toimetulekul. 7 o Enne patsiendi haiglast lahkumist vestelda lähedastega ja õpetada neid patsiendi abistamisel toime tulema. (Sisehaigused 1996) Kasutatud kirjandus. o Jaanson, T. (1996) Sisehaigused. Käsiraamat õdedele (lk. 223-225) o Mustajoki, M. jt (2001) Õe käsiraamat. AS Medicina, Tallinn (lk. 278-279) o Birkenfeldt, R. jt (2000) Reumatoloogia. AS Medicina Tallinn. (lk. 219-225) o Herold, G. jt (1999) Sisehaigused. Loengutele orienteeritud käsitlus. OÜ Greif. Tartu (lk. 603-606) o R. Kallikorm, T. Vestman. (2007) Reumatoloogia konspekt 2007. Tartu Ülikooli Sisekliinik, Tartu. (lk. 109-114) o Isomäki, H. jt (2004) Reuma-aabits. OÜ Lege Artis. (lk. 24-25) o Palo, J. (2005) Tervise käsiraamat. AS Medicina, Tallinn. (lk. 255) o www.inimene.ee/pages.php3/06?haigus=650 05.02.2008
Süsteemne erütematoosne luupus Luupusnefriit Jaak Timberg Tartu, 2011 Süsteemne erütematoosne luupus · Autoimmuunne silelihaskoehaigus · Krooniline elukvaliteeti kahjustav haigus · Nahk, liigesed, kardiovaskulaarsüsteemis, neerud kopsudes, KNS, maks · N:M 9:1 · Fertiilne iga ( 15 44) · Aasia, Aafrika päritolu · Geneetiline taust (1q23-24) · Antikehad ANA, anti-dsDNA, anti-Sm jt Etioloogia · UV-kiirgus · Ravimid · EBV · Häired rakkude apoptoosis · Geenid: CRP ja seerumi amüloid P geenid, FCR retseptorid · Silikaat, pestitsiidid, elavhõbe Luupusnefriit · Tõsine SLE tüsistus · 30-50% diagnoosimise hetkel, 60-80% tekib haiguse edasise kulu jooksul · Tsirkuleerivad immuunkompleksid ladestuvad neerudes: komplement-vahendatud kahjustus leukotsüütide infiltratsioon prokoagulantsete faktorite aktivatsioon tsütokiinide vabanemine · Antifo...
· Oli inglise kirurg ja teadlane · Tema valdkonnaks oli elundite siirdamine Diagnostilised erialad · Radioloogia · Laborimeditsiin · Kliiniline patoloogia · Kliiniline füsioloogia Kliinilised erialad · Kirurgia · Peremeditsiin · Pediaatria · Psühhiaatria · Ortopeedia · Sünnitusabi · Kardioloogia · Töötervishoid · Traumatoloogia · Günekoloogia · Reumatoloogia Tuntumad arstid 18.sajandil · Ameerika Ühendriikides William Williams Keen · Prantsusmaal Paul Broca · Hispaanias Santiago Ramón y Cajal · Saksamaal Otto Loewi · Venemaal Nikolai Korotkov Kasutatud materjalid · http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti · www.google.ee
Samas tuleb lapsele selgitada uuringu mõtet ning küsida tema nõusolekut. Lapsuuringud on meditsiiinieetika komitee ja raviameti teravdatud tähelepanu all. Lapsuuringud on tähtsad, kuna lapse organism erineb suuresti täiskasvanu omast. Ravimiuuringud Eestis Hetkel on Eestis käimas 203 ravimi uuringud. Konkreetseid raviminimetusi nimetamata on ravimiuuringud järgmistes valdkondades: neuroloogia, kardiovaskulaarhaigused, pulmonoloogia, reumatoloogia, onkoloogia, infektsioonhaigused, dermatoloogia, neonatoloogia, gastroenteroloogia, günekoloogia, uroloogia, psühhiaatria, anestesioloogia, nefroloogia, endokrinoloogia, sisehaigused, hematoloogia, kopsuhaigused, oftalmoloogia, allergoloogia. Erki Pääro
Luude ja liigeste haigused, ning nendest hoidumine Tänapäeval tuntakse umbes 120 liigeste, liigeselähedaste kudede, luude ja sidekoe haigust, mida uurib reumatoloogia. Neid haigusi ühendab muutliku iseloomuga valu liigestes ja luudes. 1. Osteoartroosi ehk liigeskõhre kulumise haiguse üheks oluliseks tekkepõhjuseks on liigeste ülekoormus, seda kas raske füüsilise töö või liigse kehakaalu tõttu. Osteoartroosi korral võivad esineda õhtused, koormusjärgsed valud, aga ka lühiaegne, mõneminutine stardijäikus kahjustatud liigestes, näiteks põlvedes, puusades ja ka sõrmedes. 2. Reaktiivsete liigesepõletike korral liigeses
Osteoartroos ehk artroos (OA) grupp kattuvaid liigesehaigusi, millel on erinev etioloogia, kuid sarnane bioloogiline, morfoloogiline ja kliiniline lõpptulemus Artroos ehk liigeskulumus Eestis ligi 200 000 artroosihaiget Primaarsed ehk Sekundaarsed idiopaatilised artroosid artroosid Lokaliseerunud OA: Liigese labakäed, labajalad, mehhaaniline põlv, puus, selg, ühtimatus: muud lokalisatsioonid kongenitaalsed ja arenguhäired, Generaliseerunud traumast OA: kolme või enama põhjustatud, liigese või liigesegrupi liigesekirurgia artroos järgsed Ei kahjusta ainult liigeskõhre, vaid haarab liigest tervikuna: subkondraalne luu, ligamendid, liigesekapsel, sünoviaalmembraan, periartikulaarsed lihased Liigese ja kõhrealuse luu lagunemise ja sünteesi tasakaal häiritud Lagunemine üle...
KAASASÜNDINUD SÜDAMERIKKED LASTEL AORDISUISTIKU STENOOS AORDISUISTIKU STENOOS Hemodünaamika Vasema vatsakese vere pais → VV kontsentriline hüpertroofia (tipp terav) →VV dilatatsioon -ekstsentriline hüpertrofia (tipp tömp) (dekompensatsioon) (Biomedicumi.a) Sümptomid Koormusel avalduv rinnavalu Hingeldus Minestamine(Kettunen jt. 2010) Peapööritus Väsimus Hingeldus Kahvatus Muutused südame auskultatsioonil Pulsilaine aeglanetõus ja langus Süstoolne rõhk madal Pulsirõhk vähenenud (Boston jt 1993) Väikestel lastel: Kergesti väsivad pingutusel ...
video[artroos][0]/4/ Harjutusi pärast operatsiooni Harjutusi pärast operatsiooni Kasutatud kirjandus http://static.inimene.ee/index.php? disease=d&sisu=disease&did=612#Tekkepõhjused_ja_ mehhanismid (külastuse aeg: 23.12.2013) http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/26257/Viig and_Karmen2012.pdf (külastuse aeg 25.12.2013) www.haigekassa.ee (külastuse aeg 02.01.2014) Meditsiini sõnastik., G.Loogna et al., 1996.a. Reumatoloogia., R.Birkenfeldt, L.Päi, T.Haviko, 1995.a. Patsiendi juhendmaterjal põlveliigese endoproteesimine. M.Kelk, T. Haaviko, A. Nikitina, J. Freimann, 2009.a. http://www.ravijuhend.ee/ravijuhendikasutajale/patsiendijuhendi d/35/P%C3%B5lveliigese%20endoproteesimine (külastuse aeg 02.01.2014) http://www.eestiarst.ee/eesti_arst/ravijuhendid/aid- 4706/Osteoartroosi-ravijuhend-Eestis
Kokkuvõtteks Haigus on eluaaegne ka juveniilse ehk laste vormi puhul ning kahjustunud liiges dikteerib terve elu - Pika maa jooksmine/kõndimine, haigele kohale toetamine ning temperatuuri muutused põhjustavad tihti valu või ebamugavustunnet - Vale asend või hooletu liikumise tagajärjel võib liiges valu saatel loksuda või oma õige koha pealt nihkuda (liigesekaplsi rebend-kips) Kasutatud kirjandus R.Birkenfeldt, L.Päi, T.Haviko. Reumatoloogia. 1995. C.Pruunsild. Juveniilne idiopaatiline artriit sage mitmepalgeline haigus. 2010. http://reumaliit.ee/sites/default/files/imce/documents/reumafooru m_2010_chris_pruunsild.pdf (10.03.2012) P.Tuvik. http://www.kliinikum.ee/attachments/article/104/Reumatoidartriit. pdf (24.03.2012) P.Tuvik. http://www.liiges.ee/index.php?id=21 (24.03.2012) http://www.inimene.ee/?disease=r&sisu=disease&did=422 (22.03.2012) Tänan kuulamast! Küsimusi?
LIIGESEHAIGUSED Tänapäeval tuntakse umbes 120 liigeste, liigeselähedaste kudede, luude ja sidekoe haigust, mida uurib reumatoloogia. Neid haigusi ühendab muutliku iseloomuga valu liigestes ja luudes. Iga viies inimene maailmas põeb mingit liigeshaigust. Liigesepõletikele on iseloomulik, et liigesed on just varahommikul paistes, valusad, ei liigu hästi, sest öösel kogunes neisse põletikuline tursevedelik. Liigesvalu võib esineda näiteks tavalise viirushaiguse,gripi korral, samas aga võib olla tegemist tõsise pidevalt süveneva, liigeseid muundava, lõpuks invaliidistava liigeshaigusega. Liigesvalu
võimaldava liikuvusega valuvaba liiges. Harva on võimalik liigese liikuvust täielikult taastada. Osteotoomia on luutelje või liigesenurga korrigeerimise operatsioon: luu saetakse vastavalt metoodikale vajalikus kohas katki ja pannakse uues asendis plaatide ja kruvidega kokku. 12 6. KASUTATUD KIRJANDUS R.Birkenfeldt, L.Päi, T.Haviko. Reumatoloogia. 1995. C.Pruunsild. Juveniilne idiopaatiline artriit sage mitmepalgeline haigus. 2010. http://reumaliit.ee/sites/default/files/imce/documents/reumafoorum_2010_chris_pruunsild. pdf (10.03.2012) P.Tuvik. http://www.kliinikum.ee/attachments/article/104/Reumatoidartriit.pdf (24.03.2012) P.Tuvik. http://www.liiges.ee/index.php?id=21 (24.03.2012) http://www.inimene.ee/?disease=r&sisu=disease&did=422 (22.03.2012)
tervishoiusüsteemisse. Need Kliinikud on teadus-ja haridusasutuste andmebaaside ja arstiteaduskonnad: anestesioloogia ja intensiivravi, hematoloogia ja onkoloogia, günekoloogia ja sünnitusabi (Naiste kliinik), dermatoloogia, kardioloogia, neuroloogia, otolaryngology, oftalmoloogia, pediaatria (Lastehaigla) psühhiaatria pulmonoloogia (Kopsukliinik) somaatiliste riiki (osakonna gastroenteroloogia, endokrinoloogia, nefroloogia , nakkushaigused, reumatoloogia, jne), spordimeditsiini ja taastusravi, hambaravi, vereülekannete operatsioonid. 4 2. EESTI 2.1. Kõrgharidus Eestis Akadeemiline kõrgharidus Eestis on jagatud kolmeks tasandiks: bakalaureuse-, magistri-ja doktoriõppe. Mõnedel erialadel (baasi medetsiiniõppe, veterinaaria, farmatseutiline õppe, hambaravi-, inseneri-, arhitektuuri-, ja kooliõpetaja eriala) bakalaureusekraadi ja magistrikraadi kombineeritud ühte
VASTSÜNDINU Ajalise terve vastsündinu ealised iseärasused. Kõik organid töötavad iseseisvalt, naha värvus ja paksus norm, luustiku seisund norm, küüned sõrmeotsteni, suguelundid välja arenenud, keha proportsioon. Suur pea, lõgemed avatud. Mõisted: ● Ajaline – sündinud 37.-41. rasedusnädalal, sünnimass 2500g või üle selle ● Enneaegne – sündinud enne 37. rasedusnädalat, sünnimass alla 2500g ● Ülekantud vastsündinu – sündinud 42. rasedusnädalal või peale seda Enneaegse vastsündinu (EA) klassifikatsioon sünnimassi alusel ● 1500-2500 enneaegne ● 1000-1500 väga enneaegne ● Alla 1000g sügavalt enneaegne EA ebaküpsuse tunnused · Ebaproportsionaalne kehaehitus · Lõgemed laialt avatud · Vedelikusisaldus organismis suur 85-90% · Nahk turses, kortsuline, tumepunane , tsüanootiline · Sarvkiht ebaküps – õhuke, infektsioo...
lihaste vigastusi. Nii nagu luumurdude puhul, võivad pehmete kudede vigastusedki olla tingitud erinevatest kahjustustest. See võib olla tingitud üksikust traumast nagu kukkumisest või spordivigastusest, või pikemaajalisest vastava struktuuri ülepingest nagu näiteks kõõlust ümbritseva sünoviaalkesta põletikust pärast sama liigutuse paljusid kordusi. Sellise juhtumi korral võib patsiendi ravis olla füsioterapeut esimene spetsialist. Reumatoloogia See tervishoiu valdkond tegeleb reumaatiliste haigustega patsientidega. Reumaatilisi haigusi nimetatakse ka sidekudede haigusteks (ingl.k connective tissue disease). Üldiselt arvatakse, et reumaatilised haigused mõjutavad ainult liigeseid, kuid fakt on see, et haigus võib mõjutada kogu keha sidekudesid. See tähendab, et reumaatilise haigusega patsiendil võivad sageli olla ulatuslikud ning mõnikord süstemaatilised sümptomid, mis võivad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
