Aktuaalse Kaamera ja Reporteri võrdlus Need saated erinevad üksteisest: vaatajaskonna poolest, uudiste poolest. Aktuaalne kaamera on tõsisem ja seal räägitakse ka ülemaailmselt tähtsatest teemadest. Nt. 29. märtsi saates: BRICS maailmamajanduses, streik Hispaanias, Taani laevaõnnetus jms. See pole lihtsalt saade millega õhtut sisustada, vaid seda vaadates saab end korralikult päeva jooksul toimunuga kurssi viia. Reporter on pigem meelelahutussaade, seal on rohkem seltskonnauudiseid ja see on väga Eestikeskne. Välismaailma teemadest räägitakse seal vähem ja siis on need ka sellised `'Hiinas sündis haruldane panda'' stiilis. Pole eraldi spordiosa, nagu on AK-s Õhtulehe ja Postimehe võrdlus Õhtulehe teemad on sageli väga isiklikku laadi ja kalduvad kollase ajakirjanduse poole. Mingeid lisalehti tal vahel pole, kuid on päevane telekava, eraldi spordiuudised, meelelahu...
Kõik arvame teadvat, mis on ajaleht. Oleme seda lugenud, katsunud, krabistanud, sellega tuba tapeetinud, tuld süüdanud, kasutanud seda olulises kambris. Reporteri põhitöö on teavet koguda ja sellest erinevates anrites lugusid kirjutada. Toimetaja toimetab reporterite kirjutatud lugusid, annab neile viimase lihvi. Sõnastab vajaduse korral ümber, lühendab, nõuab reporterilt lisateavet, jälgib erapooletust ja tasakaalustatust. Kannab hoolt grammatiliselt õige ja korrektse keelekasutuse eest. Mõnikord paneb loole ka uue pealkirja. Kogu tema töö seisneb lugude selgemaks, arusaadavamaks ja täpsemaks tegemiseks.
4. Info kustutamine ja lisamine Kustutada mittevajalik ja lisada vajalikku materjali uudise alaosadesse. See ülesanne jaguneb kolmeks: esiteks, uudises võib olla asju, mida seal ei tohiks olla; teiseks, võib olla materjali, mis on toimetaja arust üleliigne; kolmandaks, toimetaja võib leida, et uudis vajab lisaks teemasid arendavaid fakte, lugusid, tsitaate jne. kontrollida tuleks kuute asja. Arvamused ja hinnangud. Uudis ei tohi sisaldada reporteri arvamusi ning peab hoidma arvamused ja faktid lahus. Eriti tuleb kontrollida tekste, mis on reporterile emotsionaalselt olulised. Subjektiivsus tuleb sisse otsesõnaliste, mõnikord ka varjatud hinnangutena. Varjatud kallutatuse väljatoimetamine on eelkõige toimetaja töö. Toimetaja peaks uurima kaht tüüpi nähtust: kas pole tsiteeritud palju ja olulistes kohtades allikaid, mis esitavad reporterile meelepäraseid seisukohti ning kus vastuseisukohi
põhjalikumalt ka Eesti meediasüsteemi ja meediakasutust. Ajakirjanduse suuna valinud täiendavad oma teadmisi reporteritöös, meediakriitikas ning massikommunikatsiooni ajaloos. Veel võivad tudengid oma vabal valikul õppida juurde inglise, saksa, vene ja prantsuse keelt, suhtlemispsühholoogiat, avalikku arvamust, tsensuuri ning Eesti ajakirjanduse ajalugu, ajalehekujundust ning reklaami. Ajakirjanduse ja suhtekorralduse eriala bakalaureuse taseme lõpetanul on võimalus hakata tööle reporteri, pressiesindaja või suhtekorraldajana. Pärast bakalaureuseastme lõpetamist on võimalik üle minna magistriõppesse kas ajakirjanduse, kommunikatsioonijuhtimise või meedia ja kommunikatsiooni erialal. Ajakirjanduse eriala magistriõppe eesmärk on valmistada ette eeskätt toimetaja kvalifikatsiooniga inimesi, kes oleksid võimelised töötama ükskõik millises ajakirjanduslikku sisu tootvas meediaorganisatsioonis, aga ka tegema uurimistööd
Samamoodi annab ajakirjandus kogu ühiskonnale aimu asjadest, mis toimub teistes kogukondades. Näiteks Tallinnlased saavad just läbi ajakirjanduse teada, mis toimub hetkel väga aktuaalses kohas, Vao külas, kuhu on paigutatud teistest riikidest sisserännanud pagulased. Meedia pakatab näiteks, et antud külas toimuvad erinevad õnnetused/kuriteod. Kas see on tõsi? Kuidas me seda uskuda saame? Me ei saagi. Oleneb kategooriast, kui tegu on puhtalt meelelahutusega, siis reporteri jaoks ei ole oluline tõepõhi, tema jaoks on oluline tema artikkli lugejate arv. Seega, ajakirjandus ei jaga alati tõeset informatsiooni, sest üldjuhul mängib suurt rolli ka toimetaja isiklik arvamus. Näiteks, kui toimetaja ei salli eraettevõtlust ja leiab, et valitsusel peaks olema määrav roll ühiskonnas ja majanduses, siis on tõenäolik, et tuuakse ära uudised, mis panevad eraettevõtluse halba
Sellisel juhul peab laused parafraasima arusaadavaks, lasta allikal ümbersõnastada või täiendada selgitava tsitaadiga. • Segasuse vältimiseks, peaks katsuma segaseid lauseid tõlkida üldarusaadavasse keelde kohe intervjueerides. Selleks saab allikas ise ümbersõnastada ja küsida kinnitust. • Vaikimisi võib parandada lohakusvigu, mis ei mõjuta fakte ega seisukohti. Tsitaadisse sekkumine Tsitaat on allika seisukoht, mis eristub reporteri tekstist ja seisukohtadest. Reporter ei tohi sekkuda allika tsitaati, et muuta seda endale sobivamaks või kommenteerida. • Tsitaati ei lisata kirjutaja kommentaare. Lubatav on lisada täpne nimisõna nurksulgudesse, kui tsitaadis on mingi sõna, millest lugeja aru ei saa. • Tsiteerides ei tohi teha mitmest lausest ühte lauset, kui allikaga pole see kokku lepitud. • Tsitaadiks ei sobi väljajättelised laused st pikad laused, milles on valitud üksikud sõnad
oma laste pärast alla . Kõik jäi endiseks , aga Miley ei olnud enam nii rollivõttev oma Hannah Montana eluga . Julia Roberts Julia Roberts sündis 28. oktoobril 1967 . Julia Roberts on Oscariga pärjatud USA näitlejanna ja endine modell. Ta sai kuulsaks mängides koos Richard Gere'iga romantilises komöödias "Pretty Woman ". Pärast seda on Robertsist saanud enim teeniv näitlejanna maailmas, troonides Hollywood Reporteri igaaastases enim teenivate staaride nimekirjas neljal järjestikusel aastal (20022005). Sündinud 28. oktoober 1967 Atlanta, GA, Roberts tõstatas oma isa Walter, tolmuimeja müügiagent ja tema ema, Betty, endise kiriku sekretär pöörduvadkinnisvaramaakler. Vaatamata tugeva keskklassi töökohti, tema vanemad olid ka osalise tööajaga näitlejaid, kes jooksis Atlanta põhinev Näitlejad ja kirjanike töötoa läbi oma kodus.
*press e. ajakirjandus *raadio *internetiportaalid *televisioon 5. Meediateksti liigid + iseloomustus *ajakirjandustekstid - meelelahutav, objektiivne, avaldavad arvamist *reklaam - m�jutav, toodet kutsutakse tarbima *propaganda - poliitilise sisuga, �lesandeks m�jutada 6. Uudisek�nnise p�hikriteeriumid *v�rskus *emotsionaalne/geograafiline l�hedus *tuntud osalejad *konfliktid, vastuolud *erakordsus *p�evakajalisus 7. Uudise �lesehitus *ajakirjanik erapooletu *ei kajastu reporteri arvamus *k�ik osapooled peavad s�na saama 8. Tr�kiajakirjanduse ehk pressi v�ljaanded *Ajaleht - on perioodiliselt ilmuv tr�kis, milles kajastatakse p�evas�ndmusi ja ajakohaseid probleeme, pakutakse meelelahutust ning mitmesugust eluks vajalikku infot. -V�hene operatiivsus ja tagasiside -Jaguneb: 1)ilmumissagedus (p�eva- ja n�dalalehed) 2)levik (�leriigiline ja piirkondlik) 3)sisu (�ldloetav ja erialane) 4)k�sitluslaad (kvaliteetlehed ja tabloidid)
Virtuaalsed inimsuhted Internetist on 21. sajandil saanud väga suur ja oluline abitegur igapäevaelus. Ka kuulus eesti laulja Aivar Riisalu kohtus oma praeguse abikaasaga just interneti jututoas. Samas võis suvel ,,Reporteri" vaataja näha lugu noorest tütarlapsest, kes oli internetis kiusamise ohvriks jäädes enesetapu teinud. Millised võivad siis virtuaalsed inimsuhted olla? Isikliku arvamusena võin öelda, et olen internetis väga erinevat tüüpi inimesi kohanud. On olnud selliseid, kellega olen lühikest aega kirjavahetust pidanud, kuna nad on põnevad tundunud; selliseid, kes algusest peale eemaletõukavalt mõjusid, kuid ühest internetitutvusest
Makett ja küljendus Ajalehekujundus on info serveerimine vastuvõetal viisil. Vorm annab aimu sisust. Kujundus jaguneb kahte ossa: 1. Kujundamine kitsas mõttes ehk lehe maketi tegemise põhimõtted 2. Küljendus, mis on loo ja lehekülje kokkupanemine nii, et need moodustaksid sisulise ja vormilise terviku Makkett tähendab valikuid, mis on eelnevalt tehtud (tekstikiri, veerulaius, pealkirjade jm kirjas jne). Makett paneb küljendaja, toimetaja ja reporteri tööle piirid. Maketitegemine ei kuulu reporteri ja toimetaja töö hulka. Lugeja käitumist määrab see, milline info on esile tõstetud, millega püütakse lugeja tähelepanu. Tavalisemad info esiletõstmise moodused on suur pealkiri ja lisapealkirjad selle juures, foto ja teabegraafika kasutamine, olulisema info esitamine juhtlõigus, aga ka lisatekstide kasutamine suurte lugude juures (infokastid, lisalood). Seejärel määrab lugemist see, kuidas meie pilku mööda lehekülge juhitakse
• Kriitilisus maailma ebakohtade suhtes. • Võime hästi kontakteeruda erinevate inimestega, armastus inimeste ja rahutu elu vastu. • Tugev eetika, mis lubab sõltumatuse demagoogiast ja manipuleerimisest jne. • Hea analüüsivõime ja mälu, faktide seostamine. • Tugev stressitaluvus. • Kiire otsustus- ja mõtlemisvõime, et ajaga toime tulla. • Edevus, auahnus, soov olla avalikult nähtav. Reporteri teadmised ja kogemused Reporter ja valdkond. Reporteri teadmisi saab jagada kaheks. Esiteks, peavad olema üldteadmised maailma asjade kohta – elukogemused. Teiseks, reporter töötab kindlas valdkonnas ja peavad olema teadmised selle kohta. • Reporter peab tunda oma valdkonda. • Reporter peab tundma oma allikaid. • Reporter peab saavutama selle, et tema valdkond tunneb teda. Peas ja mujal olevad teadmised. Reporterid toetuvad oma mälule. Ei kirjutata tihti ülesse asju
Urmas Ott sündis 23. aprillil 1955 Otepääl. Lõpetas 1979. aastal Tallinna Pedagoogilise Instituudi kultuuriteaduskonna taidlusteatri rezii eriala. Alustas Eesti Raadios aastatel 1977 1979. Alustas 1979. aastal ETV-s teadustajana. Urmas Ott töötas Eesti Televisioonis 1979 1998 AK diktori, saatejuhi, reporteri ja toimetajana. Tema viimaseks tööks rahvusringhäälingus jäi Raadio 4 saatesari "Sündsuse piires" (6.okt 2007-21. juuni 2008, kokku 32 saadet). SAATED "Estraaditähestik" (eetris 1976-1983), U. Ott saatejuht 1981-83 (ETV) 1986 1992 "Teletutvus" (ETV) 1991 1995 aastavahetuse isikuintervjuud (ETV) 1991 1992 "Duett -duell" (ETV) 1992 1998 "Carte Blanche" (ETV) 1998.a. 2. juuni - Urmas Ott tegi koosseisulise töötajana viimase saate ETV-s - "Carte Blanche" Tõnis Mägiga
Uudistesaadete formaatide võrdlus 10.12.2015 Võtsin võrdluse alla kaks uudistesaadet: ETV„Aktuaalse kaamera“ ja Kanal2 „Reporteri“. 1. ETV„Aktuaalne kaamera“ „Aktuaalse Kaamera“ kella 21.00 uudistesaate algusaeg on püsinud sama alates 27. jaanuarist 1992. aastast. Tööpäeval on eetris kolm saadet (kell 17.00, 18.30 ja 21.00), millest mahukaim on kella 21.00 põhisaade (kestvusega 30 minutit). Kindlalt piiritletud sihtrühm uudistesaatel puudub, lähtub üldhuvist ja on suunatud „üldisele auditooriumile“, pigem täiskasvanud eestlasele.
See näitab, et teemad on tugevalt välispoliitilised ning tema arvamused ja ettepanekud on väga tähtsad. Lisaks soovisime teada, palju on kasutatud artiklites tema tsitaate. Enim on 1-3 tsitaadiga artiklit, ühes artiklis sisaldub üle 7 tsitaadi. Kokkuvõte Kokkuvõtvalt võib öelda, et Urmas Paet oli antud perioodil ajakirjanduse huviorbiidis ainult seoses oma tööga Eesti Vabariigi Välisministrina. Lisaks võib oma rolli mängida tema minevik Postimehes reporteri ja ajakirjanikuna ajavahemikus 1994-1999. TLÜ Haapsalu kolledz 4
kaotada elu kas piinapingis või eluaegse vanglakaristusega. Eestis kasutatakse piinapingi asemel eluaegset vanglat. Kriminaalvastutus ehk kuritegu on üldjuhul üksnes tahtlik tegu, aga teatud juhtudel võib ka ettevaatamatusest toime pandud tegu olla kuritegu. Meie riigis on kahjuks inimesi, kes istuvad joobes peaga autorooli ja selle tagajärjel võib juhtuda traagiline õnnetus. Samuti on neid, kes ei saa oma elu korda ja nad peavad teise elusid rikkuma. 30.09.2011 avalikustati Reporteri uudistes kurb lugu, kus abikaasa ja 2 last kaotasid oma ema. Naine oli läinud poodi toitu ostma, koduteel oli teda rünnanud narkomaan ja naist raudkangiga pähe löönud ning temalt raha röövinud. Naine suri kaks päeva hiljem haiglas ja maha jäid temast pereisa ja kaks noores eas last. Narkomaan sai kriminaalkaristuse, peab vastutama kuriteo eest, mille toime pani, kuid naist see tagasi ei too. Kriminaalvastutuse alla käib ka valedokumendi kasutamine, võltsimine ja enda
• Lubada minimaalselt. Avaliku elu tegelastega ei tohiks lubada mitte midagi. Kui esitatakse tingimusi loo suhtes, siis ajakirjanik peaks proovima neist loobuda. Tavalise inimese puhul seletada, milline on tema vastutus ja milleks materjali kasutatakse. Intervjueerimine - Probleemid: esiteks, intervjuu algab kohalejõudmise ja kontakti loomisega; teiseks, varem tehtud küsimuste esitamine; kolmandaks, on allikaid, kes ei taha vastata või suhelda; neljandaks, reporteri enda tegevus – kuulamine, vaatamine, kirjutamine; viiendks, intervjuu lõpetamine. KONTAKTI LOOMINE - Peab looma kontakti võimalikult kiiresti. Riietuda samal tasemel kui allikas. Peab olema kohal õigel ajal. Lõdvestada allikat kiitustega, lemmikteemadel rääkimine ja lihtsate faktiküsimuste kasutamine. Vaadata, kuidas allikas reageerib. Tuleb meeles pidada, et allikas testib ka reporterit. KÜSIMINE - Esitada üks küsimus korraga. Kui küsimuse esitamine võtab kauem aega kui
Ilmatüdruk Sireti esimene telestriptiis: «Piinlik oli!» sõnade seletamist küll,» kihistas Siret humoorika seiga üle naerda. (Kanal 2) «Esimene striptiis minu teleajaloos, aga äkki teinekord jälle,» sõnas muiates viimases Kanal 2 saates «Sõnasõda» ühe meeskonna kapten Siret Rüüberg pärast seda, kui tal tuli lühikese kleidikesega, mis enam taguotsagi ei katnud, poolteist minutit kangi küljes rippuda ja teistele sõnu seletada. Just sellise ülesande sai möödunud reedel «Reporteri» ilmatüdruk Siret Rüüberg Kanal 2 saates «Sõnasõda». Kõhklemata võttiski Siret kingad jalast ja lasi end kangile rippuma aidata. «Pole nagu väga harjunud niimoodi oma taguotsa Eesti avalikkuse ees välgutama,» naeris Siret telefonitorusse. «Minu jaoks polnud see väga normaalne olukord pigem ebameeldiv,» ütles Siret. «See kleidi vajumine häiris ka sõnaseletamist: mõtlesin pidevalt selle peale, kui piinlik mul on,» kihistas Siret naerda.
püsiallikad ja neid pidevalt testima. Hea püsiallikas on see, kellel on oma valdkonnas head teadmised ja sidemed ning tugev vaatlus- ja mõtlemisvõime. Head allikad on ka teatmeteosed ja internetileheküljed. 3. Mitme paralleele allika kasutamine. Ka ideaalsed püsiallikad teevad vigu. Alati tuleb kasutada faktide hankimiseks ja kontrollimiseks mitut allikat. Eriti kui tegemist on segase looga. 4. Pidev kontrollimine. Kontrollimine on reporteri kohustus. Tuleb järgida kahte põhimõtet: kõiki allikaid tuleb kohelda skeptiliselt; miski pole enesestmõistetav. On olemas hulk faktitüüpe, mis esinevad suures osas uudislugudes ja mille kontrollimine peab muutuma rutiiniks: 1. Nimed ja nende õigekiri, aadressid ja telefoninumbrid 2. Tänavate asukoht, asulate asukoht, mingi koha paiknemine riigi kaardil jms 3. Ametnike ametinimetused 4. Kuupäevad 5. Sporditulemused 6. Tabelisummade ja protsentide klappimine
Oluline on säilitada ka küsimused arvutis teemade kaupa. MEESKONNATÖÖ PLANEERIMINE Mõelda, kuidas uudise meeskond töötab. Reporteril tuleb koostöös teha toimetaja, fotograafi, teabegraafikuga. Otsustada: mille abil millist infot serveeritakse; kes hangib millist materjali; millist materjali peab reporter hankima teabegraafika jm jaoks; mida peab pildistama fotograaf ja kuidas peab toimuma reporteri ja fotograafi koostöö. Reporteritöö Kui plaan on tehtud, siis algab tegelik materjali kogumine ehk reporteritöö. Taustamaterjali hankimine. Reporteritöö algab üldjuhul taustamaterjali hankimisega. Tausta hankimist on kasulik alustada kirjalikest allikatest. Sealt saab infot intervjueeritavate kohta ning teavet, mida on juba kirjutatud. Muud allikad. Valmistumine intervjuuks ja vaatluseks. Valmistuda intervjuuks. Küsimused tehti juba tuuma analüüsimise käigus
pai või voolad nagu kosk." · ,,Kaugem kui meie on siiski elu ise" Taavet Rabaraud · ,,Suurim õnnetus on inimese üksildus." · ,,Tark inimene ei unusta midagi, vaid rühib sirgjooneliselt sihi poole" · ,,...Täna päev ei tunnista head ega halba, musta ega valget, on vaid tuhandepalgeline inimene, kes tahab elada ja hingata." Martin Vaar · ,,Kunstiteos- see on autori, reporteri ja ärimehe ühine saavutus" Martin Vaar · ,,Frank- see on elu, see on mõte, see on siht." Martin Vaar · ,,Rahvas kannab su hinge raasukeste kaupa laiali, see on nagu prügihunnik, kust iga nälgiv varblane saab endale terakese." Kaie Skalle · ,,Elu on meid valinud endale palgasõduriteks, oleme loodud tööks ja rühkimiseks ning teadmine, et teeme midagi kodumaa heaks- kas see polegi õnn, kuhu püüame ja mida otsime? härra minister
tähesuurusega 14 paksus kirjas, kuid mitte allajoonitult. Trükkige ja kopeerige materjal ainult paberi ühele poolele. Majandusdirektiivid, mis nõuavad printimist paberi mõlemale küljele, ei kehti pressiteadete puhul - pole mingit majandust, kui meie uudised toimetuses minema visatakse. Võimalusel kasutage ümbertöödeldud paberit. Kasutage sobivat tarbijakaitse või kampaania kirjapeaga paberit ja jätke enne teksti 3-4 cm tühja ruumi. Sinna saab toimetaja reporteri jaoks märkusi kirjutada. Lisage pressiteate koopia kindlasti arhiivi ja kandke selle number dokumentide registrisse. Saatke pressiteade ka kolleegidele, kes meedia küsimustele vastavad või teie äraolekul meediaga suhtlevad. Pressiteated Kõige parem on uudiseid kirjutada tagurpidi püramiidi põhimõttel - esimesena kokkuvõtlik lõik, mis kirjeldab edasiantavat uudist. Ülejäänud faktid reastatakse tähtsuse kahanevas järjekorras. Vastake esimeses lõigus küsimustele: Kes
.......................................................................15 5.2 INTERVJUU: KALJU SÜLT................................................................................................ 15 5.3 INTERVJUU: GEORG KONKSI.........................................................................................16 2 SISSEJUHATUS Ma valisin enda uurimistöö teemaks Tšernobõli, sest see huvitab mind. Enne uurimistöö teema valimist lugesin ma Igor Kostini raamatut „Tšernobõl reporteri pihtimused“, ning peale seda tekkis minus suur huvi selle kohta veel rohkem teada saada. Mind mõjutas see, et see oli tõsi, aastaid tagasi oli see paljudele inimestele reaalsus. See raamat ei olnud lihtsalt mingi õudusjutt vaid sajad tuhanded inimesed pidid selle läbi elama. Minu uurimistöö esmane eesmärk on mulle endale selgeks teha, mis oli Tšernobõli katastroof, mis seal juhtus, kui paljusid see mõjutas ja, mis osa oli selles katastroofis eestlastel.
• Ühes loos peab olema kompositsioon ühtne • Arvutis peegelpilti pööratud inimene ei ole eetiline • Ei kujuta tegelikkust (peegelpildis tekib kujutis, mida ei eksisteeri) • Reporter / loo jutustaja on enamasti pildivälja keskel ja vaatab kaamerasse. • Esinejad on külje peal, sest nad on loo osa (narratiiv) • Esinejad ei vaata kaamerasse • Reporter nihkub kõrvale, kui keskkond on oluline • Liiga üldine plaan taandab reporteri (tähtsustab keskkonda) • Kirjed kujundavad formaati • Kirjamõra — digitaalne moonutamine ei ole soovitatav ega ka visuaalses kommunikatsioonis hea. • Seriifid ehk juusjooned — sabakesed tähtedel • Seriifideta kirja on kergem trükkida, aga alati mitte kergem lugeda • Püstkiri on põhiliik, mille juurde kuuluvad kaldkiri ja paks kiri • Ekraanile sobivad kirjad on nt. web 1.0 (Verdana, Georgia) • Tekst toimigu vaikselt, tähelepanu häirimata
sadakond. Tsernobolis praegu hetkel korraldatakse isegi reise ,hulljulge peab olema see kes sinna läheb kuna radiokaktiivsus kestab veel 100 aastat. 13 Kasutatud kirjandus 1) Koondartiklist ,,Tsernobõl " ,, Valgevene entsüklopeedia ",1996,Lk 7 ,24,49 2) Koguteosest ,,Tsernobõli avarii tagajärjed Valgevenes",Minsk 1992,Lk82 3) Ajakiri ,, Ogonjok"nr 17,aprill 1996 4) Maalehe raamat,, Tsernobõli palve"2006 5) Reporteri pihtimused ,, Tsernobõl" 6) Internett,, Wikipedia" 14
pidepunkti meile.“ (Liiv 2001) Ka 2014. aasta seisuga pole Muttika vaid filmikunstile pühendunud, ehkki seda ta oma tegelikuks kireks peab. Televiisorit vaatab ta enda sõnul nii palju, et oma vigu analüüsida teletöös, ent ei midagi enamat. Muttika ise väidab, et see pole kindlasti tema kirg, sest vabal ajal ta televiisorit ei vaatagi. (Engelbrecht 2009) Muttikale pakuti 2009. aastal „Ringvaate“ reporteri töökohta, mille ta võttis vastu. Põhjus, miks ta „Ringvaate“ reporteri töökoha vastu võttis, oli tema jaoks selge – „see on visuaalse info edastamise seisukohalt vajalik harjutamine – nii nagu ma ajalehed töötades olen õppinud loo jutustamist, et kirjutada paremaid filmistsenaariume.“ (Engelbrecht 2009) 2014. aasta suvel töötas Jüri Muttika ka „Ringvaate“ saatejuhina, asendades põhisaatejuhte Marko Reikopit ja Grete Lõbu. Ta on töötanud saatejuhi-toimetajana (Kanal 2, Raadio Kuku, AS Trio LSL, ETV) ja
Täpselt kirja pandud jutt on tähtis lugejale. Ka jutumärgid tõstavad esile teksti. Keeleline manipuleerimine - uudis peab olema objektiivne. Ei tohi kasutada võtteid, et veenda lugejat. Manipuleerimist saab jagada kolme tüüpi: 1. Argumenteerimise asemel asetatakse rõhk vaidlusvastasele või iseendale. 2. Rikutakse teadlikult argumenteerimise reegleid. 3. Mängitakse kuulaja tunnetel. Eelkõige tuleb välja tunnetel mängimine. Selle taustaks on reporteri oma arusaamad ja suhtumised, mis tulevad esile varjatult, ebateadlikult ning kallutatult. Sõna Kõige tavalisem sõnade abil manipuleerimise võte on sildikleepimine, millega antakse edasi hinnang tegelase kohta. Selleks on erinevaid võimalusi: 1. Sõnad, mis panevad rõhu ideoloogilisele võitlusele, ilma et sellel oleks uudise teemaga seost(sotsialism, kommunism). 2. Juriidiliste hinnangute andmine enne kohtu ostust. 3
Kell 21.30 astusid maha esimesed ,,Titanicult" päästetud reisijad. ,,Carpathia" randumisele tuli ligi 40 000 uudishimuliku, sest ,,Carpathia" keeldus raadio teel küsimustele vastama ja ,,Titanicu" hukkumisega seotud asjadest oli väga vähe teavet. Ajalehel ,,New York Times" õnnestus kõige detailsemat informatsiooni saada. Peatoimetaja Carr van Anda oli traadita telegraafi leiutaja Guglielmo Marconi sõber. Nüüd kulus selline sõprus marjaks ära. Marconi juhatas ühe reporteri ,,Carpathia" pardale kajuti juurde, kus viibis ,,Titanicult" eluga pääsenud teine radist Harold Bride. Radist kirjeldas raha eest pikalt oma elamustest uppuval ,,Titanicul". ,,Carpathia" saabudes sai selgeks see, kes pääses ,,Titanicult" eluga. Selgumatuks jäi aga see, et mis tegelikult siis ikka ,,Titanicul" juhtus. Mõned olid liiga palju üle elanud, et suudaksid sellest rääkida, teised aga keesid elamustega üle ja mõtlesid suure enamuse oma loost välja
Konkreetsemalt tähendab see järgmist. • Ei tohi vihjata millelegi, kuid mitte seda lahti rääkida. Esitada tuleb fakte. • Ei tohi anda üldisi fakte. Täpsed faktid. • Autor peab vastama lugeja võimalikele küsimustele võimalikult kohe. Vastamiseks sobivad ka laused, mis seletavad vastuste puudumist. Faktid ja arvamused. Oluline ehituspõhimõte on pidada faktid ja arvamused rangelt lahus. • Uudis ei paku kunagi reporteri arvamusi, seisukohti jms vaid ainult uudistegelaste omi. • Hoiakud-arvamused esitatakse neid öelnud inimeste tsitaatide ja parafraasidena. • Kui tegu on eri seisukohtadega, tuleb esitada kõigi osapoolte kommentaare. • Tuleks püüda hankida lisaks asjaosalistele alati ka oluliste neutraalsete isikute arvamusi. Lisainfo: taust ja perspektiiv Uudise lõpuosa moodustab lisainfo, mis annab lugejale tausta ja perspektiivi. Need
omadus, fakt, seaduspära, asjade sieis *Epistemoloogiline objektiivsus -Uskumused on objektiivsed, kui need põhinevad parimatel praktikatel ja standarditel tõe väljaselgitamiseks -Loogika, taju ja uurimisstandardid *Protseduuriline objektiivsus -Õiglase hinnangu andmine või otsuse langetamine -J.Ward 2009 Mis viisil jõuda objektiivsuse alusel mingi hinnanguni. Ajakirjanduslik objektiivsus Objektiivne kajastus: -põhineb vaid faktidel -on täpne -on vaba reporteri hinnangutest, tõlgendustest ja spekulatsioonidest -on neutraalne eri osapoolte suhtes Objektiivsuse standardid: *Faktilisus: lood põhinevad tõendavatel faktidel *Tasakaalustatud ja fairness: peamiseid vaatenurki/osapooli on vahendatud tasakaalustatult ja õiglaselt *Erapooletus(non-bias): ajakirjaniku eelarvamused ja huvid ei mõjuta kajastatust *Sõltumatus: ajakirjanik ei tohi olla kajastatava organisatsiooni teenistuses,
Kas läbi individualistkikke või sotsiaalsete seletuste. Mis on massimeediale iseloomulik? Massim personaliseerib. Kui massim-s räägitakse sots probl, siis enamatel juhtudel räägitakse seda läbi kindlate inimeste elu. Habemiku klipp rääkis tööpuudusest ja ajendiks oli tööbörs, mille TLV lauluväljakul korraldas. Habemik esindas klipis töötut. Tahame või mitte, kandub see, mis habemiku puhul nägime, üle kõikidele töötutele. Saame aru, et see on vale ja reporteri väljaotsitud ohver mis tunnet mmeil ei tekkinud ta tõmbas vaatajat, tõmbas tähelepanu. Kui habemik oleks olnud tartu ülikooli professor, oleks rääkinud tööpuuduse määrast, ei oleks see sama põnev olnud. Kui meedia räägib kodutusest, siis räägib ühe kodutu eluloost. Kui vaesest siis mõne vaese eluloost. Meedia paneb persooni esindama sotsiaalprobl. Selline peegeldus ei saa olla enamasti reaalsele vastav. Mis on probleem ja mis siit tuleneb on see, et
Sõna peavad saama eri seisukohtadega inimesed. Eriti näiteks siis, kui on valimisaeg, 4 igaühel on oma arvamus, mida tahetakse avaldada. Kui seda teha ei saa, tekitab see meelepaha, mis on sageli veel hullem kui rahvarohke mäss. Uudis peab olema tasakaalustatud. Uudise kirjutamisel peavad kõik faktid olema kontrollitud, oma arvamus ja emotsioonid peavad olema välistatud (Aava: 154). Kontrollimine on reporteri kohustus. Kõiki allikaid tuleb kontrollida skeptiliselt. On olemas hulk faktitüüpe, mis esinevad suures osas uudislugudes ja mille kontrollimine peab muutuma rutiiniks (Hennoste 2008: 59). Kõiki fakte on oluline kontrollida, sest kui kirjutada vale informatsiooni, võib kaotada töö, sest on rikutud ajakirjanduse eetikat. Tähtis on üle vaadata ka nimed ja peab kinnituma mitmele allikale, mitte kasutama vaid üht. Siis on edasised probleemid kindlamalt välistatud
" Asi jäi lahtiseks ja on lahti senini, kuna puudub seadus, mis tingiks väljaandjat kasutama üksnes kvalifitseeritud tööjõudu. Tänini kestab arutelu, kas ajakirjanik peaks olema universaal või kitsa ala spetsialist. Mihkel Martna sulest pärineb järgmine arvamuseavaldus (u 1930): "Tõsine, küüniv ajakirjandus vajab ajakirjanikult põhjalikku, head haridust ning väga mitmekülgseid rikkalikke teadmisi. // Et mitte pinnapealseks muutuda, tuleb teha tööjaotus reporteri ja asjatundja vahel." Erialane ettevalmistus Eestis tol ajal puudus, küll aga toimus selle vajalikkuse üle pidev arutelu nii päevalehtedes kui ajakirjanike albumis. "Kõigil rahva ja riigi juhtivatel aladel tegelevad vastava eriharidusega jõud. Ajakirjanduses, sel kõige tähtsamal alal aga, nagu armastatakse ütelda, ilmneb sagedasti otse vastupidine olukord: juhuslike inimeste kogu veel juhuslikuma vaimupagasi ning selle edasiandmise- ja tarvitamisoskusega."
annaabi.ee 
