Muutunud ellusuhtumine tõi kaasa ka soovi teiselaadilise kunsti järele. Et Itaalias oli küllalt palju säilinud Rooma- aegseid kunstimälestisi ning et lisaks sellele antiikaega millekski ideaalseks peeti, hakkati antiikkunstist eeskuju võtma. Selle antiikaja matkimise pärast nimetataksegi 15. ja 16 sajandit renessansiks, mis tähendab taassündi. Kuid muidugi ei piirdunud renessansikuntsnikud ainult vana jäljendamisega, vaid lõid ka palju täiesti uut. Itaalia renessanss jaguneb ajaliselt kaheks: 15.sajand kannab nime vararenessanss ja 16.sajand kõrgrenessanss. Vararenessansi ajal oli kultuuri- ja kunstielu keskuseks Firense, 16.sajandiks kandus keskus aga paavstide asupaika Rooma; suurt osa mängis siis ka Veneetsia. Murrangulised muutused toimusid nii arhitektuuris, skulptuuris kui ka maaalikunstis. Maalijad lähtusid nüüd loodusest, nad õppisid õiget ruumikujundust, varjutamist,
Muutunud ellusuhtumine tõi kaasa ka soovi teiselaadilise kunsti järele. Et Itaalias oli küllalt palju säilinud Rooma- aegseid kunstimälestisi ning et lisaks sellele antiikaega millekski ideaalseks peeti, hakkati antiikkunstist eeskuju võtma. Selle antiikaja matkimise pärast nimetataksegi 15. ja 16 sajandit renessansiks, mis tähendab taassündi. Kuid muidugi ei piirdunud renessansikuntsnikud ainult vana jäljendamisega, vaid lõid ka palju täiesti uut. Itaalia renessanss jaguneb ajaliselt kaheks: 15.sajand kannab nime vararenessanss ja 16.sajand kõrgrenessanss. Vararenessansi ajal oli kultuuri- ja kunstielu keskuseks Firense, 16.sajandiks kandus keskus aga paavstide asupaika Rooma; suurt osa mängis siis ka Veneetsia. Murrangulised muutused toimusid nii arhitektuuris, skulptuuris kui ka maaalikunstis. Maalijad lähtusid nüüd loodusest, nad õppisid õiget ruumikujundust, varjutamist, loomulike
Botticelli „Veenuse sünd“ „Venuse sünd“ valmis 1486. Aastal, selle maalis Sandro Boticelli ning see on üks tähtsamaid maale antiikajast. Maal kujutab Veenuse sündi täiskasvanud naisena merevahust, saabumas kaldale merekarbil. Plaatoni arvates oli Veenusel kaks aspekti. Ta kas oli maine jumalanna, kes pani inimesi endasse armuma või oli ta taevalik jumalanna, kes inspireeris inimesi targalt armastama. Platon on mõtisklenud, et füüsiline ilu lubas mõttetel paremini aru saada hingelisest ilust. Arvatakse et Boticelli esitas Jumalikku armastust alasti Veenuse vormis. Klassikalises antiigis oli merikarp metafooriks naise häbemele mis andis mõista sünnist. Botticelli
Ta taotles maalides kompositsiooni terviklikkust, kuigi Botticelli parim ala oli tahvelmaal. Botticelli maalidelt on selgesti välja loetav renessansiajastu naise iluideaal. Tema oli esimene, kelle madonnad pole enam ebamaised olendid, vaid tõelised Firenze naised. Üks kuulsamaid Botticelli maale on "Venuse sünd", mille Lorenzo de Medici kunstnikult oma maamaja tarvis tellis. "Venuse sünd" on sümboolne lugu sellest, kuidas taevalikust müsteeriumist ilmub maailma armastusjumalanna. Venuse sünnihetk on jäänud minevikku. Antiikmütoloogia legendi järgi haavas Kronos sirbiga oma magavat isa Uranost. Tükike jumalatesoo esiisa ihust, mille tagajärjel polnud enam võimalik Uranosel lapsi saada, kukkus Kythera saare juures merre. Sinna, kuhu see kukkus, tekkis vahulaik, mis kasvas ja kasvas, kuni äkki hüppas vahu seest välja tütarlaps. Botticelli maalil ,,Venuse sünd" on olevikulised märgid näiteks see, et kõik figuurid hõljuvad ja liiguvad, otsekui
Alessandro Botticelli ,,Veenuse sünd" Piret Tõlgo Kompositsiooni loovad elemendid Kompositsiooni fookus asub pildi esiplaanil. Esiplaanil on Veenus, läänetuul Zephyros, tema abikaasa Chloris ja taimekasvu jumalanna Flora. Tagaplaanile jäävad rannapiir, meri ja taevas. Pilt on maalitud nii heledates kui ka tumedates toonides. Heledam ,,valgus" langeb Veenuse peale ja peegeldub taimekasvu jumalanna Flora kleidil. Samuti on heledamates toonides ka merepind. Põhivärvidest on kasutatud nii punast, sinist kui ka kollast. Samuti on kasutatud ka rohelisi ja valgeid toone. Jooned on täpsed, kontuurid selged. Maal on maalitud õrnade ja väikeste pintslitõmmetega. Vormid mahulisemad ja pigem ümaramad. Maali pind on sile, kohati õrnalt krobeline. Esiplaan on sümmeetriline, tagaplaan mitte. Veenuse paremal küljel
Tallinna 21. Kool Renessanss Johann Sander Puustusmaa Tuule Kivihall 11c Tallinn 2010 Basilica di San Pietro in Vaticano Suurim ja tuntuim kuppelehitis renessansi ajal oli Püha Peetruse kirik Roomas. Vana, varakristlikust ajast pärit Peetri basiilika, ristiusu peakirik oli 15
,,Kristuse taganutmine" maalis on poosid veidralt ebaloomulikud, sealne lausa klaustrofoobiline õhkkond mõjub masendavalt ja seal on selged van der Weydeni mõjutused tunda. 1500. aastal maalitud ,,Kristuse sünni müsteeriumis" varjutavad rõõmu Kristuse sünni üle esiplaanil kalpsavad pisikesed saatanad. Võtmetööd: Noormees medaliga, u 1475 Madonna Magnifica, u 1480- 1481 Kuningate kummardamine, 1482 Neitsi lapsega ja kaheksa inglit, u 1481- 1483 Venuse sünd, u 1484 La Primavera (Kevad), u 1482 : Kujutab armastusjumalanna Venuse aeda. 1434- 1737 valitses Firenzet rikas Medicite perekond ning maali tellis ilmselt Lorenzo di Pierfrancesco de' Medici (1463- 1503), et see ripuks tema linnamajas laulatuskambri kõrval asuvas toas. (Lorenzo di Pierfrancesco de' Medici oli Lorenzo il Magnifico onupoeg ja Firenze valitseja. Ta tellis nii ,,Kevade", kui ka
eetose ilme. Teatud ettekujutuse Polygnotose kunstist annab Oriveto krateer, millel on kujutatud Niobe laste tapmist Apolloni ja Artemise poolt.Antiikajastu kuulsaim maalija Polygnotose kõrval on Apelles. Ta sündis Efesoses ja kuulus joonia koolkonda. Ta oli Aleksander Suure kojamaalija ja olevat olnud virtuooslik meister. Tema maale kiideti peamiselt nendes avalduva peene maitse ja sarmi pärast, eriti naiste kujutamisel. Ka tema loomingut tuntakse üksnes kirjanduslike allikate kaudu 1.1 renessanss Areneb uute joontega arhitektuur, maalikunst ja skulptuur. Luuakse uusi vajaminevaid kunsti käsitööesemeid. Arhitektuuris suureneb ilmalike ehitiste osatähtsus. Ehitatakse raamatukogusid, haiglaid, kauba- ja kohtuhooneid. Valmivad ka esinduslikud raekojad, mis peavad näitama linnarahva jõukust ja väärikust. Raekojas paiknevad raesaal, turuhall, arhiiv, apteek, tuletõrje, sageli ka kabel ja vangla. Rikkamate inimeste jaoks ehitatakse avarate piduruumide ja
millest sõltuvat nii arhitektuuri kui ka muusika ilu. 12) Kolossaalorder kujutab enast sambaid ja poolsambaid, mis ulatuvad üle mitme korruse. Lk 58 h.9. Kelle tööd on suued maalid ,,Venuse sünd" ja ,,Kevad"? Mida lähemat tead nende teoste kohta? Sandro Botticelli. Botticelli ,,Venuses" võidi leida sidet Neitsi Maarjaga. Aphrodite (lad.k. Venus) oli sündinud merevahust Küprose saare rannikul. ,,Kevad" pildil on tegelasi vana-kreeka ja rooma müütidest: armastusejumalanna Venus, ta poeg Cupidp, kes sihib armastusnoolega kolme graatsiat. Ja siis läänetuule jumal üritab röövida kevadehaldjat Chlorist. Lk 62 h. 6. Võrdle Bramante ja Michelangelo kavandatud kuplit. Bramante kuplikavand näis raske ja maalähedane, plaani järgi pidi see tuleme poolkerakujuline. Michelangelo kuppel mõjus aga kergena , peaaegu hõljuvana. Michelangelo kuplil on ribid välispinnal. Bramante pullep pidi tulema poolkerakujuline. Lk. 62 h. 7
Vahtu tekkis aina juurde ja lõpuks võttiski tohutu vahukera naisterahva kuju. Tõepoolest kreeka sõna `aphros' on meie keeles merevaht. Kõige tähtsam Aphrodite kultuse paik asus Kythera saarel, sest just sinna olevat ta hiiglaslikul merekarbil randunud, nagu kujutab seda sündmust itaalia vararenessansi kunstnik Sandro Botticelli oma kuulsal maalil "Venuse sünd". NB! Suurenda pilti! Botticelli. Venuse sünd. Uffizi Galerii, Firenze Aphrodite abikaasaks sai tule-, sepatöö- ja vulkaanilise tegevuse jumal HEPHAISTOS (Vulcanus), aga naine pettis meest sõjajumal ARESega (Marsiga). Just viimasest sündis tal poeg EROS4. Eros oli oma ema saatja, tiivuline vibukütt, kelle nooled sütitasid armastust ning kelle armastatu oli PSYCHE (Hing). Nende lugu on inspireerinud kunstnikke nagu: François Gérard5, Antonio Canova jt. Teiseks Aphrodite tähtsaks kultuse paigaks oli Küpros
ISELOOMUOMADUSED- Kaval võrgutaja, vastupandamatu ( röövis aru isegi tarkade peast), truudusetu, hindas armastust üle kõige, sekkus teiste armuasjadesse, kuid ei saanud enda omadegagi hakkama KEDA KAITSEB- Kaitseb tingimusteta armastust SÜMBOLID- Eriti viljakad või ilusad loomad nt tuvi ja ilusad lilled nt roos, mis viitavad tema võimule looduse üle. MÜÜT- Armastuse ja ilu jumalanna Venus supelnud kord meres. Siis sündinudki veevahust roos. Venus näinud imeilusat valget lille ja võtnud selle oma kätte. Roosil aga olnud okkad, mis teinud Venuse käe katki. Jumalanna veri värvinud roosiõie punaseks. Sellest ajast ongi punane roos armastuse sümboliks. Aga kui vanaroomlane sõbra intiimsele lõunale kutsunud, riputanud ta laua kohale valgetest roosidest punutud vaniku. See tähendanud, et kõik külalisega räägitud jutud jäävad sinnasamasse nelja seina vahele, saladuseks
Sandro Botticelli suri 17. mail 1510. aastal ja maeti perekonna hauakambrisse Ognissanti kirikus. 5. Sandro Botticelli teosed * Juuditi tagasitule, 1470 * Püha Sebastian, 1484 * Noormees dedaliga, 1475 * Guiliano di Medici, 1475-1476 * Imeline madonna, 1476-1477 * Kuningate kummardamine, 1477 *Primavera (Kevad), 1477-1478 * Püha Augustus, 1480 * Maarja kroonimine, 1480 * Trooniv madonna, 1480 * Sixtuse kabeli Freskod, 1481-1482 * Venuse sünd, 1483-1484 * Magnificat, 1485 * Paastumaarjapäev, 1489-1490 * Dante ,,Jumaliku komöödia" sulejoonistused, 1492-1497 * Kristuse taganutmine, 1495 * Mahajäetu, 1495-1500 6. Maalide tõlgendused ,,Primavera" kujutab Veenust imekaunis parkmaastiku taustal teiste antiikmütoloogia tegelaste keskel. Paremalt asutb lähemale Kevad- õrnas läbipaistvas lillelises kleidis habras naine
lahing: keskel valge hobune, palju musti hobuseid) Domenico Ghirlandajo (Külastseen Ristija Johannese loost: mingi müür, oranzis ja sinises naine keskel) Andrea Mantegna (Püha Jüri: rauastuses mees, üleval mingi pärg vms, Surnud Kristus: no täitsa surnud, pikali, Laemaal Mantova hertsogilossis: fresko, ümar vaade, inglid vaatavad.) Sandro Botticelli (Kevad: nagu meeleheitel koduperenaiste pilt, taust must, kehad valged, Venuse sünd: merekarp, valge naine, paljas, 4 inimest) Pietro Perugino (Madonna lapse ja peainglite Miikaeli ja Raafaeliga: mingid nunnunäod, udune kergelt, sinist ja punast palju) 16.sajkõrgrenessanss. Arhitektuur: liialdatakse detailidega. Bramante (Tempietto: 2-korruseline, ümarehitis, Rooma Peetri kirik: tema unistus, lähtus kuubist ja kerast) Micaelangelo Buonarroti (jätkas Rooma Peetri
Renessanssi maalikunst Vararenessanssi maalikunst Kui varem andis meister oma õpipoisile edasi maalikunsti saladusi, siis nüüd arutleti nende üle avalikult ja anti välja õpikuid. Üks murrangulisemaid uuendusi oli lineaarperspektiivi avastamine ja selle kasutuselevõttmine maalikunstis. Firenze toomkiriku kupli arhitekt Brunellechi oli märganud, et kõik paralleelsed jooned looduses paistavad meie pilgule ühte punkti koonduvatena. Ta selgitas, et pildipind on justkui aken kunstniku ja kujutatava vahel. See pildipind püüab loodusest kinni kõik maalikunstniku pilku suunduvad kiired ja nii koonub kõik kujutatav pildipinnal ühte punkti , nn. pagupunkti. Selle teooria järgi arvutas Brunellechi välja horisontaalsete joonte omavahelised kaugused ja sai võrgustiku, mis muutub kaugenedes väiksemaks. Selline kujutamisviis maalikustis koondab vaataja pilgu ühte punkti pildipinnal. Kõik kaugemal asuv on kujutatud väiksemana ja nii tundub
hingelist tervikut. Maalikunst Perspektiivid olid keerulised, raskeloomulised kehaasendid, figuurid kattuvad, emotsioonide täpne edastamine, toodi sisse ruumilisus. Temaatika muutumine antiikmütoloogia, floora, loodus, ajaloomaal jne. Maalikunsti temaatika oli enamasti usuline, kuid piiblitegelased muudeti kaasaegsete inimeste taoliseks. Pühalik ja ilmalik sulasid kokku. 15. saj II poolel segunesid ilmalike sündmuste kujutused ja kaasaegsete inimeste portreed. Loodi üksikuid teoseid ka antiikmütoloogia teemadel. Seintele maaliti peamiselt freskotehnikas, puutahvlitele temperavärvidega. Hakkasid levima ka õlivärvid. Itaalia · Firenze. . Filippo Brunelleschi(1377-1446) võttis kasutusele tsentraalperspektiivi, mis näis tähistavat mõistusliku korra võitu. Firenze toomkirik (kaheksatahuline kuppel: kõrgus 102 m, läbimõõt 42 m) Leon Battista Alberti(1404 -1472) tegi Palazzo
tema viimastest töödest. Maal asub Dresdeni maaligaleriis. Pildil on alasti naisterahvas, kelle profiil paistab jäljendavat mäestikku tagaplaanil. Giorgione pani suurt rõhku tagatausta detailidele ning varjudele. Valik alasti naise kasuks märkis nii revolutsiooni kunstis kui ka stardipauku modernsele kunstile. Kahjuks ei jõudnud Giorgione enne oma surma teost lõpetada. Ent Tizian lõpetas hiljem magava Venuse kohal kõrguva taevalaotuse, kusjuures Tizian maalis Dresdeni Madonna ajendil ka ise sarnase Venuse. Giorgione Venuse erutavat, pöörast ja muutlikku alastust ei suutnud Tizian siiski tabada. 3 Erootilised mõistaandmised on tulenenud Venuse tõstetud käest ning seda peetakse kogu teose aluseks. Parem käsi on muundunud just seetõttu, et see kujutaks endast seksuaalsuse
Tallinna Nõmme Gümnaasium Itaalia vararenessanssi maalikunst Mark Saarts 11c Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.- 17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. Maalikunst Maalikunst oli 15.sajandil juhtiv kunstiliik. Maalikunsti tõi renessansiajastu palju uut. Nüüd lähtusid maalijad loodusest, nad õppisid õiget ruumikujutust, varjutamist,
Kunstiajalugu. Vararenessanss.(15.saj.) 1. Renessanss (prantsuse keelest, tähendab ,,taassündi")-nimetatakse vanakreeka ja rooma kunsti matkimise pärast 15.-16. saj. Kunsti ja kultuuri ,,taassünniks". 2. Gootika renessansi ajal-seda sõna seostati nüüd halvustavalt barbaritest gootidega. 3. Vararenessansi keskuseks sai Itaalia linn Firenze. Suurimaks kunstitellijaks oli Medicite perekond, kes oli tähtsal positsioonil linnriigis. 4. Metseenlus-kunsti ja teaduse toetamine ja selle edasiarendamine. Metseen-rikas
Uljas nooruk, kes ainukesena võis minna allilma, keda Kerberos ainukesena läbi laskis. Teda võib ära tunda tiivulistest sandaalidest ja tiibadega kübarast. Dionysos lad. Bacchos ehk Bacchus - veini- ja viljakusjumal. Alati viinapuupärjaga peas, viinamarjakobara ja veinipeekriga. Teda saatsid sileenid, saatürid ja menaadid. Vana-Kreeka jumalannad Hestia lad. Vesta - kolmas Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast. Kodukolde jumalanna. Roomas vestaalide kaitsja. Aphrodite lad. Venus - ilu ja armastuse jumalanna, Zeusi tütar, kes sündis merevahust Küprose saare lähedal ja oli väga ilus. Kujutati teda peamiselt peegli, lillede ja oma poja Erosega. Athena ehk Pallas Athena ehk Athena Parthenos lad. Minerva - tarkuse jumalanna ja sõjameeste kaitsja, Zeusi peast sündinud tütar. Teda kujutati alati täies varustuses kiivri ja odaga. Mõnikord hoidis ta käes ka võidujumalanna Niket. Oli Ateena linna kaitsja ja talle oli pühendatud ka Ateena Akropoli Parthenoni tempel
Uus kaitsesüsteem seoses tulirelvadega Maal ja skulptuur ei sõltu enam ainult arhitektuurist Õlivärvid(tahvelmaal) Moodi lähevad portreed Realistlik looduslähedane laad Kunstnikud signeerivad oma teoseid Muusikas ilmalikud laulud Kunsti eesmärk oli luua ilusaid teoseid reeglitele toetudes Usk oli endiselt tugev, lõputud vaidlused usuteemadel. Paavstil oli väga suur võim. Rajati ja kaunistati kirikuid, kloostreid, ristimiskabeleid jne. Renessanss Itaalias Rooma eeskujul võeti taas kasutusele ümarkaar, silindervõlv, sambad, friis, väänisornament e. grotesk. Ehitati uhkeid palazzosid. Olid tavaliselt 4-nurkse põhiplaaniga, keskosas kaarkäikudega ümbritsetud siseõu. Gootikale omane vertikaalsus asendus horisontaalsusega, hoonete korruste vahesid tähistati garniisiga, katus valmistati madal ja lame. Palazzod olid enamuses 3-korruselised, nende alumise korruse välisseinad laoti
need asetati tema auks ehitatud kuulsasse Püha Markuse kirikusse. Maalil ei luba pühak haudade läbiotsimist jätkata, kuna õige keha on leitud. Maalil puudub mahe värviilu, mis on Veneetsia maalikunstnike Giorgione ja Tiziani üks suurimaid saavutusi. Samuti on valguse ja varju, läheduse ja kauguse järsk vastandamine ning igasuguse harmoonia puudumine liigutustes ja poosides maalile ainult plussiks. Agnolo Bronzino pilt "Armastuse allegooria" ehk "Allegooria Venuse ja Cupidoga" kirjeldab magusa maneerlikkusega verepilastuslikku kirge Venuse ja tema poja Cupido vahel. Venuse abikaasa, vihase pilguga Vulcanus jääb kõrvaltegelaseks, kelle muskliline käsivars ei suuda peatada armastajate külgetõmmet ega nende ihalevat suudlust. Hirmuäratavalt ei mõju ka õudusest karjuv deemonlik kuju Cupido tiibade varjus. Teatraalsust lisavad mitmed sümbolid. Nool Venuse käes tähendab südame läbistamist armastusega, nool kusjuures on poja eest varjatud
Fresko- niiskele krohvipinnale maalitud pilt sandro botticelli (1445- 1510) sandro botticelli venuse sünd(firenze, uffizi) (1445- 1510) itaalia vararensanssi tippteos, näeme ilu ja primavera (firenze, uffizi) armastusjumalanna just mervahust sündinuna, ta tegelased mercurios(hermes) kaitsmas kevadist piltidel on selgesti väljaloetav renessansiajastu aeda tormituulte eest,kolm graatsiat, venus ja naise iluideaal. Temaoli esimene, kelle naised olidtema poeg- tiivuline amor, flora oma täies ilus, tõelised firenze naised, jeesus ja ristija johannes tavalised noorukid. leonardo da vinci 1452-1529 daam hermeliiniga(poola) j.a.d ingres temast on järel ainult 15 lõpetatud tahvelmaali ja iLa grande odalisque 1814(louvre) seinamaal, madonna värtnaga varasti, 6 leonardo odalisk on teener või tantsija haaremis.
Renessanssi teosed Kompositsioon 2011 ,,Sixtuse Madonna" Raffael Raffaello Santi e. Raffael (1483-1520) on tuntud eelkõige maalijana. Ta sündis väikeses Itaalia linnakeses Urbinos ja tema esimeseks õpetajaks oli tema isa Giovanni Santi. Raffaeli õpetajaks oli Pergino. Esialgu töötas Raffael Firenzes, kus maalis põhiliselt madonnasid: itaalia keeles ,,emand", ema lapsega. Tema madonna kompositsioone peetakse lõpetatud töödeks. Ta võtab ära kristliku oreooli. Tema madonnad paistavad silma erilise iluga, sageli on nad tõsised. 1508. aastal siirdus ta Rooma, kus elas paavstile töötades terve elu. Ka tema kasutas palju kolmnurkmotiivi. Raffael pöörab eelkõige tähelepanu värvidele Aastatel 1509 kuni 1517 maalis Raffael monumentaalseid seinamaale. Tegi seinamaalid e. stanzad paavsti tellimusel tema pitsatiruumi, kuulsaim on stanza dell'a Segnatura. Seal on
õrn ja hele koloriit (helesinised, helepunased, helekollased toonid) ja pühalikud ilmed. Fra Angelico töödes pole midagi rahutut, järsku ega inetut. Kuulsaimad on Fra Angelico freskod Firenzes San Marco kloostris. Vararenessansi kuulsaim maalikunstnik on · Sandro Botticelli /botitselli/ (u. 1445-1510). Teda toetas Firenze rikas ja kunsti soosijana tuntud Medici /meeditsi/ ülikuperekond. Nende ülesandel on Botticelli maalinud usulise sisuga töid ja kaks väga kuulsat antiikmütoloogia ainelist maali: ,,Veenuse sünd" maal kujutab antiikaja ilu- ja armastusejumalanna Veenuse (kreeka Aphrodite) sündimist merevahust ,,Kevad" siin näeme Veenust kauni pargimaastiku foonil, ümber antiikmütoloogia tegelased. Paremal pool kõnnib Kevad õrnas lillelises kleidis noor habras naine. Botticelli maalidel kordub üha sama naisetüüp punakasblond, õrna ja hingestatud ilmega mis teeb tema tööd kergesti äratuntavaks. Kõrgrenessanss
1. Eeldused renessansi tekkimiseks?Idamaade kaubandus, uusaegse panganduse teke, rikkuse teke, see et paavst oli Itaalias, rahamajanduse areng, linnriikide teke, palgasõdurid. 2. Renessanss tähendab taassündi, antiikkunsti taassündi, täpsemalt selle identset jäljendamist antud olukorras.3.Kes oli renessansi lemmikkangelane, miks? Iseloomustage renessanslikku moraali. Kuidas see erineb rüütlimoraalist? Moraali üheks tähtsamaks probleemiks oli eesmärgi ja vahendite suhe. Rüütlimoraalile olid vahendid väga olulised ainult õigete vahenditega ja õigel viisil saavutatud eesmärk oli midagi väärt. Renessanssi inimene aga saavutas eesmärgi vahendeid valimata
14851487 maalitudpeetakse kunstiajaloo pöördepunktiks ja renessansi jõudmisesümboliks. Puudega piiratud aasale on kogunenud 9 inimest, keskel seisab Veenus, saatjaks poeg Amor, paremal serval läänetuulZephyros, kes jälitab nümf Clorist. Clorise ees seisab Zephyrose abikaasa Floraąmaalisümbol, kujutab kevadet. Maali on peidetud palju sümboleid. 1. loorberipuud väljendavad lootus uue ajajägu saabumisele, Medicid kasutasid loorberit isikliku sümbolina. 2. Flora on rase küllusest pakatav Firenxe, tellija abikaasa ootasa maalimise ajal samuti last. 3. leegiduuenev lood ja Firenze õitseaeg. 4. apelsinidtähistavad igavest noorust ja viljakust "Veenuse sünd" 1483 esimene suuremõõtmeline renessanssi maal ilmalikul ja mütoloogilisel teemal, taust on antiikmütoloogiast, keskpunktis onVeenus, kes legendi järgi sündis merevahust. Veenust seostatakse ka neitsimaarjaga
Tihtipeale on maalide tagaplaan hele ja lagedavõitu ning seal kujutatud hooned või maastikud antud väga teravate joontega; käsutatakse puhtaid värvitoone. Naiivse põhjalikkusega on ära toodud kõik kujutatava sündmuse üksikasjad, tihti on tegelased paigutatud ridamisi ning eraldatud taustast selgete piirjoontega. Perspektiivid olid keerulised, kehaasendid olid raskeloomulised, figuurid kattuvad, emotsioone edastati täpselt, maalidesse toodi sisse ruumilisus. Muutus maalide temaatika- antiikmütoloogia, floora, loodus, ajaloomaal jne. Maalikunsti temaatika oli enamasti usuline, kuid piiblitegelased muudeti kaasaegsete inimeste taoliseks. Pühak ja ilmalik sulasid kokku. 15.sajandi teisel poolel segunesid ilmalike sündmuste kujutused ja kaasaegsete inimeste portreed. Seintele maaliti peamiselt freskotehnikas, puutahvlitele temperavärvidega. Hakkasid levima ka õlivärvid. Vararenessansi maalikunst alles püüdles täiuslikkuse poole, aga imelikul kombel võib ta
losside, luksusliku sisustuse ja kalli rõivastuse poolest, kuid tähtis oli ka toetada arhitekte, maalikunstnikke, skulptoreid, juveliire, luuletajaid ja lauljaid ning pidada oma teenistuses advokaate, arste, notareid ja publitsiste. · Kujunes arvukas intelligents --> vastuvõtlik kultuuriuuendustele. · 14.-15. sajandil tekkis kõigepealt Itaalias ja seejärel paljudes Lääne- ja Kesk-Euroopa maades uus maailmavaade ja kultuur. · Renessanss ja humanism. · Renessansi all mõisteti eelkõige antiikkultuuri juurde naasmist ja selle taassündi. · Seda vastandati valitsevale kiriklik-skolastilisele teadusele. · Peale majanduslike ja ühiskondlike muutuste oli tagapõhjaks veel sammud loodusteaduse vallas. · Renessansiaja teadlaste arvates põhines looduseuurimine vaatlustel, katsetel ja nendest tehtavatel järeldustel. · Rõhutati ja matemaatika tähtsust.
peegeldusinstrumendi, camera lucida, abi oma teose loomisel. 8 9 VEENUS Firenzes asuvast kunstist rääkides ei saa mööda minna Uffizi galerii tähtteosest ,,Veenuse sünd". Rääkides armastusjumalanna Veenuse päritolust, siis tema kultuse vanimad paigad olid arvatavasti juba Küprosel, kust edasi tema kummardamine läbi kreeklaste ja nende Magna Graecia romaani rahvasteni jõudis. Arhailisel ja klassikalisel ajastul kujutati Veenust noore rõivastatud naisena, hiljem muutus aga üldiseks tema kujutamine alasti, kuna sündis ta ju merevahust ning ,,tegutses" eelkõige vees, mispärast riided ei käinud tema olemusega kokku. Sandro Botticellist rääkides, tuleb mainida asjaolu, et erinevalt paljudest eiras ta anatoomilist realismi. Samuti peeti teda teiste, eelkõige noore särava Leonardo kõrval vanamoodsaks ning tema esimese Veenuse pealt on seda ka näha. Botticelli veetis oma elupäevade lõpu küll
RENESSANSS EHK ANTIIGI TAASSÜND (14-16saj) Enne renessanssi oli gootika. Ilmingutest saab rääkida juba 12-13saj. Sünnib Itaalias. Tuli valgus, vari, ruumilisus. Proportsioon hakkas tekkima. Ideaal inimene oli kõige tähtsam. Autorlus arenes(inimene tahtis märki maha jätta). Blond naine kõige ilusam. 15, 16 aastase poisi keha kõige ilusam. Homosi respekteeriti. Vara renenssansi kunsti kekus on Firenze, hiljem Rooma. Brunelleschi- arhitekt ja skulptor Firenze toomkiriku kuppel-kirik ise pärineb gooti ajastust (sellest läks lahti renessanssi ajastu) RING oli uus asi. Palazzo Pitti- oli kolmekorruseline, esimene oli kõige jõulisem, mehiselisem. Teine oli juba kergem, kolmas aga kõige naiselikum, õhuliseim, ilusaim. Madal katus ja siseõu oli. Nei
teenistuses) Peamiseks tööks ongi Berry hertsogi tundide raamat, tehtud 15.sajandi alguses Esimest korda õnnestub edasi anda ruumiilusiion ehk perspektiiv Väikestel pindadel (paarkümmend cm) Berry hertsogi Tundide raamatust pärineb ka Püha Miikaeli võitlus lohega Martinilt veel Maarja kuulutus 06.11.2007 RENESSANSS Linnakultuuri edenemine Itaalias 15.sajandil toimusid itaalia kunstis suured muutused Itaalia polnud ühtne riik, oli jagatud erinevate valitsejate vahel, mitme sajandi jooksul võideldi seal territooriumite pärast Mitmetes linnades tekkisid manufaktuurid, mis võimaldasid käsitöölistel spetsialiseeruda ja tootlikkust tõsta Kaugkaubandusega arenes rahamajandus, eriti Firenzes, kus pandi alus uuele pangandusele
Itaalia vararenessanss Renessanss sai alguse Itaaliast. Renessanss haarab peamiselt 15-16 saj. Sellel ajajärgul arenes kiiresti kaubandus, tärkas pangandus, tekkisid esimesed manufaktuurid, kiirenes elutempo, lagunes naturaalmajandus, laienes tööjaotus, leiti tee Indiasse ümber Aafrika, avastati Ameerika, tekkisid uued majandusvormid linnades. Vararenessanss on renessanssaja osa vahemikus 1430-1500. oli Euroopa tähtsamaiks kunstikeskuseks Firenze. Renessanss ajastu muutis kõvasti maalikunsti mis oli 15.sajandil juhtiv kunstiliik.
India kunst · Selle valdkonda kuulub peale India ka suur osa Indoneesiast ja Indo-Hiinast. · 4500 a tagasi eksisteeris seal kõrgetasemeline tsivilisatsioon. · Ehitised olid 2-3 korruliselised ning ehitusmaterjaliks oli põletatud tellis.. keraamilised ja pronksist esemed olid nappide kaunistustega, kuid otstarbeka vormiga. · Looduses esinesid palju suuremad kontrastid: kõledad kiltmaad, viljakad orud, kivised kõrbed, vohavad troopikametsad, igilumised mäed, võimsad jõed, kohutavad kiskjad ja kõige fantastilisemad lilled. · Valitsevad usundid on hinduisn, budism, dzainism. · Mütoloogiat isel tohutu fantaasiarikkus. Usundid on arenenud rahulikult üksteise kõrval. · Kõige keerukam ja fantaasiaküllam on hinduismi mütoloogia. Peajumalaks on kõige looja Brahma, säilitaja Visnu ja hävitaja Siva. · Templid meenutavad rohkem monumente kui ehitisi. Tempel on püha paik, kus asub jumalakuju, on tavaliselt väike, tempel selle ümber
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
