ribosoom mitokonder Golgi kompleks ülesanded Toimub valkude süntees Toimub raku hingamine ehk Valkude lõplik töötlemine glükoosi reageerimine O2-ga, ja pakkimine mille tulemusena vabaneb põiekestesse. energia ja tekib CO2 ja H2O Rakumembraani ja rakukesta moodustumine. Lüsosoomide moodustumine. koosneb koosneb kahest erineva kujuga kahekihilise koosneb üksteise kohal allüksusest väikesest membraaniga ümbritsetud asetsevatest plaatjatest ja suurest mõlemad oraganellid. Sisemine tsistern...
Aminohapetest sünteesitakse polüpeptiidahel. Protsessi viib läbi ribosoomikompleks, mis koosneb: · 30S subühikust (eukar: 40S) ja 50S subühikust (prokar: 60S); või vastavalt väike ja suur subühik · mRNA (sisaldab geneetilist koodi) · initsiaator-tRNA · initsiatsiooni- või elongatsioonifaktor (oleneb faasist). Protsessis on kolm faasi: initstiatsioon -> elongatsioon -> terminatsioon. Ribosoom läbib selle käigus valgusünteesi ribosoomi tsükli. Vastavalt faasidele toimub: funktsionaalse ribosoomi moodustumine -> aminohapete lisamine peptiidahelasse -> sünteesitud valgu vabastamine ribosoomist. Tegu on kahe-astmelise dekodeerimisprotsessiga: 1. preribosomaalne etapp -> aminoatsüül-tRNA süntees 2. ribosomaalne etapp -> koodon-antikoodon translatsioon ja peptidsideme süntees ribosoomil. Avatud lugemisraam e valkukodeeriv järjestus - nukleiinhappe järjestus, mis sisaldab järjestikuseid
Nukleiinhappeid on kahte tüüpi: Deoksüribonukleiinhape ehk Dna – leidub raku tuumas, mitokondris ja kloroplastis Ribonukleiinhape ehk RNA – leidub kogu rakus. RNA täidab kolme erinevat ülesannet organismis. Esiteks toodab ta informatsiooni rakutuumast ribosoomi valgusünteesiks. Teiseks transpordib ta aminohapet tsütoplasmast ribosoomi. Kolmandaks osaleb ta ribosoomi koostises valgusünteesis. mRNA (5%) - informatsiooni RNA Info toimetamine RNAlt valgu sünteesi toimumiskohta. tRNA (15%) - transport RNA Aminohapete taransport valkude sünteesi toimumiskohta. rRNA (80%) - ribosoomi RNA Kuulumine ribosoomi koostisesse, millel leiab aset valgusüntees. Replikatsioon on Dna kahekordistumine enne raku jagunemist. Uus Dna ahel sünteesitakse vastavalt komplementaarsusele. Komplementaarsusprintsiip on kaksikahelaliste nukleiinhapete ehitusprintsiip
või ei A) RNA-polümeraas ei saa seostuda, kui selle piirkonnaga on juba seotud repressorvalk B) Ei sa ka siis seostuda,kui puudub aktivaatorvalk. 2. Üleliigsed RNA-d lõhutakse ära Geene on kahte tüüpi: 1. struktuurvalgud-määravad ära raku ehituses olevate rakkude sünteesi 2. regulaatorgeenid-kontrollivad struktuurgeenide avaldumist Kui mRNA on valmis toodetud liigub ta tuumast välja ribosoomi. DNA lõiku,mis määrab ära ühe RNA sünteesi, nim geeniks. mRNA sisaldab informatsiooni valgu aminohappelise järjekorra kohta. Informatsiooni lugemine algab initsiaatorkoodonist. Aminohappelist jrk saab määrata koodonipäikeselt. Koodoniks ehk tripletiks nim kolme järjestikulist nukleotiidi RNA- d. Initsiaatorkoodon on AUG. Stopp- ehk terminaatorkoodoniteks on UGA,UAA, UAG. Koodipäikese omadused: 1. sünosüümsus-ühele aminohappele võib vastata mitu koodonit 2
Transkriptsioon lõppeb terminaator piirkonnas. Transkriptsiooni etapid: Lisandub ensüüm RNA polümeraas, mis seondub DNA ahela promootor piirkonnaga. Ensüüm keerab DNA biheeliksi lahti. RNA polümeraas sünteesib 1 DNA ahela lõiguga ehk geeni komplementaarse RNA molekuli. RNA polümeraas jõuab terminaator piirkonnani ning eemaldub DNA-lt. mRNA, tRNA, rRNA süntees. DNA omandab uuesti biheeliksi kuju. RNA liigub raku tuumast välja tsütoplasmasse ribosoomide poole. rRNA- ribosoomi RNA kinnitub ribosoomile. mRNA- viib info DNA-lt ribosoomi. tRNA- toob tsütoplasmast ribosoomi aminohappeid. Translatsioon: translatsioon on RNA alusel valgu süntees tsütoplasmas painkevatel ribosoomidel. Vajalikud timgimused: Ribosoomid mRNA, tRNA aminohapped energia(ATP) mRNA primarstruktuur määrab ära valgu primmarstruktuuri. Geneetiline kood on süsteem, mille abil nukleiinhapetes olev info viiaksee üle valgule. Tripletus- ühe koodoni koosseisu kuulub 3 nukleotiidi mRNA-s
osteomüeliit, Salmonella typhii kandluse kõrvaldamine, siberi katk KT: hospitaalinfektsioonide ravis võib areneda Cl. difficile ülekasv, GI-trakti häired, nahalööbed, noortel inimestel artropaatiad, KNSi kõrvaltoimed (peavalu, -pööritus, krambid) Antimikroobsed ained → valgusünteesi inhibiitorid → makroliidid FD: seostuvad ribosoomi 50S subühikuga → blok translokatsiooni ehk ribosoomi edasiliikumise mööda RNAd → blok valgusünteesi → bakteriostaatiline Erütromütsiin FK: manustatakse p/o, i/v. Maohappes lammutub, mistõttu manustatakse kaetud tablettide või kapslitena. Saavutab terapeutilise kontsentratsiooni pea kõikides kudedes, va ajus ja liikvoris; Vd 0,95 l/kg
Translatsioon tähendab tõlkimist. Molekulaarbioloogias tähendab translatsioon RNA (seega ka DNA) nukleotiidse järjestuse tõlkimist valkude aminohappeliseks järjestuseks. Valkude sünteesiks vajalikku geneetilist informatsiooni kannab mRNA (matriits- ehk informatsiooniline- RNA). Valgu biosünteesi viib läbi ribosoom - RNA'st ja valkudest koosnev organoid. 3 Aminohapped seatakse ribosoomi abil vastavusse mRNA's sisalduva geneetilise informatsiooniga tRNA (transport-RNA) vahendusel. Aminohappe sidumine vastava spetsiifilise tRNA molekuliga toimub ensüümide - aminoatsüül-tRNA süntetaaside ehk aminoatsüül-tRNA ligaaside (ARS e. ARL) vahendusel. Aminoatsüül-tRNA (aa-tRNA) süntees on valgu biosünteesi esimene, preribosomaalne etapp. Ribosoomides, kus toimub valgusünteesi teine ehk ribosomaalne etapp, seatakse vastavusse mRNA's
tRNA seondamine toimub tänu spetsiifiliste interaktsioonide süntetaasi ah ja tRNA nukleotiidide vahel. Teises etapis toimub tRNA 3´-terminaalse adenosiini 2´või 3´ süsiniku küljes oleva karboksüülrühma nukleofiilne atakk aminoatsüül-adenülaadi karboksüülrühmale. Selle tulemusna moodustub ah karboksüülrühma ja tRNA A76 vahel esterside. Nii modustub aa-tRNA ja vabaneb AMP. Nüüd seosub aminoatsüül-tRNA-ga EF-Tu, mis transpordib aminoatsüül-tRNA ribosoomi A- saiti. Kus ta käitub peptiidi aktseptorina. Erandjuhud. ND-GluRS- mitte-dikrimineeriv glutamüül-tRNA süntetaas(kui Gln süntetaas puudub, siis tRNA Gln saaab sünteesida ND Glu abil Kaks etappi. Esimeses sünteesitakse ND-GluRs vahendusel Glu-tRNA glu-tRNA Gln, järgnevalt konventeeritakse Glu-tRNAgln ensüümi amidotransferaasi abil Gln-trnagln-ks reaktsiooni vajatakse ATP-d. Sünteesib nii glu kui gln. ND-AspRS-sünteesib nii Asp+tRNAasp kui ka Asp-tRNAAsn
Nii saab iga rakk endale jälle eeskirja kuidas endale vajalikke valke toota. DNA on isekas ta tahab ainult ennast paljundada. RNA RNA on polümeer mille monomeerideks on ribonukleotiidid. RNA on peamiselt üheahelaline. RNA-s on lämmastikalused A-U ja C-G. RNA on palju lühem kui DNA RNA tekib rakutuumas DNA eeskirjade kohaselt Kõikides rakkudes on 3 RNA tüüpi: -Informatsiooni RNA (wRNA) Toob ühe geeni info rakutuumast välja ribosoomi. Ribosoomides toimub valgusüntees. Ribosoomid on tuumast väljapool, membraanidel. -Transport RNA (tRNA) Toob aminohappeid ribosoomi (aminohape tuleb toidust) -Ribosoomi RNA (rRNA) Moodustab ribosoomi ( on ribosoomi ehitusmaterjal). rRNA on valgusünteesi toimumise keskkonnaks (töötab nagu ensüüm)- reguleerib protsessi e. Valgusünteesi. Ribosoom koosneb RNA-st ja valkudest. DNA ja RNA sarnasused: -polümeerid -omavad fosfaatrühma ja lämmastikalust -4 erinevat lämmastikalust
saamiseks sellepärast , et saadud aminohapetest ehitatakse oma kehale vajalikud valgud. RNA-ribonukleiinhappe RNA on polümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid.Fosfaatrühm,lämmastikalus ja riboos. Üheahelaline. A=U C G Nukleotiidide järjestust molekulis nimetatakse RNA esimest järku struktuuriks. RNA osaleb pärilikuse avaldumises. Geneetilise info realiseerimine. Kõigis rakkudes on 3 RNA tüüpi: 1. Informatsiooni RNA(mRNA)-toob ühe geeni info rakutuumast välja ribosoomi.ribosoomides toimub valgusüntees. Ribosoomid on membraanidel. 2. Transport RNA (tRNA)-toob aminohapped ribosoomi 3. Ribosoomi RNA(rRNA)-moodustab ribosoomi(on ribosoomi ehitusmaterjal).Seega rRNA on valgusünteesi toimumise keskkonnaks(töötab nagu ensüüm). Ribosoom koosneb RNA-st ja valkudest.Ribosoomis toimub valgusüntees.Osa võtavad mRNA,tRNA,rRNA. Tähtsus: realiseerib päriliku info ehk valmisatb valgud.
ja lämmastikalusest; suhkruks on RNA koostises riboos ja DNA-l desoksüriboos Komplementaarsusprintsiip – lämmastikaluste paardumise seaduspära; (nt ühe DNA-ahela adeniini vastas on alati teise ahela tümiin ja guaniini vastas tsütosiin) Kromosoom – terviklik DNA-molekul ja sellega seotud valgud Kromatiin – rakutuumas asuv pärilikkusaine koos selle pakkimises osalevate valkudega Tuumake – rakutuuma piirkond, kus sünteesitakse ribosoomi-RNAd(rRNA) ja moodustuvad ribosoomid Geen - DNA-molekuli lõik, mis kodeerib valku või määrab mingi RNA-molekuli sünteesi. Valku kodeerivate geenide järgi sünteesitakse mRNA. Geenid asuvad kromosoomides. Genoom – liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal Genotüüp – organismi kõigi pärilike tegurite kogu ja koostoime Aluspaar – kaks omavahel vesiniksidemetega seotud nukleotiidi, mis
tagatud tRNA spetsiifilisuse ja koodon-antikoodoni intraktsiooni poolt, mitte aminohappe poolt. Koodon- antikoodon paardumine. tRNA saab valgusünteesil seondada 3 kohta A-, P ja E-sait asuvad suures subühikus. Esimesena seondutakse A-saiti, siis P-saiti, siis E-saiti. 66. Võrrelge translatsiooni initsiatsiooni bakterites ja eukarüootses rakus. Bakterites kontrollitakse valgusünteesi taset sellega. Osalevad ribosoomi 30S subühik, mRNA, spetsiaalne initsiaator-tRNA, kolm initsiatsioonifaktorit (IF1, IF2, IF3) ja GTP kolekul. Enne translatsiooni on ribosoomid jaotunud kaheks sübühikuks. Olulist rolli mängib mRNA 5' ots, mis seondub ribosoomi väikses SUs 16S rRNAga. See ala, kus mRNA ja 16S rRNA seonduvad nim RBSiks ribosime binding site. Kõige täpsemini sobituvad täiesti komplementaarsed järjestused. Mida sarnasem järjestus, seda
Ülesanne: DNAs sisalduva info Ülesanne: Kanda ja säilitada ülekandmine tsütoplasmasse pärilikkusinfot. (ribosoomidesse) ning kus toimub valgusüntees. Üheahelaline Kaksikahelaline Lämmastikalused: A-T, G-C Lämmastikalused: A-U, G-C mRNA- viib DNAs sisalduva info ribosoomidesse tRNA- toob ribosoomidesse sünteesiks vajalikud aminohapped rRNA- kuulub ribosoomi ehitusse Eeltuumsetel ehk prokarüootidel puudub rakutuum, ehk neil asub pärilikkuseaine tsütoplasmas. Päristuumsete ehk eukarüootide rakkudes on tuum, kus asub pärilikkuseaine ning mida ümbritseb tuumamembraan. DNA avastasid 1953.aastal J.Watson, F.Crick , M.Wilkins ja R.Franklind. Viimane ei saanud Nobeli preemiat, sest ei polnud infos kindel ja Wilkins kasutas ise tema uuritud materjale Watsonile ja Crickile (kaks ahelat). Nobeli auhnd 1962aastal. Esimest korda oli
peptiidside. B mRNA molekuli initsiaatorkoodoniga (AUG) seostub esimene tRNA molekul (antikoodoniga UAC), millega on ühinenud aminohape metioniin. C mRNA ühineb ribosoomiga. D Stoppkoodoniga seostub ensüüm, mis lahutab ribosoomist tRNA, mRNA ja sünteesitud valgu. E Dipeptiid vabaneb initsiaator-tRNA-st ning jääb teisena ribosoomi sisenenud tRNA molekuli külge. F tRNA nihkub koos mRNA-ga ribosoomi suhtes edasi ja teeb ruumi uuele (kolmandale) tRNA-le. G Ribosoomi siseneb teine tRNA molekul, tuues endaga kaasa järgmisele mRNA koodonile vastava aminohappe. H Ribosoomi siseneb järgmine (kolmas) tRNA, mis seostub komplementaarselt mRNA-ga ja toob endaga kaasa uue aminohappe. I Ribosoomis, kahe kõrvuti asetseva tRNA molekuli otstes olevate aminohapete vahele sünteesitakse ensüümide kaasabil jälle peptiidside.
peptiidside. H mRNA molekuli initsiaatorkoodoniga (AUG) seostub esimene tRNA molekul (antikoodoniga UAC), millega on ühinenud aminohape metioniin. A mRNA ühineb ribosoomiga. G Stoppkoodoniga seostub ensüüm, mis lahutab ribosoomist tRNA, mRNA ja sünteesitud valgu. E Dipeptiid vabaneb initsiaator-tRNA-st ning jääb teisena ribosoomi sisenenud tRNA molekuli külge. F tRNA nihkub koos mRNA-ga ribosoomi suhtes edasi ja teeb ruumi uuele (kolmandale) tRNA-le. B Ribosoomi siseneb teine tRNA molekul, tuues endaga kaasa järgmisele mRNA koodonile vastava aminohappe. C Ribosoomi siseneb järgmine (kolmas) tRNA, mis seostub komplementaarselt mRNA-ga ja toob endaga kaasa uue aminohappe. I Ribosoomis, kahe kõrvuti asetseva tRNA molekuli otstes olevate aminohapete vahele sünteesitakse ensüümide kaasabil jälle peptiidside.
(meteoniin). Viimaseks koodoniks on stopp- ehk nonsenskoodon (3 varianti), millele ei vasta ühtegi aminohapet. Translatsiooni terminatsioon Translatsiooni terminatsioon on protsess, mille kaigus lopuni sunteesitud polupeptiid ribosoomist vabaneb ning 70S ribosoom laguneb subühikuteks. Ka terminatsioonil osalevad valgulised faktorid, mis stimuleerivad polupeptiidi ulekannet tRNA-lt veele ja subuhikute dissotsiatsiooni. Polupeptiidahela elongatsioon termineerub, kui ribosoomi A-saiti satub uks kolmest terminatsioonikoodonist, UAA, UAG voi UGA. Stop-koodoneid tunnevad ara terminatsioonifaktorid RF-1 ja RF-2. RF-1 tunneb ara UAA ja UAG terminatsioonikoodoneid ning RF-2 UAA ja UGA terminatsioonikoodoneid. RF3 kompleksis GDPga kataluusib RF-1 ja RF-2 vabanemist ribosoomilt. Eukaruootides on ainult uks RF (eRF), mis tunneb ara koiki kolme terminatsioonikoodonit. A-saiti sisenenud RF muudab peptiduultransferaasi
2. Aminoglükosiidide > tekivad hälbega 1. Naturaalsed ensümaatiline modifikatsioon (geenid nii 1. Aminoglükosiidid peptiidahelad. NB!!! Sünergistlik kromosoomis kui ka plasmiidides > kerge üle toime -laktaamide ja kanda). 3. Ribosoomi seostumiskohtade glükopeptiididega (hrl modifikatsioon. 4. Rakumembraani kombineeritud ravi). läbilaskvuse vähenemine. 5. Aktiivne väljapumpamine.
AMP-aa.tRNA E.aa-tRNA + AMP E+ aa-tRNA, kus E on aminoatsüül-tRNA süntetaas, aa on aminohape, AMP-aa on aminoatsüül-adenülaat, . tähistab mittekovalentset kompleksi ja "-" tähistab kovalentset keemilist sidet. 8. Ribosoom a. Keemiline koostis: Koosnevad rRNA-st ja valkudest, mis moodustavad suure ja väikese subühiku. b. struktuur ja geomeetriline vorm: koosneb kahest subühikust suurest, mida läbib tunnel ja väikesest, erisatakse A, P ja E saite. Ribosoomi subühikud on omavahel seotud kahest kohast ja subühikute vahele jääb põhiline aktiivtsenter, mis moodustab tRNA'de sidumiskohad. Ribosoomis on kolm tRNA sidumispiirkonda, mida nimetatakse tRNA sidumis-saitideks. Saidid on nimetatud vastavalt tRNA liigile, mis põhiliselt seondub vastava ribosoomi piirkonnaga kuigi nagu kohe näeme, võivad A- ja P-saidid siduda mitut erinevat tRNA liiki. A-saiti seondub aminoatsüül-tRNA (millest ka nimi). Samas kohas toimub ka aa-tRNA'de valik mRNA
DNA- desoksüribonukleiinhape RNA-ribonukleiinhape 12.klass DNA koosneb • Geenidest (pärilikkuse tegur) DNA olemus • Molekul DNA asukoht • Rakutuum DNA ülesanne • Päriliku info kandja DNA koostis • Suhkur • Fosfaatrühm • lämmastikalus • Adeniin=Tümiin • Guaniin=Tsütosiin RNA ülesanne • DNA info ülekandmine tsütoplasmasse RNA koostis • Suhkur(riboos) • Fosfaat • lämmastikalused RNA lämmastikalused • Adeniin • Uratsiin • Guaniin • Tsütosiin RNA jagunemine • mRNA-Viib DNA info tsütoplasmasse, täpsemalt ribosoomidesse • tRNA- Toob aminohapped ribosoomidesse • rRNA- Ribosoomi RNA,ribosoomi ehitus
meteoniini.Initsiaatorkoodon määrab ära lugemisraami. Stoppkoodon- valk on valmis. Geneetiline kood- koodipäike mRNA kohta Täpike- stoppkoodon, kolmnurk- initsiaatorkoodon · Translatsioon- mRNA alusel aminohapete järjekorda panemine, valgu tootmine. Vaja - mRNA, tRNA, rRNA, aminohapped, ensüümid, ATP ja GTP. Protsess toimub ribosoomis. Ribosoom on kaheosaline: mRNA liigub ribosoomi kahe osa vahele. Ribosoomi mahub korraga kuni kaks koodonit mRNAd. Esimesena siseneb ribosoomi suuremasse ossa transpordi RNA, sobib selline tRNA, mille päises on antikoodon initsiaatorkoodonile, tema küljes on aminohape metioniin. Kui esimene tRNA on kinnitunud koodoni külge, saab siseneda teine tRNA. Kui teine tRNA seostub koodoniga, siis tekib kahe aminohappe vahele peptiitside. Lisaks katkeb side esimese aminohappe ja tema tRNA vahel
See toob geneeetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomides tsütopalsmas olevatesse ribosoomidesse. 2) transport RNA (tRNA) ülesandeks on mRNA molekuliga ribosoomidesse saabunud geneetilise info lahtimõtestamine. Vastavalt sellele toovad tRNA molekulid kohale "õiged" aminohapped ja lülitavad need sünteesitava valgu ahelasse. Selle lülitamise koha tunneb tRNA antikoodon.Iga tRNA suudab siduda ainult üht kindlat aminohappet. 3) ribosoomi RNA (rRNA)- kuulub ribosoomi koostisesse ja sünteesib piptiidsidemeid aminohapete vahel. Kujundlikult öeldes mRNA "ütleb, kuidas valku teha",tRNA toob selleks "ehituskive" ning rRNA on "tootmishoone" üheks moodustajaks
DNA ülesanne pärilikusinfo sisaldumine. RNA ülesanne DNAs sisalduva info ülekandmine tsütoplasmas asuvates ribosoomidesse, kus toimub valgusüntees. Teadlased James Watson, Francis Crick, Rosalind Franklin, Maurice Wilkins. Lämmastikalused: adeniin A, tsütosiin C, guaniin G, tümiin T, uratsiil U. DNAs (A-T, C-G) ja RNAs (A-U, T-A, G-C, C-G). RNA tüüpid: mRNA(informatsiooni-RNA) viib DNAs sisalduva info ribosoomi, tRNA(transport-RNA) toob ribosoomidesse valgumolekuli sünteesiks vajalikud aminohapped, rRNA(ribosoomi-RNA) kuulub ribosoomi ehitusse. Geen DNA-lõik, mis kodeerib või määrab mingi RNA-molekuli sünteesi. Eeltuumsed(prokarüootid) puudub rakutuum, pärilikusaine asub tsütoplasmas. Päristuumsed(eukarüootid) rakutuum on membraaniga ümbritsetud ning pärilikus aine asub seal. Kromosooide hulk inimese rakkudes 46 ja sugurakkudes 23.
DNA- desoksuribonukleiinhape RNA- ribonukleiinhape kõik nukleiinhapped koosnevad - nukleotiitidest nukleotiidid moodustavad pikki ahelaid. 1.Nukleiidid- koosnevad 3 komponendist: 1. Monosahhariid 2. Fosfaatrühm 3. Lämmastikalus( A-adeniin, T- tümiin, C- tütosiin, G- guaniin) A=T ja C=G 2.DNA ehk desoksüriboos- Säilitab infot, koosneb 2-st omavahe ühendatust ahelast 3.RNA ehk riboos- realiseerib pärilikkuseainet. 3 tüüpi: 1. mRNA ehk info transport DNA-lt ribosoomi 2. RRNA ehk ribosoomi RNA- kinnitub ribosoomi külge 3. tRNA ehk trantspordi RNA- trantspordib aminohappeid tsütoplasmast ribosoomi. ( A- adeniin, U- uratsiil, C- tsütosiin, G- guaniin) A=U ja C=G
vaid ühe koodoni koosseisus Koodon - mRNA-s Antikoodon - tRNA-s tRNA U A C ANTIKOODON A U G KOODON mRNA Valgusünteesi etapid: 1. mRNA ühineb ribosoomiga metioniin ribosoom U A C A U G G U A G G A mRNA 2. mRNA molekuli initsiaatorkoodoniga (AUG) seondub esimene tRNA molekul (antikoodoniga UAC) 3. Ribosoomi siseneb teine tRNA molekul, tuues endaga kaasa järgmise mRNA koodonile vastava aminohappe Met Val U A C C A U A U G G U A G G A 4. Ribosoomis kahe kõrvuti asetseva tRNA molekuli otstes olevate aminoapete vahel sünteesitakse ensüümide abil peptiidside Met Val U A C C A U A U G G U A G G A 5. Dipeptiid vabaneb initsiaator-tRNA-st ning jääb teisena ribosoomi sisenenud tRNA molekuli külge 6
G(guaniin). Klomentaarsus: A-T, C-G,T-A, G-C. DNA lõik on GEEN. DNA molekul asub kromosoomi sees. Kromosoomid on rakutuumas. DNA tähtsus päriliku info säilitaja ja edasikandja rakust rakku. DNA molekuli ja struktuur avastati 1953-ndal aastal J.Watsoni ja Fr. Cricki poolt. RNA on peamiselt üheahelaline, komplementaarsus A=U, C=G. RNA tekib rakutuumas, tüüpe on kolm; a) Informatsiooni RNA(mRNA) toob ühe geeni info rakutuumast välja ribosoomi. Ribosoomis toimub valgusüntees, ribosoomid on membraanidel. b) Transport RNA(tRNA) toob aminohapped ribosoomi. c) Ribosoomi RNA(rRNA) moodustub ribosoomi. Ribosoom koosneb RNA-st ja valkudest. RNA tähtsus realiseerib pärilikku info ehk valmistab valgud. KÜSIMUSED! · Milline tähtsus on järgmisel anorgaanilistel ainetel: A) Ca Luude tugevndaja B) K Osalevad närviimpulsside moodustamine
• adeniin - A • tümiin - T • tsütosiin - C • guaniin – G. Kahte DNA ahelat hoiavad koos vesiniksidemed, paarid moodustuvad: A ja T ning G ja C RNA – (Ribonukleiinhape) - biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. RNA on peamiselt üheahelaline. RNA-s lämmastikualused: A, U (uratsiil), C, G – paarid A ja U ning C ja G. Kõikides rakkudes on 3 RNA tüüpi: 1. Informatsiooni RNA (mRNA – 5 %) - toob ühe geeni info rakutuumast välja, ribosoomi. 2. Transport RNA (tRNA – 15 %) - toob aminohapped ribosoomi 3. Ribosoomi - RNA (rRNA – 80 %) - on ribosoomi ehitusmaterjal. Kus DNA ja RNA paiknevad loomsetes rakkudes? – rakutuumas Kromosoom – rakutuuma element. - On kromatiinist (DNA ja valkude kompleks) moodustunud kepikujulised struktuurid, milles asuvad lineaarses järgnevuses ja kindla paiknevusega geenid. Kromosoomide ehitus – Kahekromatiidiline, moodustub DNA replikatsiooni tulemusena. Kromatiidid on omavahel ühendatud
Omavahel seonduvad kindlad lämmastikalused.(A jaT)(GjaC)-komplementaarsed. Komplementaarsus, teades ühe DNA ahela koostist võib komplementaarsuse alusel sünteesida teise ahela. RNA- polümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiid.Tähtsus päriliku info eraldaja, realiseerib info e. valmistab valgud.TÄHTSUS:mRNA-informatsiooni toimetamine RNAlt valgu sünteesi toimumiskohta, valkude süntees; tRNA-transpordi (toob AH ribosoomi); rRNA-ribosoomi RNA moodustab ribosoomi enda ,on valgusünteesi toimumise keskkonnaks. EHITUS: esmane s- nukleotiidijääkide hulk ja järjestus RNAs, tekib sünteesijärgselt. Teisane s- molekul, milles üksikahelalised lõigud vahelduvad kaksikahelaliste lõikude omadega. VALGUD(proteiinid) aminohapetest moodustunud polümeerid. JAOTUS: Lihtvalgud-koosnevad aminohappejääkidest, nt munavalge ja Liitvalgud, koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast.(kromosoomid) ÜL:
järgu struktuur on gloobul 4. järgu struktuur - 2 või enam gloobuli liituvad DNA on polümeer, mille monomeerideks on desoksoribonukleosiidid(avastati 1953). DNA struktuuriks on biheeliks. DNA'l on mitu ahelat. Koosneb nukleotiididest. RNA koosnev nukleotiididest. On ainult üks ahel. DNA tähtus seisneb päriliku info säilitamises ja selle täpses ülekandmises raku jagunemise käigus moodustuvatele tütarrakkudele. RNA ülesanne on geneetilise info realiseerimine . mRNA viib info ribosoomi, tRNA toob ribosoomi amino happeid, rRNA on ribosoomi koostis osa. 10. Nimeta valkude ül ja näited. Ülesanne Näide Selgitus Kaitse funktsioon antikeha kinnitub haigust tekitaja külge, suunatakse hävitamisele
4. Joonista sarnaselt 3. ülesandele vähemalt 7 nukleotiidist koosnev RNA molekul (kasuta kõik 4 RNA-s esinevat lämmastikalust). 5. Millise RNA tüübi kohta käivad järgmised iseloomustused? Tähista linnukesega. rRNA mRNA tRNA Molekuli koosseisu kuulub suhkur riboos. X X X Selle RNA tüübi ülesandeks on tuua X tuumast ribosoomi valgusünteesiks vajalik info. Selle RNA tüübi molekul on X X X üheahelaline. See RNA tüüp kuulub ribosoomi X koosseisu. See RNA tüüp toob tsütoplasmast X ribosoomi valgusünteesiks vajalikud aminohapped. Selle RNA molekulis on X X X lämmastikalusteks A, G, C ja U. See RNA tüüp osaleb valgusünteesis. X 6. Loe artikkel ja vasta küsimustele.
(ATP,GTP); ensüümid aminohapete aktiveerimiseks, nende seostumiseks tRNA-ga ja peptiidahela sünteesiks mRNA primaarstruktuur määrab ära valgu primaarstruktuuri ● KOODIPÄIKE: initsiaatorkoodon- AUG mRNA-s; stoppkoodon- ei kodeeri aminohappeid (UAA, UAG, UGA) ○ koodon- mRNA-s ○ antikoodon- tRNA-s ● ETAPID: 1) mRNA ühineb ribosoomiga; 2) mRNA molekuli initsiaatorkoodoniga (AUG) seondub esimene tRNA molekul; 3) ribosoomi siseneb teine tRNA molekul, tuues endaga kaasa järgmise mRNA koodonile vastava aminohappe; 4) ribosoomis kahe kõrvuti asetseva tRNA molekuli otstes olevate aminohapete vahel sünteesitakse ensüümide abil peptiidside; 5) dipeptiid vabaneb initsiaator-tRNA-st ning jääb teisena ribosoomi sisenenud tRNA molekuli külge; 6) tRNA nihkub koos mRNA-ga ribosoomi suhtes edasi ja teeb ruumi uuele (III) tRNA-le; 7) ribosoomi siseneb kolmas tRNA;
fosforist. - RNA koosneb nukleotiididest: 1) Riboos 2) Fosfaatrühm 4) Lämmastikalus: a) Adeniin b) Guaniin c) Tsütosiin d) Tümiin e) - RNA liike on kolm: 1) Informatsiooni RNA (mRNA) informatsiooni edastamine, info saab DNAlt ja kannab edasi valgu sünteesiks vajalikku kohta. 2) Transpordi RNA (tRNA) transpordib aminohappeid valgu sünteesi kohta(ribosoomid) 3) Ribosoomi RNA (rRna) ehitab ribosoomi ülesse, kui toimub valgu süntees. DNA ja RNA võrdlus Võrrledav tunnus DNA RNA Monomeer Desoksüriboosnukleotiid Riboosnukleotiid Lämmastikalused Adeniin, guaniin, tsütosiin, Adeniin, guaniin, tümiin tsütosiin, uratsiin Nukleotiidide nimetused A, G, C , T A, G, C, U
teavet. 3. RNA ehitus. Vastus: RNA ehk ribonukleiinhappe monomeerid on ribonukleotiidid. Need koosnevad lämmastikalusest, suhkrust ja fosfaatrühmast. RNAs on suhkruosaks riboos. Lämmastikalusteks on adeniin, guaniin, tsütosiin ja uratsiil. RNA molekul on üheahelaline. Olulisemad RNA tüübid – mRNA (inform – viia DNAs sisalduv info ribosoomidesse); tRNA (transp – toob ribosoomidesse valgumolekuli sünteesiks vajalikud aminohapped); rRNA (ribosoomi – kuulub ribosoomi ehitusse.). RNA peaülesandeks on on edastada geenides sisalduv info tuumast tsütoplasmas asuvatesse ribosoomidesse, kus toimub valgusüntees. 4. Mõisted kromosoom, geen, genoom. Vastus: Kromosoom - terviklik DNA-molekul ja sellega seotud valgud. (24 kromosoomiga on võimalik inimene ära kirjeldada(22keha+2sugu)) geen – kromosoomi lõik, mis määrab ära ühe RNA sünteesi. genoom – liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. 5
peptiidside. 2 B mRNA molekuli initsiaatorkoodoniga (AUG) seostub esimene tRNA molekul (antikoodoniga UAC), millega on ühinenud aminohape metioniin. 1 C mRNA ühineb ribosoomiga. 9 D Stoppkoodoniga seostub ensüüm, mis lahutab ribosoomist tRNA, mRNA ja sünteesitud valgu. 10 E Dipeptiid vabaneb initsiaator-tRNA-st ning jääb teisena ribosoomi sisenenud tRNA molekuli külge. 6 F tRNA nihkub koos mRNA-ga ribosoomi suhtes edasi ja teeb ruumi uuele (kolmandale) tRNA-le. 3 G Ribosoomi siseneb teine tRNA molekul, tuues endaga kaasa järgmisele mRNA koodonile vastava aminohappe. 5 H Ribosoomi siseneb järgmine (kolmas) tRNA, mis seostub komplementaarselt mRNA-ga ja toob endaga kaasa uue aminohappe. 7 I Ribosoomis, kahe kõrvuti asetseva tRNA molekuli otstes olevate aminohapete vahele sünteesitakse ensüümide kaasabil jälle peptiidside.
3. RNA ehitus. RNA ehk ribonukleiinhappe monomeerid on ribonukleotiidid. Need koosnevad lämmastikalusest, suhkrust ja fosfaatrühmast. RNAs on suhkruosaks riboos. Lämmastikalusteks on adeniin, guaniin, tsütosiin ja uratsiil. RNA molekul on üheahelaline. Olulisemad RNA tüübid – mRNA (inform – viia DNAs sisalduv info ribosoomidesse); tRNA (transp – toob ribosoomidesse valgumolekuli sünteesiks vajalikud aminohapped); rRNA (ribosoomi – kuulub ribosoomi ehitusse.). RNA peaülesandeks on on edastada geenides sisalduv info tuumast tsütoplasmas asuvatesse ribosoomidesse, kus toimub valgusüntees. 4. Mõisted kromosoom - terviklik DNA-molekul ja sellega seotud valgud. (24 kromosoomiga on võimalik inimene ära kirjeldada(22keha+2sugu)) geen – kromosoomi lõik, mis määrab ära ühe RNA sünteesi. genoom – liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. 5
Komplementaarsus: Lämmastikalused ühinevad paaridesse vesiniksidemete abil A-T *2 sidet* C-G *3 sidet* (DNA) /// A-U *2 sidet* C-G *3 sidet* (RNA) DNA kahekordistumine ehk replikatsioon- (ühest DNA molekulist saab kaks identset molekuli). Replikatsiooni viib läbi DNA polümeraas sünteesiv ensüüm, mis viib läbi replikatsiooni. RNA liigid: Informatsiooni-RNA (mRNA)- toob tuumast kohale vajaliku info. Transport-RNA (tRNA)- toob tsütoplasmast kohale aminohapped. Ribosoomi-RNA (rRNA)- kuulub valke sünteesiva rakuorganelli kostisesse ehk ribosoomi. DNA ON TÄHTIS! Säilitab päriliku info, paljundab rakust rakku! RNA ON TÄHTIS! Realiseerib päriliku info ehk valmistab valgud! DNA RNA Lühendi tähendus Desoksüribonukleiinhape Ribonukleiinhape Suhkur Desoksüriboos Riboos
RNA ülesanne on päriliku info kasutamine. RNA nukleotiidides on kolm osa: Suhkur riboos Lämmastikaklused: o A adeniin o G guaniin o C tsütosiin o U uratsiil Fosfaatrühm Rakus on kolme tüüpi RNA molekule, neil on samasugune ehitus, kuid erinevad ülesanded: mRNA informatsiooni RNA info toimetamine valgu sünteesi toimumiskohta tRNA transpordi RNA aminohapete transport rRNA ribosoomi RNA kuulub ribosoomi koostisesse geen DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA-molekuli sünteesi DNA ja RNA võrdlus: DNA suhkur on desoksüriboos ja RNAl riboos. DNA lämmastikalused on adeniin A, tümiin T, guaniin G, tsütosiin C ja RNAl adeniin A, uratsiil U, guaniin G, tsütosiin C. DNA levinuim esinemisvorm on sekundaarstruktuur ja RNA levinuim vorm on primaarstruktuur. RNA molekulmass on väiksem kui DNA oma
Ribonukleotiidid on samuti moodustunud lämmastikalusest, riboosist ja fosfaatrühmast. Lämmastikaluseid on neli: A-adeniin, U-uratsiil, C-tsütosiin ja G-guaniin Nukleotiidide järjestus on esimest järku struktuur. Teist järku struktuuris vahelduvad üksikahelalised lõigud kaksikahelaliste lõikudega. RNA ülesanded: Tagab geneetilise info realiseerimise informatsiooni-RNA (mRNA) toob geneetilise info rakutuumast ribosoomi transport-RNA (tRNA) toob vastavad aminohapped, millest saan RNA järgi valku sünteesida ribosoomi-RNA (rRNA) osaleb valgusünteesis
lämmastikalusest; suhkruks on RNA koostises riboos ja DNA-l desoksüriboos Komplementaarsusprintsiip lämmastikaluste paardumise seaduspära;(nt ühe DNA-ahela adeniini vastas on alati teise ahela tümiin ja guaniini vastas tsütosiin) Kromosoom terviklik DNA-molekul ja sellega seotud valgud Kromatiin rakutuumas asuv pärilikkusaine koos selle pakkimises osalevate valkudega Tuumake rakutuuma piirkond, kus sünteesitakse ribosoomi-RNAd(rRNA) ja moodustuvad ribosoomid Genoom liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal Genotüüp organismi kõigi pärilike tegurite kogu ja koostoime Aluspaar kaks omavahel vesiniksidemetega seotud nukleotiidi, mis esinevad vastastikustes komplementaarsetes DNA- või RNA-ahelates. RAKKUDE TEGEVUSJUHISED ON SALVESTATUD NUKLEIINHAPETESSE
sünteesi. 3. Translatsioon – valgu biosüntees, tõlkimine RNA nukleotiidne järjestus tõlgitakse valgu AH järjestuseks. mRNA – kannab valgu sünteesiks vajalikku geneetilist informatsiooni. ribosoom – RNA ja valkudest koosnev organell. Valgu AH järjestus ei määra 1:1 RNA järjestust (Goethe – Lost In Translation). Toimetab valkude sünteesi. Koosneb kahest erinevast subühikust: väike ja suur. Auk keskel (valgud RNA vahelistes aukudes), millest käivad läbi ribosoomi substraadid. Ribosoomid stabiliseerivad RNA- valgu struktuuri. Subühikuid iseloomustatakse raskusväljas liikumise kiiruse järgi (sadenemise järgi) – Svedberg. Bakteri ribosoomid 30S ja 50S – kokku 70S. Eukarüootidel 40S ja 60S – kokku 80S. Sõltub osakeste massist ja tema tihedusest – Svedberg. Sõltub osakeste massist ja tema tihedusest. Subühikud on omavahel koos subühikutevaheliste sildadega, põhiliselt RNA-RNA interaktsioon. Väike subühik – 1500
RNA on üheahelaline = primaarstruktuur. RNA omadused määratakse ära nukleotiidide järjekorra alusel. RNAs puudub lämmastikalus tümiin, selle asemel uratsiil (U), mis vastab nüüd ise adeniinile. RNA ülesanded: * geneetilise informatsiooni realiseerimine * informatsioon valkude ehituse kohta DNAst kätte saada ja selle alusel valke toota RNA tüübid: * informatsiooni RNA mRNA (matriitsRNA) - võtab informatsiooni DNAlt * ribosoomi RNA rRNA - valkude ülesehitamine - kuulub ribosoomi koostisesse * transpordi RNA tRNA - valkude ribosoomi toomine 3 aluspaari määravad ära ühe aminohappe. <<<< Aminohapete transportimine ribosoomi. Aminohappe määrab ära tRNA pea e antikoodon.
4) RNA-polümeraas sünteesib ühe DNA ahela lõiguga komplementaarse RNA molekuli 5) RNA-polümeraas jõuab terminaatorini 6) Lõpeb mRNA, tRNA ja rRNA süntees 7) DNA omandab uuesti biheeliksi kuju 8) RNA liigub raku tuumast välja tsütoplasmasse 13. Translatsiooni etapid: 1) mRNA ühineb ribosoomiga. mRNA initsiaator-koodoniga seostub esimene tRNA molekul. Aminohape metioniin AUG UAC 2) Ribosoomi siseneb teine tRNA molekul, tuues endaga kaasa järgmise mRNA koodonile vastava aminohappe. Aminohapete vahele sünteesitakse peptiidside . UCA AGU Ser 3) Dipeptiid vabaneb initsiaator- tRNA-st ning jääb teisena ribosoomi sisenenud tRNA molekuli külge. Aminohappeta initsiaator- tRNA väljub ribosoomist. 4) tRNA nihkub koos mRNA-ga ribosoomi suhtes edasi ja teeb ruumi kolmandale tRNA-le. Ribosoomi siseneb kolmas tRNA.
4) RNA-polümeraas sünteesib ühe DNA ahela lõiguga komplementaarse RNA molekuli 5) RNA-polümeraas jõuab terminaatorini 6) Lõpeb mRNA, tRNA ja rRNA süntees 7) DNA omandab uuesti biheeliksi kuju 8) RNA liigub raku tuumast välja tsütoplasmasse 13. Translatsiooni etapid: 1) mRNA ühineb ribosoomiga. mRNA initsiaator-koodoniga seostub esimene tRNA molekul. Aminohape metioniin AUG UAC 2) Ribosoomi siseneb teine tRNA molekul, tuues endaga kaasa järgmise mRNA koodonile vastava aminohappe. Aminohapete vahele sünteesitakse peptiidside . UCA AGU Ser 3) Dipeptiid vabaneb initsiaator- tRNA-st ning jääb teisena ribosoomi sisenenud tRNA molekuli külge. Aminohappeta initsiaator- tRNA väljub ribosoomist. 4) tRNA nihkub koos mRNA-ga ribosoomi suhtes edasi ja teeb ruumi kolmandale tRNA-le. Ribosoomi siseneb kolmas tRNA.
8. RNA liigub tuumast välja tsütoplasmasse Valgud Koosnevad aminohapetest Transpordivad aineid Võtavad vastu ja vahendavad infot Kiirendavad ja aeglustavad keemilisi reaktsioone On rakuorganellide ehitusmaterjaliks Muudavad kahjutuks haigustekitavaid mikroobe Osalevad organismide liikumisel Valgusünteesi etapid: 1. mRNA ühineb ribosoomiga 2. mRNA molekuli initsiaatorkoodoniga (AUG) seondub esimene tRNA molekul (antikoodoniga UAC) 3. Ribosoomi siseneb teine tRNA molekul, tuues endaga kaasa järgmise mRNA koodonile vastava aminohappe 4. Ribosoomis kahe kõrvuti asetseva tRNA molekuli otstes olevate aminoapete vahel sünteesitakse ensüümide abil peptiidside 5. Dipeptiid vabaneb initsiaator-tRNA-st ning jääb teisena ribosoomi sisenenud tRNA molekuli külge 6. tRNA nihkub koos mRNA-ga ribosoomi suhtes edasi ja teeb ruumi uuele (kolmandale) tRNA-le 7. Ribosoomi siseneb kolmas tRNA 8
RNA-l esineb mitu funktsionaalset vormi. Nendeks on messenger-RNA (mRNA, informatsiooni-RNA), ribosomaalne-RNA (rRNA), transport-RNA (tRNA). Eukarüootides eristatakse veel pre-mRNA-d (primaarne, sisaldab introneid ja eksoneid), mis sünteesitakse vahetult transkriptsiooni käigus DNA-lt ja millest hiljem moodustuvad intronite välja lõikamise tulemusel mRNA molekulid. RNA osaleb päriliku info realiseerimises -- valgu biosünteesis. mRNA kannab info DNA-st valgusünteesiaparaati - ribosoomi. rRNA-st ja valkudest moodustatakse valgusünteesi läbiviivad ribosoomid, tRNA toimetab aminohapped ribosoomidesse, kus need seotakse polüpeptiidiks. Informatsiooni-RNA e. mRNA toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgu sünteesi toimumis paika. Transport-RNA e. tRNA ülesandeks on mRNA molekuliga ribosoomidesse saabunud geneetilise info lahtivõttmine. Ribosoomi-RNA e. rRNA kuulub ribosoomide koostisesse ja osaleb valgusünteesis.
kanalikesi toimub ainete mavõrgustik mavõrgustikku. Karedapinnalisel paiknevad val- rakusisene liikumine. Lisaks trans- ke sünteesivad organellid-ribosoomid. Sileda- pordile on võrgustik seotud mitmete pinnalise võrgustiku membraanidel paiknevad ainevahetuslike protsessidega. ensüümid. Ribosoom Iga ribosoom on 2-osaline.Mõlemad osad koos- Ribosoomides toimub rakkude nevad ribosoomi-RNA ja valgu molekulidest. süntees. Ribosoomi suurus on vahemikus18-23nm Lüsosoom Ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke- Lõhustatakse mitmeid aineid nt. sed. Mõõtmed jäävad mõne mikrom. piiresse. makromolekule ja oma otstarbe kaotanud rakustruktuure. Golgi komp- Koosneb üksteise kohal asetsevatest plaatja- lõuab
Mikroelemendid organismide normaalseks elutegevuseks üliväikestes kogustes vajalikud keemilised elemendid. Monosahhariid lihtsuhkur. Madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, milles on süsiniku aaromeid 3-6 tk. mRNA informatsiooni-RNA. Toob geneeetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi toimumise kohta tsütoplasmas olevatesse ribosoomidesse. tRNA transport-RNA. Molekuliga ribosoomidesse saabunud info lahtimõtestamine. rRNA- ribosoomi-RNA. Kuulub ribosoomi ehitusse ja osaleb valgu sünteesis. Nukleotiid nukleiinhappe monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, 5-süsinikulise suhkru ja fosfaatrühma ühunemisel. Oligosahhariid madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid , mis organismides on valdavalt moodustunud kahe-kolme monosahhariidi ühinemisel. Peptiidside kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel. Polüsahhariid korgmolekulaarne ühend, mille ehituslikeks lülideks in monosahhariidid.
lämmastikust, fosforist, hapnikust. On kõrg molekulaarne orgaaniline ühend mis koosneb nukleotiididest on 3 osaline 1. riboos(5 süsiniku suhkeru) 2. fosfaat rühm 3. lämmastik alus( adeniin, guaniin, tsütosiil, uratsiin) RNA-l on ainult esimest järku struktuur e primaalstruktuur nukleotiidide rivi 1 ahelaline ca uu ca ca cc guu RNA liigid 1. informatsiooni MRNA võtab DNA lt päriliku informatsiooni 2. trantspordi RNA transpordib valgusünteesi organelli 3. ribosoomi RNA ehitab üless valgusünteesi organelli e ribosoomi
) 23. Millised lämmastikalused esinevad DNA-s ja RNA-s? (vaata eelmist vastust) 24. Kuidas avaldub komplementaarsus DNA molekulis ja RNA molekulis? DNA's vastab A'le T, RNA's vastab A'le U 25. Mis on DNA põhilised ülesanded? Päriliku info kandmine ja edasi andmine tütarrakkudele. 26. Mis ülesanded on RNA molekulidel (mRNA, tRNA, rRNA)? mRNA informatsiooni-RNA toob geneetilise info tsütoplasmas asuvatesse ribosoomidesse tRNA transpordi-RNA aminohapete transport ribosoomi rRNA ribosoomi-RNA kuulub ribosoomi ehitusse
fosfaatrühmast, desoksüriboosist ja lämmastikalusest. Fosfaatrühm ja desoksüriboosi jääk on kõigis nukelotiididies samasugune. Monomeeride erinevused tulenevad lämmastikalustest(A,T,C,G). *A ja T vahel on 2 vesiniksidet, G ja C vahel 3. Vesinikside katkeb kergesti, see on oluline DNA toimimisel. *DNA nukelotiidide järjestus kannab organismi pärilikku teavet. *Rakus leidub kümneid RNA tüüpe. Olulisemad on mRNA(informatsiooni), tRNA(transport), rRNA(ribosoomi). *mRNA= viib DNAs sisalduva info ribosoomidesse *rNA= kuulub ribosoomi ehitusse *tRNA= toob ribosoomidesse vajalikud aminohapped *Geen - DNA-molekuli lõik, mis kodeerib/määrab mingi RNA-molekuli sünteesi. *Kromosoomid koosnevad DNAst ja sellega seotud valgumolekulidest(DNA+valk). Kõik kromosoomid kokku=kromatiin. *Geenid asuvad kromosoomides. *Eeltuumsed=prokarüoodid *Päristuumsed=eukarüoodid *Transkriptsioon=protsess, mille käigus DNAs paikneva info põhjal sünteesitakse RNA-ahel.
8. Valkude ehitus ja ülesanded! o Ensümaatiline ülesane o Ehituslik ülesanne o Kaitseülesanne o Regulatoorne ülesanne o Liikumisülesanne o Transport ülesanne o Energeetiline ülesanne. o Retseptoorne ülesanne 9. DNA; RNA ehitus ja ülesanded o DNA- Päriliku info kandmine ja edasi andmine tütarrakkudele. o mRNA toob geneetilise info tsütoplasmas asuvatesse ribosoomidesse o tRNA aminohapete transport ribosoomi o rRNA kuulub ribosoomi ehitusse 10. Mõisted! o Denaturatsioon valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride hävimine o Renaturatsioon valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride taastumine o Ensüüm biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk o Antikeha neljast ahelast koosnev valk, mis on moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete e antigeenide kahjutuks tegemiseks 11. Joonised! o Valgud ehk lipiidid
annaabi.ee 
