoriks, väga hinnatud. Ka rektor mõnda aega. Loomingust vaid artikleid, retsensioone teiste ajaloolaste töödele, eriti Põhjasõja teemal. Ülikriitiline
NSV Teataja, 1960-1965 Eesti NSV Ülemnõukogu Teataja, 1990 aastast taas Riigi Teataja). Tähtsamad eelpõhiseaduslikud aktid on kirjas Eesti Akadeemilise Õigusteaduse Seltsi kogumikus ,,Taasvabanenud Eesti põhiseaduse eellugu" (1997). Raamatuna ,,Kaks otsustavat päeva Toompeal" (1996) Ülemnõukogu 1991. Aasta 19.-20. Augusti istungi stenogramm koos kommentaaridega. Ülemnõukogu Presiidiumi materjalid (1940-1992) asuvad Riigiarhiivis. Eesti Vabariigi neljandale põhiseadusele on pühendatud kogumikud ,,Põhiseadus ja Põhiseaduse Assamblee" (1997) ja ,,Põhiseaduse tulek" (2002). Suur osa Eesti Kongressi ja Eesti Komitee materjale publitseeriti 1991-1992. aastal. Tänase Eesti Riigikogu peamine parlamendipublikatsioon on stenogrammid. 2000. Aastast annab Riigikogu Kantselei välja ajakirja ,,Riigikogu toimetised", Rahvusraamatukogu annab välja Riigikogu kroonikat ja teatmikku
kümnesse urni ja hoiti Parthenonis. zürii koosnes 10 isikust (valiti urnidest), lõplik otsus tehti zürii koosseisus samuti loosiga valitud viie liikme häälega. Tegelikeks võitjaiks olid ainult koreeg, kirjanik ja protagonist, kes tunnustati esimesteks; neid pärjati eefeuga siinsamas teatris. Kolmas "võit" võrdus faktiliselt kaotusega. Kuid kõik kolm kirjanikku ja protagonisti said auhinnad, mis olid ühtlasi ka honorariks. Zürii otsust hoiti riigiarhiivis. IV sajandi keskpaiku avaldas Aristoteles need arhiivimaterjalid. Pärast tema teose ilmumist hakati märkima kivile iga pidustuse võitude koondregistrit ja võitjate nimestikke, ja meieni on säilinud rida nende raidkirjade fragmente. Väga rikas miimiliste elementide poolest oli ka Dionysose kultus, ja draama kujunemine iseseisvaks kirjanduszanriks on seotud just Dionysose kultusega. Näidendite etendamine Kreekas toimus V ja IV
Seitset selle komando liiget on karistatud surmanuhtlusega," teeb Maripuu kokkuvõtte. Päris esimene hukkamisteade pärineb aga 26. juunist. 11. septembril 1941, andis Saksa Julgeolekupolitsei ja SD Eestis korralduse, millega keelati juutidel "vahetada elukohta, käia kõnniteel, kasutada liiklusvahendeid, käia teatris, kinos, muuseumis, koolis". Eestlastest tsiviilelanikkond ei aidanud peamiselt kaasa juutide 20 represseerimisele. Eesti Riigiarhiivis on mitmeid dokumente, kus arreteeritud juutide eest astuvad välja nende eestlastest töökaaslased või tuttavad.7 4.2 Vaivara süsteem Eesti ei jäänud kauaks juudivabaks. 16. märtsil 1943 tegi Hermann Göring korralduse taastada Saksa sõjamasin huvides Eesti põlevkivitööstus. Ta andis käsu rajada Eestisse laagrid, kuhu tuua ja paigutada vajaminev tööjõud. Keskne koonduslaager loodi Vaivarasse, kuhu Vilniuse ja Kaunase getode juute hakati tooma juba 1943
Rahvusarhiivi koosseisu kuulub ka Tallinnas asuv Filmiarhiiv, mis kogub ja säilitab filme, fotosid, helisalvestisi ja videoülesvõtteid. Eestis on üks kohaliku omavalitsuse arhiiv, Tallinna Linnaarhiiv, mis ei kuulu Rahvusarhiivi koosseisu. Arhiivid erinevad üksteisest oma kogude koosseisult. Ajalooarhiivis ning Tallinna Linnaarhiivis on hoiul Eesti vanimad dokumendid. Lisaks leidub neis uuemat arhiiviainest tänapäevani välja. Ajalooarhiiv on Eesti varasema ajaloo varasalv Riigiarhiivis on hoiul põhiosa Eesti Vabariigi dokumentidest 19181940 ja nõukogude ning saksa okupatsiooni aegseid materjale. Maa-arhiivides säilitatakse põhiliselt II maailmasõja järgseid dokumente. Dokumendi elukäik (Pilet 5 Dokumendi elukaar juurde) Ajavahemikku dokumendi loomisest või saamisest kuni eraldamiseni hävitamiseks või avalikku arhiivi üleandmiseks nimetatakse dokumendi elukäiguks. Elukäigu määravad kindlaks toimingud, mis dokumentide haldamiseks sooritatakse.
Liivimaa keskajaloo peateema juures mainitud, et privileegid on varastatud, röövitud, kuni selleni, et Riia tähtsamad dokumendid viidi Lübeckisse maapakku. Kui 16. sajandil Liivimaa vallutati, siis tassiti siinsed valitsejaarhiivid laiali. Saksa Ordu Liivimaa haruarhiiv sattus Poola kätte, hiljem seda hoiti Kuramaal, hiljem sattus osa sellest Rootsi ja hävis 17. saj lõpu Stockholmi kuningalossi põlengus. Üks mahukamaid kollektsioone on tänapäeval hoiul Rootsi Riigiarhiivis hoiul. Väga suur osa dokumente sattus Poola kätte - viidi ka Leedu suurvürsti poole peale (tänapäeva Valgevene ja Ukraina). Suur osast Poolast leidunud arhiivimaterjalist viidi Poola jagamisel Venemaale. Poola arhiividest, Venemaalt, eriti Venemaa rahvusraamatukogust Peterburist leiab Liivimaa kohta teoseid. Mis seal on, seda õigupoolest ei teagi, sest sealsed keskaegsete käsikirjade kogud on niivõrd suured, et neid pole katoloogitud. Lääne- Eesti sattus ju Taani võimu alla 16
20. sajand 1926. aastani meetrikad ja personaalraamatud, 1926. aastast pidama hakatud perekonnakirju säilitatakse vastava maakonna perekonnaseisuosakonnas. Sisaldavad ühel lehel kõiki ühe isiku andmeid, sh vanemate ning laste ja abikaasa andmeid (ka sündmuste kohta enne 1926. aastat). 1940. aastani on kasutatavad linnade ja valdade liikmete nimekirjad, valijate ja maksumaksjate nimekirjad jm, mis leiduvad vastavate omavalituste fondides Ajalooarhiivis (kuni 1917) ja Riigiarhiivis (19171944) (Harjumaa materjalid ka Tallinna Linnaarhiivis). Pärast 1940. aastat on põhilised arhiiviallikad maakondade perekonnaseisuasutuste arhiivid, kuid ühe isiku infot peab otsima läbi kõikide aastate sündide, abielude ja surmade hulgas antud maakonnas. Isiku lahkumise kohta maakonnast info puudub. 20. sajandi kohta on suuri publitseeritud isikuandmete kogusid, millest paljud on ka Internetis 12
20. sajand 1926. aastani meetrikad ja personaalraamatud, 1926. aastast pidama hakatud perekonnakirju säilitatakse vastava maakonna perekonnaseisuosakonnas. Sisaldavad ühel lehel kõiki ühe isiku andmeid, sh vanemate ning laste ja abikaasa andmeid (ka sündmuste kohta enne 1926. aastat). 1940. aastani on kasutatavad linnade ja valdade liikmete nimekirjad, valijate ja maksumaksjate nimekirjad jm, mis leiduvad vastavate omavalituste fondides Ajalooarhiivis (kuni 1917) ja Riigiarhiivis (19171944) (Harjumaa materjalid ka Tallinna Linnaarhiivis). Pärast 1940. aastat on põhilised arhiiviallikad maakondade perekonnaseisuasutuste arhiivid, kuid ühe isiku infot peab otsima läbi kõikide aastate sündide, abielude ja surmade hulgas antud maakonnas. Isiku lahkumise kohta maakonnast info puudub. 20. sajandi kohta on suuri publitseeritud isikuandmete kogusid, millest paljud on ka Internetis 12
Eesti- ja võõrkeelse nime piiritlemine ei ole alati lihtne, kõige rohkem valmistavad probleeme hübriidkeelsed nimed, kus üks osa eesti-, teine võõrkeelne, nt Tõnisson, Võsuberg jms. 1930. aastatel valitsenud käsituses loeti niisugused nimed kahtluseta võõrapärasteks, praegu on nt eestipäraseks loetud nimi Veerberk. 3.3.3 Isikunimekorraldusega tegelevad institutsioonid Perekonnanimede allikateks olevaid dokumente hoitakse Riigiarhiivis, maakonnaarhiivides, Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna arhiivis jm (nende dokumentide liike ja säilitamispaiku tutvustab põhjalikult Must 2000). Jooksvad andmed Eesti elanike praeguste nimede kohta leiduvad AS Andmevara poolt hallatavas rahvastikuregistris. Isikunimede uurimise ja korraldamisega on seni tegeldud peamiselt Emakeele Seltsis, Eesti Keele Instituudis ning ülikoolides. Perekonnanimede uurimise
18. žerminaalil a. III (7. aprill 1795) võttis Konvent vastu dekreedi meetersüsteemi kasutuselevõtu kohta. Teadlased olid selle tööga tegelenud esimese parlamendi koosseisu ülesandel alates 1791. a. Nüüd oli see suur töö valmis saanud. See hõlmas uusi pikkusühikuid (millimeeter, detsimeeter, meeter, kilomeeter) ning kaaluühikuid (milligramm, gramm, kilogramm, tonn). Esimest meetri ja kilogrammi etaloni hoitakse siiani Prantsuse Riigiarhiivis. Rahva tarbeks paigutati aga meetri argietalon praeguse Vendôme’i väljaku ühe hoone seinale, mis on seal senini (hotelli “Ritz” peauksest vasakul). Eestlastele on see süsteem juba ammu armsaks saanud, brittidel jmt. rahvastel on selle juurutamisega ikka veel suured raskused. J. L. David. Mme Tallien Prud’hon. Joséphine de Beauharnais Mõeldi ka haridusele. Iga 1000 elaniku kohta tuli asutada kool, kus on õpetus tasuta. Õpetajatele maksis palka riik
Teatud arhiivides on ka muud piiranud, tuleb vastavad paberid kaasa võtta. Lisaks teatud arhiivide puhul tuleb tavalisele koopiatasule juurde lisatasud juurde. Ei ole võimalik vabalt kõiki nimistuid kasutada - sel juhul uurija ütleb oma teema, arhiivitöötajad otsustavad, millised dokumendid uurijatele sobivad. Mujal maailmas - olulistena tulevad esile Välis-Eesti arhiivi ja teiste riikide arhiivs. Kõige olulisemad arhiivikogud on nn Baltiarhiiv, mis on füüsiliselt hoiul Rootsi riigiarhiivis, mis sisaldab dokumentatsiooni eesti pagulaste kohta; Ameerika Ühendriikides, Austraalias ja Kanadas arhiivimaterjali Eesti kohta. Paljud väiksemad arhiivikogud on tagasi Eestisse tagasi toodud, arhiivi ja kirjandusmuuseumi kõrval on arhiivikogusid vastu võtnud ka Rahvusraamatukogu. Selline üleandmine on olnud mõistlik ja vajalik - mida aeg edasi, seda rohkem isikuarhiivid jäävad saatuse hooleks ja hävivad. Eesti alane dokumentatsioon on
annaabi.ee 
