Tartu Karlova Gümnaasium Raiko Raalik 9a kl. Missa on katoliku kiriku igapäevane tähtsaim liturgia, mille toiminguid hakati 4. - 5. sajandil lauludega saatma. Lõplikult kujunes see välja 11. sajandiks. Missa osad jagunevad ordinaariumiks ja propriumiks. Ordinaariumi osad, millest koosnevad ka tänapäeval kontserdilavadel esitatavad missad: · Kyrie eleison (Issand, halasta) · Gloria in excelsis Deo (Au olgu Jumalale kõrges) · Credo in unum Deum (Mina usun ühte Jumalat) · Sanctus (Püha) · Benedictus (Kiidetud olgu) · Agnus Dei (Jumala tall) Nii kujutati Jumala talle vitraazil. Keskaegne vitraaz Pisa Katedraali Kellatorn Mainz´i Katedraal (romaanistiil) (romaanistiil) Gooti Stiilis Kirikutorn · NELI TEADUSKONDA * KUNSTIDE TEADUSKOND * ÕIGUSTEADUSKOND * ARSTITEADUSKOND * USUTEADUSKOND * ÜLIKOOLI ASTUSID TAVALISELT 1415AASTASED ...
Haydn on klassitsistliku muusika esimene suurmeister, kelle teostes kujunes välja uus helikeel ja uued muusikaliigid. Ta on läinud ajalukku sümfoonia ja keelpillikvarteti loojana. Sümfoonia 45 Sümfoonia 92 Sümfoonia 103 Laste sümfoonia Joseph Haydn Haydn kirjutas: 104 sümfooniat 68 keelpillikvartetti 45 klaveritriot 19 kontserti 11 klahvpillile 3 viiulile 2 tsellole 2 metsasarvele 1 trompetile 15 ooperit 13 missat vokaalsuurvormid "Loomine" "Aastaajad" "Stabat Mater" Joohan Strauss Johann Strauss on austria helilooja, dirigent ja viiuldaja, kes on tuntud eelkõige tänu oma vallsidele ja operettidele. Juba tema eluajal tunti teda, kui valsi kuningat ning tema 169-st orkestrile loodud valsist on suurosa kuni tänasepäevani populaarsed. Johann Strauss Jr sündis 25.okt.1825 aastal Viinis. Tema isa oli helilooja ja kuni 19 sajandi keskpaigani valsikuninga tiitlit kandnud Johann Strauss
Ka reekviemist kujunes (Reekviem surnute missa) terviklik mitmehäälne muusikaline suurteos. Reekviemi laulud langevad osaliselt kokku missa omadega, ära jäävad Gloria ja Credo Requiem aeternam dona eis, Domine igavest rahu anna neile, Issand palve, reekviemi avalaul, millest tuleneb ka surnute missa nimetus. Dies irae viha päev sisuks viimsepäeva kohus ja maailmalõpp. Dies irae sisaldab alaosi näiteks Lacrimosa, Confutatis Nii missat kui reekviemi esitab koor, kaastegevad võivad olla vokaalsolistid (järgmisest ajastust alates ka orkester). Renessansiajastu missad loodi vokaalkoosseisule. 15.saj on juhtivaks muusikamaaks Madalmaad (Belgia, Põhja-Prants, Holland) Madalmaid ühendas 15.saj tugev Burgundia hertsogiriik. Kui see riik 1477 lagunes pudenes muusikakunst mööda Euroopat laiali. Muusikas mõistetaksegi enamasti renessanss-stiili all 15.-16.saj madalmaade vokaalpolüfooniat.
Kaanon. A capella renessansiajastul- saatega vokaalmuusika a capella tänapäeval - saateta koorilaul III põlvkond. Jacob Obrecht ja Josquin Desprez. Häälte kooskõla mängib üha suuremat rolli. Tekst selgelt kuuldav. Zanriteks motett, missa ja ilmalik laul. V põlvkond. Philipp de Monte ja Orlandius Lassus. Muusikas ekspressiivsus, damafirm. Zanriteks motett, missa, madrigal ja saussoon. Orlandus Lassus tegi 70 missat, passioone ja motette. Giovanni Pierluigi da Palestrina tegi 100 missat ja 400 madrigali. Martin Lutheri osa protestantismi ja protestantliku kirikumuusika tekkimises: a) uued usuliikumised b) põhiosad jumalateenistuses muutusid c) liturgiline muusika d) naelutas kirikuuksele 75 teesi Lutheri koraal: Zanri üldnimetus: protestantlik kirikulaul, vaimulik laul Iseloomulikuf tunnused: värsstekst, salmides korduv viis, mitmehäälsed kooriseaded, rahvuskeel Näited: "Ma tulen taevast ülevalt", "Üks kindel linn ja varjupaik", "Üks roosike on tõusnud"
tutvuda erinevate heliloojate muusikalise käekirjaga, orkestripillide kasutamise võimalustega ja heliteoste ülesehitusega. Konviktis valmisid tulevase helilooja esimesed palad. 1813. aastal lahkus Schubert koolikoorist häälemurde tõttu. Kolm aastat töötas ta oma isa koolis abiõpetajana, tegeledes vabadel hetkedel komponeerimisega. Ta jõudis õpetajatöö kõrvalt luua uskumatult palju. Ainuüksi 1815. aastal, olles kõigest 18-aastane, kirjutas ta 141 laulu, 2 sümfooniat, 2 missat, 4 laulumängu, keelpillikvarteti, klaveri- ja kirikumuusikat. Peagi tundis Schubert, et õpilastega tegelemine segab teda ning ta lahkus. Ta tunnistas sõbrale: „Muidugi, kui ma komponeerisin, tegi see väike kamp mind nii tigedaks, et ma sageli kaotasin kannatuse.“ Abiõpetaja kohast loobumine tõi talle kaasa tüli oma isaga, kes keeldus edaspidisest suhtlemisest oma pojaga ning lõpetas ka tema rahalise toetamise Üleminekuperiood
31.märtsil 1732.aastal. Ta oli pärit Alam-Austriast Rohrau külast tõllassepa perest. Tema isa oli musikaalne, laulis ja mängis harfi. Kuna Haydnil oli ilus hääl, kutsuti ta 8–aastaselt Viini Püha Stephani Toomkirikusse kooripoisiks. Toomkoolis õppis Haydn 9 aastat ning lahkus sealt häälemurde tõttu. Pikka aega töötas ta rikka kunstimetseeni Eszterházy isikliku helilooja ja kapellmeistrina. Looming – 104 sümfooniat, 70 keelpillikvartetti, 24 ooperit, 14 missat ning mitukümmend väiksemat vaimulikku teost, 4 oratooriumi (“Aastaajad”). 4 Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) Wolfgang Amadeus Mozart oli Austria helilooja. Mozart on peetud kõigi aegade geniaalseimaks heliloojaks. Ta oli imelaps (вундеркинд), kelle erakordsed musikaalsed võimed avaldusid väga varakult. Mozart sündis Salzburgis, tema isa oli õukonna kapellmeister, viiuldaja ja muusikapedagoog
See võimaldas lähemalt tutvuda erinevate heliloojate muusikalise käekirjaga, orkestripillide kasutamise võimalustega ja heliteoste ülesehitusega. Konviktis valmisid tulevase helilooja esimesed palad. 1813. aastal lahkus Schubert koolikoorist häälemurde tõttu ABIÕPETAJANA KOOLIS Kolm aastat töötas ta oma isa koolis abiõpetajana, tegeledes vabadel hetkedel komponeerimisega. Selle töö kõrvalt aastal, olles kõigest 18-aastane, kirjutas ta 141 laulu, 2 sümfooniat, 2 missat, 4 laulumängu, keelpillikvarteti, klaveri- ja kirikumuusikat. HILINE ELU Oma elu viimastel aastatel elas Franz Schubert rahapuudusel oma sõprade juures. Ta töötas pidevalt ja väsimatult. Näiteks ühel hommikul olevat Schubert kirjutanud tervelt kuus laulu tsükslist ,,Talvine teekond". Vaatamata vaesusele ei tahtnud ta minna tööle, sest ta kartis, et see häirib tema komponeerimist Elu lõpus hakkas Schuberti õnn pöörduma. Sõprade initsiatiivil anti 1827
Muusikainstrumendid viiul, klaver, orel Elulugu Vaene lapsepõlv Vaesed eluaastad Vaene surm Looming Paneb alguse romatismile Ei viimistle oma töid On julge- riskib ja eksperimenteerib Robert Schumann, Johannes Brahms ja Hugo Wolf. 9. sümfoonia avab tee Anton Bruckner ja Gustav Mahlerˇile. Teosed 600 soololaulu 9 sümfooniat (NB! 8 sümfoonia ) 22 klaverisonaati 19 ooperat 7 missat Teosed filmides https:// www.youtube.com/watch?v=Q3-JtBVcSFA https:// www.youtube.com/watch?v=YjAJatVv_cw https:// www.youtube.com/watch?v=3AiHC9z1N7Y Kasutatud allikad http://vmiremusiki.ru/franc-shubert.html https:// www.britannica.com/biography/Franz-Schube rt http://www.last.fm/music/Franz+Schubert http://www.notablebiographies.com/Ro- Sc/Schubert-Franz.html
kontsrtimeistina. Elu lõpuperioodil oli ta Leipzigi Toomakooli kantor ja linna muusikadirektor. Vastutas muusika eest linna neljas suuremas kirikus ja Toomakooli õpilaste muusikahariduse eest, töötas koori ja orkestriga. Oli kirikumuusik. Isiklik elu. Oli 2 korda abielus ja 20st tema lapsest said 4 tuntuks heliloojatena. Elu lõpul süvenes temalühinägelikkus, järgnes ebaõnnestunud operatsioon ja pimedaksjäämine. Looming: Missa h-moll ja 4 väiksemat missat, passioonid(matteuse), üle 300 kirikukantaati (talupojakantaat), jõuluoratoorium, 6 motetti. Üle 1000 teose, mis on pandud kataloogi. Palju oreliteoseid ja kirkikumuusikat, kuid mitte ühtegi ooperit. Tähtsus: Võttis kokku 300 aasta muusikatraditsioonid, arendas polüfoonilise muusika tippu, tema teosed on tuntud siiani
Algtase Corel Draw TÄIENDAV INFO Tugevad küljed Tugev huumorimeel, sõbralik, hea suhtlemisoskus Nõrgad küljed Ebapiisav keele oskus, lühike LOOMING 106 sümfooniat, 104 nummerdatud, tuntuimad on 45 72-78 keelpillikvartetti 45 klaveritriot 21 keelpillitriot 52 klaverisonaati 12 klaveripala ja kaks pala neljale käele 3 oratooriumi 14 missat, tuntumad 10 16 ooperit 16 avamängu 58 divertismenti 12 teost baritonile 273 šoti ja 60 walesi rahvalaulu seadet 32 pala mängutoosile 29 tantsu 7 marssi
Looming: Koorilooming · Huvi gregooriuse laulu, barokiajastu koorimuusika vastu Ka koorimuusikas on seos universumine. Ta arvutas Päikesesüsteemi planeetide tiirlemisel tekkivad teoreetilised helid. · Tulemuseks sai viiehelilise rea(cis, d, fis, gis, a). See osutus jaapani muusikas esinevaks kamayoshi laadiks. · Seda laadi kasutas järgmistes teostes: 24 vaimuliks laulus koondnimega ,,Gloria Patri" · ,,12 laulu püha neitsi Maria auks" · Kirjutas 4 missat. Neist kolmas alapelkirjaga ,,Eesti missa" on esimene eestikeelse tekstiga missa. K · Kantaat ,,Ood armastusele" naiskoorile ja lapssolistile. K Vokaalsümfoonilised teosed · ,,Pro Patricia" Eesti Kaitseväe orkestri poolt tellitud oratoorium puhkpilliorkestrile ja kooridele · Okestriteostest kirjutas konservatooriumi lõputööks sümfoonia ,,Põhjanael" · Sümfoonia ,,Uranus" milles kasutab trompetit, orelit, samaanitrummi ning Austraalia
- missatsükkel "La * Ta oli samuti fantaasiarohkeid pilte * Tuntuim teos "Mona messe de Nostre Dame" suurepärane laulja. kui realistlikke pilte. Lisa" (1508) * Ars nova väljapaistvaim * Tema loomingust on helilooja tuntud kümmekond * Väga haritud mees terviklikku missat, säilinud neist on vähesed Giuseppe Archimboldo Kunstnikud (1527-1593) * Itaalia maalikunstnik
väljendusjõuline ja Iisrael Egiptuses", sakraalne. "Juudas Makabeus") Passioonides avaldub -18 concerto grosso't kõige sügavamalt tema -orkestrisüite maailmavaade. -kontserte orelile ja orkestrile On kirjutanud -4 väiksemat missat -passioone -Üle 300 kirikukantaadi -20 ilmalikku kantaati Jõuluoratooriumi -6 motetti -Üle 40 suure oreliteose -orkestrisüite -6 Brandenburgi kontserti
Salzburgis vürst-peapiiskop Hieronymus Colloredo Ei lubanud enam reisida Vastuolulised suhted 1781. lahkus Viini Viin (1781-1791) Vabakusteline Klaveritunnid; kontserdid; salongiesinemised Leidis armastuse Constanze 1782. abiellus, sai 9 last Mozarti muusika liiga julge Suri 1791. teadmata põhjustel Maeti vaeste hauda Looming 19 ooperit ("Võluflööt") 41 sümfooniat ("Jupiter" e. 41.sümfoonia) 19 missat 25 klaverikontserdit Üle 600 katalogiseeritud muusikateose Huvitavaid fakte Itaaliapäraseim Viini klassik Antonio Salieri - saksa ooper vs. itaalia ooper Suutis enne muusikat kirjutada kui sõnu Kirjutas ooperi 3 nädalaga Lapsena, ta kartis trompeteid Figaro pulm Põhineb poliitilisel näidendil Koomiline ooper Publik nõudis palju kordusi Esimestest nootidest- ooper täis tegevust ja intriige https://www.youtube
tsüklile ka kolmas sari rahvaviisidel põhinev ,,Eesti rahvataevas" · ,,Plejaadid" klaverile, sonaat ,,Linnutee galaktika" kahele klaverile, sonaat ,,Andromeda galaktika" kahele klaverile. · Koorilooming. Huvi gregooriuse koraali vastu, barokiajastu koorimuusika vastu. · Tulemuseks sai viiehelilise rea (cis,d, fis, gis, a). See osutus jaapani muusikas esinevaks kamayoshi laadiks. · Seda laadi kasutas ta teostes ,,Gloria Patri" ja ,,Magnificat" · Kokku kirjutas 4 missat. /K:/ ,,Sanctus" ,,Eesti missast" · ,,12 laulu püha neitsi Maria auks" /K:/ Kantaat ,,Ood armastusele" naiskoorile ja lapssolistile. · Vokaalsümfoonilised teosed. ,,Pro patra" Eesti Kaitseväe orkestri poolt tellitud oratoorium puhkpilliorkestrile ja kooridele. · Orkestriteostest kirjutas konservatooriumi lõputööks sümfoonia ,,Põhjanael" · Sümfoonia ,,Uranus", milles kasutab trompetit, orelit, samaanitrummi ning Austraalia aborigeenide pulli didgeridood.
kompositsiooni Anatoli Garsneki, René Eespere ja Mati Kuulbergi juures ning 1985. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (René Eespere kompositsiooniklassis). Helilooja mäletab, kuidas ta kaheksa aastaselt kuulis vanaisa mängu talu hormooniumil. Tulevane helilooja püüdis samas noote lahti mõtestada. Vanaisa öelnud: "Sina neist nootidest küll veel aru ei saa." Esimest helitööd kirjutas Urmas Sisask neljateistkümneaastaselt. Ta on loonud 94 suurteost, sealhulgas mitu missat, tsükli tähistaeva muusikat jm. Jänedale asus ta elama 1985. aastal , kus on teinud tööd nii muusikaõpetaja kui ka koorijuhina, tegutsedes lisaks sellele veel harrastusastronoomina. Tema omapärane maailmanägemine ning siiras ja impulsiivne lähenemine elule ja muusikale on teinud Temast ühe omapäraseima isiksuse eesti muusikaloos. 1985. aastal ilmus Tema esimene sümfoonia. Astronoomiast sai ka Tema loomingu üks inspiratsiooniallikas ning
· Sonaadivormi rajaja 17. HAYDNI LOOMING: · 104 sümfooniat (6 Pariisi, 12 Londoni, Oxfordi, Üllatus, Lahkumine jne) · 77 keelpilli kvartetti · 5 oratooriumi(-ulatuslik kontsertteos solistile, koorile, orkestrile. Vaimuliku sisuga, kuid pole seotud jumalateenistusega. Esitati ülikute paleedes ja muudes esinduslikes ruumides) nt. Loomine, Aastaajad jt · 20 klaverikontsertit · 9 viiulikontserti · 24 ooperit · 14 missat · Sonaadid jne 18. MOZARTI LOOMINGU OMAPÄRA: · Julge · Itaaliapärane · Järskude kontrastidega, keeruline · Ülemäära kaunistatud · Rõõmsameelne, positiivne 19. MOZARTI LOOMING: · Mozarti looming on mahukas, ta on viljelenud kõiki zanre ühtviisi edukalt. Kokku on ta loonud üle 600 katalogiseeritud muusikateose · Ooperid · Vaimulik muusika: motette, vespreid, litaaniaid ja 19 missat
Sonaadivormi rajaja 16. HAYDNI LOOMING: 104 sümfooniat (6 Pariisi, 12 Londoni, Oxfordi, Üllatus, Lahkumine jne) 77 keelpilli kvartetti 5 oratooriumi(-ulatuslik kontsertteos solistile, koorile, orkestrile. Vaimuliku sisuga, kuid pole seotud jumalateenistusega. Esitati ülikute paleedes ja muudes esinduslikes ruumides) nt. Loomine, Aastaajad jt 20 klaverikontsertit 9 viiulikontserti 24 ooperit 14 missat Sonaadid jne 17. MOZARTI LOOMINGU OMAPÄRA: Julge Itaaliapärane Järskude kontrastidega, keeruline Ülemäära kaunistatud Rõõmsameelne, positiivne 18. KEELPILLIKVARTETT: Instrumentaalansamblikoosseis, mis koosneb neljas keelpillist Neli osa: Viiul 1, Viiul 2, Alt(Vioola) ja Tsello 19. MOZARTI LOOMING: Mozarti looming on mahukas, ta on viljelenud kõiki zanre ühtviisi edukalt. Kokku on ta
(u1525-1594) · Konservatiivne hoiak · Tähtsaim esindaja Palestrina · Oma sajandi väljapaistvaim muusik, hiljem kuulusus vaid kasvas · "Puhta" ja "väärika" kirjaviisi eeskuju · Tema stiilis kirjutatakse tehnikaharjutusi tänapäevani · Karjäär seotud Roomaga (Peetri kirik) · 1580. a. abikaasa surm, valmistus vastu võtma vaimulikupühitsust, kuid see jäi saamata... · Peaaegu kogu looming on vaimulik · 104 missat, 400 motetti, hümne, 100 ilmalikku ja 50 vaimulikku madirgali jpm · Motett Sicut servus desiderat · Missadest kuulsaim Missa Papae Marcelli · Selles arvestatud kirikukogu rangete nõudmistega · Peetud kirikumuusika täiuslikuks teoseks · Iseseisvate ja viimistletud meloodiate täiuslik kooskõla · Kõikide elementide harmoonia · Ideaaliks rahulik, lihtne meloodia kõigis häältes · Ettevaatlik dissonantsidega
Muusikalise hairudse sai kodust, isa ja vend õpetasid. Isa käsul õppis õpetajaks, töötas paar aastat abiõpetajana, tuli koolist ära ja hakkas vabakutseliseks muusikuks, läks isaga tülli. Ta oli sõbrlaik, heatahtlik ja tagasihoidlik. Tema muusika on siiras ja südamlik. Ta lõi muusikasse palju uut, soololaulud kontserteosteks. Uued žanrid: soololaulude tsükkel, ekspromt, muusikaline hetk. 9 sümfooniat, 17 keelpillikvartetti, 22 klaverisonaati, 19 ooperit ja üle 600 soololaulu, 7 missat. Kuulsaimad soololaulud on „Metsahaldjas”(1815), „Forell”(1817), „Muusikale”(1817), Ave Maria”(1825) Frederic Chopin (1810- 1849) oli Poola helilooja, sündis Varssavi lähedalt, emalt sai esimesed klaveritunnid, need olid ranged. Noorelt hakkas andma kontserte, läks 1819. aastal Pariisi ennast täiendama. Tema palades väljendub igatsus Poola järele, pärast surma on tema süüda viidud Poolasse. Looming:
Martelli juhtimisel löödi araablased tagasi Ida-, Lääne- ja Lõuna-Frangi riik – Verduni kokkuleppega jagatud Frangi riigi osad; Ida- Frangi riigist kujunes järk-järgult Saksa ja Lääne-Frangi riigist Prantsuse kuningriik, Lõuna- Frangi riik aga lagunes sootuks. KATOLIKU KIRIK Diakon – madalaim vaimuliku amet; ta teenib missal, ristib ja laulatab Preester – koguduse juht, kes peab missat, ristib ja laulatab, teenib armulaual, jagab viimast sakramenti Piiskop – kõrgem kirikutegelane, kes kinnitab preestreid ametisse, peab missat, ristib ja laulatab, teenib armulaual, jagab viimast sakramenti Kardinal – piiskopkonna tähtis vaimulik; nende seast valitakse uus paavst Paavst – kiriku pea, katoliku usu juht Pärispatt – kurjus, mille saatan oli inimestesse sisendanud Puhastustuli – Taeva ja põrgu vaheline protsess, kus surnute hingedel, kes ei lähe otse ei
aastal ära Londonisse. Viini naasis Haydn 1792 rikka ja maailmakuulsana, kuid pettumuseks oli koduse publiku jahe vastuvõtt. Seepärast võttis ta vastu veel ühe lepingu kuuele sümfooniale. Need sümfooniad (nr.93-104) ongi Haydni orkestriloomingu absoluutne tipp. Eszterhazy õukonnas oli troonile oli järgmine vürst, kes kutsus Haydni õukonna muusikaelu taastama. 1795 pöördus Haydn lõplikult Viini tagasi, oodati eelkõige kirikumuusikat, lõi 6 suurt missat ning kaks oratooriumit: "Loomine" ja "Aastaajad. 1797 kirjutas ta oma "Keisrilaulu", mis on praegu Saksamaa hümn. Haydn suri sõjasegadikus 31.mail 1809. Looming: 104 sümfooniat, üle 70 keelpillikvarteti (Sümfooniate "loomelaboratoorium"), 24 ooperit, instrumentaalkontserte klaverile, viiulile, tsellole ja trompetile, kammer-muusikat jpt. Mõjutas oma loominguga eelkõige Beethovenit, kellest sai Haydni ideede edasiarendaja sümfoonias, keelpillikvartetis ja vokaalsümfoonilistes teostes.
Ei andnud surmani alla. Loomingus esikohal instrumentaalmuusika. See tulenes tema sisemisest instr. Kuulmisest ja kujutlusvõimest. Uusi ideid kuulas alati oma kujutuses mõnel kindlal pillil. Loomingus põimuvad inimkonna võitlus vabaduse ja valguse eest ning targa ja õilsa inimese elu. Ta lõi esimesena võitlusmeeleolu. 10 viiulisonaati, 5 tsellosonaati, 16 keelpillikvartetti, 5 klaverikontserti, 32 klaverisonaati, 9 sümfooniat, 2 missat (Missa Solemnis- tehniliselt ülikeerukas, partiisid oleks lihtsam mängida pillidel). Enim mängitavad sünfooniad: 3. (Eroica, oli algselt pühendatud Napoleonile, hiljem mittekellegile), 5. (Saatusesümfoonia- rahvas nimetas), 9. (IV osa nimi ,,ood rõõmule" EL hümn). Klaverisonaatidest: 8. (pateetiline), 14. (kuupaistesonaat), 21. (aurora), 23. (appasionata). Vokaalsümfoonilise osakaal tagasihoidlik- 1 ooper. Fidelio (olemuselt ,,pääsemisooper")
Väga lühike nimekiri tema ooperi teostest: · "Bastien ja Bastienne" (1768) · "Mithridates" (1770) · "Lucio Silla" (1772) · "La finita giardiniera" (1775) · "Idomeneo" (1781) · "Haaremirööv" (1782) · "Figaro pulm" (1786) · "Teatridirektor" (1786) · "Don Giovanni" (1787) · "Così fan tutte" (1790) · "Titus" (1791) · "Võluflööt" (1791) · "Zaide" (jäi pooleli) Vaimulikmuusikas on ta kirjutanud hulgaliselt motette,vespreid,litaaniaid ja 19 missat. Sümfooniatest rääkides on Mozart suutnud luua ligi 50,millest tuntumad Esduur, gmoll, C duur . Pöördudes tänapäeva tagasi võime öelda,et Mozarti looming on siiski alles ning tema parimatest lugudest on kokku pandud plaate,mida igaüks endale muretseda saab. Mozarti looming tänapäevasel kujul poelettidel.
koolis(konviktis) -juhataja Antonio Salieri. Laulis õukonnakapellis,õppis kompositsiooni Salieri juures. Eeskujudeks tollel ajal Haydn,Mozart,Beethoven. Kooli lõpetades töötas isa koolis algklasside õpetajana 3 aastat,seejärel sai temast vabakutseline helilooja. Schubert komponeeris impulsiivselt,kiiresti, ilma parandusteta ning ilma klaverita,kuna tal seda ei olnud. 1815-1816 olid helilooja loomingus väga viljakad. Valmisid- 2. ja 3. sümfoonia viis ooperit kaks missat 146 laulu jne. (traagiline,ainus armastus) Schubert elas äärmiselt vaeselt (öömaja erinevate sõprade juures),komponeeris palavikuliselt päevad läbi. Schubertiaadid-koosviibimised koos muusika, kirjanduse,elavate piltide lavastamise,veini ja väljasõitudega. Sõprade ettevõtmisel trükiti osa tema teoseid üksikute vihikutena,enamik töid jäi aga ootama postuumset avastamist. Beethoven,kuulates mõnda üksikut Schubert laulu, väitis neis olevat jumaliku sädeme.
sajandil võttis Kuido Arretso kasutusele neli noodijoont ja samuti võttis ta kasutusele nootide silpnimetused, 100 aastat hiljem võeti kasutusele viis noodijoont. 4. Noodinimetused. Vastus: Tulevad püha Johannese vaimusilpidest. 5. Heliloojad. Vastus: 1) Francesco Landini- 14.sajandi välja paistvamaid heliloojaid. Pime orelimängija. 2) Giovanni Pierluigi da Palestina- 16.sajandi kogu Euroopas tuntuimaid heliloojaid. Ta kirjutas ka 500 vaimulikku teost ja 105 missat ning 100 madrigari. 6. Ooper. Vastus: Milano da Scala- kuulsamaid ooperiteatreid, kus kõik käivad ennast koolitamas. 16.sajandil tekkis ooper Firenzes. 1637.aastal Veneetsias avati esimene ooperiteater nimeks oli tal San Cassiano. Kokku oli 17 ooperiteatrit. 7. Instrumentaalmuusika. Vastus: Kuulsaimad viiulimeistrid on Stradivarid, Amatid ja Guarnerid. Kõige legendaarsem viiulimeister on Niccolo Paganini. Klaverisünd: 18.sajandi algul leiutas itaallane Bartolomeo Cristofori
24. aug. 1572. Pärtliööl toimus massiline protestantide tapmine. (,,Lööme kõik maha, küll Jumal taevas omad ära tunneb") Kuningas võitles mõlema poole vastu. Palgamõrvar tappis Henry de Guise'i. Tapeti ka kuningas ja palgamõrvar. Navarra Henry jäi ellu. Ta surus maha ka talurahva ülestõusu. Asi lõppes 1598. a. Nantes'i ediktiga, sellega olid mõlemad usud lubatud. Lepiti kokku, et Pariis on katoliiklik ja kuningas katoliiklane. Navarra Henry läks üle: Pariis väärib missat. Reformatsioon Eestis. Vana-Liivimaale jõudis usupuhastus Saksamaalt 1521. a. Jutlustajad liikusid linnast linna ja võitsid ruttu kodanike poolehoiu. Üksmeele puudumine Liivimaa Ordu ja piiskoppide vahel ainult hõlbustas reformaatorite tööd. 1524 rüüstas ja vallutas katoliku kiriku vastu vihale aetud rahvahulk dominiiklaste kloostri kiriku, Pühavaimu ja Oleviste kiriku. Niguliste pääses. 1525. a. leidsid taolised rahutused aset ka teistes Eesti linnades
Sonaadivormi rajaja 17. HAYDNI LOOMING: 104 sümfooniat (6 Pariisi, 12 Londoni, Oxfordi, Üllatus, Lahkumine jne) 77 keelpilli kvartetti 5 oratooriumi(-ulatuslik kontsertteos solistile, koorile, orkestrile. Vaimuliku sisuga, kuid pole seotud jumalateenistusega. Esitati ülikute paleedes ja muudes esinduslikes ruumides) nt. Loomine, Aastaajad jt 20 klaverikontsertit 9 viiulikontserti 24 ooperit 14 missat Sonaadid jne 18. MOZARTI LOOMINGU OMAPÄRA: Julge Itaaliapärane Järskude kontrastidega, keeruline Ülemäära kaunistatud Rõõmsameelne, positiivne 19. MOZARTI LOOMING: Mozarti looming on mahukas, ta on viljelenud kõiki žanre ühtviisi edukalt. Kokku on ta loonud üle 600 katalogiseeritud muusikateose Ooperid Vaimulik muusika: motette, vespreid, litaaniaid ja 19 missat
10-aastaselt esimese ooperi. Aastal 1769 asus ta õuekapelli kontsertmeistrina tööle Salzburgi peapiiskopi õukonda, kus oli kapellmeistrina ametis ka ta isa. Aastal 1781 asus Mozart elama Viini, kus töötas vabakutselise muusikaõpetaja, pianisti ja orelimängijana. Alates 1787. aastast õukonna kammermuusikuna. Helilooja tähtsam õpetaja oli tema isa, kapellmeister Leopold Mozart. Ning tema tuntuim õpilane oli Johann N. Hummel Tema loomingu alla kuulusid 19 ooperit, 18 missat, umbes 50 sümfooniat, 27 klaverikontserti ja umbes 20 muud kontserti, 26 keelpillikvartetti, umbes 40 sonaati, 17 klaverisonaati ja 42 laulu. Tähtsaimad teosed on "Figaro pulm", "Don Juan", "Võluflööt". Mozarti muusika on mitmetahuline ja peenekoeline. Tema muusika leiti olevat liiga julge ja jörskude kontrastidega. Mozarti ooperite ainestik on enamasti võetud minevikust. Tegevuspaik on antiik- või muinasmaailm. Sündmustiku teljeks on Mozarti ooperites tavaliselt armastus.
edukalt. Kokku on ta loonud üle 600 katalogiseeritud muusikateose. Looming · Ta on kirjutanud ka viiuli, puhkpilli ja klaverikontserte. · 41 sümfooniat · 27 klaverikontserti · 5 viiulikontserti · 25 keelpillikvartetti · Kammermuusikast peetakse olulisemateks keelpillikvartette ja kvintette ning klaverisonaate ja fantaasiaid. Looming Lisaks on ta kirjutanud vaimulikku muusikat: hulga motette, vespreid, litaaniaid ja 19 missat, sealhulgas viimaseks ja surma tõttu lõpetamata jäänud "Reekviem" (1791) Tellija krahv Franz von Walsegg oma lahkunud naise mälestuseks. Reekviemi lõpetas Mozarti õpilane Franz Süssmayr. Looming Ooperid: Kokku u 20 ooperit; tähtsamad viimasel kümnel aastal Eesmärk muuta ooper elutruumaks ja draamalikumaks 3 kuulsamat ja tähtsamat ooperit: "Figaro pulm" (1786) "Don Giovanni" (1787) "Võluflööt" (1791) Looming "Võluflööti" peetakse üheks tähtsamaks
sajandi 1 poole üks kuulsamaid sansoonimeistreid. Ta oli ka preester kuid mitte kõige edukam sellel alal. Ta sündis umbes 1485 a Chàtellerautis,Prantsusmaal ja suri 1558 aastal Pariisis. Omapärasein osa tema loomingust on nn programmsansoonid. Need on ulatuslikud ja lauljale väga nõudlikud laulud, milles kasutatakse helimaalitehnikat:helides kujutatakse looduspilte või olustikustseene. Arvatavasti on ta kirjutanud umbes 286 sansooni ja mõned liturgilised lood- kaks missat ja ühe motetti. Ta elu oli väga ebatavaline tollaste preestrite kohta. Tal polnud kindalt kõrgemat töökohta üheski kirikus ega katedraalis vaid ta tegi mitmeid väiksemaid töid, pidades tähtsaks patroone. Tema varajasest elust ei ole säilinud ühtegi dokumenti. On teada, et 1505. aastal võeti ta tööle müüjana Bordexuis. On teada,et seal töötades 1525 kui ta tööandja suri hakkas ta preestriks kuigi tema
Seal pidi ta kirjutama 6 sümfooniat ja 1 ooperi. Londoni menu kroonis Oksfordi ülikooli muusikdoktori kraadi saamine. Sellele pühendas ta oma 92. sümfoonia. Teist korda sõitis Haydn 1794 aastal Londonisse mille käigus valmisid veel 6 sümfooniat. Londonis valminud 12 sümfooniat võib pidada tema loomingu tipuks. Seal tutvus ta ka Händely oratooriumitega, millede mõjulvalmisid hiljem temalgi oratooriumid loomine ja aastaajas ning kuus missat. 1795 aastal kuni surmani (1809) elab Haydn Viinis. Sinna perioodi jääb ka patriootiline keisri kvartett, millest sai hiljem saksa hümn. Ta kirjutas kokku 104 sümfooniat, 77 keelpillikvartetti ja 24 ooperit. Lisaks veel vokaalsuurvorme(missasid ja oratooriume) Haydn oli klassikalise stiili esimene suur meister. Ta loomingus on esindatud peaaegu kõik zanrid.
geniaalsemad teosed. 4. augustil 1782 abiellus Mozart Constanze Weberiga. Neil oli kuus last, kellest ükski ei abiellunud ja ühelgi polnud lapsi. Mozart suri Viinis 5. detsembril 1791. aastal. Mozarti looming on mahukas, ta on viljelenud kõiki zanre ühtviisi edukalt. Kokku on ta loonud üle 600 katalogiseeritud muusikateose. Lisaks on ta kirjutanud vaimulikku muusikat (motette, vespreid, litaaniaid ja 19 missat). Surma tõttu jäi lõpetamata "Reekviem" (lõpetatud Franz Xaver Süssmayri poolt). Sümfooniaid on ligi 50. Ta on kirjutanud ka viiuli-, puhkpilli- ja klaverikontserte. Kammermuusikast peetakse olulisemateks keelpillikvartette ja -kvintette ning klaverisonaate ja -fantaasiaid. Mozartist on kirjutanud Peter Shaffer näidendi "Amadeus", mille põhjal Milos Forman tegi samanimelise filmi.
· käsitleb feodaalühiskonna suhteid. Tegelased Aadam Näidend Eeva jutustab Aadama ja Jumal Eeva ning Kaini ja A Saatan abeli loo. Aabel Kain Aabraham Mooses Aaron Taavet Saalomon Piileam Habakuk Jeremija Jesaja Juut Michelangelo. Detail Sixtuse kabelifreskost. Lucas Cranach vanem. "Aadam ja Eeva" Kain Aabelit tapmas. Pilt 15. sajandi (1513) käsikirjast. Etendus · Esialgu oli keskaegse etenduse roll täiendada missat, kuid kui etendus ei olnud enam jumalateenistuse osa, eemaldus see kirikust. Üheks põhjuseks oli see, ,,Aadama mängu" etendati kiriku ees. Kiriku krüpt trepiga kujutas põrgu eeskorda ja põrgut, kooripeale aga paradiisi. · Teiseks põhjuseks oli ka see, et draamakonstruktsioonid läksid nii massiivseks, et altariesisest enam ei piisanud. TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
peenutsevasse rokokoo-ajastusse tema tõsine, erakordselt väljendusjõuline ning sügavalt sakraalne looming ei sobinud. Ligi 80 aastat hiljem `avastati` Leipzigi raamatukogust Bachi käsikirjalised noodid ning tänu Mendelssohni ja Schumanni aktiivsele tegevusele teadvustas inimkond endale taasleitud rikkuse. 1850. a asutatud Bachi Ühing koordineerib tänaseni tema nootide kirjastamist, kontsertide korraldamist ja autorikaitsega seonduvat. VOKAALMUUSIKA - Missa h-moll ja 4 väiksemat missat - Passioonid, tuntumad `Johannese passioon` ja `Matteuse passioon` (viimast peetakse Bachi peateoseks, kus avaldub kõige sügavamalt tema maailmavaade). - Üle 300 kirikukantaadi, 20 ilmalikku kantaati (tuntumad, `Talupojakantaat` ja `Kohvikantaat`) - `Jõuluoratoorium` - 6 motetti Enamik vokaalsetest suurteostest on kirjutatud Leipzigi perioodil, kus tema ametikohustuseks oli hoolitseda linna kirikutes ette kantava muusika eest.
Ta ei olnud ilus. Ta oli põdenud rõugeid ning tema nägu katsid selle tõttu armid. Tema nina oli suur ja konksus. Paljud ei mõistnud, kuidas oli see võimalik, et teda armastasid paljud ilusad naised. On kirjutatud, et vaatamata suurele töökoormale, leidis ta aega ka iseendale käies kalapüüdmas ja püssilaskmas. Tema teoste loetelu on meeletult pikk. Kokku kirjutas ta 106 sümfooniat, 78 keelpillikvartetti, 52 klaverisonaati, 3 oratooriumi, 14 missat, 16 ooperit, 12 kellpillitriot, rohkelt instrumentaalkontserte, millest on säilinud 26 ja väga palju muudki. Haydni "Keisrilaulust" sai hiljem Austria ja Saksamaa rahvushümn. J. Haydn Wolfgang Amadeus Mozart (27.01.1756- 5.12.1791) oli austria helilooja ja Viini klassikalise koolkonna esindaja. Teda peetakse lääne muusikaloo üheks säravamaks andeks.
(kompositsiooni lihvituselt võis see olla missa ja motetiga võrdne ning tema kasutusala oli palju laiem) 3. a) Polüfoonia - mitmehäälne kirjaviis, kus kõigil häältel on võrdne osatähtsus. b) a capella - saadeta vokaalmuusika 4. a) Palestrina · Varajases nooruses laulis Palestrina kirikukooris, kus 19-aastaselt sai ta samas kirikus organistiks ja koorijuhiks. · Kogu Palestrina looming on otseselt seotud kirikuga. Ta kirjutas ligi 100 missat ja hulganisti motette. · Palestrina looming vastas kiriku ootustele, See oli kõrge, ülev, väärikas, tõsine. Suurema osa tema loomingust moodustasidki vaimulikud teosed. · Tema teoseid iseloomustavad kõlapuhtus ja täiuslikkus. · Tema stiili, kontrapunkti, on toodud sajandeid eeskujuks paljudele heliloojatele. Kõrgemates muusikakoolides kasutatakse kontrapunkti heliloomingu algtõdede kinnistamiseks. b) Lasso - renessansiasjatu helilooja
samuti kammermuusikat, vokaal-ja koorimuusimuusikat Kirjutanud kogumikke ja raamatuid François Couperin Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tähtsamad teosed 4 Kirikusonaati (1679) 2 Missat orelile (1689-1690) Concerts royaux. (1722) Kuninglikud kontserdid, mida ta on kirjutanud kuningas Louis XIV "Pühapäeva õhtusteks kontserditeks Versaille,is. Pièces de clavessin esimene osa. (1713) Pieces de clavessin teine ja kolmas osa. (1716-1717, 1722 ja 1730) Leons de Tènebrès. (1714-1715). See on koorimuusika teos. Tekst on ladinakeelne prohvet Jeremija tekstile Piiblist. L`Art de toucher le clavessin. Muusikateoreetiline teos. (1716) http://www.youtube.com/watch?v=6gi8e127Q5s
Vararenessanss 14sajand prantsusmaal tekkis uus muusikastiil ars nova (ladina keelest, uus kunst ) ars nova väljapaistvaim helilooja oli Guillaume de Machaut, kes on esimese tervikteosena loodud missa autor. Kõrgrenessanss 15sajand-madalmaade polüfoonia arendatuima võttena tekkis kaanon- kõik hääled laulavad sama viisi , aga tulevad sisse erinevatel aegadel, võrdsete intervallide järel. Oluliseim helilooja on Josquin Desprez. Tänunooditrüki leiutamisele on temalt säilinud 20 missat. Muusikas hakati totlema inimlike tunnete väljendamist. (kurbus värgid) Hilisrenessanss- väljapaistvam helilooja Orlandi Li Lasso, madalmaade koolkonna esinada. Ta ühendas oma loomingus parima oma ajastu Itaalia, Prantsuse ja Saksamuusikast. Suurema osa oma elust pühendas ta kirikumuusika ja tal on juba üle 70 missa ja üle 450 ilmaliku laulu. Lasso muusika väljenduslaad on jõuline dünaamiline ja värviderohke. Rooma koolkonna
Looming Haydnit on nimetatud sümfoonia isaks. Tema loomingus kujunes sümfoonia tõsiseks kontsertteoseks. Ta on kirjutanud 104 sümfooniat, neist esimese 1759. aastal. Tuntuim on number 45 Lahkumissümfoonia. Haydn kirjutas: 104 sümfooniat 68 keelpillikvartetti 45 klaveritriot 19 kontserti 11 klahvpillile 3 viiulile 2 tsellole 2 metsasarvele 1 trompetile 15 ooperit 13 missat Vokaalsuurvormid: "Loomine" "Aastaajad" "Stabat Mater" Kasutatud allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Joseph_Haydn http://www.youtube.com/?feature=ytca
teenistusse) Looming · kiriklik · põhirõhk missatsüklitel ( säilinud ligi 30 ) · jõudis oma stiilis kõrgrenessansliku vormiselguseni Josquin Desperez(u 1440-1521) · kõrgrenessansi suurim helilooja · sündis Põhja-Prantsusmaal · alates 1459a. tegutses Itaalias Milano katedraalilauljana · vanaduspäevad veetis vaimulikuna Conde katedraali juures ( seal ta ka suri ) Looming · kokku säilinud umbes 20 missat, 100 motetti ja 70 ilmalikku laulu · iseloomulik harmooniliselt tasakaalustatud ja selge vorm · muusika väga isikupärane, emotsionaalne, vaba ning uudne · nn "nootide valitseja" st, et tema valitses noote mitte noodid ei valitsenud teda · üks kuulsamaid motette on "Ave Maria... virgo serena" · sümmeetriline ja ideaalselt tasakaalustatud vorm · peenetundelisus · missad suhtelistel konservatiivses laadis, kasutatud enamasti mõnda ilmalikku laulu cantus firmus' ena
kokkuvõtvalt "madalmaade koolkonnaks".Tuntumad heliloojad olid; Josquin Desprez (u.1440-1521), kelle stiili peetakse renessansi-ideaalile kõige lähedasemaks, oli pärit Põhja- Prantsusmaalt, kuid tegutses peamiselt Itaalias. Ka Orlandus Lassus (1532-1594) oli sündinud madalmaades. Lassuse loomingust on üldtuntud lustlikud, nooruses loodud ilmalikud laulukesed "Kaja", "Matona" jt. Suurema osa oma elust pühendas ta kirikumuusikale, luues muuhulgas 70 missat ja 500 motetti. Tänu renessansi ajastu uutele muusika suundadele muutus muusika olek vabamaks. Astuti suur samm edasi muusika, kui massidele mõeldud ala kujunemises. Ka inimesed muutusid vabamaks ning kiriku haare lõdvenes tehtes ruumi teadusele ja vabale mõtlemisele. Siiski oli veel palju arenemisruumi.
o Selle laulu meloodiad moodustasid keskaegse mitmehäälse muusika alus · Liturgiline draama on stseen jumalateenisutses, kus kanti lauldes ette selle püha juurde kuuluv ja poeetiliselt töödeldud piiblilõik. · Müsteerium on piibliaineline etendus, keskajas, kus vahelduvad esitatud osadega. · Nende erinevus: o Üks toimub kirikus, teine väljaspool kirikut o Üks toimub ainult lauldes, teine lauldes ja kõnes vaheldumisi · On kahte liiki missat: o Katoliku jumalateenistuse põhivorm, milles on 5 osa o Osadest koosnev kooriteos · Kirikus just tekkis mitmehäälne muusika. · Tuntumad missa kirjutajad on Dufai, Despres, Palesfrina. · Reekvium on leinamine, mida peetakse surnute jaoks. · Seda esitab koor, orkester, orel või solistid. · Ilmalik muusika on vähe säilinud. · Esitati väljaspool kiriut nt. pubis · Esimesed kirjapanijad olid goljaarid ehk vagandid, kelleks olid noored.
poistekooris Töö-ja loominguaastad 1750- 1752: vabakutseline muusik 1752: Itaalia helilooja Nicola Porpora teenrina 1754–1756: lisamuusik Viini õukonnas 1756: parun Fürnbergi alluvuses Weinzierlis 1759-1761: krahv Morzini väikese kapelli juht 1761-1790: kapellmeister Eszterhazy õukonnas 1768-1772: kirjutas instrumentaalmuusikat ja oopereid 1791-1809: Londonis ja Viinis Pilt 5: Vaade Eszterházale Vokaalmuusika 24 ooperit 14 missat ning mitukümmend väiksemat vaimulikku teost 4 oratooriumi “Tobia tagasitulek” (1774/75) “Lunastaja seitse sõna ristil” (1786) “Loomine” (1798/99) “Aastaajad” (1801) Instrumentaalmuusika 104 sümfooniat 12 Londoni sümfooniat 70 keelpillikvartetti Huvitavat: Londonis puutus Haydn esmakordselt kokku suure sümfooniaorkestriga Tuntuimad sümfooniad Number 45: Lahkumissümfoonia 6 Pariisisümfooniat 12 Londonisümfooniat
Giovanni Gabrieli(1555-1612) (A. Gabrieli vennapoeg) tseremoniaalmuusika (mitme koori) Giovanni Pierluigi da Palestrina(1525-1594) looming tasakaalukas ja konservatiivne; zanrid: missa, motett, hümn, magnificat, ilmalik ja vaimulik madrigal. Clement Janequin sansoonizanri kuulsaim esindaja Hans Sachs kuulsaim meistersinger John Taverner(1490-1545) 16. sajandi 1. poole väljapaistvaim inglise helilooja; 8 missat ja 28 motetti John Dowland Inglise ilmaliku laulu üks autoreist, näiteks ,,Flow my tears" ja ,,What if I never speede" Ars nova uus kunst, tähistab muusikastiili Prantsusmaal ajavahemikus 1320-1380, sillutas teed renessansiajastule muusikas, võeti kasutusele eristamaks oma põlvkonna muusikat varem loodust. Trecento itaalia kultuur 14. sajandil Musica reservata väikesele suletud kuulajateringile reserveeritud muusika - haritlaste seltskonnalaul(keerukuse tõttu) Madrigal 14
pettumuseks oli kodupubliku jahe vastuvõtt. Sestap võttis vastu tellimuse veel kuuele sümfooniale .Need sümfooniad, nr.93-104, ongi Haydni loomingu absoluutne tipp. Haydnit püüti muuseas päriseks Londonisse kutsuda. Kuid Eszterhazy õukonnas oli vahepeal olukord muutunud -- troonile oli pääsenud järgmine vürst, kes kutsus Haydni teenistusse tagasi. 1795 jäigi Haydn lõplikult Viini. Uus vürst ootas Haydnilt eelkõige toretsevat kirikumuusikat. Sellel perioodil kirjutaski 6 missat ning oratooriumid "Loomine" ja "Aastaajad." Alates 1803.aastast ei kirjutanud enam midagi, siiski elas avalikkuse suure tähelepanu all. Sajandivahetusel alustati Haydni kogutud teoste väljaandmist. Haydnit respekteerisid ka Austria vaenlased -- kui Napoleon 1809.a Viini tungis, käskis ta helilooja maja juurde välja panna relvastatud auvalve. Suri 31.mail 1809. Praegu on haydn tuntud kui geniaalne klassitsimiajastu helilooja, ühena Viini klassikutest. Tema loodud on 24 ooperit, 104
On kirjutanud ainult ühe ooperi "Fidelio", mis oma olemuselt on "pääsemisooper". Ooperit redigeeris helilooja ligi 10 aastat, kuid ka siis ei jäänud lõpptulemusega rahule. Ooperis vastandub sünge vanglaõhkkond ja teiselt poolt valguse- ja vabaduseloovus, mida kehastavad Leore e Fidelio ja tema vangistatud abikaasa Florestan. Ooper on kahe vaatuseline, pühendatud Prantsuse revolutsioonile ja Bastille vangla vallutamisele. Tuntud on 2 missat. Muusikavaramusse kuulub missa Solemnis (pidulik missa). See on tehniliselt väga raske ja mõned partiid oleks lihtsam mängida pillidel. Beethooven sündis Bonis muusikute peres. 4-aastaselt alustas ta muusikaõpinguid, paljudeks aastateks sai tema õpetajaks Neefe, kes annab talle klavessiini-, vioola- ja orelitunde. 13-aastaselt asub ta 1. Iseseisvale töökohale vürsti õukonna orkestris. 1787. A saab vürstilt loa õppereisiks Viini, kus ta kohtubki Mozartiga
(keerukamates 2-3 teemat) 19.Bach 1685-1750 Loomingu 1 aluseid väga tugev suguvõsatraditsioon. Valdas palju pille ja kompositsiooni aluseid. Koolitas küpse meistrina kodus oma poegi ja vähemalt kuut kaugemat sugulast. Oli kaks korda abielus. 20 last. Enne surma oli pime. Paikne inimene. Tema tähtsama teosed(üle 1000): Talupoja kantaat,Johannese passion,Matteuse passioon,Jõulu oratoorium,Kohvikukantaat,Hästi tempereeritud klaviir,Brandenburgi kontsert,5 missat,6motetti,40instrumentaalkontserti,6süiti. Tähtsus muusikaajaloos-polüfoonilise muusika kõrgpunkt maailmaajaloos,1850 Bachi ühing Lüneburg (1700 - 1702) 17001702 õppis Bach Lüneburgis ning laulis sealses kooris. Arnstadt (1703) Arnstadtis töötas Bach linnaorganistina. Mühlhausen (1707) Bach töötas ühe aasta Mühlhausenis, kus ta abiellus Maria Barbara Bachiga. Weimar (1708) Weimaris kirjutas Bach palju kantaate ja oreliteoseid. Töötas
oli uus järeltulija vürst Nikolaus II, kes kutsus teda õukonna muusikaelu taastama. Viimase loomejõu pühendas Haydn peamiselt vokaalsuurteostele. Joseph Haydn suri 31. mail 1809. aastal "sõjasegaduses", kui Napoleon tungis peale suurt pommitamist Viini. Teosed · Haydn kirjutas: · 104 sümfooniat · 68 keelpillikvartetti · 45 klaveritriot · 19 kontserti · 15 ooperit · 13 missat · vokaalsuurvormid "Loomine" "Aastaajad" suvi http://www.youtube.com/watch?v=D030s16hs5w&feature=related sügis http://www.youtube.com/watch?v=eMuYY-XpZig&feature=related "Stabat Mater"
rahvuslik päritolu ei ole teada. · 1750a loomingust vähe säilinud, Esterhäza õukonnas töötades kirjutas väga palju instrumentaalmuusikat ning muusikat õukondlikuks meelelahutuseks. · Muusikas mõjutused Mozarti loomingust, romantistlikud jooned, sümfooniaid iseloomustab aeglane sissejuhatus · 104 sümfooniat, üle 70 keelpillikvarteti, 14 missat, 24 ooperit ning teisi vaimulikke teoseid. W.A.Mozart (1756-1791): · Sündis Salzburgis, esimene kontsert 5aastaselt, õpetaja ja eeskuju isa, põdes raskeid nakkushaigusi, organist Salzburgis, hiljem vabakutselisena Viinis, tutvus Haydniga, kellele pühendas esimese keelpillikvarteti ·U 50 sümfooniat, 27 kontserdit klaverile, viiulile, flöödile, kvartette