Itaalia Vararenessanss 1) Millistes riigis avaldusid renessansi nähtused kõige varem? - Itaalia 2) Kuidas periodiseeritakse renessanssi? - Eel (14 saj.) vara (15 saj.) kõrg (16 saj.) 3) Mis iseloomustab renessansiajastu inimest? - Kirglik teadmiste janu, uurimiste vaim (tahe) 4) Miks nimetatakse renessansiajastu mõtlejaid humanistideks? - Võitlesid harmoonilise inimese eest 5) Missuguste ehitiste osatähtsus suureneb arhitektuuris? - Ilmalike ehitiste 6) Mis on tahvelmaal? - Teisaldatavale alusele (lõuendile, paberile, puittahvlile) maalitud teos 7) Mida kajastatakse renessansiajastu maalidel? - Üha enam inimhingesid, psühholoogiat 8) Mida tähendab kunstiteoste signeerimine? - Kunstniku nime märkimine teoste allkirjadega 9) Mis iseloomustab vararenessansi arhitektuuri?
Itaalia Vararenessanss 1) Millistes riigis avaldusid renessansi nähtused kõige varem? - Itaalia 2) Kuidas periodiseeritakse renessanssi? - Eel (14 saj.) vara (15 saj.) kõrg (16 saj.) 3) Mis iseloomustab renessansiajastu inimest? - Kirglik teadmiste janu, uurimiste vaim (tahe) 4) Miks nimetatakse renessansiajastu mõtlejaid humanistideks? - Võitlesid harmoonilise inimese eest 5) Missuguste ehitiste osatähtsus suureneb arhitektuuris? - Ilmalike ehitiste 6) Mis on tahvelmaal? - Teisaldatavale alusele (lõuendile, paberile, puittahvlile) maalitud teos 7) Mida kajastatakse renessansiajastu maalidel? - Üha enam inimhingesid, psühholoogiat 8) Mida tähendab kunstiteoste signeerimine? - Kunstniku nime märkimine teoste allkirjadega 9) Mis iseloomustab vararenessansi arhitektuuri?
RENESSANSS Kus ja millal algas? Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-16. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Nimeta 3 kuulsamat kunstnikku Itaalias ja igalt kunstnikult 3-4 tööd. Leonardo da Vinci (Leonardo di ser Piero da Vinci) (15. aprill 1452 Itaalia, Anchiano 2. mai 1519 Prantsusmaa, Cloux) oli Itaalia paljuõppinud teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja kirjanik, renessansiajastu mitmekülgseim genius.Leonardo oli ja on peamiselt tuntud maalikunstnikuna. Kaks tema tööd, "Mona Lisa" ja "Püha õhtusöömaaeg" on kõige kuulsamad, reprodutseeritumad ning parodeeritumad portree ning religioosne maal läbi aegade. Michelangelo di Lodovico Buonarroti Simoni (6. märts 1475 Toskaana Cap
RENESSANSS Karmen Rebane Iseloomustus ja etapid ❖ Linnakultuuri edenemine Itaalias, ❖ Vastandumine keskajale, ❖ Antiigi tundmaõppimine, ❖ Humanism, ❖ Renessanslik moraal, ❖ Ristiusu kirik ja uuspaganlus, ❖ Uusplatonism ja jumalikud reeglid, ❖ Kunstniku positsioon renessansiaegses Itaalias, ❖ 14. sajand- eelrenessanss, ❖ 15. sajand- vararenessanss, ❖ 16. sajand- kõrgrenessanss Itaalia arhitektuur. 15. sajand. ❖ Kunstikeskuseks oli Firenze, ❖ FILIPPO BRUNELLESCHI - Rierenze toomkiriku koheksatahuline kuppel, Leidlaste Kodu, San Lorenzo kirik, Pazzi kabel ❖ Tsentripetaalperspektiivid- ruumiline pilt, “õiged proportsioonid”
Ka taskurätt võeti just renessansiajal kasutusele. 16. sajandi teisel poolel levis Hispaania mood, mis nõudis ka meestelt korseti kandmist. Naised suruti võruseelikutesse, mehed kandsid puhvpükse ja peleriini, mille juurde kuulusid parfüümitud kindad. Terava ninaga kingad, kikkhabe ja vurrud ei puudunud ühegi endast vähegi lugupidava härrasmehe juurest. ÜLDISI JOONI KUNSTIS Areneb uute joontega arhitektuur, maalikunst ja skulptuur. Luuakse uusi vajaminevaid kunstkäsitöö esemeid. Arhitektuuris suureneb ilmalike ehitiste osatähtsus. Ehitatakse raamatukogusid, haiglaid, kauba- ja kohtuhooneid. Valmivad ka esinduslikud raekojad, mis peavad näitama linnarahva jõukust ja väärikust. Raekojas paiknevad raesaal, turuhall, arhiiv, apteek, tuletõrje, sageli ka kabel ja vangla. Rikkamate inimeste jaoks ehitatakse avarate piduruumide ja galeriidega losselamuid, mida ümbritsevad kaunid pargid
akantuselehed, kolmnurksed viilud e. frontoonid. Kaunistati ka freskodega. 9. Maalikunsti isaks peetakse noorelt surnud meest nimega Masaccio. Uudne oli ruumi ja kehade loomutruu kujutamine ja valguse kasutamine, valitses ka juba joonperspektiivi. Suur inimlike tunnete väljendus. 10. Sandro Boticelli-temalt tellisid Medicid. Tahvelmaalid ,,Primavera" ja ,,Venuse sünd". See kujutab ilu-ja armastusjumalannat just merevahust sündinuna. Boticelli maalidel on selgelt kujutatud renessansiajastu naise iluideaal (tõelised Firenze naised). 11. Mulle meeldib rohkem Verrocchio ,,Taavet", tundub kuidagi mehisem. Donatello omas on minu arust liiga palju naiselikkust ja graatsiat. 12. Verocchio kuulsaimat tööd, Veneetsia väepealiku Colleoni karmi ja võimukat ratsamonumenti, peetakse parimaks selle ajastu ratsakujuks.Väga muljetavaldav on ka Donatello Gattamelata ratsamonument Padovas. Kõrgrenessanss (16.saj. I pool) 1
5. Vararenessanssi arhitektuur 15. sajandil oli Euroopa tähtsamaks kunstikeskuseks Firenze. Linna avalikesse paikadesse telliti kunstiteoseid oma patriootlikkuse väljendamiseks. Eeskujuks olid kreeklased. Moodi tulid kuplid, need olid selleks, et hoida ruum tervikuna koos. Vertikaaljooned läksid moest välja, asemele tulid domineerima horisontaaljooned arhitektuuris. Filippo Brunelleschi (1377-1446) Firenze toomkiriku kaheksatahuline kuppel, Leidlaste kodu, San Lorenzo kirik. Tema võttis kasutusele tsentraalperspektiivi, mis näis tähistavat mõistusliku korra võitu. 6. Palazzod Itaalia jõuka pere elamu. Midagi kindluse sarnast 1 sissepääs ja hoonel oli siseõu. Kolme kordsed ja koosnesid neljast tiivast. Katus oli madal. Esimene korrus oli massiivsem ja raskepärasem, kuna see pidi kandma kahte ülemist. Teine korrus oli kergema ilmega kui esimene. Kõige ülemine aga tundus kõige kergem, kuna sellel ei olnud mingit kandvat ülesannet
Arhitektuur tõusis vabadeks kunstideks, kunstnikud pidid oskama kasutada matemaatilisi reegleid ja tundma antiikkunsti, -filosoofiat, -kirjandust ja -mütoloogiat. Seega nad tõusid poeetide ja teadlaste seltskonda. 11. Kuidas periodiseeritakse Itaalia renessansiajastut? 14.saj eelrenessanss, 15 saj vararenessanss, 16 saj kõrgrenessanss Itaalia arhitektuur 15.saj 1. Milline linn oli renessansiajastul Euroopa tähtsaim kunstikeskus? Firenze 2. Kes oli I suurmeister renessansiajastu arhitektuuris? Filippo Brunelleschi 3. Nim tema kavandatud ehitis Firenzes. Firenze toomkirik 4. Keda peetakse tsentraalperspektiivi leiutajaks? Brunelleschit 5. Milliseid elamuid hakkasid endale renessansiajastul püstitama Firenze patriitsiperekonnad? Kuidas neid nimetati? Paleesid kolmekorruselised, neljast tivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega, madala katusega. 6. Kuidas olid kujundatud seda laadi ehitiste fassaadid?
· 1517 reformatsioon e usupuhastuse algus = omakeelne teenistus = piibli tõlkimine- rahvaharidus · 1445 Gutenbergi trükikunst tegi raamatu odavamaks, teadmised hakkasid levima · arenesid rahalised suhted, tekkis pangandus ja kunsti tellijate hulk kasvas ARHITEKTUUR: o tervikuna muudatused hästi suured o täielikult kadus püüd kõrgustesse o taotleti harmooniat, vertikaalsete ja horisontaalsete osade tasakaalustatust o kuppel o sambad o Rooma ehituskunsti dekoori ümbertöötlused Itaalia: Vararenessass o Renessansi sünnimaa o Sünnilinn Firenze o Teerajajaks võib pidada Filippo Brunelleschit (1377-1446) - Firenze toomkiriku kaheksatahuline kuppel - Firenze Leidlaste Kodu - Medicite tellimusel San Lorenzo kirik - Pazzi kabel - Tentraalperspektiivi leiutaja - Palazzod: kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse
Vararenessanss tähendab harilikult Itaalia kunsti Toscanas 1400-1500, mis oli keskendunud Firenze linnriiki, ning Giotto, Masaccio, Donatello ja Botticelli teoseid. Kõrgrenessanss ühendab kunsti paavstide Roomas, Firenzes ja Veneetsias, 1500-1540, peamiselt Michelangelot, Leonardo da Vincit, Raffaeli ja Tiziani. Põhjamaade renessanss haarab Põhja-Euroopa maade kunsti 1400-1550, hõlmates nii erinevaid kunstnikke nagu Dürer Nürnbergist Saksamaalt ja van Eyck Madalmaadest. Reness suurmeistrite loomingu jäljendamisest kasvas 16.saj teisel poolel välja manerism. Kunsti tunnusjooned: Maalikunst Arenes freskotehnika. Tahvelmaalis hakati puutahvli kõrval kasutama aluspinna raamile pingutatud lõuendit. Vararenessanssi teosed olid enamasti loodud temperavärvidega. Freskomaalide õitseng oli Itaalias. Õlivärve kasutasid Madalmaade kunstnikud (Jan van Eyck, Hubert van
Romaani stiili arhitektuuri süsteem ja ehitusmälestised 11. saj. kiviehitiste rajamine, võeti üle rooma ehitustehnika võtteid (ümarkaar, silindervõlv) Kirikud peamiselt basiilika stiilis: · Idapoolses osas püham · Transept ja pikihoone, nende ristumiskohal nelitis · Apsiidi ja transepti vahel kooriruum · Kooriruumi põrand kõrgemal ja selle all kabel ehk krüpt matmispaik · Basiilika peatunnus valgmik Ka teised tüübid: 1. ühelööviline 2. kodakirik · 3-lööviline
.......................................................................................4 1.5. Majanduse areng renessansiajastul......................................................................................4 1.6. Renessanslik moraal............................................................................................................5 1.7. Antiigi tundmaõppimine.....................................................................................................5 1.8. Ristiusu kirik ja paganlus....................................................................................................5 1.9. Renessansi periodiseering...................................................................................................6 2. RENESSANSI KESKUSED..................................................................................................7 2.1. Renessansiaegne Firenze.....................................................................................................7 2.2
on midagi väärt. Renessansiinimene saavutab oma eesmärki vahendeid valimata nn. ,,eesmärk pühitseb abinõu" (Niccolo Machiavelli). · Ühemõõtmelist maailma õpitakse tundma kogemuslikult, ka meelelisi naudinguid hakatakse väärtustama hinnatakse keha kui sellist. Tekib isiku egoistlik edusaavutamisvajadus edukas on see, kes taotleb oma eesmärke ainult endast lähtuvalt (Boccaccio ,,Dekameron"). · Katolik kirik ei ole konfliktis paganliku antiikluse matkimisega, sest enamik paavste on samuti tüüpilised renessansiinimesed. Selle tendentsi kõrval on ka muid ilminguid (14-15 saj.) harras usklikkus ja askees (nt. Firenze munk Girolamo Savonarola). VARARENESSANSS Vararenessansi arhitektuur 15.saj. Brunelleschi kuppel Firenze toomkiriku nelitise kohale. Firenze Leidlaste Kodu: fassaadis korintose sammastele toetuv kaaristu. Pazzi perekonnakabel:
ainult õigete vahendite ja viisiga saavutatud eesmärk on midagi väärt. Seevastu renessansiinimene kaldus saavutama oma eesmärke vahendeid valimata. (Seda väljendab põhimõte“eesmärk pühitseb abinõu“. Sellel ajal ajal hakkasid levima ka tulirelvad. Renessanss ei vabastanud mitte üksnes inimese vaimu, vaid tõusis ka tema maine saamahimu, mis tõi kaasa sügava moraalikriisi – nt Ameerika põlisrahvaste orjastamine ja hävitamine. Katoliiklik inkvisitsioon, aga ka protestantlik kirik püüdsid välja juurida ketserlust (väärusulisust), mis tõi kaasa uut ülekohut ja inimeste tapmist. Renessanssi õitseng toimus üllatavalt just väikelinnades, millede kodanikud soovisid äsja jõukale järjele saanuna kajastada oma linna kordumatust ja iseenda saavutatud prestiiži. Itaalias oli renessanssil kolm tähtsamat keskust: Veneeetsia, Genova (rikkad kaubalinnad), Firenze (finantslinn) ja Rooma (paavsti residents). Itaalia renessanssi periodiseeritakse järgmiselt: 14
Kunstiajalugu Gooti kunst Sünnimaaks Prantsusmaa. Selle stiilis esimene kirik on Saint-Denis. Tunnusteks on teravkaar, mis meenutab pooleks murtud vibu. Teiseks tunnuseks on üleüldine kõrgusse pürgimine. Tihti puuduvad kirikutel tornkiivrid, kuna kogu kirik on juba viidud kõrgustesse. Kestvuseks eri maades 12-16.saj. Nimetus ,,gootika" pärineb germaani hõimu gootide nimest, kuigi üldist seost neil asjaga ei ole. Gooti stiil suri välja, ehitisi lammutati halastamatult kuid tähelepanu hakati sellele uuesti pöörama alles pärast Victor Hugo romaani ,,Jumalaema kirik Pariisis" ilmumist 1831.aastal. Gooti kirikud on sageli ohtrate raidkivikaunistustega, võib näha erinevaid ristikulehe,õite ja
RENESSANSS Gootika ja renessansi kultuuride vahel pole siiski teravat piiri. Paljud nähtused, mida mõnikord ainult renessansiga seostatud - nt looduse teaduslik uurimine või meelelist maailma jäljendav kunst- tärkasid tegelikult varem. Renessansiajastu kultuuril on aga üks kindel tunnus- eneseteadvus. Siis levis veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev äsjamöödunust. Keskajal peeti antiik- kultuuri kristliku ajastuga võrreldes madalamaks. 15. saj. hakati aga kreeka ja rooma kultuuri pidama olu- liselt väärtuslikumaks. Selle langusele järgnenud 1000 aasta pikkust ajajärku hakati just nüüd nimetama keskajaks ning seda iseloomustati tihti ülekohtuselt kui ainult barbaarset ja pimedat seisakuaega.
16. saj. CINQUECENTO kõrgrenessanss Hakkab arenema kapitalism, kaubandus, manufaktuurid. Kujuneb linnakodanlus. Selle aja mõtlejad, nn. humanistid, toetusid elurõõmsale antiikkultuurile. Inimesed olid sel ajal teadushimulised, uurijad, avastajad. Ideaaliks oli mitmekülgne harmooniline inimene, kes hindas maiseid väärtusi, oli teotahteline, teda hinnati omaduste, mitte päritolu järgi. Mõned uuendused 15. saj. loobuti gooti kirjast, võeti kasutusele antiikva, mis lähtub Rooma kapiteelkirjast+väiketähed. Tänapäeva trükikiri. Leiutati graafika, paljundustehnikad: puu- ja vaselõige, söövitus. Mängukaardid jne. Levis kirjaoskus(raamatud trükis)' Haridusel oli humanistlik sisu. Tüdrukud said ka haridust. Majad, mööbel muutusid mugavamaks, tubades enam valgust. Kombeõpetus(nuga, kahvel, taskurätt) Suureneb ilmalike hoonete osakaal Hakati rajama plaanipäraselt väljakuid, linna keskuseid
periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemalduminereligioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgneskeskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri jaFrancesco Petrarca tekstidest. 14. sajandil elas roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, läbi tõsist kriisi. Prantsuse kuningate üha suuremad poliitilised ambitsioonid viisid roomakatoliku kiriku poliitilise lõhenemiseni ehk Suure skismani. Järgmisel sajandil tõusis kriis seosesreformatsiooniga veel teravamalt pinnale. Need muutused tõid kaasa uue vaimse ja kultuurilise olukorra. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus. Toimus ilmalikustumine
Romaaniajastu 24.10.2007 Marmorkirikud: Itaalias võib kohata ka marmorkirikuid. Ehitatud maakividest. Erandiks on Firenzes mõned marmorkirikud. Hispaanias väga kuulus romaaniajastu kirik, aga see on ümber ehitatud barokkstiiliks. Seal sees võib näha romaani stiili sees. SANTIAGO DE COMPOSTELA (Põhja-Hispaanias.) Püha Jaakobus oli 1 Kristuse jüngreid. Ristisõjad algasid tema haua kaitsemisega Hispaanias. Lõppesid katsega vallutada tagasi Jeesuse haud Jerusalemmas 12.-13. Saj Saksamaa: MARIA LAACH - suure nelitistorniga kirik Lääne- Saksamaal Kõrgemate külgtornidega kirik - SPEYER. WORMS'i kirik Saksamaal. Skandinaavia:
Kunstiajalugu aeg stiil 40 000 e.m.a. kiviaeg 10 0003000 e.m.a. neoliitiline kunst 40001530 e.m.a. Vana-Mesopotaamia 3000 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Egiptus u 30001100 e.m.a. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene 1600 e.m.a.539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus 5271453 Bütsantsi kultuur u 8621582 vanavene kunst 7.saj. lõpp5.saj. e.m.a. sküüdid, keldid, viikingid 493604 merovingid 717962 karolingid 10. saj.1192 romaani stiil 11081485 gootika 14. saj. eelrenessanss 15
Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised linnused, kindlustused. Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkusobitamisel (ansamblite loomisel), samuti linnade planeerimisel. · Skulptuur tavaliselt mingist kõvast materjalist loodud mahulised kujundid. Skulptuurikunstis võib eristada ümarplastikat ja reljeefe. Viimased on vaadeldavad vaid ühest küljest. Reljeef võib olla madal, keskmine, kõrge või süvendatud. Otstarbe järgi võib skulptuur esineda ansamblina (monumentidena), olla seotud ehitisega või pargikujundusega (ehitusplastika või pargiskulptuurid),
Kujutati pisikesi detaile täpselt, kasutades luupi. Madalmaade maalikunsti puhul on raske otsustada, kust läheb täpne piir gootika ja renessansi vahel. Kogu 15. sajandi maal kujutab endast üleminekut ühelt stiililt teisele. Inimesed madalmaalaste maalidel säilitavad gootiliku saleduse ja nappuse, samuti tavatsesid Madalmaade kunstnikud enamasti kujutada rõivastatud keha. H. BOSCH kõige populaarsem Madalmaades. Fantastilised ja olustikulised maalid. JAN VAN EYCK koos venna HUBERTIGA GENTI altarimaalid. Reaalsed peenmaalitehnikas piiblistseenid. Üle 20 maalingu · Pilet 2 1. Vana-Egiptuse skulptuur, pinnakunst 2700- 1000 ekr Skulptuurikunstis võib tinglikult eristada kahte suunda. Esiteks teosed, mis kujutavad vaaraod ja jumalusi- need on eriti ranged, suursugused ja stiliseeritud. Selline skulptuuriteos on ka hiiglaslik kaljukünkast välja raiutud sfinks- inimese pea ja lõvi
Kr ( sureb Kleopatra ) Hellenistlikul ajastul ei pööratud enam nii suurt tähelepanu templiehitusele, vaid rajati palju sammaskäikudega jalutusväljakuid, poolkaares tõusvate pingiridadega vabaõhuteatreid, raamatukogusid, igasuguseid avalikke hooneid, losse ja spordiplatse. Täiustusid elumajad, neile lisati korruseid, nende juurde istutati aedu. Toredus sai omaette eesmärgiks, nüüd hakati segama eri stiile, tekkis ka ümmarguse põhiplaaniga hooneid. · Kunst Vana-Kreekas: skulptuur, vaasimaal Skulptuur Vanimad skulptuurid pärinevad arhailisest ajastust. Need on veel küllalt algelised; nende jäiga sirge asendi, külgedele surutud käed ja otsevaate määras ära püstine kiviplokk, millest kuju välja raiuti. Tasakaalu säilitamiseks asetati kujul üks jalg veidi teise ette.Klassikalisel ajastul oli kujurite ülesandeks luua jumalakujusid ja kaunistada templeid reljeefidega; selle lisandusid veel ilmalikud kujud näiteks kõnemeestest või olümpiavõitjatest.
Arhitektuur Arhitektuuris ei räägita ro mantilisest stiilist. 19. sajandi teisest veerandist alates valitses historitsism ajalooliste stiilide jäljenda mine. Põhjus: tehnilised uuendused olid kiired tule ma, kuid vor m ei jõudnud järele. Sageli ühe ehitise juures kasutati mitme stiili ele m ente, sellist võtet stiilide sega mine ni metatakse eklektika. Pariisi ooperiteater palju stiile, do mineerib renessanss. Sacré-Coeuri kirik Pariisis (neoro maani). Londoni parlamendihoone (neogooti). Eestis on nii kirikuid (Rapla, Tallinnas Kaarli ja Jaani kirik j m ), m õisaid (Sangaste, Laitse, Vasale m ma, Alatskivi j m ) kui elamuid. FUNKTSIONALISM Funktsionalism on suund arhitektuuris, tarbe ja tööstuskunstis. Tekkis 1920. aastatel. Peale Teist maail masõda muutus funktsionalis m internatsionaalseks stiiliks. Hilje m arenes neofunktsionalism. Funktsionalis mile vastukaaluks tekkis 1970
kavatsusele nõnda nimetatud liha ja veri, mis teeb tema fantaasia inimestele kätte saadavaks, ongi kunsti avalduseks. Kunst laiemas mõttes on sama vana kui inimühiskond ja iseloom väga keeruline ning pidevas muutumises ajas ja ruumis. Kaasajal võib öelda, et kunst on see, mida kunsti institutsioonid kunstiks nimetavad, mida teatud hetkel domineeri kamp kunstiks peab. Kunsti liigid 1. KUJUTAV KUNST a) maalikunst b) Graafika c) skulptuur 2. ARHITEKTUUR a) sakraalarhitektuur - on usuga seotud ehitised. b) profaanarhitektuur - ilmalikud ehitised. c) militaararhitektuur (nende juurde kuulub sisearhitektuur ja maastikuarhitektuur) 3. TARBEKUNST a) keraamika b) tekstiilikunst c) klaasikunst d) metallehistöö e) nahkehitustöö f) puittehistööd 4. TÖÖSTUSKUNST e disain 5. MUUSIKA a) vokaalmuusika b) instrumentaalmuusika 6. ILUKIRJANDUS e. Belletristika a) lüürika b) eebika c) dramaatika 7. TEATRIKUNST a) näidend b) ooper
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR.................................................................................................
alumisest väiksem. Mälestus vanadest Mesopotaamia templitest on säilinud ka piibliloo Paabeli tornis. Selle all mõeldi Babüloonias asunud nelinurkset Marduki templit, mille alus oli 90 m lai; samasugune olnud ka kõrgus. Üheks tsikuraadiks on üks seitsmest maailmaimest - Semiramise rippaiad. Terrassaia terviku rajas kuningas Nebukadnetsar II aastatel 604...562 e.Kr väidetavalt oma lemmiknaisele kingituseks, kes igatses koju mägedesse. Semiramis oli kreeka ja rooma kirjanduse põhjal olnud muinasjutuline Assüüria printsess, keda pärimustes mainitakse Nebukadnetsari abikaasana. Teadlased on aga uurinud ja väidavad, et tõeline Semiramise kuninganna ehk Samuramat valitses rohkem kui kaks sajandit varem, nii et temal polnud mingit tegemist Nebukadnetsari ja tema rippaedadega (Aiakunst... 1999). Aiavaremed leiti Babülooniast Eufrati rannikult. See oli suur terrassaed, mis ehitatud tõusvate astangutena võlvitud alustele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
