Liis Kingisepp Renessanssi tunnused Renessanss (Prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17.sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansikultuuril on üks kindel tunnus - eneseteadvus. Renessansiajal levis veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja täiesti erineväsjamöödunust. Kiriklik õpetus taevase elu õndsusest kaotab oma aktuaalsuse ja inimene õpib ise oma elu kindlustama. Suure õhinaga õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevast elu. Samas aga ei tahetud antiikaega korrata, vaid luua midagi veelgi paremat. Vararenessanssi maalikunst 15. sajandil jätkus freskomaali õitseng. Masaccio (1410-1428) püüdis maalida elavaid inimesi. Ta kujutab Aadamat ja Eevat erinevatel tasapindadel, mis tekitab ruumilisuse tunde. Maa...
KT Renessanss 15. Sajandil toimusid Itaalia kunstis suured muutused, millest sai alguse renessanss. Renessanss vastandub nagu uued kultuurid ikka, sellele eelnenud keskaja kultuurile. Suurim erinevus on renessanssile omane eneseteadvus. Renessanssiajastulõpiti uuesti tundma antiiki ning selle hiilgust taaselustama. Renessanssi kõige tugevam alus on siiski humanism - veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba arengehk enam pole oluline inimese päritolu, vaid see, mida inimene teha suudab ja kelleks ta saanud on. 15. Sajandil ehk vararenessanssi perioodil oli Euroopa tähtsaimaks kunstikeskuseks Firenze. Üheks
pattu. Lõbude aed Lõbude aed · Ei kujuta taevast täiusliku kohana. · Põrgus piinavad inimesi maapealsed loomad. · Kujutab inimesi alasti. Heinakoorem Heinakoorem · Heinakoormat tõmmatakse deemonite poolt põrgusse. · Järel käivad paavst, keisrid ja rüütlid. · Kritiseeris paavsti ja ühiskonda. Narrilaev · Näitab kuidas inimesed raiskavad oma elu lõbude peale. · Kritiseerib vaimulikke. Mõju renessanssile · Näitas, et igal inimesel on jumalast oma enda kujutus. · Inspireeris paljusid kunstinikke oma deemonite kujutamisega, · Andis Madalmaade kirikule surmajärgsest elust uue vaatepunkti. Kasutatud materjal · Wikipedia · Google · http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/renessan · http://web.zone.ee/marjukodukas1/MadalmaadejaEestikun · http://www.abcgallery.com/B/bosch/bosch.html · http://www.bad-penny.gr/bosch/paintings.php? lang=en · PowerPoint
Arhitektuur I. Bramante-Rooma Peetri kiriku kuppel II. Leonardo da vinci-Töötas Milano hertsogi õukonnas.Arendas täiuseni inimese välimuse.Hingeelu jäljendamine. ´´Püha õhtusöömaaeg'' Kujutab Jeesus Kristust viimast korda koos oma 12 jüngriga. ´´Mona Lisa´´ Kujutab Firenze aadliku abikaasat(´´La Giocenda´´).Esimene psühholoogiline portree. ´´Madonna kaljukoopas´´-renessanssile omane kolmnurkne kompositsioon III. Raffael-´´Ateena kool´´ Kujutab mõtisklevaid ja jutlevaid antiikaja filosoofe.Kesksel kohal on Aristoteles ja Platon.Neile on suunatud kõik perspektiivijooned.Kompositsioonilt täiuslikem maal. Raffael-´´Sixtuse Madonna´´ IV. Michelangelo-Vatikani sixtuse kabeli laemaal(Aadama loomine) Laemaal koosneb 9 suuremast kompositsioonist maailma loomine
Kuidas mõistan renessanssi Renessanss sündis Itaalias 15.sajandil ning see tähendab taassündi. Kui mõtlema hakata, millest renessanss üleüldse alguse on saanud, siis kõige paremini öeldes on see antiigi pärandi taasavastamine ning uuema kunsti ja kirjanduse tulemus.Sel ajal oli tähtsal kohal inimkeskne maailmakäsitlus. Renessanssile toetudes sai alguse uskumine inimese mõistuse võimekusse ehk humanismi.Sellel ajastul lükkus tahaplaanile religioosne ja igavikuline mõtlemine ning tekkis huvi maiste asjade vastu. Kõige paremini saab renessanssi mõista tollel ajal tehtud piltide,ehitiste ning teoste järgi.Lihtsam on oma silmaga näha, kui seda ainult jutust lugeda. Vaadates renessansslikke riideid, siis on selge millele on enam tähelepanu pööratud.Rõhku on pandud kallile väljanägemisele
8) Eeskujuks keskaegr. Pühakodade loomisel tihti jäljendati gooti stiili. 9) Historitsismi romantilisel ja stiilipuhtal perioodil ehitati lisaks kirikutele ka neogooti stiilis elu-ja ühiskondlikke hooneid. 10) Erinevate hoonetüüpide puhul peeti sobivaks mingit kindlat neostiili. 11) Lossid keskaegsete losside butafoorsed koopiad, millel olid nurgatornid. 12) Villad tugineti renassanssile. (sh pangad, koolid, haiglad jne) 13) Teatrid tugineti lisaks renessanssile ka barokile. 14) Raudteejaamad ja hotellid neobarokk 15) Tööstushooned romaanile sarnane ümarkaarstiil 16) Stiilide ühendamine sünnitas eklektitsismi , mis kestis kõige kauem. 17) Eklektitsism dekoratiivsus, kindlapiirilisus, määravaks tellija soov. 18) Tellija soov projekteerimisel kaasati inseneri, arhitekti ja sisekujundaja. 19) Üürimajade väljakujunemine- esimesel korrusel kauplused, edasi luksuskorterid ja edasi kesklassi korterid.
Barokk ja rokokoo 17 ja 18 saj. 1) 16 saj lõpus hakkas renessanssile iseloomulik taanduma 2) 16 saj lõpuks kujunes Itaalias barokk (erikummaline). Barokk ja sellele järgnenud rokokoo levis Euroomas 1580-1750. Ning jõudis Hispaanlaste kaudu ka Ameerikasse. 3) Jagunemine * varane barokk 1580-1620 * kõrgbarokk 1630-17 saj lõpp * hilisbarokk 18 saj 1. Pool * rokokoo 18saj. ( 20-60dad) 4)Ehitustüübid: kuppelkirik, basilikaalne kirik, lossid, areneb pargiarhitektuur
Muusikaline renessanss on seotud pigem Madalmaadega, seepärast nimetatakse seda ajastut ka Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastuks. Roomakatoliku kiriku lõhenemisest ja reformatsioonist tingitud kriis muutis inimeste maailmapilti. Toimus ilmalikustumine, kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Muusikas väljendus see ilmalike zanrite ilmumisega vaimulike kõrvale. Suurenes nõudlus ilmalike muusikute järele, kes said tööd nii õukondades kui rikkamate kodanike kodudes. Tänu renessanssile muutus nii muusiku kui kunstniku amet tänuväärilisemaks ja tasuvamaks. Kutseliste muusikute koolitamiseks loodi erilised õppeasutused, millest hiljem kujunesid välja konservatooriumid. Kirik väljendas oma tõrjuvat hoiakut moodsa kunstmuusika vastu ja kahtles polüfoonilise muusika sobivuses jumalateenistusse. 14. sajandil sündis mitmehäälne ilmalik laul madrigal, mis sai keerukuselt võrreldavaks motetiga. Sageli põhinesid renessansiaegsed laulud rahvaviisidel
Peamised žanrid olid missa, motett ja ilmalik polüfooniline laul. Pillidest kasutati peamiselt orelit, klavikordi, klavessiini, lautot, vioolat, plokkflööti ja trompetit. Tuntumad heliloojad on Lassus, Desprez, Dufai ja Ockeghem. Barokk kujunes 16. sajandil. Barokkajastut iseloomustab eriliselt priiskav õukonnaelu. Arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide rikkus. Vastand renessanssile. Valitsevaks said duur- ja moll-helilaad ning tuli monoodia-still(ühehäälne meloodia). Barokkmuusika iseloomulikku harmooniasaadet tähistab mõiste basso continuo(basspill+harmooniapill). 17. sajandis Itaalias kujunes ooper. Pillidest kasutati peamiselt viiulit, lautot, oboed, flööti, orelit, klavessiini, klavikordi. Tuntumad heliloojad olid Monteverdi, Vivaldi, Lully, Purcell, Bach ja Händel. Peamised žanrid olid ooper, instrumentaalmuusika. 4. Milline on sinu arvates renessanssi- /
BAROKK Kunstiajalukku tuli kasutusele 17. saj sõna barokk (itaalia keeles barocco- eriskummaline, veider; portugali keeles- eriskummalise korrapäratu kujuga pärl). Barokk rõhutas, et elu see on eelkõige liikumine ja ehkki äärmusliku dünaamikaga mõnikord üle pakuti, oli barokkistiil eelkõige loomulik täiendus renessanssile. Arhitektuur. Põhiline ülesanne oli püstitada kirikuid. Kiriku siseruum ei jagune löövideks nagu keskajal, vaid moodustas ühe avara saali. Välisilmes oli oluline kuppel või torn ja lääne-fassaad. Kirku fassad on kahe korruseline ja kitsamat keskmist osa ülemisel korrusel ühendab alumisega vollut- spiraalikujuline kaunistus. Fassaad muutus omaette kunstiteoseks, kuhu kuhjati kõikvõimalike kunstielemente. Fassaadi üldmulje oli dünaamiline, rahutu ja maaliline
keerukas poosides inimeste kujutamist kui pildi teemat. Inimeste nägusid kujutati rahulike ning miimikata, kuid pilgud olid ilmekad ja tähendusrikkad. Hakkasid leivama õlivärvid ning populaarsust koguvad tahvelmaalid. Uuteks lemmikzanriteks saavad ilmalikud pildid-portreed,natüürmordid, loodusvaated. 4. Iseloomusta renessanssmaalikunsti Kesk-Euroopas! Too näiteid! Sealne kunst oli rohkem linnakodanike teenistuses. Seal ei levinud uuestisünni ideoloogia, mis muidu ju renessanssile nime andis. Antiikkunsti eeskujudest ja ,,jumalate proportsioonide" otsinguist ei saa seal üldse rääkida. Inimest ei peetud maailma keskpunktiks. Kuid usulised meeleolud olid isegi tugevamad ja siiramad. Kunstnike eesmärgiks oli inimeste hingeelu avamine. Näiteks Jan van Eyeck maali Genti altar piiblitseenid on muudetud elavaks, nagu käegakatsutavad. Ning tema ruumikujutus oli väga profsesionaalne. Kesk Euroopas levis ka trükigraafika, trükiti ka pilte
1. Kirjelda esitatud näidet kasutades barokkarhitektuuri iseloomulikke jooni! Santa Susanna kirikul Roomas on tüüpiline barokk-kiriku fassaad. Barokkarhitektuur taotleb rahutust ja vormide mitmekesisust, barokiga käsikäes käib vormide ülekuhjamine ja nende moonutamine, lootes neid muuta paremini mõistetavaks ja kaunimaks. Santa Susanna kirikut iseloomustab iseseisev rikkalik, pidulik dekoratsioon, ilma suuremate liialdusteta.. Arhitektuuris on kasutatud renessanssile iseloomulikke paarissambaid, kus üks eendub teisest. Fassaadi kaunistavad nisid, skulptuurid ja petikaknad. Nissidesse paigutati skulptuure. Väga iseloomulikusk detailiks on niinimetatud murtud viilud. Ehitise alumist laiemat ja ülemist kitsamat korrust ühendavad tervikuks voluudid. Teokarpi meenutava voluudi motiiv on barokkornamendis väga armastatud. Barokkarhitektuuri üldmulje on üsna rahutu. 2
scenes, tundub see olevat istuja liikumise tulemus. Mona Lisa pidi istuma vaatlejale risti, kuid meie poole pöördudes on oma parema käe pannud üle oma vasaku käe. Huvitav detail: kui sa vaatad tähelepanelikult nimetissõrme kontuuri tema paremal käel, näed sa „pentimentot“ – muudatust maali struktuuris kunstniku enda poolt. Mona Lisa istub poolringikujulisel puidust toolil, mille käsituge toetab Balusters? ; see on selgelt äratuntav kui pozzeto tool, tüüpiline itaalia renessanssile. Mona Lisa soeng on keerulisem kui see esimesel silmapilgul tunduda võib. Tema juuksed on kaetud läbipaistva looriga, mis ei olnud leina märgiks vaid pigem tavapärane aksessuaar Itaalia Renessanssi kodanlikele naistele. Kui välja arvata mõned lainelised lahti jäetud karvad? Mõlemal pool tema nägu, on tema juuksed pandud ( mingi soengu liik) tema pea taha. Figuuri pea kontuur ja loori serv tema laubal on sellel maalil väheste vormide hulgas mida on piiritletud joonega.
rekonkista (türklastega sõdimise) lõpp Hispaania ja Portugali väikeaadlikud vajasid tegevust e. kullajanu ehk väärismetallide puudus f. müüdid pururikastest riikidest nt. Eldorado g. ristiusu levitamise vajadus h. oli vaja türklastest vabu kaubateid 2. Eeldused: a. karavellide kasutuselevõtt b. uued navigatsioonivahendid c. piisava meresõidukogemusega meremehed d. (maailmapildi avardumine tänu renessanssile ja ka ristisõdadele) e. veneetslase Marco Polo reisikirjeldused Mongooliast ja Hiinast tekitasid uudishimu f. (taasavastati Maa kerakujulisus) 3. Tagajärjed: a. Indiaani kõrgkultuuride hävimine b. nakkushaiguste levik ( rõuged (euroopasse) süüfilis) c. orjakaubandus (indiaanlased) ja neegerorjad d. Ameerika koloniseerimine e. maailmakaubanduse kujunemine f. eurooplaste maailmapildi avardumine
Muutus on toimunud rohkem üldilmes, skulptuur on korrastatud. Gooti väljendas rahu-, selgus-, õndsustunnet. Kõrggootikas olid skulptuurid kergel paindes. Kuulsate katedraalide skulpturaalsed kaunistused. Maalikunstis kõige silmapaistvamaks oli klaasimaal e vitraazikunst. Originaalis Chartlei katedraali vitraazid. Miniatuurmaalis on kõige silmapaistvamad kolm venda Linburgi ja Berry hertsogi palveraamat. Itaalias oli tahvelmaali meistriks Giotto, kes tähistab ka üleminekuetappi gootilt renessanssile, kelle töödes oli tunda perspektiivi elemente.
„tavaliste” inimesteni, toetasid seal kunsti endiselt peamiselt ainult kirik ja õukond ning hinnas olid traditsioonid ja vanad väärtused. Prantsusmaal oli barokk uue ajajärgu kuulutajaks ses mõttes, et tasapisi hakkas kunstielu keskus Roomast Pariisi üle kanduma. Lisaks kandis barokk seal ideed kõikide kunstide liidust – arhitektuuri ja maastiku, maali ja skulptuuri, mööbli ja metallehistöö ühendamiseks üheks suurepäraseks tervikuks. Arhitektuur. Erinevalt inimkesksemale renessanssile sai barokiajal esmaseks taas kirikute püstitamine. Barokk- kirikus sai määravaks siseruum, mis ei jagunenud löövideks nagu keskajal, vaid moodustas ühe avara saali. Peamised valgusallikad olid kiriku idaosas asetsevad aknad. Renessanssist võttis barokk üle kupli, samuti kõik detailid: sambad ja poolsambad, ümarkaared ja viilud jne. Suure tähtsuse omandasid taas kirikuid kaunistavad skulptuurid ja maalid. Kiriku fassadi keskosa oli kahekordne, mida ühendasid
Fourth level Fifth level Ø Barokk tekkis Itaalias 16. saj. lõpul, levis sealt edasi kogu üle Euroopa ning kustus 18. saj. Keskel Ø Barokk kasvas välja renessanssist Ø Barokk rõhutas, et elu on eelkõige liikumine ning see oli loomulik täiendus renessanssile Ø Barokk kunst oli esinduslik ja tore ning sümboliseeris usu ülevust ning jõudu Ø Baroki aja kunstnikud lähtusid elust ja püüdsid seda Võimali kult tõepäraselt kujutada Ø Barokk püüdis liita arhitektuuri, maalikunsti ja skulptuuri orgaaniliseks tervikuks Ø Barokk-kunst on pidulik, uhke ja toretsev Ø Kõige stiilipuhtamal kujul esines barokk-kunst Itaalias, Flandrias, Hispaanias, Portugalis, osaliselt Prantsusmaal
2) jumala tõestamise probleem Anselm- ,,Jumal on absoluutne olemine". Jumal on ülim. 3) vaidlus üldmõistete üle- universaalide tuli a)realism (keskaja algul) b)nominalism (keskaja lõpul) Müstitsism- kui tunnetatakse jumalat juba meeleliselt. Bernard Clairvauxst- ristisõdade ideoloog. Tuntum müstik. RENESSANSS- taassünd Dante Eelrenessanss- seostatakse Karl Suurega. Karolingide renessanss. Karl Suur oli kirjaoskamatu. Oli antiikkultuuri suur austaja. Renessanssile on iseloomulik: tõuseb antiikfilosoofia vastu huvi. Uuritakse käsikirju. Hakatakse usaldama oma mõistust. Kaasneb humanism- inimkeskne filosoofia. Inimene on suurem väärtus. Tuntuim humanist Erasmus Rotterdamist. Teda nimetati humanistide kuningaks. Oli vaimulil. Kirjutas ,,Narruse kiitus". UUSAEG Seda mõjutas teaduse revolutsioon. Galileo Galilei- päike on universumi keskpunkt. Newton- filosoof. Oli füüsik, matemaatik. Uusaja õpetused: 1)empirism- kogemus
Sibylla). Botticelli maalid. Ooperi teke (Daphne Ovidiuse Metamorfoosid). · Tõlked, antiigiainelised teosed, nt. William Shakespeare tragöödiad rooma ajaloost (Coriolanus, Julius Caesar, Antonius ja Kleopatra jt.) · Arhitektuur: sambad ja kapiteelid. Teater Vicenzas: Palladio (Andrea di Pietro della Gondola 1508 1580), Michelangelo Roomas (arhitektuur, skulptuur, maal). Barokk: Reaktsioon renessanssile: kristluse rõhutamine, orienteerus prantsuse aristokraatlikule maitsele, juhindus kliseedest (kulunud väljend). Antiigist teemad ja tegelased, klassikalise vormi diktaat, esteetiline kontroll ja ja moraalne talitsetus (reeglid, normid). 17.-18. saj. kunsti iseloom liikuvus, kirg, paatos, teatraalsus.. Giovanni Bernini (1598-1680): Proserpina röövimine, Apollon ja Daphne. Kunstis diagonaalne dünaamika, kontrastid, paatos mütoloogia ja usuteemade kujutamisel.
pildisein Kreeka katoliku kiriku altari ees.Miniatuurmaal ehk raamatupildid mida tehti k2sitsi ja olid usulise sisuga.Miniatuuris hakati kaunistama v2ga rikkalikult esit2hte.Bytsansi kunstile oli 8 saj raske aeg kuna siis tegutsesid niinimetatud pildieitajad.Need olid inimesed kes pyydsid h2vitada kunstiteoseid millel kujutati inimesi.1453 langes Bytsants l6plikult Tyrklastele.Bytsantsi kunst s2ilis vanavenekunstis ja hiljem on Bytsanti kunst avaldanud m6ju Itaalia vara renessanssile. Vanavene kunst 10 saj l6pul astus Venemaa tihedasse l2bik2imisesse Bytsantsiga,kust v6eti yle ristiusk ja v6tted kirikute ehitamiseks ja ikoonide maalimiseks.V2ga palju tuli Venemaale t66le kreeklasi,kes arvestasid ka Vene rahva kunsti.Venemaa koosnes paljudest vyrsti riikidest. Arhitektuur Vanimad ehitised on kirikut ja kloostrid.Venemaal oli k6rgelt arenenud puitarhitektuur ehk puitehitised.Vene arhitektuuri tunnuseks on sibelkuppel.Tavaliselt ehitati male puust
Renessanss Fransesco Petrarca (1304-1374) Ta tahtis religiooni, mis põhineks piiblil, personaalsel usul ja isiklikel, omaenda tunnetel. Aktualiseerides seda potentsiaali, mille jumal on meile andnud, võime me maailma paremaks muuta. Rõhutades inimese potentsiaali, aitas Petrarca stimuleerida plahvatuslikku kunsti- ning kirjandusvalla saavutuste kasvu, mis on renessanssile nii iseloomulik. Teiste sõnadega, Petrarca skeptitsism kõikvõimalike erinevas vormis esinevate dogmade suhtes aitasid sillutada teed moodsa teaduse tekkele. Giovanni Pico (1463-1494) Inglid on täiuslikud – inimesed inglite ja loomade vahepealsed – võimalus elada sensuaalset/instinktiivset või ratsionaalset/intelligentset elu. Vabadus lubab omaks võtta peaaegu iga võimaliku vaatepunkti. Kui filosoofiaid õigesti mõista, siis on nad oma põhiolemuselt kooskõlas.
abstraktse ja väljaspool teadust eksisteeriva, ka Jumal on reaalsus). Dante teosed kasvasid välja mitmekesisest vaimulikust õhkkonnast. Umberto Eco ,,Roosi nimi" (1980ndad) selle menu võti on uudsus ajalooline romaan, mille sündmustik on just 14. saj alguses, tema toob just esile vaimse keskkonna ja õhustiku, püüdes seda jäädvustada. Teisalt kriminaalne süzee, mis on postmodernismi huvi. Üleminek keskajalt renessanssile ja renessansi kirjandus: Üldine iseloomustus: lääne euroopas nähtus vaimuelus ja kultuuris, mida võib ka laiendada ühiskonnale. Algab Itaalias kõige varem. Seal ka kõige suurem levik. Seal kolm R sajandit, pikem kui kusagil mujal 14, 15 ja 16 sajand. Kirjanduse kõrval ka maalikunst ja arhitektuur. Mujal LE-s (eelkõige just LE nähtus, mujal üksikute isikute kaudu) Hispaanias, Prantsusmaal, Inglismaal, samas kui Saksamaa on küllaltki keskaegne 16. saj-l. 16
Pole ratsionaalselt vaja teada, kuidas veel kõndida, tuleb lihtsalt uskuda Teoloogiline praktiline teadus eelkõige. Metafüüsika objetiks on olemine, mitte jumal. Met mingisugune jumala kui võimallikkusena, teol jõuab konkreetse ju. Olemine üldine mõiste, kõiki/e saame sellega väljendada. Selles ei ole teisi määratlusi. Igas asjas peale üldise, on olemas see miski. Individuaalsusel on roll. Individuaal on täiuslik ja looduse tegelik EM. Rajab tee renessanssile. Skotistid järgijad, eitasid kiriku õpetuse filosoofilise põhjendamise võimalikkusest. 2. Universaaliate küsimus keskaegses filosoofias Universaaliate küsimus Universaalia on üldmõiste. Kas ainult univeraaliad sisaldavad tõelist olemist samal ajal kui üksikmõisted on ainult tuletised või on universaaliad tuletised, mis inimesed on endal loonud. Realistid: ainult tõeliselt olemas olevad on universaaliad. ja teised nominalistid.
harjumuspäraselt sarnastele objektidele sarnasel viisil. Me näiteks kasutame terminit naine persooni kohta, kellel on piisavalt ühist kõigi nende persoonidega, keda me veel naiseks kutsume. Occami filosoofia märkis skolastika lõppu. Hoolimata kiriku püüdlustest teda vaigistada, levitati Occami vaateid laialdaselt ning neid võib vaadelda kui modernse empiirilise filosoofia algust. Tõepoolest on tema käsitlustes tugev vihje saabuvale renessanssile. Siiski, hoolimata oma radikaalsest empirismist, uskus Occam jätkuvalt jumalasse ning leidis, et jumala olemasolu ei saa kunagi looduse vaatlemise läbi kindlaks teha, kuna looduses ei ole midagi sellist, mis otseselt tema olemasolu tõestaks. Seega on jumala olemasolu tõestatud ainult läbi usu.
Pippin Lühike(741-768) tihendas suhteid paavstidega, 751. aastal kuulutas paavst tra frankide kuningaks, pandi alus karolingide dünastiale, 756.aastal pani aluse kirikuriigile (kinkis Rooma ja Ravenna ümbruse Kesk- ja Põhja-Itaalias paavstidele) Karl Suur korraldas u. 50 sõjakäiku, laiendas riiki peaaegu kõikides suundades ja riik saavutas oma suurima ulatuse, surus ristiusku saksidele peale, taastas keisrivõimu Euroopas, sest 800. aastal krooniti ta keisriks, pani aluse karolingide renessanssile-(kultuuriline edasiminek Karli ja tema poja ajal). 2. Pronksiaeg Vanem pronksiaeg. Asva kultuur: töö- ja tarberiistad, asustus, elatusalad, matmiskombed. Töö- ja tarberiistade materjalid: metall, vask, tina endiselt ka kivi, puit, sarved. Elatuti karjakasvatusest, põllumajandusest ning oluline osa ka viljelusmajandusel. Asulad kindlustatud, rannikuvööndis, püsiv elustiil ning avaasulad (sisemaal). Maeti kivikirstkalmetega, maapeal hauakonstruktsioon (Skandinaavia eeskuju).
vastu. Saksa renessans kestis üsna lühidalt 16. sajandi alguses, enne reformatsiooni ja talurahva ülestõusu. Samas siiski üks suurimaid õitseaegu saksa kunstis. Suureks mõjutajaks jätkuvalt aga keskaegne mõtteviis mille tõttu on stiil süngem kui Itaalias. Teemades valdavad religioonist kantud sünged patuga ja põrguga seotud stseenid, tumedad toonid, rõhutatud kontrastid, pimedusest ümbritsetud. Siiski äratuntavad renessanssile omased karakteri keskne kujutamine ning naturalistlikud ja mütoloogilised teemakäsitlused. Saksamaa suureks panuseks sellest ajast trükigraafika. Pea kõigi saksa autorite töödes on tähtsal kohal ka puidu- ja vasegravüür. Renessanss-arhitektuur puudutas Saksamaad õige põgusalt. Rohkem püüti itaalialikke eeskujusid matkida valitsejate ja aadlike lossides. Ehitiste struktuur jäi siiski peamiselt gootilikuks
Ronsard, La Franciade) 2) Kaasaegne kangelaseepika (Luís Vaz de Camões, Os Lusíadas) 3) Keskajateemaline rüütlieepika (Lodovico Ariosto, Orlando Furioso; Edmund Spenser, The Faerie Queene; Torquato Tasso, La Gerusalemme liberata) 4) Kristlik eepika (John Milton, Paradise Lost, Paradise Regained) Barokk 16. lõpp – 18. saj. algus. Keskus: Itaalia, Hispaania, Prantsusmaa. Klassitsismi suund Prantsusmaal, Saksamaal. Reaktsioon renessanssile: kristluse rõhutamine, orienteerus prantsuse aristokraatlikule maitsele, juhindus klišeedest. Antiigist teemad ja tegelased, klassikalise vormi diktaat, esteetiline kontroll ja ja moraalne talitsetus (reeglid, normid). 17.-18. saj. kunsti iseloom – liikuvus, kirg, paatos, teatraalsus.. Giovanni Bernini (1598-1680): Proserpina röövimine, Apollon ja Daphne. Kunstis diagonaalne dünaamika, kontrastid, paatos mütoloogia ja usuteemade kujutamisel. Michelangelo da Caravaggio (Medusa).
Valitseb egoism. Keskaeg armastas ääretult vastandeid. Keskaeg mõtleski vastandites. Teisest küljest farsile mõju avaldanud ka karneval. Karnevali ülesannete hulka kuulus ju ka traditsiooniliste väärtushinnangute kummutamine. Farss karnevalilikult ümber pööratud maailm. Farss valmistas ette renessanssi kultuuri alust. Farss kui zanr on väga realistlik. Keskaja mõtteviis polnud suguli realistlik, omane aga renessanssile. Farssides puuduvad nimed, sümbolid, allegooriad, teispoolsete jõudude sissetungimine kõik toimub selles maa peal toimuvas reaalsuses. Alati on tegemist kellegi vembuga. Farss seotud väga tihedalt hiliskeskaja inimese maailmatajuga. Puhas linnazanr. Kõige vanem meieni säilinud farss 13. sajandist: Poiss ja Pime. Farss isa Batheline'st vana prantsuse keeles (normanni keeles). Mitmevaatuslik, pole eriti farsilik, on maheda ja kultuurse olemusega, aluseks tüüpiline farsi süsee. 19
põhimõtete kujundamine, isikliku õnne otsimine. On omakorda eelsokraatiline periood, klassikaline periood, hellenistlik periood. Keskaja filosoofiat iseloomustab kristluse ja filosoofia tihe side, tollased filosoofid olid enamjaolt vaimulikud. Põhiteemaks on usu ja teadmiste vahekord. Jaguneb: patristiline periood (proovitakse antiikfilosoofia abiga üles ehitada kristlik õpetus), skolastika (küsimustele hakatakse lähenema ratsionaalselt). Renessanssile saab omaseks eksperimenteerimine. Renessanssi ajal tehti rida leiutisi, avastusi, mis mõjutas oluliselt ka filosoofiat. Uuritakse tõelisust (tajutavat, hoomatavat), humanistlikud ideed. Uusaja filosoofiale on omased valgustuslikud ideed, mida iseloomustab usk mõistusesse ja mõtleva indiviidi võimesse iseennast juhtida. Ülistatakse vabadust ja kõigile küsimustele mõistusepärase lahenduse leidmist. Liigub kahes suunas: ratsionalism (tõelust on võimalik hoomata mõtlemise
Mäng ajalooliste zanrite ja stiilikoodidega. Kui võtta näiteks ,,Kahekordne mäng", siis on tegemist kriminaalromaaniga. · Eesti lugejale torkab silma enam kui teistele, et Ristikivi väldib Eesti ainese kasutamist oma teostes. Lühiproosas tuleb seda küll välja. Nendes romaanides võib väikeseid haakumisi leida, kuid siiski üsna vähe. · Ristikivi ajalooliste romaanide põhisoa keskendub kesajale, renessanssile, ja ilmselgelt on huvi suunatud Vahemere maade ajaloo suunas. Ta käsitleb mingit moodi Euroopluse mudelit keskaja ja renessanssi näitel. · Romaanid ilmutavad ajaloofilosoofilist huvi, on soov midagi ajalookäigu kohta arvata. Peidab endas Euroopa ühtsuse ideed. (Ristikivile oleks kindlasti 21. Sajand huvi pakkunud) Paralleele teiste kirjanikega võib leida, aga ajaloolise proosa aineid on, kuid paratamatult on Ristikivi selles pildid erinev
annaabi.ee 
