Palazzo Medici Riccardi, paremal fassaadi rustikaalsed kivid. Palazzo Medici Riccardi põhiplaan ja siseõu. Palazzo Strozzi Firenzes. VasakulPalazzo Piccolomini, paremal Palazzo Rucellai Firenzes. Firenze toomkiriku baptisteerium ja tema idauks. Lorenzo Ghiberti. Lorenzo Ghiberti. Paradiisi väravad. Üleval Joosepi elu, all Iisak saadab Eesavi jahile. Donatello. Taavet. Andrea del Verrocchio. Taavet. Donatello, Verrocchio (vararenessanss), Vasakult: Michelangelo (kõrgrenessanss). TAAVET. Donatello. Gattamelata ratsamonument Padovas. Andrea del Verrocchio Colleoni ratsamonument Veneetsias. Andrea del Verrocchio Colleoni ratsamonument Veneetsias. Sandro Botticelli. Venuse sünd. Sandro Botticelli. Kevad (Primavera). Fra Angelico. Maarja kuulutus. Fra Angelico. Vasakul Püha Laurentsius jagab vaestele almust, paremal Noli me tangere (Ära puuduta mind). Brancacci kabel Firenzes (Santa Maria del Carmine kirikus). Masaccio. Pearaha
Palazzo Medici Riccardi, paremal fassaadi rustikaalsed kivid. Palazzo Medici Riccardi põhiplaan ja siseõu. Palazzo Strozzi Firenzes. VasakulPalazzo Piccolomini, paremal Palazzo Rucellai Firenzes. Firenze toomkiriku baptisteerium ja tema idauks. Lorenzo Ghiberti. Lorenzo Ghiberti. Paradiisi väravad. Üleval Joosepi elu, all Iisak saadab Eesavi jahile. Donatello. Taavet. Andrea del Verrocchio. Taavet. Donatello, Verrocchio (vararenessanss), Vasakult: Michelangelo (kõrgrenessanss). TAAVET. Donatello. Gattamelata ratsamonument Padovas. Andrea del Verrocchio Colleoni ratsamonument Veneetsias. Andrea del Verrocchio Colleoni ratsamonument Veneetsias. Sandro Botticelli. Venuse sünd. Sandro Botticelli. Kevad (Primavera). Fra Angelico. Maarja kuulutus. Fra Angelico. Vasakul Püha Laurentsius jagab vaestele almust, paremal Noli me tangere (Ära puuduta mind). Brancacci kabel Firenzes (Santa Maria del Carmine kirikus). Masaccio. Pearaha
Keraamiline lagi, Portugalis 3.Itaalia maalikunst 15. sajandil Masaccio (1401-1428) Paradiisist väljaajamine 1424-1428 Täisprofiilis portree noormehest, u. 1425 Fra Angelico (u. 1388-1455) Madonna inglitega Patron of Artists Paolo Uccello (1397-1461) San Romano lahing Draakonid Domenico Veneziano ( u. 1400-1461) Madonna lapse, Püha Franciscuse, Ristija Johannese , Püha Zenobiuse ja Püha Luciaga. Michele Oliveri portree 1440-1455 Sandro Botticelli (u. 1445-1510) Venuse sünd. Kevade Andrea Mantegna (1431-1506) Laemaal Mantova hertsogilossis. Surnud Kristus Giovanni Bellini (u. 1430-1516) Niitude Madonna Leonardo Loredan Kõrgrenessansi arhitektuur Bramante (1444-1514) Tempietto, San Pietro in Montorio, Rome Santa Maria delle Grazie, Milan. Santa Maria delle Grazie Michelangelo Buonarroti (1475-1564) Impact Andrea Palladio (1508-1580) Basiilika Kunst Itaalias 16. sajandil
inimene + loodus, inimlikkus Firenze - renessansi häll, vararenessansi keskus, Toskaana maakonna pealinn, linna asutasid etruskid , oli lühiajaliselt taasloodud Itaalia Kuningriigi pealinn (1865-1871), Protorenessanss eelrenessanss, antiiksete stiilielementide kasutamine enne renessansi aega; vararenessanss u. 1430-1500 a. kõrgrenessanss u. 1500-1527 a. 1527. a. Rooma vallutamine manerism - 1520. aastad I arhitektuur II skulptuur III maalikunst I arhitektuur 1. Firenze toomkirik Santa Maria del Fiore - 13., 14. sajand, lakooniline sisustus, Filippo Brunelleschi (1377-1446) poolt valmistatud kuppel, mis on veel siiluline, fassaad segu gootist ja renessansist, hoones toimusid ka linnakodanike koosolekud, latern-ehituskunstis ümmargune või hulknurkne tornikujuline ehitisosa, mille aknaavade kaudu valgustatakse allpool asuvaid ruume. Neid ehitatakse enamasti kuplitele,
kuulsamad skulptorid olid Lorenzo Ghiberti, Andrea del Verrocchio ja Donatello Lorenzo Giberti (1378-1455) Tuntuim töö- kullatud pronksuks Firenze baptisteeriumile nn. Paradiisi väravad. Kaunis töö, mis hõlmab endas sügavillusiooni. Giberti Aadam ja Eeva. Donatello (1386-1466) looming erineb gootikast-ühendab antiigi traditsoonid uusaegse realismiga. Kasutab kontraposti. Donatello oskab juba kujutada individualiseeritud inimest, teda on peetud ka kõrgrenessanssi suurmehe Michelangelo eelkäijaks ja vaimuks. Tema olulisem töö on Püha Jüri, mis hoolimata kiriklikust süzeest, on teostuselt täiesti ilmalik, kuju näojooned on teravalt modelleeritud ja keha kontuurid niivõrd selged, et näib, nagu ta hakkaks kohe liikuma. Donatello Taavet aga on märkimisväärne seetõttu, et on esimene vabalt seisev alasti figuur pärast antiiki, olles igast küljest vaadatuna väljendusrikas. Erinevalt antiikskulptuuridest
hakati signeerima). I Arhitektuur Itaalias gooti stiil päriselt ei juurdunud, seal säilisid antiikkunsti mõjud teatud määral kogu aeg. Renessansi ajal ehitati nii kirikuid kui ilmalikke hooneid. · Peetri kirik Roomas maailma suurim kirik (pikkus 211,5 m, kupli Ø 42 m, kõrgus 132,5 m). Ehitamist alustati arhitekt Bramante kavandi järgi. Tema surma järel juhtis töid 10 arhitekti, vahepeal töö seisis. 1547 sai ehitustööde juhiks Michelangelo. Tema alustas kupli ehitamist (lõpetati küll teiste poolt). Kiriku ees olev eeskoda ja väljak koos sammaskäikudega ehitati 17. sajandil, barokkstiilis. Peetri kirikut peetakse kauneimaks kuppelehitiseks. · palazzo`d itaalia rikaste elamud. See elamutüüp on ruudukujulise põhiplaaniga, siseõuega keskel. Fassaadid on kaetud jämedalt tahutud kiviplokkidega (selline müüritis, kus kivide esikülg on jäetud tahumata, on rustika).
ideaalse suurejoonelisuse ja ühtsuse suunas, lihtsustavad ja jätavad kõrvale kõik juhusliku. · Idealiseeritud tõde on kõrgrenessansi maalikunsti põhiolemus. · Omane on viimase võimaluseni tasakaalustatud kompositsioon, joonte võrratu selgus ja ilu, värvide harmoonia, üksikasjade täieslik kooskõla tervikuga, üllas hingestatus. · Kõrgrenessansi kunsti keskse tähtsusega meistrid on Leonardo da Vinci, Michelangelo ja Raffael. Sandro Botticelli (1445-1510): · Firenze vararenessanssi maalikunstnik. · Hakkas võtma teoste tegelasi antiikmütoloogiast. · Tema maalidelt on selgesti loetav renessanssiaegne naise iluideaal. · Esimene kelle madonnad pole ebamaised. · Jeesus ja Ristija Johannes aga tavalised noorukid. · ,,Veenuse sünd", ,,Kevad", ,,Manificat". Michelangelo (1475-1564): · maalikunstnik, arhitekt, skulptor, luuletaja, insener, leiutaja. · Sündis Firenzes.
Tema tähtsaimaks tööks on Prancacci kabeli kaunistamine Karmeliitide kloostri juures Firenzes. Seinamaalid jäid pooleli, lõpetas Filippo Lippi. Kõige kuulsam on maksulava stseen. Teine on kolmainsus- perspektiivikasutamine ja renessansile omane kolmnurkkompositsioon. · Masolino(u1383-1447)- Osad arvavad, et osad tööd Prancacci kabelis on tema tehtud. Tema töödes on gootilikke elemente, Püha Perekond ja Maarja kuulutus. · Omaette nähtused moodustasid problemaatikud, kes olid kunstnikud, kes püüdsid puht teaduslikult lahendada perspektiivi lühenduse ja valguse kujutamist. Kuulsaim on Paolo Uccello(1397-1475)- Teda huvitasid perspektiivse lühenduse probleemid, kuulsaim neist on San Romano lahingut kujutav pilt. Püha Jüri/Georg võitleb lohega ja naisterahva portree. · Teise seltskonna moodustasid konservatiivne idealistlik suund, kus lahtiütlemine vanast ei olnud nii järsk
8 objekt ja subjekt on selgelt eristatud ning inimese individuaalne eneseteadvus on välja kujunenud. Selline ruumikujutus sai üheks peamiseks loominguliste ja teoreetiliste vaidluste objektiks. Töötati välja õpetus perspektiivist ning mõnikord valiti maalimiseks just nimelt selliseid motiive, kus oli võimalik demonstreerida perspektiiviseaduste kasutamise oskust. (Tekkis lausa omaette koolkond- nn problemaatikud, meistrid, kes puhtteadusliku süstemaatilisusega püüdsid lahendada lühenduste, perspektiivi, valguse kujutamise jm probleeme.) Näiteks maaliti nii mõnigi maja või isegi müürijupp ainult selleks, et näidata kuidas ta pildi sügavuse suunas kitseneb. Kõige raskem oli maalida muutlikke loodusnähtusi- lainetavat vett, valgust, pilvi jne. Neis küsimustes jäidki vararenessansi meistrid sageli abituks
Kõrgrenessanssi arhitektuur 16.saj. Rooma: · Püüdluseks suurejooneline tervik, üksikosade lülitamine ehitise üldmuljesse. · Suurenes antiikarh. eeskuju. Bramante kuulsaim töö oli Tempietto, templike, väike 5-6 m Ø antiikseid templeid matkinud kristlik kabel. Ka projekteeris uue Rooma Peetri kiriku, kuna vana oli muutunud varisemisohtlikuks = hiigkupliga tsentraalehitis. Mees suri ning tööd jätkas Michelangelo Buonarroti, kes oli lisaks arhitektile ka skulptor, maalija, luuletaja & teadlane. Matkib Bütsantsi arh, ühtsem ehitis, basiilika. Veneetsia: Palladio mõjutas eriti Inglise, Pr, Hollandi & Põ-Am arhitekte. Palladianism antiikarhitektuuri eriti range jälgimine, fassaadidel üle mitme korruse ulatuvad sambad, meenutas antiiktempleid. Villa Rotonda: kupliga -hoone, sambad ka hoone sees. Redentore kirik. Teatro
Andis ruumilisuse maalidele ja kehalisuse, kasutas valguse suunamist ja varje. ,,Paradiisist väljaajamine" (fresko, Firenzes) Alles 1440a. huvitusid kunstnikud tsentraalperspektiivi kasutamisest. Piero della Francesca (u. 1416-1492) püüdis looduse, sealhulgas inimkeha lähendada geomeetrilistele kujunditele. Tema figuurid mõjusid pidulikult, vaikivalt ja suursugustena. Nende näod olid rahulikud, miimikata, kuid pilgud ilmekad. Freskod Rimini ja Arezzo kirikutes. Sandro Boticelli (u. 1445-1510) 15. saj II poole kuulsaim kunstnik Firenzes. Rikaste erakunstnik. ,,Venuse sünd". Boticelli ei hoolinud ruumilisest sügavusest ega kehade mahulisusest, kehad näivad hõljuvana õhus. ,,Kevad". 9. Madalmaade kunstis ei ole antiikkunsti eeskuju ega jumalike proportsioonide otsingut, kunst oli linnakodanike kätes, mitte ei täidetud tellimusi. M-maade kunstnike peamiseks eemärgiks oli hingeelu avamine ja loomutruu maalimine
matemaatiliste reeglite järgi. Maalikunst oli 15. sajandil juhtiv kunstiliik. Erinevates Itaalia osades kujunesid välja erinevad koolkonnad. Fra Angelico (u 1388-1455) on meile meelde jäänud eelkõige selle poolest, et ta oli esimene kunstnik, kes hakkas pilvi maalima. Peamiselt maalis ta aga pühakupilte ja oli sügavalt usklik. Äramärkimist väärivad veel Filippo Lippi (u 1406-1469) ja Domenico Veneziano (u 1400-1461). 15. sajandi lõpupoole oli Firenzes suurimaks kunstnikuks Sandro Botticcelli (u 1445-1510). Ta oli esimesi kunstnikke, kes hakkas võtma oma tööde tegelaskujusid antiikmütoloogiast. "Veenuse sünd" on maalitud legendist, mille järgi armastusjumalanna olevat sündinud merevahust. Maalil on kujutatud merekarbil alasti seisvat jumalannat, kelle seesmine rahu, kehavormide harmoonia ja ilu on edasi antud erakordse loomulikkusega. Botticcelli töödes põimuvad tihti vararenessanss ja hilisgootika.
kaunivärvilisi pühakupilte. DOMENIKO VENEZIANO (1400-1461) freskodes on pildi ruum täpselt ja selgelt määratletud arhitektuurilise tausta abiga. PAOLO UCCELLO (1397-1475) ja PIERO della FRANCESCA (1416-1492) maalisid enamasti religioossetel teemadel, nad otsisid matemaatilisi seaduspärasusi ja katsetasid perspektiiviga, samuti hakkasid detailsemalt kujundama maastikulist fooni. 15. sajandi lõpupoole oli Firenzes suurimaks kunstnikuks SANDRO BOTTICELLI(1445-1510) . Ta oli esimene, kes hakkas võtma oma teoste tegelasi ka antiikmütoloogiast ("Veenuse sünd", "Kevad"). Seinamaali kõrval arenes ka tahvelmaal, eriti sajandi teisel poolel. Juhtival kohal oli portreemaal, väga levinud olid maalitud altarid. Sündisid mitmed graafika tehnikad. Madalmaade kunsti saavutused arhitektuuris ja skulptuuris pole nii suured kui maalikunstis. Peatähelepanu oli tahvelmaalil ja kasutati kogu 15. sajandi jooksul
Kirikuehituses oli tsentraalehitis. Vararenessanssi keskuseks sai Firenze. Suurimaks kunsti tellijaks oli Medicite perekond. Metseen, metseenus rikas kirjanduse ja kunsti toetaja. Filippo Brunelleschi(1377-1446). Oli arhitekt ja skulptor. Leon Battista Alberti(1404 - 1472). Teostanud palazzosid, kirikuid. Palju kasutas antiikelemente. Donato Bramante(1444 - 1514). Planeerib Peetri kirikut Roomas. Nurgakivi pandi talle 1506. a. Töö katkeb ja seda jätkab 1547. a. Michelangelo, kes lihtsustab projekti, teeb uue kupli mudeli. Kirik valmib 17. saj. alguses. Andrea Palladio(1518 - 1580) palazzod, kirikud. Skulptuur On tunda antiigi mõju. Kujud looduslähedased, lemmikteemaks paljudel Taaveti kujutamine. Donatello(1386-1466). Alustas tööd Ghiberti abilisena. Brunelleschilt õppis ta perspektiivi põhitõdesid. Romaani ja gooti kunstis peeti rõivasteta inimkeha tabuks, nüüd aga on vastupidi. Püütakse edasi anda õhkuva
On arvatud, et sellise kujutusviisi aluseks oli keskaegse mütoloogilise maailmapildi asendumine sellisega, kus objekt ja subjekt on selgelt eristatud ning inimese individuaalne eneseteadvus on välja kujunenud. Selline ruumikujutus sai üheks peamiseks loominguliste ja teoreetiliste vaidluste objektiks. Töötati välja õpetus perspektiivist ning mõnikord valiti maalimiseks just nimelt selliseid motiive, kus oli võimalik demonstreerida perspektiiviseaduste kasutamise oskust. (Tekkis lausa omaette koolkond- nn problemaatikud, meistrid, kes puhtteadusliku süstemaatilisusega püüdsid lahendada lühenduste, perspektiivi, valguse kujutamise jm probleeme.) Näiteks maaliti nii mõnigi maja või isegi müürijupp ainult selleks, et näidata kuidas ta pildi sügavuse suunas kitseneb. Kõige raskem oli maalida muutlikke loodusnähtusi- lainetavat vett, valgust, pilvi jne. Neis küsimustes jäidki vararenessansi meistrid sageli abituks
- 28 kullatud pronksist reljeefi, kujutas sündmusi Vanast Testamendist,ornamendid, figuurid - 10 suuremat reljeefi - tegi ka skulptuure Or San Michele nissidesse o Donatello (1386-1466) - Püha Jüri kujutav üle 2 m kõrgune marmorkuju - Taaveti kuju, Padovas Gattamelata ratsamonument- esimene uusajal o Verrocchio(1435-1488) - Taaveti pronkskuju, skulptuur oli vaadeldav kõikidest külgedest - Colloni ratsamonument Veneetsias Kõrgrenessass o Michelangelo - Skulptuuris sai õpetust Donatello õpilaselt di Giovannilt - Pieta, Taaveti marmorfiguur Firenzes, Paavst Julius II hauamonument, Guiliano ja Lovenzo di Medici hauamonumendid Firenzes- kujutasid allegoorilist ööd ja päeva - Elu lõpul tegi viimase Pieta Firenzes Prantsusmaa: o Omanäoline o Colombe- Philippe Ilusa büst o Francois II hauamonument- 4 vooruse allegoorilised figuurid o Richier- de Chalons'i hauamonument-surma allegooriline figuur
kaob, pühakud hakkasid sarnanema kaasaegsete Giotto di Bondome ( 1266-1337) inimestega Fra Angelico (1400-1455) Maalikunst: piiblitegelastest püüti teha elavaid Fra Filippo Lippi ( 1406-1469) inimesi, tekib ettekujutus ruumist, valgus on Sandro Botticelli (1444/45-1510) suunatud figuuride ühele küljele, looduslähedus, Piero della Francesca ( 1410/20-1492) kolmemõõtmeline tegelikkus kahemõõtmelisel Andrea Mantegna (1431-1506) pinnal, ebaloomulik kompositsioon, Paolo Uccello (1397-1475)
Kujutavas kunstis ja kirjanduses oli renessansskultuuris esil peamiselt Itaalia, muusikas aga Madalmaad. Muusikaajaloos räägitaksegi sageli mitte renessansist, vaid Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. Perioodid 13. ja 14. sajand: eelrenessanss (14. sajand Itaalias trecento) 15. sajand: vararenessanss (Itaalias quattrocento) 16. sajand: kõrgrenessanss (Itaalias cinquecento) Renessansi suurkujusid Giovanni Boccaccio (1313–1375) Alessandro Botticelli (1444–1510) Dante Alighieri (1265–1321) Leonardo da Vinci (1452–1519) Filippo Brunelleschi (1377–1446) Michelangelo Buonarroti (1475–1564) Raffael (Raffaello Santi; 1483–1520) Niccolò Machiavelli (1469–1527) William Shakespeare (1564–1616) Josquin Desprez (u 1440–1521) Giovanni Pierluigi da Palestrina (1525 või 1526–1594) Mikołaj Kopernik (1473-1543) Andreas Vesalius (1514-1564)
Nendel on selge, läbipaistev, nagu liikumatult paigalpüsiv õhk, elutult mõjuvad puud ning paljaste kaljudega maastikutaustad. Teravajoonelised, karmid ja nagu altpoolt nähtud on Mantegna inimesed. Paljudelt tolleaegsetelt portreedelt vaatavad meile otsekohese ja rahuliku pilguga vastu teotahtelised renessansiinimesed. Vararenessansi portreedest on aga muide suur osa maalitud külgvaates- nn. Profiilis.Omamoodi täiuslikkuseni viis vararenessansi maalikunsti Sandro Botticelli (1447-1510). See mahedate madonnapiltidega kuulsaks saanud kunstnik muutus peagi Medicite soosikuks. Temalt telliti muu seas ka kaks antiikmütoloogia-ainelist tahvelmaali. Üks neist on "Primavera" ("Kevad") ning teine "Veenuse sünd", mis kujutab ilu- ja armastusjumalannat just merevahust sündinuna. Neis luulelise meeleoluga piltides on peenust ja graatsiat, sujuvat liikumist ning kauneid hingestatud nägusid. Itaalia vararenessanssi arhidektuur
tähtsust. Kunstnikud reisisid tellimuste otsinguil riigist riiki, koguti tuntust, täiendati oskusi ja hariti vaimselt. Reness. jagunes: 1) 14 saj eelrenessanss 2) 15 saj vararenessanss 3) 16.saj kõrgrenessanss 4) (16.saj teine pool- manerism )- seda perioodi käsitletakse sageli eraldi. Vararenessanss tähendab harilikult Itaalia kunsti Toscanas 1400-1500, mis oli keskendunud Firenze linnriiki, ning Giotto, Masaccio, Donatello ja Botticelli teoseid. Kõrgrenessanss ühendab kunsti paavstide Roomas, Firenzes ja Veneetsias, 1500-1540, peamiselt Michelangelot, Leonardo da Vincit, Raffaeli ja Tiziani. Põhjamaade renessanss haarab Põhja-Euroopa maade kunsti 1400-1550, hõlmates nii erinevaid kunstnikke nagu Dürer Nürnbergist Saksamaalt ja van Eyck Madalmaadest. Reness suurmeistrite loomingu jäljendamisest kasvas 16.saj teisel poolel välja manerism. Kunsti tunnusjooned: Maalikunst Arenes freskotehnika
tärkas huvi looduse järgimise ja antiikkunsti vastu. 2 Perioodid 13. ja 14. sajand: eelrenessanss (14. sajand Itaalias trecento) 15. sajand: vararenessanss (Itaalias quattrocento) 16. sajand: kõrgrenessanss (Itaalias cinquecento) Renessansi suurkujusid Giovanni Boccaccio (13131375) Alessandro Botticelli (14441510) Dante Alighieri (12651321) Leonardo da Vinci (14521519) Filippo Brunelleschi (13771446) Michelangelo (14751564) Raffael (Raffaello Santi; 14831520) Niccolò Machiavelli (14691527) William Shakespeare (15641616) Josquin Desprez (u 14401521) Giovanni Pierluigi da Palestrina (1525 või 15261594) Mikolaj Kopernik (14731543) Andreas Vesalius (15141564)
Suurim püramiid Cheopsi püramiid 140 m kõrge, põhja pindala 5 hektarit. Püramiidide läheduses olid ka mastabad või väikesed püramiidid nii kujunesidki omapärased surnute linnad. Egiptuse templi lihtsam tüüp oli nelinurkne, kõrge müüriga lahtine ehitis. Peaosaks oli õui, mida ümbritses sammaskäik. Õue taga asus sammassaal, seal paiknesid jumalakujud. Templi väravaehitist nimetatakse pülooniks, see koosneb kahest kõrgest müüriplokist. Omaette tüübi moodustasdi nn. Päikeseetmplid, mille tährtsaimaks osaks oli kõrge obelisk müüriga piiratud õuel. Obelisk oli tavaliselt samuti hieroglüüfidega kaetud. Templeid raiuti ka kaljusse, kusjuurs imiteeriti vabalt seisvate ehitiste detaile, eriti sambaid. 2. Madalmaade maalikunst 15 sajandil Madalmaades olulisimaks maalitehnikaks tahvelmaal /altarimaal.Madalmaade
5271453 Bütsantsi kultuur u 8621582 vanavene kunst 7.saj. lõpp5.saj. e.m.a. sküüdid, keldid, viikingid 493604 merovingid 717962 karolingid 10. saj.1192 romaani stiil 11081485 gootika 14. saj. eelrenessanss 15. saj vararenessanss 16. saj. Kõrgrenessanss: Leonardo da Vinci 1452-1519, Michelangelo Buonarroti 1475-1564, Raffael 1483-1520,Albrecht Dürer 1471-1528 17. saj. Barokk Rembrandt van Rijn 1606-69, Peter Paul Rubens 1577-1640 18. saj. rokokoo 17501800 varaklassitsism 18001850 Kõrgklassitsism J. L. David 1748-1825, J.A. D. Ingres 1780-1867 19. saj. historitsism, eklektika u 17701850 romantism
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
