A-3 Võlli tugevusarvutus painde ja väände koosmõjule B-8 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MAHB - 41 Priit Põdra Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 1. Rihmülekande ühtlane võll Algandmed Võlliga ülekantav võimsus on P = 5.5 kW Väikese rihmaratta efektiivläbimööt Materjal: teras E335 (voolepiir tõmbel ) Varutegur S = 5 Tõmbejõudude F ja f seos on F 2,5f D2 = 1,6D1, = 160° Võlli pöörded: n = 1200 min-1 2. Võlli aktiivsed koormused 2.1 Väänav koormus võlliga ülekantav võimsus - võlli pöörlemise nurkkiirus rad/s Leitakse ka D2 Kuna F 2,5f siis D2 = 1.6*140 = 224 mm 2.2 Painutavad koormused PAINUTAVAD koormused = rihmaharude tõmbejõu
1. Algandmed Joonis 1. Rihmülekande võll Joonisel nr.1 on välja toodud rihmülekande ühtlase võlli skeem, millele kogu ülesanne on püstitatud. Võlli materjal: teras E335 Voolepiir tõmbel: σy=325 Mpa Varuteguri väärtus: [S]=5 Võlliga ülekantav võimsus: P=5,5kW Iga rihma vedava ja veetava haru tõmbejõudude F ja f seos on F ≈ 2,5*f Väiksema rihmaratta efektiivläbimõõt: D1=140 mm Suurema rihmaratta efektiivläbimõõt: D2=2*D1=280 mm Võlli pöörlemissagedus: n=2400 p/min F1 ja f1 on väikse rihmaratta rihmade tõmbejõud ning F2 ja f2 on suure rihmaratta rihmade tõmbejõud, kusjuures F1≠f1 ja F2≠f2. Iga rihmaratta rihmade harud on paralleelsed. 2. Võlli aktiivsed koormused 2.1 Väänav koormus Väänav koormus = ülekantav (kasulik) pöördemoment. P Võlliga ülekantav pöördemoment: M=
Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud 2015 Ühtlasele võllile on paigaldatud kaks rihmaratast. Võlliga ülekantav F1 Väiksem rihmaratas, efektiivläbimõõt D1 võimsus on P = 5,5 kW. Väiksema rihmaratta efektiivläbimõõt on D1 = 140 mm. f1 Pöörlev võll Arvutada ühtlase võlli läbimõõt, kui see valmistatakse terasest E335 Suurem rihmaratas, Laagerdusefektiivläbimõõt D2
7 2 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Franz Mathias Ints 193527EANB 26.11.2020 Priit Põdra Ühtlasele võllile on paigaldatud kaks rihmaratast. Võlliga ülekantav võimsus on P = 5,5 kW. Väiksema rihmaratta efektiivläbimõõt on D1 = 140 mm. Arvutada ühtlase võlli läbimõõt, kui see valmistatakse terasest E335 (voolepiir tõmbel y = 325 MPa) ja varuteguri nõutav väärtus on [S] = 5. Pingekontsentraatorite ja väsimuse mõju on arvesse võetud nõutava varuteguri väärtuse valikul. Iga rihma vedava ja veetava haru tõmbejõudude F ja f seos on F 2,5f. Võlli skeem valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A.
Variant Töö nimetus A B Võlli tugevusarvutus painde ja väände koosmõjule Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Ühtlasele võllile on paigaldatud kaks rihmaratast. Võlliga ülekantav võimsus on P = 5,5 kW. Väiksema rihmaratta efektiivläbimõõt on D1 = 140 mm. Arvutada ühtlase võlli läbimõõt, kui see valmistatakse terasest E335 (voolepiir tõmbel y = 325 MPa) ja varuteguri nõutav väärtus on [S] = 5. Pingekontsentraatorite ja väsimuse mõju on arvesse võetud nõutava varuteguri väärtuse valikul. Iga rihma vedava ja veetava haru tõmbejõudude F ja f seos on F 2,5f. Võlli skeem valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A.
Tallinn 2011 2. Klapikambrikaane eemaldamine Padrun 10mm 3. Kiilrihma pinge alt vabastamine (generaator) Padrun 13mm ja14mm 4. Kiilrihma eemaldamine - 5. Hammasrihma ülemise tolmukatte eemaldamine Padrun 10mm 6. Gaasijaotussüst. märkide fikseerimine Padrun 19mm 7. Rihmaratta eemaldamine väntvõllilt Padrun 19mm + fiksaator 8. Nukkvõlli rihmaratta vabastamine Padrun 17mm 9. Hammasrihma keskmise ja alumise tolmukatte eemaldamine Padrunid 10, 14, 17mm 10. Hammasrihma pinge alt vabastamine ja eemaldamine Padrunid 10mm ja 17mm 11. Nukkvõlli rihmaratta eemaldamine - 12
MASINAELEMENDID TÖÖ NR. 3 RIHMÜLEKANDE ARVUTUS Lähteandmed: nnom= 955 p/min Pnom = 2,38 kW ulü = 3,3 1. Kiilrihma ristlõike väljavalimine. Nomogrammi järgi valin A kiilrihma. 2. Vedava rihmaratta minimaalne lubatud läbimõõt D1min, mm. Tabelist sain D1min = 90 mm 3. Vedava rihmaratta lõplik läbimõõt D1. Tabelist L3 valin rihma lõplikuks läbimõõduks 100 mm. 4. Veetava rihmaratta läbimõõt D2, mm. D2 = D1u(1 - ), kus u rihmülekande ülekandearv; = 0,01...0,02 libisemistegur. = 0,02 - 0,01g, kus g optimismitegur. = 0,02 0,1 0,5 = 0,015 D2 = D1u(1 - ) = 100 3,3(1- 0,015) = 325,05
= = = =115 mm 2 2 2 11 3. RIHMÜLEKANDE ARVUTUS 3.1 KIILRIHMÜLEKANDE ARVUTUS 1. Valin välja rihma ristlõige Vastavalt nomogrammile valisin välja kiilrihma ristlõikega B. 2. Määrata kindlaks vedava rihmaratta minimaalne lubatud läbimõõt D1min, mm. Tabeli järgi D1min = 125 mm , projekteerimise esimese ülesande põhjal oli Tm = 26,52 Nm 3. Määrata kindlaks vedava rihmaratta lõplik läbimõõt D1. D1= 160 mm, kuna soovituslik on valida 1-2 väärtuse võrra suurem võrreldes minimaalse lubatud läbimõõduga kuna nii saab tõsta rihma eluiga, ja ülekande arvudega sobib paremini. 4. Määrata kindlaks veetava rihmaratta läbimõõt D2 , mm.
kolvisõrm.Kolvi ülaosa soontes on rõngad.Neist ülemisi nim. surverõngasteks:nad väldivad gaasi läbitungimist põlemiskambrist karterisse. Alumine õlirõngas on vajalik selleks, et õli ei satuks silindriseinalt põlemiskambrisse. Kolvisõrm saab silmades pöörduda ja kannab jõu kolvilt kepsule. Väntvõll koosneb kaeltest ja põskedest.Raami laagrites on hõõrdumise ja kulumise vähendamiseks liuad.Väntvõlli eesotsa käitab keti või hammasratta kaudu nukkvõlli ning rihmaratta kaudu jahutusventilaatorit ja veepumpa. Kristjan-Artur Reek, 8a , TIK Kasutatud kirjandus: raamat Auto-aabits Gaasijaotusmehhanism ja selle osad Gaasijaotusmehhanism võimaldab õigel ajal küttesegul pääseda silindrisse ning põlenud ja paisunud gaasidel sealt väljuda.Gaasijaotusmehhanismi põhiosad on nukkvõll. Nookurid ja klapid. Nukkvõlli paneb pöörlema väntvõlli keti või hammasrataste kaudu
TEHNILINE ÜLESANNE 3 Rihmülekande arvutus Õppeaines: Masinaelemendid Transporditeaduskond; Autotehnika Juhendaja: M. Tiidemann Õpperühm: AT42a Tallinn 2013 TTK 3. Rihmülekande arvutus 1. Rihma ristlõike väljavalimine Vastavalt nomogrammile valisin välja kiilrihma ristlõikega B. 2. Vedava rihmaratta minimaalne lubatud läbimõõt D1min, mm Tabeli järgi sain D1min 125 mm , kuigi eelmiste tööde põhjal oli Tm 25,6 Nm 3. Vedava rihmaratta lõplik läbimõõt D1min D1= 140 mm 4. Veetava rihmaratta läbimõõt D2, mm D2=D1u(1-)=140*2,63*(1-0,015)=355mm D2=355mm 5. Tegelik ülekande arv uteg===2,5743 u= u= 6. Orienteeruv telgede vahe a, mm a0,55(D1+D2)+h=0,55(140+355)+10,5=282,75 mm 7
tulemus. Haridus: Enamus inseneri programme hõlmab kontsentreeritud õpinguid inseneri erialal. Lisaks kursuseid matemaatikas, füüsikas ja teistes elulistes teadustes. Projekteerimiskursus, millele lisandub mõnikord arvutikursus ja/või laboratoorne kursus on samuti ainekavas. Ajalugu: Inseneriameti kontseptsioon on meile tuttav juba väga vanast ajast. Täpsemalt sellest ajast, kus inimene leiutas algelised inseneriametiks vajalikud leiutised, näiteks rihmaratta, kangi ning ratta. Igaüks neist leiutistest on püsiva väärtusega meie tänapäeva insenerteadustes, kasutades ära põhilisi mehhaanilisi põhimõtteid selleks, et teha kasulikke tööriistu ning objekte. Sõna ´´insener´´ tuleb 1250 aastast Ladinakeelsest sõnast ´´ingenium´´, mis iseloomustab vaimset tugevust või tarkust. Algselt leidsid insenerid kasutust armees. Seal tegelesid nad põhiliselt mootorite ja
M 1 = P 1, / ω = 19.10 Nm M 2 = P 2, / ω = 13.37 Nm M 3 = P 3, / ω = 38.20 Nm M 4 = P 4, / ω = 19.10 Nm T = 19.1 + 13.37 + 38.2 + 19.1 = 89.77 Nm M - pöördemoment (Nm) P - võlliga käitatavad võimsused (W) ω - võlli nurkkiirus (rad/s) T - võlli suurim väändemoment (N*m) 2. Detaili ohtlik lõik ja tugevustingimus väändele Ohtlik lõik on vedava ja esimese veetava rihmaratta vaheline osa, mille pöördemoment on võrdne vedava rihmaratta pöördemomendiga. Terase voolepiir väändel: [τ y ] = 0.56 * σ y = 162.5 MPa Tugevustingimus: [τ y ] τ max ≤ [τ ] = [S] =>τ max ≤ 20.31 MPa 3. Täisvõlli ohutu läbimõõt τ max = WT 0 3 W 0 = π *16D 16 * T [τ y ] 16 * T * [S] τ max = ≤ [ τ ] = => D ≥
Võtame lahti karburaatori küljest õhuklappi tross ja kaanel asuva gaasihoovastiku vahehoova Võtame maha klapikambrikaas (eelnevalt eemaldada kinnitusmutrid ja seibid) Kui kaan maas keerame ka küünlad välja, nii lihtsam pöörata vänvõlli. Pöörame väntvõlli käivitusvända abil( 05 ja 07 kasutada spetsvõtit) kuni ketiratta märk A jõuab kohakuti nukkvõlli korpuse oleva märgiga B Kontrollime, kas väntvõlli rihmaratta märk langeb kokku märgiga 3, sellel juhul 4da silindri kolb ülemises surnud seisus ja mõlemad klapid suletud.. Selles asendis kontrollida 8 ja 6 klapi, nii sisse- kui ka väljalaskeklappide paisumisvahe peab olema jahtunud mootoril 0,15 mm. Paisumisvahet kontrollitakse laia (25mm) lehtkaliibriga mis peab väikese jõuga minema nookuri ja nukkvõlli vahele. Kui paisumisvahe ei vasta nõutavale siis reguleerida seda järgmiselt:
Rihma valin vastavalt nomogrammile. Saan B, mille andmed on: Laius: 14mm Kõrgus: 10,5mm Ristlõikepindala A: 138mm2 Pikkus l: 800...6300mm Ühe meetri mass q: 0,18kg/m Normalne ristlõige Rihma tähistus O A B Pöördemoment < 30 15...60 50...150 N*m D1min 63 90 125 mm Vedava rihmaratta lõplik läbimõõt Eesmärgiga tõsta rihma eluiga, valin rihma mõõduks D1 stamdardväärtiste ühe väärtuse võrra suurema läbimõõdu, kui D1min ning selleks on 140mm. Veetava rihmaratta läbimõõt D2, mm 𝐷2 = 𝐷1 × 𝑢(1 − 𝜀) = 140 × 4,675(1 − 0,015) = 644,6825𝑚𝑚 ≈ 630 u – rihmülekande arv – 4,675 𝜀 – 0,01... 0,02 – libisemisetegur Tegelik ülekandearv 𝐷2 630
või mõneks muuks liikumiseks. · kui ohutuse, mugava hooldamise või mõnel muul kaalutlusel pole võimalik jõumasina ja töömasina võlle vahetult ühendada. Enamkasutatavad ülekanded on: · hammasülekanne · rihmülekanne · kettülekanne · kruviülekanne e. keermesülekanne · hõõrdülekanne Üheks tähtsamaks ülekannet iseloomustavaks teguriks on ülekandearv. Rihmülekande ülekandearvu leidmiseks jagatakse vedava rihmaratta läbimõõt veetava rihmaratta läbimõõduga /d/. Hammas- ja kettülekande puhul jagatakse veetava ratta hammaste arv vedava ratta hammaste arvuga /z/. I= d1/d2= z1/z2,=n2/n1, kus 1-vedav ratas, 2-veetav ratas. n- rataste pöörete arv/min Kasutegur: kaod libisemise, hõõrdumise, veeretakistuse läbi. Alati vähendab lõpptulemust võrreldes lähtesuurusega e väiksem kui 1 Hammasülekanded Hammasülekanne koosneb vähemalt kahest hammasrattast või hammasrattast ja hammaslatist
· Õhufiltri kast maha · Generaatori ja roolivõimendi õlipumba rihm maha võtta · Hammasrihma kaan eemaldada (16 V kolme kruviga, 8V klambrid lahti) Mootor keerata esimese silindri ÜSS-i peale (ülemine surnud seis ÜSS). Kui on esimese silindri ÜSS, peavad olema nukkvõlli (de) hammasratta ja väntvõlli rihmaseib vastavate markeeringute juures. 14 16V mõlema rihmaratta markeeringud 8 klapisel mootoril rihmaratta peavad ühtima tagumise katte sees oleva markeering kohakuti plastikkattel oleva sälguga markeeringuga Väntvõlli rihmaseibil olev sälk peab Väntvõlli rihmaseibil olev sälk peab olema kohakuti nõel otsaga
näpitsatega. Vahel tuleb aga tõesti mutter või polt lihtsalt läbi saagida või ketaslõikuriga läbikäiata. Murdunud poldid tulevad pesast välja puurida ja avad uuesti keermestada. Alati peab endale aru andma, mida tuleb säästa ja mida saab kergemini asendada. 3 KEERMESLIITE SULGEMINE Iga kord kui keerate mutri/poldi kõvasti kinni, venib ta natukene järgi. Seetõttu osades kohtades (mootoriploki, nukkvõlli, väntvõlli, rihmaratta poldid) asendatakse iga kord uuega või võimalusel väiksemaks lõigata. Need keeratakse kinni oma kindla jõumomendiga ja kui ei asendata polti, siis võib keeratav jõud olla väiksem. See omakorda võib tuua kaasa mootori hävinemise. Väga oluliste ja tähtsate poltide kinnikeeramisel kasutatakse ka keerme liimi. Keermeliimi tuleb panna paar tilka keermele ja siis see kinni keerata. Kui enam õhku ei ole, siis liim muutub tahkeks ja sellega ,,poob" poldi kinni
ja mutrid nii kõvasti kinni või roostetanud, et lõpuks murdub midagi ära. Kui kergelt kuhugile ligi pääsetakse ja kui kiiresti töömees suudab mingi liite lahti teha oleneb väga palju oskustest ja töökogemusest. Poltliitel saavutatakse liidet kokku hoidev tugevus mutri/poldi väikesel deformeerumisel, venimisel. Iga kord kui keerate mutri/poldi kõvasti kinni, venib ta natukene järgi. Seetõttu osades kohtades (mootoriploki, nukkvõlli, väntvõlli, rihmaratta poldid) asendatakse iga kord uuega. Need keeratakse kinni oma kindla jõumomendiga ja kui ei asendata polti, siis võib keeratav jõud olla väiksem. See omakorda võib tuua kaasa mootori hävinemise. Väga oluliste ja tähtsate poltide kinnikeeramisel kasutatakse ka keerme liimi. Kasutatud kirjandus http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/autokere_ja_sisustus/? AVALEHT
laiusest. Kiilrihmade, samuti mitmikkiilrihmade rataste pöias olevate soonte mõõtmed on loomulikult seotud kasutatava profiiliga. 5. RIHMADE PINGUTAMINE Kõik rihmad väljaarvatud hammasrihmad vajavad tööks eelpinget, mis rihma venimisel väheneb. Selle vältimiseks kasutatakse kas perioodilist või pidevat järelpingutust. Pingutusrull asetatakse vähemkoormatud rihmaharule. Lisaks rihma venimise kompen- seerimisele suurendab ta ka väiksema rihmaratta haardenurka ja seega rihma veovõimet. Isepingestust tagavate skeemide eeliseks on see, et rihmu asjata ei koormata tühikäigul ja seisul, millega suureneb rihma tööressurss. Koormuse kasvades suureneb rihmaharudes mõjuvate jõudude vahe ja seega rihma pingutav reaktiivmoment, mis tagab süsteemi automaatse isereguleerimise. KASUTATUD KIRJANDUS 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Lamerihm%C3%BClekanne Lamerihmülekanne 2. http://www.scribd
1589 William Lee leiutab esimese kudumismasina, mis siiski oli käsiajamiga. 1600 tehakse kaasaegne vokk koos sõtkutava flaier rattaga. 1764 James Hargreaves või Thomas Highs leiutab keerleva ketrusmasina 1768 Josiah Crane leiutab käsi-lõime kudumismasina 1793 Samuel Slater loob esimese eduka puuvilla ketramis milli, sellega saab alguse Rhode Island System. 1799 Charles Tennant avastab valgendi 1814 waltham systemi algus 1828 Paul Moody arendab nahast vöö ja rihmaratta jõuülekande süsteemi 1856 William Henry Perkin leiutab esimese sünteetilise kangavärvi 1859 luuakse rasselmasinad 1866 Mac Nary teeb esimesed sokid ja sukad koos kanna ja varba taskutega 1892 Cross, Beavan ja Beadle leiutavad viskoos ehk veniva kanga Andmed võetud : 1) VAU ! piltidega entsüklopeedia 2) Eesti keelne vikipeedia 3) http://en.wikipedia.org/wiki/Fashion_designers 4) http://en.wikipedia.org/wiki/History_of_Western_fashion
lahjematele tänavamootoritele. Seejärel "8 mm", mis on 40% tugevam, ümarate hammastega, mõeldud 871 ja suurema bloweriga karmimatele mootoritele. Kõige tugevam on "13.9 mm" või "14 mm", ümarad hambad, Top Fuel, Top Alcohol, Pro Mod jne. Bloweri üks kõige isikupärasemaid ja coolimaid asju on nn. "vile" või vingumine. Kuid tegelikult ei tulegi see kompressorist, vaid hoopis rihmaratta ja rihma vahelt välja surutavast õhust. Vile tooni saab muuta rihma pingutades või lõdvendades, aga see nõuab suurt ettevaatust. Kui palju siis võib rõhku peale keerata? See, jättes kõrvale mootori vastupidavuse, sõltub eelkõige kütusest ja staatilisest surveastmest. Oluline on nn. kombineeritud surveaste (effective compression ratio).Tavabensiinil on piiriks 1215, võistlusbensiinil 24+, metanoolil ja nitrometaanil hoopis kõrgem. Valemiks on (1 + rõhk/14
v = v y2 + v z2 ; läbipainete kaudu arvutada lihtsalt: vA = v A2 y + vA2 z = (- 0.67 )2 + (- 0.15)2 = 0.686 0.7mm ; vB = v B2 y + vB2 z = (- 0.027 )2 + (- 0.38)2 = 0.380 0.4mm . Vastus: Selle võlli väiksema rihmaratta A asukohas on läbipaine 0.7 mm ning suurema rihmaratta B asukohas on läbipaine 0.4 mm (ja tugevustingimused on täidetud). 11.5. Jäikustingimused paindel Jäikustingimus paindel = piirang detaili [ ] ja/või v v[] paindedeformatsioonile kus: [] elastse joone lubatav pöördenurk (mingis kohas), [rad];
läbivad katkematult naftast veekihti, korjates seega merepinnalt naftat. Rihm jookseb kahe otsrulli vahel, kus nafta eemaldatakse kaabitsate abil ja suunatakse reservuaari. Pump viib nafta reservuaarist lastitanki, mis asub kaldal või laeval. Nöörskimmer - Selles süsteemis jooksevad oleofiilsest sünteetilisest materjalist trossi silmus/silmused katkematult piki veepinda trosse liigutava kollektorseadme ja rihmaratta vahel. Tross imab endasse veepinnalt naftat ning kannab selle kollektorseadmesse, kus rullid pressivad trossist välja naftat ning suunavad selle reservuaari. Künniste süsteem - Naftasegune vesi suunatakse läbi tanki, milles on mitu allpool veepinda paiknevat vaheseina. Nafta settib tankis vee pinnale ja see suunatakse reservuaari. Kaldpinna süsteem - Kaldpind koosneb rihmast, mis enamikel juhtudel pöörleb
Süsteemi kogu mahtuvus on 5,4 liitrit. Teostati ka veepumba ülekande arvutuse väntvõlli pöörlemissageduse suhtes, kasutades K24A3 mootorile kuuluvate detailide parameetreid, leides ülekande suhtarvu i. D2 155 i 1,21 , D1 128 kus i [] -veepumba ülekande arv väntvõlli suhtes, D1[mm] -veepumba rihmaratta diameeter, D2 [mm] -väntvõlli rihmaratta diameeter. 1.5. Sisselaskesüsteem Sisselaske süsteem koosneb 6,2 kg raskusest sisselaske kollektorist tähisega RBB (Foto 7), mille pleenumi mahuks on 1650 cm3 ning millel on võrdlemisi pikad sisselaske kanalid 310 mm. Kanali maksimaalne läbimõõt on 48 mm ja minimaalne 44 mm. Kogu kanali maht on 1970 cm3. Kanalite ning pleenumi mahuks kokku on 1970 cm3 + 1650 cm3 = 3620 cm3. Sisselaske kollektorile kinnitub
merepinnalt naftat. Rihm jookseb kahe otsrulli vahel, kus nafta eemaldatakse kaabitsate abil ja suunatakse reservuaari. Pump viib nafta reservuaarist lastitanki, mis asub kaldal või laeval. Rihmsüsteemid ei ole üldjuhul väga suured ning enamikel juhtudel installeeritakse need otse laevadele. Nöörskimmer. Selles süsteemis jooksevad oleofiilsest sünteetilisest materjalist trossi silmus/silmused katkematult piki veepinda trosse liigutava kollektorseadme ja rihmaratta vahel. Tross imab endasse veepinnalt naftat ning kannab selle kollektorseadmesse, kus rullid pressivad trossist välja naftat ning suunavad selle reservuaari. Külma ilma korral on võimalik suunata kollektorseadmesse kuuma auru, et võimaldada raskesti käsitletavate naftade eemaldamist trossilt. Künniste süsteem. Naftasegune vesi suunatakse läbi tanki, milles on mitu allpool veepinda paiknevat vaheseinadega. Nafta settib tankis vee pinnale ja see suunatakse reservuaari 23
Rihm jookseb kahe otsrulli vahel, kus nafta eemaldatakse kaabitsate abil ja suunatakse reservuaari. Pump viib nafta reservuaarist lastitanki, mis asub kaldal või laeval. Rihmsüsteemid ei ole üldjuhul väga suured ning enamikel juhtudel installeeritakse need oste laevadele. 6) Katkematu trossi süsteem (nöörskimmer, endless rope system). Selles süsteemis jooksevad oleofiilsest sünteetilisest materjalist trossi silmus/silmused katkematult piki veepinda trosse liigutava kollektorseadme ja rihmaratta vahel. Tross imab endasse veepinnalt naftat ning kannab selle kollektorseadmesse, kus rullid pressivad trossistn välja naftat ning suunavad selle reservuaari. Külma ilma korral on võimalik suunata kollektorseadmesse kuuma auru, et võimaldada raskesti käsitletavate naftade eemaldamist trossilt. 7) Kaldpinna süsteem (Dynamic inclined plane skimmer). Kaldpind koosneb rihmast, mis enamikel juhtudel pöörleb laeva liikumisele
D1 = 60 mm; D2 = 100 mm; = 35° v y Joonis 8.16 · rihmaharude tõmbejõud summeeruvad võlli painutavateks koormusteks: vedava rihmaratta põikkoormus: FA = F1 + F2 = 1070 + 162 = 1232 N ; veetava rihmaratta põikkoormus: FB = F3 + F4 = 640 + 97 = 737 N ; · ümar-ristlõikel on lõpmatu arv kesk-peateljestikke mugav on kasutada yz- peateljestikku, mille y-telg ühtib koormuse FA sihiga; · koormus FB jaguneb siis FBy = FB sin = 737 sin 35o = 422.7 423N komponentideks: ; F
3) Kuna harude pingutusjõu summa ei muutu, siis F1 F2 2F0 , (22.4) kus F0 – rihma eelpingutusjõud. Lahendades võrrandite (22.3) ja (22.4) süsteemi saame F F F1 F0 t ; F2 F0 t . 2 2 Rihma eelpingutusjõud F0 peab lubama kanda üle kasulik jõudu rihmaratta ja –haru vahel tekkiva hõõrdejõu abil. Eelpingutusjõu suurenemisega kasvab ülekande kandevõime kuid tööiga langeb. F0 Eelpinge rihmas 0 , A kus A – rihma ristlõikepindala. Lamerihmadel 0 1,8 MPa, kiilrihmadel 0 1,5 MPa. Ft Pinge ringkoormusest t . A
11 5 46. y = 9 + 6 x9 47. y = ln(ex cos x + e-x sin x) 1 x+1 48. y = (3 - x) 1 - 2x - x2 + 2 arcsin 2 2 3x2 - 1 49. y = 3 + ln 1 + x2 + arctan x 3x sin2 x cos2 x 50. y = + 1 + cot x 1 + tan x 51. Arvutada z (0), kui z(t) = t3 + 1 t. 52. Rihmaratta p¨o¨ordenurga s~oltuvus ajast on = t2 + 3t - 5. Leida nurkkiirus ajahetkel t = 5. 8a3 53. Leida joone y = puutuja t~ous punktis abstsissiga x = 2a. 4a2 + x2 54. Leida y , kui x4 + y 4 = x2 y 2 . 55. Leida y , kui y sin x - cos(x - y) = 0. 56. Leida y , kui 2y ln y = x. 57. Leida y , kui 2x + 2y = 2x+y . 1 58. Leida y , kui y = x x . x
annaabi.ee 
